INFOTELEFON: 5567 0298 SUVI ......KEVAD 2017 RAIL BALTICU MAAKONNA-PLANEERINGUTE KEHTESTAMINE RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 2 RB Rail AS (RBR) on kolme Balti riigi ühisettevõte,

RAIL BALTICRAPLAMAA ERI

WWW.RAILBALTIC.INFO INFOTELEFON: 5567 0298 SUVI 2016

RAIL BALTICTULEB!

KIIRE RONGIÜHENDUS EUROOPAGA

TRASSIKAARDID JA AJAKAVA

LÄBIRÄÄKIMISED MAAOMANIKEGA

Illus

trat

sioo

n: K

arel

Kor

p

Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Rail Baltic tõepoolest ühendab rahvaid, inimesija paiku. See on Baltimaade sajandi projekt.

(loe lähemalt lk 8–9)

Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest.

Baiba Rubesa, Eesti–Läti–Leedu ühisettevõtte RB Rail AS-i tegevjuht

Rail Baltic on kolme Balti riiki läbivraudtee, mis rajatakse TallinnastLeedu–Poola piirini, kus see ühenda-takse Poolas olemasoleva raudteega.Trass kuulub Põhjamere-Balti trans-pordikoridori, mille alguspunkt onHelsingi ja lõpp-punkt on Rotterdam.Raudtee on planeeritud kaheteeliseelektrifitseeritud standardrööpavahe-ga (1435 mm) raudteena, mille kiiru-sed on 240 km/h reisiveo ning 120km/h kaubaveo puhul. Trassi pikkusBalti riikides on umbes 700 km, sellestEestis 213 km.

Rail Baltic EestisEestisse on planeeritud kolm peatustTallinn, Rapla ja Pärnu, millest kaksvarustatakse projekti esimeses faasiska terminalidega – Tallinna Ülemisteja Pärnu raudteejaam. Kaubavedudealguspunktiks ning 1435 mm ja 1520mm raudteede ühenduspunktiks onplaneeritud Muuga sadam.

Rail Baltic Lätis ja LeedusLätis kulgeb peatrass Riia lähedaltmööda ning ringraudtee ühendabsellega Riia raudteeja lennujaama.Leedus läbib trass Panevėžyse jaKaunase linnu.

Tänavu alustati veel mitme raudtee rajamiseksvajaliku uuringuga, kolm Balti riiki sõlmivadmitu olulist lepingut ning Eesti sai projekti jaoksjärgmise rahasüsti – 13 miljonit eurot.

RAIL BALTICU HETKESEIS: TEINE EDUKAS RAHATAOTLUS JA VEELGIPÕHJALIKUMAD UURINGUD

SUVI 2016RAIL BALTICU TRASSI MAAKONNAPLANEERINGUTEAVALIK VÄLJAPANEK

SÜGIS 2016RAIL BALTICU MAAKONNAPLANEERINGUTE AVALIKUD ARUTELUD

KEVAD 2017RAIL BALTICU MAAKONNA-PLANEERINGUTE KEHTESTAMINE

RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 2

RB Rail AS (RBR) on kolme Balti riigiühisettevõte, mis asutati 2014. aastal.Selle tegevuskoht on Lätis, omanikudon kohalike holding-firmade kauduvõrdsetel alustel kolm Balti riiki.

Ehitusfaasis on ühisettevõtte peami-sed ülesanded Euroopa Liidu vahen-dite haldamine, keskne hangete orga-niseerimine (eelkõige Balti riikideülesed uuringud, projekteerimine jaehitus), raudtee projekteerimis- jaehitusnormide ühtlustamine ja ärilinetegevus (ärimudeli loomine, trassieelturundus jne).

Opereemisfaasis on ühisettevõttekavandatud tegevused Balti riike läbivaraudteetrassi haldamine, hooldus,ohutus, läbilaskevõime jaotamine,kasutustasude määramine ja raudtee-liikluse korraldamine.

Rail Baltic Estonia OÜ on Eestiholding-ettevõte, mis on loodud sel-leks, et esindada Eesti riigi huvisidühisettevõttes ja täita projekti admi-nistratiivseid ja tehnilisi ülesandeidEestis.

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi (MKM) ülesanne onprojekti tegevuste koordineerimineEestis ja riikidevahelised läbirääki-mised Läti ja Leeduga.

MKM-i haldusalasse kuuluv Tehni-lise Järelevalve Amet tegeleb projektispeamiselt raudteespetsiifiliste tege-vustega (näiteks projekteerimisnor-mide järgimisega) ning on maakonna-planeeringute koostamise ja eelprojek-teerimise eestvedaja.

MIDA ON UURITUD?

Rail Balticu idee sai konkreetsemakuju kahe olulise uuringuga:

1. Teostatavuse eeluuring, mille ees-märk oli hinnata raudtee vajadust jaanda soovitusi trassi paiknemise, teh-niliste standardite ning nõuete kohta.Uuringut tehti Euroopa Komisjoni tel-limusel ja Taani konsultatsioonifirmaCOWI A/S loodud konsortsiumi juhti-misel 2005. aasta novembrist kuni2006. aasta detsembrini.

2. Rail Balticu trassi asukoha põhi-mõtteline valik ning esialgne teosta-tavus- tasuvusanalüüs viidi läbi 2010.aasta aprillist kuni 2011. aasta maini.Uuringu eesmärgid olid: esiteks, mää-rata kindlaks võimalused arendadaEuroopa standardse rööpmelaiusegaMarĳampolė-Tallinna raudteed, misläbiks ka Kaunast ja Riiat. Teiseks,anda kolme Balti riigi ja Euroopa Liiduasutustele täielik ja põhjendatud üle-vaade, kas projekt näib piisavalt teos-tatav, et õigustada detailsema analüüsiläbiviimist. Uuringu tegi konsultat-siooniettevõte AECOM Ltd.

Analüüsiti uuringus nelja trassivõi-malust igas riigis. Eestis läbisid kaksalternatiivi Tartut ja kaks Pärnut. Põh-jalike arvutuste ja analüüside tulemu-sel selgus, et raudtee rajamine Pärnukaudu uuel trassil andis olulise kesk-konnasäästu ja majandusliku efekti.

Kristjan KaunissaareRail Balticu koordinaator, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

selle strateegilise keskkonnamõju hin-damine. Nüüdseks on trass kõigiskolmes maakonnas paigas ja pärastmaakonnaplaneeringute vastuvõtmiston võimalik alustada nende avalike väl-japanekute ning aruteludega.

2014. aasta oktoobris asutati RailBalticu Eesti valdusettevõte Rail BalticEstonia OÜ ning loodi kolme Balti riigiühisettevõte RB Rail AS.

2016. aastal on plaanis sõlmidakolm tähtsat lepingut:

1. Riikidevaheline leping, millegavormistatakse kolmes Balti riigi valit-suses lõplikult projekti elluviimiseajakava ja rahastamine ning pan-nakse paika üldised tehnilisedtingimused.

2. Projekti finantsvahendite kasu-tamise ja aruandluse leping, missõlmitakse kõigi kolme riigi trans-pordivaldkonna ministeeriumi ningühisettevõtte RB Rail AS vahel.

3. Projekti jaoks tehtavate riigihan-gete ja nendega seotud lepinguteraamtingimused, millega lepitaksekokku tegevuste elluviimise vastu-tuses.

Ühisettevõte jätkab 2016. aastal pro-jekti teostatavus-tasuvusanalüüsi edasi-arendustega ja koostab Rail Balticuäriplaani. Need valmivad 2017. aastal.

KUIDAS PROJEKTI RAHASTATAKSE?

Rail Balticu esimene rahastamis-taotlus esitati Euroopa ÜhendamiseRahastule (Connecting Europe Facilityehk CEF) 2015. aastal. Samal aastal kii-deti taotlus ka heaks.

Taotluse maht on kolme Balti riigipeale kokku 540 miljonit eurot, Eestitegevuste maht on 213,5 miljonit eurot.Sellest rahastab Eesti peamiselt maadeomandamist, raudtee tehnilise projek-ti koostamist ning raudtee muldkeha,eritasandiliste ristmike ja elektri-varustuse väljaehitamist. Rahastamis-leping sõlmiti 2015. aasta novembris.

Tänavu esimeses kvartalis esitatiCEF-ile teine rahastamistaotlus, misrahuldati 17. juunil. Taotluse kogumaht

MILLISED OTSUSED ON TEHTUD?

Avalike arutelude ning eri osapoolte jaekspertidega konsulteerimise järelvõttis valitsus 2011. aasta septembrisvastu otsuse kinnitada üleriigiline pla-neering „Eesti 2013+”, millega määratiraudteetrassi põhimõtteline kulg Tal-linnast läbi Pärnu Läti riigipiirini.

2013. aastal algas protsess, miskestab siiani: raudtee trassivalik ja

Materjalid raudtee kulgemise kohta on kõigileavalikult kä�esaadavad maavalitsuste kodu-lehtedel, paberkandjal kohalikes omavalitsustesja maavalitsustes. Kõigil on võimalus esitadaküsimusi ja e�epanekuid kavandatud lahen-duse kohta.

Toimuvad avalikud planeeringulahendusetutvustused ja kõigil on võimalus esitadaküsimusi ning e�epanekuid kavandatud lahen-duse kohta (sh ka suuliselt avalikel aruteludel).Arutelude ajakava on leitav: www.railbaltic.info

Maavanemad kehtestavad pärastjärelevalvet raudtee planeeringud.

MIS ON RAIL BALTIC? KES MILLE EEST VASTUTAB?

SUVI 2017ALUSTATAKSE RAUDTEE RAJAMISEKS VAJALIKE MAADE OMANDAMIST

KEVAD 2018VALMIB RAUDTEE EELPROJEKTI EESTI OSA

SÜGIS 2019ALGAVADRAUDTEEEHITUSTÖÖD

2025RAUDTEE EHITUSTÖÖDON LÕPPENUD JA ALGAB TESTPERIOOD

2026ALGAB LIIKLUS UUEL RAUDTEEL

RAIL BALTIC ANNAB EESTILEARENGUTÕUKE, POLE VÄHIMATKI KAHTLUST!

ail Baltic on meie kiirtee Euroopasse. Ent kaEuroopa kiirtee Eestisse – ja see pole vähemtähtis. Nii näiteks peavad Soome logistika-

ettevõtjad Rail Balticu valmimist nende sektorilähiaastakümnete suurimaks muutuseks.

Mulle, elupõlisele pärnakale ja Pärnusse armu-nule tähendab uue raudtee tulek sammu tõesti21. sajandisse. Sõit Tallinna kestab tulevikusvähem kui tunni, mis loob suurepärase eelduseelada Eesti parimas elukeskkonnas Pärnus javajadusel töötada parimat palka ja suuremat töö-valikut pakkuvas Tallinnas.

Ka Eestisse saabuvatele turistidele on see mugavaim viis Eesti ja Pärnu külas-tamiseks – Tallinna sadamast või lennujaamast saab turvaliselt tunnigasuvituspealinna. Samas oleksid ka pärnakate võimalused Tallinna lennujaamakaudu laia maailma reisida vaid tunniajase sõidu kaugusel!

Rail Baltic loob Eestisse sadu, kuimitte tuhandeid töökohti ja uusi või-malusi kaubanduse ja ettevõtlusearendamiseks. Lõuna suunas kopu-tavad meie ettevõtjad 40 miljonielanikuga Poola turule, põhjakaaresootavad meie ja Euroopa ettevõtjatetooteid aga jõukad Skandinaavia rii-gid.

Peale turismi ja kaubanduse on kaas-aegne ja Euroopa raudteelaiusegaühilduv Rail Baltic meie jaoks ka riigijulgeolekut toetav projekt – selle abil

saavad NATO liitlasväed hõlpsasti tagada siinsete kaitsejõudude varustamisekõige vajalikuga Eesti kaitsmiseks.

Rail Baltic on kahtlemata pikk samm edasi Eesti ühendamiselEuroopaga ning jõuline arengutõuge meie riigi majandusele jaselle kasvule. Pole vähimatki kahtlust! ■

RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 20163

on 238 miljonit eurot. Eesti osa selleston umbes 13 miljonit, millest enamuson planeeritud Ülemiste reisiterminalija Tallinna lennujaama vahelise tram-mitee rajamiseks ning AS-i Eleringelektrivõrgu kohandamiseks Rail Bal-ticu vajaduste järgi.

KUIDAS RAUDTEE-EHITUST PROJEKTEERITAKSE?

2014. aastal korraldati Ülemiste jaPärnu reisiterminalide ideekonkursid.Nende tulemuste järgi koostatakse ter-minalide detailplaneeringud, mis val-mivad tuleval aastal.

2015. aastal alustati eelistatud tras-sikoridori valiku põhjal raudteetrassieelprojekteerimist, mis käivitus paral-leelselt maakonnaplaneeringute koos-tamisega.

2018. aasta esimeses kvartalis val-mib eelprojekt, mis on aluseks raudteeja rajatiste ehitamise tehnilisele pro-jektile.

Raudtee ja rajatiste tehnilise pro-jekteerimisega on võimalik osaliseltalustada juba järgmisel, 2017. aastal, kuikolme Balti riigi vahel on kokku lepitudraudtee tehnilised tingimused ning eel-projekti põhilahendus on valmis.

Tänavu alustati Rail Balticu Ülemisteterminali ja Tallinna lennujaama va-helise trammitee projekteerimis- jaehitustegevustega. Trammitee valmi-mise tähtaeg on 2017. aasta november.Reisiterminalide ehitushangete ette-valmistamine algab 2018. aastal paral-leelselt terminalide ehitusprojektidekoostamisega. Terminalide ehitus onplaneeritud aastatesse 2019–2020.

Rail Balticu raudtee muldkeha, eri-tasandiliste ristumiste ning elektri-varustuse väljaehitamine (ehk raud-teetrassi ehituse esimene faas) on pla-neeritud aastatesse 2019–2020. Teinefaas on raudtee pealisehitus, mis onplaanis lõpetada 2025. aastaks.

MIDA VEEL UURITAKSE?

Arheoloogilised uuringudRail Balticu maakonnaplaneeringutekoostamise raames tehti arheoloogia-

väärtuste uuring. Nii selgitati väljapiirkonnad, kus väärtuste kindlaks-tegemiseks ja leiualade piiritlemisekson vajalikud omakorda täpsemad uu-ringud. Väljakaevamisi tehakse 2017.–2018. aastal.

Muuga terminalMuuga sadam on ühenduskoht Vene jaEuroopa laiusega raudteedele ning olu-line põhjakaarest saabuvate kaupadeümberlaadimiskoht. Uuringu tulemu-sena selguvad planeeritava Muugamultimodaalse terminali tehnoloogi-lised ja ruumilised vajadused. Töödalgavad tänavu ja lõppevad 2017. aastal.

Uuringu tulemuste selgumisel koos-tatakse Muuga sadama uus planee-ringulahendus ja tehniline projekt.Vajadusel analüüsitakse täpsemalt tea-tud funktsioonide (nt ümberlaadimine1520 mm raudteelt 1435 mm-le) üle-viimist Rae valda planeeritavasse uudeasukohta (nn dry port ehk kuiv sadam),kui need ei peaks mahtuma Muugasadama alale.

Maavarade varustuskindlustusTänavu juunis sõlmiti leping, et ana-lüüsida Rail Balticu ehitamiseks vaja-like ehitusmaavarade kättesaadavusevõimalusi Eestis. Tööd lõppevad 2018.aastal.

Tallinna Vanasadama ja Ülemisteterminali ühendus2016.–2018. aastani analüüsitakse Tal-linna Vanasadama, Ülemiste terminalija Tallinna lennujaama transpordi-ühendust. Nende efektiivne ühenda-mine on reisĳate seisukohalt oluline.Uuringu käigus kaalutakse rööbas-teeühenduse eri võimalusi ja tööta-takse välja parima variandi eelprojekt.

Pärnu kaubajaamMaakonnaplaneeringuga on Pärnusseette nähtud Rail Balticu kaubajaam.2017.–2019. aastani analüüsitakse Pär-nu kaubajaama teostatavust-tasuvustja asukoha võimalusi.

Samaks aastaks on kavas lõpule viiaka Muuga multimodaalse terminali jaPärnu kaubajaama rajamine, samutiraudtee ja veeremi hooldusdepoodening muu raudtee toimimist toetavataristu ehitus. ■

Toomas KivimägiPärnakas, Riigikogu majanduskomisjoni esimeesElroni nõukogu liige

Rail Baltic annab võimaluse elada Eestiparimas elukeskkonnasPärnus ja töötada parimat palka ja suuremat töövalikutpakkuvas Tallinnas.

Individuaalseid läbirääkimisi maade ostmiseks või ümberkruntimise korraldamiseks alustatakse kohe, kui on selgunud täpne maavajadus raudtee ja sellegakaasneva taristu rajamiseks.

Eelprojekti valmimise järel algavad e�evalmistused ehitus-töödeks (hanked, tehniline projekteerimine jms).

R

MILLAL HAKATAKSE EHITAMA?

Foto

: Ago

Tam

mik

/ Ek

spre

ss M

eedi

a

MAATÜKK C

MAATÜKK B

MAATÜKK A

tavaid tegureid. Üldjuhul eeldataksemetsakõlviku ümberkruntimist met-sakõlviku vastu ja põllumajanduslikekõlvikute ümberkruntimist põllu-majandlike kõlvikute vastu.

Samuti jälgitakse, et kõige parematelooduslike ja majanduslike näitajategamaad paigutatakse ka looduslike jamajanduslike omaduste poolest pare-masse asukohta.

Riik arvestab ümberkorraldusitehes kõigi osaliste soovidega nii paljukui võimalik ning kui kõigiga saavu-tatakse kokkulepe, võib teha tingi-mustes ka mööndusi.

Ümberkruntimise eesmärk on niiraudteealuse maa eramaadest eralda-mine kui ka maatükkide piiride jamaakasutuse kujundamine selliselt, etseda saab tulevikus kõige pareminieesmärgipäraselt kasutada.

Kui muud võimalused ei anna soovitudtulemust, on võimalik alternatiiv kariigiga maatüki vahetamine (joonis 4).

MAA VABATAHTLIK OMANDAMINE

Eelkõige soovime jõuda maaomani-kuga kokkuleppele raudteealuse maavabatahtlikus müügis õiglase tasu eest.Selleks on maa turuväärtus.

Üldjuhul eelneb sellele raudtee allajääva maatüki osa jagamine eraldikatastriüksuseks. Vastavalt olukorralesaab muidugi kaaluda ka teisi võima-lusi, näiteks maatüki piiride muut-mises kokku leppida.

Paljudel juhtudel lõikab raudtee maa-tükki selliselt, et väike osa selle alla jää-vast osast tuleb riigil omandada ja järelejäänud ala on võimalik samamoodiedasi kasutada. Erandlikud on need olu-korrad, kus maatükid on väga väikesedja alles jäävat osa pole enam võimalikmõistlikult kasutada (joonis 1, 2).

Samuti on olukordi, kus ühele pooleraudteed tekib iseseisva kasutusvõi-maluseta maatükk, kuid teisele poolejääva tüki kasutusvõimalus säilib.Sellistel juhtudel kaalume ka iseseisvakasutusvõimaluseta maa väljaostmist.

Riik vajab Rail Balticu ehitamiseks maad ja asubseetõttu raudtee alla jäävate maade osas omanikegaläbirääkimisi pidama. Kuidas ehitada Eesti arengujaoks oluline raudtee nii, et riik saaks vajaliku maaning kohaliku kogukonna vajadused ja maaomanikuhuvid on samuti kaitstud? Selleks on mitu võimalust.

MAAOMANIKUL ON RIIGIGA LÄBIRÄÄKIMISEKSPALJU VÕIMALUSI


Tõenäoliselt vajavad enim lahendustolukorrad, kus uus raudtee jaotab maakaheks või rohkemaks eraldiseisvakstükiks. Juhul, kui maaomanikku eirahulda nende edaspidine paikne-mine, on võimalik maa ümberkrun-tida. Loomulikult jäävad selles kandevroll ja kulud riigi kanda. Selleks vaja-likud seadusemuudatused on praeguettevalmistamisel.

Ümberkruntimine hõlmab vähe-malt kolme maatükki ning selle eel-duseks on kas naabermaade omanikeühine tahe ja soov omavahel kokkuleppida või samas piirkonnas piisavariigimaa olemasolu.

Mida siis tehakse? Ümberkrunti-mise käigus moodustatakse uute pii-ridega maatükid nii, et tagatud on maaotstarbekas ja mõistlik kasutamine.Näiteks poolitab raudtee põllumaid.Sel juhul püütakse maaomanikekokkuleppel saavutada olukord, kusühe kasutaja põllumaad jäävad vaid

ühele poole raudteed (joonis 3). Nii poletal enam vaja põllumajandustehnikagaerinevate maaüksuste vahel liikudaning väheneb ka kütusekulu.

Võimalik on ka leevendada raudteerajamisega elu- ja looduskeskkonnaletekkivaid negatiivseid mõjusid. Pilt-likult võib öelda, et kui raudtee ehita-miseks on vajalik maaüksusi tükel-dada, siis nüüd on võimalik needuuesti kokku liita. Maatükid saavadküll uued piirid, aga lõpptulemus võibolla omanikule isegi esialgsest paremja kompaktsem.

Maakorraldusel ehk uute maatük-kide moodustamisel tuleb arvestadakinnisasja koondamise põhimõttega –ehk võimalusel koondatakse maatükieri osad ühtseks tervikuks ja püütaksevältida eraldi jäävate osade tekkimist.Eri osad liidetakse hoonestatud maa-tüki juurde, et tekitada majanduslikultkõige optimaalsem ja terviklikumüksus.

Oluline on arvestada ka algse maa-tüki majanduslikke ja looduslikke näi-tajaid ning teisi selle väärtust mõju-

Merje KrinalMaa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja

Triinu RennuMaa-ameti õigusosakonna juhataja

MAA ÜMBERKRUNTIMINE

Joonis 1. Raudtee lõikab maatükki nii, et alles jäävaid osasid pole võimalikenam mõistlikult kastutada. Riik on valmis ka need omanikult välja ostma.

MAA VAHETAMINE

ERAMAA 1ERAMAA 1

ERAMAA 2

ERAMAA 2

RIIGIMETS 1RIIGIMETS 2

RIIGIMETS 3

RIIGIMETS 1

RIIGIMETS 2

RIIGI RESERVMAA

RIIGI RESERVMAA

ERAMAA 4ERAMAA 4

ERAMAA 3ERAMAA 3

RIIGIMETS 4

ENNE PÄRAST

Joonis 3. Ümberkruntimisel paigutatakse maaüksuste piirid ümber nii, ettekivad uued ja mõistlikult kasutatavad maatükid.

Joonis 2. Kogu maa jääb trassi alla. Riik üritab omanikuga kokkuleppelesaada maa vabatahtlikus müügis õiglase tasu eest.

Kõige raskemad on olukorrad, kusmaaomanik ei soovi riigiga läbi rää-kida või temaga ei jõuta rahuldavalekokkuleppele. Riik vajab aga raudteeehitamiseks maad ja riigil on kõige vii-mase võimalusena õigus maatükkomandada ilma omaniku nõusole-kuta. Loodame väga, et seda võimalustkordagi kasutama ei pea ja kõik olu-korrad leiavad kõiki osapooli rahul-davad lahendused.

Nagu juba mainitud, tasub riik kõikmaade omandamise, vahetamise jaümberkruntimise kulud. Need selgu-vad kinnisasja nn hariliku väärtuseehk maatüki turuväärtuse järgi.

Kuidas seda arvutatakse? Üldjuhultellib riik selleks kutseliselt hindajalteksperdihinnangu. Väärtuse hindami-sel arvestatakse kõikide maatüki olu-liste osadega, sealhulgas selle kasuksseatud asjaõiguste ja koormavate ka-sutuslepingutega. Eksperdihinnangukoostamisel lähtub kutseline hindajavara hindamise standardiseeriast EVS875.

Maatüki väärtuse võib teatud juhulmäärata ka Maa-amet, võttes aluseksmaakatastriseaduse § 9 lõike 21 järgipeetavas tehingute andmebaasis sisal-duvad andmed ja turuanalüüsi ninglähtudes maa hindamise seaduse,looduskaitseseaduse või muu asja-omase seaduse alusel kinnitatud me-toodikast.


KUI PALJU ON MINU MAA VÄÄRT?

MAA SUNNIGA OMANDAMINE

MILLISED MÜÜDID LEVIVAD?MÜÜT 1: Riik võtab sunniviisiliselt maa endale.TEGELIKKUS: Riik pakub välja mõistlikke lahendusi, arvestades iga olukorra eripära.

MÜÜT 2: Riik omandab maa maksustamishinnaga.TEGELIKKUS: Riik omandab maa turuhinnaga, mis arvestatakse välja professionaalide abiga.

MÜÜT 3: Tehinguga kaasnevad kulud jäävad maaomaniku kanda.TEGELIKKUS: Riik hüvitab nii tehingu kulud kui ka kõik sellega kaasnevad kulud (näiteks sõit

notari juurde, päevaraha).

MÜÜT 4: Omanikul kaob juurdepääs maatükile.TEGELIKKUS: Riik lahendab ümberkorraldustega kõik avalike teede ja tehnovõrkude

küsimused.

MÜÜT 5: Riik hüvitab vaid trassialuse maa.TEGELIKKUS: Riik selgitab trassi mõjualas välja maaomaniku huvid ja arvestab nendega uute

maatükkide moodustamisel.

MÜÜT 6: Tulevikus väheneb maatüki väärtus.TEGELIKKUS: Taristu väljaehitamine loob hoopis uued võimalused maatüki kasutamiseks ja

arendamiseks.

MAATÜKK B

MAATÜKK A

Joonis 4. Oma detailplaneeringuga maatüki saab riigimaa vastu vahetada.

Harju maakonnas läbib raudtee peamiselt eramaid. Need on nii elamumaad,uusarendused, tootmismaad kui ka metsa- ja põllumaad. Asustustiheduse tõttuon taristu laiaulatuslikum ja ümberkorralduste tegemine eri osapoolte rohkusetõttu on keerulisem.

Eesmärk on kindlustada kõigile kohalikele inimestele mõistlik elukorraldus –see tähendab nii vajalikele aladele juurdepääsu tagamist kui ka erinevatetehnovõrkude ühendamise võimalust. Selle eelduseks on kohalike maaomanikevalmisolek läbirääkimiste pidamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks.

Kuna Harju maakonnas on sobilikku riigi reservmaad vähe, saab maid otstar-bekalt korraldada peamiselt eramaade vahel. Riigi roll on pakkuda välja erinevaidvõimalusi, teha ümberkorraldusi ja kanda selleks vajalikke kulutusi. Kõigekeerulisemad on need piirkonnad, kus raudtee läbib uusarendusi. Seal proovibriik saavutada kokkuleppeid riigi reservmaade arvelt.

Rapla maakonnas läbib raudtee enamasti eramaid ja need on valdavas osaspõllu- ja metsamaad. Nii on ka siin eramaade terviklikkuse ja otstarbeka maa-kasutuse tagamiseks vajalik maaomanike valmisolek läbirääkimiste pidamiseksja kokkulepete sõlmimiseks. Kuna Rapla maakonnas on riigil reservmaad vähe,on maid otstarbekas korraldada samuti peamiselt eramaade vahel. Riigi roll onerinevaid võimalusi välja pakkuda, ümberkorraldusi teha ja tasuda selleks vaja-like kulutuste eest.

Pärnu maakonnas läbib raudtee enamasti riigimaid ja need on valdavalt met-sad. Eramaad, mida raudtee rajamine puudutab, on samuti metsad või loodus-likud rohumaad. Riik soovib säilitada eramaade terviklikkuse ja sarnase kasu-tuse. Ümberkorraldusteks vajalik maaressurss tagatakse riigimaade arvelt, või-malusel asendatakse mets metsaga ja põlumajanduslik maa samaga. Jällegi, kõikkulud katab riik. ■

MAAKONDADE ERIPÄRAD

2016. aasta sügisel valmib esimene eelprojekti lõik (Iklast kuni Reiu jõeni)koos krundĳaotuskavaga. Kogu trass on jaotatud rohkem kui kümneks alaks eel-projekti alusel, läbirääkimiste algus ja kõik sellele järgnev sõltub eelprojektivalmimise ajast.

2016. aasta teises pooles algavad esimesel eelprojekti lõigul esimesedläbirääkimised.

2017. aastal valmib Rapla- ja Harjumaa osa eelprojektist, algavad läbi-rääkimised.

2017. aasta esimeses kvartalis kehtestavad maavanemad planeeringud.Pärast seda on võimalik alustada notariaalsete tehingute sõlmimisega riigi jamaaomanike vahel.

2018. aasta esimene kvartal on eelprojekti lõplik valmimisaeg, mistõttuvõivad läbirääkimised osaliselt toimuda ka siis. ■

AJAKAVA

Maatüki ümberkruntimisel teebhindamise maakorralduse läbiviĳa,vajadusel kaasatakse kutseline hinda-ja. Väärtus määratakse enne ümber-korraldusi ja uued maatükid moodus-tatakse esialgsete väärtuste alusel. Kuiviimaste väärtus esialgsest erineb,makstakse see vahe omanikele kinni.

Erinevatele sihtotstarvetele ja maa-kasutustele (v.a kasvava metsaga alad)määratakse maa väärtus maakatastri-pidaja peetavas tehingute andmebaa-sis sisalduvate tehinguandmete alusel.

Kinnistu metsaga osa väärtuse mää-ramisel kasutatakse lähteandmetenametsa inventeerimise andmeid jaRiigimetsa Majandamise Keskuse pui-du turuhindu. Väärtus arvutatakselooduskaitseseaduse alusel kehtesta-tud metoodika järgi. ■

See võimalus puudutab trassi alla võivahetusse lähedusse jäävaid detailpla-neeringutega määratud krunte.

Vahetamine on tehing, kus üksmaatükk vahetatakse teise sama väär-tusega maatüki vastu ja see on võima-lik vaid juhul, kui riigil on samaspiirkonnas samaväärset maad vastupakkuda.

RIIA

VILNIUSKAUNAS

PÄRNU

PANEVĖŽYS

RAPLA

TALLINN

LAEVAÜHENDUS, VÕIMALIK TUNNEL TULEVIKUS

HELSINGI


Milline on Rail Balticumajanduslik mõjuRaplamaa jaoks?

ail Balticu mõjuanalüüsi järgi tekib raudtee ehi-tamise ajal Rapla maakonda juurde töökohti ehi-tajatele ja teistele spetsialistidele. Mõju ettevõtlu-

sele on positiivne: maakonna ehitus-, transpordi- jtettevõtetel tekib alltöövõtu võimalus. Ka on raudtee-ehitusel positiivne mõju majutus- ja toitlustusasutustekäibe kasvule.

Kui uus raudtee 2025. aastaks valmib, tekivad uuedtöökohad Raplasse, uue raudtee depoosse. Kohila,Rapla ja Järvakandi tööstusaladele ennustame posi-tiivset investeeringute kasvu. Kümne aasta perspek-tiivis, 2035. aastaks ennustame uute tööstusaladeteket, teiste seas ka Raplasse. Maakonna ettevõtete –näiteks OÜ Kohila Vineer ja Järvakandi klaasiklastriettevõtted – kaubavedu kolib raudteele ja hoogustub.

Kindlasti mõjutab uue raudtee tulek positiivseltmaakonna turismisektorit. Eesti ja ka Läti turistidel onparem ligipääs Raplamaa turismiobjektidele ja sünd-mustele. Eraldi võib esile tuua Järvakandi keskuse jaklaasimuuseumi, mille külastatavus raudtee tulekutõttu tõenäoliselt suureneb. Maakonna inimestel onkindlasti rohkem võimalusi osa saada Riia ja Pärnu, agaka Tallinna vaatamisväärsustest ja sündmustest.

Uus raudtee võimaldab Raplamaa inimestele pare-mat ligipääsu ka õpi- ja töökohtadele. Järvakandi jaRapla piirkonna elanikud jõuavad paremini tööleHarju- ja Pärnumaale, samas kui näiteks Pärnumaaelanikud saavad hõlpsamalt ligi Järvakandi, Rapla,Kohila jt töökohtadele. Nii maakonnas kui ka väljas-poolt maakonda on õpilastel parem ligipääs Rapla jaKohila gümnaasiumitele. Uue raudtee peatuste juurdetekivad uued arendused ja hoogustub keskuste areng.

Rail Baltic toob kaasa olulisi muutusi maakonnas,sealhulgas ka ebamugavusi. Kuid usume siiski, et uueraudtee mõjul suureneb Raplamaa atraktiivsus niielu-, puhke- kui ka töökohana ning investeerimis- jaettevõtluspiirkonnana. ■

RAIL BALTIC BALTIMAADE TRASSIKAART

Ülo PeetsRapla Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja

R

Järvakandi ja Rapla piirkonna elanikudjõuavad paremini tööle Harju- ja Pärnu-maale.

KUKU

ALU-METSAKÜLA

ALU

JÄRVAKANDI

HAGUDI JUURU

KAIU

KEHTNA

KEAVA

KÄRU

KÄRU

KOSERAVILA

KOSE-UUEMÕISA

ARUKÜLA

VAIDA

RAASIKU

PEETRI

LUIGE

KIILI

LAGEDI

ASSAKU

SAKU

SAUE

AESPA

HAGERI

KIISA

TOOTSI

KOHILA

KUUSIKU

PRILLIMÄE

SULUPERE

MÄRJAMAA

VÄNDRA

PÄRNU-JAAGUPI

KEILA

SELI

SALUTAGUSE

URGE

TAGADI

TÕDVA

KAJAMAA

LAULASMAA

KEILA-JOA

SAUSTNÕMME

KANGRU

KURTNA

PUKAMÄE

LOHU

MÄLIVERE

KALEVI

SIKELDI

SELI-NURME

KOIGI

RAELA

IIRA

PÕLMA

KAIGEPERE

KERGU

SOHLU

ELBI

SOOALUSTE

SELJA

RÖA

LEHMJA

LAESTE

JUURU VALD

KOHILA VALD

KOSE VALD

KIILI VALD

RAE VALD

RAASIKU VALD

SAKU VALD

RAPLA VALD

KEHTNA VALD

KÄRU VALD

KAIU VALD

RAIKKÜLA VALD

VIGALA VALD

HALINGA VALD VÄNDRA VALD

MÄRJAMAA VALD

RAPLA RAUDTEEJAAM

RAPLA

VÄLJATAGUSE

SULUPERE

TUTI

PURKU

MÕISAASEME


RAIL BALTIC RAPLAMAA TRASSIKAART

Viadukt või tunnelsõidukitele ja jalakäijatele

Rail Balticu trassikoridor

Kuid mis kasu on Rail Balticust n-ötavalisel eestlasel? „Minu käest küsi-takse alati: kas ma saan juba osta piletiBerliini? Kui kaua sinna sõit kulub? Mailmselt saaksin neid pileteid jubamustal turul müüma hakata,” naljatlesRubesa. „Ei tasu unustada ära, et meieklient on praegu umbes 12-aastane jasee kiire reis Berliini, millest praeguunistatakse, saab reaalsuseks 20–25aasta pärast.”

Rubesa sõnas, et on veendunud:uuel raudteel liikuma hakkavadreisirongid ei jää inimtühjaks, nagupraegu ehk peljatakse. „Inimesed onskeptilised – kahtlevad, et kui paljureisĳaid siis ikka tuleb? Oma koge-musest tean, et iga ehitatud infra-struktuuri osa tekitab lisanõudlust.Uued teed ei jää tühjaks. Kui seni onBaltimaades raudteel väike reisĳate-vool, siis Rail Balticuga saab see olemamärkimisväärne. Oluline on pidada sil-mas, et uus raudtee ei ole mõeldud vaidTallinnast Berliini sõitmiseks, vaidolulisimad reisĳavood tulenevad siiskikohalikest ja regionaalsetest ühen-dustest nagu Eesti puhul Tallinn–Pärnu või Tallinn–Riia.”

Hinnanguliselt tekib Baltimaadessepea viieks aastaks, mil raudtee-ehituskestab, rohkem kui 12 000 uut töö-kohta. Hiljem, kui rongid juba sõi-davad, peaks Rail Baltic olema töö-andjaks rohkem kui 200 inimesele. ■

„Rail Baltic tõepoolest ühendabrahvaid, inimesi ja paiku. Seeon Baltimaade sajandi projekt,”sõnas Rubesa.

jaleht Rail Baltic käis juuni keskelettevõtjate ühingu Rail BalticBusiness Network liikmete koh-

tumisel, kus arutati raudteeprojektiedasiste arengute ja ärivõimaluste üle.Üks Rail Balticu võtmepunkt on Muugatulevane multimodaalne kaubatermi-nal – ühenduskoht Vene ja Euroopalaiusega raudteedele ning oluline üm-berlaadimiskoht põhjakaarest saabu-vatele kaupadele. „Soomlased – eritiäriringkonnad – on väga huvitatud RailBalticust. Seetõttu on nad valmis aru-tama uusi võimalusi oma transiitisedakaudu Euroopasse juhtida,” mär-kis AS-i Tallinna Sadam juhatuse es-imees Valdo Kalm. Soomlaste huviolemasolu kinnitas ka Baiba Rubesa,kolme Balti riigi ühisettevõtte RB RailAS-i tegevjuht. Põhjanaabritele tähen-daks uus raudteeühendus paremateksporditeed Ida- ja Kesk-Euroopa rii-kidesse.

Rubesa märkis, et 30 aasta perspek-tiivis hoitakse kvaliteetse raudtee-ühenduse toimimisega ära hinnangu-liselt 6500 liiklusõnnetust ja seetõttuvõiks ärajäänud kulusid olla 1,65 mil-jardit eurot. CO2 emissiooni vähenemi-ne tähendab 1,78 miljardi euro ja üldiseõhusaaste vähendamine 704 miljonieuro suurust kokkuhoidu, lisas ta.

Ühtlasi on välja arvutatud, kui paljuvõidaksid kiiremast ühendustest reisi-jad ja transiidisektor – vastavalt 1,6miljardit ja 4,15 miljardit eurot. Rube-sa hindas, et logistikakulud peaksidjuba kümne aastaga oluliselt langema.Rail Balticu 30 aasta äripotentsiaalianalüüsi ootab Rubesa 2017. aasta algu-ses konsultatsioonifirmalt Ernst &Young Baltic SIA (vt ka kõrvallugu).

Ühise�evõ�e juht: Rail Balticon Baltimaade sajandi projekt


Olulisimad reisĳavood tulenevad kohalikest jaregionaalsetest ühendustest nagu Tallinn–Pärnu või Tallinn–Riia.

Baiba Rubesa sõnavõtust Rail Baltic Business Network kohtumiselt

RAIL BALTIC NUMBRITES

Uuel raudteel hakkab reisima hinnanguliselt viismiljonit inimest ja liikuma 16 miljonit tonni kaupaaastas. Projektiga luuakse Baltimaadesse vähemalt 12 000 uut töökohta.

730 km raudteed

Tallinnast Leedu–Poola piirini

240 km/hsõidavad reisirongid

120 km/hsõidavad kaubarongid

16rongi päevas

5 miljonitreisijat aastas

16 miljonit tonnikaupa aastas

10 aastat ehitust

12 000 töökohta ehitusperioodiks

200töökohta

raudtee opereerimiseks

5 miljardit eurotinvesteeritakse 10–15 aasta jooksul

A

Foto

: Mih

kel M

arip

uu/P

ostim

ees


Raudteel esineb vähem liiklusõnne-tusi.See omakorda tähendab väiksemaidkulusid arstiabile ja sellele järgnevalekallile rehabilitatsiooniperioodile ningennetab surmaga lõppevate liiklus-õnnetuste tõttu riigile laekuva maksu-tulu vähenemist.

Vähenevad autotranspordi tekitatudsaasteainete heitkogused linnades jaVia Baltica trassil. Üleminek maanteetranspordilt raud-teele tähendab ühtlasi senisest väikse-mat panust kasvuhooneefekti. Müra-saastatuse vähenemine linnades ja ViaBaltica ääres aitab kasvatada heaolu,suurendada produktiivsust ja vähen-dada tervishoiukulusid.

Raudtee annab hoogu ka turismitöös-tusele, sest suurenev reisĳatevoogsuurendab ka nõudlust kohalike kau-pade ja teenuste järele.Hea ja ühtse turunduse ning paindlikuja mugava teenindusega Rail Balticugasõitmine saab olla loogiline jätkutee-kond Soome ja Rootsi, aga ka Peterburiregulaar- ja kruiisireisĳatele. Ka lõu-nast põhja reisivatele turistidele võiksmugav ja kiire Rail Baltic ning hea lae-vaühendus Tallinnast Soome ja Root-siga olla vajalik kooslus.

Tuleb siiski silmas pidada, et uusraudtee on üks vahend majandus-kasvu saavutamiseks, mitte eesmärkomaette. Valmis raudtee pakub uusivõimalusi nii ettevõtjaile kui ka reisi-jaile ning seetõttu on raudtee olemas-olu eelduseks sellele, et reisĳa- jakaubavood suurenevad ja transpordi-tavatele kaupadele antakse lisandväär-tus. Uus raudteeühendus tagab regu-laarsed veod ning tarnekindluse töös-tus- ja logistikaettevõtetele.

Raudtee-ehituse projekti raamesrahastatakse ka Muuga ja Pärnu sada-mate ning Pärnu ja Ülemiste reisiter-minalide arendust. Paremad trans-pordiühendused loovad ka võimalusiinvesteeringuteks töötlevasse tööstu-sesse või efektiivsematesse logistika-lahendustesse. Nende võimaluste kasu-tamine on kindlasti – kui jääda raud-tee-terminite juurde – Eesti majandus-arengu vedur. ■

kiirus 120 kilomeetrini tunnis. Rail Balticuga luuakse Balti riikide

vahel täiesti uus raudteeühendus, mistoob kaasa uusi võimalusi majandus-kasvuks nii piirkondlikul kui karahvusvahelisel tasandil. Uue raud-teeliini rajamine ei suurenda mitteüksnes praeguse transpordisüsteemiveomahte, vaid ka kiirust, mis oma-korda vähendab reisimisele kuluvataega ning Via Baltica maantee liiklus-intensiivsust.

Projektil saab olema juhtiv roll Baltiriikide transpordi- ja logistikatööstusearengus, kuna uuemate uuringuand-mete järgi hakkab Rail Balticu liinilaastas liikuma vähemalt 16 miljonittonni kaupa (sh transiit). See loob uusivõimalusi kauplemiseks teiste Euroo-pa (ja mitte ainult EL-i) riikidega javõimaldab pikendada praegust trans-pordikoridori Euraasia suunas.

Rail Balticu mõju majandusele võibjaotada kaheks laiemaks kategooriaks:raudtee ehitusest ja selle toimimisestsaadav kasu.

Raudtee-ehitusse investeerimisel onnii otsene kui ka kaudne mõju Eestisisemajanduse kogutoodangule. Pro-jekti ehitusfaasis on oodatavaks ka-suks ühtlasi uute töökohtade loomine.See omakorda tähendab madalamattöötuse määra ja kõrgemat kogutudtulumaksu, mis avaldavad positiivsetmõju riigieelarvele.

Raudteeprojekti sotsiaalsete kasu-tegurite hulka loetakse raudtee eelisedmaantee- ja lennureiside ees – seal-hulgas turvalisus ja keskkonnahüved –ning ka suurenenud reisĳate- ja kau-bavood.

Raudteel kulub sõiduks vähem aegakui maanteel.Kui autotransporti on maanteedelvähem, on teede läbilaskevõime suu-rem. See tähendab ühtlasi liiklejate ajakokkuhoidu ja ka väiksemat vajadustsuurteks ja kalliteks maanteelaien-dusteks.

Rail Baltic hoiab kokku reisiaega ja on Eesti majandusarengu vedurRaudteeprojekti tasuvusanalüüs valmib vähem kuiaasta pärast. Esialgsete prognooside järgi toob uuetranspordiühenduse loomine kaasa mitu positiivsetarengut.

Tallinna Ülemiste ühisterminaliarhitektuurse ideekonkursi žüriitunnistas üksmeelselt parimaksideekavandi „Tagasi”, mille autoriks on arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ.

Tulevikus jõuaksid reisijad…

Tallinnast Riiga

u 2–2,5 tunniga

Tallinnast Kaunasesse u 3,5–4,5 tunniga

Tallinnast Varssavisse u 6–7,5 tunniga

Tallinnast Berliini u 10–12 tunniga

Ajaleht Rail Baltic, Ernst & Young Baltic SIA materjalide põhjal

ahvusvaheline konsultatsiooni-firma Ernst & Young Baltic SIAanalüüsib kolme Balti riigi ühis-

ettevõtte RB Rail AS tellimusel RailBalticu projekti jätkusuutlikkust jamajanduslikku elujõulisust uutes ma-jandustingimustes.

Seejuures on Ernst & Young üles-anne käsitleda Balti regioonist laiemapiirkonna majanduse üldiseid arengu-stsenaariume, prognoosida reisĳate-ja kaubavedu, teha Rail Balticu projek-tile finants-, sotsiaalmajanduslik ningriski- ja tundlikkusanalüüsid.

Praeguseks on valminud kauba- jareisĳavoogude mudel, mida hakataksesel suvel kalibreerima ja täpsemaksmuutma. Sügiseks on planeeritud esi-algsed finantsarvutused. Eeldatavtasuvusanalüüsi valmimise aeg on2017. aasta esimeses kvartalis.

Rail Baltic saab olema kiire, kesk-konnasõbralik, 1435 mm rööpalaiu-sega Euroopa standarditele vastavraudteeühendus Balti riikide ja Eu-roopa vahel, kus reisirongide sõidu-kiirus ulatub 240 ja kaubarongide

R

Uus raudtee on üks vahend majandus-kasvu saavutamiseks, mitte eesmärkomaette.

Mida üldse tähendab keskkonna-sõbralik raudtee?See tähendab eelkõige elektriseeritudraudteed, mille käitamiseks kasuta-takse elektrienergiat, mis pärinebtaastuvatest allikatest ja mille mõjuinimesele ja loodusele on viidud mii-nimumini. Selline raudtee võimaldabsaada vähemalt kaugvedude puhul osakaubast maanteede pealt ära.

Taoliste raudteede rajamine onteistes riikides tavaline praktika ja kameie toetume oma hinnangutes ja la-hendustes naaberriikide praktikale.Üldjoontes on probleemid ja ka lahen-dused üsna sarnased. Praktika näitab,et nii inimesed kui ka loodus harjuvad,kui meetmeid – näiteks loomade ja ini-meste ülekäigu võimalusi – on piisa-valt.

Mida ütleksite Eestimaa inimestele,kelle maa jääb trassi alla või kellekoduaknast hakkab rong möödasõitma?Planeerimise-projekteerimise töörühmon kogu trassiäärse sisuliselt maja-maja ja maatükk-maatüki haaval läbianalüüsinud. Ja mitte ainult töögrup-pides, vaid ka kohapeal ja vallavalit-suse laua taga, et igal pool oleks kahjuminimaalne ja ligipääsud tagatud.

Projekt tuleb viia vastavusse kehti-vate müranormidega elamute lähedal,kusjuures rong teeb sellistel tingimus-tel häält umbes lärmakama elutoa jagu(50 detsibelli). Rongi on loomulikultnäha. ■

Mis on suurimad looduskaitse alasedväljakutsed kolmes Eesti maakon-nas – Harju-, Rapla- ja Pärnumaal –,mida läbib raudteetrass?Kõige suuremaid väljakutseid pakuvadpopulatsioonide sidususe tagamisemeetmed (näiteks ökoduktid ehkmetsloomade rohesillad) ja mõju välti-vad või leevendavad meetmed (näitekspiisav dreenimine, et väärtusliku met-sakoosluse niiskusrežiim säiliks). Kol-me maakonna võrdluses on kõige suu-remad väljakutsed Pärnumaal, kustrassi mõjutatud kaitsealust looduston kõige rohkem nii kaitsealade arvukui ka pindala järgi.

Teisalt lähtume uuringute korral-damisel ja mõju hindamisel põhi-mõttest, et tähelepanu peab jaguma kasinna, kus loodus ei ole otseselt kaitseall.

Raudteetrassi mõju loodusele hin-natakse ka teistes Balti riikides jaPoolas. Kuivõrd on Eesti olukordneist erinev?Loodusele avalduva mõju teemal onmeil olnud kõige rohkem kontakte Lätikolleegidega, kelle hinnangul on trassimõju ja väljakutsed kahes riigis üsna

sarnased. Arutelu käib üsnagi sarnasteleevendavate meetmete osas naguEestiski. Vaid populatsioonide suure-skaalalise sidususe problemaatikat –seda, et näiteks riigi pooled põdradjääksid ühele ja pooled teisele pooleraudteed – ei ole Läti kolleegid näinudvõib-olla nii teravas valguses kui Eestiuurĳad. Seetõttu ei ole Lätis seni ju-tuks tulnud seda, et raudtee tarasta-misest võiks loobuda ja seepärast onLätis raudtee praeguse seisuga täie-likult tarastatud.

Ent milline võib teie hinnangul ollapopulatsioonide poolitamise taga-järg?Suurulukite populatsiooni eri osadesidususe vähenemisel võivad olla olu-lised tagajärjed populatsiooni genee-tilisele variatiivsusele. Muidugi tulebsilmas pidada, et põhja-lõuna suunalareneval teedevõrgustikul on sarnaneja võimalik, et veelgi tugevam mõju,sest autoliiklus maanteedel on pidev japraegu napib turvalisi ülepääse.

Rail Balticu trassile on selliseidpääse kavandatud oluliselt rohkem.Ainuüksi ulukite ülekäike on kesk-miselt iga kümne kilomeetri tagant,peale selle on suurulukitele ka eri-lahendusega sillad, samuti erilahen-dused kahepaiksetele jne.

Plaanis on ka eraldi uuring, et sel-gitada välja kaasaegsed tehnilisedvõimalused, millega näiteks rände-perioodil saaks loomade liikumis-kohtades kasvõi ajutiselt avada raud-tee äärset turvatara.

ÖKOLOOG: MOODSA RAUDTEEGA HARJUVAD KA LOOMAD, KUI NEIL ON PIISAVALT ÜLEKÄIKE

INTERVJUURail Balticu trassi kesk-konnamõjude hindaja,ökoloog Heikki Kalle kinnitab, et metsloomadhakkavad raudteest ülesaama iga kümne kilomeetrijärel ning et keskkonna-sõbraliku raudtee rajamine on võimalik.


Küsitles ajaleht Rail Baltic

Tähelepanu peab jaguma ka sinna,kus loodus ei ole otseselt kaitse all.

Illus

trat

sioo

n: K

arel

Kor

p


„Kui vaadata, mis laias maailmastoimub, siis suured raudteetrassidlähevad inimestel otse akna alt läbi – jaikka elatakse. Selle pärast ei saa niikonkreetselt (raudtee-ehitusele) vastuolla. Midagi see ju Eestile annab –ühendusi tuleb juurde ja see annab kainimestele tööd väga pikaks ajaks. Maei leia küll, et see mind kuidagi väga-väga häiriks või elu totaalselt muu-daks,” usub Metsis. ■

nii täis, et seal on juba väga raske lii-gelda. Ja kui kaubavahetus veel inten-siivistub, siis... Selles mõttes arvanküll, et Rail Baltic on positiivne, sestvõtab osa rekkaid tee pealt ära ja kauphakkab liikuma raudteed pidi.”

Mis puudutab reisironge, siis lühi-otsad Tallinnast Pärnusse ja vastupidion Ruuli sõnutsi mõistlikud, agaRiiga... Nojah, Riiga oleks Hääde-meestelt mõistlikum minna otse, mittePärnu kaudu, muheleb ta.

MAJA EI JÄÄ EHITAMATA

Raplamaal Kohila valda on Jaan Raudjuba aastaid plaaninud endale majaehitada. „Nüüd tundub, et raudteetuleb üle mu põllu ja tulevasest majastsaja meetri kaugusele,” tõdeb ta ja onrahul, et ei jõudnud veel vundamentiladuda. „Projekt ei ole veel kinnitatud,aga raudtee-ehitus ikkagi lööb plaanidsassi. Hullem olnuks see, kui mul oleksmaja pooleli, nüüd on mul veel või-malus maja nihutada. Aga ma kindlastiei jäta ehitamata.”

Küll aga valmistab talle muret kaksasjaolu. Esiteks lõikab raudteetrassRaua maaomandi küljest kruusatee,mille kaudu ta ikka maanteele pääses,ülesõitu pole aga otse tema plaanitavamajapidamise juurde ette nähtud.(Ehk saab naabriga kaubale, et temateed kasutada või hoopiski talt maadjuurde osta, arutleb Raud.) Teiseks onpõllumaa otsas, otse tulevase trassikõrval vana allikaorg, millele Raud kaise raudtee-projekteerĳate tähelepanusuunas.

„Ma saan aru, et raudteed on vajateha – ja siis tuleb riigiga mõistlikultkoostööd teha ja mõistlikult suhtuda.Kui nad võtavad arvesse, et siin on mulallikad ja kui trassikoridoril on nihu-tamisruumi, siis on võimalik ka koos-tööd teha. Ega ma seda (Rail Balticut)üksinda siit Kohilast ära ei aja, see onselge,” naerab Raud.

Pole saladus, et siin-seal Raplamaakülades, mille lähedalt uus raudtee-trass möödub, on projekti üle kirglikkevaidlusi peetud. „Eks oleme sel teemalpäris palju diskuteerinud,” tunnistabRöa küla elanik, ettevõtja Andro Met-sis. Tema majast mööduks uus raud-teetrass samuti umbes kolmesajameetri kauguselt.

„Üks talu läheb ilmselt lammuta-misele. Aga rohkem päris otseselt eipuuduta see kedagi. Elame niigi suureTallinna–Rapla maantee ja olemas-oleva raudteetrassi juures – naabritesuurim hirm on see, et üks mürafaktortuleb juurde. Aga niipalju, kui minaolen tehnilisi jooniseid näinud ja arusaanud, siis see kohe kuidagi ei vastatõele. Meie külast läheb trass läbisüvendi – ehk ainuüksi see on üksmüratõke,” arutleb ta.

ärnumaal Häädemeeste vallaskorjab Männiku talu peremees,metsamajandaja Mart Ruul aja-

kirjaniku oma maasturisse ja sõidutabvaid kohalikule äratuntavaid teid piditosina kilomeetri kaugusele. Seal, Ma-jaka külas on Ruuli lapsepõlvekodu –majapidamine, kus on toimetanudtema pere kolm põlvkonda.

Ruul viipab majast vasakule ja hin-dab, et plaanitav Rail Balticu trasstuleb majast umbes 300–400 meetrikaugusele. Trassist teisele poole, um-bes niisamuti kolmesaja meetri kau-gusele jääb teinegi maja, juba aas-takümneid ühe pere käsutada suvila.Pärnumaal läbib tulevane raudteetrasssuuremalt jaolt riigimetsa, Majakaküla ongi pigem üks väheseid sopis-tusi, kus tuleb arvestada eramaaga.

Tõsi küll, Ruul müüs oma sünnikodurohkem kui pool aastat hoopiski ühelenoorele perele. „Kõigepealt oli ohtselles, et ma ei saa majast üldse lahti,sest Rail Balticu trass läheb selle küljealt läbi. Kartsin, et kes see küll tahabseda suvilaks osta, kui sealt hakkab igatunni või kahe tagant rong möödasõitma,” tunnistab ta. „Aga näe, müüksai tehtud. Uus omanik Tallinnastteadis ka, et Rail Baltic sinna tuleb, agaostis ikkagi selle suvilaks.”

Ehkki maja on müüdud, on RuulMajaka külas ikkagi umbes 120 hektarimaa omanik ja tulevane trass jooksebsellest enam-vähem risti üle.

Kui Ruulilt raudtee-ehituse mõtte-kuse kohta pärida, siis vastab ta otse:kaubavedu tasuvat kindlasti ära. „Tal-linna–Riia maantee on praegu rekkaid

Häädemeeste Männiku talu peremees Mart Ruul näitab oma sünnikodukõrvale plaanitud raudteetrassi asukohta.

„Laias maailmas lähevad suuredraudteetrassid inimestel otse aknaalt läbi – ja ikka elatakse”

Uue raudtee ehitus võib maaomanike ja kohalike elanikeplaanid segamini lüüa. Kuid paljude kohalike meelest polehullu, kui kodust või suvilast paari-kolmesaja meetri kauguselt sõidavad moodsad raudteeveeremid.

Küsitles ajaleht Rail Baltic / Fotod: Ajaleht Rail Baltic

Tallinna–Riia maantee on rekkaidnii täis, et siin on juba väga raskeliigelda.

Valdavalt majandabMart Ruul Hääde-meestel metsa, kuidMänniku talus peab ta ka küülikuid.

Kabli–Massiaru tee ääres on nähapunaseks võõbatud tokke, mis tähis-tavad plaanitavat Rail Balticutrassi.

P

„Kui Jumal meid elada lasebja kauba ning muud tallitusedhõlbsamalt ja rutemalt edasilähwad, ega siis raudteede äär-ne ja ümberkaudne maa sääljuures ometi kehwaks ega nälgaei peaks jääma?”

Nii küsis 1875. aastal EestiPostimehe väljaandja JohannVoldemar Jannsen, kes arutles,millist kasu toob siinmail uudneBalti raudtee. Nüüd, pea pool-teist sajandit hiljem on RailBalticu tulekuga võimalik taassama arutelu pidada.

24. oktoobril 1870. aastal avatiPaldiski–Tallinn–Narva–Gattšinalõigul liikluseks Eesti esimeneraudtee. See kuupäev tähistabkiEesti raudtee sündi. Veel samalaastal ühendati see lõik kaPeterburi–Varssavi raudteega.„Ruttu seia, ruttu senna, ja sedaodawamalt, kui muidu iial wõi-malik, se'ep see raudteede suurkasu on,” kirjeldas Jannsenraudtee tähtsust.

Raudtee viis enamikku Eesti linnadesseKuid 19. sajandil olid paljudtema kaasaegsed raudteeliik-luse arendamise suhtes skepti-lised. Ei usutud, et suurejoone-line projekt, mis osutus ka vägakulukaks, oleks lõpuks väärtkogu tööd ja vaeva. „Kui Baltiaraudtee ehituse nõu tõusis, wan-gutasiwad mitmed oma päidning ei arwanud asjast midagisaamad, sest et ehitusekulu suu-remaks pidasiwad, kui edes-pidist teenistust ja sissetulikut.Aga kuida on nüüd lugu? Wäheaastaid on möödaläinud, aga

pääwangutamiue on ammu kadu-nud. Mis enne ei ustud, peabnüüd igamees oma silmaganägema, et Baltia raudtee omateenistusega tugewama jalgepääl seisab,” kirjutas Jannsenkõigest viis aastat pärast raud-tee avamist. Tänu laiarööpme-lisele Balti raudteele hakkaskiiresti arenema Tallinna sa-dam, kuhu ehitati tolle aja kohtamassiivne viljaelevaator.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandiesimesel poolel toimus raud-teevõrgustiku suur areng. Baltiraudtee oluline lõik oli 1877.aastal avatud Tapa–Tartu raud-tee, mis kümne aasta jooksulpikenes Valgani ja siis ühendatipaari aastaga Pihkva–Riia raud-teega. 1931. aastal valmis laia-rööpmeline raudtee Tartu jaPetseri vahel ning Eesti sada-mad sai otseühenduse Venemaakeskpiirkondade ja Ukrainaga.Ka enamik Eesti linnu said raud-teega ühendatud, nende aren-damine oli sisse kirjutatud 1928.aastal Riigikogu vastu võetudraudteedevõrgu arendamise sea-dusesse.

Nõukogude ajal lõppes siinseraudteevõrgu arendus ja liiklusrööbastel stagneerus. Tegelikultvõib öelda, et Rail Baltic onEestis esimene suurem raudtee-projekt pärast 1928. aastat.

Olümpiasangarite vastuvõtt Balti jaamasRaudtee oli Eesti inimestele kaemotsionaalselt oluline – eriti1936. aasta 14. augustil. Sel päe-val saabusid rongiga kodumaaletagasi olümpiasangarid Berlii-nist. Olümpialased eesotsaskaks kulda võitnud KristjanPalusaluga sõitsid läbi Valga,Tartu ja Tapa Tallinnasse ning

kõikides linnades võtsid neidvastu rahvamassid.

„Balti ekspressi saabudes hak-kas mürtsuma orkester. Kaeladsirutati õieli, et üles leida õigetwagunit sportlastega. Esma-joones pilk peatus walgepäiselPalusalul, kes aeglaselt, nagukarupoeg, ronis alla waguni-trepilt,” kirjeldas Päewalehereporter sportlaste vastuvõttuTapal. „Kõiki olümpiasportlasidekoreeritakse lilledega. Weelkäepigistust, terwitussõnu jaküsimist, siis peab meeskondjälle asuma vagunisse teekonna

jätkamiseks. Balti jaama ei tohihilineda. Seal ootawad kümnedtuhanded.”

Mitteametlikel andmetel võt-tis Tallinnas olümpialasi vastukoguni kuni 60 000 õnnitlejat,kaitseministeeriumi orkester jatammeokstest vanikud jaama-hoonel; rahvamassi ja selle üle-vat meeleolu võrreldi üldlaulu-peo-aegse emotsiooniga. „Tule-wad!” Rong saabub aeglaselt,peatub. Ja siis: esimesena wäljubPalusalu ise!” Rööbastel teekodumaale oli seljataga. ■

RAUDTEE –Eesti ajalooline ühendus nii Euroopa kui ka VenemaagaEesti raudtee sünniks loetakse 1870. aastat, kui esimene vedur sõitis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Gattšinasse.

Ajaleht Rail Baltic

HARJU MAAKOND, SH TALLINN29. augustil 2016, 14.00 Harju Maavalitsuses (Roosikrantsitn 12, Tallinn, III korruse saal)

MAARDU LINN JA JÕELÄHTME VALD29. augustil 2016, 18.00 Maardu Vaba Aja Keskuses(Keemikute 12b, Maardu linn)

RAE VALD30. augustil 2016, 18.00 Rae Kultuurikeskuses (Aruküla tee 9, Jüri alevik, suures saalis)

KIILI VALD31. augustil 2016, 18.00 Kiili Gümnaasiumis (Kooli 2, Kiili alevik)

SAKU VALD1. septembril 2016, 18.00 Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku, II korruse suures saalis)

RAPLA MAAKOND, SH RAPLA VALD19. septembril 2016, 18.00 Rapla Riigimajas (Tallinna mnt 14, Rapla, I korruse saalis)

RAIKKÜLA VALD 20. septembril 2016, 18.00 Raikküla Vabajakeskuses(Lipa küla)

JÄRVAKANDI VALD21. septembril 2016, 18.00 Järvakandi Kultuurihallis(Mai 1, Järvakandi alev)

KOHILA JA JUURU VALD22. septembril 2016, 18.00 Kohila Gümnaasiumis(Kooli 1, Kohila alev)

KEHTNA VALD23. septembril 2016, 18.00 Kehtna Kunstide Koolis(Lasteaia 5, Kehtna vald)


Läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia va-heline reisirongiliiklus avati pidulikult17. juulil 1981. aastal ja sõit kestis kesk-miselt 5 tundi ja 15 minutit. Viimanereisirong sõitis Tallinnast läbi Pärnu Riiga20. veebruaril 1992.

Praegu on Eestis 1229 kilomeetrit üld-kasutatavaid raudteid. Võrdluseks: Ees-tist pindalalt väiksemates Euroopa riiki-des on Taanis 2667, Šveitsis 3172, Hol-landis 3223 ja Belgias 3592 kilomeetritraudteid.

Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad:

Rail Balticu edasiste arengute kohta leiate veel infot projekti kodulehelt www.railbaltic.info

Johann Voldemar JannsenFo

to: R

ahvu

sarh

iivi fi

lmia

rhiiv

Foto

: Wik

imed

ia C

omm

ons

Foto

: Rah

vusa

rhiiv

i film

iarh

iiv

Documents

INFOTELEFON: 5567 0298 SUVI ......KEVAD 2017 RAIL BALTICU MAAKONNA-PLANEERINGUTE KEHTESTAMINE RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 2 RB Rail AS (RBR) on kolme Balti riigi ühisettevõte,