Arengutest Eesti tööturul

Orsolya SoosaarEesti Pangas toimunud majandusõpetajate seminaril

19. märts 2013

Kellest me räägime?

ETU 2012 REL 2011 erinevus Püsielanikke vanuses 15-74

1 024 267 988 391 -4%

Neist tööturul osaleb 695 000 627 834 -10% Tööjõus osalemise määr

68% 64% -4%

Tööga on hõivatud 624 000 558 914 -10% Hõive määr 61% 57% -4% Töötuid 70 500 68 920 -2% Töötuse määr 10% 11% 1%

Kuni Statistikaamet tööturustatistika aegread 2014. a I kvartalis rahvaloenduse andmetega korrigeerib, peaksime hõive kasvumäära mõttes veidi väiksemaks, tootlikkuse oma veidi suuremaks parandama. Suhtarvud, nagu töötuse määr ja tööjõus osalemise määr muutuvad tõenäoliselt vähem.

REL 2011 mõju rahvastikuprognoosile

1. variandi eeldused:summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta; suremus väheneb; oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050. aastaks naistel 80,44 ja meestel 78,36 aastani; rännet ei toimu või sisseränne tasakaalustab väljarände.

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

1 000 000

1 050 000

1 100 000

1 150 000

1 200 000

1 250 000

1 300 000

1 350 000

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2028

2029

2030

2031

2032

2033

2034

2035

2036

2037

2038

2039

2040

2041

2042

2043

2044

2045

2046

2047

2048

2049

2050

Erinevus uus prognoos REL2011 andmetega Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 1

Võrreldes 2008. aasta tipptasemega on hõive praeguseks 27 tuhande võrra madalam

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

põllumajandus tööstus ehitus

erasektori teenused avaliku sektori teenused kokku

2012. aastal muutus nii majanduskasvu kui ka hõive kasvu struktuur sisenõudluse põhisemaks – suurim panus tuli teenuste sektorist

Hõive kasv 2012. aastal aeglustus, ja sealjuures palgatöötajate arv aasta lõpus lausa langes. Samas teised andmeallikad seda ei kinnita.

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

palgatöötajad Eestis mittepalgalised töötajad välismaal töötajad Kokku

Vood tööturul: liikumine hõivesse ja hõivest välja on tagasi kriisieelsel tasemel, töökohti loodi 2012 veel üsna palju. Ka töötajate mobiilsus töökohtade vahel on taastunud.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tööle võtmise määr Töölt lahkumise määr

Töökohtade kao määr Töökohtade loomise määr

Töökoha vahetamise määr

Rahvusvahelise võrdluses on mobiilsus tööturul suhteliselt madal

Eesti 2012

• OECD (2010) andmetel erines mobiilsus tööturul riigiti üsna palju

• Tõenäoliselt tuleneb see erinevast institutsionaalsest keskkonnast (OECD 2010):– Koondamise piirangud↓

mobiilsust– Kõrge koondamishüvitis ja

pikk katseaeg↓ mobiilsust– Töötushüvitised↑

mobiilsust• Kesk-ja Ida-Euroopa riikides

on suhteliselt madal mobiilsuse tase

Eesti elanikud, kes töötavad välismaal

• Kokku 25,7 tuhat inimest Eesti Tööjõu-uuringu põhjal 2012. aastal (24 900 REL 2011 vs 23 118 ETU Q4 2011)– 46% ehituses– 14% veonduses-laonduses (nt taksojuhid, bussijuhid)– 11% tööstuses

• 20% oli nende tööandjaks tegelikult Eesti firma – see tähendab, et Eesti eksportis teenuseid

• Soome lähedus ja soodsad laevapiletid on meil tõenäoliselt ära hoidnud veelgi suurema väljarände laine

Töötus on viimaste aastate jooksul vähenenud, oli eelmise aasta lõpus 9,3%, pikaajaliselt töötute osakaal oli 52,7%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud üle 24 kuu kokku

… kuid koos lühiajalise töötusega on meil vähenenud ka pikaajalise töötuse määr

0%1%2%3%4%5%6%7%8%9%

10%

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 I 2012 III

Pikaajaliste töötute osakaal tööjõust

EA17 Saksamaa Eesti Läti Leedu Soome

… aga Ida-Virumaal on tööpuudus endiselt 2x kõrgem kui mujal

16%

12%

9%10%

18%

26%

20%

18%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kokku

Põhja-Eesti

Kesk-Eesti

Kirde-Eesti

Lääne-Eesti

Lõuna-Eesti

Mitte-eestlastel läheb tööturul kehvemini – keeleoskus, Ida-Virumaa elukohaks

9,2%

15,2%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Eestlased

Mitte-eestlased

… noorte osas on palju arenguruumi

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

15-19

20-24

15-74

Kas kõrgharidus loeb?

6,3%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

kokku

vähem kui keskharidus

keskharidus jakutseharidus, mis polekõrgharidus

kõrgharidus

Töötute palgasoov e. reservatsioonipalk

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

250eurot

võivähem

251-300eurot

301-450eurot

451-600eurot

601eurot

võirohkem

250eurot

võivähem

251-300eurot

301-450eurot

451-600eurot

601eurot

võirohkem

2008

2010

2012

Mehed Naised

Keskmise palga kasv aeglustu veidi 2012. aasta II pooles, kuid ületas siiski tööjõu tootlikkuse kasvu

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

keskmine brutokuupalk brutokuupalga kasv, ps

Keskmise palga kasv oli kiireim riigiasutustes ning Eesti eraettevõtetes

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Palgakasv organisatsiooni omaniku liigi järgi

Riik

Kohalik omavalitsus

Eesti eraõiguslik isik

Välismaa eraõiguslik isik

Keskmine brutokuupalk ja selle kasv 2012. aastal.

2012 võrreldes keskmisega

kasv

Tegevusalad kokku 880 100% 6% Info ja side 1432 163% 8% Finants- ja kindlustustegevus 1417 161% 3% Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

1292 147% 9%

Mäetööstus 1134 129% 5% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

1107 126% 8%

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

1037 118% 5%

Ehitus 923 105% 11% Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

899 102% 8%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 882 100% 5% Töötlev tööstus 859 98% 8% Veondus ja laondus 836 95% 1% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

830 94% 5%

Haldus- ja abitegevused 787 89% 5% Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

744 85% 7%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 735 84% 10% Haridus 734 83% 3% Kinnisvaraalane tegevus 649 74% 8% Majutus ja toitlustus 554 63% 8% Muud teenindavad tegevused 494 56% 7%

Tänan tähelepanu eest! Kas on küsimusi?