Kasutusjuhend ja tehniline kirjeldus - library.e.abb.com · PDF fileÜldist SACO 16D3 tüüpi häirekeskus on üks osa alajaamade sekundaarseadmete SPACOM süsteemist ... rete konfigureerimine"

SACO 16D3Häirekeskus

Kasutusjuhend ja tehniline kirjeldus

2

1MRS 752069-MUM EST

Avaldatud 2001-03-02Variant AKontrollitudHeaks kiidetud

Andmeid võidakse etteteatamata muuta

SACO 16D3Häirekeskus

Sisukord Omadused .................................................................................................................................... 3Üldist .......................................................................................................................................... 3Kasutamine ................................................................................................................................... 3Talitluste kirjeldus ........................................................................................................................ 4

Sissejuhatus ............................................................................................................................. 4Mehaaniline konstruktsioon ................................................................................................... 5Ergutuskontaktide ahelad ....................................................................................................... 6Häirekanali funktsioonid ........................................................................................................ 6Häire visuaalne indikatsioon ................................................................................................... 8Standardiseeritud operatsioonide järgnevused ......................................................................... 8Esimese häire indikatsioon .................................................................................................... 10Sündmusregister ................................................................................................................... 10Jadaliidese kaudu loetav sündmusregister .............................................................................. 11Abiväljundid ......................................................................................................................... 12Grupihäire kanali signaalid ................................................................................................... 13Heliseadme väljund .............................................................................................................. 14Autokontrolli väljund ........................................................................................................... 15Blokeeringud ........................................................................................................................ 16Side jadaliides ....................................................................................................................... 18Plinkimise järjekorra sünkroniseerimine ............................................................................... 18Programmeerimine ............................................................................................................... 19Abitoitesüsteem .................................................................................................................... 19

Kasutamine ................................................................................................................................. 20Paigaldus ............................................................................................................................... 20Klemmid ja juhtmestus ......................................................................................................... 21Käivitus ................................................................................................................................. 22Talitlustest ............................................................................................................................ 22Häiretekstide kiled ................................................................................................................ 22SWOM 16A1 releede talitluse muutmine ............................................................................. 23SWIM 2A1 väljundrelee väljundkontaktide valimine ........................................................... 24Kasutusjuhend ...................................................................................................................... 25Esimese häire indikatsioon .................................................................................................... 26Sündmuste järgnevuse register .............................................................................................. 27

Programmeerimine ..................................................................................................................... 28Programmeerimise tehnika ................................................................................................... 28Programmeerimise surunupud .............................................................................................. 30Häirekanaliga seotud parameetrid ......................................................................................... 30

Häirekanali sisendi viite valimine .................................................................................... 30Häirekanali ennistuse viite valimine ................................................................................ 30Häirekanali tüübi või impulssloenduri valimine .............................................................. 31Kanali indikatsiooni valimine .......................................................................................... 31"Pendelduse" kontrolli programmeerimine ..................................................................... 31Grupihäirete moodustamine ........................................................................................... 31

Mooduliga seotud parameetrid ............................................................................................. 32Grupihäire-väljundreleede talitlusviisi valimine ............................................................... 32Blokeeringute konfiguratsiooni valimine ......................................................................... 33Häirekeskuse SPA-siini alluvusnumbri valimine ............................................................. 33Häirete järgnevuse valimine ............................................................................................ 34Jadasidepordi valimine .................................................................................................... 34

Parameetri sätestamise kaart .................................................................................................. 35Parameetrite tabel ................................................................................................................. 36Kanali blokeeringu skeem ..................................................................................................... 37Kaugjuhtimise kaudu häirekeskusesse edastatav ja sealt loetav informatsioon ....................... 38Sündmuste koodid ................................................................................................................ 42

Tehnilised andmed ..................................................................................................................... 42Katsetamine ................................................................................................................................ 44Hooldus ja remont ..................................................................................................................... 44Vahetus- ja tagavaraosad ............................................................................................................. 45Tellimise informatsioon.............................................................................................................. 45

3

Omadused SACO 16D3 on autonoomne mitmekanalinemikroprotsessoril baseeruv häirekeskus.

16 kontaktidega juhitavat sees/väljas häire võiimpulsside loendaja kanalit keskuse kohta.

16 signaali järgivat releeväljundit + kaks grupi-häire väljundit või alternatiivina, 16 grupihäireväljundit.

Helisignaali ja autokontrolli releeväljundid.

Häire visuaalindikatsiooniks on valgusdioodid.

Keskus on täielikult programmeeritav, kas esi-paneelil asuvate surunuppude abil või andmesidejadaliidese kaudu.

Numbriline kuvar esimese väljalülitus-häire indi-katsiooniks, sündmuste järgnevuse aruandluseksja programmeerimiseks.

Viimase 50 sündmuse register.

Andmeside jadaliides võimaldab lihtsa ühendusehäirekeskuse ja seire- ja/või juhtimissüsteemivahel.

Täiustatud töökindlussüsteem tugineb komplit-seeritud autokontrollile, mis sisaldab nii riistvarakui tarkvara "valvureid".

Paigaldatud keskusel on kõrge elektriliste häirin-gute kindlus ja ploki kesta kaitseaste on IP 54.

Üldist SACO 16D3 tüüpi häirekeskus on üks osaalajaamade sekundaarseadmete SPACOMsüsteemist

Sees/väljas häirekeskus on täiesti sõltumatumikroprotsessoril baseeruv seade, mis on ette-nähtud eraldiseisvana talitlevaks häirekeskseks.Keskus võib talitleda ka, info kogumise,salvestamise ja juhtimise plokina. Keskus võibtalitleda eraldiseisvana või integreerituna süs-teemi.

Häirekeskus on varustatud 16 kanaliga, mistalitlevad NA (normaalselt avatud) või NS(normaalselt suletud) ergutuskontaktidest. Lisakson keskus varustatud nelja abi-väljundreleega.Üks neist on ettenähtud heliseadme juhtimiseks( vile, sumisti, sireen jne), teist juhitakse seadmesisese autokontrollisüsteemi poolt ja kaks onettenähtud individuaalsete või grupihäire signaa-lide edastamiseks. Keskus on varustatud ka kahejuhtimissisendiga, mis on ettenähtud kaug-kvi-teeringuks ja kaug-ennistuseks. Häirekeskus ontäielikult autonoomne, mis sisaldab integreeritudtoiteplokki. Toiteplokk genereerib ploki sisesedabipinged, samuti väliste ergutuskontaktidepinged, mida kasutatakse ka väliskviteeringute ja-ennistusahelates. Seega ei vajata eraldi toiteallikaidergutuskontaktide ahelate toiteks.

Signaalide ülekandmiseks on keskus varustatud20 väljundreleega. Kahte neist kasutatakse grupi-häirete väljunditena, ühte kasutatakse heliseadmejuhtimiseks ja teine on keskuse sisemise auto-kontrollisüsteemi jaoks. Ülejäänud 16 väljund-releed võib kasutada, kas sisendsignaali järgivateväljunditena või grupihäirete väljunditena.

Mikroprotsessori moodul on standardiseeritud100 mm x 160 mm Euro-card trükkplaat, mistalitleb ka põhielemendina suurtes 19 tollistelepüstikute- ja kappidesüsteemidele projekteeritudhäirekeskustes (SACO 64D4).

SACO-süsteemides kasutatud kaasaegne mikro-protsessortehnoloogia pakub uusi võimalusi, mismitte ainult ei laienda häiresüsteemide tradit-sioonilist kasutusala aga ka suurendab häiresüs-teemide töökindlust. Uue häiresüsteemi kõigeolulisem omadus on süsteemi eriti suur paind-likkus. Häirekeskus on täielikult programmee-ritav seadme asukohal, mis võimaldab talitlus-skeemide ja parameetrite väärtuste vaba valikuseadme kasutamisel. Programmeerimine onvõimalik esipaneelil asuvate surunuppude võipersonaalarvuti abil läbi jadaliidese.

Kasutamine Häirekeskus SACO 16D3 on välja töötatudkaasaegsete häiresüsteemide jaoks ja rahuldabenamiku töökindluse ja häirekindluse nõudeid.Süsteem on kasutamiseks:- elektrijaamad ja alajaamad- tööstus ja tööstusprotsessid- laevad ja sadama paigaldised- ehitiste tehnilised paigaldised- veepuhastusjaamad jne.

Häiresüsteemi võib kasutada ka tavakasutuses,kus on vajalik paljude kontaktide pidev järelvalvevõi seire ja rikke kiire tuvastamine, rikke identi-fitseerimine ja visuaal-/helihäiresignaali väljasta-mine, vastavalt sellele, kas on vaja pöörata tähe-lepanu protsessi ebanormaalsetele talitlustingi-mustele või protsessi normaalolekus muuta prot-sessi parameetrite väärtusi vastavalt impulssloen-durile.

4

Talitlustekirjeldused

Sissejuhatus

Häirekeskus SACO 16D3 on paindlik ja mitme-külgne 16 häiresisend-kanaliga teadvustusseade.Seadme põhiline ülesanne on jälgida etteantudprotsessi ja pöörata tähelepanu protsessi talitlus-tingimuste kõrvalekalletele normaalsetest talit-lustingimustest. Tähelepanu pööramiseks kasu-tatakse valgusdiood-indikaatoreid (visuaalsig-naalid) või tavalisi audioseadmeid (helisignaalid).Häiresüsteemi võib lülitada ka sündmuste salves-tussüsteemi. Selle süsteemi kaudu on võimaliktrükkida aruandeid, kus on toodud kanali tun-nus, kuupäev ja kellaaeg ja seega saab määrata,millal toimus sisendkanali oleku muutus.

Häirekeskuse põhilised funktsioonid on toodudalljärgneval plokk-skeemil.

Häirekanalite sisendid ühendatakse ergutuskon-taktidega. Ergutuskontaktid, st protsessi olekuseireseadmete kontaktid, võivad olla NA (nor-maalselt avatud) või NS (normaalselt suletud)tüüpi.

Keskplokk võrdleb pidevalt sisendkanaliteltsaabuvat informatsiooni eelnevalt salvestatudinformatsiooniga. Oleku muutuse avastamiselaktiveeritakse häirekanal ja juhul kui ebanor-maalne olek kestab kauem kui antud kanalisisendi etteantud viide, registreeritakse antudsündmus. Visuaalindikaatorid (valgusdioodid)ja abiväljundreleed reageerivad antud olukorralevastavalt talitlusprogrammile.

Häirekeskuse saab kviteerida ja ennistada esipa-neelil asuva surunupuga või väliste kaugjuhtimis-surunuppudega.

Häirekeskus sisaldab seesmist sündmuste regist-rit. Keskus varustatakse andmeside jadaliidesegaja nii on võimalik keskus ühendada kohtandme-kogujaga, näiteks SRIO 500M/1000M, kasu-tades selleks jadaliidest. Häirekeskuse sündmus-registrisse salvestatud infot saab lugeda jadaside-kanali kaudu.

Joon. 1. Häirekeskuse SACO 16D3 plokk-skeem.

Sisetoide

SWIM 2A1

Häirekanalid 1…16

1 2 16

Toide1 2

16

16

Lintkaabel ühendus

Jadaside

SWOM 16A1

1 2 16

SPA-siini ühendus

Autokontrolli ja helisignaali väljundid

Grupihäire väljundid

1 2

Kaug, ennistus/kviteerimine

SACO 16D3

Releeväljundid 1…16

5

FAULTON

ÜhendusmoodulSWCM 3A1

Paigalduskest

Toiteploki moodul SPGU 240A1 või SPGU 48B2

Väljundreleede moodul SWOM 16A1

Kaas

Esipaneel

Sisend-väljund moodul SWIM 2A1

Häirekeskuse protsessorimoodul SWPM 3A1

Mehaanilinekonstruktsioon

Häirekeskus koostatakse standardiseeritud 100mm x 160 mm "Euro-card" pistikmoodulitest.SACO 16D3 tüüpi häirekeskus koosneb järg-mistest moodulitest:

- toiteploki moodul, tüüp SPGU 240A1 võiSPGU 48B2

- sisend-väljund moodul, tüüp SWIM 2A1- häirekeskuse mikroprotsessori moodul, tüüp

SWPM 3A1- väljundreleede moodul SWOM 16A1

Häirekeskuse mooduli kest on valmistatudalumiiniumprofiilist mille külge on kinnitatudühendusmoodul SWCM 3A1 ja nii kujunebmontaazikest. Ühendusmoodul sisaldab trükk-plaatide pistikmoodulite ühenduspesi ja kruvi-klemmliiste kõikide välisühenduste jaoks. Ühen-dusmoodul sisaldab ka 48 V dc (alalisvoolu)toiteplokki ergutuskontaktide ahelate pingesta-miseks.

Häirekeskus on ettenähtud süvispaigalduseks.Paneeli tagust sügavust võib vähendada 40, 80,või 120 mm võrra kasutades vastavat kõrgendus-raami.

Valualumiiniumist paigaldusraam on värvitudkuumutatava karbamiidvaikvärviga ja varustatudkummitihendiga, mis tagab paigalduskesta japaneeli vahelise ühenduse kaitseastme IP 54.

Paigalduskest varustatakse ka läbipaistva UVkiirguse suhtes stabiliseeritud polükarbonaat-plastist kaanega. Kaas on varustatud plommitavakinnituskruviga. Kruviga kinnitatud kaanel onka kaitseaste IP 54.

Kruvi-klemmliistud, kõikide sisend-väljundjuhtmete ühendamiseks, asuvad paigalduskestatagaküljel. Igale klemmile võib ühendada ühevõi kaks, maksimaalse ristlõikega 2,5 mm2, juhti.Ühendamisel ei vajata kaablikingi. Ühendus-skeem-diagramm asub kesta küljel.

Joon. 2. Häirekeskuse SACO 16D3 pistikmoodulid.

6

Ergutuskontaktideahelad

Protsessi jälgivate seadmete elektrilised kontaktidpeavad olema potentsiaalivabad, sest häirekeskusise genereerib vajaliku kontaktide pinge 48 V dc.Sama kehtib ka kaugjuhtimise sisendite kohta.

Toiteploki poolt genereeritav kontaktahelatetoitepinge tagab ka kontaktahelate ja häirekes-kuse elektonskeemide vahelise täieliku galvaani-lise eraldatuse, talitledes ise kui süsteemi maan-dus. Kanalite sisendid varustatakse siirdeprotses-side summutusahelatega ja sisendpinge piirajatega.

Häirekanaleid võib eraldi programmeeridavastavalt sellele, kas kanal toimib normaalseltavatud või normaalselt suletud kontaktidega.Häirekeskus varustatakse kontaktide pingejärelvalvega. Rikke avastamisel süttib seadmeesipaneelil valgusdiood "FAULT" ("RIKKE")ja rakendub autokontrolli väljundrelee. Rikke-teate võib edastada ka jadasidepordi kaudusüsteemi kõrgemale tasandile.

Joon. 3. Häirekanali sisendi põhimõtteline skeem.

Siirdeprotsessi summuti

Häire-kanalile

48 VDC

Sisemisest toiteplokist

0 V

48 V

Ergutus-kontakt

Galvaaniline eraldu

Häirekanalifunktsioonid

Häirekanal koosneb mitmest funktsionaal-plokist. Kanali skeem on toodud joonisel 4.Mõnede plokkide all olev muutujate nimekirinäitab seda, et vastava parameetri väärtuse võib

valida toodud väärtuste hulgast st parameetrivõib programmeerida. Programmeerimisel väljavalitud parameeter kuvatakse numberkuvaril.

Joon. 4. Häirekanali plokkskeem.

JÄRGNEVUSE LOOGIKA

Grupihäire B

& Grupihäire A

Blokeeriv väljund (0)

KviteeringEnnistus

1

Häire indikaator

Helisignaal

Grupihäiret A blokeeriv sisend (1)

Kanalit blokeeriv sisend (2/3)

ERGUTUSKONTAKTIDE VALIK

SISENDI VIIDE

ENNISTUSE VIIDE

48 V

Ergutus-kontakt

Galvaaniline eraldus ja siirdeprotsessi summuti

0 = NA kontakt1 = NS kontakt2 = NA kontakt mitteennistuv3 = NS kontakt mitteennistuv4 = NA ja NS kontakt5 = impulsside loendur loeb sulgumisi6 = impulsside loendur loeb avanemisi7 = impulsside loendur loendab mõlemaid nii sulgemisi kui avanemisi

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s

-

0 = järgnevus 0-41 = järgnevus 0-4, ilmub ka helisignaal2 = järgnev kontakt

Vaikus

7

Peale galvaanilist eraldust ja siirdeprotsessi sum-mutamist sisenev ergutuskontakti signaal ana-lüüsitakse ja identifitseeritakse signaali tüüp.Eristatakse seitset tüüpi sisendsignaali:0 = signaal normaalselt avatud kontaktilt,

ennistusega1 = signaal normaalselt suletud kontaktilt,

ennistusega2 = signaal ainult kasvavalt frondilt3 = signaal ainult vähenevalt frondilt4 = signaal kasvavalt ja vähenevalt frondilt5 = impulssloendur, loeb kontaktide sulgumisi6 = impulssloendur, loeb kontaktide avanemisi7 = impulssloendur, loeb kontaktide avanemisi

ja sulgumisi

Sisendsignaali tüüp 2, 3 ja 4 valitakse tavaliseltsiis kui kasutatakse sündmuste salvestust. Näitekssignaal, mis näitab, et võimsuslüliti on väljalülitunud, fikseeritakse ja registreeritakse ainulttema signaali kasvavalt frondilt.

Impulssloendurit kasutatakse ainult siis kui and-med edastatakse süsteemi kõrgemale tasemele.Impulsside loendurite kanalite jadaloogika onvõimalik sätestada signaalide järgnevusele ilma,et rakenduks vilkuv valgus- või helisignaal (S4 =2). Impulsside loendurite kanalitele ühendatudgrupihäire releed tuleb konfigureerida impulss-väljunditeks (S1 või S2 = 2).

Impulssloenduritena konfigureeritud kanalidloendavad impulsse sagedusega kuni 3 Hz.Loenduri mahtuvus on 0…29999. Antudvahemikus saab loenduri algväärtuse vabaltsätestada. Juhul kui loendur jõuab 29 999-ni siisalustab loendur uuesti nullist.

Loendurit võib lugeda ja sätestada vaid SPA siinikaudu. Kanali eriparameeter on V5. Juhul kuiloetakse parameetrit V5 siis võetakse vastuimpulssloenduri praegune seis (väärtus), juhul,kui impulssloenduri antud (stardi) väärtus onsalvestatud.

Loendurite mälud ei oma patareitoidet jaabipinge kadumisel salvestatud väärtused kaovadja loendurid alustavad väärtusest 0 või abitoitetaastumisel olevast väärtusest.

Sisend-ergutuskontakti signaali oleku muutuseavastamisel ja kui uue oleku kestus ületab kanalisisendi viite aktiveeritakse toimingute järgnevusemälu.

Kanali sisendi viite võib valida kaheksa salvesta-tud sätte hulgast. Valik toimub esipaneelilt.:0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms

3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s8 = muu väärtus, mis programmeeritakse jada liides kaudu.

Kanali sisendi viidet on võimalik jadaliidesekaudu vabalt programmeerida. Programmeeri-misel juhindu käesoleva juhendi lõpus olevastparameetrite loendist (S1).

Juhul kui ergutuskontakti asendi signaal muutubja signaal muutub vastavaks normaalasendilepeab kanali ennistuse viide olema ületatud ennemuutuse registreerimist. Võimalikud viitedvõivad olla samad sisendi viitega aga kanaliennistumise viited valitakse eraldi (S2).

Operatsioonide järgnevuseloogika ahela akti-veerimisel visuaal-häirekuvarid hakkavad talit-lema kooskõlas programmeeritud järgnevusele(süttimisjärjekorrale). Sobivaim, viiest standard-sest operatsioonide järgnevusest, valitakse pro-grammeerimise teel. Kõik sisendsignaalide olekumuutused salvestatakse sündmusregistris sõltu-mata valitud operatsioonide järgnevusest visuaal-häirekuvaritel.

Jadamälu kviteeritakse/ennistatakse järgmiselmoel:SILENCE ennistab helisignaali(Vaikus)ACKNOWLEDGE kuvab häire äratundmise(Kviteerimine)RESET ennistab kanali normaa-(Ennistus) lolekusse

Iga häirekanal genereerib kaks grupihäire signaaliA ja B, mida võib lülitada grupihäire-väljund-releedele. Täpsemalt vaata punktist "Grupihäi-rete konfigureerimine" leheküljel 29.

Iga häirekanal varustatakse kahe blokeerimis-signaali sisendiga ja ühe blokeerimissignaaliväljundiga. Blokeerimissignaali sisendid/väljun-did on:0 = blokeerimissignaali väljund. Võib olla ühen-

datud teisele kanalile.1 = blokeerimissignaali sisend. Blokeerib grupi-

häire A signaali.2 = blokeerimissignaali sisend. Blokeerib kogu

häirekanali, ennistub kui kviteeritud signaal.3 = blokeerimissignaali sisend. Blokeerib kogu

häirekanali, ennistub kui uus häire.

Kanali blokeerimissignaali sisendi aktiveerimiselaktiveeritakse ka sama kanali blokeerimissignaaliväljund.

8

FAULT

ON

Häire visuaalneindikatsioon

Häirekanali olek näidustatakse eriti heledavalgusdioodiga. Läbipaistval kilel legendiplaatpaigutatakse läbipaistvast plastist kattelehe servasoleva pilu kaudu selle alla. Täiendavat informat-siooni vaata punktist "Legendikile", leheküljel22.

Esmane väljundinfo väljastatakse esipaneelilpaikneva nelja numbrikohalise kuvari abil.Digitaalkuvaril võib samuti kuvada sündmus-registris salvestatud informatsiooni.

Kviteerimine ja ennistamine teostatakse suru-nupuga, mis asub ploki esikülje plastkattel võikahe välissurunupu abil. Esipaneelil asuvadennistuse indikaator- valgusdioodid, mis ontähistatud sõnadega SILENCE (Vaikus), ACK(Kviteerimine), RESET/TEST (Ennistus/Test)näitavad missugune toiming on teostatud.Ennistuse järgnevus sõltub operatsioonidejärgnevusest.

Joon. 5. Häirekeskuse SACO 16D3 häireindikaatorid ja surunupud.

Nelja numbriline seitsmesegmendiline kuvar

Ennistuse indikaator-valgusdioodidSILENCEACKNOWLEDGERESET/TEST

Surunupp Acknowledge/Reset(Kviteerimine/Ennistus)

Kanaliaken koos indikaator-valgusdioodi ja legendi tekstiga

Sündmusregistri sammlugemisesurunupp

Standarditudoperatsioonidejärgnevused

Häirekeskus varustatakse viie standarditud ergu-tus-kviteerimis operatsioonide järgnevusega,millest saab valida antud rakenduseks kõige sobi-vama. Operatsioonide järgnevused on:0 = ISA A, automaatne ennistus1 = ISA A-1, automaatne ennistus, helisignaali

eraldi ennistus2 = ISA M-1, käsitsi ennistus, helisignaali eraldi

ennistus3 = ISA R-1, käsitsi ennistus, helisignaali eraldi

ennistus, visuaalne indikatsioon ennistumisel4 = DIN 19235, käsitsi ennistus pärast pöördu-

mist normaal talitlusse kui kviteering toimushäire ajal, visuaalne indikatsioon ennistu-misel kui kviteering toimus enne pöördumistnormaal talitusse.

Ülalpool toodud operatsioonide järgnevused onühised kõigile 16 kanalile. Siiski võib järgnevusimuuta teiseks ka kanalite kaupa, kuid peabarvestama järgmist:0 = indikatsioonid vastavad valitud järgnevusele1 = indikatsioonid vastavad valitud järgnevusele,

aga sisaldab ka ennistusel helisignaali. Kehtibainult järgnevustele ISA R-1 ja DIN 19235

2 = ergutuskontakti järgiv indikatsioon ilmahelisignaalita

Vajalikud kviteerimis/ennistus operatsioonidmääratakse häirekeskuse poolt ja nõutavadkviteerimis/ennistus operatsioonid näidatakseindikaator-valgusdioodidega. Häirekeskus varus-tatakse kahe välis-juhtimise sisendiga. Üks neiston helisignaali kaugennistuseks ja teine häire-kanalite kaugkviteerimiseks/-ennistamiseks.

TÄHELEPANU!Esipaneelil olev kviteerimis/ennistus surunupptoimib ka kuvari testimise nupuna. Testiteostamiseks tuleb vajutada surunupule "Ac-knowledge/Reset" ("Kviteerimine/ennistus")umbes 1 sekundi jooksul, mille tulemusenasüttivad kõik indikaator-valgusdioodid ja digi-taalkuvar näitab 8888. Kuvarit ei tohi testidakui mõni häirekanal on kviteerimata või ennista-mata. Surudes testimisnuppu umbes 15 sekunditaktiveerub autokontrolli abi-väljundrelee ja rikkevalgusdiood (FAULT)

9

Joon. 6. Valitavad häirete järgnevused.

Automaatne ennistusISA A

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

Ergutuskontakt

Kviteerimine

Helisignaali ennistus (Vaikus

Helisignaali väljund

Ergutuskontakt

Visuaal-häireindikaato

Kviteerimine


Ergutuskontakt

Visuaal-häireindikaator

Kviteerimine



Ennistus

Ergutuskontakt


Kviteerimine



Ennistus

Ergutuskontakt

Visuaal-häireindikaato

Kviteerimine



Ennistus

Automaatne ennistus, eraldi helisignaali väljundi ennistusISA A-1

Käsitsi ennistus, eraldi helisignaali väljundi ennistusISA M-1

Käsitsi ennistus, visuaalne indikatsioon ennistusel ja eraldi helisignaali väljundi ennistusISA R-1

Käsitsi ennistus pärast pöördumist normaal talitlusse kui kviteerimine toimus häire ajal, visuaalne indikatsennistusel kui kviteering toimus enne pöördumist normaal talitusse. Helisignaali käsitsi ennistus.DIN 19235

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF


10

Esimese häireindikatsioon

Häirekeskus eristab esimese häire järgnevatesthäiretest. Esipaneelil asuval digitaalkuvaril kuva-takse esimesena toiminud häirekanali numberkoos tunnusega A. Häiresignaalide järjekorda

hakatakse loendama viimasest ennistusest võikviteerimisest. Esimesena toiminud kanali indi-katsiooni saab ennistada surunupuga "Kviteeri-mine/Ennistus" (Ack/Reset).

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Esimesehäire mälu

Häirekanali ennistus (Reset)

Digitaalkuvar

Ei ole kasutusel

Sündmuse tüüpA = sisenev häiresignaal

Kanali number 1...16

Ajaline järgnevusKümnendpunkt näitab esimest häiret pärast viimast kviteerimist Sündmuse tüüpA = sisendhäire- = kanali ennistus- - - - = kviteering

Kanali number1...16

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Sündmus-register

Häire kviteering (Ack)

Digitaalkuvar

Viimane saabunud sündmus

Sündmusregistri infot loetakse surunupu abil

Joon. 7. Esimese häire indikatsioon.

Sündmusregister Häirekeskus on varustatud sündmusregistriga,mis võimaldab avariijärgses olukorras taastadasündmuste järgnevuse. Registris säilitatakse vii-mased 9 sündmust ja neid saab, kasutadessurunuppu ↑, lugeda digitaalkuvarilt sammtalit-

luses. Esmalt kuvatakse viimane informatsioonst aadressiga No 9 ja seejärel ajaliselt toimumisevastupidises järjekorras kõik sündmused kunisündmuseni No 1, mis on salvestatud sündmus-test vanim.

Joon. 8. Sündmusregistri toimimise skeem.

11

Jadaliidese kauduloetav sündmus-register

Häirekeskus on varustatud eraldi sündmus-registriga, mis sisaldab järgmist informatsiooni:sündmuse tüüp, kanali number ja sünkroonaja-templ. See sündmusregister võimaldab kõrgemaltasemel oleval süsteemil lugeda häirekeskusest,SPA jadaside kaudu, toimunud sündmusi.Sündmusregister säilitab 50 sündmust. Aja-templid on suhtelised ja ajavahemik on maksi-maalselt 60 sekundit. Kõrgema taseme süsteemiühendatud keskuste kellad sünkroniseeritakse

(SPA siini juhtkellaga), tavaliselt kord sekundis.Kanalite vaheline ajaeristus on 5 ms.

Häirekeskus sisaldab ka kanalite maatriks-registrit, mis toimib rööbiti sündmusregistrigaja milles igale kanalile vastab üks bitt. Juhul, kuisündmusregister on ületäitunud ja toimubsisendkanali aktiveerimine siis aktiveeritaksemaatriksregistri vastav bitt.

Joon. 9. Sündmuste registreerimine SPACOM süsteemis.

Ületäitumine

Ületäitumine

Time Slave Channel Code21

500

Kasutaja tekstide lisamine

Sündmusregister

Kell

SPA-siin

Sünkroniseerimine

SRIO

Printer

Peasüsteem Aeg Alluv Kanal Kood

Kanal KoodAeg

Sündmused

Kell 0 - 60 s

SACO häiremoodul

Sündmus-register

Ületäitumine

1 2 3 45 6 7 89 10 11

14 16

Sündmuste ületäitumise maatriksregister

SPA-siin

Kell 0 - 60 s

Aeg123....n

Kanal Kood

Sündmused

SPA-siin

SPACOM releekaitse moodul

Sündmus-register

1213 15

Aja märkimine: aasta, kuu, päev, tund ja minut

123.......

484950

12

Abiväljundid Häirekeskus sisaldab nelja väljundreleed. Kaksväljundreleed toimivad grupihäire releedena, üksabiväljundrelee on ettenähtud heliseadmejuhtimiseks ja üks abiväljundrelee on ettenähtudsisemise autokontrolli jaoks.

Lisaks sisaldab häirekeskus 16 kanalist väljund-releede moodulit. Seda moodulit võib kasutadagrupihäirete jaoks või sisendsignaale järgivateksväljundhäireteks. Valitud ühenduse muutmineteostatakse kahe lintkaabli abil. Ühenduste tege-miseks tuleb eemaldada esipaneel. Grupihäireteühendus on märgistatud sõnadega "GROUPALARM" ja väljundhäiresignaalide kaabli

ühendus on tähistatud sõnadega "SIGNALFOLLOWER".

Grupihäire asendis kaks esimest releed, releeplaadil, talitlevad paralleelselt fikseeritudgrupihäire relee väljunditega.

Kui väljundreleede mooduli releesid kasutatakselihtsalt signaali järgivate väljundelementidenasiis väljundreleed järgivad täielikult sisend-ergutussignaali. Sellisel juhul ignoreeritakse kõikikanalitele programmeeritud sisendite või väljun-dite viiteid.

Joonis 10. Väljundhäirete põhimõtteline diagramm.

1

Grupeerimine

16 Grupihäire 16

Grupihäire 1

2 Grupihäire 2

Ergutuskontakt 1

Häirekanal 1

Ergutuskontakt 16

Häirekanal 16

A

B

A

B

Ergutuskontakt 2

Häirekanal 2

A

B

3 Grupihäire 3Ergutuskontakt 3

Häirekanal 3

A

B

Grupihäire tüübi valik releele 1




Lint-kaabel

Lintkaabel

Grupihäire väljund 1

Grupihäire väljund 2

Relee väljund 1

Relee väljund 2

Relee väljund 3

Relee väljund 4

Relee väljund 15

Relee väljund 16

SWOM 16A1

SWIM 2A1

13

Grupihäireväljundkanalisignaalid

Iga häirekanal genereerib kaks grupihäireväljundsignaali, A ja B, mida võib vabalt lülitadakahele grupihäire väljundreleele, et kujundadakaks grupihäire talitlust. Kahele grupihäire-väljundreleedele võib programmeerimisega anda,mõlemale väljundreleele eraldi, järgmisedtalitlused:

0 = FCFR, ergutuskontakti järgiv grupihäire1 = AACR, kviteerimisega juhitav grupihäire

2 = ISR, impulsi kujujärgne grupihäire3 = FCFR + ISR, ergutuskontakti järgiv grupi-

häire koos 300 ms aktiivse grupihäire signaalikatkestamisega, alati, kui aktiivse grupihäirekanalisse liitub uus häiresignaal

4 = FCFR + AACR, ergutuskontakti järgiv grupi-häire ja kviteerimisega juhitav grupihäire(vaata järgnevat joonist).

Joon. 11. Erinevat tüüpi grupihäire signaalide põhimõtteline diagramm. Häiresignaalid 1 ja 2kuuluvad samasse grupihäire rühma.

Kanali sisendite viited Kanali ennistuse viide

Häire 1

Häire 2

Kviteering

Häiresignaali järgiv

Häiremälu järgiv

Impulsi tüüp

Signaali järgiv koos katkestusega

FCFR + AACR (Signaali järgiv koos kviteerimisega)

TÄHELEPANU!Grupihäiretel on alati mingi kindel põhiviide.Põhiviide sõltub saabuvate häiresignaalidehulgast ajaühikus ja kasutusel olevate sisemisteblokeeringute tasemete arvust. Juhul, kui

ajaperioodil 200 ms võetakse vastu ainult ükshäiresignaal ja ei kasutata blokeeringuid siisgrupihäire põhiviide on 70 ms.

14

Heliseadme väljund Üldiselt heliseadme juhtimise väljundrelee raken-dub siis, kui aktiveeritakse üks 16-st häirekanalist.Igat kanalit on võimalik eraldi programmeeridanii, et antakse helisignaal ka häirekanali ennistu-misel normaalolekusse. Juhul, kui häirekanal onprogrammeeritud vaid ergutuskontakte järgivalehäire-valgussignaalile siis helisignaali ei generee-rita. Palun vaata punkti "Standardiseeritud ope-ratsioonide järgnevus" leheküljel 8. Helisignaali

võib välja lülitada, kas surunupuga Kviteering/Ennistus (Ack/Reset) või rakendades välistjuhtimissignaali, häirekeskuse, heli kaugjuhti-missisendile (17).

Sisenev häiresignaal, mille puhul helisignaal onmahavõetud aga häiresignaal ise ei ole kviteeritudega ennistatud, ei põhjusta uut helisignaali kaergutuskontaktide "pendeldamisel".

Joon. 12. Helisignaali juhtimise diagramm.

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Helisignaali mälu

Heliväljundi ennistamine (Vaikus (Silence))

Helisignaaliseadme väljundrelee

15

Autokontrolliväljund

Häirekeskus on varustatud laialdase funktsio-naalsusega autokontrolliga. Siserike või siseväär-toiming põhjustab autokontrolli väljundreleerakendumise. Siseautokontrolli süsteem jälgibpidevalt keskuse sisemisi toitepingeid, tarkvaratalitlust ja mikroprotsessori loogikat. Keskusesisetalitlushäire ilmnemisel tehakse automaatseltkeskuse taaskäivitamise katse ja juhul, kui rikeon kadunud, taastub keskuse normaaltalitlus.

Juhul, kui programmi viga, mikroprotsessoriviga või toitepingete viga omab püsivat iseloomulülitub sisse valgusdiood, tähisega FAULT(RIKE), ja autokontrolli väljundrelee vabastub(normaalolukorras on ergastatud olekus). Auto-

kontrolli rakendumisel blokeeritakse kõik väljun-did ja suletakse ka side jadaliides. Juhul, kuiloogikaahelate pinge kaob täielikult siis kustuvadvalgusdioodid ON (SEES) ja FAULT (RIKE).Muud toimingud vastavad eespool kirjeldatule.

Rikke esinemisel, häirekeskuse poolt genereeri-tava, 48 V DC (alalispinge) häirekontaktidetoites süttib valgusdiood FAULT (RIKE) jaautokontrolli väljundrelee vabastub (normaal-olukorras on ergastatud olekus). Informatsioonirikkest võib edastada jadaside kaudu. Kui kaobväljundreleede juhtimise pinge siis autokontrolliväljundrelee vabastub.

Autokontrolli väljundrelee

1

Grupihäire ja side blokeering

Siseauto-kontroll

Rike

24 v alapinge

5 V üle- ja alapinge

48 V alapinge

Riist- ja tarkvara valve

Joon. 13. Autokontrollisüsteemi põhimõtteline skeem.

Kuvaril võidakse väljastada järgmine veateade:

- - -1 = puudub parameetermälu- - -2 = vigane parameetermälu (kontrollsumma

viga)- - -3 = sündmusregister on blokeeritud, tingitud

ergutuskontakti "pendeldusest" (vaataalljärgnevat)

- - -4 = ergutuskontaktide ahelate alatoitepinge

Samuti kontrollitakse jadasidet. Kümnend-punkt, kuvari paremal nurgas, hakkab vilkuma,kui viimase kolmekümne sekundi jooksul ei oletoimunud ühtki sidet jadaliidese kaudu. Vilkuvkümnendpunkt näitab sidesiini riket või riketkõrgema tasandi süsteemis.

Siini järelvalve võib kasutusest välja lülitada kuihäirekeskusega ei ole ühendatud jadasiini. Selleteostamiseks antakse parameetrile V201, "And-mete edastuskiirus" sättele (setting of data trans-mission rate") väärtus 1 (sünkroonväljund).Vaata punkti "Jadaliidese valimine", leheküljel34.

Selleks, et ära hoida ergutuskontakti "pendelda-misest" tingitud side blokeeringut, kõrgemataseme süsteemiga, varustatakse keskus vastavasättega. See säte määrab kui palju on lubatudühe kanali kohta sisendhäireid ühe minutijooksul. Juhul kui ületatakse sätte poolt määratudlimiit siis kanal blokeeritakse seniks kui häiretearv minutis on väiksem kui säte. "Pendeldava"ergutuskontaktiga kanal kuvatakse järgnevalt:

Kanali number

"Pendeldamine"

Kuva indikatsioon ennistatakse surunupugaRESET (ENNISTUS).

"Pendeldamise" järelvalve programmeeritakseparameetriga S11 (kanalikesksed sätted):

00 = "Pendeldamise" järelvalvet ei kasutata01…99 = Maksimaalne häirete arv minutis.

16

Blokeeringud Häirekanalite talitluse alapunktis pöörati tähele-panu, et iga kanal varustatakse kolme tüüpiblokeeringuga, 1, 2, ja 3, ning ühe blokeeringuväljundiga, 0.

Blokeeringu sisendi tüüp 1, blokeerib aktiveeri-misel vaid kanali grupihäire signaali A. Blokee-ringu sisendi tüüp 2 blokeerib kogu häirekanalija kui blokeering kaob ajal mil kanal oli veelaktiivne siis kanal näidustatakse ühe häirekviteeringuna. Kolmandat (tüüp 3) tüüpi blokee-ringu sisend blokeerib samuti kogu kanali kuidblokeeringu kadumisel ennistub uue häirena.Null (0) tüüpi blokeeringu väljund aktiveeritakseühe häirekanali aktiveerimisel või ühe blokee-ringu sisendi aktiveerimisel. Viimati mainitudiseärasus võimaldab häirekeskuse programmee-rida kuni kaheksale blokeerimistasemele.

Erinevate kanalite vahel jaotatakse blokeeringudkaheksa siseblokeeringuliini kaudu, vaata joonistleheküljel 17.

Iga kanal võib olla ühendatud kahe blokeeringu-liiniga. See tähendab, et mõlemad häirekanaliblokeerimissisendid on ühendatud vabal valikulkahele erinevale blokeeringuliinile, või blokee-ringu väljund ja üks blokeeringute sisenditest onühendatud kahele erinevale blokeeringuliinile.

Juhul kui häirekeskusele ühendatakse üks välis-blokeerimissignaal siis võetakse blokeerimissisen-dina kasutusele üks häirekanal. Säärasel juhulvõib häirekanalile anda ergutuskontaktiga kaas-neva valgusindikatsiooni (S4 = 2) nii, et kanal eigenereeri helisignaali, vaata lehekülge 31.

Tähelepanu!Juhul kui kasutatakse enamat kui kolme blokee-ringutaset, võib blokeeringute tasemete arvmõjutada sündmusregistri ajatempli eraldus-võimet.

Joon. 14. Häirekanalite blokeeringute toimimise põhimõtted.

Järgnevus-loogika

Grupihäire B

& Grupihäire A

Blokeeriv väljund (0) Kviteering

Ennistus

1

Valgusindikatsioon

Heliindikatsioon

Grupihäiret A blokeeriv sisend (1)

Kanalit blokeeriv sisend (2)

Häire sisend(või blokeeriv sisend)

17

Kanali blokeeringukonfigureerimisenäide

Välisblokeeringusignaal ühendatakse sisendka-nalile 10, mis konfigureeritakse andma blokeeri-misväljundit blokeerimisliinile 1. Juhul kuiblokeering on aktiivne siis liin 1 blokeeribväljundsignaali A kanalil 7 ja blokeerib täielikultkanali 8. Kanal 2 annab samuti ühe blokeerimis-väljundi liinile 2, mis blokeerib kanali 5 väljund-signaali A.

Ülaltoodud kirjeldatud ühendust tähistab musttäpp vastaval joonel, joonisel 15. Antud talitluseprogrammeerimist, esipaneelil asuvate surunup-pudega, kirjeldatakse leheküljel 30.

Hea ülevaate saamiseks blokeeringuskeemidekonfigureerimisel võib kasutada joonisel 15toodud konfigureerimisskeemi.

Joon. 15. Blokeeringutediagramm.

BLOKEERINGUTE GRUPID

1 2 3 4 5 6 7 8

Kanal 1/__ Funktsioon 1Funktsioon 2
















BLOKEERINGU TÜÜP 0 =blokeeriv väljund 1 = grupihäiret A blokeeriv sisend 2 = häirekanalit blokeeriv sisend

Häirekeskus No__

Blokeerimis-sisend

0 1

2 10 2

1 1

1 2

18

Side jadaliides Häirekeskus sisaldab side jadaporti, mille kaudusaab keskuse ühendada kohtandme- jasidevõrkku. Ühenduseks kasutatakse SPA-siiniprotokolli. Jadaliidese füüsiline ühendus teosta-takse keskuse tagaküljel asuvate kruviklemmidekaudu. Ühendamiseks kasutatakse klemme 1, 2,3, 13 ja 14 (vaata joonist 16). Jadaliides vastabRS 485 standardile.

Elektrilise ühenduse kasutamisel ülekandekaugus on 20 kuni 30 meetrit. Kaugus sõltubpaigaldise häirekindlusest. Plokkide vahelinesuurim lubatav maanduspotentsiaalide erinevuson ±10 V.

Kiudoptilisete sidemoodulite SPA-ZC 17 võiSPA-ZC 21 kasutamisel ühendatakse keskuskiudoptilisele siinile. Edastuskaugus kiudoptikakasutamisel on plastkiu kasutamisel umbes 30meetrit ja klaaskiu kasutamisel umbes 2 kilo-meetrit.

Tähelepanu! Keskuse kasutamisel häirerikkaskeskkonnas (nagu alajaamad) soovitatakse alatikasutada kiudoptilist sidet.

Kasutades LON/SPA lüüsi, SPA-ZC 100, võibhäirekeskuse ühendada ka LON siiniga.

SPA siini protokoll on kirjeldatud SPA siiniandmeedastus protokollis V2.5, 34 SPACOM 2EN1 ja LON Talk protokoll on kirjeldatudLON siini dokumendis - LON Works networkin protestion and control systems; 1MRS750035-MTD EN.

Andmete jadaedastuskiirus on tavaliselt 9600bit/s.

Jadaedastuse kaudu on häirekeskusest võimaliklugeda järgnevat informatsiooni:

- sündmusregistreid koos ajamärgenditega- kanalite ja süsteemi olekuid- programmeeritud parameetrite väärtusi- impulssloendurite väärtusi

Häirekeskusse on võimalik kirjutada-salvestadajärgmist informatsiooni:- aja sünkroniseerimine- heliseadme ennistus- häirekanalite kviteerimine ja ennistamine- ühe häirekanali juhtimine- väljundreleede juhtimine- blokeerimiskanalite juhtimine- sätete väärtused- keskuse testimine

Joon. 16. Jadaliidese põhimõtteline skeem.

8V

RTS (Saatenõue)

Andmed Andmete suund SPA siinil

Rx/Tx

121

122

123

133

134

135

Plinkimise järjekorrasünkroniseerimine

Juhul kui mitu üksteisega ühenduses olevathäirekeskust toimivad ilma kõrgemal tasemelasuva süsteemiga ühenduseta on soovitav kasu-tada plinkimise sünkroniseerimist. Selleks tulebühendada plokkide jadaliidesed ja konfigureeridaüks keskustest sünkroonsignaali (V201 = 1)edastajaks ja teised selle signaalivastuvõtjateks(V201 = 0).

V201 edastuskiiruse sätted on:0 = 9600 bit/s, sünkroniseerimisimpulsside

vastuvõtja1 = 9600 bit/s, sünkroniseerimisimpulsside

saatja2 = 9600 bit/s3 = 4800 bit/s4 = 2400 bit/s5 = 1200 bit/s6 = 300 bit/s

19

Programmeerimine Parameetrite väärtused salvestatakse keskuseEEPROM ( programmeeritav elekterkustusegapüsimälu) tüüpi säilmällu. Järelikult parameetritesätteid saab vaadelda ja muuta kasutadesesipaneelil olevaid surunuppe või jadaandmesidekaudu. Jadaandmeside korral võib kasutada,näiteks, tarkvara SMS 010. See tähendab, ethäirekeskus on täielikult programmeeritav kes-kuse paigalduskohal. Personaalarvuti (häirekes-

kuse parametreerimiseks) otseseks ühendamisekskeskuse jadaliidesega kasutatakse ühenduskaab-leid SPA-ZP 6A3 ja SPA-ZP 21A.

Kasutades pistikvalijat, mis paikneb otseesipaneeli tagusel trükkplaadil (vaata joonist 31leheküljel 29), saab blokeerida sisemise para-meetermälu.

Abitoitesüsteem Häirekeskuse pistik-toitemoodul on ettenäh-tud toitepingetele vahemikus 80…265 V(vahelduvpingel) (SPGU 240A1) või alalis-pingel 18…80 V (SPGU 48B2).

Häirekeskus varustatakse ühe toitemooduligaaga kahe identse toitepinge sisendiga (joonis17). Tavaliselt kasutatakse vaid ühte sisenditestkuid häirekeskust võib toita ka kahest toitealli-kast. Siiski tuleb märkida, et need kaks toite-sisendit on galvaaniliselt ühendatud. Järelikult,

kahe toiteallika kasutamisel, on soovitav, et needkaks toiteallikat oleks galvaaniliselt eraldatud.Juhul kui kasutatakse ühte vahelduvpingetoidettuleks galvaaniliseks eraldamiseks kasutadaeraldustrafot (joonis 18).

Isolatsiooni läbilöögitugevus toiteallika ja kes-kuse elektroonika vahel ja samuti häirekontak-tide ahelate ja elektroonika vahel on 2 kV, 50Hz, 1 min.

Ergutuskontaktide toide 48 V -

Loogika toide 8 V -

Relee toide 24 V -

20

21

22

23

24

Toide 1

Toide 2

SPGU

20

21

22

23

24

Toide 1

Toide 2

220 VAC

110 VDC

SACO 16D3

SPGU

Joon. 17. Toitesüsteemi põhimõtteline skeem.

Joon. 18. Näide kahe toiteallika kasutamisest. Toide 1: 220 V AC (vahelduvpinge) koos 220/220 V,20 VA eraldustrafoga. Toide 2: 110 V DC (alalispinge) toide.

20

Kasutamine

Paigaldus

Häirekeskus on ette nähtud süvispaigalduseks jaon varustatud kahe paigalduselemendiga. Kasu-tades kõrgendusraame on võimalik paigaldus-sügavust esipaneelist vähendada. Saadaval onkolm kõrgendusraami, kõrgustega 40 mm, 80mm ja 120 mm:- SPA-ZX 301, 40 mm kõrgendusraam- SPA-ZX 302, 80 mm kõrgendusraam- SPA-ZX 303, 120 mm kõrgendusraam

Koos kõrgendusraamidega tarnitakse ka vastavadpaigalduselemendid.

Paigaldusraam on varustatud kummitihendiga,mis tagab häirekeskuse kesta ja paneeli vahelisekaitseastme IP 54.

Joon. 19. Häirekeskuse SACO 16D3 mõõtmed ja paigaldusjoonised.

Kõrgendusraam

SPA-ZX 301SPA-ZX 302SPA-ZX 303

209169129

74114154

a b

226

162

136

229

283249

2034

a b

Paneelis olev ava

214 ±1

139

±1

21

SA

CO

16D

3

Mad

e in

Fin

land

12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

24

2

3

22

2

1

20

1

9

18

1

7

16

1

5

14

1

3

60

5

9

58

5

7

56

5

5

54

5

3

52

5

1

50

4

9

72

7

1

70

6

9

68

6

7

66

6

5

64

6

3

62

6

1

84

8

3

82

8

1

80

7

9

78

7

7

76

7

5

74

7

3

96

9

5

94

9

3

92

9

1

90

8

9

88

8

7

86

8

5

L +N –

L +N –

UN

=1

8…

80

V

UN

=8

0…

26

5V

~

RS

81

11

63

-BA

RS

81

11

63

-AA

SE

RIA

L N

O Nummerdatud klemmid

Nimiandmed, st tüübitunnus,seerianumber ja abitoitepingetevahemikud, tegelik väärtusnäidatakse ristiga, sildil olevasruudus.

9695

9493

9291

9089

8887

8685

8483

8281

8079

7877

7675

7473REL.

1

com

REL.2

REL.3

com

REL.4

REL.5

com

7271

7069

6867

6665

6463

6261

6059

5857

5655

5453

5251

5049

CH1

CH11

CH9

CH10

CH12

CH13

CH14

CH15

CH16

CH2

CH3

CH4

CH5

CH6

CH7

CH8

2423

2221

2019

1817

1615

1413

1211

109

87

65

43

21

+48V

Rx/Tx

SIGNALGND

GROUPAL. 1

+

-RTS

FORSPA-ZC

+

-

N -

L +

N -

L +

RESET

AUD.RESET

GROUPAL. 2

AUD.ALARM

FAULT

+48V

+8V

REL.6

REL.7

com

REL.8

REL.9

com

REL.10

REL.11

com

REL.12

REL.13

com

REL.14

REL.15

com

REL.16

Klemmid jajuhtmestus

Kruviklemmid, mis kergendavad kõikide sisend-ja väljundühenduste teostamist, asuvad häire-keskuse korpuse tagapaneelil. Igale kruviklem-mile võib ühendada ühe või kaks juhet. Juhtide

maksimaalne ristlõige on 2,5 mm2. Ühendustelei vajata kaablikingi. Ühenduste skeem-dia-gramm kinnitatakse häirekeskuse ühele küljele.

Joon. 20. Häirekeskuse SACO 16D3 tagavaade.

Klemmid:Abitoide 20-24Kaitsemaandus 22Ergutuskontaktide ahelad 49-72

Kviteering/Ennistus 16-18Grupihäire väljundid 5-12, 73-85Jadaliides 1-3 ja 13-14

Joon. 21 Häirekeskuse SACO 16D3 ühendustediagramm.

Tähtis 1Veendu, et ühendatav abitoitepinge vastabspetsifikatsioonile. Juhul kui kasutatakse kahteabitoitepinget siis mõlemad abitoitepingedpeavad olema vastavuses seadme abitoitepinge-tega.

Samuti veendu, et kaitsemaanduse klemm (22)on korralikult ühendatud.

Tähtis 2Juhul kui häirekeskust toidetakse kahest eraldiasuvast abitoiteallikast siis toiteahelad peavadolema galvaaniliselt eraldatud, näiteks, kasutadaeraldustrafot kui kasutaja ei luba toiteahelategalvaanilist eraldamist.

22

FAULT

ON

SACO 16D3

Käivitus Abitoitepinge sisselülitamisel kõik aktiivsedhäirekanalid kuvatakse kviteeritud häiretena.

Neid häireid ei ole võimalik leida sündmus-registrist.

Talitlustest Keskuse testimine toimub järgnevalt: esmaltkviteeritakse/ennistatakse (acknowledge/reset)kõik võimalikud aktiivsed häired ja seejärel,tuleb hoida surunuppu (acknowledge/reset)allasurutuna umbes 1 sekundi jooksul. Selletagajärjel süttivad kõik valgusdiood-signaallam-bid (välja arvatud FAULT (RIKE) signaallamp)ja digitaalkuvar kuvab numbrit 8888. Toodudtalitlus kestab seni, kuni on surunupp alla suru-

tud. Juhul kui surunupp (acknowledge/reset)on allasurutud enam kui 15 sekundit siisrakendub autokontrolli väljundrelee ja süttibvalgusdiood FAULT (RIKE).

Talitlustest kontrollib keskuse siseahelaid.Eralduskontaktide- ja abiseadmeteahelaid tulebtestida eraldi.

Häiretekstidekileleht

Plastist kattekaas on varustatud 16 läbipaistvaaknaga 16 häirekanali jaoks. Kanalite legendidetekstid on kantud kirjutuskilele, millele on samutikantud 16 ruudukujulist tekstivälja. Kirjutuskilevõib paigaldada esipaneeli vasakul küljel olevassepilusse, vaata joonist 22. Esipaneel, mis koosnebhäirekanalite legendide tekstidega varustatudkirjutuskilest ja plastist katteplaadist kinnitatakseoma kohale nelja sõrmkruvi abil.

Häirelegendide tekste võib kilele kirjutada tin-

dipliiatsiga või trükkida. Häirekeskusega koostarnitakse ka kirjutuskile leht, mis koosnebkolmest legendilehest.

Häirekanali teksti väli on 20 mm x 20 mm jatekstiväli on varustatud nelja joonega.

TÄHELEPANU! Häirekanali legendi esimeserea teksti kirjutamist tuleks alustada mõnemillimeetri kauguselt vasakust servast, et mittevarjata kanali valgusdiood-signaallampi.

Joon. 22. Osaliselt välja tõmmatud kirjutuskile.

T 1GROUNDFAULT

TRIP

G 1

MOTOR

GROUND FAULT

RELAY TRIP

Drawn with 2,5 mm lettering guide

Drawn with 1,8 mm lettering guide

1Annunciator unitidentification number

Teksti kõrgus 2,5 mm

Teksti kõrgus 1,8 mm

Häirekeskuse tunnusnumber

Joon. 23. Kanali legendi kirjutuskile.

23

GROUPALA

RM

SIG

NA

LF

OLL

OW

ER

SP

GU

240 A1

SWOM 16A1

Lintkaablite ühenduspistikud

SWOM 16A1moodulil releedetalitlusviisimuutmine

Väljundreleesid releemoodulil SWOM 16A1võib kasutada kahel viisil. Väljundreleesid võibkasutada, kas ergutuskontakti signaali järgivateväljundreleedena või grupihäire väljundrelee-dena.

Selleks, et muuta väljundreleede talitlust, üheltteisele, tuleb esmalt eemaldada nelja kruvigakinnitatud keskuse esipaneel. Siis tuleb korpusestvälja tõmmata häiremoodul SWPM 3A1. Häire-mooduli välja tõmbamiseks tuleb kinni hoidanupust märgendiga "PULL" ("TÕMBA"). Nüüdtulevad nähtavale kaks lintkaablit. Ühe lintkaabliühenduspistik on tähistatud sõnadega "SIGNAL

FOLLOWER" ("SIGNAALI JÄRGIV") ja teinetähisega "GROUP ALARM" ("GRUPIHÄIRE").Neist üks, soovitu, tuleb plõksatusega suruda,väljundreleede mooduli SWOM 16A1, pistikusse.Vaata järgnevat joonist. Nüüd võib häiremooduliuuesti sisse panna ja esipaneeli uuesti kinni kruvida.

Releemooduli SWOM 16A1 väljundkontaktidon normaalselt avatud (NA) kontaktid. Juhul,kui valitakse talitlus "GROUP ALARM" siisreleemooduli kaks esimest väljundreleed talit-levad paralleelselt kahe fikseeritud grupihäireväljundiga 1 ja 2, vaata joonist 10 leheküljel 12.

Joon. 24. SWOM 16A1 mooduli väljundreleede talitluse muutmine.

24

ZE

TT

LE

R

0911

AZ 2694-052-52250V

8A ~ A

C1

24 V

2/64250

SN

~4K

V/8m

mV

DE

0860

ZN1

ZE

TT

LE

R

0911

AZ 2694-052-52250V

8A ~ A

C1

24 V

2/64250

SN

~4K

V/8m

mV

DE

0860

ZN1

ZE

TT

LE

R

0911

AZ 2694-052-52250V

8A ~ A

C1

24 V

2/64250

SN

~4K

V/8m

mV

DE

0860

ZN1

ZE

TT

LE

R

0911

AZ 2694-052-52250V

8A ~ A

C1

24 V

2/64250

SN

~4K

V/8m

mV

DE

0860

ZN1

E E E E E E E E E E E E

Heliseadme väljundrelee

Autokontrolli väljundrelee

Grupihäire väljundrelee 2

Grupihäire väljundrelee 1

SWIM 2A1 väljund-relee väljund-kontaktide valimine

Tarnimisel on kõik häirekeskuse väljundreleedekontaktid seisundis NA (normaalselt avatud).Erandiks on autokontrolli väljundrelee, misnormaalolekus on ergutatud ja tema väljundkon-taktid on avatud, st talitluses NS (normaalseltsuletud). Vajadusel, saab autokontrolli, heli-seadme ja kahe fikseeritud grupihäire väljund-releede kontaktide seisundit muuta NS-ks(normaalselt suletud).

Väljundreleed paiknevad Input/Output (Sisend/Väljund) mooduli SWIM 2A1 trükkplaadil.Mooduli kättesaamiseks tuleb sooritada järg-mised toimingud: esmalt tuleb avada kaitsekaassiis eemaldada esipaneel ja seejärel tõmmatavälja mikroprotsessorimoodul SWPM 3A1.Releemoodulil SWOM 16A1 asuvad 16 releekontaktid on fikseeritud asendisse NA (normaal-selt avatud) ja seda ei saa muuta.

HOIATUS!Häirekeskuse väljalülitatud abitoite korral võivadgrupihäire kontaktide välisahelad olla pingesta-tud.

Kui Sisend-/Väljundmoodul (Input/Outputmodule) on kestast välja tõmmatud siis trükk-plaate saab üksteisest eraldada järgnevalt, esmalttuleb vabastada pingest plastist klemmpistikutehoidekeeled ja pealmine trükkplaat eemaldada.Sillusjuhid trükkplaadil vastavad väljundrelee-dele järgnevalt:

W1 grupihäire väljundrelee 1W2 grupihäire väljundrelee 2W3 autokontrollsüsteemi väljundreleeW4 helisignaali väljundrelee

Väljundreleede toimimisviisi muutmiseks tulebtrükkplaadil paigutada ümber vastavad sillused.Silluste ümberpaigutus on näidatud trükkplaa-dile trükitud legendil.

Joon. 25. Sisend-/väljundmooduli SWIM 2A1 väljundreleed.

25

FAULT

ON

Toite ja rikke indikaatorid

Esimese väljalülituse ja sündmusregistri lugemise kuvar

Vaikus/Kviteering/Ennistus järgnevuse indikaatorid

Ennistuse ja testi surunupp

Kanali legendiga ja visuaal-indikaatoriga varustatud aken

Sündmusregistri skaneerimise ja lugemise surunupp

Ülejäänud surunuppe ja indikaatoreid kasutatakseprogrammeerimisel

Kasutusjuhend Häirekeskuse kasutamine on väga lihtne.Põhimõtteliselt häirekeskuse juhtimine piirdubvaid surunupuga "Ennistus ja test" ("Reset andtest"). Siiski, kui valitakse ja muudetakse para-

meetreid ning kui sündmusregistrist loetaksesalvestatud informatsiooni tuleb kasutada neljasurunuppu, mis paiknevad esipaneeli all paremasnurgas.

Joon. 26. Häirekeskuse SACO 16D3 esipaneelil paiknevad indikaatorid ja sündmusregistrisurunupud.

Normaaltalitluses, kui puuduvad aktiivsed häire-signaalid ja on teostatud kõik kviteering/ennistusoperatsioonid, põleb esipaneelil ainult ONvalgusdiood-indikaator. Häiresignaalide vastuvõtmisel käivituvad häirekanalid ja vastavaltvalitud järgnevusprogrammile aktiveeritakse val-gusdiood-indikaatorid. Samaaegselt kuvatakseesimesena rakendunud häirekanali number (kuvaalgab tähega A) kuvaril. Valgusdioodid VAIKUS/KVITEERING/ENNISTUS (SILENCE/AC-KNOWLEDGE/RESET) näitavad järgnevatennistustoimingut.

Ennistustoimingud on järgmised:SILENCE (VAIKUS)= lõpetab heliseadme helisignaali

ACK. (KVITEERING)= näitab häiresignaali fikseerimist

RESET (ENNISTUS)= ennistab häirekanalid normaal talitusse

Toimingute VAIKUS (SILENCE) ja KVITEE-RING (ACKNOWLEDGE) järgnevust võibteostada ka välis-surunuppudega. Välis-suru-nupud ühendatakse häirekeskuse klemmideleAUD. RESET (17) ja RESET (16).

26

Esimese häireindikatsioon

Esimene saabuv häire, pärast häirekeskuseennistust, kuvatakse automaatselt häirekeskuseneljanumbrilisel kuvaril. Kuvaril kuvatakse

esimesena toiminud häirekanali number koostähega A.

Joon. 27. Esimese häire indikatsiooni põhimõtteline skeem.

Esimese häire kuva saab kuvarilt eemaldada surunupuga ENNISTUS (RESET).

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Esimesehäire mälu

Häirekanali ennistus (Reset)

Digitaalkuvar

Ei ole kasutusel

Sündmuse tüüpA = sisenev häiresignaal

Kanali number 1...16

27

Sündmustejärgnevuse register

Häirekeskus registreerib pidevalt sisendsünd-musi. Viimased 9 sündmust salvestatakse alati,nende toimumise ajalises järjekorras sündmus-registrisse. Sündmusregistrist saab neid alativäljastada digitaalkuvarile.

Sündmusi saab lugeda surunupuga ↑. Surunuppon kättesaadav peale plastkatte avamist. Igasurunupu ↑ vajutusega kuvatakse kuvaril uussündmus. Kuvamist alustatakse viimasest (uusi-mast) toimunud sündmusest ja lõpetatakse vanimasündmusega. Pärast vanima sündmuse kuvamistlülitub kuvar välja. Vajadusel saab sündmusregistrisammvaatlust korrata. Sündmuste sammvaatlustoimub alati samas järjekorras.

TÄHTIS!Juhul kui häirekeskus viiakse surunupuga ↓programmeerimistalitlusse siis sündmusregistrisolev informatsioon kustub automaatselt. Sünd-musregistri informatsioon kaob samuti siis kuikatkeb häirekeskuse abitoide. Siiski, keskuseprogrammeerimisel, jadaside kaudu loetavsündmusregister ei ennistu juhul, kui ei katkeabitoide.

Joon. 28. Sündmusregistri toimimise põhimõte.

Ajaline järgnevusKümnendpunkt näitab esimest häiret pärast viimast kviteerimist Sündmuse tüüpA = sisendhäire- = kanali ennistus- - - - = kviteering

Kanali number1...16

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Sündmus-register

Häire kviteering (Ack)

Digitaalkuvar

Viimane saabunud sündmus

Sündmusregistri infot loetakse surunupu abil

28

FAULT

ON

Nelja numbrikohaline ja seitsmesegmendiline kuvar

Sisestuskäsu (salvestuse) surunupp

Parameetri osutusindikaator

Parameetrite valiku surunupp

Väärtuse valiku surunupp

Kuvari kursori juhtimise surunupp

Kanali valiku surunupp

Programmeeri-mine

Häirekeskus, olles väga mitmekülgne seade, onsamas lihtsalt kasutatav.

Keskuse programmeerimine on lihtsalt teostatavkeskuse esipaneelil asuvate programmeerimis-surunuppude abil või jadasideliidese kaudu,näiteks, sätestamis- ja seiretarkvara SMS 010abil. Parameetrite väärtused salvestatakse EEP-ROM (programmeeritav elekterkustutusegapüsimälu) tüüpi säilmällu, mis tähendab, etparameetrite programmeerimine on otsene jamälus sisalduvat informatsiooni säilitatakse katoite kadumisel.

Parameetrite valiku võib teostada pärast häire-keskuse paigaldust ja hiljem täpsustada sedakeskuse käidus.

Esipaneeli taga asuval trükkplaadil olevate pistik-selektorite abil võib keelata keskuse program-meerimise. Seega saab häirekeskuse mälu kaitstavolitamata sissepääsust.

Programmeerimisetehnika

Häirekeskuse programmeerimiseks kasutatakseesipaneelil olevat viit surunuppu ja digitaal-

kuvarit. Surunuppude kasutamiseks tuleb avadahäirekeskuse plastkaas.

Joon. 29. Häirekeskuse eesvaade.

29

S 1S 2

Parameetri programmeerimistvõimaldavad/mitte võimaldavadpistik-selektorid

Häirekeskuse võib programmeerida ka jadalii-dese kaudu, kasutades selleks vastavat personaal-

arvuti programmi, näiteks SMS 010 tarkvara.

Joon. 30. SACO ühendus SMS personaalarvutiga.

TÄHTIS!Programmeerimise ajal on keskus vallastalitluses,st et häirekeskus on programmeerimise ajal väljalülitatud oma normaaltalitlusest. Programmeeri-

misest normaaltalitlusse ennistamine toimubanaloogselt keskuse käivitamisega.

Joon. 31. Pistik-selektorid.

TÄHTIS!Pistik-selektor, mida kasutatakse häirekeskuseprogrammeerimise lubamiseks või keelamiseks,võib asuda kahes kohas: S1 ja S2. Juhul kuipistik-selektor asub asendil S2 siis on program-meerimine keelatud ja kui pistik-selektor on

asendil S1 on programmeerimine lubatud.Esipaneeli, mille taga pistik-selektorid asuvad,võib eemaldada esipaneelil asuva nelja kruviabil.

30

Programmeerimisesurunupud

Parameetri valiku surunupp ↓.

Parameetri valiku surunupuga kutsutakse kuva-rile, järgimööda, viis programmeeritavat para-meetrite gruppi. Samaaegselt kuvatakse kuvarileelnevalt valitud parameetriväärtus. Kõikideparameetrite järjestikusel läbimisel, viiendaparameetri osutus-valgusdioodi kustumisel,häirekeskus lahkub programmeerimistalitlusest.

Kuvari kursori juhtimise surunupp →.

Kuvari kursori juhtimise surunupuga saab juh-tida kuvari kursorit. Kursor liigub alati vasakultparemale ja kursori asukohta näitab vilkuvnumbrikoht (-kohad).

Parameetri väärtuse valimise surunupp ↑.

Parameetri väärtuse valimise surunupuga vali-takse asjakohasele parameetrile sobiv koodinumber või väärtus. Asjakohast parameetritnäitab vilkuv numbrikoht (-kohad).

Sisestuskäsu (salvestuse) surunupp (Reset).

Sisestuskäsu surunupuga salvestatakse valitudväärtused parameetrite mällu. Nuppu asukohtavaata jooniselt 29.

Kanali valimise surunupp ∩.

Kanali valimise surunupuga saab välja kutsudaprogrammeeritava kanali. Kanalid läbitaksejärjekorras 1 kuni 16-ni ja programmeeritavatkanalit näitab põlev kanali indikaator-valgus-diood.

Häirekanaliga seotudparameetrid

Kanali sisendiviite valimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega INPUT japrogrammeeritav kanal valitakse kanali valijaga∩. Kursori juhtimise surunupuga → liigutataksekursor kuvari vasakpoolseimale numbrikohale.Valitud numbrikoht hakkab vilkuma. Kuvatudvilkuv number vastab järgmisele kanali sisendiviitele:

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 ms8 = muu jadaliidese kaudu sätestatav väärtus

Parameetri väärtuse valimise surunupuga vali-takse soovitud väärtus. Parameetri soovitud väär-tus salvestatakse parameetrite mällu sisestus-surunupuga (Reset). Ülejäänud kanaleid ja nendesisendite viiteid saab programmeerida analoog-selt. Programmeerimistalitlusest väljumisekstuleb korduvalt vajutada parameetri valikusurunupule ↓, seni, kuni parameetri osutus-indikaatorid on väljalülitatud.

TÄHELEPANU!Juhul kui ühe minuti jooksul ei vajutata ühelegihäirekeskuse surunupule siis häirekeskus ennis-tud automaatselt programmeerimistalitlusestnormaaltalitlusse.

Häirekanaliennistumiseviite valimine

Häirekanali ennistumise viite programmeeri-mine toimub täpselt samal viisil kui kanali sisendiviite programmeerimine (vaata eelpool toodut).Vaid kursor tuleb asetada vasakult teise numbri-

märgi kohale. Teine numbrimärk näitab ennis-tuse viidet. Viite väärtused on samad , mis olidsisendite viidete korral.

31

Häirekontaktidetüübi võiimpulssloendurivalimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega INPUT japrogrammeeritav kanal valitakse kanali valimisesurunupuga ∩. Kursori juhtimise surunupuga→ liigutatakse kursor kuvari vasakult kolmandalenumbrikohale. Kuvatud väärtus vastab järgmiselesisendsignaali tüübile:

0 = sisendsignaal häire sulgekontaktilt (NA)1 = sisendsignaal häire lahkkontaktilt (NS)2 = kanal ergutatakse vaid signaali kasvava frondi

poolt3 = kanal ergutatakse vaid signaali väheneva

frondi poolt4 = kanal ergutatakse signaali kasvava ja väheneva

frondi poolt

5 = sulguva kontakti impulssloendur6 = avaneva kontakti impulssloendur7 = sulguva ja avaneva kontakti impulssloendur

Soovitud väärtus valitakse parameetri väärtusevaliku surunupuga ↓ ja sisestussurunupugasalvestatakse parameetermällu.

TÄHELEPANU!Kanaleid, mis on programmeeritud signaalikasvavale või vähenevale frondile, saab ühendadavaid AACR (kviteerimisega juhitav grupihäire)ja ISR (impulsi kujujärgne grupihäire) tüüpiväljundsignaalide rühmadele. Frondi signaalipoolt juhitava kanali võib blokeerida aga seekanal ise, ei saa olla blokeerimissignaali väljastaja.

Kanali indikatsioonivalimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega INPUT japrogrammeeritav kanal valitakse kanali valimisesurunupuga ∩. Kursori juhtimise surunupuga→ liigutatakse kursor kuvari vasakult neljandalenumbrikohale. Neljas numbrikoht näitab indi-katsiooni tüüpi:

0 = normaalne järgnevus, st toimingute järgne-vust, mis oli valitud tervele häirekeskusele(vaata punkti "Häire järgnevusviisi valimine"

leheküljel 34).

1 = normaalne järgnevus, st toimingute järgne-vust, mis oli valitud tervele häirekeskuseleaga talitlust on täiendatud helisignaaliga,mis näitab häirekanali pöördumist normaal-olekusse. Kasutatakse vaid järgnevustel 3(ISA R-1) ja 4 (DIN 19235).

2 = häiresignaale järgiv signalisatsioon ilmahelisignaalideta.

Soovitud väärtus valitakse parameetri numbriva-liku surunupuga ↓ ja sisestussurunupuga salvesta-takse parameetermällu.

"Pendelduse"kontrolliprogrammeerimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega INPUT ja"pendeldamise" kontrolliga kanal valitakse kanalivalimise surunupuga ∩. Kursori juhtimisesurunuppu → vajutatakse viis (5) korda ja seejärelsüttivad esimene, kolmas ja neljas numbrikoht.

Kolmas ja neljas numbrikoht näitavad "pendel-damise" kontrolli vastavalt järgnevale:

00 = "pendeldamise" kontrolli ei kasutata01…99 = maksimaalselt minutis lubatavatesündmuste arv

Grupihäiretemoodustamine

Parameetri valiku surunupuga ↓ kutsutakse väljavalgusdiood tähisega GROUP ja kanal, misühendatakse väljund-grupihäirega, valitaksekanali valimise surunupuga ∩. Kursori juhtimisesurunupuga → liigutatakse kursor kuvari kahelevasakpoolseimale numbrikohale, mis vastabväljundhäirekanali tüübile A või kahele viimaselenumbrikohale, mis vastavad väljundhäirekanalitüübile B. Soovitud häiregrupp valitakse para-meetri väärtuse valimise surunupp ↑, järgnevalt:

- - = grupihäire puudub01 = väljund häiregrupp 102 = väljund häiregrupp 2

---

16 = väljund häiregrupp 16

Soovi korral võib kanali A ja B tüüpi väljundsig-naale programmeerida samale kanalile. Valitudhäiregruppide konfiguratsioon salvestataksekeskuse programm-mällu sisestussurunupuga.

32

Mooduliga seotudparameetrid

Eelpool toodud programmeerimise näited javalikud olid kanalikesksed, mis tähendab seda,et valitud parameetrid olid iseloomulikud vaidantud kanalile. Järgnevas alalõigus kirjeldatud

funktsioonid on häirekeskuse kesksed, mistähendab seda, et valitud funktsioonid hõlmavadtervet häirekeskust.

Grupihäire-väljundreleedetalitlusviisi valimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega OUTPUT jakursori juhtimise surunupuga → aktiveeritaksekuvari vasakult kaks esimest numbrikohta. Vilku-vad numbrid näitavad, esitatud allpool, millisedhäirerühmi hetkel programmeeritakse, st:

01 = väljund grupihäire 102 = väljund grupihäire 2

---

16 = väljund grupihäire 16

Soovitav väljund-grupihäire kutsutakse väljaparameetri väärtuse valimise surunupuga ↑,pärast seda liigutatakse kursori juhtimise suru-nupuga → kursor kuvari vasakult kolmandale janeljandale numbrile. Kaks numbrikohta näitavad

valitud väljund häiregrupi väljundhäiresignaalitoimimist järgnevalt:

0 = ergutuskontakti järgiv grupihäire (FCFR)1 = kviteerimistega juhitav grupihäire (AACR)2 = impulsi kujujärgne grupihäire (ISR), impulsi

pikkus on 300 ms3 = ergutuskontakti järgiv häire koos 300 ms

häiresignaali katkestusega, uue häiresignaaliliitumisel juba aktiivsesse grupihäiresse.

4 = FCFR + AACR ergutuskontakti järgiv jakviteerimisega juhitav grupihäire

Vaata joonist leheküljel 13.

Soovitud häiretalitlus valitakse parameetri väär-tuse valimise surunupuga ↑ ja salvestatakse para-meetermällu sisestussurunupuga.

33

Blokeeringutekonfiguratsioonivalimine

Blokeeringute konfigureerimine on kanalikeskne, st, et tuleb teostada igale kanalile eraldi.Kanalite blokeeringute üldine ülevaade ontoodud joonisel 34, leheküljel 37. Seda skeemisaab kasutada kanalite blokeeringute skeemideprogrammeerimisel.

Parameetri valimise surunuppu ↓ tuleb vajutadakorduvalt seni, kuni süttib valgusdiood märgen-diga INTERLOCK (BLOKEERING). Vajalikukanali saab valida kanali valimise surunupuga ∩.

Iga kanali kohta on võimalik valida maksimaalseltkaks blokeeringut. Üks ja sama kanal võib seegavastu võtta blokeerimissignaale kahelt erinevaltblokeerimisliinilt (rühmalt) või edastada üht javastu võtta üht blokeerimissignaali. Kuvaril vasa-kult kaks esimest numbrikohta vastavad esimeseleblokeerimistoimingule ja numbrikohad kolm janeli vastavad teisele blokeerimistoimingule.

Juhul kui on kasutusele võetud esimene blokeeri-mistoiming siis kuvaril vasakult esimene numbernäitab blokeeringu tüüpi, järgnevalt:0 = blokeeriv väljund1 = blokeeriv sisend, grupihäire A on blokeeritud2 = blokeeriv sisend, kogu kanal on blokeeritud

ja ennistumisel annab kviteerimishäire3 = blokeeriv sisend, kogu kanal on blokeeritud

ja ennistumisel annab uue häire

Vaata blokeeringuid leheküljel 16.

Kui soovitud blokeerimistoiming on valitud siissaab selle lülitada valitud blokeerimisliinile.Selleks tuleb kursori juhtimise surunupuga →liigutada kursor vasakult teisele numbrikohale.Valitud blokeeerimisliin (1…8) valitakse para-meetri väärtuse valimise surunupuga ↑. Blokeeri-mistoimingu mitte kasutamisel valitakse blokee-rimisliinide numbrite seast märk (-). Vajutusegasisestuskäsu surunupule salvestatakse valitudparameetrite väärtused mällu.

Teise blokeerimistoimingu valik, teisele blokeeri-misliinile, toimub analoogselt kui esimeseblokeerimistoimingu valik aga nüüd kuvarilvasakult kolmas numbrikoht näitab blokeeringutüüpi ja neljas numbrikoht vastavat blokeerimis-liini.

TÄHTIS!Juhul kui kasutatakse enamat kui kolme blokeeri-mistaset (näiteks, kanalit mis blokeerib kanali)siis see võib mõjutada sündmuste ajatempliteeristamist.

Järgnev blokeeringute konfiguratsiooni näidevastab leheküljel 17 toodud joonisele.

Esmalt valitakse toiming INTERLOCK(BLOKEERING)Kutsutakse välja kanal 10.Kuvarile seatakse 010-, mis salvestatakse mällu.Kanal 10 aktiveerib nüüd blokeerimisliini 1.

Kutsutakse välja kanal 8.Kuvarile seatakse 2102, mis salvestatakse mällu.Kanal 10 blokeerib nüüd kogu kanali 8 (blokeeri-misliini 1 kaudu) ja samaaegselt kanal 8 aktiveeribblokeerimisliini 2.

Kutsutakse välja kanal 7.Kuvarile seatakse 110-, mis salvestatakse mällu.Kanal 10 blokeerib nüüd kanali 7 väljundi A läbiblokeerimisliini 1.

Kutsutakse välja kanal 5.Kuvarile seatakse 120-, mis salvestatakse mällu.Kanal 10 blokeerib nüüd kanali 8, mis blokeeribkanali 5 väljundi A läbi blokeerimisliini 2.

Häirekeskuse SPA-siini alluvnumbrivalimine

Vajutades korduvalt parameetri valiku suru-nuppu ↓ liigutakse valgusdioodile tähisegaMODULE (MOODUL), mis süttib. Kasutadeskursori juhtimise surunuppu → liigutataksekursor kuvari vasakult kahele esimesele numbri-kohale. Parameetri väärtuse valimise surunupuga↑ valitakse häirekeskusele SPA-siini alluvus-number (01…99). Vajutusega sisestuse surunu-

pule valitud alluvusnumber sisestatakse para-meetermällu.

TÄHELEPANU!Kui häirekeskus ei ole ühendatud kõrgemataseme süsteemiga siis ei vajata ka alluvusnum-brit.

34

Häirete järgnevusevalimine

Valitavad häirete järgnevused on toodud lehe-küljel 9. Häirete järgnevuse valimiseks tulebvajutada parameetri valiku surunupule ↓ kunisüttib valgusdiood märgendiga MODULE.Kursori juhtimise surunupuga → liigutataksekursor vasakult kolmandale numbrimärgile.Number näitab valitavat häirete järgnevusevarianti. Variandid on toodud allpool:

0 = ISA A, automaatne ennistus1 = ISA A-1, automaatne ennistus2 = ISA M-1, käsitsi ennistus

3 = ISA R-1, normaal talitlusse ennistumiseindikatsioon

4 = DIN 19235, normaal talitlusse ennistumiseindikatsioon

Kõikidel järgnevuse liikidel on eraldi helisignaaliennistus, välja arvatud ISA A. Parameetri väärtusevalimise surunupuga ↑ valitakse valitud järgnevusja vajutusega sisestuse surunupule salvestataksesee parameetermällu.

Jadasidepordivalimine

Kui häiresüsteem koosneb paljudest koostalitle-vatest häirekeskustest, võib visuaal-häiresignaa-lide järgnevuse sünkroniseerida. Üks häirekes-kustest valitakse ülemaks (1), mis saadab sünkro-niseerivaid impulsse teistele süsteemis olevatelehäirekeskustele (0). Juhul, kui häirekeskusedühendatakse kõrgema taseme süsteemiga siishäirekeskuste sünkroniseerimine toimub auto-maatselt.

Parameetri valiku surunupule ↓ tuleb vajutadakorduvalt kuni süttib valgusdiood märgendigaMODULE. Kursori juhtimise surunupuga →tuleb kursor liigutada kuvari vasakult neljandalenumbrikohale. Neljas numbrikoht vastab ühelejärgnevatest toimingutest:

0 = sünkroniseerimisimpulsi vastuvõtja, kui keskusei ole ühendatud kõrgema taseme süsteemiga

1 = sünkroniseerimisimpulsi edastaja, kui keskusei ole ühendatud kõrgema taseme süsteemiga

2 = 9600 bit/s3 = 4800 bit/s4 = 2400 bit/s5 = 1200 bit/s6 = 300 bit/s

Valikunupuga ↑ valitakse soovitav toiming.Vajutusega sisestuse surunupule salvestataksesoovitav toiming parameetermällu.

Juhul, kui häirekeskus ühendatakse kõrgemataseme süsteemiga läbi jadaliidese või kui häire-keskus on programmeeritud välise sünkronisee-riva impulsi vastuvõtuks ja kui ühe minuti jooksulei võeta vastu sünkroniseerimise impulssi siishakkab kuvari paremas all-nurgas vilkumakümnendpunkt. Juhul, kui häirekeskusega eiole ühendatud jadasideliides siis häirekeskustuleb programmeerida sünkroimpulsside vastu-võtutalitlusse.

TÄHELEPANU!Parameetreid ei ole vaja salvestada parameeter-mällu ühekaupa vaid neid kõiki võib salvestadaüheaegselt kui neile on eelnevalt kuvaril antudsoovitud väärtused.

Programmeerimise parameetrite koondtabel ontoodud joonisel 32 ja joonistel 33 ja 34 on toodudtühjad parameetrite täitetabelid. Vastavad jooni-sed on järgnevatel lehekülgedel.

35

Parameetrisätestamise kaart

Joon. 32. Häirekeskuse SACO 16D3 parameetrite valiku skeem.

Kanali sisendi viide

Kanaliennistuse viide

Kontaktitüüp

Kanaliindikatsioon

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s

0= NA kontakt1= NS kontakt2= NA kontakt , ennistuseta3= NS kontakt , ennistuseta4= NA ja NS kontakt Impulssloendurid: 5= NO kontakt6= NC kontakt7= NO ja NC kontakt

0= järgnevus 0-41= järgnevus 0-4 helisignaal ka ennistuval signaalil2= häirekontakti järgimine ei vilkumist ega heli

KUVA

PARAMEETER

Input

Kanali A grupihäir Kanali B grupihäir- - = grupihäire puudub01= grupihäire 1 - - -16= grupihäire 16

- - = grupihäire puudub01= grupihäire 1 - - -16= grupihäire 16

Blokeering 1 Blokeering 2

Blokeeringutüüp

Blokeeringugrupp

Blokeeringutüüp

Blokeeringugrupp

0=blokeeringu väljundt1= kanal A on blokeeritud2= kanal blokeeritud3=kanal blokeeritud

- = grupeerimata1= grupp 12= grupp 23= grupp 34= grupp 45= grupp 56= grupp 67= grupp 78= grupp 8

0=blokeeringu väljundt1= kanal A on blokeeritud2= kanal blokeeritud3=kanal blokeeritud

- = grupeerimata1= grupp 12= grupp 23= grupp 34= grupp 45= grupp 56= grupp 67= grupp 78= grupp 8

Grupihäire numbe Väljundrelee toimimine

01= grupihäire relee 102= grupihäire relee 2 - - -16= grupihäire relee 16

0= häirekontakti järgiv1= häiremälu järgiv2= 300 ms imp.3= 0 + 24= 0 + 1

Keskuse tuvastusnumber Järgnevus Jadaliides

01= number 102= number 2 - - -99= number 99

0= ISA A1= ISA A-12= ISA M-13= ISA R-14= DIN 19235

0= sünk. sisend1= sünk. väljund2= 9600 Bd3= 4800 Bd4= 2400 Bd5= 1200 Bd6= 300 Bd

Group

Blokeering

Väljund

Module

Parameetri valik

Kursori juhtimine kuvaril Kanali valik

M

Arvväärtuse valik

Store (Reset) Salvestus (Ennistus)

Kanali sisendsignaalisätted

Kanali "pendelduse" vastane blokeering

00= kontroll puudub00…99= lubatud registreerimiste arv minutis

Häiresignaalidegrupeerimine

Blokeeringutekonfigureerimine

Grupihäire sätted

Häirekeskuse sätted

36

Parameetrite tabel

Joon. 33. Parameetrite tabel.

Häire-kanal

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

Sisend

Kan

ali s

isen

di

viid

e

Kan

ali

enni

stum

ise

viid

e

Kon

takt

i tüü

p

Kan

ali

indi

kats

ioon

Grupp Blokeering

Blo

keer

ingu

tü

üp

Blo

keer

ingu

gr

upp

Grupihäire kanal A

Grupihäire kanal B

Blo

keer

ingu

tü

üp

Blo

keer

ingu

gr

upp

Blokeeringu toim.1

Blokeeringu toim. 2

Väljund

Grupihäire number

Grupihäire relee toim. tüüp

Moodul

Keskuse tunnus-number

Järg

nevu

s

Jada

side

37

Kanali blokeeringuskeem

Joon. 34. Kanali blokeeringute programmeerimise abitabel.

BLOKEERINGUTE GRUPID

1 2 3 4 5 6 7 8

















BLOKEERINGU TÜÜP 0 =blokeeriv väljund 1 = grupihäiret A blokeeriv sisend 2 = häirekanalit blokeeriv sisend

Häirekeskus No__

38

Kaugjuhtimise kauduhäirekeskusesseedastatav ja sealtloetav informatsioon

Järgnevalt toodud parameetreid saab lugeda jakirjutada häirekeskusesse kõrgemal tasemelseisvalt seadmelt.

Kood Tehase Väärtus ja talitlussäte

Mooduli kesksed sätted

V205 - Programmi variant

S1…16 0 Grupihäire väljundi 1 järgnevus0 = häiresignaali järgiv1 = häiremälu järgiv2 = impulssväljund3 = viitega häiresignaali järgiv4 = viitega häiresignaali ja -mälu järgiv

S17 3 Häire järgnevused0 = ISA A1 = ISA A-12 = ISA M-13 = ISA R-14 = DIN 19235

S18 0 Parameetri A välja printimisel prinditakse ka aktiivsete kanalite tunnused0 = prinditakse nii häire- kui olekukanalid1 = prinditakse vaid häirekanalid2 = ei prindita

S19 0 Pendelduse kontrolli väljundrelee00 = ei ole ühendatud01 = väljundrelee 102 = väljundrelee 2

S33…48 0 Väljundrelee 1 juhtimine SPA siini kaudu0 = ei ole aktiivne1 = asendi muutmine (sees/väljas)2 = impulssaktiveerimine

S49…64 0 Väljundrelee 1 impulsi pikkus0,3…25,5 = pikkus sekundites

V1 - Koht/kaugjuhtimise asendi seisund0 = koht + kaugjuhtimine1 = kohtjuhtimine2 = kaugjuhtimine

V2 - Heliväljundi ennistus1 = ennistus

V3 - Häiresignaali kviteerimine1 = kviteerimine

V4 - Testimine0 = testimine väljas1 = testimine sees

39


V50 - 16 kanali seisundi info, HEX-kodeeritud0000 = aktiivsed kanalid puuduvad0001 = kanal 1 on aktiivne0002 = kanal 2 on aktiivne0003 = kanalid 1 ja 2 on aktiivsed0004 = kanal 3 on aktiivne0005 = kanalid 1 ja 3 on aktiivsed0006 = kanalid 2 ja 3 on aktiivsed0007 = kanalid 1, 2 ja 3 on aktiivsed0008 = kanal 4 on aktiivne0009 = kanalid 1 ja 4 on aktiivsed000A = kanalid 2 ja 4 on aktiivsed000B = kanalid 1, 2 ja 4 on aktiivsed000C = kanalid 3 ja 4 on aktiivsed000D = kanalid 1, 3 ja 4 on aktiivsed000E = kanalid 2,3 ja 4 on aktiivsed000F = kanalid 1, 2, 3 ja 4 on aktiivsed---FFFF = kõik 16 kanalit on aktiivsed

V51 - ületäitumise maatriksregistri olekuinfo, HEX-kodeeritud0000 = aktiivsed kanalid puuduvad0001 = kanal 1 on aktiivne0002 = kanal 2 on aktiivne0003 = kanalid 1 ja 2 on aktiivsed0004 = kanal 3 on aktiivne0005 = kanalid 1 ja 3 on aktiivsed0006 = kanalid 2 ja 3 on aktiivsed0007 = kanalid 1, 2 ja 3 on aktiivsed0008 = kanal 4 on aktiivne0009 = kanalid 1 ja 4 on aktiivsed000A = kanalid 2 ja 4 on aktiivsed000B = kanalid 1, 2 ja 4 on aktiivsed000C = kanalid 3 ja 4 on aktiivsed000D = kanalid 1, 3 ja 4 on aktiivsed000E = kanalid 2,3 ja 4 on aktiivsed000F = kanalid 1, 2, 3 ja 4 on aktiivsed---FFFF = kõik 16 kanalit on aktiivsed

V100 - Häirekanali ennistus (Reset)1 = ennistus (Reset)

V151 - Informatsiooni salvestus säilmällu1 = salvestus

V200 - Mooduli SPA-alluvnumber1…99 = aadressi number 1…99

40


V201 2 Andmete edastuskiiruse sätted0 = 9600 bit/s, võtab vastu sünkroimpulsse1 = 9600 bit/s, väljastab sünkroimpulsse2 = 9600 bit/s3 = 4800 bit/s4 = 2400 bit/s5 = 1200 bit/s6 = 300 bit/s

I1 - Blokeerimisliini 1 olek0 = mitte aktiivne olek1 = aktiivne olek

I2 - Blokeerimisliini 2 olekI2 - Blokeerimisliini 3 olekI2 - Blokeerimisliini 4 olekI2 - Blokeerimisliini 5 olekI2 - Blokeerimisliini 6 olekI2 - Blokeerimisliini 7 olekI2 - Blokeerimisliini 8 olek

O1…16 - Väljundrelee 1 olek0 = mitte aktiivne olek1 = aktiivne olek

C 0 Mooduli olekuinformatsioon0 = lugemisel normaalolek, kirjutamisel ennistab olekuregistri1 = keskprotsessori (CPU) taaskäivitus2 = esineb sündmusregistri ületäitumine3 = 1 + 2

F SACO Mooduli tüüp16D2B

T - Ajasätted0,000…59,999 = aeg sekundites ja millisekundites

L - Sündmuste järgnevuse registerAeg, kanal ja sündmuse kood

B - Sündmusregistri uuestilugemineAeg, kanal ja sündmuse kood

A - Aktiivsete häirete arvKanali number ja sündmuse kood

Kanalikesksed parameetrid (häirekanalid 1…16)

S1 0,02 Kanali sisendi viide0,005 … 160,0 = sisendi viidesamm 0,005 s

S2 0,02 Kanali ennistuse viidesamm 0,005 s

41


S3 0 Ergutuskontakti tüüp0 = NA, koos ennistusega1 = NS, koos ennistusega2 = ainult kasvav front3 = ainult vähenev front4 = kasvav ja vähenev front5 = impulssloendur, loendab kontaktide sulgumisi6 = impulssloendur, loendab kontaktide avanemisi7 = impulssloendur, loendab kontaktide sulgumisi ja avanemisi

S4 0 Kanalikeskne järgnevus (kuvamise viis)0 = visuaalne indikatsioon, vastavalt valitud järgnevusele1 = visuaalne indikatsioon, vastavalt valitud järgnevusele, aga ennistumisel normaalolekusse kaasneb helisignaal2 = ergutuskontakti järgiv visuaalne indikatsioon ilma helisignaalita

S5 0 Grupihäire A kanal0 = ei ole ühendatud1…16 = ühendatud grupihäirega 1…16

S6 0 Grupihäire B kanal0 = ei ole ühendatud1…16 = ühendatud grupihäirega 1…16

S7 0 Blokeerimissignaal 1, tüübi kirjeldus0 = blokeeriv väljund1 = blokeeriv sisend, häirekanal A blokeeritud2 = blokeeriv sisend, terve kanal, ennistub kui kviteeritud häire3 = blokeeriv sisend, terve kanal, ennistub kui uus häire

S8 0 Blokeerimissignaal 1, grupeerimine0 = ei ole ühendatud1…8 = ühendatud blokeerimisliinidele 1…8

S9 0 Blokeerimissignaal 2, tüübi kirjeldus0 = blokeeriv väljund1 = blokeeriv sisend, häirekanal A blokeeritud2 = blokeeriv sisend, terve kanal, ennistub kui kviteeritud häire3 = blokeeriv sisend, terve kanal, ennistub kui uus häire

S10 0 Blokeerimissignaal 2, grupeerimine0 = ei ole ühendatud1…8 = ühendatud blokeerimisliinidele 1…8

S11 0 "Pendelduse" järelvalve-kontroll0 = ei ole kasutusel1…99 = lubatud sündmust minutis

V5 0 Impulssloendur0…29999 = lähtumisväärtus

I1 - Häirekanali olek0 = ei ole aktiivne1 = on aktiivne

42

Sündmuste koodidKood Tähendus

Moodulikesksete sündmuste koodid

E10 Mooduli rikeE13 Sündmused ületäitumise maatriksregistristE50 Mooduli ennistus (reset)E51 Sündmusregistri ületäitumine

Kanalikesksete sündmuste koodid

E1 Häirekanal on aktiivneE2 Häirekanali ennistusE3 Häirekanal on aktiivne, signaali järgiv, puudub valgus- ja helisignalisatsioonE4 Häirekanali ennistus, signaali järgiv

Tehnilisedandmed

HäirekanalidHäirekanalite arv 16 kanalit

Ergutuskontakti tüüp Normaalselt avatud kontakt*)Normaalselt suletud kontaktKasvav ja/või vähenev frontImpulssloendur

Sisemiselt genereeritud ergutuskontakti pinge 48 V dc (alalis) + 20%

Suletud ergutuskontaktide ahela vool 4 mA ±20%

Kanali sisend- ja ennistusviide, kanalikeskne 5 ms, 20 ms*), 100 ms,1 s, 5 s, 20 s, 60 s, või 160 sMuid väärtusi on võimalik validajadaside kaudu

Impulssloenduri maks. lugemissagedus 3 Hz

*) = tehase säte

Välised kviteerimise/ennistuse sisendidKviteerimis-/ennistuskanal SulgekontaktHeliseadme ennistus Sulgekontakt

Sisemiselt toiteallikalt saadav kviteerimise/ 48 V dc (alalis) + 20%ennistusahelate juhtimise pinge

Grupihäire signaali väljundidGrupihäire väljundid 2 releedHeliseadme väljund 1 releeAutokontrolli väljund 1 releeVäljundreleede tüübid NA, (normaalselt avatud kontaktid),

kontakte on võimalik muuta NS tüüpikontaktideks

Lisa grupihäire või signaali järgivad väljundid 16 releed (NA, ei saa muuta)

Kontaktide nimivool/lahutuspinge 3 A/250 V

Lahutusvõime (alalisvoolul) kui koormuse 1 A/0,25 A/0,15 Aajakonstant on L/R < 40 ms,vastavalt pingetel 48/110/220 V dc (alalis)

43

Jadasideliidese portProtokoll SPA siinLiides RS 485

Andmete edastuskiirus, valitav 9600 Baud4800 Baud2400 Baud1200 Baud 300 Baud

Siini ühendusmoodulid SPA-ZC 17 või SPA-ZC 21

AbitoideSisemine toiteplokk, erinevatele toitepingetele 80…265 V dc või ac

või 18…80 V dc (alalis)

Toiteploki võimsustarve min./maks. 10 W/15 W

KatsepingedKatsepinged rakendatutena järgmistele punktidele:- häire- ja kviteerimis/ennistussisendid kere suhtes- väljundreleede kontaktid kere suhtes- abitoite ahelad kere suhtes- sisendid, väljundid ja toiteahelad üksteise suhtes

50 Hz katsepinge, vastavalt IEC 255-5 2 kV, 50 Hz, 1 min.ja SS 436 15 03Impulsskatsepinge, vastavalt IEC 255-5 5 kV, 1,2/50 µs, 0,5 Jja SS 436 15 03Kõrgsageduskatsepinge (häiringutele), 2,5 kV, 1 MHzvastavalt IEC 255-6 ja SS 436 15 03

KeskkonnatingimusedKäidu temperatuuride vahemik -10… +55∞CLadustamise temperatuuride vahemik -40… +70∞CTemperatuur ja niiskus, vastavalt IEC 68-2-3 <95% maks.56 päeva/aastas, +40°CKesta kaitseaste IP 54Kaal 5,0 kg

44

Katsetamine Häirekeskus on varustatud autokontrollisüs-teemiga. Autokontroll seirab keskuse toite-pingeid, mikroprotsessori ja loogikaskeemidetalitlust.

Avastatud sisemise rikke korral sulguvad auto-kontrollisüsteemi väljundrelee kontaktid ja süttibvalgusdiood FAULT.

Valgusdiood-indikaatorite toimimist saabkontrollida kviteerimis/ennistusnupuga. Kuikviteerimis/ennistusnuppu hoida allavajutatuna

kauem kui 1 sekund, süttivad kõik esipaneelilolevad signaallambid (välja arvatud signaallamptähisega FAULT) ja kuvaril süttivad järjekorraskõik kuvari segmendid. Kui kviteerimis/ennis-tusnuppu (asknowledge/reset) hoida allavajuta-tuna kauem kui 15 sekundit siis süttib ka valgus-diood FAULT (RIKE) ja autokontrolli väljund-relee kontaktid sulguvad.

Ergutuskontaktide ahelate toimimist on soovitavkontrollida otsekatsete teostamisega häirekon-taktidel.

Hooldus jaremont

Häirekeskuse kasutamisel tingimustes, mis ontoodud punktis "Tehnilised andmed", on häire-keskus praktiliselt hooldusvaba. Häirekeskusemoodulid ei sisalda, normaaltingimistes kasuta-misel, elektriliselt või füüsiliselt kuluvaid osi egakomponente.

Juhul, kui keskkonnatingimused erinevad ette-nähtuist, näiteks keskkonna temperatuur, niiskusvõi kui häirekeskust ümbritsev keskkond sisaldabkeemiliselt aktiivseid gaase või tolmu, tulebmooduleid visuaalselt üle vaadata teostatavateregulaarsete katsetuste käigus või kui pistik-ühendustega moodulid on välja tõmmatud.Visuaalsel ülevaatusel tuleb pöörata tähelepanujärgmistele asjadele:- võimalikele kesta, kinnitusaasade või -raami,

plastist esikaane või kummitihendi, pistik-plokkide või nende pistikpesade mehaanilistelevigastustele

- algava korrosiooni-oksüdeerimiseilminguteletrükkplaatidel, osade kinnituselementidel,kruvidel ja teistel metallosadel

- märkidele, mis näitavad tolmu või mustusesadestumist plastkaane alla olevatele trükkplaa-tidele või kesta sisemusse. Kontrolli kaanekummitihendit.

Juhul, kui häirekeskus lakkab toimimast või kuikeskuse talitlusparameetrid erinevad nendesätestatud väärtustest tuleb lasta häirekeskustkontrollida ja remontida asjatundliku spetsialistipoolt vastavas remondikeskuses.

Üldiselt, rikke kõrvaldamiseks, piisab pistikü-hendusega mooduli vahetamisest. Palun vaatatagavaraosade tabelit. Juhul, kui paigaldatakseuus häiremoodul SWPA 3A1 siis vana häire-mooduli programmeeritud parameetermälu saabpista uuele moodulile. Seega uus häiremoodulon valmis toimima samade talitlusparameetritegakui vana ja järelikult uut häiremoodulit ei olevaja eraldi programmeerida. Parameetermälutähis on D17.

TÄHTIS!Mäluploki asetamisel pistikpessa, plokil olevpaigalduspesa peab olema mooduli esipaneelipoole. Sellega saab vältida mäluahela võimalikkuvigastamist. Elektronskeemide käsitlemiselkasuta alati staatilise elektri vastast kaitset (EDSprotection).

45

Vahetus- jatagavaraosad

Häiremoodul SWPA 3A1Sisend- ja väljundmoodul SWIM 2A1Ühendusmoodul, kogu tagaosa SWCM 3A1Toitemoodul, U = 80…265 V dc/ac SPGU 240A1Toitemoodul, U = 18…80 V dc SPGU 48B2Häirelegendide kile, korduvkasutatav SYKU 639

Siini ühendusmoodulid

RS 485 koos kahe 9-kontaktilise D-tüüpi pistikuga SPA-ZC3Kiudoptiline moodul, plast välja - plast sisse SPA-ZC 21 BB/SKiudoptiline moodul, klaas välja - klaas sisse SPA-ZC 21 MM/SKiudoptiline moodul, plast välja - klaas sisse SPA-ZC 21 BM/SKiudoptiline moodul, klaas välja - plast sisse SPA-ZC 21 MB/S

Kiudoptiline moodul, plast välja - plast sisse SPA-ZC 17 BB/SKiudoptiline moodul, klaas välja - klaas sisse SPA-ZC 17 MM/SKiudoptiline moodul, plast välja - klaas sisse SPA-ZC 17 BM/SKiudoptiline moodul, klaas välja - plast sisse SPA-ZC 17 MB/S

Kõrgendusraamid

Kõrgendusraam, 40 mm SPA-ZX 301Kõrgendusraam, 80 mm SPA-ZX 302Kõrgendusraam, 120 mm SPA-ZX 303

Tellimiseinformatsioon

Tellimisel, palun teatage:

1. Kogus ja markeering, näiteks: 5 tk, SACO 16D32. Abitoitepinge, näiteks: 230 V ac3. Lisad, kogus ja tüüp, näiteks: 4 tk, SPA-ZX 301

46

47

1MR

S 7

5206

9-M

UM

E

ST

ABB OyDistribution AutomationP.O.Box 699FI-65101 VaasaFINLANDTel. +358 (0)10 22 11Fax.+358 (0)10 22 41094www.abb.com/substationautomation

Documents

Kasutusjuhend ja tehniline kirjeldus - library.e.abb.com · PDF fileÜldist SACO 16D3 tüüpi häirekeskus on üks osa alajaamade sekundaarseadmete SPACOM süsteemist ... rete konfigureerimine"