Keda vajab Eesti riik? Millised muutused on ees tööturul?

Prof Raul Eamets Tartu ülikool

Seminar “Inimesed muutuvas ühiskonnas” Domus Dorpatensis

Eesti tööturg siirdeperioodilÜLDISED TRENDID TÖÖTURUL: 1990-2000 HÕIVE VÄHENENUD

Töötuse kasv Mitteaktiivsuse suurenemine Rahvastiku üldine vähenemine, negatiivne migratsioonisaldo

ALATES 2000 OLUKORD STABILISEERUNUD, HÕIVE MÕÕDUKAS KASV, TÖÖTUSE TEATAV LANGUS

TÖÖTURU KIIRE (ÜLEMINEKUŠOKI JÄRGNE) ÜMBERSTRUKTUREERUMINE LÕPPENUD…

SAMAS VAJA UUT ÜMBERSTRUKTUREERUMIST, ET TÖÖJÕU MAHUKALT TOOTMISE STRUKTUURILT ÜLE MINNA TEADMISTE PÕHISELE MAJANDUSELE

TÖÖPUUDUSE MADALAIM TASE 2007, MAJANDUSE JAHENEDES HAKKAS TÖÖTUS KIIRESTI KASVAMA

Tööturg825,8806,6

761,4

698,9675,4633,4619,3 613 602,5

575,3568,3572,2579,3588,1588,6601,6640,9 650 650,9

589

5,4 12,1 29,2 49,1 55,5 68,1 68,4 65,8 66,1 80,5 89,9 83 67,2 66,1 63,5 52,2 40,4 32 38,292,2

270,4283,4304,8318,9313,9324,5324,2321,7 325 331,9327,8330,1338,1 331 333 333,7309,2305,8 294 296

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

II k

v

HõivatudTöötudMitteaktiivsed

Muudatused tööturul on olnud suured

4,2 4

6,27,6

13,5

7,58,9

14,715,8

24,5

27

11,4

69,2 69,570,1

69,1

64,9

63,5

0

5

10

15

20

25

30

I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal

Tööt

use

mää

r, %

60

62

64

66

68

70

72

Tööh

õive

mää

r, %

Töötuse määr (15-74) Noorte töötuse määr (15-24) Tööhõive määr (15-64)

Tööturg: tööpuudus

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

01.0

1.19

9501

.04.

1995

01.0

7.19

9501

.10.

1995

01.0

1.19

9601

.04.

1996

01.0

7.19

9601

.10.

1996

01.0

1.19

9701

.04.

1997

01.0

7.19

9701

.10.

1997

01.0

1.19

9801

.04.

1998

01.0

7.19

9801

.10.

1998

01.0

1.19

9901

.04.

1999

01.0

7.19

9901

.10.

1999

01.0

1.20

0001

.04.

2000

01.0

7.20

0001

.10.

2000

01.0

1.20

0101

.04.

2001

01.0

7.20

0101

.10.

2001

01.0

1.20

0201

.04.

2002

01.0

7.20

0201

.10.

2002

01.0

1.20

0301

.04.

2003

01.0

7.20

0301

.10.

2003

01.0

1.20

0401

.04.

2004

01.0

7.20

0401

.10.

2004

01.0

1.20

0501

.04.

2005

01.0

7.20

0501

.10.

2005

01.0

1.20

0601

.04.

2006

01.0

7.20

0601

.10.

2006

01.0

1.20

0701

.04.

2007

01.0

7.20

0701

.10.

2007

01.0

1.20

0801

.04.

2008

01.0

7.20

0801

.10.

2008

01.0

1.20

0901

.04.

2009

01.0

7.20

09

RegistreeritudILO

Töötus

0

5

10

15

20

25

30

1Q-9

7

4Q-9

7

3Q-9

8

2Q-9

9

1Q-0

0

4Q-0

0

3Q-0

1

2Q-0

2

1Q-0

3

4Q-0

3

3Q-0

4

2Q-0

5

1Q-0

6

4Q-0

6

3Q-0

7

2Q-0

8

1Q-0

9

Töötuse määr Noorte töötus Mitte-eestlaste töötus

Noorte töötus, I kv 2009

EUU

Töötuse määr =

Noortest mitteaktiivseid ca 60%Järelikult töötuse arvutamisel läheb arvesse 40%

hõivatud, tuhat 60.0..töötud, tuhat 19,5Mitteaktiivsed, tuhat 116,9

Tööjõud

Eesti tööjõud suhteliselt haritud Tööjõu lahkumine Eestist marginaalne

(vähemalt naabritega võrreldes)Samas.. Rahvastik vananeb Sinikraed domineerivad Nominaalne palga kasv ca 25% aastas (2005-2007) viinud tööjõukulude

kiire kallinemiseni

Haridus-tase

EU15 EE

I 28% 10%

II 45% 56%

III 27% 34%

Ametite jaotus

Valgekraed SinikraedEesti 44,8% Eesti 55,2%EL(15) 51,2% EL(15) 48,8%

Kõrgharitute osakaal hõives ja SKP per capita, 2007.

*Taani 2004. aasta, Kreeka 2005. aasta andmed

Austria

Belgia

Bulgaaria

šveits

Tšehhi Vabariik

Küpros

Saksamaa

Taani

Eesti

Hispaania

Soome

Prantsusmaa

Kreeka

Ungari

Iirimaa

Island

Itaalia

Leedu

Luksemburg

Läti

Malta

Holland

Norra

Poola

PortugalRumeenia

Rootsi

Sloveenia

Slovakkia

UK

.15

.2.2

5.3

.35

.4K

õrgh

aritu

te o

saka

al h

õive

s

0 20000 40000 60000 80000SKP per capita

Töötleva tööstuse töötaja tootlikkus lisandväärtuse alusel, 2003, Eesti =1

0

2

4

6

8

10

12

14

16

IE FI NL

NO LU BE

AT

DK

UK DE SE FR ES IT

MT

CY SI PT HU PL CZ

SK EE

LV

LT

RO

BU

L

Tootlikkus näitab kõige üldisemalt, kui palju luuakse ühiskonnas lisandväärtust töötaja kohta

Üldine tootlikkuse tase on tõusnud, samas…… tänane tootlikkus jääb kordades maha EL riikide tasemest Põhjused:

• Madal lisandväärtus, majanduse struktuur• Tehnoloogia• Tootmise korralduslik pool

Säilitamaks hõivet ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv

Palgad ja tootlikkus

LPQ

Reaalpalga kasv ja tootlikkus

http://www.arengufond.ee

Allikas: Äripäev, 15.10.2004

Probleemsed tegevusalad

Tegevusalad kus palgakasv oli kiirem kui tootlikkuse kasv kasmulikkus vähenes ja hõive langes (2000-2006)

Tekstiilitööstus Riietusesemete tootmine Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine Paberi- ja pabertoodete tootmine Transpordivahendite tootmine Veondus, laondus ja side Kummi- ja plasttoodete tootmine Ehitus Ehitusmaterjalide tootmine

Tööhõive probleemsetes valdkondades , kokku

Lääne Viru 35,7Hiiumaa 35Pärnu 34,8Rapla 34,2Valga 34,2

Järva 33,1Põlva 33Saaremaa 32,8Võru 30,8

Ida Viru 28,5Viljandi 26,9Tartu 26,4Läänemaa 25,8Jõgeva 19,9

Märkus: % kõigist hõivatutest

Võimalikud lahendused

Vertikaalne integratsioon, terve väärtusahela enda kontrolli alla võtmine, alates toorainest kuni toote turustamiseni (Baltika näide). Tootmine Eestist välja, Eestisse jääb arendus ja juhtimine

Erilise nišši leidmine, näiteks jalatsitootja hakkab valmistama erijalatseid sõjaväele, eeldab tehnoloogilisi uuendusi, võib liiga kallis olla.

Lüüa mastaabiga, kasvada regiooni kõige suuremaks ja tugevamaks (Balti Laevaremonditehas), neelata konkurendid alla.

Panustada uutesse tehnoloogiatesse, mis vajab vähem tööjõudu (automatiseerimine), samuti küsimus maksumuses.

Valdkonna muutmine, hakata tegema midagi muud.

Haridus ja inimkapital Eesti majanduse võtmetegur

Probleemid• Haridussüsteemi ja tööturu vastavus• Hariduse kvaliteet• Struktuurne töötus eeldab suuremat rõhuasetust täiendkoolitusele

OLEMSOLEVA (AMETIALASE) HARIDUSÜSTEEMIGA ME KINNISTAME TÄNAST MAJANDUSSTRUKTUURI

Haridus ja tööturg

Jaapani duaalne majandus - erinevate majandussektorite suhteline tootlikkuse tase USA-ga võrreldes ning nendes sektorites hõivatute osakaal koguhõivest (Lewis, 2004)

Combining high technologies with traditional industries and services Traditional industries Services

ICT

Biotehnologies

It requires motivation from both side, adequate knowledge base neededInstruments of innovation policy also play a role

Soome kui teadmistepõhise majandusega riigi kujunemine World Bank Review Seminar, 16 May 2005, P.Ylä-Anttila and ETLA team

Kokkuvõte

Üldiselt tööjõu haridustase OK Kutseharidus täna veel murelaps Peamine probleem on tööstuse struktuur

Kas me teeme haridusinvesteeringuid

lähtudes tuleviku strateegilistest plaanidest või olemasoleva olukorra fikseerimisest ?

Hariduspoliitika valikud

Kõrgharidus Kontsentreerumine, rahvusvahelistumineKutseharidus Kutsekõrgharidus Lühiajaline koolitus lihtsate ametite tarbeks

Kas meil on vaja põhikooli järgset kutseharidust?

Lõpetuseks

Märksõnadeks on Koostöö ühiskonna erinevate huvigruppide vahel Pikaajaline tulevikuvisioon - et tuleviku-

strateegiad kestaks üle valimisperioodi Mitmekesine majanduspoliitika, paradigma

muutmine