Kov kriisireguleerimise käsiraamat

Tallinn 2014

KRIISIREGULEERIMISE JUHEND KOHALIKULE

OMAVALITSUSELE

Maido Nõlvak, Eve Ojala-Bakradze, Arvi Uustalu, Johannes Komissarov, Tambet Vodi, Toomas Luik, Meelis Viks, Marek Danilson, Kaia Teek, Kalle Kotkas, Marko Lipp.

Priit Saar.

Illustreeris Urmas Nemvalts

Autorid:

3

kriisireguleerimise juhend

Sisukord

Eessõna .......................................................................................4

Mõisted .......................................................................................6

Sissejuhatus ................................................................................7

KOV-i elutähtsate teenuste toimepidevus ..............................9

Riskide hindamine ja maandamine ....................................10Valmisoleku tagamine ja reageerimine ..............................12Taastamine ............................................................................13

KOV-i kaasamine hädaolukordade lahendamisele ..............14

Päästeameti juhitavad hädaolukorrad ...............................14Politsei- ja Piirivalveameti juhitavad hädaolukorrad ........15Riskide hindamine ja maandamine ....................................15Valmisoleku tagamine ja reageerimine ..............................18Taastamine ............................................................................20

Kulude hüvitamine ...................................................................20

KOV kriisikomisjon ...................................................................22

Evakueerimine ..........................................................................24

Riskikommunikatsioon ............................................................25

Kriisikommunikatsioon ...........................................................26

Õppused ...................................................................................27

Õigusaktid .................................................................................28

4


EessõnaKohalikel omavalitsustel on Eesti kriisireguleerimise süsteemis täita äär-miselt oluline roll. See väljendub kohaliku omavalitsuse vastutada olevate elutähtsate teenuste - kaugküte, veevarustus, jäätmemajandus, kohali-kud teed ning ühistransport - toimepidevuse korraldamises ja hädaolu-kordi lahendavate riigiasutuste toetamises. Erinevate hädaolukordade ja elutähtsate teenuste osaliste või täielike katkestuste korral saab kohalik omavalitsus leevendada mõjude tagajärgi elanike tervisele, varale ja kesk-konnale. Kohalike omavalitsuste kaasamine Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti vastutusalal aset leida võivate hädaolukordade lahenda-misele võimaldab meil kiiremini leida sündmuste lahendamiseks vajalikke ressursse, saada parem ülevaade kohalikest oludest ja korraldada kiiremi-ni elanike teavitamist. Seeläbi on koostöös võimalik vähendada õnnetuste negatiivseid tagajärgi. Headeks näideteks koostööst on ühine tegutsemi-ne sellistes hädaolukordades nagu ulatuslikud üleujutused, teesulg Pada-orus, erinevad rannikureostusjuhtumid, raskete tagajärgedega õnnetused transpordivahenditega või sügistormid.

Päästeamet on koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga koostanud ko-halikele omavalitsustele juhendi, mille eesmärk on anda soovitusi ja nä-punäiteid elanikkonna kaitse korraldamiseks. Seda meie ühise eesmärgi - turvalise elukeskkonna kujundamise ja ohtude ennetamise - nimel. Käesolev juhend ei koosne pelgalt õigusaktide väljavõtetest ja nendest tu-lenevatest kohustustest, vaid kajastab ka muid soovitusi ja võimalusi kriisi-reguleerimise arendamiseks kohalikes omavalitsustes. Loodame, et käes-oleva raamatu kasutajad kohalikes omavalitsustes saavad abi siin toodud soovitustest nii valmisoleku planeerimisel kui ka sündmuste lahendamisel.

Soovime kohalike omavalitsuste juhtidele ja ametnikele jõudu käsi-raamatus toodud põhimõtete ja võimaluste elluviimisel!Head koostööd soovides

Kuno TammearuPäästeameti peadirektor

5


Avalik kord - ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgi-mine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus.

Elutähtis teenus - teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühis-kondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks.

Kohaliku omavalitsuse elutähtsad teenused - hädaolukorra seaduse (HOS) ja kohaliku omavalituse korralduse seaduse (KOKS) alusel kaugküt-tesüsteemi ja -võrgu toimimine, valla teede ja linnatänavate korrashoiu toimimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni, sealhulgas reoveepuhastite toimimine, jäätmehoolduse toimimine ja valla- või linnasisese ühistrans-pordi toimimine.

Elutähtsa teenuse osutaja – riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või juriidiline isik, kelle pädevusse kuulub elutähtsa teenusena määratletud avaliku halduse ülesande täitmine või elutähtsat teenust osutav ettevõt-jana tegutsev isik.

Elutähtsa teenuse korraldaja – riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes korraldab elutähtsate teenuste toimepidevust oma haldusalas või haldusterritooriumil.

Elutähtsa teenuse toimepidevus - elutähtsa teenuse osutaja järjepi-deva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pä-rast katkestust.

Evakuatsioon – ametkondlikul juhtimisel toimuv elanikkonna või selle osa ajutine lahkumine ohustatud alalt turvalisemasse asukohta.

Hädaolukord – sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude ini-meste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure kesk-konnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toime-pidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus.

Hädaolukorra lahendamise plaan – dokument, milles kirjeldatakse hä-daolukorra lahendamise ja selle juhtimise korraldamist, kaasatud amet-kondade ülesandeid ja teabevahetuse ning koostöö korraldust.

Mõisted

6


Hädaolukorra riskianalüüs – dokument, milles kirjeldatakse hädaolu-kordi põhjustavate ohtude ja hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hä-daolukorra tagajärgi.

Kriisikomisjon – alaliselt tegutsev komisjon riiklikul, regionaalsel või kohaliku omavalitsuse tasandil, mis jälgib ja analüüsib oma tasandi krii-sireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist.

Kriisireguleerimine – meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist.

Päästesündmus - ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reos-tuse või muu sarnase olukorra korral.

Päästetöö – päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldami-sel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata raken-datav, vältimatu ja edasilükkamatu tegevus maismaal ja siseveekogudel. Riiklikud järelevalve meetmed - avalikku korda ähvardava ohu enne-tamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja avaliku korra rikkumise kõr-valdamiseks kohaldatavad meetmed.

Toimepidevuse riskianalüüs – dokument, milles kirjeldatakse elutäht-sa teenuse osutamise osalist või täielikku katkestust põhjustavaid ohtu-sid, katkestuse toimumise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi.

Toimepidevuse plaan – dokument, milles kirjeldatakse elutähtsa tee-nuse osutamise osalise või täieliku katkestuse ennetamise, tagajärgede leevendamise, samuti teenuse osutamise osalise või täieliku katkestuse korral teenuse toimepidevuse taastamiseks rakendatavaid meetmeid.

Varajase hoiatamise süsteem – võimalike hädaolukordade varajaseks avastamiseks ning elanikkonna varajaseks teavitamiseks loodud meet-med ja vahendid.

7


Eestis kriisireguleerimise süsteem hõlmab hädaolukorra seaduse järgi hädaolukordade ennetamist, hädaolukordadeks valmistumist, hädaolukordade lahendamist ja hädaolukorra tagajärgede leevenda-mist (edaspidi taastamine).

Hädaolukorra riskide hindamiseks koostatakse ja vaadatakse regu-laarselt üle hädaolukorra riskianalüüse, mille raames planeeritakse riske vähendavaid meetmeid hädaolukordade ennetamiseks või taga-järgede leevendamiseks.

Hädaolukorra ajal ei muutu oluliselt tavapärased juhtimismudelid ja ametkondade alluvussuhted. Hädaolukorra lahendamist eristab tavasündmuse lahendamisest vaid suurenenud vajadus ühtse koor-dinatsioonitegevuse ning täiendavate ressursside kaasamise järele. Hädaolukordi iseloomustab ka suurenenud avalik huvi ja sellest tule-nevalt kriisikommunikatsiooni aktiivsema korraldamise vajadus. Hä-daolukordade lahendamise juhtimisega tegelevad selleks seadustega määratud asutused, kaasates vastavalt vajadusele erinevaid koostöö-partnereid. Koostatud on riiklikud hädaolukorra lahendamise plaa-nid, milles on kokkuvõtvalt toodud hädaolukorra lahendamise juhti-misstruktuurid ja koostöö korraldus.

Kriisireguleerimissüsteemi kuulub ka elutähtsate teenuste toimepi-devus. Elutähtsad teenused on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühis-kondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimes-te majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Muuhulgas on sellisteks teenusteks päästetöö ja kohalike omavalitsuste teenuste toimepidevus. Ka elutähtsate teenuste toimepidevuse planeerimisel tegeletakse riskide analüüsimise, ennetusmeetmete kavandamise ja plaanide koostamisega.

Käsiraamatus on läbi kriisireguleerimise süsteemi nelja etapi käsit-letud kokkuvõtvalt erinevaid kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV-i) tegevusi KOV-i elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel ja Pääs-teameti (edaspidi PA) ning Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) juhitavate hädaolukordade korral. Lisaks on käsitletud PA ja PPA juhi-

Sissejuhatus

8


tavate hädaolukordade ning KOV teenuste toimepidevuse osas riski- ja kriisikommunikatsiooni, evakuatsiooni ja õppuste korraldust ning KOV kriisikomisjoni ülesandeid.

Kriisireguleerimine

Elutähtsate teenuste toimepidevus

Ennetamine Valmistumine Lahendamine Taastamine

9


KOKS-i aluselkuuluvad KOV-i ülesannete hulka näiteks kaugküttesüsteemi ja –võrgu toimimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni, sealhulgas reovee-puhastite toimine, jäätmehoolduse toimimine ning valla- või linnasisese ühistranspordi toimimine, mis on ühtlasi HOS-i alusel ka elutähtsad tee-nused. KOV-i elutähtsate teenuste korraldamine ja osutamine on täpse-malt reguleeritud eriseadustes (KKüTS, ÜVVKS, TeeS, JäätS, ÜTS) ja nende alamaktides. Vastavates eriseadustes on sätestatud kriteeriumid, millistel tingimustel on ettevõtted kohustatud täitma seadusest (HOS) tulenevaid elutähtsa teenuse osutaja kohustusi. Eriseadustes toodud tingimuste täit-misel on teenuse osutajatel kohustus koostada toimepidevuse riskiana-lüüs ja plaan.

Oluline on märkida, et KOV on elutähtsa tee-nuse korraldaja ka juhul, kui tema halduster-ritooriumil ei ole eriseaduste tähenduses ühtegi elutähtsa teenuse osutajat. Juhul, kui KOV ei pane sellistele teenuse osuta-jatele täiendavaid nõudeid, on kõik val-misoleku tagamise ja teenuse katkemi-sega seotud probleemid KOV-i lahendada.

Elutähtsa teenuse osutajaks võib olla riigi- või KOV-i asutus või juriidiline isik, kelle päde-vusse kuulub elutähtsa teenusena määratletud avaliku halduse ülesande täitmine.

Elutähtsat teenust korraldava asutuse või isiku ülesanded on: •• koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; •• nõustada elutähtsate teenuste osutajaid; •• teostada järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; •• esitada kord 2 aasta jooksul Siseministeeriumile ülevaate elutähtsa-

te teenuste toimepidevuse korralduse seisust.

KOV-i elutähtsate teenuste toimepidevus

KOV on teenuse

korraldaja ka juhul,

kui puuduvad kriteeriumitele

vastavad teenuse

osutajad.

10


Elutähtsate teenuste toime-pidevuse koordineerimisega seotud ülesannete täitmiseks ja teenuste osutajate nõus-tamiseks on mõistlik KOV-il määrata eraldi ametnikud või sätestada"kriisireguleermise alased ülesanded" olemasole-vate ametnike ametijuhendi-tes. HOS-i või eriseaduste alusel võib KOV kehtestada määrustega iga oma hal-dusterritooriumil osutatava teenuse kohta kirjeldu-se ja toimepidevuse nõuded, mis keh-tivad kõikidele antud teenuseid osutavatele ette-võtetele.

Riskide hindamine ja maandamine

Ennetamise faasis peab KOV korraldama oma vastutusala teenuste toime-pidevust - katkestuste riskide hindamist ja maandamist ning teostama tee-nuste toimimise üle järelevalvet. Samuti on KOV-il võimalus teha ettepane-kuid pädevatele asutustele ja regionaalsele kriisikomisjonile ning Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teenuste toimepidevuse korraldamise kohta.

HOS-i järgi on elutähtsate teenuste osutajad kohustatud koostama teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. KOV saab ka ettevõtete-le, kes ei ole eriseaduste mõistes elutähtsa teenuse osutajad, pan-na kohustuse teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koos-tamiseks. Selleks tuleb KOV-il kehtestada teenuse toimepidevuse nõuded ja/või kirjutada nõuded sisse teenuse osutamise lepingusse. KOV-i määratud ametnikel on õigus kontrollida õigusaktides ja KOV volikogu

KOV võib kehtestada

teenuste osutamiseks

nõuded.

11


Riski- analüüs ja

toimepidevuse plaan on osa

teenuse nõuetest.

kehtestatud määrustes ning teenuseosutajatega sõlmitud lepingutes toodud sätete täitmist ja vajadusel rakendada lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Elutähtsa teenuse osutaja koostatud toimepidevuse riskianalüüs ja plaan on vahendid, mille abil saab KOV ja ka teenuse osutaja ise ülevaate sellest, millised on teenuste osutamise seisukohalt olulisemad riskid ning milline on teenust osutava ettevõtte või asutuse võimekus nendega toime tulla. Samuti on teenuse osutaja kohustatud andma tee-nust korraldavale asutusele tema nõudmisel teavet teenuse osutamise kohta.

KOV-i võimalused riskide maandamiseks:•• teenuste korraldamiseks õigusaktide kehtestamine, nende kasuta-

mine ja järelevalve nende täitmise üle;•• Nõuete ja tingimuste lisamine määrustesse ja lepingutesse (toime-

pidevuse garantiid jms);•• teenuseosutajatelt toimepidevuse riskianalüüside nõudmine;•• teenuseosutajate kriitiliste tegevuste süstemaatiline jälgimine ja

kontrollimine, riskianalüüsis tooduga arvestamine ning selle alusel elanikkonna kaitseks KOV-i võimalike tegevuste ja leevendusmeet-mete planeerimine;

•• koostöös teenuseosutajatega õppuste korraldamine;•• teenuseosutajate toetamine riskikommunikatsiooni läbiviimisel ja

käitumisjuhiste jagamisel elanikkonnale (nt koostöös teenuseosu-tajatega käitumisjuhiste väljatöötamine ja teavitamiskava välja-töötamine elutähtsa teenuse katkestuseks).

Toimepidevuse riskianalüüs peab sisaldama elutähtsa teenuse kir-jeldust, võimalike katkestuste maksimaalset lubatud kestust, katkestuse kõrvaldamise taasteaega, kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalike res-sursside ja katkestuste tagajärgede hindamist, katkestusi põhjustavate ohtude ja tegevuskeskkonda ning katkestuste esinemise tõenäosuse hindamist ning riskimaatriksit.

12


Valmisoleku tagamine ja reageerimine

KOV peab jälgima, et teenuste katkemise korral oleks teenuse osutaja-tel loodud võimekus taastada teenuste osutamine. KOV peab tagama valmisoleku elanike abistamiseks teenuse katkemise korral ja korralda-ma teenuste katkestusteks valmistumise teemalisi õppuseid. Kui tee-nuste osutamine on katkenud, peab KOV tagama avalikkuse ja SiM-i teavitamise1KOV-i teenuste katkestustest ning rakendatud meetme-test, koordineerima KOV-i haldusterritooriumil teenuse katkestuse lik-videerimist ning juhtima teenuse katkemisest põhjustatud tagajärgede leevendamist.

Oluline on teenuse järjepideva suutlikkuse tagamise võime olemasolu ja operatiivne tegutsemine, et võimalikult kiiresti taastada selle toimi-mine pärast katkestust. HOS-i alusel on elutähtsate teenuste osutajad kohustatud koostama teenuse toimepidevuse plaani. Kõigil KOV-idel on võimalus nõuda eriseaduste alusel samasuguse plaani koostamist tee-nuse osutajatelt. Plaan on dokument, milles kirjeldatakse meetmeid, mida on tarvis rakendada teenuse osutamise osalise või täieliku katkes-tuse ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks ning teenuse toimepi-

devuse taastamiseks. Valmisoleku tagamine on oluline, et vähendada tagajärgede raskust teenuse katke-

misel. Oluline on kaardistada ja kokku leppida teenuse osutaja ja KOV-i tegevused teenuse katkemise korral (nt alternatiivressursside kasu-tuselevõtmine).

Toimepidevuse plaan peab sisaldama plaani ka-sutuselevõtu tingimusi, töötajate andmeid, kriitiliste

tegevuste minimaalse toimepidevuse nõudeid, ressursi-kataloogi, teenuse osutamise alternatiivasukohti, alternatiivressursside kasutuselevõtmist, teenuse detailseid taastestsenaariumeid, töötajate ohutuse tagamist, katkestusest teavitamise korraldust ning plaani tes-timise korraldust.

1 SiM-i teavitamine hädaolukorra tekkimise vahetust ohust seoses kaugküttesüsteemi ja -võrgu toimimi-se ning veevarustuse ja kanalisatsiooni, sealhulgas reoveepuhastite toimimise katkemisega.

Oluline on tegevused

teenuseosutajaga kokku

leppida.

13


KOV-i võimalused valmisoleku tagamiseks:•• elektrivarustatuse seisukohast prioriteetsete objektide määratle-

mine ning nende kohta võrguettevõtjatele ja PA-le andmete edas-tamine;

•• elektrivarustatuse seisukohast prioriteetsetes objektides alternatiivse energiaallika olemasolu või selle ühendamise võimaluse nõudmine.

•• KOV-i haldusterritooriumil paiknevate ressursside kohta informat-siooni haldamine;

•• ressursitagavara loomine, haldamine ja rakendamine;•• koostöös teenuste osutajatega õppuste korraldamine;•• teenuste osutajate toetamine kriisikommunikatsiooni läbiviimisel

ja käitumisjuhiste jagamine teenuste katkestuse korral;•• teenuste osutajatelt toimepidevuse plaanide nõudmine;•• KOV-i plaani koostamine oma tegevusteks ja inimeste abistami-

seks teenuse katkemisel; •• teiste (mitte KOV-i korraldatavate) teenuste osutajatega või tee-

nuste korraldajatega otsekontaktide kokku leppimine.

Taastamine

Taastamistegevus ehk endise olukorra taastamine pärast elutähtsa teenu-se katkestuse likvideerimist hõlmab teenuse taastamistööde koordineeri-mist, vajadusel lühema- või pikemaajalist elanikkonna ümberpaigutamist (vastavalt evakuatsiooniplaanile) ning katkestuse tagajärgede kahjude ja kulude kokkuarvutamist. Samuti võib tekkida vajadus KOV-i elanike-le korraldada sotsiaalset abi. KOV-i korraldatavate teenuste katkestuste likvideerimisega seotud kulutusedpeaks katma teenuse osutaja. Kui ta seda ei suuda, tuleb KOV-il kui teenu-se korraldajal olukorra lahendamiseks vajalikud fi-nantsvahendid ise leida. Korralikult dokumentee-ritud ja põhjendatud kulutuste kohta saab esitada läbi SiM-i taotlus kulude hüvitamiseks Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) reservfondist. Peale teenu-se taastamist on otstarbekas analüüsida juhtumit ja plaanida täiendavaid meetmeid.

Valmisoleku tagamine on

oluline, et vähendada tagajärgede

raskust teenuse katkemisel.

14


PA-i juhitavadhädaolukorrad

Kõik päästeala hädaolukorrad on oma olemuselt päästesündmused. Nende lahendamisele kaasatakse erinevaid koostööpartnereid, nagu politsei, kiirabi teenuse osutaja, keskkonnainspektsioon jne.Väga oluliseks partneriks päästesündmu-se lahendamisel on ka kohalik oma-valitsus. Päästeala hädaolukorrad, mis KOV-i ja selle elanikke võivad ot-seselt või kaudselt mõjutada ja mil-le lahendamiseks on vajalik KOV-i kaasamine, on järgnevad:

•• ulatuslik metsa- või maastikutulekahju;•• üleujutus tiheasustusalal;•• riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse või ülepiirilise levikuga

tuumaõnnetuse põhjustatud kiirgushädaolukord;•• raskete tagajärgedega torm;•• ulatuslik rannikureostus ;•• suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus

tööstus- või laohoones;•• tulekahju, pahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju

inimesi;•• ulatuslik keskkonnareostus sisemaal;•• paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel

või lagunemisel (siseveekogudel);•• erakordne külm;

KOV-i kaasamine hädaolukordade lahendamisele

15


Politsei- ja Piirivalveameti juhitavad hädaolukorrad

•• massiline korratus;•• äkkrünnak;•• pantvangi olukord (HOLP-is määratletud hädaolukorra lahendami-

se juhtimise jaotus PPA ja KaPo vahel);•• ulatuslik merereostus;•• paljude kannatanutega õnnetus jää lagunemisel (merealal ja pii-

riveekogudel);•• raskete tagajärgedega laevaõnnetus (merealal ja piiriveekogudel);•• raskete tagajärgedega õhusõidukiõnnetus (merealal ja piiriveeko-

gudel);•• massiline põgenike sisseränne riiki (HOLP-is määratletud häda-

olukorra lahendamise juhtimise jaotus PPA ja SoM vahel).

Politsei tavapärasest ressursimahukama sündmuse mõõtme, kus võib olla vajalik koostöö KOV-iga, võib võtta ka kadunud inimese otsimine maastikul ning piirivahejuhtumi lahendamine (riigipiiri ebaseaduslik ületamine või ületamise katse või riigipiiri tähistuse/rajatise rikkumine).

Riskide hindamine ja maandamine

PA ja PPA juhitavate hädaolukordade osas saab KOV analüüsida häda-olukordade tekkimise tõenäosust ja vaadata läbi enda haldusterritoo-riumit puudutava hädaolukorra riskianalüüsi osa, viia ellu hädaolukor-ra riskianalüüsis toodud ennetusmeetmeid, arvestada hädaolukordade

•• raskete tagajärgedega õnnetus raudteel;•• raskete tagajärgedega õnnetus maanteel;•• raskete tagajärgedega õhusõidukiõnnetus (maismaal või siseveekogul);•• raskete tagajärgedega laevaõnnetus (sadamas).

16


riskianalüüside ja ettevõtete riskiana-lüüside tulemustega planeeringutes ning teha ettepanekuid pädevatele asu-tustele ennetus- ja leevendusmeetme-tekohta omavalit-susüksuses elanik-konna turvalisuse tagamiseks.

Turvalisema elu-keskkonna nimel igapäeva ja tuleviku tegevustes arvesta-miseks, omavaheli-se koostöö ja infor-matsioonivahetuse parandamiseks on partneritel selles valdkonnas rida vas-tastikkuseid võima-lusi. Hädaolukorda-deks valmisolekuks KOV-is tuleb planeerida tegevused selleks, et vähendada riskidest tingi-tud võimalike õnnetuste tekkimise tõenäosust või tagajärgi. Kui tegevu-sed nõuavad rahastamist, aga vahendeid selleks napib, saab planeerida riske maandavaid tegevusi aastate lõikes nii, et eesmärk ikkagi saavuta-takse, vajadusel tuleb see sisse kirjutada nt KOV-i arengukavasse.

PA-lt on KOV-il võimalik saada omavalitsuses toimunud päästesünd-muste statistikat ja infot ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta. PPA-lt on KOV-il võimalik saada omavalitsuses toimunud polit-seisündmuste statistikat (kuritegevus, liiklusalased rikkumised, liiklus-õnnetused jm).

17


Üld- ja detailplaneeringute menetlemisel saab KOV päästeala häda-olukordade aset leidmise riske vähendada järgmiste tegevustega: •• arvestada maakasutuse planeerimisel PA ohutusalaste soovitustega•• piirata üleujutusohuga aladel ehitustegevust; •• piirata ehitustegevust kemikaale käitlevate ettevõtete ohualades;•• kehtestada piiranguid (eritingimusi) tiheasustusaladel tööstuset-

tevõtete planeerimisele ja ehitamisele;•• kehtestada piiranguid ohtlike veoste transpordile oma territooriumil.

KOV-il on võimalik rakendada oma vastutusalas erinevaid ennetus- ja leevendusmeetmeid: •• arvestada avalike ürituste kooskõlastamisel PA ja PPA soovitustega; •• teha igakülgselt koostööd PA-ga tuleohutusnõuete täitmise tagami-

sel nn rahvarohketel objektidel (koolid, lasteaiad, kaubanduskesku-sed jms);

•• analüüsida ja määratleda elektrivarustatuse seisukohast prioriteet-sed objektid, edastada andmeid võrguettevõtjatele ja PA-le.

KOV-il on võimalik osaleda piirkonnas päästesündmusi ja polit-seisündmusi põhjustavate ohtude ja riskide kaardistamisel: •• anda hinnang oma territooriumil võimalike üleujutusalade osas;•• edastada informatsiooni probleemsete tule-, varisemis- või plahva-

tusohtlike objektide ja alade kohta;•• välja selgitada ja kaardistada üleujutuse tagajärjel keskkonnareos-

tust põhjustada võivad objektid;•• anda hinnang oma territooriumiga seotud riskidele ja ohtudele, mis

realiseerumise korral võivad põhjustada PPA juhitavate hädaolukor-dade, iseäranis kehtib see massilise korratuse ja äkkrünnaku kohta;

•• teha oma territooriumiga seotud üldise turvalisuse alaste ohtude ja riskide kaardistamisel koostööd päästekeskuste ennetustöö bü-roode ning prefektuuride ennetusteenistuste, politseijaoskondade noorsoopolitseinike ning konstaablijaoskondade piirkonnapolitsei-nikega.

18


Samuti saab KOV oma käsutuses olevate kanalite kaudu olla PA-le ja PPA-le abiks riskikommunikatsiooni elluviimisel.

Valmisoleku tagamine ja reageerimine

KOV on PA ja PPA juhitavate hädaolukordade valmisoleku tagamisel ja reageerimisel nii PA-le kui ka PPA-le oluline partner. KOV-il on võimalik jälgida ja analüüsida hädaolukordadeks valmistumise toimimist omava-litsuses, pidada arvestust omavalitsusüksuse halduster-ritooriumil olevate ja hädaolukorras kasutatavate ressursside kohta (v.a. riigiasutuste ressursid), kaardistada ja valmistada ette kogunemispunk-tid ja evakuatsioonikohad ning tagada nende valmisolek. Ühtlasi omab KOV head teavet oma territooriumil tegutsevate asutuste ning ettevõtete ja nende objektide kohta ning saab olla abiks teabe hankimisel KOV-i territooriumil elavate inimeste kohta.

KOV-ilt oodatavad peamised tegevused valmisoleku tagamisel:•• ressursside kaardistamine;•• sotsiaalse ja psühholoogilise abi osutajate kaardistamine; •• tegevuste kavandamine ja ressursside planeerimine PA ja PPA hä-

daolukordadele reageerimiseks;•• tegevuste kavandamine ja ressursside planeerimine oma teenus-

te toimepidevuse korraldamiseks PA ja PPA juhitavate hädaolu-kordade korral;

•• järelevalve teostamine vastava KOV-i hallatavate põhikoolide ja gümnaasiumide üle kooli hädaolukorra lahendamise plaani koos-tamise osas;

•• PA ja PPA korraldatavatel koostööõppustel osalemine;•• PA ja PPA informeerimine ressursside muutumisel või muudest

teguritest oma ülesannete täitmisel, mis võivad takistada PA ja PPA ülesannete täitmist;

KOV saab riske ise maandada.

KOV on PA-le ja PPA-le oluline koostööpartner.

19


•• PA ja PPA informeerimine olulisemate kontaktandmete ja -isikute muutumisest;

•• koostöö tegemine vabatahtlike päästekomandode loomisel ja val-misoleku tagamisel;

•• koostöö abipolitseinike ning vabatahtlike merepäästjate võimeku-se arendamisel;

•• igapäevane koostöö, sh fookus koostööl ohtude ennetamisel ja väljaselgitamisel, hoidmaks ära hädaolukordade ja päästesünd-muste tekkimist.

Koostööd PA hädaolukordade lahendamisel reguleerib VV määrus pääs-tesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isi-kute koostöö kord ja VV korraldusega kehtestatud päästeala hädaolu-korra lahendamise plaanid.

Koostööd PPA juhitavate hädaolukordade lahendamisel reguleerivad VV korraldusega kehtestatud hädaolukorra lahendamise plaanid.

KOV-ilt oodatavad peamised tegevused reageerimisel:•• kohalike olude kohta PA-le ja PPA-le info andmine;•• hädaolukorra lahendamise staapi oma esindaja saatmine;•• evakuatsioonikohtade ettevalmistamine, sh olmetingimuste loo-

mine ja toitlustamise korraldamine;•• hädaolukorra tagajärjel abistamist vajavate inimeste ja nende

erivajaduste väljaselgitamine ning nende abistamise korraldamine (elanikkonna joogivee jm hädavajalikuga varusta- mine);

•• hädaolukorra ajal oma elutähtsate teenuste toimepidevuse seisust regulaarne informatsiooni andmine;

•• PA ja PPA toetamine kriisikommunikatsiooni läbiviimisel ja käitu-misjuhiste jagamisel (KOV koduleht, korteriühistute, külavanema-te kontaktid jms);

•• sotsiaalse ja psühholoogilise abi korraldamine.

20


Taastamine

Õigusaktides on sätestatud tegevused hädaolukordade ennetamiseks, hädaolukordadeks valmistumiseks ja hädaolukordade lahendamiseks.

Hädaolukorra järgsed tegevused KOV-is:•• taastamistööde koordineerimine;•• oma tegevuste analüüsimine; •• vajadusel PA-le ja PPA-le ettepanekute tegemine tegevuse ja koos-

töö täpsustamiseks/täiendamiseks ning hädaolukorra lahendami-se plaani täiendamiseks;

•• oma tegevuskava/plaani täpsustamine/täiendamine;•• tagajärgede hindamine, kulude arvestamine, kuluaruande esita-

mine hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele;•• edasiste plaanide paikapanemine (nt kas purustatud objekte ta-

sub taastada jne);•• sotsiaalse ja psühholoogilise abi korraldamine.

Kulude hüvitamineHOS ei reguleeri kulude hüvitamist hädaolukorra lahendamisel. Häda-olukorra lahendamisega seotud kulude katmine on toodud eraldi igas hädaolukorra lahendamise plaanis. Esmase kulude katteallikana nähak-se ette hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste eelarvelised va-hendid. Seega omavalitsusel tuleb katta valla või linna hädaolukorraks valmistumise kulud, võimalikeks valmistumise vahenditeks on luua mu-nitsipaalreserv või KOV tegevusvaru ning korraldada temaatilisi koolitusi.

Hädaolukordade lahendamisel tekkivad kulud, mis tekivad PäästeS ja PPVS rakendamisel (nt asja sundkasutusel võtmine, lepingu alusel tehni-ka kasutamine) kaetakse kas vastavalt PA ja PPA eelarvest või rahaliste vahendite puudumisel VV reservist. Kulude hüvitamine isiku kaasami-

21


sel päästetööle või eriolukorra tööle on reguleeritud vastavalt PäästeS (päästetööl osalemine) ja HOS-i (eriolukorra töödest tingitud kulutused) alusel.

Kui tekkinud kulud on ettenägematult suured ja ületavad planeeritud eelarvet, kaetakse kulud riigieelarve seaduses ja VV 01.01.2005 määruses nr 346 „Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord“ sätestatu alusel. Kulude hüvitamine päästetöö või demineerimis-töö osas on reguleeritud ka VV 01.01.2012 määrusega nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvita-mise ja tasu maksmise ulatus ja kord“.

Kulude katmiseks Vabariigi Valitsuse reservist edastatakse taotlus vastavalt Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutami-se korrale. Kasuks tuleb, kui KOV-il on kokkulepitud kuludokumentide vormid, mida vajadusel täidetakse. Nende dokumentide sobivus kulu-de arvestuseks omavalitsuses on KOV-i enda otsustada. Dokumentide edastamine VV-le hüvitise saamiseks eeldab aga täpsust ja põhjenda-tust. Põhjendusteks tuleb kirjeldada olukorda, välja tuua põhjused ja sei-sukohad, miks ja millal just selline otsust kulutuste osas tehti. Seda nõuet aitab täita järjepidev sündmuse logi pidamine, kus on märgitud kõik liikumised (inimesed, materjalid), tegevused (mida, kuidas ja millega tehti), probleemid ja nende lahendused (või mittelahenda-mine) ja info liikumine (kes kellele mingit infot on ja-ganud).

Oluline on tegevused

täpselt doku- menteerida.

22


KOV kriisikomisjonKOV kriisikomisjon on omavalitsuse moo-dustatud alaliselt tegutsev töögrupp sea-duses sätestatud ülesannete täitmiseks ja muude tegevuste läbiviimiseks elanikkonna kaitse ning laiemalt turvalisuse korraldami-sel antud KOV-i territooriumil. Komisjoni koosseisu võib kaasata lisaks KOV ametni-kele ka teisi isikuid, näiteks evakueeritute vastuvõtuks sobivate hoonete haldajaid, teenuste osutajate esindajaid jt kohalikke ettevõtjaid. Komisjon analüüsib omavalit-suse haldusterritooriumil ja ka lähipiirkon-nas inimeste tavapärast elukorraldust ja turvalisust ohustavaid riske, leiab viise ja vahendeid nende riskide maandamiseks, omab sündmuste lahendamiseks ülevaa-det tehnilistest vahenditest ja inimtööjõust ning omab kompetentsi omavalitsuse koor-dineeritavate elutähtsate teenuste toimepi-devuse katkestuste ja rikete kõrvaldamise kohta. Kriisikomisjoni tegevust reguleerib põhimäärus, mille kehtestab ja koosseisu kinnitab valla- või linnavalitsus ning põhi-määruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse PA-ga. Soovitav on koos-tada ka üksikasjalikum töökord ja iga-aas-tane tööplaan. Komisjoni tegevusse võib kaasata lisaks kriisikomisjoni liikmetele ka näiteks päästeametnikke, politseinikke, kaitseliitlasi jt. isikuid, kes aitavad kaasa ko-gukonna turvalisuse tagamisele.

Kriisikomisjon peab toimima eeskätt kogu-konna turvalisusega tegeleva koostööfoo-

23


KOV-i kriisikomisjonil on nii ennetav

kui ka reageeriv roll.

rumi ja õnnetuste ennetamist korraldava üksusena ning kogunema nö rahuolukorras regulaarselt. Tegevuse käigus tuleb kaar-distada ressursse ja leppida kokku, kuidas toimub reageerimine KOV teenuste katke-misel ja hädaolukordi lahendavate asutus-te toetamisel. KOV kriisikomisjon saab teha ettepanekuid kriisireguleerimissüsteemi arendamiseks regionaalsele kriisikomisjo-nile, mida juhib päästekeskuse juht.

Lisaks peab kriisikomisjon olema valmis hädaolukorras või elutähtsa teenuse kat-kemisel operatiivselt kogunema ja vajadu-sel ka pikemaajaliselt tegutsema. Selleks on vaja ette valmistada töökeskkond ja –vahendid, juhtimise, logistika, kommu-nikatsiooni ja asjaajamise protseduurid ning kok-ku leppida komisjoni liikmete asendamise kord. Komisjoni töö-korralduse ja tegevu-se harjutamiseks on otstarbekas korraldada õppuseid.

24


EvakueerimineHädaolukorrad ja KOV-i elutähtsate teenuste toimepidevuse katkemi-ne võivad kaasa tuua vajaduse inimeste ajutiseks ümberpaigutamiseks ohustatud piirkonnast. Otsuse evakueerimiseks teeb sõltuvalt sündmu-sest päästetöö juht või PPA ametnik või KOV kriisikomisjon. Evakuatsioo-ni ettevalmistamisel ja läbiviimisel on KOV-il täita olulised ülesanded.

Enne hädaolukorda on KOV-il vaja määrata kogunemispunktid ja eva-kuatsioonikohad. Kokku tuleb leppida toitlustamise, majandusküsimuste, turvalisuse, tervishoiuteenuse osutamise ja infojagamise korraldus ning määrata neid ülesandeid täitvad inimesed. PA koostöös teiste ametkon-dadega on koostanud evakuatsioonijuhendi, kus on üksikasjalikult välja toodud erinevate ametite-asutuste ja KOV-i ülesanded evakuatsiooni kor-raldamisel. Selle alusel on KOV-il soovitatav koostada oma evakuatsiooni-plaan ja testida selletoimimist õppustel. Plaani koostamisse ja testimisse on kindlasti vajalik kaasata PA ja PPA, kelle on oluline roll evakuatsiooni läbiviimisel.

KOV-i evakueerimistegevused kor-raldatakse läbi KOV-i evakuatsioo-nimeeskonna, KOV-i kriisikomisjoni või päästetööde või politsei juhtimis-struktuuris osaleva KOV-i esindaja kaudu.

Evakueerimisega seotud kulude arvestust peab evakueerimist korral-dav asutus. Kulude katmine toimub üldjuhul KOV-i ja evakueerimisega seotud asutuste eelarvest, hädaolu-korra lahendamise käigus evakuee-rimisega seotud kulude katmist on võimalik eelarveliste vahendite puu-dumisel taotleda Vabariigi Valitsuse reservist vastavalt Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle ka-sutamise korrale.

25


RiskikommunikatsioonRiskikommunikatsioon on elanikkonna teavitamine neid ähvardavatest ohtudest ning meetmetest, mida saab ette võtta ohtude maandamiseks või kahjuliku mõju vähendamiseks. Riskikommuni-katsioon hõlmab käitumisjuhiseid ja eelhoiatu-si, mida ametkond või KOV annab avalikkusele hädaolukorra ajal, et teavitada inimesi vahetust ohust. Samuti on riskikommunikatsiooni osa en-netav teavitus, mis juhib tähelepanu võimalikele ohtudele ning nende vältimisele, näiteks loodus- ja tule-õnnetustele, kemikaalidega ümberkäimisega seotud ohtudele jne.

Soovitame KOV-i kodulehel luua eraldi rubriik, kus on info võimalikest riskidest, mis võivad antud KOV-i territooriumil tekitada hädaolukordi, sealhulgas ettevõtetest tingitud ohtudest, ohualade info (lingitult maa-ameti ja PA kodulehtedele), olulised telefoninumbrid (hädaabi, päästeala infotelefon, keskkonnainspektsiooni valvetelefon, maanteeinfokeskus, politsei infotelefon, perearsti nõuandetelefon, mürgistusteabeliin, Ees-ti Energia rikketelefon jt), tegevusjuhised hädaolukordadeks (viidetega vastavatele allikatele) ja kontakt, kust saab täiendavat infot. Riskikom-munikatsiooni sõnumeid võib edastada ka läbi kohaliku ajalehe, raadio, televisiooni ja sotsiaalmeedia.

KOV-i ruumilist planeeringut mõjutavatest ohtudest on otstarbekas teha ülevaade kodulehel. Eelkõige tuleb üld- ja detailplaneeringute koostamisel arvestada ohtudega, mis tulenevad ettevõtete riskianalüü-sidest ja üleujutusohuga ala piirkondadest. Sellise info avaldamine või-maldab ettevõtetel ja elanikel planeerida ohutut maa-ala kasutamist. Kui KOV-i haldusterritooriumil paikneb inimeste elu, tervist ja keskkon-da ohustav ettevõte, siis võiks riskikommunikatsiooni läbi viia koostöös ettevõttega.

Riski- kommunikatsioon

valmistab elanikkonda

ette.

26


KriisikommunikatsioonElutähtsa teenuse toimepidevu-se katkemine KOV-is või häda-olukorrad või politseisündmused võivad kaasa tuua olulisi häireid inimeste igapäevases elus. Kriisi-olukorda iseloomustab olukorra määramatus, sellest tulenev ava-likkuse ebakindlus ja hüppeliselt suurenev infovajadus. Inimesed võivad olla šokeeritud, hirmul ja halvimal juhul isegi paanikas. KOV-i ülesanne on sellises olu-korras jagada mõjutatud inimes-tele informatsiooni ja anda käitu-misjuhiseid (kohalik ajaleht, KOV koduleht, infotelefon jms). Tea-vitamist tuleb alustada niipea, kui on selgunud, et inimeste igapäevaelu on häiritud. Juhul, kui KOV keeldub infot andmast või pole kättesaadav, hakkavad levima kuulujutud ja väärinfo, mida on hiljem väga raske ümber lükata. PA ja PPA juhitavates hädaolukordades on KOV-i ülesanne toetada PA-d ja PPA-d kriisikommunikatsiooni läbiviimisel ja käitumisjuhiste jaga-misel oma elanikkonnale. Kriisikommunikatsiooni läbiviimisel avalikkuse-le jagatav info peab olema eelnevalt kooskõlastatud hädaolukorra lahen-damist juhtiva asutusega.

Elutähtsate teenuste toimepidevuse katkestuste ja hädaolukordadega kaasneb alati ka avalikkuse kõr-gendatud huvi ja meediasurve. Hästi korraldatud kriisiolukorra lahendamine ja kriisikommunikat-sioon aitab inimestel päästa ennast, oma vara ja ümbritsevat keskkonda, mõista toimunut ning olla informeeritud olukorra lahendamisest. Ela-nikkonnal on õigus olla toimuvast informeeritud ja jälgida, kuidas riik, sh KOV, oma ülesandeid täidavad.

Kriisikommu-nikatsioon aitab inimestel mõista

toimunut ning päästa ennast ja

oma vara.

Rahu, ainult rahu, me aitame!

27


ÕppusedPA, PPA ja KOV-id korraldavad hädaolukorraks valmisole-ku kontrollimiseks ning reageerimise harjutamiseks kriisireguleerimisõppuseid. Väliõppuste käigus rea-geeritakse reaalsete ressurssidega õppuse stsenaa-riumi järgi toimuvale õnnetusele, staabiõppustel simuleeritakse ressursid ja tegevused virtuaalselt vastumängijate poolt. Õppuste läbiviimiseks on ots-tarbekas koostada juhend, kus on määratud õppuse eesmärgid, reeglid, stsenaarium, hindamise korraldus ja eelarve. Õppuse järgselt tuleb kindlasti koostada hindamisaruanne (õp-puse kokkuvõte), mille alusel planeeritakse vajalikud tegevused valmis-oleku parandamiseks tulevikus.

KOV kriisikomisjon korral-dab kriisireguleerimisõppu-seid eeskätt oma elutäht-sate teenuste toimimise ja selle taastamise võime kont-rollimiseks. Seejuures on KOV-il alati võimalus kaasata õppuse läbiviimise protsessi PA või PPA või teiste asjasse puutuvate asutuste spetsia-liste. Üldjuhul kaasab häda-olukorra lahendamist juhtiv asutus ka oma korraldatava-tele õppustele KOV-e nende ülesannete täitmise ja juh-timisstruktuurides koostöö harjutamiseks. Õppustel kontrollitakse väljatöötatud plaanide toimimist.

Õppus on vahend koostöö harjutamiseks.

28


Õigusaktid

Õigusaktid, mis sätestavad kohaliku omavalitsuse kriisireguleeri-misalased ülesanded:•• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS);•• Hädaolukorra seadus (HOS);•• Avaliku teabe seadus (AvTS);•• Avaliku koosoleku seadus (AvKS);•• Korrakaitseseadus (KorS);•• Päästeseadus (PäästeS);•• Tuleohutuse seadus (ToS);•• Kemikaaliseadus (KemS);•• Politsei ja piirivalve seadus (PPVS);•• Riigipiiri seadus (RiS);•• Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS);•• Planeerimisseadus (PlanS);•• Rahuaja riigikaitse seadus (RRKS);•• VV 06.01.2011 määrus nr 5 "Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord";•• VV 23.07.2002 määrus nr 237 "Otsingu- ja päästetöö, sealhulgas mere-

reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning piiriveeko-gus";

•• VV 04.08.2011 korraldus nr 340 "Siseministeeriumi juhtimisel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanide kehtestamine";

•• VV 01.07.2010 määrus nr 92 "Avalikkuse hädaolukorras tekkimise vahetu-st ohust, hädaolukorrast ja hädaolukorra lahendamisest teavitamise kord ning nõuded edastatavale teabele";

•• VV 06.05.2010 määrus nr 57 "Hädaolukorrast või hädaolukorra vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord";

•• SiM 27.07.2009 määrus nr 27 "Kriisireguleerimisõppuse sisule ning regio-naalse ja kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimisõppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded";

•• Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimäärus.

KRIISIREgULEERIMISE JUHEND

29

Õigusaktid, mis reguleerivad KOV-i korraldatavate, sealhulgas elutähtsate teenuste korraldust:•• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS);•• Hädaolukorra seadus (HOS);•• Kaugkütteseadus (KKüTS);•• Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);•• Teeseadus (TeeS);•• Jäätmeseadus (JäätS);•• Ühistranspordiseadus (ÜTS);•• SiM 08.06.2010 määrus nr 16 "Toimepidevuse riskianalüüsi koostamise

juhend";•• SiM 08.06.2010 määrus nr 17 "Toimepidevuse plaani koostamise juhend";•• Valla ja linna põhimäärus ning arengukava(d);•• Valla- ja linnavolikogu valdkondlikud määrused.

KRIISIREGULEERIMISE JUHENDKOHALIKULE OMAVALITSUSELE

Documents

Kov kriisireguleerimise käsiraamat