Karjäärinõustamine - nõustaja käsiraamat

KarjäärinõustamineNõustaja käsiraamat

Tallinn 2009Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove

Koostajad:

Piret Jamnes, Fontes OÜ

Mare Väli, SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus

Käsiraamatu koostamisel on kasutatud:

Nõustamine tööturul. Nõustaja metoodiline töövihik (2000). Tööturuamet

Keeleline korrektuur: Katrin Hallas

Küljendanud/ kujundanud: Kirjastuskeskus

Raamat on välja antud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse programmist

„Karjääriteenuste süsteemi arendamine”.

Raamatu trükkimist toetab Eesti Töötukassa programm „Kvalifitseeritud tööjõu

pakkumise suurendamine 2007-2009”.

Programmid on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.

SisukordSissejuhatus .................................................................................5

I OSA Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine ................................7

Nõustamise teooriad .........................................................................7

Omaduste ja faktorite teooria (kokkusobitamine) ................................7

Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine ............................................8

Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine ..........................8

Konstruktivistlik (sotsiodünaamiline) nõustamine ............................. 10

Nõustamisprotsess ja nõustaja ......................................................... 13

Nõustaja eetika ........................................................................... 13

Hea nõustamise kümme omadust .................................................... 13

Nõustamisprotsess ....................................................................... 14

Nõustamisprotsessi planeerimine ................................................... 14

Nõustamise etapid ja nõustaja oskused ........................................... 15

Nõustaja professionaalne kohalolek ................................................ 20

Nõustamise meetodid ja abivahendid .............................................. 21

Nõustamisvestluse analüüs ............................................................ 34

Nõustaja raskused ........................................................................ 35

Nõustatava kümme soovi nõustajale .............................................. 36

Täiskasvanu ja noor nõustamisel .................................................... 37

Nõustamise füüsiline keskkond ....................................................... 37

II OSA Töö gruppidega ......................................................................... 39

Gruppidega töötamine – teooria ja harjutused ................................... 39

Grupi organiseerimine ja juhendamine............................................. 39

Grupi suurus ............................................................................... 41

Juhtimisstiil ............................................................................... 42

Grupitöö korraldus, hindamine ja jälgimine ...................................... 43

Grupitöö harjutus ........................................................................ 48

Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused ....................................... 49

Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ..................................................... 50

Oskused vanasti ja praegu ............................................................. 50

Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused ................................................. 51

Õpetamismeetodid ....................................................................... 51

III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused ........................................... 53

Kommunikatsioon ........................................................................... 53

Maailmapilt ja filtrid ..................................................................... 53

Ellusuhtumise viisid ..................................................................... 55

Transaktsionaalne analüüs ............................................................ 56

Head kuulamist takistavad barjäärid ............................................... 63

Kolmikharjutus: kus on ahv? .......................................................... 64

Tagasiside andmine ......................................................................... 66

IV OSA Kasulikud lisamaterjalid ............................................................ 69

Elustiil ........................................................................................... 69

Sõltumatu elustiil ........................................................................ 69

Karjäärile orienteeritud elustiil ...................................................... 70

Palgatöötaja elustiil ..................................................................... 70

Elustiil ja identiteet ..................................................................... 71

Erinevused vana ja uue ühiskonna vahel ............................................ 74

Huvide profiil .................................................................................. 75

Hoiakute mägi ................................................................................ 78

Karjäärinõustamine �

Sissejuhatus

Põnev on jälgida karjäärinõustamise arengut ja korraldust Eestis ja mujal maailmas. See, kuidas testimisele keskendunud matching’ust lähtuv paradigma, vahepeal humanistlikest nõustamistuultest tagant lükatuna, on jõudnud tänapäevaste konstruktivistlike lähenemis-teni, on loomuliku arengu tulemus. Ja Eesti karjäärinõustamine, tänu riiklikule nõustamis-süsteemile või süsteemist hoolimata, on uusi tuuli kiiresti püüdnud, olnud neile vastuvõtlik ja avatud. Nii et rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel pole meil oma teadmiste ja kogemuste koha pealt midagi häbeneda.

Mingid asjad aga on klassika. Tänapäeval eksisteerivad matching, humanistlik ja konstrukti-vistlik nõustamine praktikas kõrvuti ning paljud meie nõustajad on positiivses mõttes eklek-tikud. Kasutatakse paralleelselt nii teste kui uusimaid meetodeid ja harjutusi. Ja ega karjääri-nõustamise eesmärgid ole ka radikaalselt muutunud. Kui sirvida näiteks 20. aastate kohalikke ajalehti, leiame sealt artikleid, mis oleks nagu eile kirjutatud. Ikka on mure noorte pärast, kes pärast gümnaasiumi lõpetamist hädas oma kutsumuse leidmisega, ikka soovitatakse noortel mitte teha valikuid teiste järgi, vaid oma südamehäält kuulda võttes jne.

Selles väljaandes ongi kõrvuti nii uuemad kui “äraunustatud vanad” teemad ja harjutused. On nii teooriat kui praktilisi ülesandeid, nii algajatele kui kogenud nõustajatele. Mina ise leidsin siit nii mõnegi harjutuse, mida tahaksin praktikas katsetada. Ja nii head suhtlemistasandeid käsitlevat teoreetilist osa pole ka ammu lugenud – kompaktne, aga põhjalik, kasutatav nii koolituses kui nõustamisel.

Soovin teile rõõmsat äratundmist ja väikesi avastusi koos selle raamatuga.

Piret Jamnes

Karjäärinõustamine�

Tulevik

Tulevik pole mitte oleviku poolt pakutavate alternatiivsete radade hulgast tehtud valiku tule-mus, vaid teatud koht, mis on loodud – loodud kõigepealt inimese mõttes ja soovides ja seejärel ka tema tegudes. Radasid ei tule leida, need tuleb rajada ja nende rajamistegevus muudab niihästi raja rajajat kui ka sihtpunkti.

John Schaar

On üpris paradoksaalne, et ainult kasvus, uuenemises ja muutumises leiame tõelise kindluse.

Anne Morrow Lindbergh

Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine �

I OSANõustamise teooriad ja praktiline nõustamine

Nõustamise teooriad

Omaduste ja faktorite teooria (kokkusobitamine)

Omaduste ja faktorite teooria lähtub põhimõttest, et alati toimib elukutse ratsionaalne valik. Õige valiku tegemiseks tuleb kõrvale heita ebaolulised faktorid.

Inimesel peab olema selge arusaamine iseendast. Nõustaja ülesanne on koguda infot nõustatava võimete, huvide, väärtuste, isikuomaduste kohta.Inimesel peavad olema teadmised ümbritseva maailma kohta, näiteks millised on oluli-sed nõuded eri kutsetele. Nõustaja ülesanne on anda selle kohta vajalikku teavet.Ratsionaalse valiku tegemine.

Seda teooriat järgivad mitmesuguseid intelligentsusteste kasutavad koolkonnad. Kõige tun-tum on Binet’ intelligentsustest, mis võimaldab väljendada inimese intelligentsust teatud koefitsiendi abil. Standard on 100. Talente on jaotatud mitmeti. Üks võimalik jaotus on järgmine:

verbaalsed anded;induktiivsed anded (oskus loogiliselt mõelda);ruumilised anded (oskus töötada ruumi mõõtmetega);numbrilised anded (oskus töötada kiiresti ja korrektselt arvutamise nelja põhitehtega);pertseptiivsed anded (oskus tajuda kiiresti üksikasju ja detaile, taju kiirus ja täpsus).

Eeltoodut arvestades on võimalik koostada talentide profiilid eri töökohtadele ehk nn pro-fessiogrammid.

Seda käsitlust võib nimetada ka kokkuviimise teooriaks ehk matching’uks. Nõustamise käi-gus püütakse inimest kokku viia talle sobiva töökohaga. Nõustaja esitab faktilisi küsimusi ja pakub tööotsijale informatsiooni talle sobivate töökohtade kohta. Töökohti on võimalik rühmitada sarnasuse alusel. Siia kuulub ka Hollandi kutsealade tüübistik ning tema karjääri-valikuteooria ning testid. Kui viia inimene kokku talle sobiva tööga, muudaks see ühiskonna

•

•

•

•••••

Karjäärinõustamine�

konfliktivabamaks. Samas jääb inimesele siiski valikuvabadus. Töötatakse palju testidega. Motivatsiooni saab tugevdada, kuid ainult nende omaduste osas, mis inimesel on juba ole-mas.

Ettekujutus inimesest kvalifikatsioonide ja faktorite teooria põhjal.

Inimese oskusi (kvalifikatsioone) on võimalik tuvastada isegi enne nende oskuste välja-selgitamist praktika abil. Iga inimene on võimeline töötama mitmel erineval kutsealal ja tema tööalast võimekust on võimalik testide abil selgitada.Motivatsioon, näiteks hea töötasu, võib soodustada oskuste väljakujunemist. See tähendab, et motivatsioon võib panna inimest oma teatud oskusi edasi arendama, kuni need ka praktikas ilmnevad. Samas on need oskused inimeses latentsel kujul juba varem olemas.Kui tööalane tegevus võimaldab inimese oskusi täielikult ära kasutada, saab inimene sellisest tööst maksimaalse rahulduse.

Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine

Kliendikeskset nõustamist nimetatakse ka mittedirektiivseks juhendamismeetodiks. Teooria põhineb Carl Rogersi käsitlusel inimesest, mis väidab:

inimene on oma loomult hea, usaldusväärne ja konstruktiivne;kui inimene siiski halvasti käitub, siis on selle põhjuseks talle avaldatav surve, mis val-landab teatud kaitsemehhanismid;elu on aktiivne protsess, mis pakub inimesele rohkelt võimalusi valikute tegemiseks;igal inimesel on oma subjektiivne ettekujutus maailmast.

Nõustaja peab pidevalt püüdma näha maailma nõustatava subjektiivsetel kogemustel põhi-neva maailmamudeli kaudu.

Nõustamise põhiline tööriist on vestlus, mille abil nõustaja annab vajalikku infot, juhtnöö-re ja suuniseid. Nõustajal peab olema hea kuulamisoskus ja sisseelamisvõime (oskus näha nõustatava silmade läbi). Nõustaja pole direktiivne ekspert, pigem aitaja. Tema ülesanne on aidata nõustataval leida talle sobivad eesmärgid ja tegevused ning teha valikuid.

Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine

Lahenduskeskne nõustamine (Steve de Shazer) lähtub sellest, et probleemide tekitajad ja säilitajad on mõtteseosed, millesse inimene takerdub. Probleemidega tegelema hakates sel-

•

•

•

••

••

Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine �

gub, et need mõtteseosed kujutavad endast nõiaringe, mis nõustajal tuleb lõhkuda, et oleks võimalik luua uusi nn häid mõtteringe. Seega kõik probleemid säilivad ning need kantakse üle teistesse situatsioonidesse.

NÄIDE: Probleemi lineaarne kirjeldus: mees joob tööl, mistõttu muutub tõenäolisemaks tema töölt vallandamine.

Probleemi nõiaring: kui mees tunnetab, et töö on talle vastumeelne, hakkab ta jooma. Kui ta on joonud, siis töötab ta halvasti ning tema kolleegid ja ülemused on tema peale pahased ning ta satub isolatsiooni. Nüüd tunneb mees ennast veelgi halvemini ja joob rohkem.

Juhendamisel kasutatakse teatud spetsiifilisi küsimusi. Selle asemel, et uurida probleemi, esitatakse küsimusi ootuste või probleemi puudumise kohta. Päritakse nende sammude koh-ta, mida nõustatav oma probleemi lahendamiseks on juba astunud. Küsitakse ka seda, mis on osutunud kõige tõhusamaks. Sageli alustab nõustaja vestlust küsimusega, milline tulemus nõustatava arvates sel vestlusel on või peaks olema.

Küsimuste näited (ringküsitlemine):

Millal seda probleemi ei ole? Mida tunneksid, mõtleksid teised, kui käituksid teatud viisil? Kellele sind ümbritsevatest inimestest on kõige olulisem, et sa otsustaksid minna edasi õppima? Kui sa saaksid täispalgalise töökoha, milliseid muudatusi tooks see kaasa sinu enda, sinu naise, laste ja sõprade jaoks?

Nõustaja ülesanne on leida ressursid, mis aitaksid probleemist üle saada. Samuti tuleb prob-leemi suhestada nõustatavat ümbritsevate inimestega.

Kasutatakse mitmesuguseid kodutöid, millega kliendil tuleb vestluste vahelisel ajal iseseis-valt tegeleda.

Nõustatava suhe nõustajaga on jagatud 3 kategooriasse.

Külastussuhe: nõustatav astub sisse ainult selleks, et “heita pilk peale”, mida nõusta-mine talle (või tema lähedasele) võiks pakkuda.Kaebamissuhe: nõustatav soovib rääkida teatud talle olulisest probleemist, kuid ta ei näe veel, kuidas ta ise selle probleemiga seotud on.Kliendisuhe: nõustatav on tõepoolest huvitatud nõustaja pakutava abi vastuvõtmisest.

•••

•

•

•

•

Karjäärinõustamine10

Konstruktivistlik (sotsiodünaamiline) nõustamine

Sotsiodünaamilise nõustamise teooria looja R. Vance Peavy lähtub sellest, et inimene kui sotsiaalne olend on pidevas muutumises.

Peavy arvas, et keskkond pakub samal ajal nii võimalusi kui piiranguid, kuid enamik lahendus-test on ajutised ja kehtivad konkreetse olukorra piires. Nõustaja ja nõustatav töötavad neid lahendusi välja koos, kasutades kogemuste analüüsi, informatsiooni ja arutlusi ning kujunda-des erinevaid vaatenurki. Lahendus toetub nõustatava isiklike ressursside kasutuselevõtule. Selleks uuritakse nii mineviku kogemusi kui praegust keskkonda, kus inimene tegutseb, ning kavandatakse tulevikuvõimalusi.

Konstruktivistliku nõustamise põhimõtted.

Nõustamise protsess on sama oluline (või isegi olulisem) kui tulemus.Ei ole olemas ühte objektiivset reaalsust. Nõustaja lähtub ettekujutusest, et inimesed elavad paljudest reaalsustest koosnevas universumis. Inimese maailm on sotsiaalselt konstrueeritud. Nõustaja mõistab, et indiviidi maailm on loodud vastastikuste mõjutuste, kommunikatsiooni ja vastastikuste seoste põhjal.Keel kui inimestevahelise suhtlemise vahend annab meile tööriista isiklike ja sotsiaalsete tegelikkuste üha uueks konstrueerimiseks. Nõustaja peab keelt kõige olulisemaks – see tähendab, et sõnad on tööriistad, mida kasutatakse selleks, et asjad saaksid tehtud, ja mis loovad asjade tähendusi.Inimene konstrueerib ennast pidevalt, näiteks lugude jutustamise kaudu.Nõustaja lähtepunkt on alati fakt, et inimesed on paigutatud spetsiifilisse sotsiaalsesse konteksti, mis determineerib nende poolt öeldavat.Konstruktivistlik nõustamine on kultuurikeskne tegevus – "kultuure" tajutakse elamis-mudelitena.Nõustades inimest, kelle kultuur erineb sinu enda omast, on oluline:- lasta sellel inimesel õpetada sulle olulisi kommunikatsiooni puudutavaid üksikasju

oma kultuuri kohta;- näidata üles aktiivset huvi selle inimese kommete, tseremooniate, maailmavaate,

toidu, muusika ja muude kultuuri kandvate sõnumite vastu;- aktiivselt koguda teadmisi selle inimese perekonna ning kogukonna kohta.

Nõustaja ja nõustatava ühise tegevuse tulemuseks võib olla selgem enesemääratlus, suurem valmidus iseseisvaks tegutsemiseks, uued seisukohad, tegevusplaan vms. Sotsiodünaamiline nõustamine mõjutab inimest tervikuna ega ole seotud ainult töökoha leidmise või õppeasu-tuse väljavalimisega.

••

•

•

••

•

•

Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 11

Nõustaja peab sisenema nõustatava eluruumi (life space), et mõista, kuidas nõustatav maa-ilma näeb. Abistav küsimus on: kuidas sina seda näed, tunned, mõistad? Sotsiodünaamiline nõustaja kasutab peamise meetodina dialoogilist kuulamist ehk nõustamisvestlust, samuti metafooridel ja visualiseerimisel põhinevaid tegevusi, skeemide joonistamist, kaardistamist ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag-noosimist ja sildistamist.

Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks

Inimliku suhte loomine, dialoogiline kuulamine

Kontsentreeru nõustatavale, ole kannatlik ja väljenda oma respekti.Unusta oma mured, loobu isekusest ja edevusest.Leia, millised on vestluspartneri kultuuritraditsioonid, ja austa neid.Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele.Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”.

Eluruumi (lifespace) sisenemine

Selleks, et inimese olukorrast aru saada, tuleb teda vaadata tema igapäevaelu kontekstis.

See on nii psühholoogiline kui sotsiaalne ruum, kus inimene elab. Peavy jagas selle neljaks osaks: suhted, töö ja õppimine, tervis ja keha, spirituaalsus.

Palu, et abiotsija jutustaks oma (probleemiga seotud) loo (lood).Loo võib panna kirja või joonistada (kasutusel on mitmeid harjutusi, mille abil saab seda teha, vt Vance Peavy või Timo Spangari kirjutisi või koolitusmaterjale).Soovita kasutada metafoore, visualiseerimist. Nii aitad nõustataval paremini leida tähen-dusi (ja lahendusi).Esita kujundite ja metafooride mõtestamist hõlbustavaid küsimusi, ära paku seletusi ise välja.

Ühine projektide koostamine

Aita nõustataval visandada tema jaoks võimalikud tulevikud.Joonistage need skeemi kujul paberile ja täiendage seda vajadusel kordamööda (vt mõttekaart).Püüdke nende alternatiivide kaalumisel arvesse võtta kõiki olulisi aspekte.Töötage mõttekaardi alusel välja konkreetne projekt, mille alusel tegutseda.

•••••

••

•

•

••

••


Sotsiodünaamiline nõustaja pole direktiivne ekspert, vaid abistaja, katalüsaator. Õigemini – nõustaja on ekspert nõustamise alal ja nõustatav on ekspert oma elu alal. Nõustaja ülesan-ne on aidata nõustatavat võimaluste nägemisel, valikute tegemisel ja eesmärkide seadmisel. Samas on nõustaja ka inimene, kes hoolib nõustatavast. Sotsiodünaamilist nõustamist nime-tatakse ka koosloomise ja õpiprotsessiks.


Nõustamisprotsess ja nõustaja

Nõustaja eetika

Respekt, austusNõustataval on õigus ise otsuseid teha. Nõustaja roll on toetada nõustatavat otsuste tege-misel.SõltumatusNõustaja on suunatud nõustatava huvidele ja vajadustele, mitte institutsioonide huvidele, mida ta esindab. Ta peab vältima oma isiklike arvamuste, eelistuste, hoiakute väljendamist. Seega peab nõustaja olema teadlik oma maailmapildist.AvatusNõustaja ja nõustatava vahel peab valitsema avatud suhe. Nõustaja räägib sellest, mida mär-kab ja tunneb, ning annab vajalikku infot.KonfidentsiaalsusTulemusliku nõustamise eelduseks on usaldus. Nõustatava jaoks on oluline teada, et kõik, millest vestluses juttu oli, jääb tema ja nõustaja teada. Nõustajana tuleb endalt küsida, kas mulle meeldiks, kui minu kohta antakse teistele sellist infot.ObjektiivsusNõustaja poolt esitatu on fakte kirjeldav, mitte hinnanguline. Samuti on oluline, et edastatav teave oleks täpne ja ajakohane.ProfessionaalsusNõustaja kasutab meetodeid, mis on legaalsed (näiteks litsentseeritud testid) ning mille ka-sutamiseks on tal õigused (litsents, läbitud koolitus vms) ja oskused. Nõustaja teab oma os-kuste ja pädevuste piiri ning selleni jõudes saadab kliendi edasi vastava asjatundja juurde.

Hea nõustamise kümme omadust

Vestlus on mõistlik nii abiotsija kui nõustaja meelest.Diskussioon keskendub abiotsija vahetutele kogemustele, mitte aga nõustaja ideedele.Abiotsija ja nõustaja vahel valitseb vastastikuse usalduse ja austuse õhkkond.Abiotsija vajadused visualiseeritakse ja arutatakse läbi.Kommunikatsioon on vastastikune, koostööle suunatud, paindlik ja mõlemad, nii abiotsi-ja kui nõustaja, ilmutavad valmisolekut oma arvamusi muuta.Austusega suhtutakse kultuuritraditsioonidesse ja kohaliku elu tundmisesse.Nõustamissituatsioon on empaatiline, fokuseeritud ja reflekteeriv (tagasipeegeldav).Nõustaja kasutab vastastikuse mõjutamise võrgustikku asjadesse selguse toomiseks, pla-neerimiseks, otsuste langetamiseks, aktiveerimiseks ja toetamiseks.Olulised on niihästi huumor ja mängulisus kui ka tõsidus.Abiotsija liigub eneseaitamise suunas, mis peabki olema nõustamise tulemus.

1.2.3.4.5.

6.7.8.

9.10.


Nõustamisprotsess

Nõustamine on protsess, mille tulemus nõustatava jaoks võib olla:

adekvaatsem enesetundmine;isiklike ressursside tundmine;oma võimalustest arusaamine;suurem valmidus kohaneda muutustega;valmidus teha otsuseid;suutlikkus seada eesmärke;suutlikkus eesmärkide nimel tegutseda.

Nõustamise käigus kujundatakse:

teed rajavaid oskusi, mis loovad eelduse muutusteks, õppimiseks, iseseisvate eesmärki-de seadmiseks;eneseanalüüsi oskusi, mis võimaldavad paremini analüüsida oma eeldusi teadlike kar-jääriotsuste tegemisel;infootsimise oskusi, mis loovad eelduse olla kursis hariduse ja töömaailma võimaluste ning vajadustega;otsusetegemise oskusi, mis on vajalikud valikuvõimaluste hindamiseks ja realistlike eesmärkide seadmiseks;eesmärkide elluviimise oskusi, mis on vajalikud karjääriotsuste täideviimiseks.

Nõustamisprotsessi planeerimine

Protsessi planeerimiseks tuleb esmalt kindlaks teha nõustatava olukord ja vajadused – kas on tegemist kiiret lahendamist vajava kriisiolukorraga või pigem rahulikku tegutsemist või-maldava küsimusega.

Tulenevalt nõustatava olukorrast valitakse ka sobivate rõhuasetustega tegutsemistaktika.Kui kliendi probleemiks on vajadus leida töökoht, et toime tulla, on rõhuasetus tööotsi-misoskuste arendamisel ja tegutsemiskava väljatöötamisel.Kui kliendi probleemiks on soov olla edukam ja leida veelgi rohkem rahuldust pakkuv töö ning otsest toimetulekuprobleemi ei ole, analüüsitakse enne tegevuskava koostamist põhjalikumalt tema ambitsioone, ressursse ja võimalusi.

Vahel võib neid kahte lähenemist ka kombineerida. Näiteks piiritleda nõustatava kaugemad ambitsioonid ja võimalused, kuid keskenduda töökoha kui ajutise kompromisslahenduse ot-simisele.

•••••••

•

•

•

•

•

•

•

Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 1�

Nõustamisprotsessi planeerimisel paneb nõustaja üldjoontes paika ja mõtleb läbi:

nõustamiskohtumiste arvu;maksimum- ja miinimumeesmärgi;nõustamise etapid;kasutatavad meetodid;kaasamist vajavad spetsialistid;võimalikud nõustamist takistavad või raskendavad aspektid;teed nendega toimetulekuks.

Nõustamise etapid ja nõustaja oskused

Alljärgnevalt on kirjeldatud nõustamise etapid tegevuste lõikes koos nõustajale vajalike os-kuste loeteluga. Oskusi pole loetelus korratud (näiteks empaatiat, küsimuste esitamise os-kust, aktiivse kuulamise oskust jms on vaja igas etapis).

1. Tutvumine ja koostöö tingimuste kokkuleppimine

Küsimus nõustatavale: Kuidas saan sind aidata?

Tegevused:tutvumine;nõustatava probleemi esmane kirjeldamine;eesmärkide kokkuleppimine;esmase tegevusplaani kokkuleppimine (mitu kohtumist, ajakava jne);muude koostöökokkulepete sõlmimine (konfidentsiaalsus, ausus, tagasisidestamise kohustus vms).

Nõustaja oskused:kontakti loomise oskus;analüüsioskus;planeerimisoskus.

•••••••

•••••

•••

Karjäärinõustamine1�

2. Olukorra analüüs

Küsimus nõustatavale: Kus sa praegu oled?

Tegevused:olukorra selgitamine ja probleemide väljatoomine;otsuste defineerimine, mille ees nõustatav seisab – milliseid otsuseid on vaja teha; probleemide seadmine tähtsuse järjekorda – mis oluline, mis teistest sõltuv jne;nõustatava konteksti, eluruumi uurimine;nõustatava senise karjääriotsuste tegemise stiili selgitamine.

Nõustaja oskused:küsimuste (täpsustavad, suunavad, avatud) esitamise oskus;aktiivse kuulamise oskus;analüüsi-, üldistus- ja spetsifitseerimisoskus (esiletõstmine, määratlemine, üksikasjades-se süvenemine);professionaalne kohalolek (ka mõtetes), läheduse ja distantsi tasakaal;empaatiavõime;spontaansus ja avatus;austav ja siiras käitumine;eluruumi (suhted, töö ja õppimine, tervis, nõustatava psühholoogiline, sotsiaalne ja materiaalne keskkond) kaardistamise oskus.

3. Eesmärkide seadmine

Küsimus nõustatavale: Kuhu sa soovid jõuda?

Tegevused:pikaajaliste elu- ja karjäärieesmärkide selgitamine;lühemaajaliste eesmärkide selgitamine;huvide ja väärtuste analüüs (vt Huvide profiil).

Nõustaja oskused:fantaasia, metafooride kasutamine; visualiseerimisharjutuste tegemine;paindlik ja avar lähenemine – oskus näha asju eri vaatepunktidest;vestluse juhtimine selgelt piiritletud eesmärkide suunas;aktsepteerimisvõime, mittehinnanguline suhtumine;huvide ja väärtuste väljaselgitamise oskus.

•••••

•••

•••••

•••

••••••


4. Nõustatava ressursside ja piirangute selgitamine

Küsimus nõustatavale: Mis sul on pakkuda? Millele toetud?

Tegevused:kogemuste analüüs;isiksuseomaduste analüüs;võimete ja oskuste analüüs;muude ressursside analüüs.

Nõustaja oskused:CV analüüs;testide ja küsimustike kasutamine;tagasiside andmine;protsessi eesmärkide ja kava järgimine.

5. Tegevusplaani koostamine

Küsimus nõustatavale: Kuidas eesmärgini jõuda?

Tegevused:alternatiivide kaardistamine;alternatiivide hindamine ja analüüs, selleks kriteeriumide väljatöötamine;motivatsiooni hindamine (kuivõrd nõustatav soovib neid eesmärke saavutada, kuivõrd on valmis selle nimel pingutama);vajaliku info hankimine;tegevusplaani paikapanek;võimalike piirangute analüüs;piirangute ületamise viiside leidmine;tugistruktuuride (abistajate) otsimine;tagavaraplaani väljatöötamine;uute oskuste õpetamine (näiteks käitumine intervjuul vms).

Nõustaja oskused:toetamis- ja julgustamisoskus;alternatiivsete plaanide tegemise oskus (plaan A, tagavaraks plaan B);oskus leida üles abistajad ja takistajad (vt jõuväljade analüüs);info otsimise oskus;konstruktiivse tagasiside andmise oskus;juhendamisoskus;fookuse hoidmise oskus;vajalike spetsialistide leidmise oskus, kontaktide võrgustiku loomise ja hoidmise oskus.

••••

••••

•••

•••••••

••••••••


6. Kokkuvõte nõustamisest ja järelseire

Küsimus nõustatavale: Kuhu sa nõustamise tulemusena jõudsid? Mida edasi teed? Kuidas on läinud?

Tegevused:nõustamise eesmärgi, protsessi ja tulemuste kokkuvõte;vastastikune tagasiside andmine;edasiste tegevuste planeerimine;koostöökokkulepped edasiseks (näiteks kokkulepe, et nõustatav annab teada, kui tööko-ha saab, või et nõustaja helistab kahe kuu pärast ja küsib, kuidas on läinud).

Nõustaja oskused:üldistamise ja kokkuvõtte tegemise oskus;tagasiside vastuvõtmise oskus;oma tegevuste planeerimise oskus (et ei unustaks näiteks kahe kuu pärast helistada, kui on lubanud seda teha).

Valdkonnad, mille kohta saab koguda nõustamise käigus infot

1. Töökäitumine mida oskab;milline on tööstiil;mis meeldib töö juures;tööoperatsiooni kirjeldus – kuidas seda teeb;millised on vaba aja tegevused (nt kui teeb käsitööd, kas harutab palju, mis tehnikat kasutab).

2. Sotsiaalne käitumine suhted kolleegide, alluvate, ülemustega, koolikaaslastega, õpetajatega;suhted kodustega; millised need suhted võiksid olla; kuidas vaba aja veetmine mõjutab suhteid;suhete tihedus, kestus – kui pidevad, pikaajalised on suhted teistega.

3. Vaimne võimekussuundumus (humanitaar-, reaalala, kunst); koolihinded; harrastused; ringidest osavõtt; enesetäienduskursused; kuhu ennast ühe või teise oskuse poolest paigutab (oskuse tase).

••••

•••

•••••

•••••

••••••


4. Motivatsioonmida peab töö juures oluliseks – tööväärtused; möödunud töökäik, edutamised töökohtadel;tulevikufantaasiad;perekond.

�. Tervisvaba aeg, huvid, sportlikud harrastused; varasemad töökohad; praegune tervislik seisund.

�. Põhimõtted, väärtused, hoiakudbaasuskumused;enesehinnang;mida peab elus tähtsaks;eelarvamused, sisemised barjäärid.

�. Tegutsemis- ja otsustamisstiil ning -oskusedkuidas on seni planeerinud oma karjääri ja teinud otsuseid;kandideerimisoskused;enesemotiveerimisoskus;stressiga toimetuleku oskused.

••••

•••

••••

••••


Nõustaja professionaalne kohalolek

Professionaalne nõustamine eeldab läheduse ja distantsi tasakaalu järgimist. Empaatilise sisseelamise (tunded, intuitsioon) ning distantsi (mõtlemine, vaatlemine) paralleelne kasu-tamine võimaldab nõustajal paremini mõista nõustatavat ja leida tema abistamiseks sobivai-ma tee – “kullakaevamistee”.


Nõustamise meetodid ja abivahendid

1. Aktiivne kuulamine

Aktiivne kuulamine on kommunikatsioonitehnika, mille eesmärk on:

anda vestluspartnerile teada, et sa oled tõepoolest aru saanud, mida ta räägib;näidata, et sa austad vestluspartnerit;näidata, et sa saad aru vestluspartneri käsiloleva teemaga seonduvatest tunnetest.

Praktikas tähendab see vääritimõistmiste hulga vähenemist. Aktiivne kuulamine tagab ka sel-le, et sa edastad vestluspartnerile oma sõnumi alles pärast seda, kui oled aru saanud temalt sinule lähetatud sõnumist.

KUIDAS NÄIDATA, ET OLED AKTIIVNE KUULAJA:• vaata rääkijale otsa; • ole huvitatud, näita välja oma sõbralikku suhtumist (kehakeel);• mõtle läbi, mida ta rääkis;• mõtle läbi räägitu taust;• lase rääkijal kõne lõpetada;• oota oma kommentaaride ja järeldustega seni, kuni teine on oma kõne lõpetanud;• pane tähele, kuidas rääkija ennast väljendab – milline on ta hääletoon, näoilme, žestid ja kehakeel.

Aktiivse kuulamise tehnikada) Sisu ümberformuleerimine

Sa kordad oma sõnadega üle vestluspartneri poolt sulle öeldu, see tähendab, sa suunad sõnu-mi selle saatjale tagasi, et kontrollida, kas sa oled öeldust õigesti aru saanud.

NÄITEKS:“Kas sa mõtled, et…?”“Ma saan aru, mida sa silmas pead. Kas sa arvad, et…?”“Niisiis, sa arvad, et…?”

Selline ümberformuleerimine sunnib sind kuulama, mida teine inimene tegelikult ütleb ja mida ta mõtleb. Sa oled sunnitud mõistma teise inimese vaatenurka ning seeläbi hoiad kokku aega ja väldid sekeldusi.

Pea meeles, et selles suhtlemisfaasis tuleb sul vaid vestluspartnerile märku anda, et oled tema sõnumist aru saanud, oma arvamust sa siin ei esita.

•••


b) Tunnete tagasipeegeldamine

Sul tuleb ilmutada empaatiat, näidates, et sa saad aru vestluspartneri sõnade taga olevatest tunnetest. Seeläbi demonstreerid sa oma oskust asetada ennast teise inimese olukorda ning vaadata olukorrale tema silmade läbi.

TAGASIPEEGELDAMIST VÕIB VÄLJENDADA SELLISTE LAUSETEGA NAGU:“Mulle tundub, et sa oled rahul…”“Oleksin vihane, kui mulle midagi sellist juhtuks…”“Ma võin ette kujutada, kui raske on olnud…”

Ära sunni vestluspartnerit rääkima sulle midagi liiga isiklikku. Sageli väljendavad inimesed oma tundeid ka “ridade vahelt”. Teise inimese tunnete tagasipeegeldamine muudab suhtlemi-se sageli vabamaks ja tõhustab seda.

Ära unusta kehakeele jälgimist, kui tood kommunikatsiooniprotsessi emotsionaalse dimen-siooni. Sinu vestluspartner väljendab oma tundeid kehakeele kaudu ja see võib olla väga kasulik infoallikas.

c) Palve sõnum põhjalikumalt läbi töötada

Üks aktiivse kuulamise element on selliste küsimuste esitamine, mis sunnivad vestluspartnerit põhjalikumalt läbi töötama juba tema poolt öeldut. Seda tuleb teha siis, kui sa soovid saada käsitletava teema kohta täiendavat informatsiooni. Seda liiki küsimused võivad aidata teisel inimesel selgitada midagi sellist, mis tundub talle raske ja keerukas.

Uuriva alatooniga küsimused, mis algavad sõnaga “miks”, ei kuulu aktiivse kuulamise juur-de.

SELLE ASEMEL VÕIKSID SA HOOPIS KÜSIDA:“Sa mainisid…Kas sa võiksid mulle sellest natuke rohkem rääkida?”“Kas sa aitaksid mul aru saada…?”“Kuidas sa sellele reageerisid?”


d) Kehakeel

On kindlaks tehtud, et ainult sõnade abil antakse edasi 7%, heli (hääletoon jms) abil 38%, mittesõnaliste kanalite kaudu 55% teabest. Enamik uurijaid on arvamusel, et sõnalist kanalit kasutatakse teate edastamiseks, samal ajal aga sõnadeta kanal on isikutevaheliste suhete väljendaja. Mõnedel juhtudel asendab see sõnalist suhtlemist. Ühtlasi annab kehakeel teavet meie tunnete kohta. Öeldakse: kehakeel ei valeta. Seega on kehakeelel aktiivse kuulamise juures väga oluline roll.

Nõustajal endal on võimalik parandada kommunikatsiooniprotsessi, sobitades oma kehakee-le kokku vastava olukorraga ning peegeldades oma vestluspartneri liigutusi ja ilmeid. Su kehakeel peab väljendama huvi ja tahtmist kuulata. Näiteks peaks sa kasutama noogutusi, silmsidet ja keha avatud hoiakut. Ka kergete nõusolevate ühmatustega saad sa näidata, et kuulad aktiivselt. USA teadlased väidavad, et mida enam teenindajad kasutavad suhtlemisel klientidega toetavaid mitteverbaalseid vahendeid (naeratus, silmside, avatud poosid, puudu-tamine jne), seda meeldivamaks hindavad kliendid teenindust.

Mitteverbaalse suhtlemise vahendid on:

žestid ja liigutused;näoilme, miimika, silmside;poosid, kehaasendid;isiklik ala;puudutused.

•••••


2. Visualiseerimine ja metafoorid

Selleks, et endast, oma olukorrast või soovidest paremini aru saada, tuleb leida neile võrdlus-alused ehk metafoorid. Lõpeta laused:

Minu töö on kui…Minu abielu on kui…Minu eelmine aasta oli kui…Minu elu on kui…Minu tulevik on kui…

Metafoore kasutatakse ka kujutlusharjutustes, mille raamistikuks on visualiseerimistehnika.Visualiseerimine on oma peas kujutluse ja kujundite loomine, mida saab hiljem jutustada, kirja panna või paberil kujutada. Kõige levinum visualiseerimise meetod on juhendatud mõt-tematk.

Visualiseerimistehnikal ning metafooridel on tihti väga suur mõju nõustatavale – ta võib enda jaoks leida seoseid, tähendusi ja avastusi, milleni ta muude meetodite abil poleks (nii kiiresti) jõudnud.

Visualiseerimist kasutatakse ka positiivsete sisenduste juhtimiseks (et võitu saada negatiiv-setest mõtetest ja hoiakutest).

3. Fantaasia rakendamine

Fantaasia ergutamiseks võib nõustataval paluda kirjeldada oma unistuste päeva/tööd/elu. Abistavad küsimused:

Mida see fantaasia näitab minu väärtuste kohta?Millised on erinevused minu fantaasia ja tegelikkuse vahel?Kui suurt osa minu fantaasiast on võimalik ellu viia praegu ja kui palju sellest on teosta-tav tulevikus?Kui mul ei ole võimalik saada seda kõike, kas midagi mu unistustest on siiski realiseeri-tav?Mis on need tegelikud takistused, mis ei lase mu fantaasiatel teostuda?Kui midagi mu fantaasiates muutuks tegelikkuseks, milliseid tagajärgi sellel oleks nii minule kui ümbrusele?Kas mu fantaasiad on seda väärt, et nende nimel vaeva näha ja pingutada?

•••••

•••

•

••

•


4. Probleemid ja eesmärgid

Meetod sobib eesmärgi seadmiseks ja tegevusplaani kavandamiseks. Intervjuu ülesehitus:

probleemi sõnastamine;olukorra täpne kirjeldamine: kes kus millal tegi;kuidas käitusid ise;kuidas käitusid teised;milline oleks soovitatav, oodatav situatsioon;mis oleks esimene samm soovitud tulemuse suunas;milline oleks heakskiidetav tulemus;mida oled valmis tegema, et situatsiooni soovitud suunda pöörata.

5. Mõttekaart

Mõttekaart võimaldab visualiseerida olemasolevat olukorda ja ressursse ning analüüsida, kui-das need on omavahel seotud (nt milliseid oskusi tuleks arendada, mida juurde õppida).

Nõustamisel võib seda kasutada kahel eesmärgil:

iseendale märkmete tegemiseks;kliendile oma oskuste kaardistamiseks.

Mõttekaart on visuaalne ja selge. Sul tuleb kasutada vaid väheseid võtmesõnu ja kui sa nad korralikult süstematiseerid, suudad sa kujundada üldseisukoha teatava juhtumi või probleemi kohta. Mõttekaarti on ka teistel inimestel lihtne lugeda.

Mõttekaart näeb välja kui puu pealtvaates – keskel on tüvi, millest hargnevad oksad (põhi-liinid).

••••••••

1.2.


Kuidas mõttekaarti kasutada

Võta tühi paberileht, võib ka teibi abil kokku kleepida mitu paberilehte.Kasuta pliiatsit ja kustutuskummi.Alusta ringiga paberi keskel (tüvi).Kirjuta teema ringi sisse.Põhiharud joonista kellaosuti liikumise suunas.Põhiliinidel märgi ära kõige olulisemad teemad (põhiharudele võib kaardistada kõik õppe-asutused, töökohad, vaba aja tegevused, mis on andnud sulle eri kvalifikatsioone; üks peaharu jäta oskuste kaardistamiseks). Iga põhiharu külge võid joonistada oksi, millele märgi põhitegevusliini toetavaid asja-olusid (esimese haru oksad moodustavad õppeasutused, kus oled õppinud, teisel harul töökohad, kolmandal kursused, neljandal harrastused ja muud vaba aja tegevused, mis on andnud uusi teadmisi ja oskusi. Seejärel tuleks iga kooli, kursuse-koolituse, töökoha ja harrastuse puhul mõelda, milliseid oskusi ja teadmisi on seeläbi omandatud, ning kan-da need oskuste haru okstele. Selleks, et oma oskusi oleks võimalik paremini analüüsida, võib oskuste haru omakorda hargneda kolmeks – kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused).Kasuta võtmesõnu.Ühele paberi nurgale kirjuta ka kuupäev.

••••••

•

••


6. Jõuväljade analüüs

Meetod sobib valikuvõimaluste hindamiseks.

Mõtle, mida tahad oma elus muuta, saavutada – milline on sinu väljakutse (millised väljakutsed). Kirjelda seda.Leia üles kõik poolt- ja vastuargumendid – jõud, mis on muutuse poolt ja vastu.Too välja need jõud, mis on kõige olulisemad, mis kaaluvad üles kõik teised.Leia üles see, mida saad ise teha, mõjutada.

NÄIDE: Pakutakse tööd välismaal. Kodus tuleb tööpakkumine abikaasaga läbi arutada ja teha otsus.

Jõud, mis on muutuste poolt Jõud, mis on muutuste vastu

Mõlemale meeldib reisida Senisest tööst loobumine

Uus keskkond Lapsed jäävad koolist ära

Lapsed õpivad ära inglise keele

•

••••


7. Tegevusplaani koostamise abivahend

Meetod sobib tegevusplaani realiseerimise tasandite hindamiseks. Oluline on tegevuste ka-vandamisel toetuda eelkõige “kõvale pinnasele”, s.o tasandile, mida inimene saab teha ise (või lähedaste toel) nüüd kohe või lähiajal.


Andmete kogumisega seotud küsimused või tundeid ja väärtusi puudutavad küsimusedVajalik võib olla mõlemat liiki küsimuste esitamine. Kogenematud nõustajad püüavad tee-mast kramplikult kinni hoida ning tegelda rohkem välisega, et mitte liiga kaasatud saada ning et vältida liigseid emotsionaalseid probleeme.

Andmete kogumisega seotud küsimusedAndmete kogumisega seonduvad küsimused peavad olema formuleeritud selliselt, et vastu-sed neile oleksid nii konkreetsed ja spetsiifilised kui võimalik. Kasuta küsimusi “kuidas?” ja “mis?” ning väldi küsimust “miks?”, mis sageli sunnib klienti andma pikki ennast õigustavaid selgitusi, mis on tavaliselt tarbetud.

NÄIDE:Klient: “Tööl ei salli mind keegi.”Nõustaja: “Hmm…”Klient: “Absoluutselt mitte keegi. Ehk ainult Juhan oma kummalisel moel.”Nõustaja: “Sa ütled, et ta teeb seda oma kummalisel moel. Kuidas ta käitub?”Klient: “Alati kui ma tema poole vaatan, hakkab ta itsitama.”Nõustaja: “Või nii. Mida siis teised teevad?”Klient: “Nad pole mind kordagi enda juurde koju kutsunud kogu selle aja jooksul, mis ma seal töötanud olen.”Nõustaja: “Järelikult siis see tõsiasi, et keegi pole sind enda juurde koju kutsunud, tähendab seda, et sa kellelegi ei meeldi?”Klient: “Jah, ma arvan küll.”Nõustaja: “Proovime vaadata sellele asjale teise külje pealt. Mida sina teed, kui inimene sulle meeldib?”

Vahel on väga tähtis, et klient hakkaks vaatama teatud sündmusele teise nurga alt.

NÄIDE:“Sa oled nüüd välja toonud terve rea selle asjaga seonduvaid aspekte, aga kas neid võiks veel rohkemgi olla?”

Kui klient näeb põhjuse ja tagajärje vahel valesid seoseid, võib nõustaja püüda küsimuste abil asjasse selgust tuua.

8. Küsimuste esitamine

Oskus esitada õigeid küsimusi õigel ajal on tihedalt seotud kuulamisoskusega. Üldiselt kal-duvad õpetamisega tegelenud nõustajad esitama liiga palju küsimusi vestluse liiga varajases faasis.


NÄIDE:“Sa ütlesid, et on olemas seos … ja …. vahel, kas sa oled selles kindel?”“Kuidas sa võid kindel olla, et asi on just nii?”“Kas sa kaldud mõtlema, et iga asi on kas must või valge?”

Tundeid ja väärtusi puudutavad küsimusedSeda tüüpi küsimused on tihedalt seotud tagasipeegelduse ja empaatia mõistetega.

NÄIDE:“Mida sina sellest arvad?”“Mis tundeid see sinus tekitab?”“Mida sina eelistad?”“Mida sa selles situatsioonis tundsid?”“Mida sa pead kõige tähtsamaks?”

Teatud juhtudel on vaja olukorra dramaatilisust vähendada, seda siiski täielikult kaotamata, et klient võiks situatsiooni vaagida nii oma tunnete kui mõistuse abil.

NÄIDE:“Milline oleks sinu ettekujutust mööda kõige hullem olukord?”“Kas sa võiksid leppida olukorraga ka sellisel juhul, kui sa ei saa kõike, mida sa soovid?”“Mis oleks rahuldav alternatiiv?”

Avatud ja suletud küsimusedKüsimustega on võimalik kontrollida vestluse sisu ja suunda. Suletud küsimused on äärmiselt kontrollivad, kuid lahtised küsimused jätavad osa kontrollist kliendi enda kanda. Suletud küsimusele on tavaliselt võimalik anda vaid üks korrektne vastus. Avatud küsimuse puhul on kliendi enda otsustada, mida ta soovib täpsemalt selgitada – nõustatavale jääb vabadus kontrollida vestluse käiku.

NÄITED SULETUD KÜSIMUSTE KOHTA:“Kas sa oled viimasel ajal tööd otsinud?” “Kui mitu töökohta on sul olnud viimase aasta jooksul?”“Millal sa töötuks jäid?”


NÄITED AVATUD KÜSIMUSTE KOHTA:“Kuidas sulle tundub olla töötu?”“Millised on sinu tulevikusoovid?”“Mida sa sooviksid saada sellelt kursuselt?”

Küsitlustehnikad kliendi rääkima meelitamiseks ja vestluse julgustamiseks

COLOMBO TEHNIKA – nõustaja teadlik naiivsuse väljendamine kliendi rääkima meelitami-seks.

NÄIDE:“Sa rääkisid … Ma ei saanud sellest päris hästi aru … sul on kindlasti märksa enam sellealaseid kogemusi … Kas sa aitaksid mul sellest aru saada?”

KAJATEHNIKA – üksikute sõnade kordamine vestluse julgustamiseks.

NÄIDE:Klient: “Ma olen sageli mõeldud, et tuleks midagi õppima minna.” Nõustaja: “Midagi?!” Klient: “Nojah, olen mõelnud, et võiksin õppida kokaks või …”

Hea küsitleja

Esitab lühidaid küsimusi.Esitab korraga vaid ühe küsimuse.Ei selgita oma küsimust – see tekitaks vaid segadust.Ootab ära vastuse.Ei vasta ise enda esitatud küsimusele.Ei korralda kliendile ülekuulamist.Ei esita küsimusi, mille vastust ta juba teab.Väldib miks-küsimusi.

••••••••


Skaala-küsimusedMeetod sobib probleemide ülesleidmiseks ja analüüsiks.

NÄIDE: Klient kaalub töökohavahetust.Klient: “Mul on hommikuti tunne, et ma ei taha tööle minna.”Nõustaja: “Kui püüad oma tööleminemise soovi kanda skaalale, siis mis numbri eest sul täna hommikul oli motivatsiooni tööle minna?”Klient: “Ütleme, nii 3–4 punkti eest, kui maksimum on 10.”Nõustaja: “Mis peaks juhtuma, et see number tõuseks kümne peale?”Klient: “Ma ei tea… Nad peaksid minu arvamust rohkem kuulda võtma. Teised juhatuse liikmed, ma mõtlen….”Nõustaja: (täpsustus) “Sul on tunne, et sinu arvamust ei võeta piisavalt kuulda? Kas veel midagi?”Klient: “Ma ei ole rahul ka oma palgaga. See pole tõusnud viimased kolm aastat.”Nõustaja: “Kui tõenäoline on, et sinu motivatsioon tõuseb lähiajal? Märgi palun skaalal tõenäosus.”Klient: “1 punkt, kui just juhatuse esimees ei lahku, aga seda tal plaanis ei ole.”Nõustaja: “Sa ütlesid, et sinu motivatsioon tööle minna oli 3–4 punkti? Mille eest need punktid panid?”Klient: “Mulle tegelikult minu töö sisu meeldib. Ja kliendid on ka väga toredad.”

9. Testid

Testid võimaldavad saada nõustatava isiksuseomaduste ja võimete kohta objektiivsemaid andmeid, mis on sõltumatud nõustaja subjektiivsest suhtumisest ja hoiakutest.

Testid jagunevad:

Võimete testid – mõõdavad üksikvõimete hetketaset või üldvõimekust, nõuavad testita-valt normeeritud aja jooksul mitmesuguste ülesannete lahendamist; saab kindlaks teha nii võimete taseme kui ka võimete struktuuri.

•


Isiksusetestid – eri isiksuseomaduste, nagu huvid, väärtusorientatsioonid, temperamen-di- ja karakterijooned, kindlaks tegemiseks. Ei uurita jõudlust, vaid eelistatud käitumist. Aega tavaliselt ei piirata, rõhutatakse, et pole õigeid ega valesid vastuseid, inimene valib tavaliselt etteantud vastuste hulgast talle sobivaima.

Testide kasutamisel tuleb silmas pidada järgmist:

Teste tohib korraldada inimene, kellel on vastav väljaõpe.Inimesel peab olema selge ettekujutus testimise eesmärkidest.Peab olema ülevaade, mida test mõõdab, kas test on piisavalt hea, kas eristab inimesi uuritava omaduse osas ning kas see on kohandatud Eesti oludele.Testitulemused ei tohi sattuda võõraste kätte. Testitavale tuleb selgitada, mida testi-tulemustega tehakse.Testitulemuste edastamisel tuleb rõhutada, et tulemus kehtib kindlal ajahetkel kindlas situatsioonis ja selle põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuna me kõik muutu-me.Tuleb küsida testitava arvamust, kas ta tundis ennast testitulemustes ära. Kui ei, siis tuleb küsitavused läbi arutada.Hinnangu andmisel tuleb olla väga ettevaatlik. Keskenduda tuleb eelkõige positiivsetele tulemustele, negatiivset puudutatakse minimaalselt.

•

•••

•

•

•

•


Nõustamisvestluse analüüs

Pärast nõustamisvestlust on hea toimunu kohe läbi mõelda ning analüüsi tulemused kirja panna. Seda nimetatakse nõustaja eneserefleksiooniks. Vestluse analüüs aitab vigadest õppi-da ning plaanida edasisi kohtumisi.

Kasuta vastamisel 10 palli skaalat ning lisa kommentaar vabas vormis.

Lõin nõustatavaga hea kontakti.

Tegin kohtumisele asjakohase sissejuhatuse (täpsustasin teemat, tuletasin meelde kokkuleppeid vms).

Aitasin tal tema olukorrast ja probleemist paremini aru saada.

Juhtisin protsessi nii, et sain kogu aeg aru, miks me midagi teeme. Hoidsin fookust.

Kasutasin aktiivse kuulamise meetodeid.

Esitasin asjakohaseid küsimusi.

Tulin toime emotsioonidega.

Määratlesin nõustatava senise karjääriotsuste tegemise stiili.

Kasutasin asjakohaselt pause.

Aitasin tal leida sobivat infot.

Aitasin tal endal lahendusteni jõuda, ei kiirustanud nõuannete ega arvamuste jagamisega.

Pakutud ülesanded, testid ja harjutused täitsid oma eesmärki.

Tegin vestluse vältel ja lõpus kokkuvõtted, et nõustatava jaoks toimuvat struktureerida.

Andsin konstruktiivset tagasisidet.

Olin paindlik ja leidlik, reageerisin nutikalt ja loovalt.

Andsin nõustatavale koduülesande. Leppisin kokku, kuidas ja mis ajaks ta selle teeb.


Nõustaja raskused

Nõustaja tööd võivad häirida mitmesugused välised tegurid, kuid märksa sagedamini ollakse sisemiste probleemide kütkes. Mis võib põhjustada raskusi?

Oskuste ja kogemuste ja puudumine

Sellest tulenev ebakindlus ületatakse tavaliselt lihtsalt edasi töötades – kogemused tule-vad töö käigus. Küsi nõu kolleegidelt; kasuta supervisiooni, osale koolitustel, loe erialast kirjandust jne. Üks selle raskuse alaliike on nn algaja püüdlikkus, kus soovist jätta endast muljet kui asjatundjast püütakse liigagi innukalt vastata kliendi ootustele ja võidakse nii teha valesid valikuid.

Hirm tunnete ja konfliktide ees

Näiteks, kuidas öelda inimesele, et ta on korratu või jätab räpaka mulje? Räägi vajadusel sel-lisest probleemist, kuid jää lugupidavaks. Anna info edasi faktide, mitte hinnangute kaudu.

“Olen märganud, et kui te vestlusele tulete, on teie riided sageli määrdunud. Kas teil on ras-kusi pesemisvõimalustega? Kui te tööandja juurde lähete, siis võib see teie jaoks probleemiks saada.”

Kaose hirm

Kaose hirm võib olla takistav tegur “uute uste avamisel”. Põhjuseks on inimlik soov olukorda pideva kontrolli all hoida.

Vahel on hea, kui nõustamisprotsess on veidi kaootiline; püüa kompida uusi radasid, kuigi eelmised pole veel lõpuni käidud. Kuigi eesmärk on hoida silme ees nii suurt pilti kui ka aru saada, kus praegu nõustamisprotsessis konkreetselt ollakse, võib ka nõustaja vahel lihtsalt katsetada või võtta endale aega mõtlemiseks enne edasi liikumist. “See, mis sa mulle praegu ütlesid, on väga oluline. Ma pean korraks aja maha võtma ja viis minutit mõtlema, et saaksin välja pakkuda, mida me edasi teeme.”

Hirm vastupanu ees

Vahel võib nõustaja näha, et nõustatav salgab oma probleeme, ei soovi kaasa töötada, nõuab kiireid lahendusi või muutub nõustaja suhtes kriitiliseks või vaenulikuks. Nõustaja ei tohi võtta sellist käitumist isiklikult, vaid peab professionaalina juurdlema põhjuste üle. Vahel on abi kergest konfronteerumisest, et sedalaadi vastupanu ületada. Nõustaja peab aga hoolega jälgima, et tema reageeringud oleksid vabad emotsioonidest ja irooniast. Veelgi enam, ra-hulikul moel reageerides saab vältida vastandumist ning rõhutada olukorda kui kliendi enda


otsusest tulenevat: “Sa otsustasid jätta koduülesande tegemata. Kuidas sa selle otsuseni jõudsid? Missuguse tegevuse valisid selle asemel?” Sotsiodünaamilises karjäärinõustamises ei räägita vastupanust kui sellisest. Pigem rõhutatakse, et nõustaja jaoks on oluline ära tun-da, kui nõustatav ei ole valmis teatud teemadega tegelema või teatud muutusi või otsuseid vastu võtma. Ja nõustajal tuleb seda aktsepteerida, mitte hakata agressiivselt kliendi tahet murdma.

Nõustatava kümme soovi nõustajale

Palun ole kannatlik, kuni ma otsustan, kas ma võin sind usaldada, pöördu minu poole siiralt ja hoolitseva tähelepanuga.Lase mul jutustada mu lugu – kogu mu lugu minu enda sõnadega.Tea seda, et mida iganes ma olen teinud, teen, võiksin teha – see on parim, mida mul pakkuda on, sellesse on kätketud minu arusaamine asjadest.Ma pole “klient”, “juhtum”, “diagnostiline kategooria”. Ma olen reaalne inimene… ja ma arenen.Ära mõista mind hukka, ära püüa muuta mind kellekski teiseks – mina olen mina ja mul on õigus tahta, et minus nähtaks unikaalset inimolendit.Ära oleta, et tunned mind paremini kui mina ise – sa tead ju minust tegelikult vaid seda, mida ma sulle endast rääkinud olen, ja see on vaid osake minust. Kui sa räägid minuga, austa palun neid sõnu, mille abil ma sulle oma elu kirjeldasin – ära püüa asendada minu sõnavalikut enda omaga.Ära mõtle, et sa kindlasti tead, mida ma tegema peaksin. Selliseid teadmisi sul pole. Oma elu parim ekspert olen ikkagi mina ise – nii hästi või halvasti kui mul see ka õnnestub. Sina suudad ehk aidata mul väljendada seda, mida ma tean enda kohta ja oma elu kohta, kuid mina ise pean oma elu kujundama.Palun ära pane mind olukorda, kus ma peaksin tegema midagi selleks, et vastata sinu ootustele. Mul on piisavalt muret omagi ootustele vastamisel.Palun kuula mu tundeid, mitte ainult mu sõnu – kuule ja näe mind sellisena, nagu ma olen. Hoia oma arvamused ja hinnangud tagaplaanil. Kui sina ei suuda kuulda, mida ma tunnen ja kuidas mul tegelikult läheb, kuidas suudan ma seda siis ise?Ära püüagi mind päästa. Kui mind tuleb päästa, siis pean ma ise selle töö ära tegema. Liitu lihtsalt minuga – oleme sinuga paljuski erinevad, kuid kui me ühendame oma jõud, võime me ehk rajada parema tee minu elule (ja seda tehes ehk ka sinu elule).

1.

2.3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.


Täiskasvanu ja noor nõustamisel

Nii nõustamisel kui koolituse korraldamisel tuleb meeles pidada, et noor ja täiskasvanud inimene on siin väga erinevas olukorras.

NOOR TÄISKASVANU

On rohkem avatud muutustele ja valikute tegemisele

Raskem teha muutusi

Omab tuleviku suhtes positiivset hoiakut (usub, et palju uksi on tema ees lahti)

Tuleviku suhtes ettevaatlikum (saab aru, et kõik ei ole tema jaoks võimalik)

Toetav sotsiaalne võrgustik olemas Peab iseseisvalt hakkama saama

Õppimine ja nõuküsimine on tavaline ja loomulik

Õppimine ja nõuküsimine võib olla ebamugav

On riskivalmis Näeb takistusi

Pole majanduslikke ega muid kohustusi On majanduslikud ja muud kohustused

Usub, et kõik on veel ees; näeb perspektiive ja võimalusi

Püüab anda hinnangut tehtule ja aru saada, mida on veel võimalik teha (tajub selgemalt piiranguid)

Nõustamise füüsiline keskkond

Nõustamise koht ning tingimused võivad protsessi kas positiivselt või negatiivselt mõjutada. See tähendab, et klient peab tundma end mugavalt ning tagatud peavad olema teatud tingi-mused. Selle saavutamiseks on võimalik üht-teist ära teha.

Privaatsus. Kontrolli, et teid ei segataks. Nõustamiseks on sobiv koht, kust teised ini-mesed läbi ei käi, kus telefonid ei helise, kus kuuldekauguses pole muid inimesi. Sule oma kabineti uks, suuna ümber telefonikõned ja pane uksele väljapoole silt “Mitte sega-da”. Sellised asjad näitavad kliendile, et sa oled temast huvitatud. Lubamatu on (näiteks ruumi puudumise või nõustamisruumide hõivatuse tõttu) nõustamist korraldada avalikus kohas, nagu kohvik, restoran vms. Isegi kui kohvikus viibib sel ajal vähe inimesi ja teie jutt ei kosta kõrvallauda, võib kohvikusse tulla näiteks kliendi tuttavaid (Eesti on väike!), kelle kohalviibimine klienti segab. Samuti võib teie koosistumine tekitada asjasse mitte-pühendatutes üleliigseid küsimusi. Iga klient ei soovi kuulutada laiemale ringile, et käib nõustaja juures.


Füüsiline paiknemine. Kasuta füüsilist keskkonda soovitava kliima loomiseks. Eemalda üleliigsed barjäärid. Lai laud sinu ja kliendi vahel võib olla nii psühholoogiliseks kui ka füüsiliseks barjääriks. Kui soovid õhkkonda, mis rõhutaks teie suhte võrdsust ja sümmeet-riat, kontrolli, et sa istuksid kliendiga samal kõrgusel sarnasel toolil. Kuna sageli on nõus-tamise käigus vaja koos vaadata materjale, kirjutada vms, siis päris ilma lauata tavaliselt hakkama ei saa. Seetõttu on soovitatav kasutada kas väiksemat ümmargust lauda või istuda kandilise laua taga selliselt, et teie vahele jääks lauanurk (mitte teine teisel pool lauda). Nõustatav peaks istuma nii, et ta näeb ust, mitte seljaga ukse poole.

Ruumi sisustus. Nõustamisruum peaks olema paraja suurusega – mitte liiga suur ega ka ebamugavust tekitavalt väike – ning sisustatud neutraalsetes toonides mugava mööbliga. Ruumi valgustus peaks olema selline, mis võimaldaks vajadusel ka lugeda ja kirjutada. Kindlasti peaksid ruumil olema aknad. Toataimed ja neutraalsed kunstiteosed toovad ruu-mi positiivse aktsendi.

Muud detailid. Nõustamisruumis peaks olema ka sobiv temperatuur. Kui ruumis on liiga külm või liiga palav, röövib see füüsilise keskkonna aspekt asjaosalistelt tarbetult palju tähelepanu ja energiat ning häirib nõustamise efektiivsust. Kui ruumis on aken, tasub teada, mis toimub akna taga. Kui nõustamisruum on esimesel korrusel ja aknast mööduvad lähedalt inimesed (kuigi nad teie kõnelust ei kuule), on seegi häiriv tegur. Ideaalse nõus-tamisruumi aknast avaneb loodusvaade (puud akna taga) või neutraalne linnapanoraam. Tunnistuste-diplomite seinale riputamine nõustaja poolt on maitseasi, samuti laste või muude pereliikmete fotode töölauale asetamine (kui nõustaja töölaud asub samas ruu-mis). Viimased võiksid olla siiski mitte kesksel kohal ega tohiks püüda liialt tähelepanu. Nõustamisel vajaminevad vahendid võiksid asuda kas samas ruumis või kuskil lähedal, et nõustaja ei peaks neid tuues liiga kaugele minema. Käeulatuses võiksid olla vesi ja paber-salvrätid. Kui nõustatav peab enne nõustajaga kohtumist ja nõustamisruumi sisenemist ootama, siis tuleb ka see piirkond muuta võimalikult mugavaks. Toolid istumiseks ning ajalehed-ajakirjad lehitsemiseks ei tohiks ooteruumist puududa.

Töö gruppidega 3�

II OSATöö gruppidega

Gruppidega töötamine – teooria ja harjutused

Lähtuvalt sihtgrupist, kellega karjäärinõustaja töötab, tuleb tal enamasti lisaks individuaal-sele tööle tegelda ka gruppidega. Sealjuures võib gruppidega töötamise eesmärk ja vorm varieeruda päris laial skaalal, ulatudes lühiajalisest informeerimisest kuni elukestva õppe ja karjääri planeerimise valikaine õpetamiseni.

Näiteks:Noorte karjäärinõustajad

Väikestes gruppides karjäärinõustamine (väike grupp, 3–4 kohtumist).Karjääriõppe tunnid ja üritused koolides (1 üritus kuni mitmekümnetunnine programm).Grupitestimised ja info jagamine (paar tundi).

Üliõpilaste karjäärinõustajadTööotsimisoskuste töötoad (workshop’id) (paar tundi).Tööandjatega koostöös korraldatavad üritused (paar tundi).

Täiskasvanute karjäärinõustajadTööotsimisoskuste töötoad, firmast väljaaitamise (outplacement’i) programmid (3–5 kohtumist kuni koostöö mitme kuu vältel).Karjääri planeerimise koolitused (1–2 päeva).

Jne.

Kuna gruppidega töötamise “žanre” on palju ja kõik eeldavad asjakohast väljaõpet, kus kes-kendutakse konkreetsetele metoodikatele, harjutustele jne, on selles peatükis ära toodud gruppidega töötamise üldised põhimõtted, mida saab kasutada konkreetsest programmist olenemata. Et teoreetilisi teemasid ilmestada, on vürtsiks lisatud ka mõned läbiproovitud ja universaalsed harjutused.

Grupi organiseerimine ja juhendamine

Gruppidega töötamise protsessi mõjutab väga tugevasti see, kuidas see on organiseeritud. Enamik uuringuid, milles klassiviisilist instrueerimist on võrreldud grupiviisilise instrueeri-misega, näitavad, et grupiviisiline instrueerimine on tõhusam. Grupi- ja klassiviisilise inst-

•••

••

•

•


rueerimise erinev mõju on tingitud tervest reast sotsiaalpsühholoogilistest teguritest, mis avalduvad eri tingimustes eri viisil.

Klassiviisilise instrueerimise puhul edastatakse instruktsioonid põhiliselt õpetajalt õpilas-tele, mis tähendab, et info jõuab õpilasteni samal ajahetkel ja samal viisil. See on ühesuu-naline kommunikatsiooniprotsess. Õpetaja-koolitaja võib teatud ulatuses kontrollida sellise kommunikatsiooniprotsessi tulemusi, näiteks eksamineerides kursuslasi edastatud infot puu-dutavates küsimustes. Kuid vastassuunaline kommunikatsiooniprotsess õpilaselt õpetajani, mis võimaldaks õpilasel väljendada oma arusaamise määra talle edastatud sõnumist, on sel-lisel juhul üsna piiratud. Tavaliselt toimub see vaid õpetaja küsimustele vastavate vastuste vormis. Kuid ka küsimuste esitamist viisil, mis eeldab teatud kindlaid spetsiifilisi vastuseid, võib pidada ühesuunaliseks kommunikatsioonisüsteemiks.

Kommunikatsiooniprotsessi oluliseks elemendiks tuleb pidada vastuvõtjale võimaluse and-mist moodustada vastuvõetud sõnumi kohta oma arvamus, näiteks seda teistega arutades. See muudab sõnumi paremini omastatavaks. Selline info vastuvõtu intensiivistamine pole klassiviisilise instrueerimise puhul tavaliselt võimalik.

Joonis illustreerib klassi- ja grupiviisilise instrueerimise erinevaid kommunikatsiooniprotsesse.

Töö gruppidega 41

Grupi suurus

Mida väiksem on grupp, seda lihtsam on grupis osalejatel end maksma panna ja seda tugeva-malt nad tunnetavad, et ka nende panus on oluline.

Sotsioloogid on võrrelnud omavahel viiest ja kaheteistkümnest inimesest koosnevaid grup-pe mitmesuguste grupidiskussioonide protsessis. Suuremates gruppides esineb sagedamini, et need grupiliikmed, kes liidrite hulka ei kuulu, tunnetavad, et nende arvamust peetakse vähem tähtsaks. Väiksemates gruppides hindasid grupiliikmed tööõhkkonda grupis vähem ametlikuks ja vabamaks.

Uuringud 2–96-liikmeliste gruppidega on näidanud, et mida suurem on grupp, seda enam suureneb ka grupiliikmete hulgas tendents tunda ennast pärsituna. Arglikumad grupiliik-med muutuvad närviliseks. Võrdlevas uuringus 4- ja 8-liikmeliste gruppidega tuli ilmsiks, et grupisisene õhkkond varieerus juba nii väikese liikmete arvu muutumise juures. 4-liikmelise grupi osalejad väljendasid oma arvamust märksa vabamalt ja julgemalt kui 8-liikmelise grupi osalejad. Viimastes domineerisid tugevamad grupiliikmed.

Grupiviisilisel koolitusel/nõustamisel võib täheldada, et 8-liikmelises grupis on tavaliselt selliseid inimesi, kes kunagi oma suud lahti ei tee. Kui moodustada nn vaiksematest omaette grupp, siis muutub osa nendest aktiivseks. Gruppi veel kord vähendades kahe kõige aktiivse-ma võrra, on tõenäoline, et kõik grupiliikmed hakkavad arutelus osalema.

Pedagoogilisest vaatenurgast lähtudes on otstarbekas alustada väikeste gruppidega. Kui ini-mesed on töötanud teatud aja neile sobiva suurusega gruppides, muutuvad ka kõige sõnakeh-vemad julgemaks ning on võimelised end maksma panema ka märksa suuremates gruppides.

Mida suurem on grupp, seda tõenäolisem on, et seal tekib oma liider. Ühtlasi on suurema grupi puhul oluline, et keegi gruppi koos hoiaks. Võrreldes taas 4- ja 8-liikmelisi gruppe, võib täheldada, et 8-liikmelistes gruppides tekib väga sageli oma liider. 4-liikmelistes gruppides esineb seda märksa harvemini.

Grupi suuruse muutudes muutub ka juhtimisstiil. Suuremate gruppide juhtidel on umbisikuli-sem, ametlikum ja sageli ka autoritaarsem juhtimisstiil.


Juhtimisstiil

Grupi psühholoogiline kliima oleneb suuresti juhtimisstiilist, millega gruppi väljastpoolt mõ-jutatakse. Tavaliselt tehakse vahet kolme juhtimisvormi vahel.

Juhtimisvormid ning nende mõju grupi käitumisele ja grupiliikmetele.

Juhtimisvormid AUTORITAARNE DEMOKRAATLIK MITTESEKKUV

TunnusedLiiga palju sekkumist

Liiga palju nõudmisi

Grupiorientatsiooniga sekkumineArengule orienteeritud sekkumised

Ei mingeid sekkumisi

Ei mingeid nõudmisi

Grupi psühholoogi-line atmosfäär

Loob turvalisuseLoob turvalisuse ja vabaduse tunde

Loob ebakindlustunde

Mõju grupi käitumisele

Loob harjumuse järgida käske

Loob võrdsuse ja kollektiivsuse tunde

Tekib “džungliseaduse” rakendamise tendents

Mõju üksikindiviidile

Tekitab enesekehtestami-se vajaduse

Tekitab sallimatust teiste suhtes

Loob tunde “ma olen sama hea kui teised” ja osalen otsuste langeta-misel

Tekitab salliva suhtumise teistesse

Tekitab enesekehtesta-mise vajaduse

Tekitab sallimatust teiste suhtes

Autoritaarse juhtimise korral, kui liider langetab kõik otsused ja dikteerib tegevused, kuju-nevad välja teatud grupiliikmete püsivad eesõigused. Grupis osaleja turvalisus oleneb tema suutlikkusest meeldida liidrile või neile, kel on grupis temast kõrgem sotsiaalne positsioon. Kasvab tendents vaadata ülevalt alla endast madalama sotsiaalse positsiooniga grupiliikme-tele. Sageli leitakse sellises grupis keegi, kellele omistatakse “patuoina” roll.

Täielikuks vastandiks rangele autoritaarsele juhtimisele on juhtimise täielik puudumine ehk juhtimise mittesekkuv vorm laissez-faire. Kõik tegevused on vabastatud kontrolli alt, toi-mub “jõudude vaba mäng”. Kuna puudub igasugune organiseeritud juhtimine, tunnevad grupi-liikmed suuremal või vähemal määral ebakindlustunnet ning grupis valitseb anarhia. Tead-likult võib sellist mittesekkumise taktikat kasutada olukorras, kus soovitakse grupiliikmetel lasta lahendust leida omavahelistele konfliktidele. Kuid ka siis võib juhtimine viia “džungli-seadusteni” – tugevamad teevad õigust.

Kolmandat juhtimise vormi nimetatakse demokraatlikuks või grupile orienteeritud juhtimi-seks. Grupp ei jää siin ilma juhtimiseta, kuid teda ei juhita ka liiga rangelt. Liider ja grupi liikmed arutavad asju ja langetavad otsuseid ühiselt, lähtudes konsensuse põhimõttest. Sel-

Töö gruppidega 43

listes gruppides kohtlevad liikmed üksteist võrdsetena. Rõhk on kollektiivsustundel, tugevalt on välja kujunenud meie-tunne vastandina autoritaarsele ja mittesekkuvale grupile, kus do-mineerib mina-tunne.

Grupitöö korraldus, hindamine ja jälgimine

Grupitöö vormid

Põhilised grupitöö vormid on loeng, rühmatöö, rollimäng, kirjalik ülesanne, arutelu, aju-rünnak. Sageli saab neid kasutada kombineeritult. Näiteks antakse grupile ülesanne nime-tada, milliseid isiksuseomadusi on tarvis paljude elukutsete juures. Kasutades ajurünnakut, kirjutatakse kõik grupi poolt esitatud variandid tahvlile. Rühmatöö vormis palutakse nende hulgast välja valida 5 kõige olulisemat ning selgitada, kuidas neid on võimalik arendada. Ülesanne lõpetatakse kokkuvõtva aruteluga.

Rühmatöö andmisel tuleb meeles pidada, et ülesanne ja selleks ettenähtud aeg oleks konk-reetselt sõnastatud.

Reeglite ja kokkulepete sõlmimine

Alustades grupiga töötamist, on oluline sõnastada, milline saab olema grupitöö atmosfäär, kuidas hakatakse koos töötama ning milliseid rolle võetakse. Algul võib juhendaja esitada oma ettepanekud, seejärel antakse grupiliikmetele võimalus neid kinnitada ja täiendada.

NÄIDE JUHENDAJA REEGLITEST.Me kõik oleme võrdsed (kuigi erinevad).Meil on teatud kohustused: igaüks peab andma ja võtma, igaüks peab rääkima ja kuulama.Võib esitada küsimusi (pole rumalaid küsimusi, on rumalad vastused).Võib teha vigu.Lubatud on oma tunnete näitamine.Lubatud on mängida.Igaüks vastutab oma kasu eest.Konfidentsiaalsus.


Eesmärkide seadmine

Oluline on ka positiivsete ootuste kujundamine, otsides vastuseid küsimustele, mida ja mil-leks tahetakse saavutada ning kuidas seda saavutatakse.

Näiteks võib kursuse alguses anda osalejatele rühmatööna järgmise ülesande: “Kujutage ette, et on kursuse viimane päev. Te teete kokkuvõtteid ja kirjutate “see oli hea kursus sellepärast, et…”. Sellise ennast-teostava ennustuse abil sõnastatakse positiivsed eesmärgid ja ootu-sed juba algul ning keskendutakse edaspidi loodetud tulemuste saavutamisele.

Grupidünaamika ja arenguetapid

Grupijuht-nõustaja peab arvestama sellega, et grupp oma eksistentsi käigus muutub, areneb. Grupi arengu peamiseks mõjutajaks on grupiliikmete ja ka kogu grupi vajaduste pidev muutu-mine. Seega ei ole grupi toimimine stabiilne, vaid seda iseloomustab dünaamika.

Grupidünaamika hõlmab grupi tegevusi, tulemusi, grupiliikmete ja nõustajate vahelist suht-lemist ning erinevaid rolle. Grupitöös osalejad mõjutavad grupi olemust ja vastupidi. Mida suurem on grupiliikmete arv, seda rohkem suheldakse omavahel. Grupis aset leidev oma-vaheline mõjutamine aitab mõista grupis toimuvat. Nõustaja ülesanne on seda mõjutamist jälgida ja suunata.

Grupidünaamika näitab suhete arengut grupis. Grupi arenedes võivad liikmete vahelised rollid vahetuda, millega muutuvad grupisisesed suhted. Grupi arenguetappe on nimetatud arengu-faasideks.

Enamlevinud arengufaaside jaotus.Kujunemine algab esimesest kohtumisest. Selles etapis püütakse üksteist ja grupi ole-must tundma õppida. Faas on läbitud, kui grupiliikmetel on reeglid selged, kui esialgne võõristus on kadunud ja on tekkinud teatud suhete võrgustik. Grupijuhendajast sõltub selles etapis palju. On väga tähtis, et grupp töötaks koos juhiga välja reeglid, struktuuri, tegutsemiskava ning teadvustaks oma grupitöö eesmärgid.Konflikt on kujunemisfaasi üsna tavaline jätk. Grupiliikmed püüavad selgitada oma kohta ja rolli grupis. Üksteist on paremini tundma õpitud, selgunud on vastuolud eri vaadete, huvide vahel. See etapp võib kulgeda lühidalt ja tormiliste emotsioonidega või kesta pikemat aega, “tuli hõõgub tuha all”. Juhi oskus selles etapis algab enesele teadvustami-sest, et vastuolud eksisteerivad. Probleemid tuleb läbi arutada ja maandada.Kohanemine – toimub tasakaalu väljakujunemine. Grupis olevad inimesed muutuvad vabamaks ja saavad üksteisega psühholoogiliselt seotumaks. Igaüks tunnetab grupi ühte-kuuluvust, mis toob kaasa produktiivse info ning emotsioonide jagamise üksteisega. Grupp töötab üsna efektiivselt, kuid tasakaal on veel habras. Grupijuht peaks selles eta-

1.

2.

3.


pis tegutsema koostöö edasise arendamise heaks (nt motiveerib passiivseid grupiliikmeid, suunab vajaduse korral grupi tähelepanu eesmärkidele).Töö faasis algab põhiline töö tänu välja kujunenud vastastikusele sõltuvusele ja usaldu-sele. Konstruktiivne töö saab võimalikuks erinevate rollide kaudu, mida iga liige on nüüd valmis võtma. Grupp töötab maksimaalse efektiivsusega. Osatakse lahendada töö käigus tekkivaid vastuolusid, ei kardeta avaldada oma arvamust ka siis, kui see käib teiste arva-muste vastu. Suheldakse avatult ja tehakse koostööd. See on peamine aeg tegelda prob-leemide lahendamisega. Grupijuhi ülesanne on jälgida, et käitutaks kokkulepitud reeglite järgi, ning neid reegleid ka arendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele.Grupitöö lõppemise etapis käsitletakse seda, mis on saavutatud, kuidas edasi minna, ning tähistatakse eesmärkide saavutamist. Kui grupp on jõudnud selleks ajaks kohane-mis- või tööfaasi, siis põhjustab teadmine, et tuleb lahku minna, tavaliselt stressi. Kui grupp ei ole veel konfliktifaasist väljunud, siis võib lõppemisetapp olla hoopis suureks kergenduseks.

Noorte karjäärinõustamise standardi järgi loetakse grupinõustamiseks ka karjäärinõustaja tööd üldhariduskoolide klasside ja kutseõppeasutuste kursustega. Siin tuleb karjäärinõustajal töötada suuremate gruppidega. Nõustamisprotsessi ülesehitus erineb traditsioonilisest grupi-nõustamisest – esikohal on aktiivõppemeetodid ja tõenäoliselt jääb ka grupi dünaamika tagasihoidlikumaks.

Grupitöö hindamine

Hindamise eesmärk on näidata, millises ulatuses grupinõustamise/kursuse/koolituse/prog-rammi (edaspidi kursus) üldised ja konkreetsed eesmärgid on saavutatud, ja vajaduse korral tuleb ka põhjendada seda, miks eesmärke ei saavutatud. Hindamisel vaadatakse ajas tagasi, kuid kuna hindamine sisaldab ka aktiivset arutlust tulevikus teha plaanitava kohta, on see suunatud ajas ettepoole – “mida ma võin sellest õppida?”.

Protsessi hindamine annab niihästi osalejatele kui korraldajale võimaluse korrigeerida kur-suse sisu ja vormi ning viia vastavusse eesmärgid ja saavutatud tulemused. Seda teostatakse kursuse käigus, et selgitada, kas protsess kulgeb õiges suunas ja kui kaugele on jõutud. Protsessi hindamist võib teha iga päev, poole peal, hommikul või õhtul.

“Tagasivaatepeegli”-harjutus on töövahend, mis aitab igale üksikosalejale selgeks teha, et ta ise vastutab oma õppimissituatsiooni eest. Harjutust korratakse iga päev, see on esimene tegevus algaval päeval. Eelmisel päeval kasutatud suured paberilehed, tahvlile kirjutatu koh-ta tehtud märkmed kogutakse kokku ning asetatakse nii, et nad oleksid kõigile osalejatele nähtavad. Osalejatele antakse nüüd viis minutit aega eelmise päeva üle järelemõtlemiseks.

4.

�.


Samal ajal võib ruumis mängida meditatiivne muusika. Viie minuti jooksul peab iga grupiliige leidma ühe või vajaduse korral kaks sõna, mis tema arvates kõige paremini kirjeldavad mi-dagi väga olulist eelmisest päevast. Seejärel ütlevad osalejad kordamööda välja need sõnad, mis nende arvates möödunud päeva kõige paremini iseloomustavad, ning kõik need sõnad kirjutatakse tabelisse (vaata allpool olevat näidet). Iga osaleja võib selgitada, miks ta valis just selle sõna, esitada omapoolseid täpsustavaid küsimusi jne. Ülejäänud osalejad ning kor-raldaja võivad samuti esitada küsimusi. Kursuse viimasel päeval tuleb igaühel leida üks sõna eelmise päeva iseloomustamiseks ja üks sõna kursuse kui terviku iseloomustamiseks. Seega tehakse harjutus viimasel päeval läbi kaks korda. Hommikul samamoodi nagu kõigil eelmistel päevadel ja lisaks veel pärastlõunal, enne lõpphindamist.

Näide protsessihindamise tabeli kohta, esimene nädal.

Nimi Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede/nädal

Eve Väsinud Põnev Segadus Ideed Uus/raske

Aavo Uus Informatsioon Kaos Kohustused Töö

Juku Seadusandlus Segadus Tüütu Informatsioon OK

Mari Inimesed Ma tahan Raske Haridus Sõit

Lõpphindamine toimub kursuse lõpus. Lõpphindamine võimaldab võrrelda saavutatud tu-lemusi püstitatud eesmärkidega. Hindamisest peaks kujunema metoodiline abivahend, mis aitab grupitöös osalejatel süvendada arusaamist sellest, et nad ise vastutavad oma õppimise eest. Isikliku vastutuse osa väljatoomiseks võib osavõtjatel paluda hinnata oma osalemise määra rühmatöös teatud skaalal. Hindamisest võib saada tulevikumudel, milles käsitletakse oma tegevusi, “vigu”, valikuid. Tähtis on arutada, kuivõrd vajalik on nii õnnestumiste kui ebaõnnestumiste analüüsimine. See aitab grupiliikmetel endale selgeks teha, miks teatud asjad lähevad hästi. Ühtlasi võimaldab see teadmine edaspidi teha paremaid valikuid või luua soodsamaid tingimusi. Ebaõnnestumisest võib osaleja aga õppida, kuidas tehtud vigu arvestades korrigeerida oma eesmärke nii, et tulevikus sooritatavate tegevuste õnnestumis-võimalused oleksid suuremad.


Hindamiseks võib kasutada küsimustikku, millele igal osalejal tuleb vastata. Kasutatakse ka testi vormi, et selgitada, kas kursuse korraldaja poolt püstitatud eesmärgid on saavutatud.

KÜSIMUSTIKU NÄIDE:• Milline on teie üldmulje kursusest?• Teie arvamus kursuse sisu ja teemade kohta.• Arvamus kursuse ülesehituse kohta (loengud, arutelud, rühmatöö jne vaheldumine).• Suhted õpetaja(te) ja kursusel osalejate vahel.• Arvamus saadud koolitusmaterjalide kohta.• Minu enda aktiivsus. Mis seda mõjutas?• Kas on veel midagi kursuse kohta lisada?


Grupitöö harjutus

Eesmärk Harjutus keskendub indiviidi rollile grupitöö protsessis ning aitab osa-lejatel paremini teadvustada grupitöös kasutatavaid töömalle.

Samuti on eesmärk osalejatele grupis toimuvate protsesside jälgimise ja nendesse sekkumise oskuste andmine.

Osalejad 10–15 inimest. Koostatakse viie- kuni seitsmeliikmeline grupp. Ülejää-nud kursusel osalejad on vaatlejad.

Füüsiline raamistik Ruum, kus oleks võimalik paigutada 3–5 osalejat ruumi keskele ja üleja materjalid jäänud kursuslased ringina nende ümber. Paber ja kirjutusvahendid vaatlejatele.

Instrueerimine Osalejatest moodustatud grupp saadetakse ruumist välja vaatlejate instrueerimise ajaks. Kui see grupp hakkab pärast vaatlejate instrueeri-mist tegema grupitööd, peab iga vaatleja jälgima niihästi grupi teatud üksikliiget kui ka gruppi tervikuna ning pöörama tähelepanu järgmis-tele küsimustele:

“Mis grupi tööd takistas ja mis edendas? Milline on “minu” isiku roll grupis?”

Varem lepitakse kokku, kes vaatlejatest millist grupi liiget jälgib.

Grupp kutsutakse nüüd ruumi tagasi ja tutvustatakse talle ülesannet. Grupiliikmed ei tea, milline on iga üksikvaatleja roll, nad teavad ainult seda, et neid “vaadatakse”.

Grupi ülesanne on järgmine: arutada grupiga läbi grupitööülesandes esitatud väited ja panna need teatud järjekorda või reastada tähtsuse järgi.

Järelseire Kui grupp on töö lõpetanud, selgitatakse grupi liikmetele, milline oli vaatlejate roll. Grupile antakse võimalus oma tööd kommenteerida. Seejärel annavad vaatlejad omapoolset tagasisidet. Korraldaja peab hoolitsema selle eest, et tagasisidet antaks eetiliselt ja õiglaselt, ning julgustama nii grupiliikmeid kui vaatlejaid oma tähelepanekuid teiste-ga jagama.


Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused

Grupi ülesanne on reastada allpool esitatud väited tähtsuse järjekorras. Need väited kirjelda-vad hea grupi omadusi.

Number 1 tuleb kirjutada selle väite ette, mis teie arvates on grupile kõige olulisem, 2 tähtsuselt järgmise omaduse ette jne, kuni kirjutate numbri 12 selle omaduse ette, mis teie arvates on hea grupi jaoks kõige väiksema tähtsusega.

Kuna on tegemist grupitööks mõeldud ülesandega, tuleb selle lahendamisel kasutada grupi-tööd. Töökorraldus on vaba.

____ Grupi liikmete vahel valitseb eluterve konkurents.

____ Kõik grupi liikmed on pühendunud teemale.

____ Grupp väldib konflikte.

____ Grupi liikmed täidavad juhtimisfunktsioone.

____ Igaüks annab ja saab emotsioonidel põhinevat tagasisidet.

____ Juht esitab igaks grupi koosolekuks oma plaani.

____ Agressiivsust väljendatakse vabalt.

____ Spontaanselt tekivad mitteametlikud grupisisesed rühmitused.

____ Grupi liikmed väljendavad oma negatiivseid tundeid avalikult.

____ Grupi eesmärgid on selgelt defineeritud.

____ Informatsiooni jagatakse vabalt teiste grupiliikmetega.

____ Töö käigus arvestatakse grupiliikmete tunnetega.

Karjäärinõustamine�0

Nüüdisaegsed õpetamismeetodid

Elukestev õppimine on tänapäeval reaalsus enamiku inimeste jaoks. Kõigil, kes on huvita-tud edasiõppimisest, on võimalik valida terve rea mitmesuguste koolitus- ja enesetäiendus-programmide vahel.

Oma oskuste pidev täiustamine on muutunud huvitava töö saamise ja säilitamise tingimu-seks. Sealjuures on oluline hoida oma professionaalsed oskused ajakohastena, aga pidevalt arendada ka oma sotsiaalseid ja üldoskusi. Koos töömaailma muutumisega on ka nõudmised viimatinimetatud oskuste osas muutunud.

Oskused vanasti ja praegu

Vanad oskused Uued oskused

Suutlikkus töötada struktureeritud ja stabiilses keskkonnas

Suutlikkus töötada vabades struktuurides ja pidevalt muutuvas maailmas

Konkreetsete, pidevalt korduvate tööülesannete sooritamine

Abstraktsete mitterutiinsete tööülesannete täitmine

Töötamine ülevaltpoolt juhitud ja järelevalvega varustatud töökeskkonnas

Suutlikkus vastu võtta otsuseid ja kanda vastutust

Täpselt määratletud, üksteisest eraldatud tööülesannete täitmine

Töötamine multiprofessionaalsetes isemajandavates meeskondades

200 aastat tagasi põhines õppimine ja haridus kontseptsioonil, mis rõhutas pea, käe ja sü-dame kaasamist uute teadmiste omandamisse. Nüüdisaegne mõtlemine on küll veidi erinev, ühiskonnas on toimunud suuri muutusi, kuid üha enam on viimasel ajal hakatud taas pööra-ma tähelepanu õpetamismeetodile, mis keskendub nii kutse-, üld- kui sotsiaalsete oskuste arendamisele.

Töö gruppidega �1

Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused

Kutseoskused Üldoskused Sotsiaalsed oskused

Näiteks

oskus kasutada treipinkiteadmised selle kohta, kuidas kasutada kasvuhoones vett, väetisi, valgust ja soojustoskus valmistada toitu toitlustusettevõttes, selleks vajalikud teadmised majan-dusest, hügieenist, toidu-ainete maitseomadustest ja toiteväärtusest

••

•

Näiteks

emakeele ja võõrkeelte hea valdamineteadmised matemaatika, aritmeetika ja geomeetria kõige olulisemate meetodite kohtapõhiteadmised füüsikas, keemias ja bioloogiaspõhiteadmised poliitika, majanduse, organisatsiooni-de kohta

•

•

•

•

Näiteks

oskus teha koostööd teiste inimestegapaindlikkus stressi- ja konf-liktsituatsioonidesoskus suhelda teiste inimes-tega tööl ja mujaloskus suhtuda oma tööülesan-netesse loovalt

•

•

•

•

Õpetamismeetodid

Koolitusprogrammi tarvis, mis kaasab õpetusprotsessi nii käe, pea kui südame, on välja töö-tatud pedagoogilised abivahendid. Näiteid nende kohta:

• Koolitust kirjeldatakse nende teadmiste ja oskuste abil, mida kursusel osalejad peavad omandama. Koolitajal on vabadus valida meetodid, mille abil ta soovib kirjeldatud ees-märke saavutada. Seda nimetatakse juhtimiseks eesmärkide ja raamistiku abil.

• Arendatakse ja töötatakse välja selliseid õpetamismeetodeid ja materjale, et need äratak-sid koolitatavates püsivat huvi. Üks meetod võib siin olla näiteks järgmine: lasta kursus-lastel tegelda alguses terve seeria väiksemate tööülesannetega, mida hiljem kasutatakse laiemas kontekstis. Sooritatud tööülesannet kursuslastega läbi arutades kasutab koolitaja positiivse tagasiside meetodit.

• Koolitusel kasutatakse osalejate olulisi kogemusi. Seda võib teha grupidiskussiooni vormis, kursusel osalejatel võib paluda ette valmistada rollimäng, milles nad kasutavad neid oma kogemusi, mida nad soovivad teistega jagada.

• Kasutatakse mitmesuguseid aktiveerivaid õpetamismeetodeid, näiteks grupitöö või pro-jektülesanded.

• Püütakse kujundada arusaamist, et igaüks ise vastutab oma õppimistulemuse eest. Koolitust organiseeritakse nii, et koolitatavad mõistaksid, et omandatavad teadmised ja oskused on olulised ning elus ja töös vajalikud. Koolitajale jääb rohkem nõuandja, juhen-daja ja planeerija roll.


• Väga oluliseks peetakse ka hoiakute ja suhtumiste kujundamist. Täiskasvanute kooli-tamisel tuleb arvestada sellega, et täiskasvanu tahab küll õppida, kuid mitte liiga palju. Põhjuseks on asjaolu, et täiskasvanu on väljakujunenud isiksus. Ta peab endas ületama vastuolu selle vahel, mida oli varem teadnud ja mida nüüd peab teadma, s.t ta peab endas midagi muutma.

Suhtlemine – teooria ja harjutused �3

III OSASuhtlemine – teooria ja harjutused

Kommunikatsioon

Teatud osas on inimene nagu kõik teised, teatud osas nagu mõned teised,teatud osas on ta aga ainulaadne ja kordumatu.

Vance Peavy

Maailmapilt ja filtrid

Igal inimesel on oma maailmapilt – isiklik ettekujutus reaalsusest. Me anname asjadele, nähtustele, sündmustele erineva seletuse, kuna meie kogemused ja teadmised on väga erine-vad. Need erinevused takistavad ka üksteise mõistmist. Teisisõnu – igas inimeses on filtrid, läbi mille maailm temani jõuab. Ja kui tegelikkus kohale jõuab, on see juba muutunud.

Selleks, et suhtlemine ja järelikult ka nõustamine oleks tulemuslik, tuleb siseneda nõustatava maailmapilti. Et teist inimest paremini mõista, küsi nõustatava käest, kuidas ta ümbritsevat maailma näeb ja kogeb ning mis on tema jaoks oluline.

Tihtipeale unustame selle ja kaldume arvama, et teame, mis teise inimese jaoks on hea ja mida ta peaks tegema. Kipume nõu andma oma maailmapildist lähtudes ja kogeme mitte-mõistmist või isegi vastupanu.

Nõustaja peab pidama meeles, et kohale jõuab see, mis on nõustatava maailmapildis olemas.


Selleks, et soovitud sõnum jõuaks teise inimeseni, tuleb rääkida temaga samal tasandil. Ei saa arutleda väärtuste ja huvide üle, kui nõustatav ise jääb käitumise tasandile, kirjeldades oma igapäevaseid tegevusi ja keskkonda. Valmisolek muutusteks ja seeläbi enesearenguks algab intrapersonaalsetest tasanditest (4, 5 tasand).

MISSIOON

� IDENTITEET

4 VÄÄRTUSHOIAKUD, HUVID

3 SUUTLIKKUS, VÕIMEKUS

2 KÄITUMINE

1 KESKKOND

TASA

NDI

D

Suhtlemine – teooria ja harjutused ��

Ellusuhtumise viisid

Nõustamisprotsessi käigus puutub nõustaja sageli kokku nõustatava põhiuskumuste ja -hoia-kutega. Need suunavad osalejate käitumist ka grupitegevustes. Endasse ja teistesse suhtumi-ne on siin üheks näiteks ja aitab nõustajal analüüsida grupiliikmete tegevust ning planeerida oma sekkumisi ja reaktsioone. Kui põhiuskumustega on vaja põhjalikumalt tegelda (need takistavad inimest elamast täisväärtuslikku elu ja eesmärkide poole liikumist), soovitatakse kasutada kognitiiv-käitumuslikku teraapiat (suunata terapeudi juurde).

Mina ei ole OK / sina oled OK Mina olen OK / sina oled OK

kuulab teisi, ei väljenda enda soove/ vajadusi jätab ennast varjuvalmis ohvreid toomaei usu oma väärtustesseohver

„Ei ole minust enam ümberõppijat …”

•••••

arvestab nii enda kui teiste vajadusteganäeb võimalusi ja rakendab neidusub enda ja teiste väärtustesseorienteerub koostöölevõitja

„Ma saan sellega hakkama.”

•••••

Mina ei ole OK / sina ei ole OK Mina olen OK / sina ei ole OK

ei arvesta enda ega teiste vajadustegaelu pole elamist väärtei usu ei enda ega teiste väärtustesselootusetu

„Keegi mind niikuinii ei taha, mulle sobivat tööd polegi, järelikult pole mõtet üritatagi.”

••••

kuulab iseennast, mitte teisiagressiivne ja ründavusub enda väärtustesse, ei väärtusta teisidomineeriv – räägib ise, ei kuula teisisüüdistaja

„Riik ei tee midagi, tööandjad on röövlid …”

•••••

Efektiivne ja lahenduste otsimisele orienteeritud eluhoiak on mina olen OK / sina oled OK. See põhineb positiivsel ellusuhtumisel ja proaktiivsel hoiakul (ei otsita väliseid põhjusi ega takistusi, mida enamasti ei saa muuta, vaid keskendutakse sellele, mida saab ise teha probleemi lahendamiseks).

Karjäärinõustamine��

Teised hoiakud ilmnevad enamasti stressisituatsioonis. Nende põhjused on aga märksa süga-vamad ning võivad peituda kasvatuses.

Neid hoiakuid illustreerib “hoiakute mägi” (IV osa Kasulikud lisamaterjalid).

Transaktsionaalne analüüs

Transaktsionaalset analüüsi on traditsiooniliselt kasutatud selleks, et kirjeldada, kuidas me suhtleme teistega ja endaga. See põhineb mina-seisunditel ja seda on kirjeldatud kui huma-nistlikku psühhoteraapiat. Humanistlik koolkond aitab neid, kes otsivad isiklikku arengut või eneseteostust, aidates klientidel saada rohkem teadlikuks sellest, et nemad üksinda vastuta-vad selle elu loomise eest, mida nad elavad. Rõhk on asetatud eneseteadlikkuse suurenemi-sele. Vastutus muutuse eest asetatakse kindlalt kliendi enda kätesse.

Teooria põhineb sellel, et kõik inimesed on OK ning kõigil on võime mõelda. Inimesed otsus-tavad ise oma saatuse üle ning otsuseid saab muuta.

Põhimõiste on egoseisund. Egoseisund on pidev tundmise ja kogemise muster, mis on otse-selt seotud käitumisega.

Inimese isiksus moodustub kolme tüüpi mina-seisundist, iga seisund esindab tervet mõtte-, tunde- ja käitumise süsteemi, mille kaudu me oleme vastastikuses suhtlemises üksteisega. Vahe Vanema, Täiskasvanu ja Lapse mina-seisundi vahel moodustabki transaktsionaalse ana-lüüsi teooria aluse.

Vanema mina-seisund – käitumine, mõtted ja tunded, mis on kopeeritud vanematelt ja vanemlikelt eeskujudelt.

Täiskasvanu mina-seisund – käitumine, mõtted ja tunded, mis on otsesed reaktsioonid sellele, mis toimub siin ja praegu.

Lapse mina-seisund – käitumine, mõtted ja tunded, korduv mäng, mis pärinevad lapsepõlvest.


Struktuuranalüüs


Funktsionaalanalüüs


Minaseisundid

HARJUTUS 1

Leia igale väitele sobiv mina-seisund:

V Vanem

T Täiskasvanu

L Laps

Mõlema kirjeldatud situatsiooni juures on esitatud kõik kolm mina-seisundi reageeringut. Sul tuleb nüüd otsustada, millisele mina-seisundile mingi väide kuulub. Teatud mõttes on siin tegemist äraarvamismänguga, sest sa ju ei kuule, millise hääletooniga mingi lause on öeldud, ega näe ka rääkija kehakeelt.

1 Üks sinu kolleegidest on kaotanud väga olulise dokumendi

“Miks sa ei või oma asju korras hoida? See on su enda süü. Nii tüüpiline sinule!”

“Küsi töökojast. Ehk töölised võtsid selle oma kätte. Või on koristaja olnud “liiga hoolikas”. Võib-olla võtsid sa selle paberi ise koju kaasa?”

“Äh! Ma pole seda näinud (tral-lal-laa).”

2 Masin läheb katki

“Ma ei usu, et ma seda ise suudaksin parandada. Kõige parem, mis ma teha saan, on asjast teatamine. Spetsialist tuleb ja parandab ära.”

“Põrgu! Alati läheb see masin katki siis, kui mul on kiire!” (Virutab ühe karbi vihaselt põrandale)

“Küll on kahju, et ma ise masinat parandada ei oska. Need remondimehed ei tee ju oma palga eest korralikku tööd – kunagi ei kontrolli nad masinat enne, kui on juba liiga hilja!”


HARJUTUS 2

Milline mina-seisund on kõige tihedamalt seotud järgmiste käitumismallide ja seisukohtadega – on see lapsevanem, laps või täiskasvanu?

1. Kritiseerib teisi

2. Lohutab

3. Naerab

4. Teeb nii, nagu teistele meeldib

�. “Kuidas läheb?”

�. Kogub olulist informatsiooni

�. “Kas võtame toobi õlut?”

�. “Lõpeta see!”

�. On enesekeskne

10. Nõustub sellega, et ühte grupi liiget ignoreeritakse

11. Aitab teisi

12. Käitub teiste suhtes autoritaarselt

13. Kolm erinevat abipalumise viisi:

13A. “Kas sa ei näe, et mul on abi vaja?”

13B. “Kas tahad mind aidata?”

13C. “Palun, kas sa ei võiks mind aidata. Ma ei suuda…”

14. Sisedialoog:

14A. “Ma tahaksin neid kingi!”

14B. “On nad tegelikult vajalikud? Mul juba on kolm paari peokingi?”

14C. “Ma oleksin pidanud põhjalikumalt kaaluma, kas ma ikka võin seda enesele lubada.”


Transaktsioonid

Transaktsioonid viitavad suhtlemise vahetusele inimeste vahel. Oluline on ära tunda, milli-seid mina-seisundeid kliendid transaktsioonis kasutavad, ja järgida transaktsionaalseid jada-sid niimoodi, et nad saaksid sekkuda ja parandada oma suhtlemise kvaliteeti ja efektiivsust.

Paralleelsed transaktsioonid

Paralleelsed transaktsioonid toimuvad nii, et teatud kindla mina-seisundi poolt saadetud sõnumile tuleb vastus just selliselt mina-seisundilt, nagu sõnumi saaja on oodanud. Selline kommunikatsioon võib takistusteta jätkuda pikka aega.

Mees: ”Kas oled näinud mu mansetinööpe?” Naine: ”Jah, need on kummuti kõige ülemises sahtlis.”

Lõikuvad transaktsioonid

Lõikuvate transaktsioonidega on tegemist siis, kui vastav mina-seisund on teistsugune, kui sõnumi edastaja on oodanud. Sellisel juhul kommunikatsiooniliinid lõikuvad ning sageli jääb mõlemale osapoolele tunne, et neid on vääriti mõistetud.

“Mis kell on?” “Kas sa ei peaks oma kella parandusse viima?”

Peidetud transaktsioon

Peidetud transaktsioon sisaldab alati rohkem kui kahte mina-seisundit. Järgnevas näites on kirjeldatud kutset tütarlapsele, kusjuures sotsiaalselt aktsepteeritav sõnum sisaldab siin teist, peidetud sõnumit. Seega täiskasvanu mina-seisund ütleb siin ühte, lapse mina-seisund viitab aga hoopis millelegi muule.


”Kas sa ei tahaks tulla minu juurde mu margikogu vaatama?”

HARJUTUS 3

Märgi joonistele kommunikatsiooniliinid ja märgi juurde, kas on tegemist paralleelse, lõikuva või peidetud transaktsiooniga.

A. ”Palun, kas te ei aitaks mind? B. ”Jah, loomulikult ma teen seda.”

A. ”Kas te võite täna kauemaks tööle jääda?” B. ”See on ebaõiglane, et me peame alati …”


Head kuulamist takistavad barjäärid

“Intervallkuulamine”

Selle halva harjumuse põhjuseks on tõsiasi, et enamik meist mõtleb neli korda kiiremini, kui inimene keskmiselt räägib. Seepärast jääb kuulajal 3/4 varuaega iga kuulamisminuti kohta. Vahel me kasutame selle varuaja ära endale puhkepausi võtmiseks ning mõtleme oma isikli-kest probleemidest selle asemel, et rääkijat tähelepanelikult kuulata.

“Punase rätikuga kuulamine”

Mõnedele meist on teatud sõnad sama tähendusega nagu punane rätik härjale. Kui me neid sõnu kuuleme, muutume me vihaseks ja närviliseks ning lakkame kuulamast. Eri inimestel võivad sellise reaktsiooni tekitada eri sõnad. Teatud inimestele on sellisteks sõnadeks “tu-leb”, “truudusetus”, “politsei”, “distsipliin”, “kool”, “juhtkond”, “ametiühing” ja “viisakas”. Need sõnad võivad olla signaaliks, millele me reageerime pimedalt ja automaatselt. Kui me sellist signaali kuuleme, siis me tegelikult enam edasi ei kuula.

“Avatud kõrvade ja lukustatud mõistusega kuulamine”

Vahel me otsustame üsna kiiresti, et kas teema või kaasvestleja on tüütu ning et meil ei tasu kuulata, mida see inimene ütleb. Sageli me usume, et suudame ennustada, mida teine ini-mene teab või kavatseb öelda, ning me mõtleme, et pole mingit mõtet seda inimest kuulata, sest me ei kuule kindlasti midagi uut.

“Kuulamine klaasistunud silmadega”

Vahel me vaatame intensiivselt teist inimest ning näime kuulavat, kuigi meie mõtted uita-vad tegelikult kusagil mujal, võib-olla hoopis kaugel. Me langeme oma meeldivate mõtete seltskonda, meile tekivad “klaasistunud silmad” ning nägu muutub unistavaks. Väga kerge on märgata, kui inimene meile sel moel otsa vaatab, nii et kedagi pole sellise näoilmega võimalik petta.

“Liiga raske mulle kuulamiseks”

Kui me kuulame midagi väga keerulist, on olemas oht, et lülitame oma mõttetegevuse välja, sest teema tundub meile liiga keerukas.


“Solvatud isiku kuulamine”

Meile ei meeldi, kui meie lemmikideedele, eelarvamustele ja vaadetele liiga suuri väljakutseid esitatakse. Kui teine inimene ütleb midagi sellist, mis läheb liiga suurde vastuollu sellega, millesse me usume või mida me hindame, lakkame me alateadlikult kuulamast, asume kaitse-positsioonile ning ehk hakkame ka kavandama vasturünnakut.

“Teemakeskne kuulamine inimkeskse kuulamise asemel”

Vahel me keskendume teemale, mitte inimesele, kes räägib. Teatud sündmuse detailid ja fak-tid muutuvad meile tähtsamaks kui need avaldused, mida inimene teeb enda kohta.

“Faktide kuulamine”

Kui me kuulame, püüame me sageli meelde jätta fakte ning kordame neid uuesti ja uuesti üle, et nad mälus kinnistuksid. Samal ajal, kui meie seda teeme, on teine inimene juba jõudnud uute faktide juurde, mis lähevad meile kaotsi, kuna me alles püüame meelde jätta eelmisi.

“Märkmeid tegev kuulamine”

Kui me püüame üles märkida enamiku sellest, mida teine inimene räägib, kaotame paratama-tult osa räägitavast, sest inimene räägib kiiremini, kui me kirjutada suudame, ning raske on hoida ka silmsidet.

Olles teadlik sellistest “lõksudest”, püüdkem neid vältida!


Kolmikharjutus: kus on ahv?

Harjutus sooritatakse kolmeliikmelistes gruppides.Harjutus võimaldab lähemalt uurida probleeme, mis on seotud inimeste aitamisega siis, kui on vaja mõista nende probleeme ja püüda neid probleeme lahendada. Harjutus annab osale-jale võimaluse mängida kolme eri rolli: nõustatavat, abistajat ja vaatlejat.

Ajavajadus: umbes 1–2 tundi.

Gruppi kuulub kolm inimest. Umbes 7 minuti jooksul üks grupi liikmetest (nõustatav) räägib teisega (nõustaja) probleemist, mis on seotud tema tööga, haridusega või eraeluga. Kolmas isik (vaatleja) kontrollib aja kasutamist, kuulab, vaatleb ning annab hiljem tagasisidet nii nõustajale kui nõustatavale.

Rollimängu tuleb korrata kolm korda, nii et igal grupi liikmel oleks võimalus olla kõigis kol-mes rollis. Harjutuse täitmisel tuleb järgida järgmisi juhtnööre.

Juhtnöörid nõustatavaleTuleta meelde oma igapäevasest elust üks sind mitterahuldanud situatsioon, mida sa sooviksid muuta. Et muuta harjutust võimalikult elulähedaseks, tuleks sul valida selline teema, mis sulle isiklikult on tõepoolest oluline. See võib olla mingi probleem sinu töö-elust, vabast ajast või perekonnaelust.Esita oma probleem nõustajale lühidalt ja asjalikult.Kui sa oled nõustajale oma probleemi lühidalt tutvustanud, pead sa andma talle võimalu-se esitada küsimusi, mis aitaksid sinu probleemi täpsustada ja selgitada. Ära räägi liiga palju.

Juhtnöörid nõustajaleSinu ülesanne on aidata nõustataval defineerida oma probleem ja sellest rääkida. Püüa näha tema probleemi teiste vaatenurkade alt ning pane nõustatav oma probleemi seda-võrd süvenema, et ta suudaks sellele lahendusi leida.Ära võta probleemi oma õlgadele. Ära anna alla kiustatusele öelda “Ma arvan, et su tege-lik probleem on …” või “Sa peaksid …”. Küsimusi esitades ja nõustatava poolt räägitavat ümber formuleerides püüa panna nõustatavat nägema tema probleemis neid asju, mida sina seal näed ja millest sina aru saad. Aita nõustataval näha iseendasse.Ära eita probleemi olemasolu ja ära lase probleemil paista väiksemana, kui see tegelikult on. Sa pead aru saama, et see probleem on nõustatavale tähtis ja nõustataval pole abi sellest, kui sa ütled: “Ma olen seda ka läbi elanud, kuid minu meelest polnud selle prob-leemi lahendamine eriti raske.” Parem oleks nõustatavalt küsida: “Mida sa selle probleemi kohta tead?” või “Mida see sinu jaoks tähendab?”. Aita abiotsijal keskenduda sellele, mida ta ise tahab ja suudab teha, mitte sellele, mida teised peaksid tegema.

1.

2.3.

1.

2.

3.


Juhtnöörid vaatlejaleSinu ülesanne on jälgida toimuvat ja kuulata nii tähelepanelikult, kui sa vähegi suudad. Hoia end täiesti tagaplaanil. Ära sega vestlust, vaid keskendu oma vaatleja-rollile. Pärast vestlust kommenteeri lühidalt seda, mida sa oled näinud ja kuulnud – tee seda nii, et sa julgustaksid nõustatavat ja nõustajat sinu vaatlustulemusi analüüsima ja arutlema.Küsi endalt vestluse ajal: mis tegelikult toimub nõustaja ja nõustatava vahel? Milline on nende kahe vaheline kontakt? Kas nõustaja aitab nõustataval rääkida vabalt oma problee-mist ja iseendast? Sul tuleb jälgida ka nende mittesõnalist käitumist, nende hääletoone, näoilmeid, kehahoiakuid jne. Kas nad defineerivad oma probleemi piisava selgusega enne selle lahendamisele asumist?Kuidas toimub vestluse juhtimine ja kes seda teeb? Kes räägib rohkem? Kuidas juhib nõustaja vestlust? Milliseid vahendeid ta kasutab? Kas nõustaja on abiotsija “ees” või “taga”?

Kus on ahv?

Nõustaja peab olema teadlik faktist, et probleem, mida nõustatav kirjeldab, on nõustatava probleem, mitte nõustaja oma. Teiste sõnadega: vastutus probleemi lahendamise eest lasub abiotsijal. Seoses sellega võib kasutada “ahvi” mõistet. Inimesel, kellel on probleem, istub ahv õlal. Sageli püüab abiotsija panna ahvi ja seega ka vastutust probleemi lahendamise eest nõustaja õlale. Nõustaja peab olema sellest teadlik ja tagama, et ahv jõuaks tagasi selle inimese õlale, kes peab tegutsema ja probleemi lahendama. Kui nõustaja on teadlik “ahvi” mõistest, on tal ka kergem jälgida, kus “ahv” parajasti on.

1.

2.

3.


Tagasiside andmine

Nõustaja oluline ülesanne on tõsta nõustatava eneseusaldust. Me kõik teame, kuidas mõju-vad julgustav naeratus, sõbralik õlalepatsutus, hea sõna. Positiivsed tähelepanuavaldused ja tunnustamine parandavad, negatiivsed märkused aga vähendavad meie eneseusaldust. Samas tuleb aeg-ajalt anda ka negatiivset tagasisidet.

POSITIIVNE

“Hästi tehtud töö!” “Sa meeldid mulle!”

Õlalepatsutus hästi tehtud töö eest Ootamatu kingitus

TINGITUD TINGIMATU

(selle eest, mis sa teed või mis sul on) (selle eest, mis sa oled) “Su püksid ei ole eriti kenad!” “Sa oled rumal!”

Ninakrimpsutus toidu peale Kellestki ärapöördumine

NEGATIIVNE

Tunnustus = inimese psühholoogiline vajadus

1. Tingimatult positiivne Kasv2. Tingitult positiivne3. Tingitult negatiivne4. Tingimatult negatiivne5. Isolatsioon Kasvu pole

TAGASISIDE ANDMISE PÕHIREEGLID:1. Alusta positiivsete asjadega.2. Räägi vaid neist asjadest, mida on võimalik muuta (kas saaksid seda teha teisiti?).3. Ole võimalikult täpne ja spetsiifiline.4. Kontrolli, kas sinust on õigesti aru saadud (esita kontrollküsimusi).

Ära unusta tõsiasja, et ühe negatiivse märkuse mõju on sama tugev kui kümne, saja või tu-hande positiivse märkuse oma.


HARJUTUS: Kas avaldan teistele tunnustust?

sõpradele?

kolleegidele?

klientidele?

Mida rohkem sa avaldad tunnustust teistele, seda enam tunnustust avaldatakse ka sulle.Kirjuta tabelisse sinu jaoks kõige olulisemate inimeste nimed ja tuleta meelde, millal ja mis põhjusel sa neile viimati tunnustust avaldasid.

NimiMillal sa neile viimati tunnustust avaldasid?

Mis põhjusel sa seda tegid?

Kasulikud lisamaterjalid ��

IV OSAKasulikud lisamaterjalid

Elustiil

Elustiil on tee, mille inimene valib oma aja ja ressursside kasutamiseks. Elustiil sisaldab seda, kuidas ta elab, mida teeb, et ennast ülal pidada, kellega suhtleb ja kuidas veedab vaba aega. Ühtlasi räägib elustiil ka tema väärtushoiakutest.Igal inimesel on oma ettekujutus sellest, milline on hea elu, ning selle nn hea elu saavu-tamine ongi inimese elu eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse teatud vahendeid. Eesmärgid ja vahendid koos moodustavad elustiili. Ühiskonnas võib eristada kolme põhilist elustiili.

Sõltumatu elustiil

Töö ja vaba aeg on lahutamatud. Sõltumatu elustiili esindaja töötab tavaliselt 7 päeva nä-dalas.

Eesmärgid ja vahendid = oma firma. Tema töö ja eesmärgid/vahendid ei ole eristatavad. Firmaomanikuks olemine eeldab vastutustunnet ja konkurentsisuutlikkust.

Vabadus tähendab iseseisvust – “tahan olla iseenda peremees”. Ta usaldab iseennast.

Perekond võib moodustada tootmisüksuse. Firma ja eraelu on üks tervik.

Eluviis on paikne ja püsiv, kuna omandus seob.

Näiteks talunik, väikepoepidaja.

Töö

Eesmärgid javahendid


Karjäärile orienteeritud elustiil

Töö. Ta müüb tööülesannete sooritamist ning hindab tööd, mis nõuab pühendumist – “mu töö on mu hobi”. Ta on palgatöötaja. Töö hind on kokku lepitud, kusjuures tasu peaks olema vastavalt tulemustele. Omalt poolt pakub ta lojaalsust, andes tööülesannetele oma priori-teetide seas kõige olulisema koha. Tal on tugevalt väljaarenenud meie-tunne. Sageli võtab ta tööd koju kaasa. Järelikult töö ja vaba aeg ei ole väga selgelt lahutatud. Teda köidavad väljakutsed ning ta esitab kõrgeid nõudmisi iseendale.

Vabadus tähendab omada tööd ja tegutseda tööl vabalt.

Lõõgastus = töövälised huvid. Vabal ajal tegeleb ta millegi “taastava”, “stimuleerivaga”. Kui ta puhkab, siis selleks, et pärast paremini töötada. Eelistab tegevusi, mis tugevdavad ette-kujutust temast kui “huvitavast ja tähelepanuväärsest isiksusest”.

Perekond on tema tagala.

Näiteks tippspetsialist, müügimees.

Karjäärile orienteeritud elustiil Palgatöötaja elustiil Eesmärk Vahendid Vahendid Eesmärk

Palgatöötaja elustiil

Töö ja vaba aeg on kaks eri asja.

Vahendid = töö, eesmärk = vaba aeg. Töö on vahend eesmärkide saavutamiseks, s.o vaba aja veetmiseks. Vabadus tähendab vaba aega, mille ta jätab enda käsutusse. Vaba aeg on tööajast rangelt eraldatud – tööpäeva lõpp, nädalalõpp, puhkus ja pensioniiga on oodatud sündmused.

Palgatöötaja müüb oma töötunde ja teenib raha. Tasu töötundide eest on poliitiline otsus. See on kokku lepitud firma juhtkonna (“nemad”) ja tema enda (“mina”) või ametiühingute (“meie”) vahel. Tal on töötundide müügi monopol tänu solidaarsusele (töövõtjate ühendus), seega on tema jaoks oluline “hea sõpruskond”. “Meie” töötame “nende” jaoks. Ületundide eest tuleb saada vastavat tasu.

Kasulikud lisamaterjalid �1

Elustiil ja identiteet

Sõltumatu perekond

Sõltumatu perekonna päev on organiseeritud päeva jooksul ärategemist vajava töö alusel. Töötunnid ja vaba aeg segunevad ja neid pole võimalik teineteisest rangelt lahus hoida. Võib öelda, et sõltumatul perekonnal polegi vaba aega, vähemalt juhul, kui nende töökoht on elamiskoha vahetus läheduses. See ei tähenda sugugi seda, et nende päevad koosneksid vaid orjatööst, sest töö on nende jaoks suures osas seotud mõnuga. Seda isegi siis, kui on tegemist raske tööga. Näiteks enamik talunikest ei suuda lahkuda poegima hakkava lehma juurest, kuigi nad on otsustanud pidada vaba nädalalõpu ja on palganud asendustöölise talutööde tegemiseks. Sama käib ka kunstniku väikese töökoja kohta – tema kontor on tema kodu. Nõnda võtab ta klientide telefonikõnesid vastu kellaajast olenemata.

Väike perefirma võib põhineda ühel perekonnaliikmel, aga sageli on abilisena tegevusse kaa-satud ka abikaasa. Siin pole küsimus mitte ainult maksukoorma vähendamises. Sageli toetab ka teine abielupool firmat oma regulaarse tööga sel määral, et firma ilma temata ei tuleks toime. Näiteks talupidaja abikaasa, kes valmistab talutöölistele toidu, kasvatab juurvilja, tegeleb kodulindudega, vastutab majapidamise eest, valmistab ise suurema osa pere poolt tarbitavast toidust.

Väikefirma omanikku abistaval abikaasal võib olla sõltumatu identiteet, mis põhineb tema igapäevasel tööl. Palgatöötaja perekonnas möödub aasta tavaliselt üsna ühtemoodi, kui pere-liikmetel pole eri aastaaegadega seotud harrastusi. Samas väiketalunikel vahelduvad tööd vastavalt aastaaegadele. Talvel remonditakse hooneid, masinaid, hilissuvel ja varasügisel on viljakoristuse ja saagikogumise aeg.

Karjääriperekond

Karjääriperekonna elu põhineb palga teenimisel, mis omakorda muutub vahendiks eesmärgi saavutamisel – täpselt samuti nagu palgatöötajal.

Kuid karjääriperekonna elu on korraldatud funktsionaalsuse põhimõtet järgides, mis jagab nende elu 1) tööeluks ja 2) eraeluks, mis ei pea ajaliselt sugugi teineteisest eraldatud olema. Perekonna leivateenija ei müü oma aega, vaid teadmisi ja oskusi. Ta on tööle võetud sel-leks, et ta täidaks teatud tööülesandeid. Ta ei pea neid sooritama täpselt kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul, vaid teatud kindlal viisil. Töö võib seisneda teiste inimeste lõbustami-ses, näiteks õhtusöögi korraldamises restoranis või teise firma poolt restoranis korraldatud pidulikul õhtusöögil osalemises. Karjääriperekonna esindaja võib õhtusöögile minna koos abikaasaga, abikaasa võib olla ka perenaine ja õhtusöögi ettevalmistaja, kui võõraid võetakse vastu kodus.

Samamoodi võidakse ka osa tööd kodus teha. See ei tähenda sugugi, et sellisel isikul oleks kodus kontoriruum – ta lihtsalt võtab õhtul natuke tööd koju kaasa. See eeldab, et perekond


on sellega nõus ja toetab töötegijat. Eriti käib see abikaasa kohta, kes ise ei pea sugugi ole-ma karjäärile orienteeritud inimene. Karjäärile orienteeritud inimesel on töö eesmärgiks, s.t tema ettekujutus heast elust kattub tööalase edukusega. Kuid edukuse saavutamine nõuab sageli jõupingutusi ka karjäärile orienteeritud inimese abikaasalt. Ka temal peavad olema teatud oskused (stiilsus, head kombed, vestlemisoskus). Kui abikaasa ebaõnnestub, tabab ebaõnnestumine ka karjäärile orienteeritud inimest ennast. Sellist toetamisfunktsiooni võib nimetada toetaja identiteediks, mis sageli esineb naistel, kuid põhimõtteliselt võib selline toetaja olla ka mees.

Kirjeldatud kujul muutub toetajafunktsioon elustiiliks ainult sellisel juhul, kui toetajaks ole-va isiku eesmärk on teistsugune kui karjäärile orienteeritud inimesel endal. Näiteks võivad toetaval isikul olla huvid, mille rahuldamine nõuab palju raha ja aega (kunst, reisimine, mood). Sageli on tal huvid, mis seostuvad prestiiži ja kõrge sotsiaalse staatusega. Seega pole toetaja eesmärk karjäärile orienteeritud abikaasale pühendumine, vaid võimalus reisida, elada kallis majas, riietuda hästi ning karjäärile orienteeritud abikaasa on vaid vahend, mille abil endale head elu luua.

Toetaja elustiili aluseks on igapäevane töö nagu sõltumatute perekondade esindajatel ja tea-tud ulatuses ka karjäärile orienteeritud elustiilil. Toetaja nõustub näiteks sellega, et “Egip-tuse-reisi algus on ärireis” ja “Londoni-reisi ajal tuleb osaleda ka mõnel ärikohtumisel, kuigi reis oli plaanitud muuseumide külastamiseks”. Ja toetaja mitte ainult ei nõustu sellega – see sobib talle tegelikult hästi, sest tal on ju oma eesmärgid.

Palgatöötaja perekond

Palgatöötaja perekonna päev on organiseeritud ajaprintsiibi alusel, mis jagab päeva kaheks: töötundideks ja vabaks ajaks.

Töötunnid on eesmärgi saavutamise vahend, kusjuures eesmärki on võimalik saavutada ainult vabal ajal. See tähendab, et töö on seotud valu/ebameeldivusega, vaba aeg aga mõnuga, kuna inimene teostab ennast vabal ajal. Eneseteostamine võib toimuda lõdvestust pakkuva meelistegevuse harrastamisena (jalgpall, lugemine, teleri vaatamine) või ekspansioonina, mis sageli tähendab rasket tööd (majaehitamine, aiaharimine, perekonnaliikmete rõivaste õmblemine).

Vaba aega iseloomustab tarbimine – sel ajal kulutatakse ära palgatöö eest saadud tasu.

Palgatöötaja perekonda võib määratleda ühe või mitme perekonnaliikme alusel. Kui rohkem kui üks täiskasvanud perekonnaliikmetest on palgatöötajad, põhineb perekond kahel või ena-mal isikul, kellel kõigil on palgatöötaja identiteet. Kuid palgatöötaja perekond võib põhineda ka ühel isikul (tavaliselt meessoost leivateenija), keda täiendab koduperenaisest abikaasa, kellel on tavaliselt koduperenaise identiteet.

Kasulikud lisamaterjalid �3

Järeldus

Kirjeldatud elustiile ja identiteete võib kombineerida nii harmoonilisel kui konfliktsel viisil. Kui abielupaari elustiilid ja identiteet on identsed või toetavad üksteist, on tulemuseks har-mooniline suhe. Kui nende elustiilid ja identiteet pole identsed ega toeta teineteist, tekib nende vahel konflikt (näiteks kui mehel on karjäärile orienteeritud või sõltumatu elustiil ja naisel on palgatöötaja identiteet).

Nõustamissituatsioonis peab olema teadlik, et konflikti põhjuseks võib olla inimese elustiili/identiteedi vastuolu tema materiaalsete võimalustega. Näiteks võib olla tegemist talunikuga, kes on pidanud oma majapidamise maha müüma ja asub nüüd tööturule palgatöötajana, kuid ei suuda nii kiiresti muuta oma elustiili ega ettekujutust heast elust. Vahest unistab ta hoopis sellest, et võiks ühel päeval taas jätkata talupidajana. Teiseks näiteks on toetaja-identiteediga naine, kes mingil põhjusel peab ise endale leiba teenima.

Teadmised selliste konfliktide tekkimise võimalustest aitavad nõustajal aru saada, mis võib takistada inimest tema hea elu saavutamisel.


Erinevused vana ja uue ühiskonna vahel

Vana maailmavaade Uus maailmavaade

Mõtlemisviis Väärtused

Enesekeskne Sotsiaalne integreeritus

Ennast esiletõstev Sotsiaalne integreeritus

Ratsionaalne Intuitiivne

Ekspansiivne Säilitav

Võistlus Koostöö

Piiratus Holistiline

Kvantiteet Kvaliteet

Lineaarsus Mittelineaarsus

Orienteeritus võimule Ühistegevus

Hierarhilisus Orienteeritus võrgustikule

Juhtkond langetab otsused Konsensuslepe


Huvide profiil

(1) Juhend

Täida järgmisel lehel olev tabel „Huvide profiil (2), küsimustik“. Vali igast elukutsepaarist välja see elukutse, mis sulle rohkem meeldib, kellena eelistaksid töötada, kui peaksid nende kahe vahel valima. Märgista valitud elukutse ees olev number ringiga.

Ole spontaanne, ära liiga palju mõtle.

Tähed tähistavad järgmisi kutsegruppe:

M – mehaanikud/käsitöölised – sepp, tisler jne.R – raamatupidamine.H – kontori- ja poetöö.V – verbaalsed ametid – keele kasutamine – tõlk, õpetaja jne.U – haridus – akadeemilised elukutsed, mis nõuavad pikaaegset kooliskäimist.S – sotsiaalsed elukutsed – hea kontakt – töö inimestega.K – teenindus, organiseerimine – rohked ja pealiskaudsed kontaktid – ettekandja, giid jne. T – transport merel, õhus, teedel – taksojuht, piloot, bussijuht jne.F – välitööd nõudvad elukutsed – aednik, teetööline, haljastaja jne.A – loomingulised elukutsed – kunst, leiutamine.

Kui tabel on täidetud, tuleb numbrid kokku liita.

Esmalt liida vertikaalselt (elukutse on märgitud numbriga 1).

Siis liida horisontaalselt (elukutse märgitud numbriga 2).

Näiteks: mul on 4 ringi numbri 1 ümber vertikaalselt ja 2 ringi numbri 2 ümber horisontaal-selt. See teeb kokku 6, summa kirjuta tähtede kõrvale tabeli paremale poole.

Tulemus kanna diagrammile – huvide profiil (3). Joonista graafik.

Tulemus üle 10: näitab huvi.Tulemus üle 15: näitab suurt huvi.Tulemus alla 10: pole huvitatud.Tulemus alla 5: negatiivne hoiak.

Karjäärinõustamine��H

UVIDE PROFIIL (2) Küsim

ustik

MR

HV

US

KT

FA

KOKKU

M

1 mootorite

installeerija

2 kellassepp

1 kassapidaja

2 elektro- m

ehhaanik

1 kinnisvara-m

aakler2 raadio/ TV m

ehhaanik

1 raamatukogu-

töötaja2 lennuki m

ehhaanik

1 õpetaja2 elektrik

1 taastuskes-kuse õpetaja

2 tööriistade valm

istaja

1 müüja

2 torulukssepp

1 taksojuht

2 sepp

1 talupidaja

2 laeva m

otorist

1 muusik

2 mootori

installeerija

M

R1 elektrik

2 raamatu-

pidaja

1 arveametnik

2 pangatöötaja

1 ametnik

2 matem

aatik

1 ajakirjanik

2 raamatupidaja

1 insener

2 finantsist

1 meditsiini-

õde2 kassapidaja

1 giid2 m

atemaati-

kaõpetaja

1 laevaehitaja

2 arveametnik

1 müürsepp

2 panga-am

etnik

1 skulptor

2 finantsistR

H

1 lennukimeh-

haanik

2 postiametnik

1 pangatöötaja

2 raamatu-

müüja

1 värvide edasim

üüja

2 kassapidaja

1 tõlkija2 ametnik

1 hambaarst

2 kinnisvara-m

aakler

1 sotsiaal-töötaja

2 väikepoe-pidaja

1müügi-

esindaja2 raua-kaupm

ees

1 kirjakandja

2 ametnik

1 kalur2 värvide m

aaletooja

1 balleti-tantsija

2 kalakaup-m

ees

H

V

1 laeva m

otorist

2 tõlk

1 raamatu-

pidaja2 toimetaja

1 kalakaup-m

ees2 inglise keele

õpetaja

1 kirjanik2 poliitik

1 kohtunik

2 raamatukogu-

töötaja

1 vaimulik

2 ajakirjanik

1 poliitik

2 kirjanik

1 kaugsõiduveoautojuht

2 keeleõpetaja

1 metsavaht

2 raamatu-

müüja

1 maalija2 tõlkija

V

U1 raadio/TV m

ehhaanik2 õpetaja

1 matem

aati-kaõpetaja2 arst

1 ametnik2 jurist

1 raamatum

üüja

2 farmatseut

1 arhitekt

2 veterinaar

1 koduabiline

2 insener

1 hotelli admi-

nistraator2 teadlane

1 piloot

2 kohtunik

1 aednik

2 arhitekt

1 helilooja

2 hambaarst

U

S

1 toru-lukussepp

2 karjääri-nõustaja

1 finantsist

2 vaimulik

1 väikepoe-pidaja

2 taastuskes-kuse õpetaja

1 poliitik

2 sotsiaal-töötaja

1 farmatseut

2 laste hoole-kandeasutuse

õpetaja

1 lasteaia-õpetaja

2 tööbüroo konsultant

1 ettekandja

2 koduabiline

1 rongijuht

2 meditsiini-

õde

1 ehitustööline

2 lasteaia-õpetaja

1 keraamik

2 meditsiini-

õde

S

K

1 tööriistade valm

istaja

2 ettekandja

1 matem

aatik

2 poliitik

1 postiametnik

2 juuksur

1 keeleõpetaja

2 hotelli adm

inistraator

1 arst

2 müügiesindaja

1 põetaja2 müüja

1 noorteklubi töötaja

2 giid

1 transpordiala töövõtja

2 reisibüroo töötaja

1 puusepp

2 noorteklubi töötaja

1 meelelahu-

tustöötaja

2 koduabiline

K

T

1 sepp2 rongijuht

1 panga-am

etnik2 transpordiala

töövõtja

1 rauakaup-m

ees2 bussijuht

1 eesti keele õpetaja2 taksojuht

1 veterinaar

2 piloot

1 tööbüroo konsultant

2 kiirabi-autojuht

1 koduabiline

2 kirjakandja

1 bussijuht

2 laevaehitaja

1 puuvilja-kasvataja

2 kaugsõidu-veoautojuht

1 näitleja

2 vanem

tüürimees

T

F

1 elektro- m

ehhaanik

2 metsavaht

1 finantsist

2 puusepp

1 raamatu-

müüja

2 talupidaja

1 toimetaja

2 metsaülem

1 teadlane

2 puuvilja kasvataja

1 karjääri-nõustaja

2 müürsepp

1 reisibüroo töötaja2 aednik

1 vanem-

tüürimees

2 korstna-pühkija

1 korstnapüh-kija

2 kalur

1 poeet

2 ehitustööline

F

A1 kellassepp

2 balleti-tantsija

1 raamatu-

pidaja2 laulja

1 kassapidaja2 m

eelelahu-tustöötaja

1 tõlk 2 keraamik

1 jurist

2 maaler

1 lastehoole-kande töötaja

2 muusik

1 juuksur2 poeet

1 kiirabi-autojuht

2 skulptor

1 metsaülem

2 helilooja

1 laulja2 näitlejaA


HUVIDE PROFIIL

(3) Diagramm

M R H V U S K T F A

1�

1�

1�

1�

1�

1�

1�

1�

1�

1�

14

14

13

13

12

12

11

11

10

10

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

4

4

3

3

2

2

1

1


Hoiakute mägi

Selle mäe otsas ja jalamil askeldab palju inimesi. Mõtle, mida igaüks neist võiks mõelda või öelda. Kirjuta see jutumulli sisse.

Millisele eluhoiakule see ütlemine/mõte viitab? Millised hoiakud on avatud ja viivad edasi?

Kus asuksid sina sellel mäel? Mida ütleksid sina?


MÄRKMED


MÄRKMED

Documents

Karjäärinõustamine - nõustaja käsiraamat