Embed Size (px)
Citation preview
Lisa: Järva-Jaani Vallavolikogu
26.09.2013. määrusele nr 18
„Järva-Jaani valla eelarvestrateegia
aastateks 2014-2017“
JÄRVA-JAANI VALLA
EELARVESTRATEEGIA
2014-2017
2
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 2
1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3
2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos. ...................................................... 3
2.1. Riigi tasand .......................................................................................................................... 3
2.2. KOV tasand ......................................................................................................................... 4
3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos .......................................................................................... 7
4. Põhitegevuse kulude prognoos ........................................................................................... 9
5. Investeeringud ................................................................................................................... 10
6. Kohustuste planeerimine ................................................................................................... 10
7. Sõltuva üksuse finantstegevuse olukord ja prognoos ....................................................... 12
8. Järva-Jaani Valla arvestusüksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse prognoos .. 13
9. Kokkuvõte ......................................................................................................................... 13
3
1. Sissejuhatus
Järva-Jaani valla eelarvestrateegia käsitleb Järva-Jaani valla ja seotud üksuse 2014-2017
tegevustulusid, tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust.
Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, seotud üksuse ja omavalitsuse kui
arvestusüksuse finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada.
Tegemist on töövahendiga, mis kirjeldab omavalitsuse finantsolukorda ning võimaldab
hinnata rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad
omavalitsuse ja seotud üksuse tegevust.
Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat ja koostatakse arengukavas sätestatud
eesmärkide saavutamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 2o
alusel.
2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos.
2.1. Riigi tasand
Käesoleva prognoosi eeldused on fikseeritud 2013.a. juuli lõpu seisuga. Eesti
majandususaldusindeks näitab kevadisega võrreldes veidi tagasihoidlikumat taset nii tarbijate
kui tööstuse ja ehituse osas. 2012.a. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi näitab Euroopa
majandus stabiliseerumise märke, mis lubab prognoosida SKP kasvu 2,2 % ja 2013.a. kuni 3
%. Seega eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt
2013.aastal 1,5 % ja 2014.aastal 3,6 % Aastaks 2015 ootame 3,5 %-st kasvu. Selle aasta
majanduskasvu on Rahandusministeerium varasemas prognoosiga võrreldes alandanud samuti
1,5 %-le, mille peapõhjuseks on on esimese poolaasta nõrgad reaalkasvu näitajad. 2016-
2017 kiireneb majanduskasvu tõus uuesti 3,6 %-ni ja 3,8 %-ni.
Sisenõudluse kasvutempo aeglustub 2013.aastal pärast kahte kiiret kasvuaastat oluliselt. See
tuleneb valdavalt investeeringute kasvu taandumisest marginaalseks sellel aastal peamiselt
kõrgele tõusnud võrdlusbaasi tõttu, kuna kahel eelneval aastal on investeeringute kasv
ületanud 20%.
Lähematel aastatel on oodata valitsussektori investeeringute vähenemist seoses CO2-kvoodi
müügituludest finantseeritavate mahtude kahanemisega. Lisaks mõjutab praeguse
investeeringute dünaamikat struktuurivahendite perioodi lõppemine ja uue käivitamine, mis
toob kaasa vahendite vähenemise järgneval kolmel aastal.
Elanike eluasemeinvesteeringute tase on endiselt madal vähese laenujulguse ja –võime tõttu.
Investeeringute kasvuks prognoosime 2013.a. 1,2 % ja 2014.aastal 3 %, mis on tunduvalt
vähem kevadisest prognoosust.
Eratarbimise kasvutempo aeglustub sellel aastal 3,5 %-ni. Tööpuudus alanes 2012.aastal ning
jätkab ka vähenemist 2013.aastal -jõudes 9,3 %-ni ja 2014.aastal 8,3%-ni.
Keskmine palk kasvas 2013.aasta esimeses pooles kiirelt vaatamata majanduskasvu
pidurdumisele. Palgatõus on seni toimunud ettevõtete kasumlikkuse arvelt, mistõttu pikas
perioodis on samas tempos palgakasvu jätkumine ilma tööviljakuse kasvuta ebatõenäoline.
4
Aasta kokkuvõttes oodatakse 6 % -st palgakasvu, 2014.aastal peaks majanduskasvu
kiirenemise ja peamiste partnerriikide olukorra paranemisega koos tõusma palgakasv 6,2 %-ni
Eesti majanduse põhinäitajad (allikas Rahandusministeerium %)
Eesti majanduse põhinäitajad
2011-2014 2012 2013 2014 2015
2016 2017
SKP reaalkasv, % 3,2 1,5 3,6 3,5 3,6 3,8
SKP nom.kasv, % 6,6 5,8 6,8 6,5 6,7 6,9
SKP jh., mld € 17,0 18,0 19,2 20,4 21,8 23,3
THI, % 3,9 3,2 2,7 2,8 2,9 2,8
Tööhõive kasv, % 2,5 1,3 0,4 0,0 0,0 0,0
Töötuse määr, % 10,2 9,3 8,3 7,9 7,5 7,1
Palga reaalkasv, % 1,7 2,7 3,4 3,4 3,5 3,6
Palga nom.kasv, % 5,7 6,0 6,2 6,3 6,5 6,5
Keskmine palk(eurot) 887 940 998 1061 1130 1204
2.2. KOV tasand
Kohalike omavalitsuste areng sõltub oluliselt muutustest üldisest majanduskeskkonnast ning
riigi tasandil tehtavatest fiskaalpolitiilistest otsustest, mis puudutavad nii omavalitsuste tulu-
kui ka kulubaasi.
Riigi eelarvestrateegias lubatakse suurendada kohalike teede hoiu rahastamise osakaalu
üldises teehoiu rahastamises. Täpsem jaotus lepitakse kokku igaaastases riigieelarve
protsessis. Seega võib kohalike omavalitsuste eelarvestrateegia tegemise ja EV
Rahandusministeeriumile esitamise ajal pidada reguleerivaid õigusakte ebastabiilseks.
Järgnevatel aastatel on Järva-Jaani vallal tegevustes olulisteks prioriteetideks:
1. Olemasolevate teenuste mahu säilitamine - tagada vahendite olemasolu teenuste
osutamiseks elanikkonnale vähemalt 2013.a. tasemel.
2. Laenukoormuse (olemasolev) järjepidev vähendamine ning uut laenu võttes mitte
ületada Rahandusministeeriumi kehtestatud nõuete piirarvusid.
3. Täiendavate toetusrahade maksimaalne kaasamine tegevuste ja investeeringute
finantseerimiseks.
5
Nii nagu terves Eestis rahvaarv väheneb, väheneb see ka Järva-Jaani vallas. Seega on
tulubaasi suurenemist tulumaksu osas prognoosida kaheldav, kuid mõningat suurenemist
võiks loota vastavalt Rahandusministeeriumi suvistele prognoosidele majanduskasvu
paranemisel.
Elanikkonna arv näitab pidevat vähenemist:
01.01.2013 01.01.2012 01.01.2011 01.01.2010 01.01.2009
Elanike arv
rahvastikuregistri
andmetel :
1679 1698 1721 1734 1 779
s.h. 1) Naised 842 843 876 849 910
2) Mehed 837 855 845 885 869
Puudega inimesed:
1) lapsed 13 11 9 8 10
2) täiskasvanud 130 137 123 103 94
Elanike vanuseline
koosseis:
1) 0-6.a.lapsed 96 96 99 107 116
2) 7-15.a. noored 162 168 173 155 148
3) 16-64.a.
tööealised
1064 1092 1102 1129 1 160
4) 65 ….. aastased
eakad
357 342 347 343 355
Elanikkonna muutused ja keskmine palk
2010 2011 2012 2013
Rahvaarv 01.01 1734 1721 1698 1679
Elussünnid 14 14 15
Surmad 23 28 19
Sisseränne 46 54 43
Väljaränne 56 58 57
Registreeritud töötud 75 54 33
Palgatöötaja kuu
keskmine brutotulu
Eurot
621,67 661,87 719,12
Brutotulu saajad
keskmine kuus
625 639 638
6
Üldkasutatavad
raamatukogud
2 2 2 2
Lugejaid 842 838 824
Järva-Jaani elanikkonna vanuseline struktuur seisuga 01.01.2013 (allikas Rahvastikuregister)
0-6.a.lapsed6%
7-15.a. noored 10%
16-64.a. tööealised
64%
65 ….. aastased eakad20%
0-6.a.lapsed
7-15.a. noored
16-64.a. tööealised
65 ….. aastased eakad
7
3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos
Üksikisiku tulumaks on kohalike omavalituste olulisem tuluallikas, eelarvestrateegias
käsitletaval perioodil moodustab see 41-50 % kõikidest põhitegevuse tuludest. Tulumaks on
riiklik maks, mis on kehtestatud maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse alusel.
Eelarvestrateegia koostamise ajal ei ole arvestatud, et 2014.aastal on lubanud Riigikogu
Vabariigi Valitsuse ettepanekul tõsta tulumaksu eraldamise määra 11,6 %-ni. Eraldatav
tulumaks sõltub maksumaksjate arvust, keskmisest palgast ja muude maksustavate tulude
kasvust.
Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt keskmine palk kasvas 2013. aasta
esimeses pooles kiirelt vaatamata majanduskasvu pidurdumisele. Palgatõus on eeldatavalt
toimunud ettevõtete kasumlikkuse arvelt, mistõttu pikas perioodis on samas tempos
palgakasvu jätkumine ilma tööviljakuse kasvuta ebatõenäoline.
2013 aasta kokkuvõttes on oodata 6%st palgakasvu, 2014. aastal peaks kiirenemise ja
peamiste partnerriikide olukorra paranemisega koos tõusma palgakasv 6,2% ni. Reaalpalga
kasv jääb 2013. aastal veel alla 3%, kuid tarbijahindade kasvutempo aeglustamise toel peaks
see järgnevatel aastatel kiirenema.
Tulumaksu prognoosimisel oleme arvestanud riigi eelarvestrateegias olevate näitajatega ning
prognoosinud oma valla näitajad, aluseks 2012 ja 2013.a.
Maksumaksjate arv Järva-Jaani vallas kuude lõikes 2009-2013 juuli
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember
2009 721 727 733 714 736 732 726 740 713 731 715 715
2010 667 655 665 675 673 704 667 692 704 695 685 715
2011 648 689 691 677 689 699 697 699 708 693 685 699
2012 667 696 690 685 699 713 682 699 711 695 695 725
2013 662 664 677 673 676 689 684
Kuigi viimastel aastatel on vähenenud Järva-Jaanis registreeritud töötute arv ei ole see
maksumaksjate arvu vallas suurendanud vaid see arv on vähenenud ja seda just väljarännanud
inimete arvelt.
Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% -selt kohaliku omavalitsuse üksusele. Maamaksu
suurus sõltub maa maksustamishinnast.
Maa maksumäär on Järva-Jaani vallas 2,4 % maa maksustamishinnast aastas ja
põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa
maamaksumääraks 1,5 % maa maksustamishinnast aastas.
Rahandusministeeriumi andmetel on meil kasutamata reservi maamaksu laekumisel 11 947
€, kui tõstaksime määrad 2,5 %- ni ja 2,0 %-ni oleks maamaksu laekumine suurem.
Kohalike maksude kehtestamise aluseks on kohalike maksude seadus. Vastavalt seadusele
võib KOV kehtestada 6 kohalikku maksu – reklaamimaks, mootorsõidukimaks, teede ja
8
tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Meil on
kehtestatud ainult teede ja tänavate sulgemise maks, kuid vahendid laekusid ainult 2011.a.
3319.-€ seoses vee-ja kanalisatsooni ehitusega.
Tulud kaupade ja teenuste müügist on arvestatud laekumistega asutuste
majandustegevusest. Kõige suuremad erinevused prognoosimisel tulevad ette õpilaste ja
lasteaia laste arvu muutustest, sest laekuvad vahendid teiste omavalitsuste õpilaste ja laste
osalusest meie koolis ning lasteaias.
Kohalike omavalitsuste tuludeks on ka toetused s.h. eraldised riigieelarvest ja sihtotstarbelised
toetused.
Riigieelarves on nõrgema tulubaasiga kohalike omavalitsuste toetamiseks moodustatud
tasandusfond, mille vahendid jagatakse kohalike omavalitsuste vahel vastavalt valemile, mis
on sätestatud iga-aastases riigieelarves. Seoses prognoositud tulumaksu tõusuga, väheneb
aasta-aastalt aga tasandusfondi eraldis riigi poolt.
Toetusfond sisaldab eraldisi põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palkadeks, õpetajate
koolituseks, koolilõuna toetamiseks põhikoolis, õppevahendite soetuskuludeks, õpilaskodu
toetamiseks õpilaste arvu järgi pearahana, toimetulekutoetuseks, sündide- surmade
korralduskuludeks jne.
Toetusfondi osa hariduskuludeks on siiani selgusetu, eelarvestrateegia on arvestatud
riigieelarve eraldistega.
Kohalikud omavalitsused võivad projektipõhiselt taotleda sihtasutustelt ja avalik-õiguslikelt
juriidilistelt isikutelt täiendavaid vahendeid mitmesuguste tegevuste läbiviimiseks ning
investeeringute finantseerimiseks.
Riigilt saadav eraldis teede korrashoiuks järgnevatel aastatel on arvestatud 2013 tasemega.
Järva-Jaani vallal on ka laekumised loodusvarade kasutamisõiguse tasudest kuid enim
mainimist väärib maaainese tasu, mis kaevandatakse Karinu karjäärist.
Järgnevate aastate prognoosimisel on vasturääkivust, sest riigi poolt planeeritakse seaduse
muudatusi.
Eelarve põhitegevuse tulud 2012-2017
[Omavalitsuse nimi] 2012
täitmine
2013 eeldatav täitmine
2014 eelarve
2015 eelarve
2016 eelarve
2017 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 1 986 543 2 035 447 1 637 382 1 716 905 1 734 195 1 758 971
Maksutulud 676 489 712 857 851 665 895 851 910 682 935 458
sh tulumaks 78 218 73 400 777 265 810 051 825 882 850 658
sh maamaks 0 0 73 400 84 800 84 800 84 800
sh muud maksutulud 598 271 639 457 1 000 1 000
Tulud kaupade ja teenuste müügist 617 532 694 177 96 768 96 768 96 768 96 768
Saadavad toetused tegevuskuludeks 603 924 581 766 626 014 661 351 661 745 661 745
sh tasandusfond ( lg 1) 406 084 389 788 187 059 197 706 198 100 198 100
sh toetusfond ( lg 2) 92 062 117 330 367 197 391 887 391 887 391 887
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 105 778 74 648 71 758 71 758 71 758 71 758
Muud tegevustulud 88 597 46 648 62 935 62 935 65 000 65 000
9
4. Põhitegevuse kulude prognoos
Järva-Jaani valla põhitegevuse kulude maht oli 2012.a. 1,6 miljonit eurot.
Põhitegevuse olulisemad kuluvaldkonnad on 2012.aastal haridusvaldkond 47,4 %, vaba aja ja
kultuurivaldkond 22,8 %, majandus 11,9 %, sotsiaalne kaitse 3,9 % jm. Eelarvestrateegia
koostamise ajal pole kindlust suurendada märgatavalt kuluvaldkondi. Põhitegevuse tulude ja
kulude vahe peab olema positiivne. Tulude ja kulude positiivset vahet saab kasutada
investeeringute finantseerimiseks, samuti olemasolevate laenude teenindamiseks. Kui aga
põhitegevuse tulem pole positiivne on viga planeerimises kas tulusid vähe või kulusid
prognoositakse enim.
2014.aastal on prognoositud palgafondi juurdekasv 3 % ja majanduskulu vähenevad umbes
3%. Arvestatud on eelarvestrateegia koostamise ajal teatud struktuuri muudatustega..
Võrreldes 2013.a. majanduskulusid 2014.a. siis on kulude langevus.
Järva-Jaani valla tegevuskuludest on suurima osakaaluga personalikulud, mis moodustavad
tegevuskuludest 56-61 %, järgnevad majandamiskulud 33-37% .
Kulud majandusliku sisu järgi 2011-201 Põhitegevuse kulud kokku 1 521 534 1 663 319 1 558 189 1 562 816 1 571 671 1 586 671
Antavad toetused
tegevuskuludeks 69 026 93 245 57 640 57 640 65 719 65 719
Muud tegevuskulud 1 452 508 1 570 074 1 500 549 1 505 176 1 505 952 1 505 952
sh personalikulud 866 494 946 969 952 182 952 030 952 030 952 030
sh majandamiskulud 585 285 617 913 541 167 545 946 546 722 561 722
sh alates 2012 sõlmitud
katkestamatud kasutusrendimaksed
sh muud kulud 729 5 192 7 200 7 200 7 200 7 200
Tabelis antavad toetused on füüsiliste isikute toetused sotsiaalvaldkonnas ja toetused.
mittetulundusühingutele ning liikmemaksud.
Tegevuskulud valdkonniti 2011-2017
2012
täitmine
2013 eeldatav täitmine
2014 eelarve
2015 eelarve
2016 eelarve
2017 eelarve
01 Üldised valitsussektori teenused 218 859 261 784 262 964 263 964 267 964 269 964
03 Avalik kord ja julgeolek 7 210 7 207 6 919 6 048 6 048 6 048
04 Majandus 109 049 392 038 149 003 181 828 575 526 358 777
05 Keskkonnakaitse 90 051 39 385 296 405 110 500 36 425 38 425
06 Elamu- ja kommunaalmajandus 48 475 97 190 48 982 41 300 995 960 61 300
07 Tervishoid 9 464 2 300 1 700 1 700 1 700 1 700
08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 474 973 165 340 161 825 1 280 400 155 991 170 400
09 Haridus 980 210 887 592 871 242 986 737 835 170 845 170
10 Sotsiaalne kaitse 81 687 94 871 83 352 83 352 96 000 96 000
KOKKU 2 019 978 1 947 707 1 882 392 2 955 829 2 970 784 1 832 784
10
5. Investeeringud
Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat:
omavahendeid
laenude võtmist
toetuseid.
Üldjuhul nõuavad toetused ka omaosaluse olemasolu. Olulisemad investeeringu projektid on
algatatud juba varem, kuid 2014.a jõuavad töösse.:
1. Kõnnitee Laial tänaval
2. Tehisjärve saneerimine s.o. veesisesest ja kõrgtaimestikust puhastamine jm,
tööd
3. Gümnaasiumi keemia-füüsikaklassi renoveerimine
2014.a. on mahult kõige väiksema investeeringu summaga, kuid vaatamata omaosaluste
võimalustele tuleb leida veel täiendavaid vahendeid.
Investeerimistegevus aastatel 2011-2017
Investeerimistegevus kokku -75 361 -99 580 -181 889 -293 663 -218 513 -48 013
Põhivara müük (+) 1 268 10 000 3 000 3 000 3 000 3 000
Põhivara soetus (-) -432 928 -266 196 -157 942 -1 305 000 -1 380
000 -240 000
sh projektide omaosalus -91 538 -18 728 -208 750 -202 500 -30 000
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 421 616 174 658 139 214 1 096 250 1 177 500 210 000
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -52 719 0 -152 148 -72 900
Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0
Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 -8 192 -4 113 -4 113 -4 113 -4 113
Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0
Antavad laenud (-) 0 0
Finantstulud (+) 198 150 100 100 100 100
Finantskulud (-) -12 796 -10 000 -10 000 -11 000 -15 000 -17 000
Eelarve tulem 15 523 -79 023 -102 696 -139 574 -55 989 124 287
Finantseerimistegevus -9 261 -49 882 102 696 139 574 55 989 -124 287
Kohustuste võtmine (+) 52 543 0 149 560 186 438 114 853 31 900
Kohustuste tasumine (-) -61 804 -49 882 -46 864 -46 864 -58 864 -156 187
4. Kohustuste planeerimine
Järva-Jaani valla finantskohustuse jagunesid 2012.a. lõpuks vastavalt tabelile:
SEB SA KIK Kokku
Lepingu nr. 2008004804 5-1/09/17
Viimane makse 25.01.2013 27.08.2023
2012 38371,20 23432,73 61803,93
2013 3017,20 46864,00 49881,20
11
2014 46864,00 46864,00
2015 46864,00 46864,00
2016 46864,00 46864,00
2017 46864,00 46864,00
2018 46864,00 46864,00
2019 46864,00 46864,00
2020 46864,00 46864,00
2021 46864,00 46864,00
2022 46864,00 46864,00
2023 46877,00 46877,00
KOKKU 41388,40 538 949,73 580 338,13
Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõige 4 järgi võib netovõlakoormus
ulatuda kuni 60%-ni vastava aasta põhitegevuse tuludest. Kohustuste planeerimisel on
arvestatud olemasolevates laenulepingutes kohustuste täitmisega.
Eelarvestrateegia koondtabel 2012-2017
2012
täitmine
2013 eeldatav täitmine
2014 eelarve
2015 eelarve
2016 eelarve
2017 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 1 612 419 1 683 876
1 637 382
1 716 905
1 734 195
1 758 971
Maksutulud 754 707 786 257 851 665 895 851 910 682 935 458
sh tulumaks 676 489 712 857 777 265 810 051 825 882 850 658
sh maamaks 78 218 73 400 73 400 84 800 84 800 84 800
sh muud maksutulud 0 0 1 000 1 000
Tulud kaupade ja teenuste müügist 134 401 128 794 96 768 96 768 96 768 96 768
Saadavad toetused tegevuskuludeks 617 532 694 177 626 014 661 351 661 745 661 745
sh tasandusfond ( lg 1) 119 386 187 059 187 059 197 706 198 100 198 100
sh toetusfond ( lg 2) 406 084 389 788 367 197 391 887 391 887 391 887
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 92 062 117 330 71 758 71 758 71 758 71 758
Muud tegevustulud 105 778 74 648 62 935 62 935 65 000 65 000
Põhitegevuse kulud kokku 1 521 534 1 663 319
1 558 189
1 562 816
1 571 671
1 586 671
Antavad toetused tegevuskuludeks 69 026 93 245 57 640 57 640 65 719 65 719
Muud tegevuskulud 1 452 508 1 570 074
1 500 549
1 505 176
1 505 952
1 505 952
sh personalikulud 866 494 946 969 952 182 952 030 952 030 952 030
sh majandamiskulud 585 285 617 913 541 167 545 946 546 722 561 722
sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed
sh muud kulud 729 5 192 7 200 7 200 7 200 7 200
Põhitegevuse tulem 90 884 20 557 79 193 154 089 162 524 172 300
Investeerimistegevus kokku -75 361 -99 580 -181 889 -293 663 -218 513 -48 013
Põhivara müük (+) 1 268 10 000 3 000 3 000 3 000 3 000
Põhivara soetus (-) -432 928 -266 196 -157 942 -1 305
000 -1 380
000 -240 000
sh projektide omaosalus -91 538 -18 728 -208 750 -202 500 -30 000
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 421 616 174 658 139 214
1 096 250
1 177 500 210 000
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -52 719 0 -152 148 -72 900
Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0
Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 -8 192 -4 113 -4 113 -4 113 -4 113
Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0
Antavad laenud (-) 0 0
Finantstulud (+) 198 150 100 100 100 100
Finantskulud (-) -12 796 -10 000 -10 000 -11 000 -15 000 -17 000
Eelarve tulem 15 523 -79 023 -102 696 -139 574 -55 989 124 287
12
Finantseerimistegevus -9 261 -49 882 102 696 139 574 55 989 -124 287
Kohustuste võtmine (+) 52 543 0 149 560 186 438 114 853 31 900
Kohustuste tasumine (-) -61 804 -49 882 -46 864 -46 864 -58 864 -156 187
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 6 262 -128 905 0 0 0 0
Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 128 905 0 0 0 0 0
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 518 534 468 652 571 348 710 922 766 911 642 624
sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära
0 0
Netovõlakoormus (eurodes) 389 629 468 652 571 348 710 922 766 911 642 624
Netovõlakoormus (%) 24,2% 27,8% 34,9% 41,4% 44,2% 36,5%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 967 451 1 010 325 982 429 1 030
143 1 040
517 1 055
383
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 577 822 541 674 411 081 319 221 273 606 412 759
E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0
Põhitegevuse tulude muutus - 4% -3% 5% 1% 1%
Põhitegevuse kulude muutus - 9% -6% 0% 1% 1%
Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,06 1,01 1,05 1,10 1,10 1,11
5. Sõltuva üksuse finantstegevuse olukord ja prognoos
Järva-Jaani valla sõltuvaks üksuseks KOFS seaduse põhjal on valla 100-%-lise osalusega
äriühing Järva-Jaani Teenus, kes tegeleb valla omanduses olevate elamute ja muude hoonete
ning elektrivõrkude haldamise, hooldamise ja tehnilise teenindamisega. Tema ülesandeks on
ka tänavavalgustuse korrashoid, valla halduses olevate teede ja tänavate korrashoid,
kanalisatsiooni, veetrasside jm. kommunaalvõrkude haldamine ja tehniline hooldamine,
külma vee tootmine ja müük ning muude teenuste osutamine ettevõtetele ja üksikisikutele.
Sõltuv üksus 2011-2017
OÜ Järva-Jaani Teenus 2012
täitmine
2013 eeldatav täitmine
2014 eelarve
2015 eelarve
2016 eelarve
2017 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku (+) 268 377 220 678 231 711 243 297 255 462 268 235
sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 80 860 62 900 62 900 62 900 62 900 62 900
Põhitegevuse kulud kokku (+) 260 431 176 455 211 746 222 333 233 450 245 122
Põhitegevustulem 7 946 44 223 19 965 20 964 22 012 23 113
Investeerimistegevus kokku (+/-) -7 399 -862 031 -413 032
Eelarve tulem 7 946 36 824 -842 066 -392 068 22 012 23 113
Finantseerimistegevus (-/+) 4 715 -7 169 -8 000 -6 882 -4 335
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 3 708 3 708 3 708 3 708 3 708 3 708
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 21 671
26 386 19 217 11 217 4 335 0
Netovõlakoormus (eurodes) 17 963 22 678 15 509 7 509 627 0
Netovõlakoormus (%) 6,7% 10,3% 6,7% 3,1% 0,2% 0,0%
13
6. Järva-Jaani Valla arvestusüksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse prognoos
Vastavalt KOFS-ile tuleb eelarvestrateegias esitada informatsioon valla arvestusüksuse
põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse kohta. Arvestusüksuse moodustavad vald ja temast
sõltuvad üksused.
Valla arvestusüksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse prognoos aastatel 2012-2017
2012
täitmine
2013 eeldatav täitmine
2014 eelarve
2015 eelarve
2016 eelarve
2017 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 1 799 936 1 841 654 1 806 193 1 897 302 1 926 757 1 964 306
Põhitegevuse kulud kokku 1 701 105 1 776 874 1 707 035 1 722 249 1 742 221 1 768 893
Põhitegevustulem 98 830 64 780 99 158 175 053 184 536 195 413
Investeerimistegevus kokku -75 361 -106 979 -1 043 920 -706 695 -218 513 -48 013
Eelarve tulem 23 469 -42 199 -944 762 -531 642 -33 977 147 400
Finantseerimistegevus -9 261 -45 167 95 527 131 574 49 107 -128 622
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 6 262 -128 905 0 0 0 0
Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) -7 946 -41 539 849 235 400 068 -15 130 -18 778
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 132 613 3 708 3 708 3 708 3 708 3 708
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga
540 205 495 038 590 565 722 139 771 246 642 624
Netovõlakoormus (eurodes) 407 592 491 330 586 857 718 431 767 538 638 916
Netovõlakoormus (%) 22,6% 26,7% 32,5% 37,9% 39,8% 32,5%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 079 961 1 104 992 1 083 716 1 138 381 1 156 054 1 178 584
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 672 369 613 662 496 859 419 950 388 516 539 668
7. Kokkuvõte
Planeerimise eesmärgiks on suurendada eelarveprotsessi stabiilsust, tagada valla vahendite
sihipärasem ja efektiivsem kasutamine.
Eelarvestrateegias ei ole arvestatud asjaoludega, mis eelarvestrateegia koostamise ajaks ei ole
numbriliselt omavalitsusele teada (maamaksu kompenseerimine, tulumaksu eraldamise määra
protsent jne.). Samuti ei ole arvestatud struktuurilisi muutusi mis lähiaastatel võivad teoks
saada.
Järva-Jaani vald ja tema sõltuv üksus on finantssituatsioonis, kus peamine tähelepanu on
kulude pideval jälgimisel ning olemasolevate laenude tagasimaksmisel. Võimalike
lisafinantseerimiste korral tuleks eelistada varude tekitamist. Oleme koos sõltuva üksusega
väga tundlik eelarvetulude vähenemisele ning intressimäärade tõusule.
