Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutused Teema 2: Söödaväärindus,

Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele

Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutused

Teema 2: Söödaväärindus, otsene ja kaudne emissioon, sõnniku käsitsemine ja töötlemine

Õppetund 2: Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele

Poola Teaduste Akadeemia

J. Łojek


Sisukord

1. Keskkonna mõju hobustele2. Hobuste mõju keskkonnale 3. Keskkonnakaitset puudutav seadusandlus 4. Hobusesõnniku tootmine5. Hobusesõnnikuhoidlate mõju karjamaadele6. Hobusesõnniku negatiivsed ja positiivsed aspektid7. Hobusesõnniku mõju taimedele ja pinnasele8. Hobusesõnniku mõju maastikule ja looduskaitsele9. Näiteid hobusesõnniku käitlusest10. Elusloodus ja hobused11. Kasu korralikust hobusesõnniku käitlemisest12. Seaduslikud nõuded sõnnikuhoidlate asukohale 13. Hobusesõnniku käitlemise faasid14. Hobusesõnniku hoiustamise viisid15. Komposti minev hobusesõnnik16. Hobusesõnniku kompostimise eelised17. Hobusesõnnik ja jätkusäästlik hobusekasvatus18. Hobune – keskkonnasõbralik loom19. Kirjandus

Täistekst: WP2T2L2.pdf


1. Keskkonna mõju hobustele

Looma tervis ja heaolu tuleneb tasakaalust looma ja tema keskkonna vahel.

Õiged klimaatilised ja keskkonna tingimused tallis:Õige õhu kvaliteet tallis:Õhu liikumise kiirus - 0,3 m/s Temperatuur - vahemikus 5 ºC ja 15 ºC Niiskus – max. 80%Toksiliste gaaside puudumineTolmu puudumineAllergeenide puudumine (põhjustavad korduvaid

hingamisteede haigusi)Kahjurputukate puudumine – hobuseid ei tüüta täid, sügelislestad, toa- ja tallikärbsed


2. Hobuste mõju keskkonnale

Kuidas mõjub hobuste pidamine keskkonnale?Kuidas seda mõju vähendada?

Hobuste pidamine ei tähenda ainult ratsutamist või kaarikusõitu, vaid ka tallide puhastamist ja sõnnikukäitlust!

Hobuse omanikud peaksid teadma kuidas planeerida: sisendeid (sööt)väljundeid (sõnnik)

Hobused toodavad suure hulga sõnnikut, mis kuhjub kiiresti! Igal aastal eemaldatakse tallist umbes 12 tonni sõnnikut hobuse

kohta.


3. Keskkonnakaitset puudutav seadusandlus (1)

Nii Euroopa Liidu kui Poola seadusandluses puuduvad hobuste pidamist reguleerivad seadused.Seadusandlus baseerub üldistel looma heaolu puudutavate seaduste tõlgendustel vastavalt heade loomapidamistavade soovitustele.

EU seadusandlus - kaks direktiivi, mis käsitlevad sõnnikuhoidlate mõju kekskonnale:

• Nitraadi direktiiv – Nõukogu direktiiv 91/676/EEC 12. detsembrist 1991• IPPC direktiiv – püsivate orgaaniliste saasteainete kohta. Integreeritud

saastumise preventsioon ja kontroll (Integrated Pollution Prevention and Control). Nõukogu direktiiv 96/61/EC 24. septembrist 1996.

Saastumise vastu tuleb rakendada kõiki meetmeid, eriti aga parimat võimalikku tehnikat.


3. Keskkonnakaitset puudutav seadusandlus (2)

Poola seadusandlus - kaks direktiivi, mis arvestavad sõnnikuhoidlate mõju keskkonnale:

1. Ministrite Nõukogu määrus 24. septembrist 2002, mis toob ära keskkonda ohustavate ehitiste loetelu.

2. Keskkonnaministri määrus, mis esitab detailsed nõuded lämmastiku emissioonile põllumajanduslikest allikates.

3. Keskkonnakaitse, loodusvarade ja metsanduse ministri määrus 5. novembrist 1991, mis käsitleb vete klassifikatsiooni ja nõudeid vetesse või maapinda juhitavale reoveele.

4. “Väetiste ja väetamise seadus.”


4. Hobusesõnniku tootmine

Üks hobune toodab päevas sõnnikut (tahkeid jäätmeid) 1 – 3% hobuse kehakaalust s.o. 12 – 25 kg.

Päevane allapanu (õled) hulk - 5 kg 205 päeva tallis oleva hobuse kohta.Sõnniku kuivaine sisaldus võrrelduna tallis antava söödaga - 25%, karjatamiseperioodil - 22%.

Hobuse kaal (kg) 400 600 800

Sõnniku toodang /roe + uriin/ (t/aastas) 6,09 9,13 12,18

+ allapanu (t) 1,83 1,83 1,83

Sõnnik kokku (t) 7,92 10,96 14,01

Hobusesõnniku aastane toodang (tonnides) (Clausen jt, 2004)


4. Hobusesõnnikuhoidlate mõju karjamaadele

Vastavalt hobuste pidamise süsteemile

Vabapidamisel olevad hobused – sõnnik on laiali märade valduses oleval alal, täkkude sõnnik kindlates kohtades (kodu märgistamine, rändamisteede märgistamine), suurem sõnnikukontsentratsioon söögipunktides talvel.

Karjamaal peetavad hobused – sõnnikupatareid mõjutavad karjamaid. Et hobused ei hakkaks teatud paiku vältima, on soovitav sõnnik karjamaalt kokku koguda. Tuleb järgida sõnnikukäitlemise reegleid.


5. Hobusesõnniku positiivsed aspektid

Maasse viimine on kõige sobivam sõnniku kasutamise meetod, sest hobusesõnnik:

1) on tähtsate makroelementide allikaks - lämmastik, fosfor ja kaalium, 2) parandab mulla füüsikalist struktuuri, selle struktuurilist stabiilsust ja

õhustatust, on pinnase orgaaniliseks reserviks, 3) tõstab vee infiltratsiooni taset ning veemahutavust, käitub pH

puhvrina,4) vähendab soolade taset.


5. Hobusesõnniku negatiivsed aspektid

Võimalikud probleemid äärelinnaaladel – oht reostuse levikuks hobusefarmidest.

PutukadLõhnad

Clostridium tetani, Cryptosporidium parvum, Giardia duodenalis, Campylocbacter spp., Salmonella spp., E. coli patogeensed tüved, Yersinia spp. võivad osutuda inimeste haigestumise põhjuseks. Järgnevad bakterid võivad osutuda veereostuse põhjustajateks: protozoad - Cryptosporidium spp. ja Giardia spp., bakterid – E. coli, Salmonella spp., Rhodococcus equi viirused - Rotavirus


6. Hobusesõnniku mõju taimedele ja pinnasele

Väidetakse, et hobusesõnnik võib põhjustada:1) vee ammoniaagisisalduse tõusu ning mõjuda kahjulikult vee

kvaliteedile,2) pinnase erosiooni, 3) eutrofeerumist ning umbrohuseemnete levimist.

Kuid: 1) pole suudetud tõestada, et hobused kannaks edasi umbrohuseemneid, 2) vee saastumist hobusesõnnikust pärineva ammoniaagiga saab lihtsate

vahenditega ära hoida,3) erosiooni looduslikud põhjused (klimaatilised tingimused, pinnase

omadused, topograafia, taimeliigid, töövõtted põllumajanduses jne ) ületavad tunduvat hobuste poolt tekitatava mõju.


7. Hobusesõnniku mõju maastikule ja looduskaitsele

Hobusesõnniku hoiustamise ja realiseerimise plaan kindlustab selle, et hobusesõnniku mõju keskkonnale on vaid positiivne.

1. Hoiab ära sõnnikuga saastunud drenaaživee sattumise veekokku või kraavi.

2. Kaitseb kohalikku keskkonda sõnniku äravoolu kahjuliku mõju eest.3. Hobusesõnniku realiseerimine.

Muu kahju keskkonnale:1) erodeerunud jõe- ja ojakaldad ning kallakud,2) üle-karjatatud rohumaad,3) pinnase kokkusurumine,4) umbrohtude levik.


8. Näiteid hobusesõnniku käitlusest

Hoolika hobusesõnniku käitlemisega saab parandada vee kvaliteeti ning vähendada pinnase erosiooni.

Hobusesõnniku käitlemise praktika soovitab hobuseomanikel:

Vältida karjatamist vihmaperioodidel. Ehitada tarastatud koppel, mida kasutatakse vihmaperioodidel. Vahetada tarastatud kopleid ning roteerida loomi nii, et karjamaad ei saaks

üle-karjatatud ning pinnas liigselt sõtkutud. Katta sõnnikuhoidlad kinni nii, et vihmavesi ei saaks uhtuda lämmastikku

sõnnikust vette ja see ei saa sattuda veekogudesse. Hobusesõnnikut saab kasutada heina kasvatamisel väetisena. Hoidke sõnnik eemal soodest ja luhtadest. Eraldage veekogud taraga nii, et loomad ei pääseks veeni.


9. Elusloodus ja hobused

Eluslooduses käsitletakse hobuseid saakloomana, isegi siis kui ta kannab ratsanikku.

Hobuse ja ratsaniku suhe soodustab mitte-inimkeskset maailmavaadet, mis omakorda stimuleerib ökoloogilist mõtlemist.

Maal elavatele loomadele tähendab hobuse kappamine hoiatust. Hoiatus vähendab põgenemisi, mis võtavad eluslooduselt energiat. Lindude häirimine puhkealadel toob kaasa lindude ajutised käitumis- ja liikumismuutused


10. Kasu korralikust hobusesõnniku käitlemisest

Hobusesõnniku hoiustamine ning selle hilisem kasutamine põllumajanduses toob kaasa väetavate ainete kadude vähenemise ning kaitseb keskkonda saastumise eest.

Kasu ulatuslikust sõnnikukäitlemise kavast :1. Tervislikum keskkond hobustele.2. Puhtam ja ohutum tööpiirkond.3. Pinnase väetamine kasutades sõnnikut loodusliku väetisena.4. Vee kvaliteet - veekogude kaitse sõnnikureostuse eest.5. Reostuse mahu vähenemine.6. Ebameeldivate lõhnade vähenemine.7. Putukate arvukuse vähenemine.Seega, vähenevad kaebused hobusefarmi naabritelt.

Sõnnikukäitlusplaan põhineb erinevatele inseneriteaduslikele, loomakasvatuslikele, majanduslikele ning teraviljakasvatuslikele ja mullateaduslikele printsiipidele, mis püüavad saada maksimaalset kasu, kasutades sõnnikut maaparanduses ning vähendades selle mõju keskkonnale ja keskkonna saastamisele.


11. Hobusesõnniku käitlemise faasid

1. Kogumine tallides ja tarades

2. Hoiustamine õiges kohas

3. Realiseerimine või

kasutamine

Kogumine1) käsitsi või mehhaaniline, 2) hobuseid mitte segades ega stressi viies,3) kerge käidelda, 4) vähe töömahukas.

Hoiustamine kohtades, mis on:1) kergesti ligipääsetavad, 2) mida on kerge käidelda, 3) keskkonnaohutud, 4) ei toimu ei pinna ega põhjavee reostamist,5) ei sega naabreid.


12. Seaduslikud nõuded sõnnikuhoidlate asukohale

Sõnnikuhoidlad võivad asuda:

1) 15 meetrit kaevust, 2) 4 meetrit territooriumi piirist,3) 30 meetrit naabruses asuva elurajooni akendest ja ustest, 4) 50 meetrit hoonetest, kus hoitakse või töödeldakse toiduaineid, 5) 10 meetrit hoonetest, kus hoitakse sööta ja vilja, 6) 5 meetrit teravilja- ja söödatornidest, 7) 10 meetrit silohoidlatest.


13. Hobusesõnniku hoiustamise viisid

Hoiustamine - sõnnikuhoidla suurused (Journal of Laws 03.4.44 of 15.01.2003)

1. Patareis – minimaalselt 6 kuud.2. Sõnnikuhoidla suurus ühe 500 kg kaaluva hobuse kohta - 3,5 m2,

kusjuures kõrgus peab olema 2,5 m.3. Platsi suurust võib vähendada proportsionaalselt selle ajaga, mille

loomad veedavad karjamaal.4. Sõnnikut ei tohi hoida põllul.5. Sõnnikuhoidlal peab olema betoonist põhi. 6. Hoidla peab olema kaitstud vihma eest, et vähendada pinnase

uhtumist ja drenaaži üleujutamist. 7. Hoidla peab olema kaetud, et sõnnik ja läga ei satuks veekogudesse.


15. Komposti minev hobusesõnnik 1. Efektiivne ja tehnoloogiliselt lihtne sõnnikukäitlemise viis.2. Sõnnikust saadakse hinnaline lõpp-produkt.

Komposteerimiseks on vaja: 1) piisavalt siledat pinda, 2) piisavat kogust kompostimaterjali,3) segamist (töö),4) kuumust,5) niiskust,6) aega.


16. Hobusesõnniku kompostimise eelised1. Sõnniku maht väheneb >50%.2. Parasiitide leviku risk väheneb. 3. Umbrohuseemnete leviku risk väheneb. 4. Teatud kultuuridele on hobusesõnnikul haigusi mahasuruv toime.5. Vähendab lõhna ja kärbeste probleemi.6. Vähendab põhja- ja pinnasevete reostamise riski.7. Parandab käitlemise kvaliteeti.8. Luuakse uus toode, on lisasissetuleku allikaks, saab kasutada

kohapeal.9. Ei ole vaja maksta realiseerimismaksu ning vähendab prügilatesse

minevate jäätmete hulka.10. Annab toiteained, mis kiirendavad taimede kasvu, juurestiku tööd , ning

orgaanilisi aineid, mis parandavad pinnase struktuuri, drenaaži ning vee peetust.


17. Hobusesõnnik ja jätkusuutlik hobuste pidamine

1. Sõnnik kasutatakse sellel põllul, kus kasvatatakse hobuste sööta. 2. Lämmastik, fosfor ning kaltsium tungivad taimedesse, mis hiljem

kasutatakse hobuste söödaks.

1. Sõnnik jõuab tagasi põllule - taaskasutussüsteem. 2. Sööt ostetakse ja kasutatakse farmisüsteemis - võivad tekkida N,P,K ülejäägid.

Linnalähedased hobusefarmid :Sõnnikukäitluseks on ruum piiratud või puudub üldse.

Võimalikud lahedused: sõnniku komposteerimine 1) maht väheneb radikaalselt2) laialilaotamine lihtsustub

Majanduslikult kõige otstarbekam lahendus – sõnnik laotada laiali haritavale põllumaale.


18. Hobune – keskkonnasõbralik loomHobuse keskkonnasõbralikkust näitab see, et :

1. Pinnas säilib, aitab korras hoida madalaid piirkondi, mägikarjamaid ning maapiirkondade maastikku.

2. Hobuste kasutamine turisminduses aitab kaasa teede ja radade korrashoiule ning aitab korras hoida maapiirkondade maastikke hobuspordi osana.

3. Aitab kaasa teede ja maastike korrashoiule põllumajanduses ja metsanduses, kus kasutatakse hobust.

4. On bioloogilise mitmekesisuse garandiks, sest igal pool on olemas oma hobusetõug.

5. Hobused on kaasa aidanud Põhja-Euroopas avatud maastike tekkele aga teatud tingimustel maastike säilimisele tundlikel aladel terves Euroopas.


Ajwa H.A., Tabatabai M.A.: Decomposition of different organic materials in soils. Biol. Fertil. Soils, 18, 1994

Anonymus: Composting for Manure Management. BioCycle Magazine PA, 1998Atwill R: Pathogens excreted by livestock and transmitted to humans through water. UC Davis Tulare

Information Paper, 1997Ball M.: COPD, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1999Barney S., Davis P., Deuel N.R., Gilman F.E., Hodson J., Mariott B.A., Minnick J.D., Mitchell T.F.,

Mitchell J.R., Poole E., Taylor E.S.: Good neighbour guide for horse-keeping. Manure Management. Univ. of New Hampshire, 1990

Bennett K.A., Zuelke E.: The effects of recreation on birds: a literature review. Delaware Natural Heritage Program, Smyrna, 1999

Briggs K.: Better Breathing, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 2000Briggs K.: Housing Your Horse, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1998Briggs K.: Stall design, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1999Cargill C.: Reducing Dust in Horse Stables and Transporters, Rural Industries Research & Development

Corporation, Australia, 1999

19. Kirjandus (1)

http://www.thehorse.com/





Cargill C., Skirrow, S.: Air quality in pig housing facilities, Pig Production, Proceedings 285, Postgraduate Foundation in Vet. Sc., University of Sydney, NSW, Australia, 1997

Clausen E.F., Finderup J., Birkkjaer K.O., Fiedorowicz G., Łojek J.: Farm standards for horses. The Danish Agricultural Advisory Service, Aarhus, 2004

Collins M., Algers B.: Effects of stable dust on farm animals, Veterinary research communications, 10, 1986

CBARCD - Council of Bay Area Resource Conservation Districts: Horse manure management. Equine Facilities Assistance Program, Petaluma, 2000

Davis J., Swinker A.: Horse manure:a renevable resource. Livestock Series Management 1.219. Colorado State University Ext., 1996

Deuel N.: Land use and zoning issues affecting the horse industry. J. Eq. Vet. Sci. 9 (1), 1989Equus 2001: The Horse Industry in the European Union. Working Report prepared for EU Equus 2001.

Skar and Solvalla Sweden, 2001Hammar M.: Hantering av hastgodsel – en ekonomisk modell. Swedish Institute of Agricultural and

Environmental Engineering, Uppsala, 2000 Johnson E., Atwill E., Filkins M., Kalush J.: The prevalence of shedding of Cryptosporidium and Giardia

spp. Based on a single fecal sample collection from each of 91 horses used for backcountry recreation. J. of Vet. Diagnostic Investigation, 9, 1997

Kaufman P.E., Rutz D.A., Pitts C.W.: Pest management recommendations for horses. Cornell Univ. and PennState, 2000

19. Kirjandus(2)


Pehrson I.: Hasten i landskapet. Unpublished. Palustre HB, Holm, 2000Peng M., Xiao L., Freeman A., Arrowood M., Escalante A., Weltman A., Ong C., Mac Kenzie W., Lal

A., Beard C.: Genetic polymorphism among Cryptosporidium parvum isolates: Evidence of 2 distinct human transmission cycles. Emerging Infectious Diseases, 3, 4, 1997

Pruckner G.J.: Agricultural Landscape Cultivation in Austria: An Application of the CVM. European Review of Agricultural Economics, 22, 1998

Putnam R.: Carrion nad dung: the decomposition of animal wastes. The Institutes of Biology`s Studies in Biology, 156, 1983

Queiroz P.: Evaluation of microclimatic factors in a typical horse stable in Poland. Msc. Thesis, manuscript, SGGW, Warsaw, 2003

Raymond S.: Thirsty bedding, Equine Research Centre, Guelph, www.equiworld.net, 2000Raymond S.: Stable design, Equine Research Centre, Guelph, www.equiworld.net, 2000 Robertson L, Campbell A.,Smith H.: Survival of Cryptosporidium parvum oocycsts under various

environmental pressure. Applied and Environmental Microbiology, 11, 1992Roche-Bruyn F.: La place du secteur cheval. L`acces aux fonds europeens relatif au soutien et au

developpement rural. La lettre FNC. Bulletin d`information de la Federation Nationale du Cheval, 3, 2003

19. Kirjandus (3)

http://www.equiworld.net/



Raymond S: Bedding in the horse stable…a breath of fresh air, Equine Research Centre (Guelph), www.equiworld.net, 2000

Riviera E., Benjamin S., Nielsen B., Shelle J., Zanella A.J.: Behavioural and physiological responses of horses to initial training: the comprison between pastured versus stalled horses, Applied Animal Behaviour, 78, Elsevier, 2002

Rokicki E., Kolbuszewski T.: Higiena zwierząt, Fundacja Rozwój SGGW, Warszawa, 1999Sellnow L.: Chronic Obstructive Pulmonary Disease, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1997Sellnow L.: Respiratory Allergies, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 2000Simpson R.: Manure storage and disposal. Horse Pasture Management Project, Epsom, 2003Steineck S., Svensson L., Jakobsson C., Karlsson S., Tersmeden M.: Hastar – godselhantering. Teknik for

lantbruket nr. 82, Swedish Institute of Agricultural and Environmental Engineering, Uppsala, 2000Straub T., Pepper I., Gerba C.: Hazards from pathogenic microorganisms in land disposed sewage sludge.

Rev. Of Environmental Contamination and toxicology, 132, 1993Way W.: Perishability and profitability of manure. Physical effects of manure on soil last a decade. McGill

Univ. 1998Wheeler E., Zajaczkowski J.S.: Horse stable manure management. PennState Agricultural and Biological

Ehgineering. 1998Williams B., Conway-Durver L.: Horse trails in ecological reserves. Clemson Univ. Horse Trails Symp.,

1998

19. Kirjandus (4)




Documents

Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutused Teema 2: Söödaväärindus,