Hind 3 krooni - Väike-Maarja Parish · 2018-06-19 · InfolehtInfoleht Nr 11 (167) Detsember 2007 VÄIKE-MAARJA VALLA Hind 3 krooni Täna lehes: Oleme saanud aasta vanemaks meie

InfolehtInfolehtNr 11 (167) Detsember 2007

VÄIKE-MAARJA VALLA

Hind 3 krooni

Täna lehes:

Oleme saanud aastavanemaks meie ühisesperes, kas ka targemaks…? Iga aastaring toobkaasa midagi uut, mis ontehtud ja mida ei peakahetsema, ning seabtulevikuplaanid.

Mis oli valla seisu-kohalt tähtis sellelaastal? Mida ei pea

häbenema öeldes, et olenVäike-Maarja vallast?

Valmis gümnaasiumi jaõppekeskuse uus spordi-hoone, alustati Ebaveretervisespordikompleksiehitust, avati jäätmejaam,Simuna sularahaauto-maat, Väike-Maarjalasteaia bassein, Simunakooli katlamaja ningümbruse asfalteerimine,Simuna rahvamaja kütte-süsteem, toimus kahe-kümnes Pandivere päev,Kurtna-Nadalama külapäev, Johann Wiede-manni keelepäev ja kõikteised kultuuriüritused …

Kõik, mis on tehtud ja

teoksil, on vajalik. Iga asiomal määral, kuid kõik onvalla hüvanguks, valla-elanike heaoluks. Kind-lasti oleks vaja paljurohkem, kuid kõike eisuudeta korraga. Plaanison Väike-Maarja koolidestaadion ja koolideremont, Simuna vanakoolimaja rekonstru-eerimine.

Käes on jõuluaeg jaaastavahetus, nüüd onhinnangute aeg. Mina kuivolikogu esimees ütleks,et volikogus jätkub niieriarvamusi kui kakonstruktiivsust. Kuigipoliitika ei peaks mõju-

tama vallavolikogu otsu-seid, siis seda ikka juhtub.

OÜ Simuna Ivax-ijuhina võin öelda, etmajandusaasta onmöödunud rahuldavalt.Ei saa nuriseda teravilja-kasvatuse näitajate üle.Kalakasvatus on jäänud2007. aastal stabiilseletasemele, see tähendab,et ei ole toodangu tõusu,see on planeeritudjärgnevatele aastateleseoses Äntu ja Vohnjak a l a k a s v a t u s erekonstrueerimisega.Seakasvatus on momen-dil likvideerimisel, midaalustasime ettenägelikult

juba 2006. aasta lõpul.Kallis vallarahvas!

Soovin Teile rahulikkejõule ning meeldivataastavahetust, et 2008.aasta oleks Teile edukamja õnnelikum!

Hans KRUUSAMÄGI,volikogu esimees

Täis on jälle aastaring

Jõuluöö tasa koputab uksele,

avaneb hing ta hellale kutsele.

Küünlaleegis on rahu ja igavik,

helkleb me ootus, me tulevik…

Ilusat jõuluaeganing arukaid astumisi jaedukaid ettevõtmisi tulevaks aastaks!

Vallavolikogu ja vallavalitsus

· Aastavahetuse mõtteid lk 1, 2, 15,

· Jõulutervitused lk 3

· Vallavolikogus arutatu lk 4

· Vallavalitsuses arutatu lk 4, 5

· Päästeameti info lk 6

· Politseiinfo lk 7

· Taliteenistuse korraldamine lk 7

· Jäätmete sorteerimine lk 8

· VMPSi veerg lk 9

· Valla aasta tegija lk 10

· Kooliteated lk 10, 11

· Kultuuriteated lk 12, 13, 14, 15

· Sporditeated lk 16, 17

· Noppeid ajaloost lk 18-19

· Kirikuteated lk 19

JõulutunneHämar aeg täis helkjat ootust,valguse ja rõõmu ootust –see on jõulukuu.

Miski harras, miski püha,lähemale tuleb üha,varjutades muud.

Vaikus laskub maade pääle,kumisevad kellahääled,loitleb ilmaruum.

Hing on avar. Rõõmu, rahunõnda palju sinna mahub.Laulud südames ja suus… Erich Meerja

Väike-Maarja valla Infoleht2

Jõuluaja amõtted

Igas inimeses on sügav algnehea, millesse mahub ääretudelikaatsus ja mõistmine.Inimestena oleme õnnistatud kaarmastusvõimega, võime näitekssõbralikult kellelegi õlalepatsutada või kallistada siirastundetulvas.

Meile on antud tunnetada ilu,näha selle maailma paremaid külgi,tunnetada, kui elav ta on, näha kollase kollast ja rohu rohelist värvi.Need läbielamised on täiesti reaalsed. Kui kollane on kollane, kassaame siis nimetada seda punaseks ainult sellepärast, et kollanemeile ei meeldi? See oleks vastuolus reaalsusega.

Eheda hea avastamine tuleb väga lihtsalt oma läbielamiste õigemõistmise kaudu. Jutt ei ole sellest, et oh kui tore on tunda, etteenisin mitu tuhat krooni või ostsin endale midagi.

Kui inimene näeb erksat värvi, kuuleb imelist muusikat, siis puutubta kokku isikliku süvaheadusega. Inimestena hindame sageli üksteistüle, arvates et mõne inimese usk on iseenesest tugevam kui teisel.

Kui tunneme, et elu on ehtne ja selles on headus, pole enam vajapetta ennast ja teisi. Võime näha oma puudusi, tundmata süütunnet,samas märkame aga oma potentsiaali. Võime oma head teistelelaiendada.

Minu sooviks on, et unustaksime üksteise laimamise,halvustamise, näpuga näitamise. Soovin rohkem endasse vaatamist!

Olgem valmis üksteisele tõestama, et meis on palju rõõmu, jõudu,headust, erksust ja vaimu!

Rahu teile kõigile!Heli-Liivia KOMP,

Rahvamaja kunstiline juht

“Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,tema koduks on vaikne ja lumine aas.Õhtu süütab ta okste peal tähtede tuled,inglijuustena lumised vaibad on maas.” Leelo Tungal

Soovin Väike-Maarja vallarahvale rõõmsaid jõule ja õnnelikkuuut aastat! Minge uude aastasserahu ja armastus südames,andestage inimestele, kes teile kurjaon teinud, ja aidake neid, kes abi vajavad. Olge oma sõnade jategudega teistele eeskujuks. Olgu teie ettevõtmised edukad, tujualati hea ning, mis põhiline, hing soe ja rahul.

Kasutage pühi ja vabu päevi targasti - puhake, minge suusatama,metsa jalutama, laste(lastega) lumememme ehitama...

Lumiseid, perekeskseid, piparkoogilõhnalisi pühi!Liina TIIMUS,

arendus-ettevõtlusnõunik

Mis jääb meenutama2007. aastat? Kas tehtugavõib rahule jääda?

Kui vaadata Eesti elu tervikuna,siis oli üsna ärev aasta. Kuivõrrelda Eestit supikatlaga, siis ontunne, et katel keeb alatihti üle jasiis tormame kiiresti asjaparandama. Käib paanilinetõmblemine ühest äärmusest teise.Ebastabiilne olukord avaldab negatiivset mõju nii riigi kui ka temakodanike elule igas Eestimaa nurgas, mõjutades ka vallaelukorraldamist. Väga raske on koostada näiteks valla eelarvet isegiühe aasta peale ette, rääkimata pikemaajalisest planeerimisest.

Sellele vaatamata võib öelda, et oleme suutnud mitmes valdkonnasnii mõndagi kohaliku elu parandamiseks ära teha. On tehtud niikorralduslikku laadi muudatusi kui ka ehitatud ja remonditud vallainfrastruktuuri objekte. Aasta tagasi käisid ägedad vaidlusedgümnaasiumi ja õppekeskuse uue juhtimismudeli üle. Tänaseks võiböelda, et kui riigilt mingeid ootamatusi ei tule, on loodud eeldusedmõlema kooli edasikestmiseks. Muret teeb muidugi laste arvuvähenemine, sest arenguks vajavad mõlemad koolid n-ö kriitilistmassi õpilasi, et oleks võimalik nii gümnaasiumi kui ka õppekeskustmajandada ja et oleks tagatud võimekate õpetajate olemasolu. Riigiväljatöötatud uus üldhariduskoolide rahastamismudel seab löögialla nii meie gümnaasiumi lõpuklasside osa kui ka Simuna ja Kiltsipõhikoolid.

Vajadus leida koolivõrgule edasisi optimaalseid lahendusi on meileseega väga oluline. Et tõsta nii gümnaasiumi kui ka õppekeskusekonkurentsivõimet, on lisaks hariduskorralduslikele võtetele vajaparandada materiaalset olukorda. Sellel eesmärgil ehitasime uuespordihoone ja koolihooneid ühendava galerii, mis lubab mõlemakoolihoone võimalusi tunduvalt paremini kasutada. Jätkus Simunakooli ja Väike-Maarja lasteaia remont. Kooli panime osalise keskkütteja renoveerisime lasteaia ujula.

Need olid vaid mõned näited valla töödest-tegemistest 2007. aastal.Tuleviku tarbeks on esitatud mitmeid rahataotlemisprojekte, et saadaraha nii Euroopa Liidult kui ka Eesti riigilt. Projektid peavad aitamaparandada meie infrastruktuuri.

Uueks aastaks soovin vallakodanikele kindlat meelt ja headpealehakkamist oma plaanide elluviimiseks, tugevat tervist ning õnneja soojust! Hoidkem üksteist!

Olev LIBLIKMANN,vallavanem

JÕULUMÕTISKLUS

Head kaaskodanikud!

Aeg läheb kiirelt. Aasta allesalgas ja juba on lõppemas! Jälleootame talve, lund, külma ningkaunist jõuluilma – sillerdavatvalget vaikust.

See on imedeaeg. Inimene onalati inglite olemasolusseuskunud. Oleme kuulnud juttekaitseinglitest, kes hoiavadõnnetuse ja kõige halva eest. Küllap oleme ka ise mõnikord tundnud,et nad saadavad kusagilt eemalt meie elu ja tegemisi.

Jõuluaeg on ilusate uskumuste aeg. Hoiame ja kanname siis endasingliusku headusse. Jõuluaeg annab aega jagada tähelepanu jaarmastust lähedastele. Päkapikkude piilutöö ja hommikuks sussisisse sokutatud üllatused, lapse koolitunnistus tublide tulemustega,tervituskaardid ja kingitused, aga ka omaste kalmul süüdatud küünalja veel väga paljud muud asjad kannavad armastuse ja rõõmu sellevajaja südamesse.

Soovin Teile toredat jõulude ettevalmistamist, kaunist pühadeaegaja jõuluöö imet. Võtke aega olla koos oma pere ning lähedastega,uskuge oma unistustesse! See annab tulevikuks kindlustunnet.

Südamlikke jõule, pidulikku aastavahetust ja edukat uut aastat!

Reet MAADLA,õpetaja

Väike-Maarja valla Infoleht 3

Hea vallarahvas!

Keskerakonna Väike-Maarja osakondsoovib Teile

rahulikku jõuluaegaja ilusat uut aastat!

Tasa, tasa jõulukellad kajavad,kõlab laste lauluhäälrõõmurikkal helinal:„Jõulud tulnud ju!“

Rõõmsaid jõuleja lõbusat aastavahetust!

Väike-Maarja lasteaed

KAUNIST JÕULUAEGA,RÕÕMSAT AASTAVAHETUSTJA TEGUSAT UUT AASTAT!ÕNNE JA RAHUKÕIKIDESSE KODUDESSE!

KILTSI PÕHIKOOL JAA. J. von KRUSENSTERNI nim. MTÜ

Kirkad kuused, valged salud,

klaasistunud ojaveed.

Siin- ja sealpool uued salud,

uued talud, uued teed.

Korstnaist tõuseb suitsupilvi,

tares ema vaagnaid säeb,

aknal uudistavaid silmi

muhe jõuluvana näeb.

Simuna koolipere soovib

lahket jõulutaati priske kingikotiga, lumiseid suusaradu ja

salasoovide täitumist uuel aastal!

Kell tasa tormist kesköötundi teatab,mustmiljon tähte särama siis lööb.Sa seisata – aeg korraks peataja tunne südames, et käes on jõuluöö.

Sa süüta oma käega kuusel küünladning usu homsesse – kõik päevad õnne täis.Hetk minevikust proovi kinni püüda,mis sulle õnne tõi või kaunis näis.

Kauneid jõule ja meeldivat aastavahetust!

Väike-Maarja gümnaasium ja õppekeskus

On jõuluvaikus üle maa,uus aasta ukse eesja süda aisakellanateeb till-till-tall su sees.

Sest jõuluööl on ärev meel,uus õnn on sündimata veel.On jõuluvaikus üle maa,uus aasta ukse ees.

L. Tungal

Saabuvate pühade puhultervitab vallarahvast

muuseumimaja pere.

Rahulikku jõuluaegaja tegusat uut aastat!

soovib vallarahvaleEestimaa Rahvaliidu Väike-Maarja osakond


VALLAVOLIKOGUS

VALLAVALITSUSES

20. novembril 2007. a.1. MaaküsimusedKinnitati· Simuna alevikus Turu põik 1 asuva

4343 m2 suuruse katastriüksuseLUULE PREEMile ostueesõigusegaerastamise eeltoimingud;

· Simuna alevikus Lai tn 12 asuva3389 m2 suuruse katastriüksuseSIRJE PRUULile ½ mõttelises osasja ARDO EISENBERGile ½ mõtte-lises osas ostueesõigusega erastamiseeel-toimingud.

2. Pakkujate kvalifitseerimine japakkumuste vastavaks tunnis-tamine

OTSUSTATI1) tunnistada vastavaks kõik

pakkumused: OÜ Pesu-Mati ja OÜPalk-Tarnex;

2) kvalifitseerida mõlemad pakku-mise teinud pakkujad: OÜ Pesu-Matija OÜ Palk-Tarnex.

3. Matuse- ja sünnitoetuseeraldamine

OTSUSTATI1) nõustuda matusetoetuse maksmi-

sega kolmele taotlejale kokku summas2250 krooni;

2) nõustuda sünnitoetuse maksmi-sega ühele taotlejale summas 2500krooni.

4. Väike-Maarja Hoolekande- jaTervisekeskuse hooldekodu koha-hinna kinnitamine

OTSUSTATI kinnitada Väike-Maarja Hoolekande-ja Tervise-keskuse hooldekodu koha-hinnaks6000 krooni kuus.

5. Riigi rahastatava lapse-hoiuteenuse rahaliste vahenditeülejäägi kasutamise kord - eelnõuvolikogule

OTSUSTATI nõustuda otsuseeelnõu esitamisega volikogu istungipäevakorda.

6. Väike-Maarja valla arengu-kava tegevuskava täitmise aruandeja tegevuskava muudatuste kinni-tamine - eelnõu volikogule


7. Väike-Maarja valla 2007 aastateise lisaeelarve projekt - eelnõuvolikogule


8. 2008. a eelarve projekt - eelnõuvolikogule


9.Väike-Maarja Valla Raa-matukogu kasutamise eeskiri -eelnõu volikogule


10. Koolieelsete lasteasutusterahastamisel vanemate pooltkaetava osamäära kehtestamine -eelnõu volikogule


11. Omafinantseeringu taga-mine projektidele “Väike-Maarjakoolide staadioni rajamine” ja“Väike-Maarja Gümnaasiumirenoveerimine”- eelnõud volikogule


29. novembril 2007. a1. Sotsiaaltoetuse eraldamineOTSUSTATI 1) nõustuda sünnitoetuse maksmi-

sega ühele taotlejale summas 2500krooni;

2) nõustuda matusetoetuse maksmi-sega kahele taotlejale kokku summas1500 krooni (a‘750 krooni).

2. Väike-Maarja hoolekande-jatervisekeskuse mahakandmisakti

kinnitamineOTSUSTATI kinnitada Väike-

Maarja hoolekande-ja tervisekeskuseväikevahendite ja pehme inventarimahakandmisaktid summas 26070.45krooni.

3. Väike-Maarja lasteaia maha-kandmisakti kinnitamine

OTSUSTATI nõustuda Väike-Maarja lasteaia väikevahendite maha-kandmisakti kinnitamisega summas6774.20 krooni, vastavalt esitatudlisale.

4. Ehituslubade väljastamineOTSUSTATI1) nõustuda ehitusloa väljastamisega

Kalle Rannale seemnevilja hoidlapüstitamiseks asukohaga Avanduseküla, Väike-Maarja vald;

2) nõustuda ehitusloa väljastamisegaOÜle Simuna Ivax projekti „Äntukalakasvatuse rekonstrueerimine”teostamiseks ja väljaehitamiseks Äntukülas, Väike-Maarja vallas.

5. Üürimäärade kehtestamineOTSUSTATI kehtestada Väike-

Maarja valla omandis olevateeluruumide üürihinnad vastavalt lisale.

6. Raha eraldamine reservfondistOTSUSTATI nõustuda 5000

krooni eraldamisega reservfondistEesti Rahvuskultuuri Fondi

28. novembril 2007. a.1. Väike-Maarja valla 2007. a teise

lisaeelarve vastuvõtmineOTSUSTATI vastu võtta Väike-

Maarja valla lisaeelarve tuludeplaan summas 4 902 460 krooni;

2) vastu võtta Väike-Maarja vallalisaeelarve kulude plaan summas3 008 358 krooni;

3) tulude ülejääk kuludestsummas 1 894 102 krooni jätta2007 aasta kassatagavarasse.

2. 2008. a eelarveprojekti Ilugemine

Informatsioon võeti teadmiseks.3. Väike-Maarja valla arengu-

kava tegevuskava täitmisearuande ja tegevuskava muuda-tuste kinnitamine

OTSUSTATI1) kinnitada Väike-Maarja valla

arengukava tegevuskava täitmisearuanne 2007;

2) kinnitada Väike-Maarja vallaarengukava aastateks 2007-2014tegevuskava muudatused.

4. Omafinantseeringutagamine projektidele

OTSUSTATI nõustuda 15%omafinantseerimise tagamisega

ja mitteabikõlbulike kuludekatmisega Väike-Maarja vallaeel-arvest järgmistele projektidele:“Väike-Maarja Gümnaasiumirenoveerimine” summas 3 041726 krooni ja “Väike-Maarjakoolide staadioni rajamine”summas 3 353 630 krooni.

5.Katastriüksusele sihtotstarbemääramine

OTSUSTATI1) nõustuda Väike-Maarja vallas

Hirla külas asuva vabale põllu-majandusmaale nr P-22 kasutus-valduse seadmiseks moodustatudKusti katastriüksuse sihtotstar-beks maatulundusmaa määramis-ega;

2) nõustuda Väike-Maarja vallasHirla külas asuva vabalepõllumajandusmaale nr P-21kasutusvalduse seadmiseksmoodustatud Kastori katastri-üksuse sihtotstarbeks maatulun-dusmaa määramisega;

3) nõustuda Väike-Maarja vallasHirla külas asuva vabale põllu-majandusmaale nr P-31 kasutus-valduse seadmiseks moodustatudRiksu katastriüksuse sihtots-

tarbeks maatulundusmaa määra-misega.

6. Riigimaale hoonestusõiguseseadmine

OTSUSTATI nõustuda Väike-Maarja vallas Võivere külasasuvale 8801 m2 suuruseleHOIDLA katastriüksuselehoonestusõiguse seadmisega;

7. Vaba põllumajandusmaakasutusvaldusesse saajateosalise nimekirja kinnitamine

OTSUSTATI nõustudaettepaneku tegemisega Lääne-Virumaavanemale vaba põllu-majandusmaa kasutusvaldusesseandmiseks vastavalt osaliselenimekirjale alljärgnevalt:maatükkK-7 (pindala 15,02 ha) ja

maatükk K-9 (pindala 7,12 ha)OÜ-le Äntu Mõis.8. Riigi rahastatava lapsehoiu-

teenuse rahaliste vahenditeülejäägi kasutamise kord

OTSUSTATI nõustuda riigirahastatava lapsehoiuteenuserahaliste vahendite ülejäägikasutamise korra kehtestamisega.

9. Väike-Maarja valla raamatu-kogu kasutamise eeskirja

kehtestamineOTSUSTATI nõustuda Väike-

Maarja Valla Raamatukogukasutamise eeskirja kehtesta-misega.

10. Koolieelsete lasteasutusterahastamisel vanemate pooltkaetava osa määra kehtestamine

OTSUSTATI kehtestada Väike-Maarja valla koolieelseteslasteasutustes lapsevanema pooltkaetavaks kulu määraks ühes kuusühe lapse kohta 120 krooni.

Osalustasu katab osaliseltlasteasutuse majapidamiskulud,personali töötasu ja sotsiaalmaksuning õppevahendite kulud, lapsepuudumisel lasteasutusest osa-lustasu ümberarvestust ei tehta.

11. Valla Aasta Tegija 2007nimetamine

Aasta tegija kandidaatideks olidesitatud muusikakooli direktor japasunakoori dirigent Vallo Taarning ettevõtjad Jaanus Kull jaHans Kruusamägi. Salajaselhääletamisel valiti kümnepoolthäälega valla 2007. aasta tegi-jaks ehitusfirma Antaares juhtJaanus Kull.


Wiedemanni allfondi;Info· Kodanikupäeva tähistamisest

koolides (O. Mets)· EV 90. aastapäeva tähistamise algus

ja rahvamaja 95. aastapäev (O. Mets)

04. detsembril 2007. a.1. MaaküsimusedMäärati· Kännuküla külas asuva Järvetalu

katastriüksuse jagamise teelmoodustunud katastriüksustelenimed ja sihtotstarbed järgmiselt:

Järvemetsa, pindalaga 14 273 m2 –maatulundusmaa,

Järve tee, pindalaga 424 m2 –transpordimaa,

Järvetalu 7, pindalaga 15411 m2 –elamumaa.;

· kompensatsioon õigusvastaseltvõõrandatud Ehituskrunt A-101 maaeest.

2. Sotsiaaltoetuste eraldamineOTSUSTATI nõustuda matuse-

toetuse maksmisega ühele taotlejalesummas 750 krooni.

3. Toetuse eraldamine MTÜlePudivere Küla Selts

OTSUSTATI eraldada MTÜlePudivere Küla Selts toetust summas7800 krooni projekti ,,Pandiverekäsitöö ja kultuuri tutvustamineOulus” kaasfinantseeringuks.

4. 2007. aasta teise lisaeelarvealaeelarvete kinnitamine

OTSUSTATI kinnitada Väike-Maarja valla lisaeelarve kaudu tuludelaekumine ning kulude jaotusvastavalt esitatud lisadele.

5. Väike-Maarja Vallavalitsuse16.10.2007. a korralduse nr 467 p11.1 muutmine

OTSUSTATI 1) nõustudavallavalitsuse 16.10.2007.a korraldusenr 467 korralduse p 11.1 kehtetukstunnistamisega. Valla pooltosutatavate teenuste hinnakirjas tehtimuudatus – võistluste jälgimine Väike-Maarja uues spordihoones on tasuta.

6. Korteriavalduste mitterahul-damine

OTSUSTATI mitte nõustudaeluruumi üürile andmisega kolmeletaotlejale.

7. Puukuuri kasutusse andmineOTSUSTATI nõustuda aadressil

Pargi 3, Vao küla asuva puukuurikasutusele andmisega Nina Laissaarele.

8. Liivapõllu maaüksusel raada-misele kuuluva metsamaterjalimüük

OTSUSTATI nõustuda Liivapõllumaaüksusel raadamise käigusväljatuleva metsamaterjali müümisegaOÜle Thorsen Grupp hinnaga 400.-/tm.

9. Spordivaldkonna maha-kandmisaktide kinnitamine

OTSUSTATI kinnitada järgmisedväikevahendite ja pehme inventarimahakandmisaktid vastavalt lisadele:

’•Triigi spordihoone summas6026.55 krooni;

’•korvpalliklubi summas 32 559.20krooni;

’•maadlusklubi summas 8903.20krooni.

10. Õpilaskodu üüri muutmineOTSUSTATI kinnitada õpilaskodu

üür 400 krooni kuus õpilase kohta.11. Õpilaskodu tasumäära kinni-

tamineOTSUSTATI kinnitada eelarve-

aastaks 2008 Väike-Maarja güm-naasiumi õpilaskodu teenuste ja abigakaasnevaks kuluks 496 krooni kuusõpilase kohta.

11. detsember 20071. MaaküsimusedKinnitatiEbavere külas (Kaarmal) asuva 4945

m2 suuruse REINPAULI katastri-üksuse OÜ-le REINPAUL ostuees-õigusega erastamise eeltoimingud.

Nõustuti· Hirla külas asuvast vabast

põllumajandusmaast 6,90 ha suuruseKASTORI katastriüksuse moodus-tamisega kasutusvaldusesse andmi-seks OÜ-le Karuvälja;

· Hirla külas asuvast vabastpõllumajandusmaast 3,59 ha suuruseKUSTI katastriüksuse moodus-tamisega kasutusvaldusesse and-miseks OÜ-le Karuvälja;

· Hirla külas asuvast vabastpõllumajandusmaast 30,42 ha suuruseRIKSU katastriüksuse moodus-tamisega kasutusvaldusesse andmi-seks VÄINO HAIBAle.

Määrati· teenindusmaa Pikevere külas

asuvale 12-korterilisele elamule jakinnitati riigimaale hoonestusõiguseseadmiseks moodustatava katastri-üksuse nimeks KASESALU;

teenindusmaa Eipri külas asuvalekauplus-elamule ja kinnitati maamunitsipaalomandisse taotlemiseksmoodustatava katastriüksuse nimeksSELTSI.

2. Sotsiaaltoetuste ettepanekutekinnitamine

OTSUSTATI1) nõustuda täiendava sotsiaal-

toetuse eraldamisega toimetuleku-toetuse vahenditest 14-le taotlejale;

2) nõustuda jõulutoetuse eralda-misega 80aastastele ja vanematelekodus elavatele vanuritele (ą 250krooni) vastavalt nimekirjale kokkusummas 42 750 krooni.

3. Sünni- ja matusetoetuseeraldamine

OTSUSTATI1) nõustuda sünnitoetuse maksmi-

sega ühele taotlejale summas 2500krooni;

2) nõustuda matusetoetuse maksmi-sega ühele taotlejale summas 750krooni.

4. Korralduse kehtetuks tunnis-tamine

OTSUSTATI tunnistada kehtetuksVäike-Maarja Vallavalitsuse02.10.2007. a korraldus nr 427„Keskkonnakompleksloa muutmiseleseisukoha andmine” ja nõustudaLoomsete Jäätmete Käitlemise ASilekeskkonnakompleksloa muutmise loaandmisega alljärgneval tingimusel, etettevõte annab vallavalitsuseleviivitamatult teada rasva põletamiseltekkinud katlamaja riketest, mispõhjustavad kõrgenenud saasteaineteväljumise katlamaja korstnast.

5. Vallavara müük - eelnõuvolikogule

OTSUSTATI 1) nõustuda Pandivere külas asuva

kinnistu (registriosa nr 4481531,pindala 4396 m2) müügiga, alghinnaksmäärata 410 000;

2) nõustuda otsuse eelnõu esitami-sega volikogu istungi päevakorda.

6. Väike-Maarja valla munitsi-paalkoolide õpilaskoha ja lasteaiakoha arvestuslik maksumus 2008.aastal

OTSUSTATI kinnitada Väike-Maarja valla eelarvest kaetavaarvestusliku õpilaskoha maksumusühe õpilase kohta 2008. aastaljärgmiselt:

Väike-Maarja Gümnaasiumi õhtu-kool 8 581 krooni;Väike-Maarja Gümnaasium, 14 303krooni;

Kiltsi Põhikool, 24 652 krooni;Simuna Kool, 26 427 krooni;Väike- Maarja Muusikakool, 21 655

krooni;Väike- Maarja Lasteaed, 35 083

krooni.7. Toetuse eraldamine MTÜle

Väike-Maarja Põllumeeste SeltsOTSUSTATI eraldada MTÜ

Väike-Maarja Põllumeeste Seltsmaanaiste osakonnale toetustsummas 5421 krooni projekti ,,Aitaaidata – avatud kõigile”kaasfinantseeringuks.

8. Vallavara mahakandmisaktidekinnitamine

OTSUSTATI1) kinnitada Ida-Eesti Pääste-

teenistuse Väike-Maarja tugikomandoväikevahendite ja põhivahenditemahakandmisaktid summas14 848.40 krooni;

2) kinnitada informaatikaosakonnaväikevahendite mahakandmisaktsummas 46 290.35 krooni;

3) kinnitada Väike-Maarja lasteaiaKiltsi rühma väikevahendite maha-kandmisakt summas 156.85 krooni;

4) kinnitada Kiltsi rahvamajaväikevahendite mahakandmisaktsummas 100 krooni;

5) kinnitada noortekeskuse väike-vahendite ja põhivahendite maha-kandmisaktid summas 450 krooni;

6) kinnitada Väike-Maarja raamatu-kogu väikevahendite ja põhivahenditemahakandmisaktid summas30 631.55 krooni;

7) kinnitada Kiltsi raamatukoguväikevahendite mahakandmisaktsummas 44.55;

8) kinnitada Triigi raamatukoguväikevahendite mahakandmisaktsummas 6724.50;

9) kinnitada Väike-Maarja AIPiväikevahendite mahakandmisaktsummas 8560.00.

9. Ehitusloa väljastamineOTSUSTATI1) väljastada Väike-Maarja Valla-

valitsusele ehitusluba Avanduse mõisapeahoone katuse osaliseks reno-veerimiseks aadressil Simuna alevikAllee 1, Väike-Maarja vald;

2) väljastada ASile OG Elektraehitusluba elamu täielikukslammutamiseks aadressil Väike-Maarja alevik Jakob Liivi tn 10.

10. Projekteerimistingimustemääramine

OTSUSTATI1) määrata projekteerimistingimused

ASile Vao Agro, Veski Farmirekonstrueerimiseks (vabapidamisegalauda pikendamine, vana lauda osarekonstrueerimine, silo- ja lägahoidlaterajamine) asukohaga Vao küla, Väike-Maarja vald;

2) määrata projekteerimistingimusedOÜle Ebavere Suurtalu vabapida-misega lauda rekonstrueerimiseksasukohaga Ebavere küla, Väike-Maarja vald;

3) määrata projekteerimistingimusedLeida Ponderile krundilt mahasõiduehitamiseks asukohaga Simuna alevikLai tn 8.

11. Bussiliini dotatsiooni määra-mine

OTSUSTATI määrata ASile GoBus Rakvere bussiliini nr 39dotatsioon 2007. aasta novembrikuueest summas 6 252 krooni.

12. Eluruumi üürimineOTSUSTATI: nõustuda Maret

Mältonile eluruumi üürile andmisegaaadressil Allee 11-19, Väike-Maarjavald, Simuna alevik ja sõlmida MaretMältoniga tähtajatu eluruumiüürileping;.

13. Eluruumi üürilepingu üles-ütlemine

OTSUSTATI 1) lõpetada 04.12.2001. a sõlmitud

eluruumi üürileping aadressil Allee 4-6, Simuna alevik asuva eluruumikasutamiseks alates 01.01.2008. a;

3) lõpetada 08.10.2004. a sõlmitudeluruumi üürileping aadressil Allee 4-8, Simuna alevik asuva eluruumikasutamiseks alates 01.01.2008. a.

14. Raha eraldaminereservfondist

OTSUSTATI nõustuda 3000krooni eraldamisega reservfondistKiltsi kooli õpetaja Marje Leemetsatunnustamiseks seoses temanimetamisega Lääne-Viru maakonnaaasta tegijaks huviharidusevaldkonnas.


Jõuluaeg toob Sinu ootus-ärevust, kauneid hetki ja paljurõõmu, kuid mitte ainult. Parakunäitab statistika, et just aasta-vahetuse perioodil juhtubtraagilisi tuleõnnetusi kõigeenam, sest kasutatakse tava-pärasest rohkem lahtist tuld jainimeste tähelepanu onpeomeeleolus hajutatud.

Tuleõnnetustes hukkub Eestisaastas keskmiselt 130 inimest.Eelmisel aastal hukkustulekahjudes 164 inimest,kusjuures enim just aasta-vahetuse paiku - jaanuaris jadetsembris (mõlemas 27). Tänavuon tuli võtnud 125 inimese elu.Lääne-Virumaal hukkus 2006.aastal 20 ja tänavu 11 kuuga 10inimest.

Lääne-Virumaal on tänavu 11kuu jooksul aset leidnud ligi 600tulekahju, millest pooled onlõõmanud Rakvere linnas ja Tapavallas. Tulest päris puutumatapole maakonnas jäänud ükskivald. Alla kümne põlengu onolnud Rägavere vallas.

Enamasti puhkevad tule-kahjud inimeste hooletuse jatuleohutusnõuete ränga eira-mise tõttu. Kõige rohkem hukkubinimesi hooletu suitsetamisetagajärjel. Eelmisel aastal jättisEestis sel põhjusel elu 51 inimest(31%), neist Lääne-Virumaalseitse. Tänavu on hooletu lahtise

tule kasutamise, sh suitsetamisetagajärjel puhkenud tule-kahjudes hukkunud kuusinimest. Samuti saab paljutulekahjusid alguse rikkiselektriseadmetest (1 hukkunu)või korrastamata küttekolletest.

Virumaal nõudis tuli tänavuesimesed ohvrid ööl vastu 2.jaanuari, kui korteri tulekahjupõhjustas järelevalveta jäetudküünal. Põlengu tagajärjelhukkus üks ning kannatada saiüks inimene. Tänavuse rängimatuleõnnetuse tagajärjel agahukkus kolm ning kannatada saija peavarjuta jäi kaks inimest.Selles elamus ladustati pliidi jaseina vahel küttepuid, mistekitasid soojusliku isesüttimisetulemusena ühel öösel tulekahju.Mõlema kurva juhtumi korraloleks magavad inimesed võinudäratada suitsuandur. Paraku sedapolnud ...

Õnnetus ei hüüa tulles.Seetõttu ole hoolas ning mõtleohutusele ka õdusal jõuluajal jarõõmurohkel aastavahetusel.Sellel perioodil külastad kindlastika oma lähedasi, naabreid jasõpru-tuttavaid. Päästeteenis-tus kutsub Sind andma omapanust meie kodude tule-ohutumaks muutmisele. Seetähendab nii eluruumidehindamist tuleohutuse seisu-kohalt kui ka reaalse olukorra

otsest parandamist. Näiteksvõiksid ligimeste tähelepanujuhtida korrast ära olevaleküttekoldele, küdeva pliidi vastuladustatud küttematerjalile võisinna hooletult jäetudvanapaberile jms. Miks mittekutsuda korstnapühkija ka omavanematele ja vanavanematele?Jõulukuul on sobiv teha kaendale ja oma lähedastele elupäästev kingitus suitsuandurinäol.

Tuleõnnetustes hukkub Eestisaastas keskmiselt 130 inimest.Eelmisel aastal hukkustulekahjudes 164 inimest ningtänavu on tuli võtnud elu 123inimeselt.

Enim inimesi on hukkunudtulekahjudes, mis leidsid asetöösel. Statistika järgi on 90%tulekahju ohvritest hukkunudjuba enne päästjate saabumist,sest tulekahju on avastatud liigahilja. Ka eelmisel aastal Virumaaltulekahjudes hukkunud 44(Lääne-Virumaal 20) ja tänavuelu jätnud 21 (Lääne-Virumaal10) inimesest enamik võinuksveel olla meie seas, kui neilolnuks oma kodudessepaigaldatud suitsuandurid.

„Kodu tuleohutuks!” kam-paania raames kevadelkorraldatud küsitlus näitas, et

Eesti elanikud ei pea tulekahjupuhkemist oma eluruumides erititõenäoliseks ja et suitsuandur onvaid 16% eluruumides. Argu-mendid, millega püütaksepõhjendada suitsuanduripuudumist või selle mitte-vajalikkust, on seotud sellega, eteluruumis pole küttekollet egasuitsetajaid ning korterelamukiviseinte vahel on ilma selletagiturvaline elada. See müüt ei ühtitegelikkusega, sest eelmiselaastal eluruumides hukkunud132 inimesest peaaegu pooled -61 kaotasid elu just korteri-põlengutes. Lääne-Virumaalhukkus korteritulekahjudetagajärjel 11 inimest.

Tuli levib tavatingimustesväga kiiresti, juba kolmandal-neljandal minutil on ruumisviibimine kõrge temperatuuri

ning mürgiste gaaside kiire levikutõttu eluohtlik. Tulekahjustustevähendamiseks kodustestingimustes on hädavajalikomada kolme kodukaitsjat. Needon suitsuandur, mis äratabmagaja, tulekustutustekk, miskustutab pannil põlema süttinudrasva või muu väikese tulekoldeja 6 kg pulberkustuti, mis onabimees suurema tulekoldekustutamisel.

Inimestele, kellel on jubakodus suitsuandur, tuletamemeelde, et aeg-ajalt tuleb kakontrollida selle patareisid ningandurit tolmust puhastada.Tavaline patarei tagab seadmetöö ligikaudu aasta kunipoolteise vältel. Toiteallikatühjenemisest annab märkuhelisignaal. Suitsuanduritöökorras olekut saab kont-

rollida anduril olevat kontroll-lülitit vajutades, mispeale korrasseade annab häiresignaali.Andur tuleb välja vahetada igakümne aasta järel.

Hooldades andurit regu-laarselt, teeb väike elupäästjaõnnetuse korral oma töö ningpõlengust selle algusjärgusmärku andes päästab teie elu javara. Meie andmetel onsuitsuandur tänavu Virumaalpäästnud inimeste elu vähemaltkahes tulekahjus.

Turvalisi ja rahulikke jõulupühining aastavahetust!

Marika UUSSALU,Ida-Eesti Päästekeskuse

ennetustöö büroo juhataja

Jõulukingiks turvatunne

Elupäästja vajab hooldust

Lisainfot saab, helistadespäästeala infotelefonile 1524 võikülastades veebilehekülge http://www.kodutuleohutuks.ee/.

Turvalisi ja rõõmsaid jõulupühining aastavahetust!

Maido NÕLVAK,Ida-Eesti Päästekeskuse

järelevalveteenistuse juht.

Ohutu jõuluaja kuldreeglid* Pärast suitsetamist kustuta hoolikalt sigaret tulekindlasse

tuhatoosi või kaminasse. Mitte mingil juhul ära suitseta voodis võidiivanil!

* Kontrolli elektriseadmete ning pistikute korrasolekut.Ülekoormatud ja vigased elektrijuhtmed põhjustavad jõulurõõmuasemel tulekahju.

* Mõtle tuleohule ka toitu valmistades ja ära unusta end teleriette.

* Ära hoia küttekollete vahetus läheduses kergesti süttivaidesemeid.

* Ära jäta lahtist tuld hetkekski järelevalveta. Küünlad asetatulekindlast materjalist alusele ning ohutusse kaugusesse kergestisüttivatest esemetest.

* Ära liialda kütmisega – tee seda vastavalt küttekehakuumataluvusele. Siiber sulge alles siis, kui sütel ei ole enam leeke.

* Kustuta küünlad, kaminad ning teised lahtise tule allikad niimagama minnes kui ka kodunt lahkudes.

* Pürotehnika kasutamine eeldab tähelepanelikkust,ettevaatlikkust ja kõrgendatud ohutaju. Loe alati läbi tooteohutusjuhend.

* Tea, et õnnetuse korral sõltub Sinu pääsemine tulekahjuavastamise kiirusest. Tee endale ja oma lähedastele elu päästevjõulukingitus suitsuanduri näol.


Nagu eelnevatel aastatel, niiolid ka tänavu Väike-Maarjavallas põhilisteks kuritegudeksvargused ja vägivallakasutamine teise isiku suhtes.

Viimasel ajal on meie vallas üharohkem hakatud vanaraudavarastama. Näitena võib tuuajuhtumi, kus inimene läkskolmeks päevaks haiglasse. Kuita koju naases, olid hoovil laialiolnud alumiiniumist asjadvarastatud. Tavaliselt koguvadinimesed igasugust vanaraudahunnikutesse elumajadesteemale. Vanaraud on valveta jaseda on lihtne varastada. Sellevältimiseks tuleks vanaraud,mida enam vaja pole, kokkukoguda ja ära viia. Vajalikudasjad aga panna niisugusessekohta, kus nad ei ole kõikidelenähtaval ja oleks järelvalve all.

Teine suurem gruppkuritegusid on vägivallakasutamine teise isiku suhtes.Selle aasta suvel hakkas purjusisa lapsi kasvatama. Lõi tütart japoega mitu korda rusika ning

jalaga. Pani kummagi lapsekoolikotti salasigarette ja politseikohale jõudes väitis, et lapsedsuitsetavad. Isa sai karistada niilaste löömise kui kasalasigarettide omamise eest.Tuletan veelkord meelde, etigasugune vägivald, löömine,teisele isikule (sealhulgas kapereliikmele) valu tekitamine onkuritegu ja selle teo toimepanijasaab kriminaalkorras karistada.Lapsevanemad peaksidselgitama ka lastele, et rusikategaprobleeme ei lahendata ning teisilapsi ei tohi lüüa.

Politsei soovitab inimestelhoida oma vara hoolikalt ja aidatahoida ka naabrite vara. Kõigistõigusrikkumistest ja kahtlastesttegelastest ning sõidukitesttuleb teatada koheselt politseitasuta lühinumbril 110. Kui näetekahtlast sõidukit kuskiltoimetamas, siis kirjutagekindlasti üles sõiduki number.Meeldejätmine tundub algulhästi lihtne, et no mis see siis äraole - kolm numbrit ja kolm tähte.

Kuid hiljem selgub, et ega eimeenugi! Ainult üheskoostegutsedes saame pareminiennetada ja avastadaõiguserikkumisi ning muutaelukeskkonda turvalisemaks.

Samuti tahan jalakäijatelesüdamele panna, et käes onaasta kõige pimedam aeg jahelkuri kandmine onkohustuslik. Kinnitage helkurriiete külge, nii muututenähtavaks ja jõuate turvaliseltkoju.

Vallaelanikele meeldetuletu-seks politseinike vastuvõtuajad:

Väike-Maarjas Pikk tänav 8võtab juhtivkonstaabel AntiAosaar kodanikke vastuteisipäeviti 10.00-12.00, telefon337 2188. VanemkonstaabelKalev Valdmetsa vastuvõtuaegon neljapäeviti 10.00-12.00,telefon 337 2187. Alatesseptembrist 2007 töötab meilnoorsoopolitsei konstaabelAirika-Helle Kriisa. Temaga onvõimalus ühendust saadatelefonil 337 2188. Simuna

osavallas on konstaabel SvenAuna vastuvõtuaeg teisipäevitikella 09.00-11.00, telefon 3372191.

Telefonil 326 1802 meiegaenam ühendust ei saa. Eelpoolmainitud telefoninumbritel onvõimalik ühendust saadatööpäeva piires. Väljaspooltööaega ja ka siis, kui uksed onlukus ning meid kohal ei ole,helistage politsei tasutalühinumbril 110. Jätkejuhtimiskeskusesse oma info jakontaktandmed ning me võtameteiega ise ühendust.

Meeldivat koostööd jamõistvat suhtumist!

Anti AOSAAR, politsei juhtivkonstaabel

Avaldame 2007/2008. aasta talveperioodil Väike-Maarja vallas taliteenistustkorraldavate ettevõtete ja tööde eest vastutajate loetelu.

Vallateed:PIIRKOND ETTEVÕTE VASTUTAJA TELEFON

Väike-Maarja Väike-Maarja Heino Laar 5391 5501aleviku tänavad õppekeskus

Väike-Maarja Väike-Maarja valla Jüri Rebane 326 1405aleviku kõnni- ja majandusosakond 521 1262jalgrattateed

Ärina, Koonu, Väike-Maarja valla Kaarel Moisa T 329 5767Aburi, Kännuküla, majandusosakond 505 3558Raeküla, Pandivere,

Ebavere, MüürikuEipri, Äntu, Rastla Indrek Tomingase Indrek Tomingas T 235 3587

Paemurru talu 526 0238

Vao, Kiltsi, AS Vao Agro Meelis Robam T 322 0346Liivaküla, Risu, 517 2214Nõmme, Mätliku

Pikevere, Aavere, FIE Raimo Raimo Beilmann T 325 3334Varangu, Raigu Beilmann 522 2819

Simuna alevik (Rakke OÜ Karuvälja Väino Haiba 505 3488mnt-st lõuna pool),Orguse, Pudivere, Triigi

Simuna alevik (Rakke OÜ K&G Saarelt Kulle Põldmaa 515 7741mnt-st põhja pool), 502 3148Avanduse, Määri,Avispea

Hirla, Võivere, OÜ Sepatalu Jaan Sepp 513 7239Kurtna, Nadalama,Kärsa

Käru OÜ Kerro Farmer Raimo Birnbaum 329 3956, 506 0173

Riigiteed:Rakvere - Vägeva Viru Teedevalitsuse Kask Juhan 514 4921Väike-Maarja - Tamsalu Rakvere teepiirkondEbavere - Järva-JaaniPikevere – PuhmuRaigu – Vajangu

Koonu – Pandivere – Kadila Viru Teedevalitsuse Heino Rätsep 516 2009Väike-Maarja – Simuna Viru-Jaagupi teepiirkondEbavere – SimunaÄntu – MääriSimuna – LaekvereSimuna – KäruSimuna – RakkeAvanduse – RahklaKäru – Salla

Politsei töömailt

Taliteenistuse korraldamine Väike-Maarja vallas


Prügifirma Ragn-Sells ASüllatas detsembri algusespaljusid vallakodanikke teatega,et alates 01.01.2008 võibsorteerimata olmejäätmetekonteinerisse panekut maksus-tada kahekordse prügiarvega.Miks selline ähvardav teadening miks on vaja üldse jäätmeidsorteerida?!

Põhjus on lihtne. Alates 2008.aasta 1. jaanuarist on lubatudprügilatesse ladestada vaideelnevalt sorteeritud olme-jäätmeid (jäätmeseaduse § 132(3)). See tähendab, et eraldi tulebkoguda jäätmeid, mida onvõimalik keskkonnahoidlikulmoel taaskasutada: vanapaber,pakendijäätmed biolagunevadtoidu-, aia- ja pargijäätmed,ohtlikud jäätmed ja olmeelek-troonika. Seega saame jäätmetesorteerimisel vähendada prügi-lasse ladestatavate jäätmetehulka.

Arvan, et paljud vallakoda-nikud sorteerivad juba tänamajapidamises tekkinud olme-jäätmetest pakendid (tetra-pakid,plasttopsid, kilekotid, konservi-karbi jne), paberi-papi, ohtlikudjäätmed (patareid, värvipurgid,vanad tabletid jne). Teie jaoks eimuutugi 01. jaanuarist mittemidagi. Jätkake sorteerimistsamamoodi ka uuel aastal!

Vallakodanikud, kes tahakshakata sorteerima oma sega-olmejäätmeid, aga ei tea, kuhumida panna, siis Teile mõnednõuanded:

Ärge pange olmejäätmeteprügikasti

· puhtaid pakendeid, näitekskile, plastnõud ja –karbid,jogurti- ja võitopsid, toiduõli-,ket�upi- ja majoneesipudelid,kosmeetika- ning hooldus-toodete pakendid ja muudpuhtad plastpakendid; klaas-pakendeid, nagu valgest javärvilisest klaasist pudelid ningpurgid ja muud puhtadklaaspakendid: metall- jaalumiiniumpakendeid: toidu- jajoogipakendi kaaned ja korgid,konservipakendid; joogikar-tonge nagu kartongist piima-,mahla- ja veinipakendid ja muudpuhtad kartongpakendid. Toogeülaltoodud puhtad pakendid kõikpakendikonteineritesse! Teiekogutud pakendid lähevadsorteerimisjaama, kus sorteeri-takse eraldi paber, kile, plast,plekk jne. Nendest materjalidesttehakse uusi tooteid.

Pakendikonteinerite asukohadvallas: Väike-Maarja alevikus:Jaama 3, Lõuna 11/15 vahel,Simuna mnt 18, Põhja 13/13A,Pikk 7(vallamaja taga), Tamsalumnt 1; Simuna alevikus: Allee 11,

Käru tee, Lai 4 (Liaani kauplus),Lai 5, Lai 11 (kooli parkla), Pargi11; Kiltsi alevikus: Pikk 2; Triigikülas: kaupluse kõrval, maja nr46 juures; Vao külas: Pargi 15;Käru külas: kaupluse juures.

Papi- ja paberikonteineriteasukohad vallas: Väike-Maarjaalevikus: Lõuna 11/15 vahel, Pikk7 (vallamaja taga),Tamsalu mnt1; Simuna alevikus: Pargi 3/5vahel.

· ohtlikke -, ehitus- ningsuuremõõtmelisi jäätmeid egaolmeelektroonikat, vaid toogeneed Väike-Maarja jäätmejaama(Tamsalu mnt 1, Väike-Maarjaalevik);

· aia- ja pargijäätmeid, vaidkompostige need oma aias võitooge ettenähtud kohtadesse(info 329 5768, Leie Arula).

Vallakodanikud, kes ei sorteeritäna majapidamises tekkinudsegaolmejäätmeid ega plaaniseda teha ka homme, peavadteadma, et prügiauto võib Teiesegaolmejäätmete konteineritühjendamata jätta võirakendada kahekordset kontei-neri tühjendamistasu.

Tähtsamate mõistete selgitu-sed:

Olmejäätmed on kodumaja-pidamisjäätmed ning kauban-duses, teeninduses või mujaltekkinud samalaadsed jäätmed.

Segaolmejäätmed on sor-teerimata olmejäätmed, missisaldavad paberit ja pappi,ohtlikke jäätmeid, olmeelek-troonikat, biolagunevaid aia- japargijäätmed jne.

Biolagunevad jäätmed onanaeroobselt või aeroobseltlagunevad jäätmed, nagu toidu-jäätmed, puuoksad, lehed jne.

Ohtlikud jäätmed on jäätmed,mis kahjuliku toime tõttu võivadolla ohtlikud tervisele, varale võikeskkonnale.

Pakendi all mõistetaksemistahes materjalist valmistatudtoodet, mida kasutatakse kauba(toormest valmiskaubani) hoid-miseks, kaitsmiseks, käsit-semiseks, kättetoimetamiseks jaesitlemiseks kogu tsükli välteltoojast tarbijani. Pakendiksloetakse ka samal eesmärgilkasutatavaid ühekorratooteid.Puhas pakend on tühi ja kergeltpuhtaks loputatud pakend.Määrdunud pakend on taas-kasutamatu ja rikub ka teisedjäätmed.

Rahulikku jõuluaega ja headkeskkonnahoidlikku uut aastat!

Leie ARULA,keskkonnanõunik

Miks sorteerida jäätmeid?

Väike-Maarjas

töötab jäätmejaamVäike-Maarjas Tamsalu mnt 1

teenindab vallakodanikkejäätmejaam.

Jäätmejaam on avatudK-R kell 13.00-19.00L-P kell 10.00-15.00

Väike-Maarja valla elanikudsaavad jäätmejaama viia vana-paberit ja pappi, olmeelek-troonikat, ohtlikke, pakendi-,metalli-, klaasi- ja ehitus-jäätmeid, vanu rehve jasuuremõõtmelisi jäätmeid.

Jäätmejaama teenindavadAS Cleanaway, MTÜ EestiPakendi-ringlus, MTÜ EestiRehviliit ja OÜ Kesto.

Leie ARULA,keskkonnanõunik


A&K Caritas Hambakliinik teatab, et alates jaanuarikuust

võtab taas patsiente vastu dr Kersti Alt.

Hambakliinikus teenindavad patsiente veel:dr Krista Haugas,dr Pia Lepiksoo,dr Eston-German Kobrin.

Teenused:*Hambahaiguste ennetamine ja profülaktika (hambakivi eemaldamine, igemete

haigused ja suuõõne hügieeni õpetus) *Laste- ja täiskasvanute hammaste ravi

(laste hammaste ravi kuni 19. eluaastani tasuta) *Hammaste proteesimine (kroonid,

sillad, suust eemaldatavad proteesid) *Kirurgilised protseduurid-hammaste

eemaldamine, ambulatoorsed operatsioonid, suuõõne haavade korrastamine

*Hammaste valgen-damine *Hambakaunistuste paigaldamine·

Müügil kinkekaardid

INFO JA REGISTREERIMINE TEL 325 5633

RAVI TN 1A, VÄIKE-MAARJA

VMPSi veergVana- aasta sammub vaikselt ajalukku,keerab enda kannul ajaukse lukku.Kõik jääb seljataha- kes see mullust muudaks,oi, kui kõike, mis paha, maha jätta suudaks!

Tulgu ilus aasta küünla valgusvihus,piparkoogiraas ta pisikeses pihus.Pärast jõulupuhkust meenutage seda, kuidaspiprast kui ka suhkrust tehti aasta süda.

Väike-Maarja Põllumeeste Selts soovibkauneid jõule ja head uut koostööaastat!

Julgen väita, et Väike-Maarja põllumeesteselts käib oma tegemistega ajaga kaasas.Elame pidevas muutumises. Varasematelaegadel on seltsi kuulunud valdavalttaluperemehed. Neid ühendavateksteemadeks on olnud kas talusaadusteturustamine või siis tootmiseks vajalikevahendite soetamine, näituste korraldamineja seltskondlik tegevus. Tänapäeval onseltsiga liitunud järjest enam taluperenaisining domineerivaks on muutunud just nendetegemised.

Meie tublide naiste initsiatiivil ning heaskoostöös vallavalitsusega on käivitatudtaaskasutuskeskus Väike-Maarjas Tamsalumnt 1. Sinna saavad inimesed tuuakasutuskõlblikke asju. Teised jälle saavadsiis leida vajaliku asja. Toiming on tasuta.

Kuna inimestel on jätkuvalt soovvahetevahel ka rahapabereid tuulutada, siispakuvad meie tublid perenaised samasmüügiks käsitöid, kangastelgedel kootudvaipasid ning lihtsat talutoodangut naguköögivili ja kuivained.

Traditsiooniks on saanud ühine vastlapäevliulaskmise ja hernesupiga. Pandivere päevon meie iga-aastases tegevuskavas kindlalkohal. Oleme olnud aktiivsed rongkäigusosalejad. Samuti on kaubavalik meiemüügilettidel aastatega rikkalikumaksmuutunud. Paljud on leidnud siit taimi, midakodus mulda istutada, või loodussõbralikkutalutoodangut, rääkimata vaipadest ja muustkäsitööst. Asja juurde on käinud ikka mõnuskodune õlu.

Meeleolukad on olnud meie jaani-päevapeod Eipri külas Paemurru talus.Süüdatud on korralik jaanilõke ning peetudühist piknikku.

Traditsiooniks hakkavad muutumasuveretked, mille käigus tutvume kohalikevaatamisväärsustega ning haruldasteloodusobjektidega. Tänavu suvel matkasimeKiltsi ja Vao ümbruses.

Pandivere arenduskeskuse PAIKinitsiatiivil koostasime projekti paekiviväärtustamiseks meie piirkonnas. Selle

ÕNNESÜNNIPÄEVAKS!

29.12 Ülle Orupõld

01.01 Luule Erala

19.01 Ellu Talvis

20.01 Raivo Talvis

20.01 Heino Kokkuta

Kiirpilk ajakirjandusseMaamajandus, november 2007.Kolmekümnest väljaõpetatud asendajast

asus talutöödele vaid 8. Palgaks maksab talu40 kr/h ja ETKL 60 kr/h (see on riigilt PRIAkaudu saadud toetusraha). * Veel soe- jakülmlautadest. * Rühmakuudid vasikatele.* E-Piim kümneaastane. * Ilm 2007. a suvelja sügisel. Mõju taimekasvatusele. *Viljasaagid Eestis aegade parimad. * Piima

raames puhastasime ning tähistasimeEbavere paemurru ning Liiduri lubjaahjud.Ees ootavad tööd Orguse paemurru jalubjaahju juures, et muuta needki huvilisteleligipääsetavaks.

Käesoleva aasta 4. jaanuarist on meie seltsitegevus täiesti avalik. Nimelt olemeinternetiseerunud. Nimetatud kuupäevalavati valla kodulehel viide põllumeesteseltsile. Aasta jooksul on kodulehte panduduut infot.

Te saate meie kohta palju teada ja mis veelgitähtsam, saate meiega rääkida. Tänuväärsetöö mootoriks on olnud seltsi väga aktiivneliige Annika Michelson Kiltsi külast.

Oleme jõudnud faasi, kus julgemehuvilistele siiralt soovitada Interneti-aadressi www.v-maarja.ee/vmps/.Külastage!

Lähenevate jõulude puhul soovin kõigileinimlikku hellust ja soojust!

Jaak LÄÄNEMTES,VMPS-i esimees

tootmiskulud ja söötade kvaliteet. *Automaatjuhtija Stela pidevkuivatile. *Teravilja hinnad ja kokkuost Eestis.*Õppereis Saksamaale biogaasi asjus. *Hannoveri põllutehnikanäitusel.

Mahepõllumajanduse leht 2007, numbrid38, 39, 40. Mahedalt edeneb paremini kaer. *Kündmise asemel vagumine? * Mille poolesterinevad mahe- ja tavatoiduained? *Infomaterjal väiketöötlejatele avaldatakse selkuul ministeeriumi kodulehel www.agri.ee. *Väiketalude koostöögrupp Võrumaal. *Allakülv ka talirapsile. * Seminar mahetoiduja –põllunduse asjus. * ÕpireisAhvenamaale. * Liblikõieline haljasväetus-viljelemine. * Rotid eelistavad mahe-porgandit. * Taimsed preparaadidmahekartuli kasvatuses. * Veel üks iidnenisusort, pärit Egiptuse hauakambrist –khorasani nisu (kaubamärk Kamut). * RhöniBiosfääri Kaitseala Saksamaa kaguosasiseloomustavad kohalikud lambad, veised ja170 õunasorti. * 200 kana, 40 lammast, 20lehma ja 100 vangi maailma esimesesmahevanglas Norras.

Mart LEPIK


Väike-Maarja valla AastaTegija 2007 tunnistus ja auhind(kunstnik Riho Hüti valmis-tatud klaasimaal) anti Väike-Maarja uue spordihooneehitanud ASi Antaares juhilehr Jaanus Kullile üle 12.detsembril Väike-Maarjaõppekeskuses toimunud valla16. aastapäeva aktusel.

Jaanus Kull on Väike-Maarjavalla ettevõtja. Tema juhitavaettevõtte AS Antaares põhi-tegevusalaks on ehitus.

Meie kodupaigale on olnudoluline, et paljusid siinseidobjekte on ehitanud Jaanus Kullijuhitav kohalik ehitusfirma.Jaanus Kulli kui firmajuhi

Valla Aasta Tegija 2007 on Jaanus Kullmõistev ja asjatundlik suhtumineon alati muutnud koostöösujuvalt laabuvaks ja paind-likuks.

Ettevõtja tänavune tegevuskulmineerus Väike-Maarja uuespordihoone valmimisega. Väike-Maarja spordihoone annabõpilastele ja täiskasvanudspordihuvilistele mitmekesiseidharjutamisvõimalusi. Samutiloob spordihoone eeldused niimaakondlike, üle-eestiliste kuirahvusvaheliste spordivõist-luste ja mitmesuguste muudeürituste korraldamiseks Väike-Maarjas. Ajakohane spordi-hoone aitab väärtustada siinsetelukeskkonda ja tugevdadapiirkonna konkurentsivõimet.

Jaanus Kulli käe all onkerkinud mitmeid tehniliseltkeerukaid ehitisi nii Väike-Maarjavallas kui ka mujal Eestis.Kohalikest objektidest nime-tagem järgmisi:

· kaasaegse lauda ehitamineMüüriku Farmer OÜ-le;

· Väike-Maarja lasteaia ühe osarenoveerimine raamatukoguks;

· Väike-Maarja vallamajarenoveerimine;

· õppekeskuse ühiselamu-õpilaskodu ehitamine;

· Väike-Maarja spordihooneehitamine.

Alanud on Ebavere tervise-spordikeskuse olmehoone ehi-tus, mis plaani järgi valmibjärgmisel aastal.

Väike-Maarja õppekeskuseõpetajad Merike Kolde ja TiiuMaran käisid novembri keskelComeniuse projekti raamesKüprose Vabariigis. Projektieesmärgiks on kogemustevahetamine, kuidas erivaja-dustega õpilasi iseseisvakstööeluks paremini ettevalmistada. Kuna on käimasprojekti kolmas ehk viimaneaasta, keskenduti pooleliolevatetööde lõpetamisele ja kodulehekorrastamisele. Plaanis on tehakokkuvõtteid õpilaste praktika-järgsetest enesehinnanguankeetidest ning võrreldaerinevate maade tulemusi.Kevadeks valmivad videodõpilaste praktikatöödest. Lepitikokku, et projekti viimanekoosolek toimub järgmise aastamais Berliinis.

Projekti teised osapooled onBelgia, Saksamaa ja Küpros.Kuna Hollandi kool langes väljaprojektist, toimus sügisenekoosolek teiste osalejate õnneksmeie mõistes suvisel Küprosel.Kuigi suvitushooaeg oli möödasja kohalike arvates kohatu käiameres ujumas, kasutasimevõimalust nautida suve kesetmeie pimedat ja külma sügist. Jäi

Comeniuse projektis osalejad käisid Küprosel

aega ka väikeseks ringreisikssaare lõunaosas ja pealinnaNicosia vaatamisväärsustegatutvumiseks. Käisime uudis-tamas pealinna tunnustamataPõhja-Küprose Türgi Vabariigilekuuluvat osa. Sinna minekuks

tuli ületada piir ja saada viisa.Päris hirmutav oli nähakristlikust kirikust ümberehitatudmo�eed ja kuuliaukudega maju.

Saime koole külastades jakogemusi vahetades ideid,

kuidas õpilasi pareminiiseseisvasse tööellu suunata.

Tiiu MARAN,Väike-Maarja õppekeskuse

õpetaja


Väike-Maarja gümnaasiumi iga-aastaseks traditsiooniks onjõulueelne tüdrukute tantsupidu.Kaheksa aastat tagasi algusesaanud tantsukavade ette-valmistamisel tüdrukute kehalisekasvatuse tundides said need niitoredad, et tuli tahtmine tantseka laiemale publikule tutvustada.Nii tekkiski mõte korraldadatüdrukute tantsupidu. Esimeselaastal pidasime pidu koolivõimlas, mis jäi aga publikulekitsaks. Seepärast toimub üritusjuba mõnda aega Väike-Maarjarahvamajas. Aastatega on seekasvanud suureks ja uhkeksvõistluseks, kus kohalikudinimesed käivad esteetilistnaudingut ammutamas. Õhtutjuhivad oma kooli poisid, kelleetteasted muutuvad kord-korraltvaimukamas ja mõnusamaks.Poistel on tüdrukute peol teisigikohustusi. Ajal, mil žürii läheboma rasket tööd tegema, onpoiste ülesandeks publikutlõbustada. On väga tore tunne,kui noormehed löövad õhinalkaasa küll püramiide püstitades,küll naljakaid tantsukavuesitades.

Esinejate adrenaliini hoiabüleval esinduslik žürii, kuhukuuluvad tavaliselt kohalikudharidus- ja kultuuritegelasedning valla võimukandjad. Siin-kohal suur tänu kõigile raske töötegijatele, kes kibekiirel ajal

Gümnaasiumitüdrukute tantsupiduleiavad võimaluse tulla tüdru-kute tantse vaatama ja hindama.

Nädal enne võistlust on tervealev ettevalmistustuhinat täis.Emad ja õmblejad vorbivadkodus esinemisriideid teha. Kõikvabad saalipinnad on tantsivaidjalgu täis, sest iga klass peabtegema etteaste. See tähendab,et kooli tüdrukutepere saabaastas korra esinemisoskust ja –julgust lihvida. Tüdrukudnaudivad proovegi ega toimetaainult punkti kirjasaamise nimel,vaid on esinemise pärast elevusttäis. Uskuge mind – lapsed mitteainult ei taha selliseid üritusi, nadlausa vajavad neid. Elaguhuvitav kooliaeg!

Auasjaks on saanud grandprix‘ võitmine. Auhinnad onmeil uhked, sest kool, vald jakohalikud ettevõtjad toetavadüritust heldekäeliselt. Suuredtänud!

Tänavune tantsuvõistlus toi-mus 6. detsembril, teemaks oliderinevad ajastud. Osalejad olidnii riiete kui ka soengutega paljuvaeva näinud.

Nooremas vanuserühmasvõitis 7.b klass. Eriauhinna sai6.b. Selle vanuseklassi silma-paistev esineja oli MairinRemmel. Järgmise vanuseklassivõitjateks tulid 8.a tüdrukud, keskujutasid oma tantsus tulevikku.Eriauhind kuulus aga 9.a klassile.Gümnasistidest võitsid 11. klassiõpilased, kes olid kaasanud kapoisse! Eriauhinna sai 10. klass.Kümnendikud olid kava tehespööranud väga suurt rõhkudetailidele. Kõik oli lõpuniläbimõeldud: kostüümid, soen-gud, jalanõud jne! Vanimastvanuseklassist oli silma-paistvaim Liisi Liivalaid.Tantsuvõistluse üldvõidu sai 12.klass, kelle etteaste kandis

pealkirja “Anonüümsed ae-roobikud 1980. aastatest”.

Külalisesinejatena astusid üleska kõhutantsijad ja gümnaasiumipoisid. Ürituse kõige suuremaplaus kuulus meie gümnaasiumipoistele, kes demonstreerisidpublikule füüsilisi oskusi, tehesoma kavas torne, püramiidi jasõjaväeharjutusi.

Aitäh kõigile, kes aitasid kaasatantsuvõistluse korraldamiselening suured tänud Väike-Maarjagümnaasiumile, vallavalitsusele,pr Vaike Palmistele, pr ViljaKullile, hr Jaanus Kullile, hr ErgoEesmäele, hr Hans Krusamägile,kauplusele Maarjalill.

Gaide ILVES,tantsutüdrukute juhendaja

Jälle ta läheb. Alles oli jaani-päev ja õues palavad suveilmad.Kui aga praegu välja vaadata,tekib tunne, et kohe-kohe on talvtulemas. Aastalõpuni on ainultloetud päevad.

Mida aasta maha jätab? Väike-Maarja sportlaspere saadabaasta ära rahulolevalt. Kõige-kõige-kõige uhkem asi onkindlasti uus spordihoone, midasiinmail pikisilmi oodati. Kohalikrahvas on selle kiiresti omaksvõtnud. Igat võistlust vaatabumbes 40-50 inimest, parematelpäevadel ulatub see arv isegi 70.Kui saalis käib treening, siistoimub ka vabade korvpalli-laudade ümber midagi. Keegiteeb pealeviskeid, teine harjutabvaremõpitud kombinatsiooni.Jõusaalis on vaja aeg-ajalt korda

AASTAVAHETUSE MÕTTEIDpidada, sest alati ei mäletata, etkasutatud asjad tuleb omakohale tagasi panna.

Väike-Maarjast Tartu poolesõites hakkab Ebaveres silmapooleliolev ehitus, kerkibEbavere tervisespordikeskuseolmehoone. Küllap lisabtingimuste paranemine hoogukogu siinsele spordielule.

Alevist Ebavere poole viivkõnni- ja jalgrattatee on pidevaltkasutuses, kes teeb niisamaõhtust jalutuskäiku, kes on kepidappi võtnud, et koormust lisada.Noored emad annavad omamaimukestele viimaseid õhu-sõõme, et neid siis õhtuseleuinakule suigutada.

See on ühe Eestimaa alevikutavapärane argipäev murede jarõõmudega. Inimesed on

harjunud tavaliseks muutunudsportimisvõimalustega, mis mõniaasta tagasi olid alles unistused.

Kindlasti tuleb aeg, mil omastaadion ja ujula on täpselt samaigapäevane asi nagu praegunäiteks uus spordihoone.

Võimalused paranevad igapäevaga. Kas me ise suudameeluga kaasas käia? Millal saabtrendiks, et iga väikemaarjalanevähemalt kolm korda nädalaskuni pool tundi korragapühendub oma tervisele? Jah,hetkel on see veel ebareaalsus,aga maailmapraktika näitab, etteatud tingimuste olemasolulvõetakse tervislik eluviis kiirestiomaks. Saame aru, et millegi uueloomiseks on vaja ressursse.Aga on veel midagi, misressursse korvab. See on

vallajuhtide tahe ja arusaamine,et ainult inimväärsete tingimusteloomisel on võimalik inimeste eluka maapiirkondades inimsõbra-likuks teha. Tänane päev näitab,et meie koduvallas ollakse sellesasjas õigel teel. Jätkugu sellistmõistmist ka tulevikus!

Vallarahvale soovib agarahvaspordiklubi valgeid jõule!Loodetavasti on jõulusalmidilusti pähe õpitud, sest headlapsed tunneb jõuluvana koheära, ja siis on kott kingitustestpungil. Tundes jõuluvanaspordilembust, on seal kindlastiteie jaoks vastavalt vanusele jasoovidele kingitusi, mis lausapanevad sportima.

Rahvaspordiklubi nimelAnts RIKBERG


30. novembril toimus rahva-majas pidu, millega tähistatiVäike-Maarja rahvamaja 95.aastapäeva ja Eesti Vabariigi 90.juubeliaasta algust. Kohal olidvallavalitsuse esindajad, küla-lised ja vallarahvas. Õhtut juhtisrahvamaja kunstiline juht Heli-Liivia Komp.

Üllatuskülaliseks oli peami-nister Andrus Ansip (aliasHendrik Normann). Tema kõne olipiisavalt peene huumoriga.Kindlasti jäid paljud nüansid katabamata.

Tervitasid Lääne-Viru maa-vanem Urmas Tamm, vallavanemOlev Liblikmann. Väike-Maarjapõllumeeste seltsi poolt tegirahvamajast kena ajalooliseülevaate Jaak Läänemets,põllumeeste seltsi esimees. Vägasisuka päevakohase sõna-võtuga esines professor ReinVeidemann Tallinna Ülikoolist.

Muusikalise tervituse pakkusMeeskoor SÜM Kaarma sõprus-vallast. Dirigent Tiit Kösteritaktikepi all sündis meeldejääv jastiilne kontserdikava. Vürtsi

Eesti Vabariik 90 jaVäike-Maarja rahvamaja 95

andis meeskoori lauluansambelkergema laulurepertuaariga.Ainus naine meeste hulgas olikontsertmeister Helena Kadarik.

Tantsuks pakkus muusikatbrassansambel Estonia teatrist.Külalistele jagus aastapäeva-torti, mille valmistas AS Joosand.Samuti töötas baar.

Tahan tänada kõiki, kes meidtoetasid.

Need onVäike-Maarja vallavalitsus,

kõik valla koolid, FIE Leili Allikalt,OÜ Müüriku Farmer, OÜ VirumaaVeepumbakeskus, AS Joosand,AS Pandivere Ehitus, Liivi Mitt.

Kahju oli sellest, et nooriinimesi osales vähe. Kurvakstegi ka see, et vaatamata sellele,et pidu oli kõigile tasuta ning katransport lähikonnast tellitud, eikasutatud võimalust täiel määral.

Õhtu lõppes ilutulestikugarahvamaja taga.

Ville-Markus KELL,rahvamaja direktor

Jõuluküünal Väike-Maarjas

2. detsembril algas advendiaeg. Ka Väike-Maarjas süüdatipimeduse saabudes advendiküünal. Seda tegi koos väikesepäevakohase kõnega Väike-Maarja kirikuõpetaja Ahto Mäe.

Meeleolu aitasid luua segakoor Helin (dirigent Valve Libene) jakülalised Tapalt – tütarlasteansambel (juhendaja Kadri Kask).Kontserdi seadis kokku Heli-Liivia Komp.

Advendiaeg on minu jaoks alati olnud jõuluootuse aeg. See onaeg, kus inimesed on lahked ja head. See on aeg, kus „... iga lõketeeb valgemaks öö...”. Lapsed ootavad kommi sussi sisse jamuidugi punakuuelist habemikku. Jõuluajal levib piparkoogilõhnja lapsed saavad kingitusi. Advent on ka see aeg, kus võiks japeaks pöörama pilgu enesesse ning küsima, miks oleme üksteisevastu õelad, ülekohtused ja pahad.

Teeme seekord teisiti. Las see sümboolne küünal keset Väike-Maarja alevit on helgeks tähiseks, mille abil saame jõuludele jaaastavahetusele vastu minna, rahu südames ja hing laulmas.

Häid jõule ja meeleolukat aastavahetust kõigile!

Ville-Markus KELL

Paikkonna rahva pidu Väike-Maarja rahvamajas

8. detsembril toimus Väike-Maarja rahvamajas pidu paikkonnarahvale. Osalt oli see jätk rahvamaja 95. aastapäeva tähistamisele.Õhtu sisustasid rahvamaja isetegevuslased. Esinesid segakoor Helin(dirigent Valve Libene), B-segarahvatantsurühm (juhendaja EgneLiivalaid), naisrahvatantsurühm (juhendaja Aino Lukman),Härmalõnga tantsurühm (juhendaja Ilme Sein), kapell Sirili (juhendajaSirje Sõnum), Kiltsi rahvamaja naisansambel (juhendaja MerikeHövelson), Härmalõnga lauluansambel (juhendaja Valve Libene),laintantsurühm (juhendaja Sirje Orro), trio Kadrid (juhendaja SirjeLippasaar), kõhutantsurühm (juhendaja Epp Kaljos). Silmarõõmupakkusid ka külalised Tapalt, nimelt kõhutantsustuudio Azra.

Tantsuks mängis ansambel Täitsamees. Peomeeleolu eest hoolitsesAS Joosand, kes avas rahvamaja keldris baari. Pidutuju jagusesimeste hommikutundideni.

Rahvamaja kollektiivid, kes soovisid, said ennast näidata ja osasellest, mida teised teinud olid.

Ville-Markus KELL,rahvamaja direktor

Kuuse all piilub väike päkapikk Steven Kudi


Astrid Lindgreni raamatute maailmas

Oktoober-november oli üle maailma arvukate kohtumiste aegarmastatud lastekirjanik Astrid Lindgreni loominguga. Maailmas poleühtegi paika, kus Astrid Lindgreni raamatute tegelasi ei tunta.

Väike-Maarja algkoolis tähistati kirjaniku sünnipäeva kenakontserdi ja viktoriiniga, kuulati ettelugemisi, püüti ka oma mõtteidPipi etendusest paberile panna ja joonistati lemmiktegelasi.

Aasta lõpuni saavad kõik osalised oma joonistusi Väike-Maarjaraamatukogus näitusel imetleda.

Parimatele tunnustuskaardid ja kommid. Algkooli etlejad esitasidkena lühikava A. Lindgreni tegelaste esituses. Tänudraamatukoguhoidjale Liidiale, kes kava selgeks õpetas. Väga kenastilaulsid Iris ja Mari-Liis. Lasteaia laululapsed Sirje Sõnumijuhendamisel laulsid Pipi laulu. Kõik esinejad olid väga kenadeskostüümides.

Irma RAATMA,raamatukogu juhataja

Kaalujälgijate rühm ootab sinduuel aastal uue salenemisprogrammiga

Uuest aastat alustavad Kaalujälgijad salenemist uue programmijärgi. FlexiPunkt Pluss on ainulaadne salenemisprogramm, milles onesmakordselt tutvustatud ka 18 kõhtutäitvat toiduainet. Neidtoiduained võib süüa koguses, kuniks kõht saab täis ja ikkagi edukaltsaleneda.

Kõik, kellel on probleeme kehakaaluga, on oodatud nõu ja abisaama kaalujälgijate rühma.

Neil, kes seni on kõhelnud, on just praegu õige aeg seda teha.Kuni 12. jaanuarini 2008 ei pea sa maksma liitumistasu. Maksadainult nädalamaksu ja säästad 100 krooni.

Aga kõige tähtsam on sinu enda tervis ja kaunis väljanägemine!Ootame ka kõiki neid, kes on olude sunnil kaalujälgijate rühmasteemale jäänud, aga kelle soovkaal pole veel käes.

Kaalujälgijate rühm toimub Väike-Maarjas igal teisipäeval kell19.30 Väike-Maarja õppekeskuses. Uuel aastal alustame 9. jaanuarilkell 19.30.

Aimi VAIMEL

Väike-Maarja rahvamajas

31. detsembril kell 24.00

UUSAASTATRALL - DISKO.

DJ Davey & Fooza

Pääse 50 krooni.

06. jaanuaril kell 16.00

jõulukuuskede põletamine

Väike-Maarja rahvamaja tagusel platsil.

Simuna rahvamajas31. detsembril kell 21.00AASTALÕPUTRALL.

Saadame vana–aasta mõnusalt äraansambli Genny seltsis.

Pääse eelmüügist 50 krooni (kuni 27. detsembrini),75 krooni (kauamõtlejatele alates 28. detsembrist),100 krooni (lootusetud hilinejad, peoõhtul).

06. jaanuaril kell 16.00 jõulukuuskede põletamineSimuna rahvamaja tagusel platsil.

Kallis SIMUNA elanik!Tule ja too ka oma kuusk ühislõkkesse ja naudi tantse lumes või nn talvine MINI–TANTSUPIDU.

KOLMEKUNINGAPÄEVAL tõmbas eesti talurahvasjõulupühadele joone alla. Ei tea täpselt, kuidas lõpetasjõulupühi muinaseestlane, aga kuidagimoodi ta neid ometilõpetas. Vaevalt, et lihtsalt siis, kui õlu otsa sai. Küllap oliselleks tollalgi oma tärmin ja kindlasti pidi see olema hilisemalekolmekuningapäevale lähedal. Eestis on tavakskolmekuningapäeval kuusk toast välja viia.

Auli KADASTIK


JAANUAR06. jaanuaril· Kell 16.00 kuuskede põletamine Väike-Maarja rahamaja tagusel platsil.· Kell 16.00 kuuskede põletamine Simuna rahvamaja tagusel platsil.Kolmekuningapäeva tähistamine. Toimub nn mini-talvetantsupidu.· Simuna koolis Euroopa Liitu tutvustav üritus. Külaline Toivo Klaar.

11. jaanuarilKell 19.00 isetegevuslaste stiilipidu “Esimene Eesti-Pätsu aeg” Väike-Maarja rahvamajas.

18. jaanuarilVäike-Maarja raamatukogus avatakse näitus ”Vabadussõda”.

24. jaanuarilKell 17.00 Väike-Maarja raamatukogus “Meenutame Väike-Maarjaparnassi: Jakob Liiv, Anton Hansen Tammsaare, Tuudur Vettik”.14. - 30. jaanuaril näitus Väike-Maarja muuseumis.

25. jaanuarilKell 20.00 peoõhtu “Kutse tantsule” Väike-Maarja rahvamajas.Tantsuks Andris Avamere Paidest.

26. jaanuarilKell 21.00 disko Väike-Maarja rahvamajas.

VEEBRUAR03. veebruarilHärmalõnga pidu kell 13.00 Väike-Maarja rahvamajas.

05. veebruaril· Eakate vastlapäev kell 12.00 Simuna rahvamajas.· Vastlapäeva tähistamine Simuna koolis.

10. veebruarilVäike-Maarja raamatukogus avatakse näitus ”Iseseisvumise aeg”.

11. veebruarilTemaatiline lumelinn „Eesti Vabariik 90” vallakeskuses

14. veebruaril· Eakate sõbrapidu kell 13.00 Simuna rahvamajas (külalised Viru-Nigulast)· Sõbrapäeva tähistamine Simuna koolis

15. veebruarilSõbradisko kell 19.00-22.30 Simuna rahvamajas.

20. veebruarilVäike-Maarja muuseumis avatakse näitus “Vabadussõjaga seotudsündmusi ja tegelasi Väike-Maarjast”.

22. veebruaril· Kell 12.00 Eesti Vabariigi 90. juubelile pühendatud pidulik aktus Simunarahvamajas.· Kell 20.00 rahvalik õhtu Simuna rahvamajas. Esinevad rahvamaja

isetegevuslased ja Väike-Maarja rahvamaja B-segarahvatantsurühm.Tants. Õhtujuht Egne Liivalaid.

24. veebruarilIseseisvuspäeva tähistamine kirikus ning Väike-Maarja ja Simunaausammaste juures. Väike-Maarja rahvamajas kohvilaud naisseltsilt.

29. veebruarilKell 21.00 disko Väike-Maarja rahvamaja. DJ Zwilling.

MÄRTS07. märtsilKell 16.00 Simuna kihelkonna rahvamajade “Laste laulukarussell 2008”Avanduse mõisas. Osalevad Simuna, Laekvere, ja Rakke solistid.

08. märtsilKantritantsu 5.aastapäeva pidu kell 20.00 Simuna rahvamajas. Tantsuksansambel Detail Toilast.

10. märtsilKirjandivõistlus teemal „Meie riik” Väike-Maarja valla koolides.

14. märtsil· Kell 14.00 emakeele nädal Simuna rahvamajas. Luule- ja laulukavagaesinevad rahvamaja laululapsed.· Kell 18.00 emakeelepäev Väike-Maarja rahvamajas. Salongiõhtu, luule-ja muusikaõhtu.

20. märtsilKell 14.00 üritus “Eduard Viiralt 110” Väike-Maarja raamatukogus.Väike-Maarja muuseumis avatakse Viiralti-teemaline näitus.

23. märtsilLennart Meri mälestusüritus Ebaveres.

28. märtsilKell 20.00 peoõhtu “Kutse tantsule!” Väike-Maarja rahvamajas.Tantsuks ansambel Paddaway.

30.03.· Kell 13.00 Härmalõnga pidu Väike-Maarja rahvamajas.· Simuna kihelkonna eakate naljapidu Laekvere rahvamajas

KULTUURIKALENDER

APRILL 10. aprillilVäike-Maarja raamatukogus Jaan Mere kolhoosieluteemalise filmiesitlus, 60 aastat kolhoosi “Uus Elu” loomisest Aburis

11. aprillilKell 19.00 noorteüritus Väike-Maarja rahvamajas. Kohtuminenäitlejaga, sportlasega, õpetajaga. Õhtujuht Ilja Golomb, tantsuksBond Bänd.

13. aprillilKell 12.00 muusika- ja laulupäev Popp Tomi ja Popp Anni Väike-Maarjarahvamajas. Külalised ETVst.


Võib nii öelda, et meil oleksolnud justkui ehitusaasta. Egasasjata valitud tänavuseks aastategijaks just ehitusjuhti. Olemetänulikud, et tal on olnudteotahet ning kindlameelsusttööalaselt aina edasi rühkida.

Millised on lood hariduse jakultuuri loomises? Kas ehitamesamuti? Äkki hoopis ...? Ei, sedama ei usu. Me ikkagi harime endkogu elu. Harime, et saadatargemaks, käia ühiskonnaelugakaasas ning anda lastelegi edasikultuurne keskkond. See on meietähtsamaid ülesandeid. Samalajal täiendame end igapäevaeluelades ja kaaslastega päevastpäeva suheldes. Suhtlemine onüks keerulisemaid asju ilmas. Meei suhtle ju suhtlemise enesepärast, vaid ikka mingil põhjusel:on vaja teisele teavet edasi andavõi küsida, et teada saada. Viis,kuidas lävime, võib olla vägaerinev, kas kutsuv ja lähendav,

aga juhtub ka, et eemalepeletavja tõrjuv. Üksteisega suheldes mekas loome või, vastupidi,lammutame. Sellega muudamekeskkonda endi ümber. Kuilammutame ümbrust, lammutameennast ja teisi.

Nii enese kui ka kaaslaseloomine on, kui märkame temasmidagi, mis annab talle suuna,hoo ja päralejõudmisrõõmu.Olles teise kõrval ja pannesolulist tähele, väärtustame kaennast, saame millegi võrrarikkamaks, st paremaks, targe-maks, haritumaks. Igapäevaelukingib selleks lõputuid võima-lusi. Kasuta neid!

Kui oleme noored, vajame endikõrvale hulga õpetajaid-suuna-jaid. Oma eluraja läbimiselkasutame suurel hulgal abilisi jaerinevaid vahendeid, võtame niikohustuslikke kui vabatahtlikkekoolitusi. Kinnistuvad teadmi-sed-oskused, milleks meis leidub

valmisolekut. Vastu tahtmist eitee enda ega teistega midagi.Soovi saab tekitada, kui onolemas tunnetatud vajadus.Vajadus võib tulla enese seest,aga ka väljast, ümbrusest.Tekibki küsimus, kas tajumekeskkonda ja ühiskonda küllalttõetruult? Kui jah, siis muutubkiväljast tulev vajadus liikuma-panevaks jõuks. Heaks abi-meheks on nõusolek seigaga, etkõik me ümber on pidevasliikumises ja uuenemises. Etkuidas ja kuhu siis minagi liigun?Vahest üritaks paigal seista ja üleõla vahtida?! See on ohtlik. Võibkomistada ja kukkuda. Jahingerahu ei tule kohe kusagilt.Ometi ootab ja vajab seda igaüksmeist kõige enam. Tark on ärakasutada ümbruse muutumineenesegi tarbeks. Leida, mis onses uues head, saada oma osa jaülejäänuga kohanedes tehaenesele võimalikult vähe valu.

Saada osa. Saada on võimalikaga siis, kui annad. Annadosakese endast kui kodanikust,kes on valmis olema loojaks, omakogukonna ja enese loojaks.Sinu läbi saab su kodupaikpuhtamaks, ilusamaks, kultuur-semaks ja haritumaks.

Meil on, kellest eeskuju võtta.Võtkem siis mõõt. Valigem. Mausun, et valid loomise ja mõtetesütled lammutamisele ei... Ootanväga, et teed ausa kodanikunaseda ka tegudes.

Soovin meelekindlust valikutetegemisel! Usku enesesse jakaaslasse! Ilusa tuleviku ehita-mist meile kõigile!

Olga METS,valla haridus- ja kultuurijuht

EHITAME hariduse ja kultuuri kaudu

KULTUURIKALENDER16. ja 17. aprillilF. J. Wiedemanni keeleauhinnas rahvusvaheline konverents Väike-Maarja rahvamajas.

20. aprillilKell 13.00 Härmalõnga piu Väike-Maarja rahvamajas.

23. aprillilKohtumine siit pärit Indrek Rohtmetsaga Väike-Maarja raamatukogusja gümnaasiumis

25. aprillilKell.20.00 peoõhtu “Kutse tantsule!” Väike-Maarja rahvamajas.Külalised, üllatuskülaline, tantsumuusikat teeb Bond Bänd.

30. aprillil· Kell 19.00 Väike-Maarja valla tantsupäev Simuna rahvamajas· Kell 20.00 volbriöö pidu Väike-Maarja rahvamajas.

MAI02. mailKell 18.00 kevadpüha kontsert Väike-Maarja rahvamajas.

08. mailKell 17.00 emadepäeva kontsert Simuna rahvamajas.

09. mailKell 17.00 emadepäeva kontsert Kiltsi rahvamajas.

10. mailKell 11.00 Väike-Maarja naisseltsi 15. aastapäeva tähistamine Väike-Maarja rahvamajas.

11. mailKannatuste aastad (1950. aastad) näitus Väike-Maarja raamatukogus

18. mailEakate kevadpidu Simuna rahvamajas. Külas Tallinna eakate klubiKeskpäev.

23. mailKell 20.00 peoõhtu “Kutse tantsule!” Väike-Maarja rahvamajas.Külalised, üllatuskülaline.

JUUNI06. juunilLastekaitsepäeva tähistamine, käsitöönäitus Väike-Maarja rahvamajas.Kell 14.00 lastekaraoke.

07. juunilXXI Pandivere päev

22. juunilJaaniõhtu Simuna rahvamaja taga.

23. juunil· Võidupüha tähistamine Väike-Maarja ja Simuna Vabadussõjaausammaste juures· Kell 11.00 Kalmistupüha Simuna surnuaial· Kell 13.30 kontsert Simuna kirikus.· Kell 21.00 Väike-Maarja jaaniõhtu.


RAHVASPORDIKLUBI TEATAB SPORDIKALENDER

JaanuarJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”14.01 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauatennise II etapp21.01 kell 10.00 Väike-Maarja spordihoones valla MV: korvpall;

valla parimate sportlaste autasustamine. “Harjuta terviseks!”parimate autasustamine

28.01 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: mälumängu III etapp

VeebruarJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”Maakonna talimängud04.02 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: koroona III etapp11.02 kell 18.00 Tamsalus valla MV: laskmise II etapp16.02 Simunas valla MV: sõiduautode jäärajasõidu II etapp18.02 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: kabe III etapp20.02 Ebaveres vastlapäev22.02 kell 17.00 Ebaveres valla MV: suusatamine29.02-02.03 Põlvas Eesti valdade talimängud

MärtsJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”03.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: male III etapp08.03 Simunas valla MV: sõiduautode jäärajasõidu III etapp10.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauatennise III etapp24.03 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse

mälumängu I etapp31.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauamängude

mitmevõistlus

AprillJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”07.04 kell 18.00 Tamsalus valla MV: laskmise III etapp14.04 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse

mälumängu II etapp19.04 rammuvõistlus21.04 kell 19.00 Lurichi kevadjooks, algus Väike-Maarja

rahvamaja ees

MaiJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”05.05 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse

mälumängu III etapp18.05 kell 12.00 Väike-Maarja keskplatsil Pandivere rattaralli

Juuni07.06 Pandivere päev08.06 Simuna-Laekvere jooks

JuuliJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”5.-6.07 Eesti valdade suvemängud Kosel26.07 Väike-Maarja triatlon Ebavere Kange (Äntu paisjärv –

Ebavere)

AugustJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”Maakonna suvemängud09.-10.08 Väike-Maarjas valla MV: rannavõrkpall

SeptemberJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”01.09. rulluisuvõistlus “Suveots 3”

Valla meistrivõistlused

MÄLUMÄNGTeisest voorust võttis osa 7 võistkonda: Väike-Maarja, Vao, Triigi ja Simuna

piirkonna esindused. Lisaks sellele oli 2 võistkonda päästekoolist. Meeldivaüllatusena on võistlema tulnud ka LJKT võistkond.

Selle vooru kolm parimat1. Väike-Maarja2. Simuna3. LJKT

VÕRKPALLVõistlustulle asus 4 meeskonda ja 2 naiskonda. Meeskondadest oli iga piirkond

oma võistkonnaga esindatud, naiskonnad oli välja pannud Triigi ja Simunapiirkond. Naistest võitis Simuna, meestest oli esimene Triigi, teine Väike-Maarja ja kolmas Vao piirkond.

Valla meistrivõistluste piirkondlik järjestus seisuga 10.12.071. Simuna 40 punkti (koroona 5, kabe 6, male 10, lauatennis 2, mälumäng 5,

rallisprint 5, võrkpall 5, laskmine 3);2. Väike-Maarja 36,5 punkti (koroona 3, kabe 7, male 5,5, lauatennis 3,

mälumäng 10, võrkpall 3, laskmine 5);3. Triigi 27 punkti (koroona 6, kabe 2, male 3, lauatennis 5, mälumäng 1,

rallisprint 3, võrkpall 5, laskmine 2)4. Vao 25,5 punkti(koroona 8, kabe 7, male 3,5, lauatennis 1, mälumäng 4,

võrkpall 2)

HARJUTA TERVISEKS!Punktiseis 12.12.2007 seisuga. Üritusel on osalejaid 585, osaluskordi on

kogunenud 4052.1.Aino Saaremäel (Kiltsi PK, 352 osaluskorda /35 boonuspunkti)2.Liili Heinla (FIE, 283/28)3.Sirje Fimberg (217/21)4.Õie Altermann (AS Plokk, 160/16)5.Erki Tomson (Ebavere, 118/11)6.Konrad Schmidt (102/10)7.Viivi Lõhmus (Ebavere, 94/9)8.Signe Liblikmann (83/8)9.Aivar Krikmann (Ebavere Suurtalu, 81/8)10.Andrus Soidla (OÜ Krindeko, 68/611.Agur Vaab (TM Paber 66/6)12.Elo Võhandu (gümnaasium, 61/6)13.Airi Einsalu (Maarjalill, 50/5)14.Rain Vink (48/4)15.Kristin Basmanova (gümnaasium 47/4)16.Alis Langemets (gümnaasium, 44/4)17.Elar Tomson (Äntu Farm, 43/4)18.Tanel Laumets (39/3)19.Ingrid Arula (lasteaed, 38/3)20.Marek Suits (38/3)21.Silvia Rüntu (QBE, 37/3)22.Sirle Aosaar (õppekeskus, 36/3)23.Inge Siirak (lasteaed, 36/3)24.Rita Õiglane (päästekool, 33/3)25.Rita Soidla (32/3)26.Maarja Kukk (gümnaasium, 32/3)27.Birgit Villo (30/3)28.Malle Saage (Tallink, 30/3)29.Terje Ruuben (FIE, 29/2)30.Aimar Aimse (AS Flex Heat, 29/2)

Ants RIKBERG


Noormeeste B2 vanuseklass(sünd 1993 ja hiljem) alustashooaega osalemisega rahvus-vahelistel turniiridel Rakveres jaKandavas (Läti) ning Eestiomavanuste eliitvõistkondadeturniiril Märjamaal. Ehkkiüksikutes mängudes esitatitugev partii, on algus olnudvaevalisem, kui arvatud, sesttavapäraselt kevaditi kimbu-tavad vigastused ja haigusedsegasid meid seekord jubahooaja algul. Läbi raskuste täitisvõistkond Eesti meistrivõist-lustel hooaja miinimumeesmärgi,jõudes testturniirile ehk 16parema hulka. Loodetavastisuudame hooaja tähtsaimatesmängudes võistelda täiskoos-seisus.

PC1 (sünd 1994 ja hiljem)vanuseklassi poisid hoiavadpõhiturniiril 4. kohta. Eestim e i s t r i v õ i s t l u s t e lsPORTKUNDA/Aaspere ningEuroopa Noorte Korvpalliliigas(EYBL) sPORTKUNDA/Väike-Maarja nime all võistlevasmeeskonnas mängivad viisVäike-Maarja korvpallipoissi:Tarmo Kivipõld, Keijo Kaasik,Jan Juhanson, Hans Keskülla jaPriit Pohlak. 4. - 6. jaanuarinitoimub Väike-Maarja spordi-hoones EYBLi hooaja II etapp,kus lisaks Eesti võistkondadeleosalevad korvpallurid Leedust,Venemaalt, Ukrainast ja Poolast.Selle vanuseklassi poistevõistkond on eksisteerinudpaljuski tänu lapsevanem hrToomas Keskülla entusiasmile jatoetusele.

Kaks võitu on saanud ka meienoorimad korvpallurid. 1.-2.

klassi poisid alistasid ErkmaaKorvpallikooli ja VirumaaPallimängude Kooli eakaaslased.Märtsis 2008 peaks Väike-Maarjas sellele vanusegrupilekõigi eelduste kohaselt toimumajärjekordne rahvusvahelineturniir Lurich Cup.

Lääne-Virumaa meestekorvpallimeistrivõistlustelosalev Väike-Maarja güm-naasiumi võistkond asubmeistriliiga turniiritabelis pärastesimest mängudevooru 7. kohal.Karikavõistlustel jäi laeksveerandfinaal, kus alistutihilisemale finalistile Tamsalu LosTorosele.

Oluliselt paremini on läinudkodusel konkurendil ReinPaulil,kes tuli maalkonna karikavõitjaks

Korvpallihooaeg 2007-2008 on jõudnud poole peale

ja hoiab meistrivõistlustel 5.kohta. Arvestades ka SimunaIvaxi häid esitusi (jõudminekarikavõist-luste poolfinaali jameistriliiga I vooru järelturniiritabelis 3. koht) ningSimuna Artistoni liidri-positsiooni maakonna esiliigas,võib öelda, et Väike-Maarja vallakorvpallil läheb üsna hästi.

Selle hooaja uueks projektikson gümnaasiumi ja ReinPaulivõistkondade mängijatest moo-dustatud võistkond Väike-Maarja/Raunopol, kes osalebEesti meeste meistrivõistlustel IIIliigas. Hooaega alustati 4järjestikuse võiduga ja selletulemusega hoitakse hetkelalagrupis liidrikohta. Liigasosaleb 20 võistkonda.

Suur tänu võistkondade eest-vedajatele, lauakohtunikele,lapsevanematele ja õpetajatele.Loomulikult täname kapealtvaatajaid, pöidlahoidjaidtoetuse eest. Ootame teidedaspidigi mängudele kaasaelama!

Korvpalliklubi tänab toetajaid:Väike-Maarja vald, Väike-Maarjavalla rahvaspordiklubi, ThorsenGrupp OÜ, AS Raunopol, ASÜhinenud Autokeskused,perekonnad Keskülla, Klaan jaLiivalaid.

Lumiseid jõule ja edukatkorvpalliaastat meile kõigile!

Vaido REGO,korvpallitreener

Simunas peeti Kadriturniiri

Simuna kool korraldab juba 10. aastat järjest Kadriturniiritüdrukute korvpallis. Turniirist on aastate jooksul osa võtnud 19võistkonda üle Eesti. Esimese võitja au kuulub Väike-Maarjagümnaasiumi võistkonnale. Võitjad on veel Muuga, Laiuse,Paikuse ja Imavere põhikool ning Simuna kool.

Sel aastal oli Kadriturniir kahepäevane. 23. novembril mängisimeVäike-Maarja ja 24. novembril Simuna spordihoones. Sel aastal võttisosa viis võistkonda vabariigi erinevatest maakondadest. Turniirivõitis Imavere PK, teine oli Simuna kool, kolmas Laiuse PK, neljasVastse-Kuuste PK ja viies Olustvere PK.

Simuna kooli võistkonnas mängisid Ellen Anett Põldmaa, Egle Pent,Eneken Hiire, Kerli Lattik, Gertu Põldmaa, Marilii Pohlak.

10. Kadriturniiri aitasid korraldada Simuna kooli juhtkond, Väike-Maarja spordihoone juhataja Ants Rikberg, Simuna spordiklubi.Sponsorid olid OÜ Artiston, OÜ Simuna IVAX, OÜ K ja G Saarelt,OÜ SEPATALU, Lääne-Virumaa Spordiliit. Kohtunikud olid Valdurja Cäroly Kasemets, Tiit Uusman ja Väino Aunapuu.

Soovin ilusaid lumiseid jõule ja head uut aastat!

Hillar KASU, Simuna spordihoone juhataja


2. veebruaril 1920. aastalkirjutati Tartus alla Eesti jaVenemaa rahuleping. Vabadus-sõda oli lõppenud ja iseseisvuskätte võidetud. Osapooledkohustusid mitte lubama omaterritooriumil tegutsedaorganisatsioone või rühmi, kesoleks teise osapoole suhtesvõitluslikult meelestatud. Eestislikvideeriti Vene valgekaartlikudväeosad ja Vene pool nn EestiTöörahva Kommuuna. Eesti jäiuskuma Vene ausat rahulepingutäitmist. Kohe alustati vägededemobiliseerimisega. Kaitseliidukoosseise vähendati, nii et ta eisaanud enam riigikaitseküsimustes kaasa rääkida.

Vene pool aga ei mõtelnudkiEestit rahule jätta. Lenini järgi oliTartu rahu ainult vaheetapiksrevolutsiooni edasiarendamisel.Punaselt Venemaalt juhiti javarustati jätkuvalt siinsetriigivastast kommunistlikkupõrandaalust liikumist. Salajanesõda Eesti Vabariigi ja eestlastevastu on kestnud tänaseni,omandades vastavalt aja-loolistele olukordadele erinevaidvorme.

Oma võimu laiendasMoskvale alluv kohalikkommunistlik partei, EKP.Levitati salatrükikodadestrükitud lendlehti ja Venemaaltüle piiri sissetoodud salajastpõrandaalust kirjandust.Kasutati legaalseid trüki-võimalusi. Loodi oma mõju-aluseid riiklikult lubatud töölisteja noorsoo organisatsioone.Korraldati demonstratsioone jastreike. Eesti valitsusel eiõnnestunud kommunistidetegevusele piiri panna.Punategelaste arreteerimised jakohtuprotsessid andsid vähetulemusi.

1924. aastal plaanisidkommunistid juba avalikult eestivabariigi hävitamist. 1. maidemonstratsioonil kantiloosungeid, et Eesti saaksNõukogude Liidu liikmeks.Aasta teisel poolel plaanitirelvastatud väljaastumist. Asutilahingurühmade loomisele.Oktoobri keskel oli neis juba üle1400 mehe. Vajaduse korral oleks

lisa saadud piiri tagant.Politsei oli arreteerinud rea

kahtlusaluseid. Novembri lõpustoimus nende üle kohtuprotsess,tuntud “149 protsessi” nime all.Arvati, et sellega on riigis esialgukommunismioht likvideeritud. 27.novembril saatis valitsusTallinnast ära tugevdatudpolitseijõud. Tekkinud rahu-likumat olukorda kasutasidkommunistid oskuslikult. Lisaksveel vaikne öö vastu es-maspäeva. 1. detsembril 1924.aastal kell 5.15 hommikul rünnatirelvastatult valitsusasutusi jasõjaväeosi. See oli korrakaitsjailetäielik üllatus. Kuid kogutikiiresti ja õhtuks oli mässukatselikvideeritud. Ülestõus Tallin-nast väljapoole ei levinudki.

Kuidas oli sellega seotudRakvere ja Väike-Maarja?

Kommunistlik põrandaaluseliikumine oli ka siin vabariigialgusest peale tegutsenud.Kaasa oli haaratud paljurahulolematuid ja auahneidlühinägelikke inimesi. Kaugemastulevikus terendas jumaailmarevolutsioon. Jätkuvaltlevitati linnas ja maal lendlehti,milles halvustati valitsust ja riiki:“Vaja on söödikud endalt maharaputada ja idapiid avada!Sõjaväeosad peavad valmisolema kurnamisriigi valitsustlaiali peksma! Pole kaugel aeg,kus härrasriik langeb kokku kui

kaardimajake!”Rakveres oli plaanitava mässu

maakondlik keskus. Kihutustöödtehti tööliste ja sõdurite hulgas,et nad oleksid valmis ülestõusuajal relvadega välja astuma. 1924.aasta jooksul jõuti organi-seerimistööga niikaugele, et aegoli võimuhaaramiseks küps.Maal peeti salakoosolekuid, needtoimusid Väike-Maarjas,Simunas, Porkunis. Mitmedkoguni ülestõusujuhi GeorgKreuksi isiklikul osavõtul. Väike-Maarja ühisreaalgümnaasiumislõi õpetaja A. Vahtmannkommunistliku põrandaalusesalaorganisatsiooni.

1924. aasta septembris saiVäike-Maarja kommunistlikparteiorganisatsioon jubakonkreetsed ülesanded jajuhised ülestõuse ette-valmistamiseks. Hangiti relvad jalaskemoon. Novembris kuulusVäike-Maarja löögirühmaüheksa meest: Johannes Meri,Paul Baumann, Martin Kikas,Johannes Kikas, FeodorLarionov, Eduard Kull, JohannesBeierbass, Karl Ross ja HeinrichRoss (vt 1925. aastal Leningradistehtud fotot). Et toetada Tallinnamässu, saadeti heinakoormasteele 17 tulirelva.

Rakveres olid löögirühmadjaotatud rünnatavate objektidealusel, nagu sõjaväekasarm,telefonikeskjaam, raudteejaam jt.

Väike-Maarja rühm pidi Rakveregruppi abistama. Ülestõusuõnnestumine Tallinnas oleksolnud signaaliks siinselerelvastatud väljaastumisele.

Suur oli aga punaste pettumusja segadus, kui mäss Tallinnasluhtus. Siin enam mingitrelvastatud mässukatset eikorraldatud. Jälgede segamisekslõpetati igasugune tegevus,vähemalt alguses. Tallinnasalgasid mässajate arreteerimised.End varjata oli raske. Suur hulkotseseid organisaatoreidpõgenes Narva kaudu üle piiripunasele Venemaale. Seal jätkusEesti Vabariigi vastane tegevusvanas vaimus. 1926., 1929. ja1934. aastal toimusid EKPkonverentsid. Punategelasi eikainestanud ka 1937.-1938. aastalNKVD korraldatud arreteeri-mised ja mahalaskmised. Eestistoibuti ruttu. 1925. aastal taastatiEKP Tallinna ja Pärnu komiteed.Endist mõju nad enam aga eisaavutanud. Võimuletuleklükkus 16 aastat edasi. Tähtsatrolli selles mängis taastatud jalaiendatud Kaitseliit.

1. detsembri 1924. aastakommunistliku mässukatseebaõnnestumine oli suurejulgeolekulise tähtsusegakõikidele Läänemere-äärseteleriikidele.

Asael TRUUPÕLD

Väike-Maarja ja enamlaste mäss 1. detsembril 1924. aastalNOPPEID AJALOOST


Jumalateenistused

Simuna koguduses

Kiltsi lossis toimunud rahvus-vahelisel konverentsil “Krusensternja tema aeg” peetud ettekanne. (algus aprillikuu infolehes)

L. M. Sverdlov Ekspeditsioon, mis on äratanud

tähelepanu kogu Euroopas, peab siisjääma Venemaa häbiks? Kõikohvitserid ja madrused lahkusidVenemaalt selleks, et minna minugaja minuga ka tagasi tulla. Kas pärastseda ebaõnnestumist võin mavastutada nende saatuse eest? Mina,kellele on öeldud, et mul tulebkõduneda Kamt�atkal! Teadlased,kellest mõned on välismaalased ja kestegid suuri kulutusi, et ühinedaekspeditsiooniga, kellelt Euroopaootab uusi teaduse allikaid, pididpikka aega sõitma ses karmis kliimas,sealjuures ülisuures rahulolematuses,kurvastuses ja mitte uskudeseesmärki pöörduda tagasi kaldale.”

Niisiis leppimine, tegelik või näilik,toimus. Vaenulikud pooled saidilmselt ise aru (või soovitas sedaKo�elev), et kui monarhilt polevastust, tähendab see üht: ta polerahul.

Peale selle oli saadikul vajakoheselt täita saatkonna missioon,kuid ilma Krusensternita oli seevõimatu. Laevade komandöril oli

vajalik kinni mätsida ohvitseridevääritu käitumine ja sooritada ümber-maailmareis, seda oli aga võimalik tehavaid Rezanoviga leppides. Agapeamine on see, et mõlemad mõistsidoma vastutust Venemaa ega tohtinudasetada isiklikku riiklikust kõrgemale.

Sellega konflikt näiliselt lõppes.“See (leppimine) oli rõõmupäevaksigale alluvale, määrates paljudesaatuse. ... hakati valmistuma Jaapaniekspeditsiooniks,” – kirjutas omapäevikusse Semelin.

Järgnevalt toimuski saatkonna sõitJaapanisse, kus Krusenstern läksloogiliselt pikaks ajaks Rezanovialluvusse. Kuus kuud seisis“Nade�da” Nagasakis, kuid saat-kondlik missioon ei õnnestunud.Ilmselt polnud süüdi Rezanov, kesigati püüdis seda teostada. Jaapanvõttis suuna täielikule isolatsioonileja see ei jätnud Vene saatkonnalemingeid võimalusi. Tol perioodilpolnud mingeid vastuolusidRezanovi ja saatkonna esimesekaastöötaja vahel, nii kutsutiKrusensterni tema instrukt-sioonides.

Nädal enne Rezanovi Ameerika-sõitu kirjutas ta ekspeditsioonijuhtimise üleandmisest Krusens-ternile nii: “Härra! Kuidas ma ka eikurvastanud, et haigus võttis minult

võimaluse teostada reis, misteaduslikus mõttes on nii huvitavkogu maailmale ja kasulik koguinimkonnale, lohutan end sellega, ...et ekspeditsiooni eesotsas oninimene, kelle teened ja talent on jubaloonud talle tuntuse haritudmaailmas. Kinnitan teile ... ja rahustanend sellega, et passid, mis on väljaantud välisriikide poolt, soodustavadekspeditsiooni ja progressi uuteksavastusteks. Mis puudutab mind,siis olen täielikult veendunud, et Teieja Teie auväärsed kolleegid väärite omanime ja kohta meie sajandi annaalides.Mitte midagi muud ei saa ma teile,mu härra, teatada peale erilise jatäieliku lugupidamise, millega mul onau olla teie alandlik ja alluv teener. . .Rezanov.”

See kiri polnud kirjutatud mitteainult viisakusest. See avaldab tõelisttunnustust Krusensterni teenetele,lugupidamist merenduslikele jateaduslikele eesmärkidele ümber-maailmareisil. Enne leppimist sedaolla ei saanud.

* * *Selles, et faktiliselt oli ülemuseks

Krusenstern, kahtlusi ei ole, agakuidas imperaator konflikti suhtus,näeme tema tegevuses. Pärastleppimist saatis monarh Rezanoviletänukirja, ergutas tema tegevust ja

kinkis talle oma monogrammigabriljantidega kaunistatud tubaka-toosi ja teatas, et tema poeg on võetudpaa�iks. Krusensterni autasustatimeremeeste seas hinnatud Püha AnnaII järgu ordeniga. Imperaatorautasustas Krusensterni, teades kõikiRezanovi kaebusi.

Küsitakse, et mille eest? Kas selleeest, et Rezanov valitsejat armastus-väärselt palus, nagu esitavad sedavahel ajaloolased, või teenistus-kohustuste täitmise eest, vaatamataRezanovi vahelesegamisele?

Tagasipöördumisel autasustatiKrusensterni kõrge Püha Vladimiri IIIjärgu ordeniga. Aleksander Iallkirjastatud tänukirjas 1806. aasta10. augustist on öeldud: “Sooritadesedukalt reisi ümber maa, õigustasiteoma teenitud arvamust endast, milMeie (valitseja kasutab enda suhtesmitmust) soovil oli Teile usaldatudselle ekspeditsiooni üldjuhtimine“.

Kolm aastat varem oli sedasamaöeldud kammerhärra Rezanovile.Nüüd ta seda enam ei mäletanud.Miks Aleksander I saatis välja kaheülemaga ekspeditsiooni, jääbkiteadmatuks.

Kasutatud erinevaid algallikaid jatrükiväljaandeid erinevatestarhiividest.

“Teile on usaldatud selle ekspeditsiooni üldjuhtimine”NOPPEID AJALOOST

Avispea kirikusigal pühapäeval kell 10.30.

Jõulujumalateenistus24. detsembril kell 17.00.

Avispea koguduse vaimulikon Eerek Preisfreund,

telefon 323 5450.

Väike-Maarja kirikusArmulauaga jumalateenistused ehk missad toimuvadVäike-Maarja kirikus igal pühapäeval algusega kell 12.00.

R. 21.12. Kell 11.30 Gümnaasiumi jõulupalvus.P. 23.12. Kell 12.00 4. advendiajapühapäeva jumalateenistus.E. 24.12. Kell 18.00 Jõuluõhtu jumalateenistus.T. 25.12. Kell 12.00 Kristuse sündimispüha.P. 30.12. Kell 12.00 KontsertjumalateenistusE. 31.12. Kell 18.00 Vana-aastaõhtu jumalateenistus.T. 01.01. Kell 12.00 Uusaastapäeva jumalateenistus.P. 06.01. Kell 12.00 Kolmekuningapäev e. Kristuse ilmumispüha.P. 13.01. Kell 12.00 Kristuse ristimispüha.

Kõigil 2008. aastal ristimisest ja/või leeriõnnistamisest osasaada sooviatel paluks koguneda 06. jaanuaril kell12.00 kirikusse või anda oma soovist eelnevalt teada telefonil 5117552

Pühapäevakool koguneb pühapäeviti kell 11. 00 pastoraadis. Kõik ennast lapseks pidavad on teretulnud! EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3, 46202 Väike-Maarja. Koguduse vaimulik on Ahto Mäe. Tel

511 7552; 326 1956, e-post: [email protected]

23.12 kell 14.00 - 4. advendipühapäeva jumalateenistus talvekirikus24.12 kell 18.00 - jõululaupäeva jumalateenistus kirikus. Laulab Rakke naiskoor25.12 kell 14.00 - 1. jõulupüha jumalateenistus kirikus30.12 kell 14.00 - 1. jõulujärgse pühapäeva jumalateenistus talvekirikus31.12 kell 18.00 - vana-aastaõhtu jumalateenistus kirikus

EELK Simuna Siimona ja Juuda koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa. Telefon 323 7296, e-mail: [email protected].

Koguduse vaimulik on diakon Tauno Toompuu. Telefon 529 0651, e-post: [email protected]


Soovime õnne ja tugevat tervist!

Väike-Maarja Vallavalitsus

Õnnitlemeeakamaid sünnipäevalapsi!eakamaid sünnipäevalapsi!eakamaid sünnipäevalapsi!eakamaid sünnipäevalapsi!eakamaid sünnipäevalapsi!

VÄIKE-MAARJA LASTEAED võtab tööle ÕPETAJA.

Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentidekoopiad esitada 28. detsembriks 2007aadressil: Lõuna 10, 46202 Väike-Maarja

Infotel 325 5037,[email protected]

Lugupeetud endised ja tulevased kliendid!Olete oodatud külastama OÜ A&K Caritas-e iluteenuseid

·Maniküür·Pediküür·Depilatsioon·Näohooldus·Massaaž·Solaarium·Saun (info tel 505 0950)·Müügil kinkekaardid

E-R12.30-18.30VÄIKE-MAARJA, RAVI TN 1AINFO TEL 325 5636

Kalmistumeistrite kontaktandmed

Väike-Maarja kalmistumeisterRuth Palmiste, telefon 516 1809

Simuna kalmistumeisterHelvi Vahter, telefon 524 7944

Väljaandja: Toimetaja: Trükitud trükikojas AGUR,Väike-Maarja Vallavalitsus Ilve Tobreluts Pikk 16, RakverePikk 7, 46202 Väike-Maarja tel 329 5759 tel 322 3999http://www.v-maarja.ee [email protected] Tiraazh 1200 eks.

v

Keskkonnainspektsiooniööpäevaringne tasutaVALVETELEFON on 1313

HELISTAGE, KUI MÄRKATE- keskkonnareostust või selle ohtu,- ebaseaduslikku metsaraiet,- surnud või haavatud ulukit,- jäätmete ebaseaduslikku ladestamist,- muud keskkonnaalast õigusrikkumist.

Mälestus vaid hõõgub vaikse valuna…

SIRIE HELM 17.05.1952 - 22.11.2007VAIKE LAKK 15.12.1938 - 23.11.2007LEIDA TRUUPÕLD 20.04.1918 - 09.12.2007HELMUT USKA 07.09.1929 - 15.12.2007

Kaks pisikest kättpea püüdmas on päikest,pea algamas teedkaks jalakest väikest…

LILY-RIIN PARV 29.11.2007KADRI PÕLDOJA 07.12.2007

Kasvage, olge rõõmsad, terved ja tublid!

AIME KARU 01.12 - 70MAIMO TÕNISSOO 01.12 - 75GEORGI LAAR 02.12 - 84LAINE VOOLMAA 02.12 - 84JETTE KRIIVA 04.12 - 89ELVIRA KIRPU 05.12 - 70VALDEK ESINURM 05.12 - 80KARIN KRIHVEL 10.12 - 83ANTS EVER 12.12 - 70LIDIA KANGUR 14.12 - 93MART TIIDOR 17.12 - 70AILI LEEMETS 17.12 - 82ALVIINE IRVAL 18.12 - 93VAHUR ALLIKALT 19.12 - 70KAARLI NURKMA 19.12 - 70VIKTOR ABASSOV 20.12 - 75ALEKSANDER ARRO 20.12 - 84VAIKE KADAK 21.12 - 80OLGA TREIER 21.12 - 88ANNA ZUBAREVA 23.12 - 70ELFI SIREL 24.12 - 83ÕIE LEICHTER 24.12 - 85VALVE KÜMNIK 25.12 - 83ELFRIEDE MÄGI 25.12 - 90LEMBIT SOLBA 30.12 - 75VAINO NIINEMETS 30.12 - 80HEINO SEIN3 0.12 - 80

Astu reipana edasi eluteel,

olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel…

Liikumispuudega naine vajabISIKLIKKU ABISTAJAT(naine) koju.

Info tel: 32 95 761 või 32 95 764

Documents

Hind 3 krooni - Väike-Maarja Parish · 2018-06-19 · InfolehtInfoleht Nr 11 (167) Detsember 2007 VÄIKE-MAARJA VALLA Hind 3 krooni Täna lehes: Oleme saanud aasta vanemaks meie