Embed Size (px)
Citation preview
Kohalike omavalitsuste koostöö rakendamine kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks
täitmiseks ja avalike teenuste kvaliteetsemaks ning efektiivsemaks
osutamiseks
Sotsiaalia vahearuanne
Tellija: Riigikantselei
Täitja: Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia
www.geomedia.ee
Tartu
2
Sisukord
Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 3
1 Sotsiaalteenused ............................................................................................................................ 4
1.1 Sotsiaalteenuste osutamine ....................................................................................................... 4
1.1.1 Õiguslik raamistik ............................................................................................................... 4
1.1.2 Sotsiaalnõustamine ............................................................................................................ 4
1.1.3 Eluasemeteenus (eluaseme kohandamine) ....................................................................... 6
1.1.4 Koduteenused .................................................................................................................... 6
1.1.5 Päevakeskusteenus ............................................................................................................ 9
1.1.6 Üldhooldekoduteenus ...................................................................................................... 10
1.2 Teenuse osutamise praktika ..................................................................................................... 12
1.2.1 Sotsiaalhoolekande arengukava ....................................................................................... 12
1.2.2 Sotsiaalnõustamine .......................................................................................................... 14
1.2.3 Eluasemeteenus ............................................................................................................... 16
1.2.4 Koduteenus....................................................................................................................... 21
1.2.5 Päevakeskusteenus eakatele (vanus 65+) ........................................................................ 24
1.2.6 Üldhooldekoduteenus ...................................................................................................... 25
1.2.7 KOV koostööd takistavad tegurid ..................................................................................... 43
1.3 Sotsiaalteenuste rahastamine .................................................................................................. 44
1.3.1 Õiguslik raamistik ............................................................................................................. 44
1.3.2 Rahastamise praktika ....................................................................................................... 45
1.4 Järelevalve teostamine ............................................................................................................. 58
1.4.1 Õiguslik raamistik ............................................................................................................. 58
1.4.2 Järelevalve praktika .......................................................................................................... 58
1.5 Sotsiaalteenuse sihtgrupp ........................................................................................................ 59
1.5.1 Teenuste sihtgrupp ja kliendid praktikas ......................................................................... 59
1.6 Sihtgrupi prognoos ................................................................................................................... 78
1.7 Sotsiaalteenuste osutamise ja ülesannete täitmise kulumudelid ............................................ 94
1.7.1 Sotsiaalhoolekande arengukava ....................................................................................... 94
1.7.2 Sotsiaalhoolekande korralduse üldaktid .......................................................................... 96
1.7.3 Sotsiaalnõustamine .......................................................................................................... 97
1.7.4 Eluasemeteenus (eluruumi kohandamine) ...................................................................... 99
1.7.5 Koduteenused (koduabi ja isikuabi) ............................................................................... 103
1.7.6 Päevakeskusteenus ........................................................................................................ 106
1.7.7 Üldhooldekoduteenus .................................................................................................... 108
3
Kokkuvõte
Arauanne keskendub kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande teemale. Analüüsitakse
sotsiaalteenuste osutamise õiguslikku raamistikku ja teenuste osutamise praktikat teenuste liigiti ja
sihtrühmade lõikes. Samuti käsitletakse sotsiaalteeenuste rahastamist, nende osutamise ja ülesannete
täitmise kulumudeleid.
Uuringu raames viidi läbi e-küsitlus, mille peamiseks eesmärgiks oli selgitada eakate
sotsiaalhoolekande teenuste arendamise, korraldamise, osutamise ning finantseerimise erinevusi
omavalitsusüksustes. Lisaks sooviti teada eakate sotsiaalhoolekandealase koostöö toimimise ulatust,
toimimise takistusi ning hinnanguid koostöö perspektiivide kohta. Ankeedile vastast 134
omavalitsusüksust (59,3%). Ankeetküsitlusele vastanud omavalitsusüksustest:
üle 80% on koostanud või koostamas sotsiaalhoolekande arengukava, seda valdavalt linna või valla arengukava osana. Sotsiaalhoolekande arengukava ei omanud 18% vastanud omavalitsustest.
Üle 80% sotsiaalhoolekande arengukavadest on koostatud ühe omavalitsuse kohta ja reeglina nende koostamisel teiste omavalitsustega koostööd ei tehta.
2/3 eakate üldhooldekoduteenustest on korraldatud omavalitsuste endi poolt. 10% omavalitsustest on nimetatud teenuste korraldamise volitanud teistele omavalitsustele ja 23% tarbib teenust teiste organisatsioonide kaudu.
Eakate eluasemeteenuse ja sotsiaalnõustamise korraldamisega tegelevad peamiselt linna- ja vallavalitsused ise.. Enamuses omavalitsustes spetsiaalselt sotsiaalnõustamisega tegeleva spetsialisti ametikohta pole loodud.
Eakate üldhooldekodu teenust osutavad omavalitsuste hallatavad asutused, nende poolt loodud MTÜ/SA, äriühingud, erasektori MTÜ-d ning erasektori äriühingud.
Ligi 35% eakatele klientidele päevakeskuse teenust linna- ja vallavalitsused.
KOV-i hallatavad asutused, KOV-i poolt loodud MTÜ/SA ning erasektori MTÜ-d. Valdavalt on antud teenuse osutamine siiski kohaliku omavalitsuse (40%) või KOV üksuse hallatava asutuse (36%) ülesandeks. Eakatele eluaseme teenuseid osutavad peamiselt linna- või vallavalitsused, KOV üksuse poolt hallatavad asutused, loodud MTÜ/SA ning KOV üksuse äriühingud.
Tellijale anti üle sotsiaalteenuste hindamise metoodilised materjalid ja küsitlustulemused käesoleva
aruande iseseisva lisana.
4
1 Sotsiaalteenused
1.1 Sotsiaalteenuste osutamine
1.1.1 Õiguslik raamistik
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus paneb valdadele ja linnadele ülesandeks korraldada oma
territooriumil sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning teede ja tänavate korrashoidu. Samuti on
kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne pidada ülal oma koolieelseid lasteasutusi, põhikoole,
gümnaasiume ja huvikoole, raamatukogusid, rahvamaju, muuseume, spordibaase, turva- ja
hooldekodusid, tervishoiuasutusi ning teisi kohalikke asutusi. Lisaks on omavalitsusele pandud
ülesandeid või täpsustatud neid mitmes eriseaduses, sh sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite
hoolekannet Sotsiaalhoolekande seaduses.
Riigikontroll oma 2012. aastal valminud auditis „Avalike teenuste pakkumise eeldused väikestes ja
keskustest eemal asuvates omavalitsustes“ viitab probleemile, et enamikul juhtudel pole seadusandja
kehtestanud täpseid nõudeid avalikele teenuste (sh sotsiaalteenustele) sisule või kvaliteeditasemele,
mistõttu pole „mõõdupuud“, mille asusel oleks võimalik hinnata, kas ülesanne on täidetud või mitte,
täidetud kvaliteetselt või mitte ehk kas KOV elanikud saavad teenuseid mõistlikult tasemel. Samas
auditis on Riigikontroll teinud ettepaneku kaaluda, kas määrata kindlaks nõuded iga teenuse:
kättesaadavusele, sh osutamise koha maksimaalne kaugus, teenuse osutamise sagedus,
füüsiline juurdepääs, osutamise aeg;
pakkumise kanalitele ja kasutatavatele tehnilistele vahenditele;
osutaja kvalifikatsioonile. Üheks kvaliteetse teenuse vaieldamatuks eelduseks on teenust osutava spetsialisti kvalifikatsioon ja
valdkonnateadmised. Praegu näeb seadus vastavusnõuded ette ainult valla- või linnasekretäri
ametikohale, kus peab olema juristi kvalifikatsioon või omandatud vastav kutsetunnistus. Muudele
ametnikele otseseid kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud ei ole. Kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega
tekib visioon, mitu valdkonnaspetsialisti on minimaalselt omavalitsuses vaja, et ülesannete täitmisega
hakkama saada. Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ei tähenda, et iga omavalitsus peaks igas
valdkonnas palkama professionaalse spetsialisti, kuid see võimaldab algatada arutelu, milliseid samme
tuleks astuda, et inimest teenindaks nõuetele vastav spetsialist. Arvestama peab ka asjaoluga, et
muudatustega omavalitsuskorralduses on oht, et info kogumise koondumisel teenuse sihtgrupist
kaugemal on suurim potentsiaalne tagasilöök just sotsiaalvaldkonna teenuste puhul. (Ibid).
1.1.2 Sotsiaalnõustamine
Sotsiaalnõustamist (sh eakatele) korraldab vastav valla- või linnavalitsus (SHS §11), kelle ülesanne on
luua võimalused teenuse kasutamiseks ning tagada teenust puudutava informatsiooni kättesaadavus
5
(SHS §27). Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja
riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu (sotsiaalnõustamisteenuse soovituslik juhend).
Seaduses on sotsiaalnõustamine defineeritud kui isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest
õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete
probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks (SHS §11). Seejuures
Sotsiaalministeeriumi soovituslikus sotsiaalnõustamise teenuse standardis on rõhutatud lahenduste
otsimisel koostööd kliendiga ja vajadusel lähedastega, nende motiveerimist, toimetulekuoskuste
õpetamist ning välja on toodud järgmsied tegevused teenuse pakkumisel:
probleemi(de) väljaselgitamine,
probleemi(de) sõnastamine,
probleemi(de) lahendamise (alternatiivsetest) võimalustest informeerimine, nõustamine,
ressursside väljaselgitamine ja muu toetav tegevus,
enesehinnangu parandamine ning selle kaudu toimetuleku parandamine.
Seadus ei täpsusta sotsiaalnõustamisteenuse sisunõudeid, sihtgruppi ega teenuse mahtu. Vastavalt
soovituslikule sotsiaalnõustamisteenuse juhendile on sihtgrupiks isikud või perekonnad, kelle iseseisev
toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel
häirunud või häirumas ning õigus teenust saada on nii isikul, kellel on tekkinud probleemid, kui ka
nendel, kes temaga koos elavad; ostutatava teenuse maht sõltub teenuse vajaduse hindamise
tulemustest ning vastavalt soovitslikule standardile osutab teenust kohalik omavalitsus, kelle poole isik
teenuse saamiseks pöördub ehk teisisõnu ei tohiks pöörduja registreeritud elukoht olla teenuse
saamisel kvalifitseerivaks tingimuseks.
Kohaliku omavalitsuse üksusel on sotsiaalnõustamisteenuse osutamise kohustus toimetulekutoetuse
taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele (SHS §22 3), praktikas nõustatakse sageli ka kodu-
ja hooldusabi teenuste osutamise käigus. Sotsiaalnõustamine võib olla integreeritud teiste
nõustamisteenustega nagu psühholoogiline-, pere-, võlanõustamine.
Ka soovitusliku sotsiaalnõustamisteenuse juhendis pole täpsemaid sisunõudeid
sotsiaalnõustamisteenusele esitatud, nende kehtestamine on iga kohaliku omavalitsusüksuse /teenuse
osutaja pädevuses. Juhendis on välja toodud, et teenuse osutamise kord peaks sisaldama:
teenusele seatud nõudeid;
klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);
tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);
kaebuste lahendamise protseduuri;
kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.
Nõuded personalile
SHS kohaselt on sotsiaalnõustajaks selleks tööks eriettevalmistuse saanud hoolekandetöötaja (§11).
Seega seaduses puudub otsene viide nõutud haridusele, kuid soovituslikus juhendis on selgesõnaline
nõue vahetult teenust osutavale isikule vastava erialase kõrghariduse kohta: Sotsiaalnõustamisteenust
võib osutada sotsiaaltööalase kõrgharidusega isik. Erialase hariduse omamisega saadakse kindlus, et
6
teenuse osutaja omab nõustamisoskusi, teadmisi sotsiaalhoolekandest ja nõustamistehnikatest ning
suudab anda abivajajale parimat nõu, kuidas oma iseseisvat toimetulekut parandada. Lisaks on
soovituslikus sotsiaalnõustamise juhises välja toodud teenuse kvaliteetseks osutamiseks oluliste
nõustaja isiksuseomadustena teenindus- ja suhtlemisvalmidus, empaatiavõime, pingetaluvus ja
tolerantsus.
Nõuded taristule
Nõudeid teenuse osutamise kohale ja muule taristule pole kuivõrd teenuse osutamine võib toimuda nii
ametiasutuses, isiku kodus kui mujal kokkulepitud kohas.
1.1.3 Eluasemeteenus (eluaseme kohandamine)
Seaduse järgselt on kohaliku omavalitsuse kohustus osutada eluasemeteenust, kohalik omavalitsus
peab andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või
oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Sotsiaalkorteri
andmise ja kasutamise korra kehtestab kohalik omavalitsus elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel (SHS § 14
lg 2) ja pidama arvestust vastavat teenust vajavate isikute üle kuivõrd kohaliku omavalitsuse
võimkonda kuulub ka eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste
parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine (Elamuseadus §8 p1).
Eluasemeteenuse kohta on statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale
kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne (SHS § 6 punkt 8 1; VV määrus 9.05.2007 nr 44
"Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“).
Samuti peab kohalik omavalitsus abistama isikuid, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga
toimetuleku või suhtlemisega, eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel (SHS § 14 lg 2).
Eluruumi kohandamise teenuse eesmärk on tagada isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise,
suhtlemise või endaga toimetulekuga võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav
turvaline toimetulek eluruumi piires ning sellesse sisenemisel ja väljumisel.
SHS täpsemaid parameetreid eluasemeteenuse sihtgrupi, osutamise mahu, kvaliteedi (sh nõuded
taristule) osas ei sätesta, ka pole väljatöötatud soovituslikke juhiseid ministeeriumi poolt
eluasemeteenuse osas. Sotsiaaleluruumile (korter, tuba) kehtivad üleüldised eluruumidele esitatavad
nõuded (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38, viimati muudetud
Vabariigi Valitsuse määrusega 23.07.2002 nr 236).
1.1.4 Koduteenused
Seaduses on koduteenused defineeritud kui isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis
aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla (SHS § 13 lg 1). Seejuures täpsema koduteenuste
loetelu ning nende osutamise tingimused ja korra kehtestavad kohalikud omavalitsusorganid (SHS § 13
lg 2).
7
Seadus ei täpsusta koduteenuste sisunõudeid, sihtgruppi ega teenuse mahtu nagu ka nõudeid taristu
ja teenust osutavate isikute kvalifikatsiooni osas. Koduteenuse ja hooldusteenuse soovituslikes
standardites on sarnaselt sotsiaalnõustamisteenusega välja toodud, et vastav teenuse osutamise kord
peaks sisaldama:
teenusele seatud nõudeid;
klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);
tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);
kaebuste lahendamise protseduuri;
kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.
Koduteenustes eristatakse põhimõtteliselt koduabi ja hooldusabi. Soovituslikes juhendites on koduabi
piiritletud isikule osutatava abiga igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel nagu toiduainete,
tööstuskaupade ja ravimite ostmine inimese elukohale lähedal asuvast kauplusest ja apteegist,
abistamine kütmisel, eluaseme korrastamisel (koristamine, akende pesemise korraldamine), riiete
korrastamine (triikimine, pesemine või pesemise korraldamine, parandamine), abistamine toidu
valmistamisel ning saatmine asjaajamisel; hooldusabi hõlmab füüsilist kontakti vajavat abistamist so
isikuabi (abistamine pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel, tualetis käimisel, mähkmete
vahetamisel). Hooldusabi võib olla seotud tervishoiuteenustega, näiteks koduõendusteenuse,
geriaatrilise seisundi hindamise teenuse ning taastus- ja hooldusraviteenustega. Juhul kui puudega
inimesele on määratud isiklik abistaja, kes vastavalt lepingule abistab puudega inimest füüsiliselt
igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule, siis ei käsitleta seda
koduteenusena, vaid isikliku abistaja teenusena.
Soovitusliku koduabi ja hooldusteenuse juhendite kohaselt on koduteenuste sihtgrupiks isikud, kellel
on terviseseisundist (probleemid võivad olla seotud näiteks kuulmise, nägemise, suhtlemise, liikumise,
allergia või valuga, naha, suu, hammaste vms seisundiga), tegevusvõimest (probleemid
tegevustervikute - enese eest hoolitsemine, töö ja vaba aeg ja/või tegevusvalmidustega -
sensomotoorsed, kognitiivsed ja psühhosotsiaalsed) või elukeskkonnast (näiteks võib inimene elada 5.
korrusel majas, kus puudub lift, kuid isiku terviseseisund takistab tal treppidel liikumist) tulenevalt
kõrvalabivajadus kodustes tingimustes igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja väljaspool
kodu asjaajamisel.
Osutatav koduteenuse sisu, maht ja finantseerimine lepitakse kokku lepingus kliendiga (eestkostjaga).
Koduteenuse osutamise maht ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest.
Hindamiseks soovitatakse rakendada Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud hindamisinstrumenti
hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks. Protseduurilist teenuse taotlemise korraldust on
põhjalikult kirjeldatud soovituslikes juhendites. Vastavalt soovituslikule juhendile peavad
koduteenused olema kättesaadavad kõikidele isikutele, kelle puhul on tuvastatud abivajadus ning
sobivaks teenuseks on hinnatud koduteenused. Seejuures isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise
otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus, kuid hinnatud teenusevajaduse korral ei või
omaosaluse suurus olla teenuse saamisel takistuseks.
Soovituslikus juhendis on eraldi viidatud KOVide koostööle kui võimalusele koduteenuse
kättesaadavuse paremaks tagamiseks. Vastavalt Praksise uuringule (2012) ostetakse koduteenuseid
harva sisse, reeglina toimub teenuse pakkumine kohaliku omavalitsuse töötajaskonna poolt või on
8
teenuse osutamine lahendatud hoopiski hooldajatoetuse maksmise kaudu.
Nõuded personalile
Abivajadust ja tegevusvõimet võivad hinnata sotsiaaltöötaja, perearst, pereõde, teenust vahetult
osutava asutuse hooldusjuht.
Soovituslike teenuste juhendite alusel on koduteenust vahetult osutav isik palgaline töötaja, kes
osutab teenust vastavalt lepingule ja vastab soovituslikult järgmistele nõuetele:
on täisealine;
on vastava eriharidusega ja/või läbinud koduteenuse osutaja koolituse ja/või töötanud
eelnevalt teenuse sihtgrupiga;
sobib teenuse saajaga.
Ka rõhutatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud isikuomaduste olulisust [viidatud
kutsestandardit seisuga 2011 pole], viidatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kui koduteenuste
korraldaja õigusele nõuda teenuse osutajatelt kõrgemat kvalifikatsiooni ning eeldatakse, et erialase
ettevalmistuseta töötajale on kohalik omavalitsus ja/või teenuse osutaja kehtestanud vähemalt
erialase väljaõppe läbimise nõude. Kuna teenuse osutaja võib kasutada koduteenuse osutamise
raames ka teenusesaaja raha (toiduainete ostmine, arvete maksmine), on oluline, et teenust vahetult
osutav isik ei oleks süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos, mille karistusandmed ei ole
karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, ja selle nõude täidetust peab
kontrollima kohalik omavalitsus. Üldjuhul ei või koduteenuse vahetu osutaja olla teenust saava isiku
pereliige, kuivõrd täisealine pereliige on kohustatud isikut abivajaduse korral nagunii toetama.
Hooldusteenust osutavalt asutuselt eeldatakse spetsialistide värbamisel lähtumist erialasest
ettevalmistusest st hooldustöötajad peavad olema erialase ettevalmistusega ja vastama
hooldustöötaja kutsestandardis kehtestatud nõuetele (seda kutsestandardit seisuga 2011 pole). Kui
hooldusteenuse raames pakutakse ka näiteks füsioteraapiat, sotsiaaltöötaja jt spetsialistide abi,
peavad töötajad olema erialase ettevalmistusega ja vastama eriala kutsestandardis kehtestatud
nõuetele.
Nõuded taristule
Vastavalt soovituslikule juhendile kehtestab nõuded koduteenuse osutamise ruumidele (elukoht kas
linnakeskkonnas või hajaasustusega piirkonnas, ligipääs, teenuse osutamiseks vajaliku sanitaarse
olukorra tagamine jne) ja inventarile (koristusvahendite olemasolu, kasutatava kodutehnika ohutuse
kindlustamine jne) kohalik omavalitsus või teenust osutav asutus riskianalüüsi põhjal. Vahetu teenuse
osutaja peab järgima oma töös asutusesiseseid nõudeid (ametijuhend, töötervishoiu- ja
tööohutusjuhend jne).
Aruandlus
Koduteenuste kohta on statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale kohaliku
omavalitsuse üksuse ülesanne (SHS § 6 punkt 8 1; VV määrus 9.05.2007 nr 44
9
"Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“).
1.1.5 Päevakeskusteenus
Vastavalt SHS definitsioonile on päevakeskus päevast hooldamist osutav asutus (§18 lg1 p1), kus
viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine,
põetamine, kasvatamine ja arendamine (§16 lg 1). Põhimõtteliselt on päevakeskuse tegevuse
eesmärgiks täiskasvanute (sh eakate) puhul toetada aktiivset suhtlemist ja ennetada
toimetulekuprobleeme / toetada igapäevast toimetulekut; päevakeskuses pakutakse
soodustingimustel avalikke teenuseid (nagu päevahoid, toitlustamine, transport, pesu pesemine,
juuksuriteenus, sauna kasutamine) ja vaba aja veetmise võimalusi (sh huviringid, üritused).
SHS-i alusel on kohalikel omavalitsustel kohustus eakatele suunatud päevakeskuste teenuste osas luua
võimalused odavamaks toitlustamiseks (§27 lg 1) ning suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks (shs §17
lg 3). Täiendavate päevakeskusteenuste osutamise korraldamine on kohaliku omavalitsuse üksusele
vabatahtlik. Päevakeskuse teenuste nomenklatuuri, teenusele esitatavate nõuete, osutatava mahu ja
finantseerimise üle otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.
Nõuded personalile
Seaduses pole päevakeskuse personalile eraldi kvalifikatsiooninõudeid seatud. Vastavalt soovituslikule
hoolekandeasutuses hooldamise standardile peab päevakeskuse töötaja kvalifikatsioon vastama
teenuse tüübile ja keerukusele - hooldusteenust (päevahoid) osutab vastava erihariduse või
koolitusega töötaja (eeldatav haridustase kutse omandamiseks on keskharidus, millele lisandub nõutav
erialane ettevalmistus kutsekoolituses või erialastel kursustel), sotsiaaltöötaja on erialase
kõrgharidusega (käesoleval hetkel võib olla ka keskeriharidusega sotsiaalpedagoog) ning
erialaspetsialistid – psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut ja huvijuht – peavad
olema erialase ettevalmistusega ja vastama eriala kutsestandardis kehtestatud nõuetele.
Hooldusteenust vahetult osutav isik ei tohi olla süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest,
mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
Nõuded taristule
Eakatele suunatud päevakeskusele kui täiskasvanute hoolekandeasutusele kehtivad sotsiaalministri
määrusega 03.04.2002 nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ kehtestatud
tervisekaitsenõuded (viimati muudetud 11.12.2009), mis on sisult põhiosas võrdlemisi üldised: ehitis
peab vastama tervisekaitsenõuetele (Rahvatervise seadus), üldistele ehitusstandarditele
(Ehitusseadus), kasutatavad ehitus- ja viimistlusmaterjalid on tervisele ohutud (tõendatud), elu- ja
magamisruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38
«Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüriarvestamise korra kinnitamine» kehtestatud nõuetele, kui
käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, suitsetamiskoha või -ruumi planeerimisel lähtutakse
«Tubakaseadusega» kehtestatud nõuetest, asutuse asukohas õhusaaste- ja müratase ei tohi ületada
elu- ning puhkealale kehtestatud piirväärtusi; toidukäitlemise ruumid ja toit peavad vastama
«Toiduseaduse» ja teiste seaduste alusel kehtestatud õigusaktidele.
Vastavalt SoM 03.04.2002 nr 58 § 13 lg 1 peab päevakeskuse kui hoolekandeasutuse töötajal olema
10
nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjalik tervisetõend «Nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduse» §-s 13 sätestatud nõuete kohaselt; vahetult päevahoiu kliente teenindav
personal kandma tööriietust, mille olemasolu, pesemise, kasutamise ja korrashoiu eest vastutab
tööandja ning toitu jaotav või serveeriv personal peab kandma selleks ettenähtud eririietust.
Aruandlus
Päevakeskusteenuste kohta on statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale
(SHS § 6 punkt 8 1; VV määrus 9.05.2007 nr 44 "Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“) teenust osutava asutuse ülesanne.
1.1.6 Üldhooldekoduteenus
Üldhooldekodu on eakatele ja puuetega isikutele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud
asutus (SHS §18 lg 1 p6). Soovitusliku hooldusteenuse juhise alusel on üldhooldekoduteenuse kui
hooldusteenuse sihtgrupp täpsustatult isikud, kes kõrvalabi- ja hooldusabivajaduse tõttu ei ole
suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või
muu abi osutamisega.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib asutada üldhooldekodu, kuid kohustust pole. Kohaliku omavalitsuse
üksuse kohustus on eakaid teavitada pakutavatest sotsiaalteenustest ning luua võimalused nende
kasutamiseks (§ 27 lg 2). Seejuures isiku pöördumisel valla- või linnavalitsuse poole on viimane
kohustatud: 1) hindama isiku abivajadust; 2) andma teavet asjaajamise kohta; 3) vajaduse korral
suunama isiku pädeva asutuse või isiku juurde; 4) tegema isiku nõusolekul koostööd isikute või
asutustega, kes aitavad isikul saada tema vajadustele vastavat abi (SHS § 29). Vastavalt Praxise
uuringule (2012) on teenuste sisseostmine kõige sagedasem just üldhooldekoduteenuse puhul, kus
teenuse pakkujate võrk on ulatuslikult välja arenenud, kuid teenuse kättesaadavust oluliselt piirav
asjaolu on teenuse hind.
Abivajaduse ja tegevusvõime hindamisel on soovituslik kasutada tunnustatud hindamisinstrumenti
hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks ning hindajaks võib olla sotsiaaltöötaja, perearst,
pereõde, hooldusjuht. Teenuse taotlemise protseduurilist korraldust on põhjalikult kirjeldatud
soovituslikus hooldusteenuse juhises.
Üldhooldekodu teenuse osutamise käigus tehakse hooldustoiminguid (nt mähkmete vahetamine,
pesemine, toitmine), toitlustatakse, majutatakse ning vajadusel pakutakse lisaks ka sotsiaalnõustamist,
abivahenditega seotud nõustamist, rehabiliteerimisteenust, perearstiteenust, õendusabi ja muid
toimetulekut tagavaid toiminguid, huvidel ja hobidel põhinevaid ning teisi tegevusi. Teenuse
osutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise
korrast, mis soovitusliku hooldusteenuse juhise alusel sisaldab: teenusele seatud nõudeid;
klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks); tagasisidesüsteemi (nt rahulolu-
uuring); kaebuste lahendamise protseduuri; kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.
Teenuse osutamise algusaeg, koht, maht ja rahasamine fikseeritakse lepingus, leping sõltmitakse
11
teenust vajava isiku või tema seaduslik esindaja ja teenuse osutajaga ning vajadusel kohaliku
omavalitsuse vahel.
KOV ülesanne on tagada üldhooldekodu kui hoolekandeasutuse klientide turvalisus, iseseisvus, nende
eraelu austamine ja võimalus osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel
(SHS § 27 lg 4).
Nõuded personalile
Hooldusteenuste korraldamisega seotud isikutele kehtivad üldised seaduses kehtestatud
kvalifikatsiooninõuded vastavalt ametikohale/nimetusele: Sotsiaaltöötaja on vastava erialase
ettevalmistusega kõrgharidusega isik, hoolekandetöötaja (sh sotsiaalnõustaja) on vastava
ettevalmistusega isik (SHS §2, § 11). Samas on soovituslikus sotsiaalnõustamise teenuse juhises
selgesõnaline erialase kõrghariduse nõue sotsilaanõustajale. Lähtudes soovituslikust hooldusteenuse
juhisest hindab isiku abivajadust ja tegevusvõimet vastava eriala spetsialist - sotsiaaltöötaja, perearst,
pereõde, hooldusjuht.
Seaduses pole hoolekandeasutuse (sh üldhooldekodu) personalile eraldi kvalifikatsiooninõudeid
seatud, kehtib üldine miinimumnõue: hoolekandetöötaja on vastava ettevalmistusega isik (SHS §2).
Vastavalt soovituslikule hooldusteenuse standardile peab üldhooldekodu töötaja kvalifikatsioon
vastama teenuse tüübile ja keerukusele: hooldusteenust osutab vastava erihariduse või koolitusega
töötaja (eeldatav haridustase kutse omandamiseks on keskharidus, millele lisandub nõutav erialane
ettevalmistus kutsekoolituses või erialastel kursustel), sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega
(käesoleval hetkel võib olla ka keskeriharidusega sotsiaalpedagoog) ning erialaspetsialistid –
psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut ja huvijuht – on erialase ettevalmistusega
ja vastavad eriala kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Hooldusteenust vahetult osutav isik ei tohi
olla süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist
karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Õendusabiteenuse pakkumisel on eelduseks vajaliku
tegevusloa olemasolu (nt koostöö perearsti ja/või –õega).
Ka peab üldhooldekodu kui hoolekandeasutuse töötajal vastavalt Sotsiaalministri 03.04.2002
määrusele nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ olema kirjalik tervisetõend
nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse»
§-s 13 sätestatud nõuete kohaselt (§ 13 lg 1).
Nõuded taristule
Üldhooldekodudele kehtivad Sotsiaalministri määrusega 03.04.2002 nr 58 „Täiskasvanute
hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ (viimati muudetud 11.12.2009) kehtestatud nõuded, sh
ehitis peab vastama tervisekaitsenõuetele (Rahvatervise seadus), üldistele ehitusstandarditele
(Ehitusseadus), kasutatavad ehitus- ja viimistlusmaterjalid on tervisele ohutud (tõendatud), asutuse
asukohas ei tohi õhusaaste- ja müratase ületada elu- ning puhkealale kehtestatud piirväärtusi.
Üldhooldekodule kui ööpävast hooldamisteenust osutatavale hoolekandeasutustele on seatud teatud
miinimumnõuded ruumide osamasolule, mis on paindlikud lähtuvalt osutatavate teenuste liigist ja
hulgast, ja normidele: elu- ja magamisruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a
määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüriarvestamise korra kinnitamine»
12
kehtestatud nõuetele, suitsetamiskoha või -ruumi planeerimisel lähtutakse «Tubakaseadusega»
kehtestatud nõuetest, toidukäitlemise ruumid ja toit peavad vastama «Toiduseaduse» ja teiste
seaduste alusel kehtestatud õigusaktidele. Täpsustavad pindala miinimumnõuded on esitatud
magamis- ja elutubadele: minimaalne pindala ühekohalise majutuse korral peab olema 8 m2,
kahekohalise puhul vähemalt 12 m2 ja iga järgneva voodikoha kohta peab lisanduma vähemalt 6 m2,
kuid seejuures on magamistoad üldjuhul ühe- või kahekohalised, olulise kõrvalabi vajaduse ja sügava
liitpuudega elanike magamistuba võib olla maksimaalselt neljakohaline ning igas magamistoas peab
voodite vahel olema võimalik kasutada liigendatavat vaheseina, kardinat või sirmi, magamistubade
uksed peavad olema lukustatavad. Iga 10 voodikoha kohta on ettenähtud elutuba pindalaga vähemalt
12 m2.
Vahetult üldhooldekodu elanikke teenindav personal peab kandma tööriietust, mille olemasolu,
pesemise, kasutamise ja korrashoiu eest vastutab tööandja (SoM 03.04.2002 nr 58 § 13 lg 2) ning toitu
jaotav või serv Ööpäevases hoolekandeasutuses hooldamisel viibivate isikute toitlustamisele,
sealhulgas pakutava toidu koostisele ning toiduenergia- ja toitainetesisaldusele, on kehtestatud
nõuded Sotsiaalministri 14.11.2002 määrusega nr 131 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu-
ja hoolekandeasutuses“ (viimati muudetud 11.12.2009). eeriv personal peab kandma selleks
ettenähtud eririietust (§13 lg 3).
Aruandlus
Üldhooldekodud kui hoolekandeasutused koostavad SHS § 6 punkti 8 1 alusel kehtestatud korras
sotsiaalhoolekandealaseid statistilisi aruandeid ja esitavad need maavanemale (SHS § 17 1).
1.2 Teenuse osutamise praktika
1.2.1 Sotsiaalhoolekande arengukava
Ankeetküsitlusele vastanud omavalitsustest üle 80% on koostanud või koostamas sotsiaalhoolekande
arengukava. Valdavas enamuses on sotsiaalhoolekande arengukava koostatud omavalitsusüksuse
arengukava osana. Ligikaudu 18% omavalitsustel sotsiaalhoolekande arengukava puudub. Eraldi
dokumendina on antud arengukava koostatud kahes suuremas (üle 10000 elanikku) omavalitsuses.
13
35
34
13 10 92
2
2
1
2
1
4
12
3
419
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku
KOV üksuste elanike arv
Jah, KOV üksuse arengukava osa Jah, eraldi dokument Arengukava koostamist on alustatud Ei
Joonis 1 Sotsiaalhoolekande arengukava olemasolu KOV üksustes
Valdavas enamuses omavalitsustest on sotsiaalhoolekande arengukava koostatud vaid oma
omavalitsuse kohta (üle 80% vastanutest). Teiste omavalitsustega ühist sotsiaalhoolekande
arengukava on mõnevõrra sagedamini koostanud väikesed omavalitsused (kuni 1500 elanikku) ning ka
3631
14
1091
106
2
321
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku
KOV üksuste elanike arv
KOV üksuse kohta eraldi Ühine arengukava koos teiste KOV üksustega
Joonis 2 Sotsiaalhoolekande arengukava koostamine KOV üksustes
14
üle 10000 elanikuga omavalitsusüksused. Ühise arengukava koostamist on peamiselt koordineerinud
linna- ja vallavalitsused, maavalitsused ning mõnel juhul ka erafirma.
1.2.2 Sotsiaalnõustamine
Enamuses omavalitsustes ei ole spetsiaalselt sotsiaalnõustamisega tegeleva spetsialisti ametikohta
loodud. Peamiselt tegelevad omavalitsusametnikud sotsiaalnõustamise küsimustega muude
tööülesannete kõrvalt. Ligikaudu 25% omavalitsustel on koosseisus ametnik või teenistuja, kelle
koormus sotsiaalnõustamise teenuse osutamisel on vähemalt 0,75 ametikohta. Küsitlusele vastanud
suurematest omavalitsustest (üle 10000 elaniku) on vastav ametnik koosseisus vaid ühel juhul.
Ligikaudu 20% väiksematest omavalitsustest (kuni 1500 elanikku) sotsiaalnõustamise teenust ei
pakuta.
9
12
3
1
25
29
2614
1281
7
2 9
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku
KOV üksuste elanike arv
Jah, ametnik või teenistuja, kelle koormus teenuse osutamisel on vähemalt 0,75
Sotsiaalnõustamisega tegelevad ametnikud või teenistujad muude tööülesannete kõrvalt
Ei, linna- või vallavalitsuses ei tegeleta sotsiaalnõustamise teenuse osutamisega
Joonis 3 Sotsiaalnõustamise teenuse osutamisele spetsialiseerunud ametnike olemasolu KOV üksustes
Küsitluses osalenud omavalitsustes on sotsiaalnõustamisega tegelevaid ametnikke kokku 24 linna- või
vallavalitsuses. Neist üle 60% omab ühte antud teenusele spetsialiseerunud ametnikku. Eelkõige on
sotsiaalnõustamisega tegelevad ametnikud (ligikaudu 80%) palgatud väiksemates omavalitsustes (kuni
5000 elanikku).
2011. aastal nõustati väiksemates omavalitsustes keskmiselt 66 eakat inimest (65+ vanuses klienti ehk
juhtumit). Omavalitsustes elanike arvuga 1500-5000 osutati antud teenust keskmiselt 165-le eakale
15
inimesele. Keskmise suurusega omavalitsustes (5000-10000) oli nõustatute arv 236 ning suuremates
omavalitsustes (üle 10000 elaniku) vastavalt 695 eakat.
Eakate sotsiaalnõustamisega tegelevad omavalitsustes valdavalt valla- või linnavalitsuse ametnikud.
Lisaks osutavad antud teenust ka KOV hallatavate asutuste töötajad (sh MTÜ-d) ning mõningatel
juhtudel ka erasektori MTÜ-d.
Ligikaudu 72% küsitletud omavalitsustest rahastasid 2011. aastal eakate sotsiaalnõustamise teenust
täis mahus oma eelarvest.
Küsitluses osalenud omavalitsustes on sotsiaalnõustamisega tegelevaid ametnikke kokku 24 linna- või
vallavalitsuses. Neist üle 60% omab ühte antud teenusele spetsialiseerunud ametnikku. Eelkõige on
sotsiaalnõustamisega tegelevad ametnikud (ligikaudu 80%) palgatud väiksemates omavalitsustes (kuni
5000 elanikku).
2011. aastal nõustati väiksemates omavalitsustes keskmiselt 66 eakat inimest (65+ vanuses klienti ehk
juhtumit). Omavalitsustes elanike arvuga 1500-5000 osutati antud teenust keskmiselt 165-le eakale
inimesele. Keskmise suurusega omavalitsustes (5000-10000) oli nõustatute arv 236 ning suuremates
omavalitsustes (üle 10000 elaniku) vastavalt 695 eakat.
Eakate sotsiaalnõustamisega tegelevad omavalitsustes valdavalt valla- või linnavalitsuse ametnikud.
Lisaks osutavad antud teenust ka KOV hallatavate asutuste töötajad (sh MTÜ-d) ning mõningatel
juhtudel ka erasektori MTÜ-d.
Ligikaudu 72% küsitletud omavalitsustest rahastasid 2011. aastal eakate sotsiaalnõustamise teenust
täis mahus oma eelarvest.
7
7 2 16
2
3
16
1
1
2
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku
KOV üksuste elanike arv
1 2 >2
Joonis 4 Sotsiaalnõustamise teenuse osutamisele spetsialiseerunud ametnike arv KOV üksustes
16
1.2.3 Eluasemeteenus
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi S-veeb aruannetele 2011. aasta kohta pakuvad eluasemeteenust 184
kohaliku omavalitsuse üksust 226st so 81%. Teenust pakuvad kõigi maakondade keskused, valdav
enamus linnaregiooni kuuluvatest üksustest ja kõik suuremad kui 5000 elanikuga kohaliku
omavalitsuse üksused (erandiks Viimsi vald). Eluasemeteenust mittepakkuvad omavalitsused on pigem
elanike arvult väiksemad, ääremaalised ja ääremaastusmisriskiga ning madala elanike sissetulekute
tasemega üksused.
Tabel 1. Eluasemeteenust pakkuvad KOVid tüüpide lõikes
Üldiseloomustus Eluasemeteenust pakkuvad KOVid
üksuste arv
elanike arv kokku
eakate (65+) arv
üksuste arv
elanike arv kokku
eakate (65+) arv
üksuste %
elanike %
eakate (65+) %
Kokku 226 1 365 463 232 829 184 1 277 732 217 389 81% 94% 93%
linn/vald
vald 193 499 378 82 977 156 424 589 70 101 81% 85% 84%
linn 33 866 085 149 852 28 853 143 147 288 85% 99% 98%
Ääremaastumine
ääremaaline 48 54 071 11 470 32 39 019 8 203 67% 72% 72%
risk ääremaastuda 58 94 471 17 810 46 73 695 13 620 79% 78% 76%
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 26 94 248 15 905 23 84 948 14 172 88% 90% 89%
mitteääremaaline 94 1 122 673 187 644 83 1 080 070 181 394 88% 96% 97%
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 111 268 427 49 705 76% 83% 82%
Tallinna 18 541 249 84 792 16 520 007 82 627 89% 96% 97%
Tartu 12 136 146 22 241 12 136 146 22 241 100% 100% 100%
Narva 3 69 408 12 013 2 66 416 11 398 67% 96% 95%
Pärnu 7 63 075 11 786 6 58 810 10 961 86% 93% 93%
Kohtla-Järve 6 59 795 10 791 5 57 312 10 409 83% 96% 96%
Rakvere 6 36 097 5 826 6 36 097 5 826 100% 100% 100%
Viljandi 6 30 885 5 659 6 30 885 5 659 100% 100% 100%
Kuressaare 5 23 777 4 001 4 22 081 3 668 80% 93% 92%
Võru 4 22 885 4 247 4 22 885 4 247 100% 100% 100%
Paide 4 22 690 4 159 4 22 690 4 159 100% 100% 100%
Haapsalu 4 18 250 3 112 4 18 250 3 112 100% 100% 100%
Valga 4 17 726 3 377 4 17 726 3 377 100% 100% 100%
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 111 268 427 49 705 76% 83% 82%
linnaregiooni osa 66 271 511 38 342 60 238 833 34 022 91% 88% 89%
keskus 13 770 472 133 662 13 770 472 133 662 100% 100% 100%
Maakonnakeskus
ei 211 681 137 113 942 170 593 406 98 502 80% 87% 86%
jah 15 684 326 118 887 15 684 326 118 887 100% 100% 100%
Elanike arvu rühm
a - 0…999 40 29 910 6 409 24 19 317 4 021 60% 65% 63%
b - 1000…1499 49 62 586 12 115 41 52 793 10 184 84% 84% 84%
c - 1500…1999 31 53 526 9 860 28 48 675 8 883 90% 91% 90%
d - 2000…2999 31 75 757 13 373 24 58 365 10 087 77% 77% 75%
e - 3000…4999 32 128 482 21 449 25 100 178 16 369 78% 78% 76%
f - 5000…6999 17 99 450 16 307 17 99 450 16 307 100% 100% 100%
g - 7000…9999 8 69 853 10 415 8 69 853 10 415 100% 100% 100%
h - 10000-14999 8 102 413 16 954 8 102 413 16 954 100% 100% 100%
i - 15000…19999 5 84 867 13 221 4 68 069 11 443 80% 80% 87%
j - 20000-44999 2 83 518 15 616 2 83 518 15 616 100% 100% 100%
k - ca 65000 1 64 650 11 101 1 64 650 11 101 100% 100% 100%
l - ca 100 000 1 98 548 16 567 1 98 548 16 567 100% 100% 100%
m- ca 400 000 1 411 903 69 442 1 411 903 69 442 100% 100% 100%
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 30 44 610 8 871 22 36 226 7 057 73% 81% 80%
keskmine sissetulek 136 551 310 99 899 113 502 390 90 288 83% 91% 90%
kõrge sissetulek 60 769 543 124 059 49 739 116 120 044 82% 96% 97%
17
Kokku pakutakse sotsiaaleluasemeteenust üle Eesti 7505 eluasemel, neist 4627 so 62% on korterid ja
2878 so 38% on üksikud toad. Kõigist eluasemetest on kohandatud erivajadustega isikutele 342 so 5%,
korteritest 237 so 5% ja üksikutest tubadest 105 so 4%. Statistika kajastab neid eluasemeid, mis on
üürilepingu alusel üürile antud või selleks valmis, s.t. üürileandmiseks mittesobivaid eluasemeid ei
näidata.
Taristu
Kohalike omavalitsuste üksustest on suurimad sotsiaaleluasemeteenuse pakkujad Tallinn ja Narva linn,
järgnevad Tartu linn ja Pärnu linn – vastavalt moodustavad neis omavalitsustes
sotsiaaleluasemeteenuseks rakendatavad eluasemed üldarvust 24%, 15%, 6% ja 4%. TOP 10 kohalike
omavalitsuste eluasemed kokku moodustavad kõigist sotsiaaleluaseme teenuse pakkumiseks
kasutatavatest eluasemetest 60%.
Tabel 2. Eluasemeteenust osutavate KOVide TOP 10 eluasemete arvu järgi
KOV üksus
Eluase-mete arv
kokku
nendest
%
korterite arv
korteritest tubade
arv (üksikud
toad)
tubadest
kohandatud erivajadusega
inimestele
vajavad kohandamist erivajadusega
inimestele
kohandatud erivajadusega
inimestele
vajavad kohandamist erivajadusega
inimestele
TALLINN 1829 1520 142 0 309 20 188 24%
Narva linn 1154 0 0 0 1154 0 0 15%
Tartu linn 430 326 5 0 104 0 0 6%
Pärnu linn 336 241 0 0 95 0 0 4%
Türi vald 160 160 0 0 0 0 0 2%
Jõhvi vald 160 16 0 0 144 0 0 2%
Tapa vald 149 149 0 0 0 0 0 2%
Vinni vald 130 130 0 6 0 0 0 2%
Kohtla-Järve linn 124 0 0 0 124 11 15 2%
TOP 10 kokku 4472 2542 147 6 1930 31 203 60%
Eesti kokku 7 505 4 627 237 52 2 878 105 219 100%
Teenuse pakkujate TOP 10 kohalikes omavalitsustes on vaid kolmes – Tallinn, Tartu linn ja Kohtla-Järve
- teatud osa eluasemetest kohandatud erivajadustega isikutele ning täiendavat vajadust
kohandatavate eluasemete järele näitavad vaid Tallinn ja Kohtla-Järve.
Seejuures Tallinn ja Kohtla-Järve arendavad erivajadustega inimestele kohandatud eluasemeteenuse
pakkumist edasi pigem üksikute tubade kui korterite baasil ja sama plaanivad ka osad väiksemad
omavalitsused nagu Anija vald, Misso vald, Puhja vald, Saare vald. Kokku on täiendav vajadus
erivajadustega isikutele kohandatud eluasemete järele 32 KOVis, so 17% sotsiaaleluasemeteenust
osutavatest KOVidest.
Regionaalselt on teatud eripärad sotsiaaleluasemeteenuse osutamiseks rakendatava eluasemete
tüübis – korter või üksik tuba. Ida-Virumaa linnades osutatakse sotsiaaleluasemeteenust ainult (Narva
linn, Kohtla-Järve linn) või valdavalt (Jõhvi vald) üksikute tubade baasil. Ka teistes linnades on
18
üksikute tubade rakendamine oluliselt levinum kui valdades, kuid enamuse sotsiaaleluasemeteenuse
osutamiseks rakendatud eluasemetest moodustavad siiski korterid (vt Tabel 3). Korterite osakaal
sotsiaaleluasemete hulgas on oluliselt kõrgem ääremaastumise taseme alusel keskusega nõrgalt
seotud külade rühmadega piirkondades kui teistes piirkondades, samuti kõrge elanike sissetulekute
tasemega piirkondades võrreldes madala ja keskmise sissetulekute tasemetega piirkondadega.
Tabel 3. Sotsiaaleluasemeteenuse osutamiseks kasutatavad eluasemed KOV tüüpide lõikes
Teenust osutavad
KOV üksused
Eluasemete arv
korterid üksikud toad
kokku
sh kohandatud erivajad. isikutele
sh vajavad kohan-damist kokku
sh kohandatud erivajad. isikutele
sh vajavad kohan-damist
Kokku 184 7 505 62% 5% 1% 38% 4% 8%
linn/vald
Vald 156 2760 72% 4% 2% 28% 8% 2%
Linn 28 4745 56% 6% 0% 44% 2% 10%
Ääre-maastumine
ääremaaline 32 292 65% 4% 4% 35% 8% 3%
risk ääremaastuda 46 508 58% 3% 2% 42% 8% 2%
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 23 510 81% 5% 3% 19% 5% 3%
mitteääremaaline 83 6195 60% 5% 1% 40% 3% 8%
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 111 1872 75% 4% 2% 25% 8% 1%
Tallinna 16 2326 80% 8% 0% 20% 6% 41%
Tartu 12 542 70% 2% 0% 30% 2% 2%
Narva 2 1158 0% 0% 0% 100% 0% 0%
Pärnu 6 408 68% 5% 1% 32% 12% 0%
Kohtla-Järve 5 327 16% 2% 0% 84% 4% 5%
Rakvere 6 250 83% 2% 3% 17% 2% 0%
Viljandi 6 53 58% 10% 3% 42% 0% 5%
Kuressaare 4 89 62% 0% 2% 38% 3% 0%
Võru 4 120 67% 0% 4% 33% 10% 5%
Paide 4 224 96% 1% 1% 4% 11% 0%
Haapsalu 4 40 85% 3% 3% 15% 0% 0%
Valga 4 96 39% 3% 0% 61% 0% 0%
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 111 1872 75% 4% 2% 25% 8% 1%
linnaregiooni osa 60 1262 74% 3% 2% 26% 9% 2%
keskus 13 4371 53% 7% 0% 47% 2% 10%
Maakonna-keskus
Ei 170 4334 53% 3% 2% 47% 4% 1%
Jah 14 3171 74% 7% 1% 26% 4% 23%
Elanike arvu rühm
a – 0…999 24 164 79% 5% 4% 21% 6% 9%
b - 1000…1499 41 527 68% 3% 4% 32% 16% 3%
c - 1500…1999 28 327 71% 1% 1% 29% 2% 0%
d - 2000…2999 24 297 56% 9% 2% 44% 7% 2%
e - 3000…4999 25 452 79% 3% 2% 21% 10% 0%
f - 5000…6999 17 565 85% 3% 2% 15% 11% 4%
g - 7000…9999 8 415 86% 4% 2% 14% 7% 0%
h - 10000-14999 8 597 58% 1% 1% 42% 2% 1%
i - 15000…19999 4 288 40% 9% 3% 60% 3% 1%
j - 20000-44999 2 460 52% 0% 0% 48% 5% 7%
k – ca 65000 1 1154 0% 0% 0% 100% 0% 0% l – ca 100 000 1 430 76% 2% 0% 24% 0% 0%
m- ca 400 000 1 1829 83% 9% 0% 17% 6% 61%
Elanike sissetulekute tase
madal 22 242 48% 3% 6% 52% 9% 0%
keskmine 113 3817 49% 3% 2% 51% 3% 1%
kõrge 49 3446 76% 7% 0% 24% 4% 23%
Eluasemeteenust pakkuvatest KOVidest kasutab selleks vaid kortereid 87 KOVi, so pisut alla poole
teenust osutavatest KOVidest, ja vaid üksikuid tube 19 KOVi, so 1/10 teenust osutavatest KOVidest.
Vaid üksikute tubade baasil pakuvad sotsiaaleluasemeteenust pigem väiksemad (vähem kui 3000
19
elanikuga), linnaregiooni mittekuuluvad, ääremaastunud ja riskiga ääremaastuda vallad nagu Hanila,
Karula, Kihnu, Laekvere, Leisi, Mikitamäe, Misso, Mustjala, Rannu, Taheva, Torma ja Vändra vald,
linnaregiooni kuuluvatest ja mitteääremalistest valdadest Paide, Pihtla, Puhja, Tartu ning Tori vallad
ning suurematest üksustest regiooni keskustena toimivad Ida-Virumaa linnad Kohtla-Järve ja Narva,
Kohandatud eluasemeid erivajadustega isikutele on kokku 48 üksuses, so 26% teenust pakkuvatest
KOVidest.
Joonis 5. Eluasemeteenuse osutamiseks kasutatavate eluasemete tüüp
Eluasemete keskmine hõivatus on 2011 aasta lõpu seisuga kõrge – 6644 eluaset so 89%, korteritest
4079 so 88% ja üksikutest tubadest 2565 so 89%. 100% on hõivatud vastavad eluasemed 51 KOVis, so
enam kui ¼ teenust pakkuvatest KOVidest. Alla 50% on hõivatud sotsiaaleluasemetest 23 KOVis, so
13% teenust pakkuvatest KOVidest, ja seejuures neist 8 üksuses on eluasemete hõive 0%.
Joonis 6. Sotsiaaleluasemete hõivatus seisuga 31.12.2011
Üksikute KOVide lõikes on korterite hõivatus keskmiselt suurem kui üksikute tubade puhul. Teenust
osutavates KOVidest 165 on olemas korterid, neist 73 üksuses on korterite hõivatus 100%, so 44%
üksustes, ja 11 üksuses on korterite hõivatus 0%, so 7%; üksikud toad on olemas 97 üksuses, neist 30
on hõivatus 100%, so 31%, ja 10 üksuses on üksikuste tubade hõivatus 0%, so 10%.
KOV tüüpide lõikes on eluasemete hõivatus linnades mõnevõrra suurem kui valdades,
20
ääremaastusmise taseme alusel mitteääremaalistes piirkondades oluliselt kõrgem ja
ääremaastumisriskiga piirkondades oluliselt madalam kui teistes piirkondades, linnaregiooni keskustes
märgatavalt kõrgem kui keskuste tagamaal ja linnaregiooni mittkuuluvates üksustes, elanike arvult
suuremates üksustes kõrgem kui väiksemates ning keskmise ja kõrge elanike sissetulekuga
piirkondades kõrgem kui madala elanike sissetulekuga piirkondades. Kokkuvõttes suuremates
regioonikeskustes, kus kulud eluasemele on kõrgemad ja potentsiaalse klientuuri mastaap suurem, on
vajadus teenuse järele suurem – enam on vastavaid eluasemeid, samas nende hõivatus on kõrgem.
Tabel 4. Sotsiaaleluasemeteenuseks kasutatavate eluasemete hõivatus seisuga 31.12.2011 KOV tüüpide lõikes
Teenust osutavad KOV üksused
Eluasemete arv
hõivatud eluasemed
kokku %
Kokku 184 7 505 6 644 89%
linn/vald
Vald 156 2760 2231 81%
Linn 28 4745 4413 93%
Ääre-maastumine
ääremaaline 32 292 227 78%
risk ääremaastuda 46 508 359 71%
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 23 510 439 86%
mitteääremaaline 83 6195 5619 91%
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 111 1872 1507 81%
Tallinna 16 2326 2023 87%
Tartu 12 542 520 96%
Narva 2 1158 1157 100%
Pärnu 6 408 390 96%
Kohtla-Järve 5 327 258 79%
Rakvere 6 250 224 90%
Viljandi 6 53 48 91%
Kuressaare 4 89 78 88%
Võru 4 120 103 86%
Paide 4 224 211 94%
Haapsalu 4 40 37 93%
Valga 4 96 88 92%
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 111 1872 1507 81%
linnaregiooni osa 60 1262 1008 80%
keskus 13 4371 4129 94%
Maakonna-keskus
Ei 170 4334 3676 85%
Jah 15 3171 2968 94%
Elanike arvu rühm
a – 0…999 24 164 127 77%
b - 1000…1499 41 527 349 66%
c - 1500…1999 28 327 249 76%
d - 2000…2999 24 297 236 79%
e - 3000…4999 25 452 379 84%
f - 5000…6999 17 565 482 85%
g - 7000…9999 8 415 345 83%
h - 10000-14999 8 597 569 95%
i - 15000…19999 4 288 255 89%
j - 20000-44999 2 460 421 92%
k – ca 65000 1 1154 1154 100%
l – ca 100 000 1 430 430 100%
m- ca 400 000 1 1829 1648 90%
Elanike sissetulekute tase
madal 22 242 171 71%
keskmine 113 3817 3432 90%
kõrge 49 3446 3041 88%
Eluruumi kohandamise teenuse pakkumisel tuginetakse enamasti teenuse sisseostmisele (hanked) erasektori ehitusettevõttelt (Praksis, 2012) või kasutatakse toetuste maksmist / kulude kompenseerimist isikule.
21
1.2.4 Koduteenus
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi S-veeb aruannetele 2011. aasta kohta pakuvad koduteenuseid 177
kohaliku omavalitsuse üksust 226st so 78%. Teenust pakkuvates KOVides elab 95% Eesti elanikkonnast
ja 94% eakatest (vanuses 65+). Teenust pakuvad kõik maakondade keskused, ka enamus linnaregiooni
kuuluvatest üksustest ja kõik suuremad kui 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused.
Joonis 7. Koduteenuseid pakkuvad KOVid tüüpide lõikes
Üldiseloomustus Koduteenuseid pakkuvad KOVid
üksuste arv
elanike arv kokku
eakate (65+) arv
üksuste arv
elanike arv kokku
eakate (65+) arv
üksuste %
elanike %
eakate (65+) %
Kokku 226 1 365 463 232 829 177 1294616 219600 78% 95% 94%
linn/vald
vald 193 499 378 82 977 148 437843 71642 77% 88% 86%
linn 33 866 085 149 852 29 856773 147958 88% 99% 99%
Ääremaastumine
ääremaaline 48 54 071 11 470 27 34719 7392 56% 64% 64%
risk ääremaastuda 58 94 471 17 810 46 76565 14257 79% 81% 80%
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 26 94 248 15 905 22 86459 14492 85% 92% 91%
mitteääremaaline 94 1 122 673 187 644 82 1096873 183459 87% 98% 98%
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 109 275870 51300 74% 85% 84%
Tallinna 18 541 249 84 792 17 536805 84405 94% 99% 100%
Tartu 12 136 146 22 241 11 133852 21835 92% 98% 98%
Narva 3 69 408 12 013 3 69408 12013 100% 100% 100%
Pärnu 7 63 075 11 786 4 56303 10545 57% 89% 89%
Kohtla-Järve 6 59 795 10 791 5 57312 10409 83% 96% 96%
Rakvere 6 36 097 5 826 6 36097 5826 100% 100% 100%
Viljandi 6 30 885 5 659 4 27670 5122 67% 90% 91%
Kuressaare 5 23 777 4 001 3 20674 3397 60% 87% 85%
Võru 4 22 885 4 247 4 22885 4247 100% 100% 100%
Paide 4 22 690 4 159 4 22690 4159 100% 100% 100%
Haapsalu 4 18 250 3 112 3 17324 2965 75% 95% 95%
Valga 4 17 726 3 377 4 17726 3377 100% 100% 100%
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 109 275870 51300 74% 85% 84%
linnaregiooni osa 66 271 511 38 342 55 248274 34638 83% 91% 90%
keskus 13 770 472 133 662 13 770472 133662 100% 100% 100%
Maakonnakeskus
ei 211 681 137 113 942 162 604030 99710 77% 90% 88%
jah 15 684 326 118 887 15 690586 119890 100% 100% 100%
Elanike arvu rühm
a - 0…999 40 29 910 6 409 19 15480 3243 48% 52% 51%
b - 1000…1499 49 62 586 12 115 38 49077 9540 78% 78% 79%
c - 1500…1999 31 53 526 9 860 25 43461 7964 81% 81% 81%
d - 2000…2999 31 75 757 13 373 24 58495 10331 77% 77% 77%
e - 3000…4999 32 128 482 21 449 28 112901 18899 88% 88% 88%
f - 5000…6999 17 99 450 16 307 17 99450 16307 100% 100% 100%
g - 7000…9999 8 69 853 10 415 8 69853 10415 100% 100% 100%
h - 10000-14999 8 102 413 16 954 8 102413 16954 100% 100% 100%
i - 15000…19999 5 84 867 13 221 5 84867 13221 100% 100% 100%
j - 20000-44999 2 83 518 15 616 2 83518 15616 100% 100% 100%
k - ca 65000 1 64 650 11 101 1 64650 11101 100% 100% 100%
l - ca 100 000 1 98 548 16 567 1 98548 16567 100% 100% 100%
m- ca 400 000 1 411 903 69 442 1 411903 69442 100% 100% 100%
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 30 44 610 8 871 17 31553 6046 57% 71% 68%
keskmine sissetulek 136 551 310 99 899 108 505262 91215 79% 92% 91%
kõrge sissetulek 60 769 543 124 059 52 757801 122339 87% 98% 99%
Koduteenuseid mittepakkuvad omavalitsused on pigem elanike arvult väiksed, linnaregiooni
mittekuuluvad, ääremaalised ning madala elanike sissetulekute tasemega üksused ehk üksused, kus
22
teenuse portentsiaalseid tarbijaid on vähe, hajaasustuse tõttu nendeni jõudmine on suhteliselt
ajakulukas ja finantsilisi vahendeid napib (tagurpidi mastaabiefekt).
Vastavalt Riigikontrolli auditile „Avalike teenuste pakkumise eeldused väikestes ja keskustest eemal
asuvates omavalitsustes“ tundsid kohalikud elanikud enim täiendavat vajadust sotsiaalvaldkonnas
koduhoolduteenuste järele päevakeskusteenuste ja sotsiaaltoa kõrval.
Ankeetküsitluse tulemuste põhjal pakuvad KOV-üksuse eakatele elanikele (65+) koduabi teenuseid (abi
igapäevaelu toimingutes, nagu toiduainete, tööstuskaupade ja ravimite ostmine) valdavalt
omavalitsuse ametnikud. Lisaks on teenuse pakkujateks ka KOV-i poolt hallatavad asutused, KOV-i
poolt loodud MTÜ/ SA, erasektori MTÜ-d, erasektori äriühingud ja FIE-d. 2011. aastal rahastasid 45%
küsitletud omavalitsustest koduabiteenuseid täies ulatuses oma eelarvest.
Hooldajad
Kokku on koduhoolduse teenuseid vahetult osutavaid hooldajaid 663, neist 166 so 25% on vastava
haridusega, 370 so 56% on läbinud vastava täiendõppe ja 127 so 19% on ilma vastava
ettevalmistuseta. Koduteenuseid pakkutavatest omavalitsustest pole hooldajaid statistikas näidatud 4
kohaliku omavaltisuse üksuses - Kaiu vald, Kihelkonna vald, Laimjala vald ja Ridala vald.
Vastava ettevalmistusega (haridusega, täiendõppe läbinud) hooldajate osakaal on linnades ja elanike
arvult suuremates üksustes kõrgem kui valdades ja väiksemates üksustes, mitteääremaalistes ja
keskusega nõrgalt seotud piirkondades oluliselt kõrgem kui ääremaalistes ja riskiga ääremaastuda
piirkondades nagu ka regiooni keskustes võrreldes tagamaa ja linnaregiooni mittekuuluvate üksustega.
Kokku on omavalitsusi, kus kõik hooldajad on vastava ettevalmistusega (haridusega, täiendõppe
läbinud) 104, so 59% teenust osutavatest KOVidest, ja omavalitsusi, kus kõik hooldajad on vastava
ettevalmistuseta, on kokku 31. Viimati nimetatutest on valdav – 27 – osa KOVe, kus on hooldajaid
ainult 1-2.
Tabel 5. Koduteenust osutavad hooldajad
Koduteenust vahetult osutavad (sotsiaal)hooldajad vastava hariduse ja
täiendõppe läbinute osakaal hooldajate
hulgas
teenuse saajate arv hooldaja
kohta vastava
haridusega täiendõppe
läbinud ilma vastava
ettevalmistuseta Kokku Kokku 166 370 127 663 81% 9,2
linn/vald
vald 62 134 87 283 69% 9,6
linn 104 236 40 380 89% 9,0
Ääre- maastumine
ääremaaline 9 15 11 35 69% 11,3
risk ääremaastuda 13 40 27 80 66% 7,8
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 11 36 10 57 82% 7,4
mitteääremaaline 133 279 79 491 84% 9,5
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 51 107 64 222 71% 9,5
Tallinna 62 117 29 208 86% 8,8
Tartu 6 49 5 60 92% 9,4
Narva 11 4 2 17 88% 9,0
Pärnu 4 14 5 23 78% 11,5
Kohtla-Järve 1 18 3 22 86% 9,7
Rakvere 9 6 1 16 94% 11,4
Viljandi 1 19 13 33 61% 4,8
Kuressaare 3 5 1 9 89% 15,1
Võru 2 9 1 12 92% 11,8
Paide 8 4 0 12 100% 5,7
23
Haapsalu 1 7 3 11 73% 10,3
Valga 7 11 0 18 100% 9,5
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 51 107 64 222 71% 9,5
linnaregiooni osa 21 56 31 108 71% 9,6
keskus 94 207 32 333 90% 8,9
Maakonna- keskus
ei 82 171 93 346 73% 9,6
jah 84 199 34 317 89% 8,8
Elanike arvu rühm
a - 0…999 2 9 10 21 52% 8,2
b - 1000…1499 9 25 14 48 71% 11,7
c - 1500…1999 6 21 15 42 64% 8,0
d - 2000…2999 8 16 22 46 52% 6,9
e - 3000…4999 19 31 17 67 75% 12,9
f - 5000…6999 6 33 10 49 80% 8,3
g - 7000…9999 13 15 3 31 90% 9,1
h - 10000-14999 18 30 8 56 86% 9,5
i - 15000…19999 11 30 7 48 85% 7,8
j - 20000-44999 4 23 5 32 84% 10,6
k - ca 65000 10 4 0 14 100% 9,3
l - ca 100 000 5 38 2 45 96% 8,4
m- ca 400 000 55 95 14 164 91% 8,7
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 6 13 9 28 68% 11,6
keskmine sissetulek 77 168 67 312 79% 9,4
kõrge sissetulek 83 189 51 323 84% 8,8
Keskmiselt on koduteenuste saajaid hooldaja kohta 9,2. Linnades on teenuse saajate arv hooldaja
kohta mõnevõrra madalam kui valdades, riskiga ääremaastuda ja keskusega nõrgalt seotud külade
rühmadega piirkondades oluliselt väiksem kui ääremaalistes piirkondades, regiooni keskustes ka
mõnevõrra madalam kui tagamaal ja regiooni mittekuuluvates üksustes ning madala elanike
sissetulekute tasemega piirkondades oluliselt suurem kui kõrgemate elanike sissetulekutega
piirkondades.
Erinevused koduteenuste saajate arvus hooldajate kohta on KOVide lõikes märkimisväärsed.
Kõrgeimad on vastavad näitaja Meremäe vallas (59), Jõgeva vallas (57,8), Võru vallas (54) ning Värska
vallas (52) ehk ca 5-6 korda kõrgem kui Eestis keskmiselt. Madalaim ehk 1 koduteenuste saaja hooldaja
kohta kokku 9 omavalitsuses - Kernu vald, Käina vald, Pärsti vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Vihula
vald, Viru-Nigula vald, Vormsi vald, Väätsa vald.
Tabel 6. Koduteenuse saajate arv hooldajate kohta KOV TOP 10
teenuse saajate arv hooldajate kohta kõrgeim teenuse saajate arv hooldajate kohta madalaim
KOV näitaja KOV näitaja
Meremäe vald 59,0 Kernu vald 1,0
Jõgeva vald 57,8 Käina vald 1,0
Võru vald 54,0 Pärsti vald 1,0
Värska vald 52,0 Rakvere vald 1,0
Haaslava vald 42,0 Rägavere vald 1,0
Urvaste vald 34,0 Vihula vald 1,0
Kadrina vald 31,0 Viru-Nigula vald 1,0
Pöide vald 31,0 Vormsi vald 1,0
Saue vald 30,0 Väätsa vald 1,0
Padise vald 28,0 Mäetaguse vald 1,3
Eesti keskmine 9,2
24
Näitajate koduteenuse saajate arv hooldajate kohta ja kulud teenuse saaja kohta vahel puuduvad
statistiliselt olulised korrelatiivsed seosed (R2= 0,0284).
1.2.5 Päevakeskusteenus eakatele (vanus 65+)
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veeb aruannetele 2011. aasta kohta on päevakeskusteenus kohapeal
olemas 71 kohaliku omavalitsuse üksuses 226st, seega ca 1/3 üksustes. Valdavalt on
päevakeskusteenust pakkuvates KOVides teenus suunatud ka eakatele – päevakeskusteenus on
olemas kokku 71 KOVis ja eakatele 69 KOVis. Elukohajärges KOVis on seega teenus kättesaadav 69%
elanikkonnast ja 67% eakatest (65+). Aruande kohuslased on päevakeskusteenust osutavad asutused,
ülevaate saamiseks teenuse kättesaadavuse kohta üle kohalike omavalitsuste üksuste on andmed
asutuste kohta konsolideeritud teenuse pakkuja asukoha kohalikust omavalitsusüksusest lähtudes.
Tabel 7. Päevakeskusteenuse olemasolu KOV tüüpide lõikes
KOV rühmad
üldiseloomustus päevakeskusteenus elanikkonnale päevakeskusteenus eakatele (65+)
KO
V a
rv
elan
ike
arv
eaka
te (
65
+)
arv
KO
V a
rv
elan
ike
arv
osa
kaal
K
OV
ides
osa
kaal
el
anik
kon
nas
KO
V a
rv
eaka
te (
65
+)
arv
osa
kaal
KO
Vid
es
osa
kaal
ea
kate
van
usr
üh
mas
Kokku 226 1 365 463 232 829 71 940 399 31% 69% 69 157 015 31% 67%
Linn/vald Vald 193 499 378 82 977 49 182 865 25% 37% 48 28 541 25% 34%
Linn 33 866 085 149 852 22 757 534 67% 87% 21 128 474 64% 86%
Ääre-maastumine
ääremaaline 48 54 071 11 470 3 2 836 6% 5% 3 564 6% 5%
risk ääremaastuda 58 94 471 17 810 15 30 052 26% 32% 15 5 783 26% 32%
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 26 94 248 15 905 11 53 317 42% 57% 10 8 344 38% 52%
Mitteääremaaline 94 1 122 673 187 644 42 854 194 45% 76% 41 142 324 44% 76%
Linna-regioon
Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 39 135 717 27% 42% 37 21 317 25% 35%
Tallinna 18 541 249 84 792 8 471 485 44% 87% 8 77 140 44% 91%
Tartu 12 136 146 22 241 6 118 793 50% 87% 6 19 796 50% 89%
Narva 3 69 408 12 013 0 0 0% 0% 0 0 0% 0%
Pärnu 7 63 075 11 786 3 51 109 43% 81% 3 10 066 43% 85%
Kohtla-Järve 6 59 795 10 791 1 40 581 17% 68% 1 6 856 17% 64%
Rakvere 6 36 097 5 826 6 36 097 100% 100% 6 5 826 100% 100%
Viljandi 6 30 885 5 659 2 22 800 33% 74% 2 4 308 33% 76%
Kuressaare 5 23 777 4 001 1 14 706 20% 62% 1 2 440 20% 61%
Võru 4 22 885 4 247 1 13 918 25% 61% 1 2 681 25% 63%
Paide 4 22 690 4 159 1 8 981 25% 40% 1 1 609 25% 39%
Haapsalu 4 18 250 3 112 1 11 293 25% 62% 1 2 158 25% 69%
Valga 4 17 726 3 377 2 14 919 50% 84% 2 2 818 50% 83%
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 39 135 717 27% 42% 37 21 317 25% 35%
linnaregiooni osa 66 271 511 38 342 21 111 792 32% 41% 21 15 939 32% 42%
keskus 13 770 472 133 662 11 692 890 85% 90% 11 119 759 85% 90%
Maakonna-keskus
Ei 212 681 137 113 942 60 284 406 28% 42% 58 43 499 27% 38%
Jah 14 684 326 118 887 11 655 993 79% 96% 11 113 516 79% 95%
Elanike arvu rühm
a – 0…999 40 29 910 6 409 4 3 244 10% 11% 4 552 10% 9%
b - 1000…1499 49 62 586 12 115 7 9 451 14% 15% 7 1 866 14% 15%
c - 1500…1999 31 53 526 9 860 5 8 517 16% 16% 5 1 521 16% 15%
d - 2000…2999 31 75 757 13 373 13 32 785 42% 43% 13 5 910 42% 44%
e - 3000…4999 32 128 482 21 449 12 48 460 38% 38% 11 7 810 34% 36%
f - 5000…6999 17 99 450 16 307 12 71 133 71% 72% 12 11 590 71% 71%
g - 7000…9999 8 69 853 10 415 6 50 644 75% 73% 6 7 838 75% 75%
h - 10000-14999 8 102 413 16 954 4 53 911 50% 53% 4 9 930 50% 59%
i - 15000…19999 5 84 867 13 221 4 68 285 80% 80% 3 8 373 60% 63%
25
j - 20000-44999 2 83 518 15 616 2 83 518 100% 100% 2 15 616 100% 100%
k – ca 65000 1 64 650 11 101 0 0 0% 0% 0 0 0% 0%
l – ca 100 000 1 98 548 16 567 1 98 548 100% 100% 1 16 567 100% 100%
m- ca 400 000 1 411 903 69 442 1 411 903 100% 100% 1 69 442 100% 100%
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 30 44 610 8 871 7 14 461 23% 32% 7 2 951 23% 33%
keskmine sissetulek 136 551 310 99 899 39 272 811 29% 49% 37 46 864 27% 47%
kõrge sissetulek 60 769 543 124 059 25 653 127 42% 85% 25 107 200 42% 86%
Vaadeldes päevakeskuse teenuse oleamsolu KOVide tüüpide – linn/vald, ääremaastusmise tase,
regionaalne positsioon, elanike arv ja nende sissetulekute tase – lõikes ilmneb kokkuvõttes
seaduspära: teenust pakuvad nii elanikele üldiselt kui eakatele enam elanike arvult suuremad,
tiheasustatud ja kõrgema elanike sissetulekutasemega kohalikud omavalitsuse üksused. Linnade
hulgas on proportsionaalselt enam teenuse pakkujaid kui valdade hulgas, linnade elanikkonnast 85%
on teenus põhimõhimõtteliselt kättesaadav kui valdades on vastav näitaja ca 2,5 korda madalam.
Mitteääremalistest KOVidest osutatakse teenuseid mõnevõrra vähem kui pooltes kohaliku
omavalitsuse üksustes, aga teenus on kättesaadav ca ¾ vastavast elanikkonnast. Ääremaastumise
taseme suurenedes teenust pakkuvate KOVide ja hõlmatud elanikkonna osakaal väheneb ja
ääremaalised KOVid enamasti päevakeskusteenuseid ei paku. Linnaregiooni mittekuuluvates üksustes
on teenust pakkuvate KOVide ja hõlmatud elanikkonna osakaal suhteliselt sarnasel tasemel keskuste
tagamaadega ja keskustest on vastavad näitajad 2-3 korda kõrgemad. Linnaregioonidest tõuseb esile
Rakvere, kus kõik linnaregiooni kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused (6) osutavad
päevakeskusteenuseid ja Narva, kus linnaregiooni kuuluvatest üksustest ükski (3) seda ei tee.
Ülejäänud linnaregioonides on muster: teenust osutab keskus ja veel mõned tagamaalised üksused.
Elanike arvu alusel väikestest kohaliku omavalitsuse üksustest pakuvad vähesed päevakeskusteenuseid
ja suurtest teeb seda enamus, teenust pakkuvate KOVide osakaal suureneb astmeliselt alates 2000
elanikust ja 5000 elanikust.
Vastavalt Riigikontrolli auditile „Avalike teenuste pakkumise eeldused väikestes ja keskustest eemal
asuvates omavalitsustes“ tundsid kohalikud elanikud enim täiendavat vajadust sotsiaalvaldkonnas just
päevakeskusteenuste ja sotsiaaltoa järele koduhoolduteenuste kõrval.
1.2.6 Üldhooldekoduteenus
Kokku on üle Eesti 2011. Aasta lõpu seisuga 131 hoolekandeasutust, kes osutavad eakatele
üldhooldekoduteenust. Neist valdav osa on tüübilt üldhooldekodud – kokku 115 – ja omanikuks on
enamasti kohaliku omavalitsuse üksus - 82 hooldekodu.
26
Joonis 8. Üldhooldekodu teenust osutavad hoolekandeasutused
Üldhooldekoduteenuseid osutavad hooldekandeasutusi on kõigis maakondades, arvuliselt enim Ida-
Virumaal – kokku 15. Ka on asutuste kokkuvõttes enim üldhooldekodukohti Ida-Virumaal, seal asub
18% kõigist üldhooldekodu kohtadest, maakonna elanike suhteline arv üldhooldekodu kohtade kohta
on 150 ja eakate (65+) elanike kohta on sama näitaja 27. Elanike kokku ja eakate suhteline arv
hooldekodukohtade kohta on Eesti keskmisest - vastavalt 220 ja 37 – oluliselt madalam Valga, Põlva,
Viljandi, Rapla, Jõgeva, Lääne-Viru ja eelnimetatud Ida-Viru maakonnas. Eesti keskmise lähedal on
näitajad Võru, Saare, Hiiu, Pärnu, Järva ja Lääne maakondades ning kõrgemad Tartumaal, Tallinnas ja
mujal Harjumaal.
Tabel 8. Üldhooldekodu teenust osutavad asutuse maakondade lõikes
Asutuste
arv
Kohtade arv aasta
lõpus
% kohtadest
Isikute arv teenusel
aasta lõpus
Teenusel viibinud isikute
arv aasta jooksul
Töötajate arv aasta
lõpus
Elanike arv koha kohta
Eakate arv koha kohta
Harju (va Tallinn) 9 330 5% 268 416 103 458 57
Tallinn 5 527 8% 514 761 155 782 132
Hiiu 1 50 1% 41 55 10 204 33
Ida-Viru 15 1 096 18% 999 1 416 208 150 27
Jõgeva 5 279 4% 260 350 54 125 24
Järva 3 154 2% 153 204 47 223 40
Lääne 3 112 2% 112 185 26 243 45
Lääne-Viru 13 484 8% 462 643 103 135 24
Põlva 13 387 6% 358 478 98 80 15
Pärnu 9 408 7% 378 489 111 220 41
Rapla 9 337 5% 334 485 62 109 17
Saare 7 176 3% 183 285 55 203 37
Tartu 7 501 8% 505 777 146 298 50
Valga 12 628 10% 556 819 115 54 10
Viljandi 14 558 9% 477 668 121 95 18
Võru 6 186 3% 169 291 42 201 39
27
KOKKU 131 6 213 100% 5 769 8 322 1 456 220 37
28
Tabel 9. Üldhooldekodu teenust osutavad asutused asukoha KOVide lõikes
Maakond KOV Teenust osutav asutus Kohtade
arv Isikute arv teenusel
aasta lõpus Teenusel viibinud
isikute arv aasta jooksul Töötajate arv aasta lõpus
Asutuse tüüp Omaniku liik
Harju Keila vald OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 56 47 67 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Harju Keila vald Villa Benita AS 50 15 52 20 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Harju Kernu vald Munalaskme Hooldekodu 25 21 45 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Harju Kose vald Oru Vanurite Kodu 8 7 9 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Harju Saue vald Harku Hooldekodu 27 25 33 12 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Harju Rae vald Rae Hooldekodu 24 22 30 9 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Harju Viimsi vald AS Rannapere Pansionaat 64 59 77 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Harju Kuusalu vald Kuusalu Eakate Kodu 10 10 11 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Harju Kõue vald Paunküla Hooldekeskus MTÜ 66 62 92 18 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Kokku 9 330 268 416 103
Tallinn Tallinn Kursana Eesti 134 124 253 31 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Tallinn Tallinn Nõmme Sotsiaalmaja 20 19 26 6 Segatüüpi Hoolekandeasutus Kohalik omavalitsus
Tallinn Tallinn Iru Hooldekodu 350 348 455 100 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Tallinn Tallinn MTÜ Eakate Hooldekodu 10 10 12 4 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Tallinn Tallinn SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 13 13 15 14 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
KOKKU 5 527 514 761 155
Hiiu Emmaste vald Tohvri Hooldekodu 50 41 55 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
KOKKU 1 50 41 55 10
Ida-Viru Lüganuse vald OÜ Häcke Aa Hooldekodu 195 177 218 25 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Ida-Viru Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 144 140 168 24 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Ida-Viru Iisaku vald Iisaku Hooldekodu 16 17 29 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Ida-Viru Kiviõli linn MTÜ Vahtra Hooldemaja 45 40 54 11 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Ida-Viru Aseri vald MTÜ Lille Turvakodu 58 57 61 8 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Ida-Viru Kohtla-Järve linn MTÜ Turvakodu Rudolf 51 50 63 5 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Ida-Viru Avinurme vaöd
MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 40 34 54 6 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Ida-Viru Illuka vald MTÜ Kodulävi 16 16 24 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Ida-Viru Lüganuse vald OÜ Ilmara Pansionaat Männiku 45 27 42 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
29
Ida-Viru Sillamäe linn SA Sillamäe Haigla 26 25 36 7 Muu asutus Eesti eraõiguslik isik
Ida-Viru Jõhvi vald SA Jõhvi Hooldekeskus 80 64 99 13 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Ida-Viru Kiviõli linn SA Kiviõli Tervisekeskus 124 124 182 31 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Ida-Viru Jõhvi vald SA Jõhvi Haigla 20 15 135 9 Segatüüpi hoolekandeasutus Eesti eraõiguslik isik
Ida-Viru Mäetaguse vald SA Alutaguse Hoolekeskus 86 58 64 23 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Ida-Viru Narva-Jõesuu linn SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 150 155 187 30
Segatüüpi hoolekandeasutus Eesti eraõiguslik isik
KOKKU 15 1 096 999 1 416 208
Jõgeva Jõgeva linn OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 60 60 79 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Jõgeva Tabivere vald Tabivere Sotsiaalkeskus 34 33 41 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Jõgeva Põltsamaa vald MTÜ Lustivere Hooldekodu 70 68 88 13 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Jõgeva Saare vald Mittetulundusühing Kääpa Hooldekeskus 65 59 73 9 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Jõgeva Jõgeva linn Jõgeva Haigla 50 40 69 16 Muu asutus Riik
KOKKU 5 279 260 350 54
Järva Ambla vald Aravete Hooldekeskus 19 19 26 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Järva Albu vald Ahula Sotsiaalne Varjupaik 15 15 17 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Järva Koeru vald SA Koeru Hooldekeskus 120 119 161 34 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
KOKKU 3 154 153 204 47
Lääne Oru vald Oru Hooldekodu 50 50 69 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Lääne Risti vald Risti Hooldekodu 27 26 42 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Lääne Lihula vald
Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 35 36 74 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
KOKKU 3 112 112 185 26
Lääne-Viru Kunda linn Eakate kodu Villa Alfred 43 29 35 5 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Lääne-Viru Kardina vald OÜ Kadrina Hooldekodu 50 44 64 13 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Lääne-Viru Rakvere linn OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 28 27 42 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Lääne-Viru Rakvere linn Eakate Kodu 70 62 80 12 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Lääne-Viru Rakvere linn Rakvere Hooldekodu 48 45 67 8 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Lääne-Viru Tamsalu vald Sääse Hooldekodu 24 24 42 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Lääne-Viru Sõmeru vald Uhtna Hooldekodu 35 40 53 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Lääne-Viru Tapa vald Tapa Hooldekodu 22 22 24 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Lääne-Viru Rägavere vald Ulvi Hooldekodu 30 28 36 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Lääne-Viru Kunda linn Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 45 45 77 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
30
Lääne-Viru Rakke vald Tammiku Avahooldekeskus 19 19 28 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Lääne-Viru Vinni vald Hooldekodu Tammiku Kodu 23 24 27 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Lääne-Viru Väike-Marja vald
Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskus 47 53 68 13 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
KOKKU 13 484 462 643 103
Põlva Räpina vald Kagutuul OÜ 60 52 69 8 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Põlva Räpina vald AS Räpina Haigla 40 40 57 14 Muu asutus Kohalik omavalitsus
Põlva Värska vald Saatse Pansionaat 45 25 38 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Põlva Kõlleste vald Krootuse Hooldekodu 20 20 26 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Põlva Põlva linn Põlva Valla Hooldekodu 35 34 52 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Põlva Valgjärve vald Saverna Hooldekodu 25 25 29 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Põlva Veriora vald Leevi Hooldekodu 20 25 28 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Põlva Ahja vald Ahja Hooldekodu 15 15 18 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Põlva Mikitamäe vald Mikitamäe Valla Hooldekodu 27 23 31 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Põlva Laheda vald Laheda Sotsiaalkeskus 14 12 17 8 Päevakeskus Kohalik omavalitsus
Põlva Põlgaste küla Põlgaste Pansionaat 22 23 29 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Põlva Räpina vald EELK Räpina Hooldekodu 30 30 37 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Põlva Kõlleste vald MTÜ Piigaste Pansionaat 34 34 47 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
KOKKU 13 387 358 478 98
Pärnu Varbla vald Varbla Hooldekodu 26 25 32 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Pärnu Surju vald Surju Hooldekodu 17 16 21 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Pärnu Vändra alev Vändra Alevi Hoolekandekeskus 50 50 71 14 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Pärnu Audru vald Jõõpre Vanurite Kodu 17 17 17 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Pärnu Saarde vald Tihemetsa Hooldekodu 10 8 9 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Pärnu Häädemeeste vald Häädemeeste Hooldekodu 30 30 32 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Pärnu Halinga vald Halinga Turvakodu MTÜ 90 86 109 15 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Pärnu Pärnu linn Tammiste Hooldekodu 136 120 161 42 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Pärnu Tõstamaa vald Tõstamaa Hooldekodu SA 32 26 37 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
KOKKU 9 408 378 489 111
Rapla Märjamaa vald Kuuda Hooldekodu OÜ 35 35 48 6 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Rapla Käru vald Käru Hooldusravi Keskus AS 35 42 60 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Rapla Järvakandi vald Järvakandi Hooldekodu 25 26 36 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Rapla Vigala vald Vigala Hooldekodu 28 30 47 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
31
Rapla Rapla vald Rapla Hooldekeskus 50 47 61 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Rapla Kaiu vald Kaiu Hooldekodu 19 18 27 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Rapla Kohila vald Hageri Hooldekodu MTÜ 80 76 122 11 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Rapla Kehtna vald MTÜ Elupuu 41 37 52 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Rapla Juuru vald Juuru Hooldekodu 24 23 32 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
KOKKU 9 337 334 485 62
Saare Kärla vald AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 50 52 74 14 Üldhooldekodu Riik
Saare Kaarma vald Pähkla Hooldekodu 13 13 20 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Saare Muhu vald Muhu Valla Hooldekodu 25 25 41 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Saare Leisi vald Pärsama Hooldekodu 22 27 46 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Saare Valjala vald Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 6 6 10 2 Päevakeskus Kohalik omavalitsus
Saare Kuressaare linn Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 36 36 56 15 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Saare Kihelkonna vald Kihelkonna Valla Hooldekodu 24 24 38 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
KOKKU 7 176 183 285 55
Tartu Võnnu vald Hooldekodu Härmalõng 40 40 60 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Tartu Tartu linn SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 105 105 190 27 Erihooldekodu Kohalik omavalitsus
Tartu Kambja vald SA Aarike Hooldekeskus 45 54 89 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Tartu Rõngu vald SA Uderna Hooldekodu 50 54 62 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Tartu Nõo vald SA Nõo Hooldekodu 39 35 63 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Tartu Alatskivi vald Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 45 45 68 9 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Tartu Tartu linn Tartu Hooldekodu 177 172 245 73 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
KOKKU 7 501 505 777 146
Valga Helme vald OÜ Taagepera Resort 17 16 18 4 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Valga Hummuli vald Hummuli Hoolekandekeskus 11 11 16 2 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Valga Taheva vald Hargla Hooldekodu 23 24 35 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Valga Sangaste vald Sangaste Pansionaat * 0 0 38 0 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Valga Palupera vald MTÜ Hellenurme Mõis 300 270 363 46 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Valga Valga linn MTÜ Valga Hoolekandekeskus 60 57 97 13 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Valga Valga linn MTÜ Valgamaa Tugikeskus 21 17 22 5 Erihooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Valga Tõlliste vald MTÜ Paju Pansionaadid 30 26 47 2 Erihooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Valga Otepää vald SA Otepää Tervisekeskus 23 23 25 4 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Valga Taheva vald SA Taheva Sanatoorium 40 39 47 14 Asenduskodu Eesti eraõiguslik isik
Valga Sangaste vald MTÜ Sangaste Asundused 56 29 35 4 Üldhooldekodu eesti eraõiguslik isik
32
Valga Tõrva linn Tõrva Haigla 29 29 52 8 Muu asutus Kohalik omavalitsus
Valga Karula vlad Karula Hooldemaja 18 15 24 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
KOKKU 12 628 556 819 115
Viljandi Halliste vald Mulgi Häärber OÜ 64 23 40 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Viljandi Karksi vald Polli Hooldekodu 26 26 32 9 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Mõisaküla linn Mõisaküla Hoolekandekeskus 26 26 33 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Tarvastu vald Kärstna Hooldekodu 26 31 35 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Kõpu vald Kõpu Hooldekodu 26 19 29 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Paistu vald Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 21 16 24 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Kõo vald Pilistvere Hooldekodu 26 26 29 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Viiratsi vald Viiratsi Hoolekandekeskus 44 44 53 9 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Pärsti vald Pärsti Pansionaat 44 41 59 12 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani Hooldekodu 32 31 33 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Pärsti vald SA Viljandi Haigla 60 58 68 22 Muu asutus Riik
Viljandi Abja vald SA Abja Haigla 30 30 54 9 Muu asutus Kohalik omavalitsus
Viljandi Viiratsi vald SA Viljandi Hoolekandekeskus 66 39 50 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Viljandi Suure-Jaani vald SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 67 67 129 7 Muu asutus Kohalik omavalitsus
KOKKU 14 558 477 668 121
Võru Vastseliina vald OÜ Vastseliina Hooldekodu 23 22 29 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Võru Võru vald AS Lõuna -Eesti Haigla hooldusravikeskus 38 26 97 10 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
Võru Sõmerpalu vald Sõmerpalu Hooldekodu 39 39 55 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Võru Rõuge vald Rõuge Hooldekodu 25 25 34 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Võru Lasva vald Kääpa Sotsiaalkeskus 26 24 35 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus
Võru Antsla vald MTÜ Antsla Tervisekeskus 35 33 41 6 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik
KOKKU 6 186 169 291 42
KOKKU 131 6 213 5 769 8 322 1 456
*Sangaste pansioniaat lõpetas tegevuse 2011. aasta II poolaastal
33
Joonis 9. Üldhooldekoduteenust pakkuvate asutuste paiknemine
Kohti on üldhooldekoduteenuse pakkumiseks juurde tulnud kokku 271. Enim on juurde tulnud kohti
Ida-Viru maakonda 82 kohta, so 8% võrreldes olemasolnud kohtadega, ja 66 Viljandi maakonda, so
13% võrreldes olemasolnud kohtadega.
Kohtade täituvus on aasta lõpu seisuga keskmiselt 93%, seejuures enamustes maakondades ja
Tallinnas on täituvus üle 90%.
Tabel 10. Üldhooldekoduteenuse kohta arvu muutus ja täituvus
Kohtade arvu muutus võrreldes eelmise aastaga
Suhe olemasolevatesse kohtadesse Täituvus aasta lõpu seisuga
Harju 1 0% 81%
Tallinn 0 0% 98%
Hiiu 0 0% 82%
Ida-Viru 82 8% 91%
Jõgeva 0 0% 93%
Järva 0 0% 99%
Lääne 0 0% 100%
Lääne-Viru 45 10% 95%
Põlva 29 8% 93%
Pärnu -4 -1% 93%
Rapla 0 0% 99%
Saare 1 1% 104%
34
Tartu 0 0% 101%
Valga 46 8% 88%
Viljandi 66 13% 85%
Võru 5 3% 91%
Kokku 271 5% 93%
Personal
Üldhooldekoduteenuse kasutajatega vahetult tegelevaid põhitöötajaid (hooldajad, õed jne) on
vastavatest asutustes keskmiselt ca 10, mis teeb keskmiselt kliendi kohta (aasta lõpu seisuga) 0,26
töökohta (koormuse alusel) ja 0,24 töökohta üldhooldekodukoha kohta asutuses. Arvestades
kogupersonali (sh teenuse vahetu osutamisega mittetegelevad juhid, majandustöötajad, kokad jne)
on keskmises üldhooldekoduteenust pakkuvas asutuses ca 18 ametikohta ja see on 0,45 ametikohta
kliendi ja 0,42 töökohta üldhooldekodukoha kohta asutuses.
Teenuse vahetu osutamisega tegeleva personali suhteline arv kliendi kohta asutuste lõikes varieerub
vahemikus 0,08 kuni 0,64; suhteline arv üldhooldekodu koha kohta vahemikus 0,07 ku ni 0,54.
Teenuse vahetu osutamisega tegeleva personali suhtelised arvud on kõige kõrgemad Oru Vanurite
Kodus – kliendi kohta 0,64 ja hooldekodu koha kohta 0,58 – ja SA EELK Tallinna Diakooniahaiglas –
mõlemad näitajad 0,58. Vastavad näitajad asutuse kogupersonali suhtelise arvud asutuste lõikes
varieeruvad oluliselt suuremas ulatuses ning see on seotud teiste sihtgruppide ja teenuste (nt
päevakeskus) osutamisega.
Tabel 11. Üldhooldekoduteenust osutavate asutuste personal
Üldhooldekodu teenuse
ostamisega vahetult tegelev
personal arv kliendi
kohta arv koha
kohta
Asutuse kogu
personal arv kliendi
kohta arv koha
kohta
Harku Hooldekodu 9,5 0,38 0,35 13,5 0,54 0,50
OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 10,5 0,22 0,19 18,25 0,39 0,33
Kuusalu Eakate Kodu 4,8 0,48 0,48 7,25 0,73 0,73
Munalaskme Hooldekodu 11,0 0,52 0,44 19 0,90 0,76
Oru Vanurite Kodu 4,5 0,64 0,56 6 0,86 0,75
Paunküla Hooldekeskus MTÜ 17,0 0,27 0,26 35 0,56 0,53
AS Rannapere Pansionaat 11,0 0,19 0,17 20 0,34 0,31
Rae Hooldekodu 9,0 0,41 0,38 13 0,59 0,54
Villa Benita AS 6,5 0,43 0,13 14,43 0,96 0,29
Iru Hooldekodu 100,0 0,29 0,29 152 0,44 0,43
Nõmme Sotsiaalmaja 6,0 0,32 0,30 15 0,79 0,75
Kursana Eesti 29,8 0,24 0,22 45,25 0,36 0,34
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 7,5 0,58 0,58 _ _ _
MTÜ Eakate Hooldekodu 4,0 0,40 0,40 5 0,50 0,50
Tohvri Hooldekodu 10,0 0,24 0,20 19 0,46 0,38
MTÜ Vahtra Hooldemaja 10,5 0,26 0,23 15,5 0,39 0,34
OÜ Häcke Aa Hooldekodu 25,0 0,14 0,13 62 0,35 0,32
SA Jõhvi Hooldekeskus 13,0 0,20 0,16 23 0,36 0,29
Iisaku Hooldekodu 4,5 0,26 0,28 5,5 0,32 0,34
MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 6,0 0,18 0,15 18 0,53 0,45
MTÜ Lille Turvakodu 8,0 0,14 0,14 17 0,30 0,29
Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 24,0 0,17 0,17 67 0,48 0,47
35
SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 30,0 0,19 0,20 49,75 0,32 0,33
MTÜ Turvakodu Rudolf 5,0 0,10 0,10 13 0,26 0,25
SA Kiviõli Tervisekeskus 31,0 0,25 0,25 _ _ _
SA Sillamäe Haigla 6,0 0,24 0,23 8,2 0,33 0,32
MTÜ Kodulävi 4,1 0,26 0,26 4,1 0,26 0,26
SA Jõhvi Haigla 8,5 0,57 0,43 12,5 0,83 0,63
OÜ Ilmara pansionaat Männiku 7,0 0,26 0,16 9 0,33 0,20
SA Alutaguse Hoolekeskus 15,3 0,26 0,18 21 0,36 0,24
Tabivere Sotsiaalkeskus 7,3 0,22 0,21 14,75 0,45 0,43
MTÜ Lustivere Hooldekodu 11,3 0,17 0,16 23,05 0,34 0,33
OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 8,0 0,13 0,13 18 0,30 0,30
Jõgeva Haigla 15,5 0,39 0,31 _ _ _
Kääpa Hooldekeskus 8,5 0,14 0,13 16 0,27 0,25
Ahula Sotsiaalne Varjupaik 5,0 0,33 0,33 6 0,40 0,40
Aravete Hooldekeskus 6,1 0,32 0,32 7,9 0,42 0,42
SA Koeru Hooldekeskus 32,5 0,27 0,27 101,6 0,85 0,85
Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 9,5 0,26 0,27 17 0,47 0,49
Oru Hooldekodu 7,3 0,15 0,15 16,71 0,33 0,33
Risti Hooldekodu 7,3 0,28 0,27 11,75 0,45 0,44
Tammiku Avahooldekeskus 4,0 0,21 0,21 6 0,32 0,32
Tapa Hooldekodu 4,0 0,18 0,18 10 0,45 0,45
Uhtna Hooldekodu 8,7 0,22 0,25 13,15 0,33 0,38
Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 8,0 0,18 0,18 14 0,31 0,31
Sääse Hooldekodu 7,0 0,29 0,29 11 0,46 0,46
Hooldekodu Tammiku Kodu 5,6 0,23 0,24 8 0,33 0,35
Ulvi Hooldekodu 6,0 0,21 0,20 11,5 0,41 0,38
Rakvere Hooldekodu 7,5 0,17 0,16 13,5 0,30 0,28
OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 7,0 0,26 0,25 8,5 0,31 0,30
Väike-Maarja Hooldekodu 13,0 0,25 0,28 18 0,34 0,38
OÜ Kadrina Hooldekodu 13,0 0,30 0,26 20 0,45 0,40
Eakate Kodu 12,0 0,19 0,17 18 0,29 0,26
Eakate Kodu Villa Alfred 5,0 0,17 0,12 6 0,21 0,14
Mikitamäe Valla Hooldekodu 6,2 0,27 0,23 9,15 0,40 0,34
Ahja Hooldekodu 4,5 0,30 0,30 7,5 0,50 0,50
Krootuse Hooldekodu 6,0 0,30 0,30 7,5 0,38 0,38
Leevi Hooldekodu 6,0 0,24 0,30 11 0,44 0,55
Põlva Valla Hooldekodu 10,0 0,29 0,29 13,5 0,40 0,39
Saverna Hooldekodu 5,5 0,22 0,22 9,4 0,38 0,38
AS Räpina Haigla 5,9 0,15 0,15 _ _ _
EELK Räpina Hooldekodu 7,0 0,23 0,23 16,7 0,56 0,56
MTÜ Piigaste 7,0 0,21 0,21 11 0,32 0,32
Kagutuul OÜ 8,0 0,15 0,13 13 0,25 0,22
Laheda Sotsiaalkeskus 6,0 0,50 0,43 8,25 0,69 0,59
Põlgaste Pansionaat 6,0 0,26 0,27 9 0,39 0,41
Saatse Pansionaat 5,0 0,20 0,11 8 0,32 0,18
Halinga Turvakodu MTÜ 15,0 0,17 0,17 26,25 0,31 0,29
Häädemeeste hooldekodu 7,3 0,24 0,24 13,25 0,44 0,44
Jõõpre Vanurite Kodu 6,5 0,38 0,38 6,5 0,38 0,38
Surju hooldekodu 4,0 0,25 0,24 7,5 0,47 0,44
Tammiste hooldekodu 41,0 0,34 0,30 54 0,45 0,40
Tihemetsa hooldekodu 4,0 0,50 0,40 4 0,50 0,40
Tõstamaa Hooldekodu SA 10,0 0,38 0,31 12 0,46 0,38
Vändra Alevi Hoolekandekeskus 14,0 0,28 0,28 19,5 0,39 0,39
Varbla hooldekodu 6,0 0,24 0,23 7 0,28 0,27
Juuru Hooldekodu 4,0 0,17 0,17 7 0,30 0,29
Järvakandi Hooldekodu 5,0 0,19 0,20 12,5 0,48 0,50
Kaiu Hooldekodu 4,8 0,27 0,25 9 0,50 0,47
MTÜ Elupuu 8,0 0,22 0,20 15,25 0,41 0,37
Kuuda Hooldekodu OÜ 6,0 0,17 0,17 10 0,29 0,29
Käru Hooldusravi Keskus AS 9,3 0,22 0,26 17,55 0,42 0,50
36
Rapla Hooldekeskus 7,5 0,16 0,15 21,5 0,46 0,43
Hageri Hooldekodu MTÜ 11,0 0,14 0,14 20 0,26 0,25
Vigala Hooldekodu 5,0 0,17 0,18 12,5 0,42 0,45
Pähkla Hooldekodu 5,0 0,38 0,38 8 0,62 0,62
Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 14,0 0,39 0,39 16 0,44 0,44
Muhu Valla Eakate Hooldekodu 6,5 0,26 0,26 9 0,36 0,36
Kihelkonna Valla Hooldekodu 6,0 0,25 0,25 11 0,46 0,46
Pärsama Hooldekodu2 5,0 0,19 0,23 8 0,30 0,36
Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 1,5 0,25 0,25 1,5 0,25 0,25
AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 13,5 0,26 0,27 16,5 0,32 0,33
Tartu Hooldekodu 72,5 0,42 0,41 109 0,63 0,62
Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 8,5 0,19 0,19 16,5 0,37 0,37
Hooldekodu Härmalõng 8,0 0,20 0,20 15 0,38 0,38
SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 24,5 0,23 0,23 54,85 0,52 0,52
SA Aarike Hooldekeskus 8,5 0,16 0,19 17 0,31 0,38
SA Uderna Hooldekodu 10,0 0,19 0,20 18,4 0,34 0,37
SA Nõo Hooldekodu 8,0 0,23 0,21 15 0,43 0,38
MTÜ Valga Hoolekandekeskus 13,0 0,23 0,22 20,5 0,36 0,34
Hargla Hooldekodu 5,5 0,23 0,24 9 0,38 0,39
MTÜ Paju Pansionaadid 2,0 0,08 0,07 38,5 1,48 1,28
MTÜ Hellenurme Mõis 46,0 0,17 0,15 66 0,24 0,22
Hummuli Hoolekandekeskus 2,0 0,18 0,18 3,75 0,34 0,34
Karula Hooldemaja 7,0 0,47 0,39 10 0,67 0,56
OÜ Taagepera Resort 4,0 0,25 0,24 6 0,38 0,35
Sangaste Pansionaat 0,0 0
MTÜ Valgamaa Tugikeskus 5,0 0,29 0,24 39,75 2,34 1,89
SA Otepää Tervisekeskus 4,0 0,17 0,17 9,25 0,40 0,40
SA Tõrva Haigla 6,0 0,21 0,21 _ _ _
MTÜ Sangaste Asundused 4,0 0,14 0,07 13 0,45 0,23
SA Taheva Sanatoorium 13,5 0,35 0,34 38 0,97 0,95
SA Viljandi Hoolekandekeskus 10,0 0,26 0,15 19 0,49 0,29
Viiratsi Hoolekandekeskus 9,0 0,20 0,20 13,25 0,30 0,30
Pilistvere Hooldekodu 6,0 0,23 0,23 11 0,42 0,42
Polli Hooldekodu 9,0 0,35 0,35 13 0,50 0,50
Kärstna Hooldekodu 6,8 0,22 0,26 10,75 0,35 0,41
Mõisaküla Hoolekandekeskus 5,0 0,19 0,19 9 0,35 0,35
Kõpu Hooldekodu 6,0 0,32 0,23 8,85 0,47 0,34
Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 5,0 0,31 0,24 8,5 0,53 0,40
Pärsti Pansionaat 11,6 0,28 0,26 16,4 0,40 0,37
Kolga-Jaani Hooldekodu 5,8 0,19 0,18 8,75 0,28 0,27
SA Viljandi Haigla 22,0 0,38 0,37 _ _ _
Mulgi Häärber OÜ 7,0 0,30 0,11 7 0,30 0,11
SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 7,0 0,10 0,10 _ _ _
SA Abja Haigla 7,8 0,26 0,26 _ _ _
Kääpa Sotsiaalkeskus 6,0 0,25 0,23 8,75 0,36 0,34
Sõmerpalu Hooldekodu 7,3 0,19 0,19 15 0,38 0,38
Rõuge Hooldekodu 6,4 0,26 0,26 11,4 0,46 0,46
OÜ Vastseliina Hooldekodu 4,0 0,18 0,17 8 0,36 0,35
MTÜ Antsla Tervisekeskus 6,0 0,18 0,17 10,75 0,33 0,31
AS Lõuna –Eesti Haigla hooldusravikeskus 9,0 0,35 0,24 _ _ _
Keskmine 10,37 0,26 0,24 18,27 0,45 0,42
Keskmine hooldaja/põetaja töötasu varieerub asutuste lõikes vahemikus 278 eur (Mulgi Häärber OÜ
ja SA Alutaguse Hoolekeskus) kuni 962 eur (AS Rannapere Pansionaat), so 3,5 korda. Keskine näitaja
on suurusjärgus 440 eur.
37
Keskmine töötasu üldhooldekoduteenuse vahetu osutamisega tegeleval personalil kokkuvõttes on
mõnevõrra kõrgem kui hooldajate/põetajate keskmine näitaja, kuid mitte oluliselt. Keskmine töötasu
üldhooldekoduteenuse vahetu osutamisega tegeleval personalil varieerub asutuste lõikes vahemikus
300 eur (Eakate Kodu Villa Alfred) kuni 993 eur (AS Rannapere Pansionaat), so 3,3 korda. Keskmine
näitaja on suurusjärgus 460 eur.
Tabel 12. Keskmine töötasu üldhooldekoduteenuse vahetu osutamisega tegeleval personalil
Keskmine töötasu
hooldajal / põetajal, eur
Keskmine töötasu teenuse vahetu osutamisega tegelevalt
personalil kokku, eur
Harku Hooldekodu 620 628
OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 678 696
Kuusalu Eakate Kodu 463 458
Munalaskme Hooldekodu 450 475
Oru Vanurite Kodu 332 344
Paunküla Hooldekeskus MTÜ 494 549
AS Rannapere Pansionaat 962 993
Rae Hooldekodu 568 583
Villa Benita AS 579 659
Iru Hooldekodu 498 503
Nõmme Sotsiaalmaja 362 362
Kursana Eesti 471 517
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 450 560
MTÜ Eakate Hooldekodu 438 438
Tohvri Hooldekodu 456 456
MTÜ Vahtra Hooldemaja 428 432
OÜ Häcke Aa Hooldekodu 409 428
SA Jõhvi Hooldekeskus 465 500
Iisaku Hooldekodu 450 450
MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 348 348
MTÜ Lille Turvakodu 549 569
Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 410 426
SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 501 510
MTÜ Turvakodu Rudolf 589 591
SA Kiviõli Tervisekeskus 392 379
SA Sillamäe Haigla 496 519
MTÜ Kodulävi 711 701
SA Jõhvi Haigla 432 652
OÜ Ilmara pansionaat Männiku 394 394
SA Alutaguse Hoolekeskus 278 335
Tabivere Sotsiaalkeskus 384 385
MTÜ Lustivere Hooldekodu 480 489
OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 540 575
Jõgeva Haigla 380 391
Kääpa Hooldekeskus 388 403
Ahula Sotsiaalne Varjupaik 394 394
38
Aravete Hooldekeskus 498 500
SA Koeru Hooldekeskus 458 513
Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 518 540
Oru Hooldekodu 496 503
Risti Hooldekodu 424 467
Tammiku Avahooldekeskus 394 394
Tapa Hooldekodu 479 479
Uhtna Hooldekodu 606 608
Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 481 488
Sääse Hooldekodu 382 382
Hooldekodu Tammiku Kodu 345 338
Ulvi Hooldekodu 483 483
Rakvere Hooldekodu 388 405
OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 394 394
Väike-Maarja Hooldekodu 400 407
OÜ Kadrina Hooldekodu 439 440
Eakate Kodu 304 304
Eakate Kodu Villa Alfred 300 300
Mikitamäe Valla Hooldekodu 610 612
Ahja Hooldekodu 486 486
Krootuse Hooldekodu 496 496
Leevi Hooldekodu 420 420
Põlva Valla Hooldekodu 530 527
Saverna Hooldekodu 390 397
AS Räpina Haigla 384 566
EELK Räpina Hooldekodu 523 523
MTÜ Piigaste 492 517
Kagutuul OÜ 338 338
Laheda Sotsiaalkeskus 415 414
Põlgaste Pansionaat 445 445
Saatse Pansionaat 416 416
Halinga Turvakodu MTÜ 429 437
Häädemeeste hooldekodu 357 370
Jõõpre Vanurite Kodu 533 557
Surju hooldekodu 383 383
Tammiste hooldekodu 338 334
Tihemetsa hooldekodu 531 531
Tõstamaa Hooldekodu SA 367 367
Vändra Alevi Hoolekandekeskus 412 426
Varbla hooldekodu 447 447
Juuru Hooldekodu 435 435
Järvakandi Hooldekodu 434 424
Kaiu Hooldekodu 408 408
MTÜ Elupuu 421 451
Kuuda Hooldekodu OÜ 481 481
Käru Hooldusravi Keskus AS 519 534
Rapla Hooldekeskus 492 492
Hageri Hooldekodu MTÜ 568 571
Vigala Hooldekodu 431 461
Pähkla Hooldekodu 367 367
Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 511 504
Muhu Valla Eakate Hooldekodu 469 477
Kihelkonna Valla Hooldekodu 529 529
Pärsama Hooldekodu2 445 438
Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 281 367
AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 461 478
Tartu Hooldekodu 404 418
Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 385 385
Hooldekodu Härmalõng 473 494
SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 502 513
39
SA Aarike Hooldekeskus 521 521
SA Uderna Hooldekodu 519 519
SA Nõo Hooldekodu 515 500
MTÜ Valga Hoolekandekeskus 419 439
Hargla Hooldekodu 430 449
MTÜ Paju Pansionaadid 418 418
MTÜ Hellenurme Mõis 545 604
Hummuli Hoolekandekeskus 388 388
Karula Hooldemaja 305 305
OÜ Taagepera Resort 498 498
Sangaste Pansionaat 345 345
MTÜ Valgamaa Tugikeskus 0 448
SA Otepää Tervisekeskus 524 524
SA Tõrva Haigla 455 455
MTÜ Sangaste Asundused 374 374
SA Taheva Sanatoorium 381 395
SA Viljandi Hoolekandekeskus 365 369
Viiratsi Hoolekandekeskus 417 466
Pilistvere Hooldekodu 374 377
Polli Hooldekodu 428 428
Kärstna Hooldekodu 346 349
Mõisaküla Hoolekandekeskus 359 359
Kõpu Hooldekodu 372 372
Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 405 405
Pärsti Pansionaat 436 454
Kolga-Jaani Hooldekodu 453 453
SA Viljandi Haigla 436 469
Mulgi Häärber OÜ 278 306
SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 456 456
SA Abja Haigla 435 458
Kääpa Sotsiaalkeskus 370 370
Sõmerpalu Hooldekodu 431 438
Rõuge Hooldekodu 416 412
OÜ Vastseliina Hooldekodu 434 434
MTÜ Antsla Tervisekeskus 395 395
AS Lõuna –Eesti Haigla hooldusravikeskus 330 330
Keskmine 442 459
Seejuures näitajate üldhooldekodu teenuse kulud isiku kohta ning keskmise töötasu näitajate vahel
puuduvad statistiliselt olulised korrelatiivsed seosed (kogu personal R2=0,1072 ja hooldajad/põetajad
R2=0,05938). Ehk üldises plaanis pole teenuse jooksvad kulud kliendi kohta ning keskmised töötasud
omavahel sisuliselt seotud.
Taristu
Keskmine üldhooldekoduteenusekasutajate eluruumide pind üldhooldekodu koha kohta on
keskmiselt 8,2 m2 ja üldpind 24 m2. Keskmine üldhooldekoduteenusekasutajate eluruumide pind
üldhooldekodu koha kohta on väga kõrge üldiselt keskmistes/suuremates asutustes ja TOP 10sse
kuuluvad AS Rannapere Pansionaat, Villa Benita AS, SA Alutaguse Hoolekeskus, SA Koeru
Hooldekeskus, Eakate Kodu, Kagutuul OÜ, Hageri Hooldekodu MTÜ, MTÜ Paju Pansionaadid, MTÜ
Valgamaa Tugikeskus ja SA Taheva Sanatoorium (näitaja varieerub vahemikus 15,5 kuni 23,3 m2).
40
Joonis 10. Keskmine üldhooldekoduteenusekasutajate eluruumide pind üldhooldekodu koha kohta
Tabel 13. Üldhooldekoduteenust osutavate asutuste pinnad
Teenusekasutajate eluruumide
(magamistoad) pind kokku, m2
keskmiselt koha
kohta, m2
Enda kästuses
olevad pinnad
kokku, m2
keskmiselt koha
kohta, m2
Väljarenditavad
pinnad kokku,
m2
Harku Hooldekodu 216 8,0 524 19,4 0
OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 489 8,7 1605 28,7 0
Kuusalu Eakate Kodu 66 6,6 154 15,4 0
Munalaskme Hooldekodu 232 9,3 624 25,0 0
Oru Vanurite Kodu 48 6,0 134 16,8 0
Paunküla Hooldekeskus MTÜ 545 8,3 1612 24,4 80
AS Rannapere Pansionaat 1280 20,0 2485 38,8 1329
Rae Hooldekodu 166 6,9 360 15,0 0
Villa Benita AS 1042 20,8 2697 53,9 0
Iru Hooldekodu 2736 7,8 10703 30,6 408
Nõmme Sotsiaalmaja 224 11,2 3530 176,5 75
Kursana Eesti 1780 13,3 4846 36,2 0
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A
MTÜ Eakate Hooldekodu 89 8,9 161 16,1 0
Tohvri Hooldekodu 368 7,4 1502 30,0 0
MTÜ Vahtra Hooldemaja 303 6,7 515 11,4 0
OÜ Häcke Aa Hooldekodu 1440 7,4 3578 18,3 0
SA Jõhvi Hooldekeskus 1189 14,9 1323 16,5 0
Iisaku Hooldekodu 112 7,0 376 23,5 0
MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 233 5,8 846 21,2 85
MTÜ Lille Turvakodu 390 6,7 979 16,9 0
Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 1373 9,5 6521 45,3 0
SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 1765 11,8 7996 53,3 125
MTÜ Turvakodu Rudolf 499 9,8 1419 27,8 0
SA Kiviõli Tervisekeskus #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A
SA Sillamäe Haigla 214 8,2 680 26,2 0
MTÜ Kodulävi 98 6,1 184 11,5 0
SA Jõhvi Haigla 112 5,6 254 12,7 0
OÜ Ilmara pansionaat Männiku 240 5,3 710 15,8 0
41
SA Alutaguse Hoolekeskus 1330 15,5 3696 43,0 349
Tabivere Sotsiaalkeskus 160 4,7 495 14,6 0
MTÜ Lustivere Hooldekodu 439 6,3 1845 26,4 0
OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 645 10,8 2748 45,8 0
Jõgeva Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A
Kääpa Hooldekeskus 527 8,1 1200 18,5 0
Ahula Sotsiaalne Varjupaik 144 9,6 224 14,9 0
Aravete Hooldekeskus 204 10,7 441 23,2 0
SA Koeru Hooldekeskus 1910 15,9 8284 69,0 178
Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 304 8,7 1028 29,4 56
Oru Hooldekodu 306 6,1 679 13,6 114
Risti Hooldekodu 138 5,1 342 12,7 101
Tammiku Avahooldekeskus 130 6,8 277 14,6 0
Tapa Hooldekodu 190 8,6 599 27,2 0
Uhtna Hooldekodu 368 10,5 1108 31,7 0
Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 419 9,3 1204 26,8 0
Sääse Hooldekodu 281 11,7 428 17,8 0
Hooldekodu Tammiku Kodu 101 4,4 264 11,5 0
Ulvi Hooldekodu 230 7,7 646 21,5 0
Rakvere Hooldekodu 515 10,7 1310 27,3 0
OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 210 7,5 433 15,5 0
Väike-Maarja Hooldekodu 473 10,1 1281 27,3 0
OÜ Kadrina Hooldekodu 400 8,0 869 17,4 0
Eakate Kodu 1600 22,9 2285 32,6 0
Eakate Kodu Villa Alfred 384 8,9 859 20,0 0
Mikitamäe Valla Hooldekodu 149 5,5 388 14,4 0
Ahja Hooldekodu 90 6,0 235 15,7 0
Krootuse Hooldekodu 144 7,2 289 14,5 0
Leevi Hooldekodu 166 8,3 439 22,0 0
Põlva Valla Hooldekodu 276 7,9 819 23,4 0
Saverna Hooldekodu 248 9,9 483 19,3 0
AS Räpina Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A
EELK Räpina Hooldekodu 237 7,9 741 24,7 0
MTÜ Piigaste 469 13,8 1059 31,1 0
Kagutuul OÜ 1400 23,3 2410 40,2 0
Laheda Sotsiaalkeskus 137 9,8 434 31,0 59
Põlgaste Pansionaat 217 9,9 737 33,5 0
Saatse Pansionaat 339 7,5 1486 33,0 12
Halinga Turvakodu MTÜ 477 5,3 1595 17,7 0
Häädemeeste hooldekodu 311 10,4 1010 33,7 0
Jõõpre Vanurite Kodu 119 7,0 326 19,2 0
Surju hooldekodu 93 5,5 286 16,8 0
Tammiste hooldekodu 1067 7,8 4061 29,9 0
Tihemetsa hooldekodu 89 8,9 174 17,4 0
Tõstamaa Hooldekodu SA 139 4,3 334 10,4 0
Vändra Alevi Hoolekandekeskus 559 11,2 1715 34,3 0
Varbla hooldekodu 153 5,9 330 12,7 0
Juuru Hooldekodu 163 6,8 375 15,6 0
Järvakandi Hooldekodu 184 7,4 579 23,2 68
Kaiu Hooldekodu 154 8,1 425 22,4 0
MTÜ Elupuu 297 7,2 905 22,1 0
Kuuda Hooldekodu OÜ 203 5,8 308 8,8 0
Käru Hooldusravi Keskus AS 250 7,1 861 24,6 0
Rapla Hooldekeskus 300 6,0 858 17,2 0
Hageri Hooldekodu MTÜ 1320 16,5 4317 54,0 0
42
Vigala Hooldekodu 165 5,9 495 17,7 0
Pähkla Hooldekodu 68 5,2 306 23,5 103
Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 319 8,9 985 27,4 0
Muhu Valla Eakate Hooldekodu 195 7,8 724 29,0 0
Kihelkonna Valla Hooldekodu 138 5,8 434 18,1 0
Pärsama Hooldekodu2 179 8,1 516 23,5 0
Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 44 7,3 123 20,5 0
AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 300 6,0 647 12,9 0
Tartu Hooldekodu 1148 6,5 4414 24,9 0
Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 343 7,6 838 18,6 0
Hooldekodu Härmalõng 290 7,3 1262 31,6 0
SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 408 3,9 1631 15,5 0
SA Aarike Hooldekeskus 415 9,2 1487 33,0 0
SA Uderna Hooldekodu 350 7,0 1270 25,4 0
SA Nõo Hooldekodu 285 7,3 917 23,5 0
MTÜ Valga Hoolekandekeskus 624 10,4 1767 29,5 0
Hargla Hooldekodu 153 6,7 344 15,0 0
MTÜ Paju Pansionaadid 682 22,7 1914 63,8 0
MTÜ Hellenurme Mõis 2546 8,5 6170 20,6 0
Hummuli Hoolekandekeskus 65 5,9 140 12,7 0
Karula Hooldemaja 87 4,8 203 11,3 0
OÜ Taagepera Resort 155 9,1 597 35,1 225
Sangaste Pansionaat 0 0 0 0 0
MTÜ Valgamaa Tugikeskus 531 25,3 1422 67,7 0
SA Otepää Tervisekeskus 144 6,3 641 27,9 32
SA Tõrva Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A
MTÜ Sangaste Asundused 207 3,7 322 5,8 0
SA Taheva Sanatoorium 739 18,5 2627 65,7 0
SA Viljandi Hoolekandekeskus 527 8,0 1262 19,1 0
Viiratsi Hoolekandekeskus 337 7,7 1005 22,8 0
Pilistvere Hooldekodu 227 8,7 722 27,8 0
Polli Hooldekodu 221 8,5 609 23,4 0
Kärstna Hooldekodu 163 6,3 491 18,9 0
Mõisaküla Hoolekandekeskus 178 6,8 413 15,9 0
Kõpu Hooldekodu 160 6,2 424 16,3 0
Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 164 7,8 336 16,0 0
Pärsti Pansionaat 484 11,0 1782 40,5 0
Kolga-Jaani Hooldekodu 216 6,8 504 15,8 0
SA Viljandi Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A
Mulgi Häärber OÜ 380 5,9 823 12,9 68
SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A
SA Abja Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A
Kääpa Sotsiaalkeskus 237 9,1 612 23,5 0
Sõmerpalu Hooldekodu 293 7,5 946 24,3 0
Rõuge Hooldekodu 205 8,2 711 28,4 461
OÜ Vastseliina Hooldekodu 112 4,9 396 17,2 0
MTÜ Antsla Tervisekeskus 176 5,0 490 14,0 323
AS Lõuna –Eesti Haigla hooldusravikeskus #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A
Keskmine 402,0 8,2 1216,4 24,0
43
Keskmine üldhooldekoduteenusekasutajate eluruumide pind üldhooldekodu koha kohta on väga
kõrge üldiselt suuremates asutustes ja TOP 10sse kuuluvad AS Rannapere Pansionaat, Villa Benita AS,
SA Alutaguse Hoolekeskus, SA Koeru Hooldekeskus, Eakate Kodu, Kagutuul OÜ, Hageri Hooldekodu
MTÜ, MTÜ Paju Pansionaadid, MTÜ Valgamaa Tugikeskus ja SA Taheva Sanatoorium (näitaja
varieerub vahemikus 15,5 kuni 23,3 m2).
Keskmine asutuste nn enda kasutuses olev pind üldhooldekodu koha kohta on keskmiselt 24 m2,
asutuste lõikes varieerub näitaja suures ulatuses 5,8 m2 (MTÜ Sangaste Asundused) kuni 177 m2
(Nõmme Sotsiaalmaja) ja see on samuti seotud osalt teenust osutava asutuse profiili ja teiste
pakutavate teenustega.
Joonis 11. Keskmine asutuste nn enda kasutuses olev pind üldhooldekodu koha kohta
Kulud üldhooldekoduteenusele absoluutmahus on tugevas positiivses korrelatsioonis asutuse
ruumide pindalaga (enda käsutuses olevad ruumid) – R2=0,07104 ja correl=0,8424 – ja mõõdukas
positiivses korrelatsioonis täidetud ametikohtade arvuga – R2 = 0,5882 ja correl=0,7669 – ehk
suuremal asutusel on suuremad jooksvad kulud. Samas suhteliste näitajate – pind hooldekodu koha
koht ja kulud keskmiselt kliendi kohta – vahel puuduvad olulised korrelatiivsed seosed.
1.2.7 KOV koostööd takistavad tegurid
Küsitletud omavalitsustest ligikaudu 45% hindab eakate sotsiaalteenuste efektiivse korraldamise ja
osutamise koostööga seotud probleemidest kõige teravamaks teenuste korraldamise ja osutamise
finantseerimist. Teise olulise takistustena koostöö arendamisel sotsiaalteenuste valdkonnas nähakse
vastutuse ja otsustusõigusega seotud küsimusi. Lisaks on arvestatav osa omavalitsusi pigem
kahtlevad antud koostöö tulemuslikkuse suhtes. Mõnevõrra harvemini tuuakse esile seadusandluse
puudulikkust ning poliitilisi takistusi. Koostöö kasuteguri ning vastutuse ja otsustusõigusega seotud
küsimuste suhtes on kõige skeptilisemalt meelestatud keskmise suurusega (5000-10000 elanikku)
44
omavalitsused. Väiksemad omavalitsused (alla 5000 elaniku) toovad mõnevõrra sagedamini esile
koostöö rahastamise võimaluste ebaselgust.
Küsitlusele vastanud omavalitsuste arvates võiks KOV-üksuste koostöö tõsta korraldamise ja
osutamise kvaliteeti või kuluefektiivsust eelkõige järgmiste sotsiaalteenusteteenuste osas
(eelistatuse järjekorras): üldhooldekoduteenus, sotsiaal/invatransport, koduhooldusteenus, eakate
päevakeskuse teenus ning erihoolekandeteenused.
33 38
1011 92
10 13
7
5 35
10 9
3 2 24
12 12 74
35
44
2
313
2 5 1 8
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku
KOV üksuste elanike arv
Rahastamisega seotud probleemid Vastutuse ja otsustusõigusega seonduvad probleemid
Vähesed teadmised ja oskused koostöö tegemiseks Ebaselgus koostöö tulemuslikkuse osas
Poliitilised takistused Seadusandlusest tulenevad takistused
Joonis 12. KOV üksuste koostööd takistavad tegurid eakate sotsiaalteenuste korraldamisel ja osutamisel
1.3 Sotsiaalteenuste rahastamine
1.3.1 Õiguslik raamistik
Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi
või muu abi andmise või sellest keeldumise otsustab kohalik omavalitsus, aga otsus peab olema
põhjendatud ning tuginema seadustele ja muudele õigusaktidele (SHS §33). Seejuures
üldhooldekoduteenusele suunamise otsuse tegemisel võib aluseks võtta isiku rehabilitatsiooniplaani
või juhtumiplaani (SHS §13 lg 3), kuid kohustust pole. Juhtumikorralduse rakendamine, sealhulgas
juhtumiplaani koostamine, on küll kohustuslikud toimingud kui isik vajab pikemaajalist ja
mitmekülgset abi, sh sotsiaalteenuste ja toetuste määramist, kuid samas on juhtimiplaan seaduse
mõistes informatiivne dokument (SHS §29) ega kohusta seega kohalikku omavalitsust teenuseid
tagama, finantseerima. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikele 1 võib isikult võtta temale
45
või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust,
maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult
sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus. Samas
vastavalt soovituslikule hooldusteenuse juhisele peab teenus olema kättesaadav kõikidele isikutele,
kelle puhul on tuvastatud abivajadus ning sobivaks teenuseks on hinnatud hooldusteenus ja hinnatud
teenusevajaduse korral ei või omaosaluse suurus olla teenuse saamisel takistuseks. Praktikas otsustab
iga kohalik omavalitsus iseseisvalt, kas ning kuidas teenust saava isiku ning tema perekonna
majanduslikku olukorda sotsiaalteenuse eest tasu nõudmisel arvesse võetakse ning seega teenuse
kättesaadavus, selle „lävend“, varieerub üle omavalitsuste.
1.3.2 Rahastamise praktika
1.3.2.1 Sotsiaalnõustamine
Vastavalt soovituslikule juhendile finantseeritakse sotsiaalnõustamisteenust kohaliku
omavalitsusüksuse eelarvest ning teenus on kliendile tasuta. Enamasti see nii on, kuid mitte alati st
üksikutes omavalitsustes võetakse teenuse eest raha kliendi omaosalusena (Praksise uuring
sotsiaalministeeriumile 2011). Sotsiaalnõustamiseteenuse eest isikult tasu küsimine on seadusega
kooskõlas: Isikult võib võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu.
Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna
majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või
teenuse eest tasuv asutus (SHS § 45 lg 1).
1.3.2.2 Eluasemeteenuse kulud
Vastavalt Praksise uuringule (2012) küsitakse eluasemeteenuste eest tasu teenusel viibijalt suhteliselt
sageli. Tasu küsimine on valdavalt reguleeritud KOV õigusaktiga ning eluasemeteenuse eest küsitav
tasu koosneb nii tasust tarbitud teenuse eest (kommunaalkulud – küte, vesi, elekter) kui ka üürist,
mis on reeglina turuhinnast oluliselt madalam.
Kulusid eluasemeteenusele näitab 2011.aastal 147 kohalikku omavalitsuse üksust, so 80% teenust
osutavatest KOVidest. Kuludes eluasemeteenusele on statistilistes aruannetes (S-veeb) näidatud
KOVide otseselt teenuse osutamisega seotud üldised puhasmajandamiskulud. Hõlmatud on hoonete
ja ruumide majandamiskulud, kulutused eluruumide kohandamiseks erivajadustega inimestele ja
välja on jäetud personalikulud, investeeringuid (kapitaalremont ja ehitus), seejuures on
majandamiskuludest maha arvestatud see osa, mida tasus üürnik igakuiste üüri- või muude
maksetena (ka üürivõlgnevus, mida tasuti ajutiselt kohaliku omavalitsuse eelarvest, kuid nõutakse
üürnikult hiljem sisse).
Teenust osutavatest KOVidest pole kulusid kokku 37 KOVil: Alajõe vald, Antsla vald, Avinurme vald,
Emmaste vald, Haapsalu linn, Halliste vald, Helme vald, Häädemeeste vald, Illuka vald, Kernu vald,
Kohtla vald, Kullamaa vald, Kõrgessaare vald, Laheda vald, Lavassaare vald, Lohusuu vald, Luunja
46
vald, Mooste vald, Muhu vald, Mõisaküla linn, Nõo vald, Oru vald, Puka vald, Puurmani vald, Pärnu
linn, Püssi linn, Saarepeedi vald, Salme vald, Saue linn, Sõmerpalu vald, Torma vald, Valgjärve vald,
Vasalemma vald, Vastse-Kuuste vald, Vastseliina vald, Vormsi vald ja Võru vald. Neist 27 KOVil on
vastavate eluasemete arv 10 ja väiksem ning 7 KOVide suurem kui 20 (max 336 Pärnu linnal) ehk
pigem on väiksemad teenuse pakkujad korterite arvu alusel ning valdavalt on neis KOVides elanike
sissetulekud keskmised või kõrged. Ka on nendes KOVides eluasemete hõivatus pigem kõrge – 13
KOVil 100%, 6 KOVil üle 80% ja vaid 5 KOVil 0% (seejuures eluasemete arv 1-2). Samas pole valdavas
osas – 33 KOV – nimetatud KOVides ka täiendavaid taotlusi eluasemele, st sotsiaaleluasemele on
järjekord vaid 4 KOVis – Haapsalu linn, Muhu vald, Oru vald ja Saue linn.
Absoluutmahus on suurimad kulud KOVidest Tallinna linnal 0,51 mln eur, järgneb Tartu linn 0,15 mln
eur. Kulude absoluutmahu alusel TOP 10 omavalitsustesse kuulub veel eluasemete arvult suurimad
teenuse osutajad (kuulusid vastavasse TOP 10) nagu Kohtla-Järve, Maardu ja Narva linnad ning Tapa
ja Türi vallad. Kulude absolluutmahu alusel TOP 10 KOVide kulud moodustavad kõigi KOVide kuludest
63%.
Tabel 14. Kulud absoluutmahus KOV TOP 10
Kulud teenusele, eur kulude finantseerimisallikas, eur
kohalik omavalitsus muud
TALLINN 510432 504428 6004
Tartu linn 154982 154982 0
Kohtla-Järve linn 80296 62421 17875
Maardu linn 70023 70023 0
Narva linn 51129 51129 0
Tapa vald 50299 50299 0
Türi vald 34341 34341 0
Rakvere linn 33539 33539 0
Kose vald 33284 33284 0
Rapla vald 33228 33228 0
Kokku TOP 10 1051552 1027673 23879
Kõik kokku 1671421 1621650 27695
Kulude absoluutmahu alusel TOP 10 KOVide kulude peamine finantseerimisallikas on KOV, kõigil on
riigipoolne finantseering 0 ning vaid Tallinna ja Kohtla-Järve kuludest on osaliselt kaetud muudest
allikatest (va kliendilt laekunud vahendid).
Kulud eluasemeteenusele suhtelistel skaaladel (eluaseme / leibkonna / elaniku kohta) on kõrgemaid
põhimõtteliselt samades omavalitsustes, kuid KOVide järjekord varieerub mõnevõrra sõltuvalt skaala
argumendist (vt Tabel 15. Suhtelised kulud eluasemeteenusele KOV TOP 10). Suhteliste kulude alusel
TOP 10sse kuuluvate kohalike omavalitsuste kulud on vastavatest Eesti keskmistest näitajatest ca 4
kuni 15 korda kõrgemad. Suhteliste kulude TOP 10sse kuuluvad KOVid on pigem väiksemad teenuse
pakkujad (eluasemete arv alla 20) ja nende elanike sissetulekute tase on keskmine/kõrge.
Tabel 15. Suhtelised kulud eluasemeteenusele KOV TOP 10
Kulutused eluaseme kohta keskmiselt Kulutused leibkonna kohta keskmiselt Kulutused elaniku kohta keskmiselt
KOV eur KOV eur KOV eur
Raikküla vald 3213,8 Sauga vald 2760,4 Paldiski linn 2219,6
Noarootsi vald 2191,9 Paldiski linn 2219,6 Mikitamäe vald 2000,4
Misso vald 1660,5 Mikitamäe vald 2000,4 Kaarma vald 1924,2
47
Paldiski linn 1479,7 Kaarma vald 1924,2 Misso vald 1897,7
Kaarma vald 1443,2 Misso vald 1897,7 Sauga vald 1725,3
Sauga vald 1380,2 Vändra vald 1309,9 Vändra vald 1309,9
Vändra vald 1185,1 Hanila vald 1173,3 Hanila vald 1173,3
Otepää vald 1063,5 Raikküla vald 1071,3 Raikküla vald 1071,3
Pärsti vald 1057,0 Otepää vald 1063,5 Pärsti vald 1057,0
Jõgeva linn 1021,5 Pärsti vald 1057,0 Kohtla-Järve linn 944,7
Eesti keskmine 222,7 Eesti keskmine 253,2 Eesti keskmine 167,0
Suhteliselt enam on eluasemeteenuse eest nö peale maksvaid kohalikke omavalitsusüksusi
ääremaastumise taseme alusel keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega piirkondade hulgas
võrreldes nii ääremaaliste ja riskiga ääremaastuda piirkonade ning mitteääremaaliste piirkondadega;
linnaregiooni keskustes ja selle tagamaal kui linnaregiooni mittekuuluvates üksustest ning elanike
arvult suuremates üksustes võrreldes väiksematega (elanike arvuga alla 5000).
Tabel 16. Suhtelised kulud eluasemeteenusele KOV tüüpides
Teenust osutavad KOVid
kulud kokku, eur
kulud eluaseme
kohta, eur
kulud leibkonna
kohta kohta, eur
kulud teenusel
viibiva isiku kohta, eur Kulud =0
kulud >0
% teenust osutavatest KOVidest
Kokku 37 147 80% 1 671 421 223 253 167
linn/vald
vald 32 124 79% 660534 239 295 192
linn 5 23 82% 1010887 213 232 154
Ääremaastumine
ääremaaline 9 23 72% 57217 196 228 150
risk ääremaastuda 10 36 78% 98676 194 276 178
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 3 20 87% 97820 192 231 146
mitteääremaaline 15 68 82% 1417708 229 255 169
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 25 86 77% 417977 223 272 177
Tallinna 2 14 88% 699342 301 355 231
Tartu 2 10 83% 186809 345 361 219
Narva 0 2 100% 51729 45 45 29
Pärnu 1 5 83% 26039 64 67 43
Kohtla-Järve 2 3 60% 115045 352 442 418
Rakvere 0 6 100% 50581 202 226 165
Viljandi 2 4 67% 14921 282 311 262
Kuressaare 0 4 100% 22971 258 277 161
Võru 1 3 75% 17755 148 209 115
Paide 0 4 100% 47450 212 212 160
Haapsalu 2 2 50% 4890 122 129 75
Valga 0 4 100% 15913 166 238 166
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 25 86 77% 417977 223 272 177
linnaregiooni osa 10 50 83% 347486 275 349 228
keskus 2 11 85% 905958 207 223 148
Maakonnakeskus
ei 35 134 79% 840028 195 230 152
jah 2 13 93% 831393 259 282 186
Elanike arvu rühm
a - 0…999 6 18 75% 44425 271 315 199
b - 1000…1499 11 30 73% 79732 151 225 145
c - 1500…1999 7 21 75% 51006 156 202 127
d - 2000…2999 6 18 75% 63652 214 270 164
e - 3000…4999 4 21 84% 132484 293 374 222
f - 5000…6999 1 16 94% 128936 228 266 175
g - 7000…9999 0 8 100% 149762 361 424 287
h - 10000-14999 1 7 88% 119033 199 210 152
i - 15000…19999 0 4 100% 105554 367 414 364
j - 20000-44999 1 1 50% 80296 175 191 130
k - ca 65000 0 1 100% 51129 44 44 29
l - ca 100 000 0 1 100% 154982 360 360 215
48
m- ca 400 000 0 1 100% 510432 279 319 212
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 3 19 86% 78497 324 449 296
keskmine sissetulek 26 87 77% 601625 158 176 117
kõrge sissetulek 8 41 84% 991299 288 330 215
Seejuures suhtelised kulud teenust pakkuvates ja kulusid näitavates KOVides on tüüpide lõikes
linnades madalamad kui valdades, ääremaastumise taseme alusel kõige madalamad keskusega
nõrgalt seotud külarühmadega piirkondades ja kõrgeimad ääremaastumisriskiga piirkondades,
elanike sissetulekute alusel keskmise tasemega piirkondades väikseimad ning kõrgeimad madala
elanike sissetulekute tasemega piirkondades.
Linnaregioonidest on kulud kõrgeimad Kohtla-Järvel järgnevad Tallinn ja Tartu ning madalaimad
Narva ja Pärnu linnastus – erinevused on kuni ca 10 kordsed.
Eluruumi kohandamise teenuse pakkumisel tuginetakse enamasti teenuse sisseostmisele (hanked) erasektori ehitusettevõttelt (Praksis, 2012) või kasutatakse toetuste maksmist / kulude kompenseerimist isikule.
1.3.2.3 Koduteenuse kulud
Kulud koduteenustele kokku1 olid 2011.aastal 4,55 mln eur, neist kandsid valdava osa KOVid – 4,39
mln eur, so 97%. Isikud finantseerimisd koduteenuseid 0,15 mln eur ulatuses, so 3% kogukuludest,
riigilt ja muudest allikatest laekusid marginaalsed summad vastavalt 7,2 tuhat ja 2,8 tuhat eur.
Ka on erinevused kuludes koduteenustele sarnaselt teenuse saajate arvus hooldajate kohta KOVide
lõikes väga suured. Kulud teenuse saaja kohta on kõrgeimad Mäetaguse vallas 2134 eur, järgnevad
Kõrgessaare vald 2012 eur ja Viljandi linn 1928 eur. Madalaimad on vastavad kulud Kihelkonna vallas
48 eur, Sauga vallas 50 eur ning Vihula vallas 59 eur, need näitajad on enam kui 12 korda madalamad
Eesti keskmisest.
Tabel 17. Kulud koduteenuse saaja kohta KOV TOP 10
Kulud teenuse saaja kohta kõrgeimad Kulud teenuse saaja kohta madalaimad
KOV näitaja KOV näitaja
Mäetaguse vald 2134,4 Kihelkonna vald 47,8
Kõrgessaare vald 2012,6 Sauga vald 50,3
Viljandi linn 1927,5 Vihula vald 59,0
Vasalemma vald 1721,8 Viru-Nigula vald 76,0
Türi vald 1588,7 Meremäe vald 78,1
Vastseliina vald 1491,5 Haljala vald 93,3
1 Koduteenuste kulude on statistikas näidatud vaid teenusele osutatavad otsesed jooksvad kulud, investeeringud (nt. transpordivahendi ost on välja jäetud).
49
Kihnu vald 1455,8 Värska vald 112,5
Viimsi vald 1435,3 Salme vald 120,0
Muhu vald 1428,8 Keila vald 128,5
Paide vald 1413,8 Mooste vald 132,4
Eesti keskmine 743,2
Teenuse rahastamisel on põhiraskus KOVide kanda – keskmiselt on KOV osakaal finantseeringus 97%.
Isiku poolt tasutav osa moodustab keskmiselt 3% teenuse otsekuludest. Omavalitsusi, kus 100%
kuludest finantseerib KOV on kokku 103, so 58% teenust osutavatest KOVidest. Samas on ka
omavalitsusi, kus isiku oma osalus on suhtarvuna märkimisväärselt suurem. Kõrgeim on isiku
omaosalus koduteenuste finantseerimisel Põlva vallas 81%, järgnevad Kõo vald 42%, Kihnu vald ja
Emmaste vald mõlemad 35%.
Tabel 18. Isiku osakaal koduteenuste kulude finantseerimisel KOV TOP 10
KOV isiku osakaal koduteenuste kulude finantseerimisel
Põlva vald 81%
Kõo vald 42%
Kihnu vald 35%
Emmaste vald 35%
Kuressaare linn 27%
Halinga vald 26%
Roosna-Alliku vald 25%
Hanila vald 23%
Pihtla vald 22%
Käina vald 20%
Eesti keskmine 3%
Erinevused isiku ja KOV proportsionaalses osaluses kodueenuste finantseerimisel on erinevate KOV
tüüpide nagu linn/vald, ääremaastusmistase jne lõikes suhteliselt tagasihoidlikud. Eristuvad
konkreetsed linnaregioonid ja KOVid nagu Narva ja Kuressaare, kus on KOV osalus madalam ja isiku
omaosalus kõrgem kui teistes linnaregioonides.
Kulud teenuse saaja kohta seevastu KOVide tüüpide lõikes erinevad suures ulatuses: linnades,
regiooni keskustes ja kõrgemate elanike sissetulekutega piirkondades on need oluliselt kõrgemad kui
valdades, keskuste tagamaal ja linnaregioonidesse mittekuuluvates üksustes ning madalamate
elanike sissetulekutega piirkondades. Linnaregioonidest tõusevad esile suuremate suhteliste kulude
poolest Viljandi ja madalamate kulude poolest Haapsalu ja Kuressaare.
Tabel 19. Kulud koduteenusele KOV tüüpide lõikes
Kulutused teenustele kokku, eur
sellest tasus
KOV osakaal
Isiku osakaal
Kulud ühe teenuse- kasutaja
kohta aasta, eur
isik kohalik omavalitsus
riik kokku
muud allikad
kokku 4 546 662 145 432 4 391 314 7 166 2 750 97% 3% 743
linn/vald
vald 1 548 716 61 496 1 477 304 7 166 2 750 95% 4% 570
linn 2 997 945 83 936 2 914 010 0 0 97% 3% 881
50
Ääre- maastumine
ääremaaline 203 415 12 928 190 431 56 0 94% 6% 512
risk ääremaastuda 383 557 20 221 361 365 1 971 0 94% 5% 616
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 266 618 3 139 255 590 5 138 2 750 96% 1% 633
mitteääremaaline 3 693 072 109 144 3 583 927 0 0 97% 3% 790
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 1 185 401 53 712 1 121 773 7 166 2 750 95% 5% 560
Tallinn 1 822 825 47 182 1 775 643 0 0 97% 3% 996
Tartu 402 600 2 208 400 392 0 0 99% 1% 713
Narva 76 245 8 779 67 466 0 0 88% 12% 498
Pärnu 129 660 6 527 123 133 0 0 95% 5% 489
Kohtla-Järve 183 641 1 803 181 839 0 0 99% 1% 858
Rakvere 94 149 1 564 92 585 0 0 98% 2% 514
Viljandi 265 159 4 837 260 322 0 0 98% 2% 1 647
Kuressaare 60 080 11 423 48 657 0 0 81% 19% 442
Võru 81 476 5 046 76 430 0 0 94% 6% 574
Paide 75 944 1 216 74 728 0 0 98% 2% 1 117
Haapsalu 50 178 1 135 49 043 0 0 98% 2% 444
Valga 119 302 0 119 302 0 0 100% 0% 698
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 1 185 401 53 712 1 121 773 7 166 2 750 95% 5% 560
linnaregiooni osa 641 304 19 015 622 289 0 0 97% 3% 614
keskus 2 719 957 72 705 2 647 252 0 0 97% 3% 920
Maakonna- keskus
ei 1 934 335 76 817 1 847 602 7 166 2 750 96% 4% 584
jah 2 612 327 68 615 2 543 712 0 0 97% 3% 932
Elanike arvu rühm
a - 0…999 99 237 5 860 92 595 783 0 93% 6% 577
b - 1000…1499 267 378 14 870 252 508 0 0 94% 6% 474
c - 1500…1999 215 446 11 170 203 919 357 0 95% 5% 641
d - 2000…2999 207 246 11 714 194 288 1 244 0 94% 6% 652
e - 3000…4999 397 271 11 314 385 957 0 0 97% 3% 458
f - 5000…6999 290 842 6 804 284 038 0 0 98% 2% 715
g - 7000…9999 212 354 9 405 195 418 4 781 2 750 92% 4% 756
h - 10000-14999 326 259 11 318 314 941 0 0 97% 3% 611
i - 15000…19999 362 912 7 322 355 590 0 0 98% 2% 970
j - 20000-44999 239 410 8 131 231 279 0 0 97% 3% 704
k - ca 65000 67 538 8 779 58 759 0 0 87% 13% 520
l - ca 100 000 299 132 0 299 132 0 0 100% 0% 796
m- ca 400 000 1 561 635 38 745 1 522 890 0 0 98% 2% 1 101
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 168 786 7 958 160 827 0 0 95% 5% 518
keskmine sissetulek 1 856 430 66 163 1 781 078 6 439 2 750 96% 4% 630
kõrge sissetulek 2 521 446 71 311 2 449 409 727 0 97% 3% 886
1.3.2.4 Kulud päevakeskusteenusele
Kulud päevakeskusteenustele kokku (ilma päevahoiu teenuseta, mida osutatakse vähestes
päevakeskustes ja on väga kallis teenuse liik) kliendi kohta varieeruvad suures ulatuses – max ca 1400
eur, keskmises omavalitsuses ca 70 eur aastas. Arvestades pakutavate teenuste mitmekesisust ehk
liikide arvu on erisused väiksemad - kulud keskmiselt teenuse ühe liigi osas kliendi kohta on nn
keskmises omavalitsuses ca 10 eur, max ca 350 eur.
51
Joonis 13. Päevakeskusteenuste kulud kliendi kohta teenust pakkuvas KOVis
KOVide erinevates tüüpides päevakeskusteenuste kulusid kliendi kohta ja teenuste mitmekesisust
kõrvutades on näha linnade puhul nii kulu- kui teenuste mitmekesisuse eelis valdades ees. Samuti on
linnaregiooni keskustes kokkuvõttes kulud päevakeskusteenustele kliendi kohta mõnevõrra
madalamad ja teenused mitmekesisemad kui tagamaal ja linnaregiooni mittekuuluvates üksustes,
seejuures on kulud kliendi kohta keskuste tagamaal oluliselt suuremad kui linnaregiooni
mittekuuluvates üksustes sarnase teenuste mitmekesisuse juures. Elanike arvu alusel on suurematel
KOVidel selgelt näha nii teenuste mitmekesisuse- kui kulude mastaabiefekt: kõige suuremad üksused
(alates elanike arvust 15 tuhat ja enam) pakuvad ca kaks korda enam teenuse/tegevusliike saranase
keskmise kuluga kliendi kohta kui elanike arvult väiksemad (elanike arv alla 3000 elaniku) üksused.
Ääremaastumise taseme alusel on näha mõningane mitmekesisuse eelis mitteääremaaliste
omavalitsuste osas võrreldes ääremaaliste, ääremaastusmisriskiga ning keskusega nõrgalt seotud
külade rühmadega piirkondadega. Seevastu elanike sissetulekute taseme alusel KOVe kõrvutades
mitmekesisusefekti ei ilmne, küll on suhtelised kulud päevakeskusteenustele pöördvõrdelises seoses
elanike sissetulekute tasemega ehk kulud on madalamad kõrgema elanike sissetulekuga
omavalitsustes.
Tabel 20. Kulud kliendi kohta KOV tüüpide lõikes
KOV arv
kulud kliendi kohta, eur isiku osakaal kuludes KOV osakaal kuludes
Kes
kmin
e te
en
ust
e
/teg
evu
ste
arv
KO
KK
U (
va
päe
vah
oid
)
Sh t
oit
lust
amin
e
Sh t
ran
spo
rdi-
tee
nu
s
PÄ
EVA
HO
ID
KO
KK
U (
va
päe
vah
oid
)
Sh t
oit
lust
amin
e
Sh t
ran
spo
rdi-
tee
nu
s
PÄ
EVA
HO
ID
KO
KK
U (
va
päe
vah
oid
)
Sh t
oit
lust
amin
e
Sh t
ran
spo
rdi-
tee
nu
s
PÄ
EVA
HO
ID
Kokku 71 8 65 9 2 14 12% 45% 14% 3% 83% 51% 84% 82%
Linn/vald vald 49 7 79 2 3 6 4% 38% 17% 6% 93% 35% 83% 64%
linn 22 10 62 11 2 15 13% 45% 13% 3% 81% 52% 85% 83%
Ääre-maastumine
ääremaaline 3 6 50 0 2 0 29% 100% 71% 0%
risk ääremaastuda 15 6 58 0 3 0 5% 100% 28% 88% 0% 72%
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 11 6 56 0 1 19 1% 0% 21% 8% 93% 100% 79% 44%
Mitte-ääramaaline 42 9 65 10 2 14 12% 45% 13% 3% 82% 51% 86% 83%
Linna-regioon
Linnaregiooni mittekuuluv 39 6 64 4 2 13 6% 43% 26% 0% 80% 27% 74% 100%
Tallinna 8 10 56 5 1 19 7% 26% 5% 4% 91% 68% 91% 79%
Tartu 6 7 77 14 1 11 21% 63% 0% 0% 77% 37% 100% 100%
Narva 0
52
Pärnu 3 10 73 7 0 12 4% 39% 0% 0% 83% 61% 100% 100%
Kohtla-Järve 1 8 99 0 0 0 0% 100%
Rakvere 6 9 33 0 0 4 0% 0% 0% 11% 85% 100% 100% 7%
Viljandi 2 8 80 56 11 0 55% 67% 10% 45% 33% 90%
Kuressaare 1 17 176 83 6 0 31% 40% 40% 59% 60% 60%
Võru 1 5 100 0 0 0 9% 81%
Paide 1 6 65 0 1 0 0% 0% 100% 100%
Haapsalu 1 13 216 59 28 0 25% 78% 17% 75% 22% 83%
Valga 2 12 74 12 0 0 1% 3% 66% 74%
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 39 6 64 4 2 13 6% 43% 26% 0% 80% 27% 74% 100%
linnaregiooni osa 21 8 114 5 9 11 4% 54% 6% 6% 95% 46% 94% 64%
keskus 11 12 60 11 1 15 14% 45% 17% 3% 81% 53% 79% 80%
Maakonna-keskus
ei 60 7 83 4 4 7 4% 45% 11% 4% 89% 38% 89% 78%
jah 11 12 60 11 1 16 14% 45% 17% 3% 81% 52% 79% 82%
Elanike arvu rühm
a - 0…999 4 8 67 0 2 0 6% 100% 68% 94% 0% 32%
b - 1000…1499 7 6 71 5 2 1 7% 0% 28% 0% 72% 0% 72% 100%
c - 1500…1999 5 7 41 0 4 0 7% 12% 82% 88%
d - 2000…2999 13 7 50 1 2 0 3% 54% 23% 94% 46% 77%
e - 3000…4999 12 6 113 9 4 32 8% 61% 22% 0% 89% 39% 78% 100%
f - 5000…6999 12 7 79 2 1 8 3% 75% 5% 8% 86% 25% 95% 44%
g - 7000…9999 6 8 136 12 23 15 5% 29% 5% 4% 92% 49% 95% 96%
h – 10000 … 14999 4 12 148 52 8 0 24% 46% 25% 65% 52% 75%
i – 15000 … 19999 4 7 55 20 3 6 30% 67% 8% 0% 64% 33% 92% 100%
j – 20000 … 44999 2 12 55 4 0 11 0% 1% 0% 86% 99% 100%
k - ca 65000 0
l - ca 100 000 1 14 72 15 0 13 25% 63% 0% 73% 37% 100%
m- ca 400 000 1 19 51 5 0 19 7% 25% 0% 4% 91% 69% 75% 78%
Elanike sissetulekute tase
madal 7 7 86 0 0 0 0% 100% 92% 0%
keskmine 39 7 72 13 4 5 15% 62% 16% 3% 75% 34% 84% 78%
kõrge 25 8 62 8 1 17 11% 37% 12% 3% 85% 59% 85% 82%
Isiku osalus päevakeskusteenuste kulude katmisel on suurem linnades võrreldes valdadega,
keskustes võrreldes tagamaa ja linnaregiooni mittekuuluvate üksustega, mitteääremaalistes
piirkondades võrreldes ääremaaliste, ääremaastusmisriskiga ning keskusega nõrgalt seotud külade
rühmadega piirkondadega, keskmise ja kõrge elanike sissetulekute tasemega piirkondades võrreldes
madala sissetulekutasemega piirkondadega. Seega on isiku omaosalus päevakeskusteenuste kulude
katmisel üldiselt suurem piirkondades, kus elanike sissetulekud (so võimalused väljaminekuteks) on
suuremad ja kaudsed kulud (aeg, transport) teenuse tarbimiseks madalamad.
1.3.2.5 Üldhooldekoduteenuse kulud, hind kliendile
Kulutused üldhooldekoduteenusele (põhitegevuskulud st investeeringuid ei hõlma) kuus kliendi
kohta keskmiselt on Eestis 487 eur, sellest tasuvad isikud ise 71%, KOV 28% ja muudest allikastest
rahastatakse ca 1% teenuse osutamisega seotud kuludest. Üle asutuste varieeruvad kulud kliendi
kohta kuus vahemikus 300 eur (Tabivere sotsiaalkeskus) kuni 1206 eur (Villa Benita). Keskmise kulu
alusel kliendi kohta moodustavad TOP 10 järgmised asutused: Villa Benita, Harku Hooldekodu (702
eur), Oru Vanurite Kodu (730 eur), AS Rannapere Pansionaat (744 eur), Rae Hooldekodu (710),
Kursana Eesti (691), MTÜ Eakate Hooldekodu (707), Vändra Alevi Hoolekandekeskus (767), Sangaste
Pansionaat (726) ja MTÜ Sangaste Asundused (670). Seejuures kliendi omaosalus kulude katmisel
varieerub neis asutustes vahemikus 29% (Oru Vanurite Kodu) kuni 96% (Kursana Eesti). Näitajate
53
kulutused üldhooldekoduteenusele kuus kliendi kohta keskmiselt ja isiku omaosalus ning selle määr
vahel puuduvad statistiliselt olulised korreltiivsed seosed.
Tabel 21. Kulud üldhooldekoduteenusele kliendi kohta ja peamised rahastamisallikad
Kulutused ühe isiku kohta
keskmiselt kuus, eur Keskmine isiku osalus, % Keskmine KOV osalus, %
Harku Hooldekodu 702 49% 51%
OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 578 64% 36%
Kuusalu Eakate Kodu 615 46% 54%
Munalaskme Hooldekodu 611 53% 47%
Oru Vanurite Kodu 730 29% 71%
Paunküla Hooldekeskus MTÜ 523 71% 29%
AS Rannapere Pansionaat 744 87% 13%
Rae Hooldekodu 710 47% 53%
Villa Benita AS 1206 66% 0%
Iru Hooldekodu 614 49% 51%
Nõmme Sotsiaalmaja 581 79% 21%
Kursana Eesti 691 96% 3%
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 622 91% 9%
MTÜ Eakate Hooldekodu 707 91% 0%
Tohvri Hooldekodu 469 80% 15%
MTÜ Vahtra Hooldemaja 438 57% 43%
OÜ Häcke Aa Hooldekodu 461 33% 62%
SA Jõhvi Hooldekeskus 479 88% 12%
Iisaku Hooldekodu 375 76% 24%
MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 440 74% 26%
MTÜ Lille Turvakodu 492 62% 38%
Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 529 51% 49%
SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 509 47% 51%
MTÜ Turvakodu Rudolf 459 51% 49%
SA Kiviõli Tervisekeskus 418 71% 29%
SA Sillamäe Haigla 427 55% 45%
MTÜ Kodulävi 380 75% 25%
SA Jõhvi Haigla 520 87% 13%
OÜ Ilmara pansionaat Männiku 434 93% 7%
SA Alutaguse Hoolekeskus 524 79% 21%
Tabivere Sotsiaalkeskus 300 83% 17%
MTÜ Lustivere Hooldekodu 511 57% 43%
OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 551 67% 33%
Jõgeva Haigla 539 66% 34%
Kääpa Hooldekeskus 480 80% 20%
Ahula Sotsiaalne Varjupaik 409 84% 16%
Aravete Hooldekeskus 423 89% 11%
SA Koeru Hooldekeskus 591 37% 54%
Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 411 81% 19%
Oru Hooldekodu 463 59% 26%
Risti Hooldekodu 496 69% 30%
Tammiku Avahooldekeskus 337 90% 10%
Tapa Hooldekodu 435 74% 25%
Uhtna Hooldekodu 458 68% 32%
Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 417 82% 18%
Sääse Hooldekodu 362 80% 20%
Hooldekodu Tammiku Kodu 387 64% 36%
Ulvi Hooldekodu 410 86% 14%
Rakvere Hooldekodu 413 46% 54%
OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 497 78% 22%
Väike-Maarja Hooldekodu 333 91% 8%
54
OÜ Kadrina Hooldekodu 476 66% 34%
Eakate Kodu 491 68% 32%
Eakate Kodu Villa Alfred 414 94% 6%
Mikitamäe Valla Hooldekodu 451 66% 34%
Ahja Hooldekodu 437 79% 21%
Krootuse Hooldekodu 438 87% 13%
Leevi Hooldekodu 420 81% 19%
Põlva Valla Hooldekodu 524 67% 33%
Saverna Hooldekodu 385 78% 22%
AS Räpina Haigla 485 72% 28%
EELK Räpina Hooldekodu 480 74% 26%
MTÜ Piigaste 528 94% 6%
Kagutuul OÜ 393 79% 21%
Laheda Sotsiaalkeskus 556 68% 32%
Põlgaste Pansionaat 489 74% 26%
Saatse Pansionaat 435 63% 37%
Halinga Turvakodu MTÜ 433 72% 28%
Häädemeeste hooldekodu 402 86% 14%
Jõõpre Vanurite Kodu 589 48% 52%
Surju hooldekodu 429 78% 22%
Tammiste hooldekodu 458 58% 42%
Tihemetsa hooldekodu 415 71% 29%
Tõstamaa Hooldekodu SA 447 51% 49%
Vändra Alevi Hoolekandekeskus 767 58% 42%
Varbla hooldekodu 347 100% 0%
Juuru Hooldekodu 440 86% 14%
Järvakandi Hooldekodu 457 91% 9%
Kaiu Hooldekodu 456 80% 20%
MTÜ Elupuu 579 64% 36%
Kuuda Hooldekodu OÜ 493 70% 30%
Käru Hooldusravi Keskus AS 509 76% 24%
Rapla Hooldekeskus 472 64% 36%
Hageri Hooldekodu MTÜ 509 87% 13%
Vigala Hooldekodu 457 88% 12%
Pähkla Hooldekodu 537 73% 26%
Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 494 90% 10%
Muhu Valla Eakate Hooldekodu 437 91% 9%
Kihelkonna Valla Hooldekodu 421 75% 25%
Pärsama Hooldekodu 388 98% 2%
Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 430 54% 46%
AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 488 74% 22%
Tartu Hooldekodu 630 52% 48%
Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 481 68% 32%
Hooldekodu Härmalõng 505 77% 23%
SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 313 45% 55%
SA Aarike Hooldekeskus 499 69% 29%
SA Uderna Hooldekodu 501 64% 36%
SA Nõo Hooldekodu 515 80% 20%
MTÜ Valga Hoolekandekeskus 526 68% 32%
Hargla Hooldekodu 405 65% 35%
MTÜ Paju Pansionaadid 331 51% 45%
MTÜ Hellenurme Mõis 537 58% 42%
Hummuli Hoolekandekeskus 330 96% 2%
Karula Hooldemaja 399 89% 11%
OÜ Taagepera Resort 555 36% 64%
Sangaste Pansionaat 726 79% 21%
MTÜ Valgamaa Tugikeskus 449 68% 32%
SA Otepää Tervisekeskus 448 63% 37%
SA Tõrva Haigla 396 83% 17%
MTÜ Sangaste Asundused 670 51% 49%
55
SA Taheva Sanatoorium 475 71% 29%
SA Viljandi Hoolekandekeskus 501 57% 43%
Viiratsi Hoolekandekeskus 520 57% 43%
Pilistvere Hooldekodu 433 75% 25%
Polli Hooldekodu 467 67% 33%
Kärstna Hooldekodu 354 78% 22%
Mõisaküla Hoolekandekeskus 360 58% 42%
Kõpu Hooldekodu 423 77% 23%
Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 442 83% 17%
Pärsti Pansionaat 437 75% 25%
Kolga-Jaani Hooldekodu 370 75% 25%
SA Viljandi Haigla 469 52% 48%
Mulgi Häärber OÜ 559 84% 16%
SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 426 74% 26%
SA Abja Haigla 476 76% 24%
Kääpa Sotsiaalkeskus 433 78% 22%
Sõmerpalu Hooldekodu 457 90% 10%
Rõuge Hooldekodu 468 68% 32%
OÜ Vastseliina Hooldekodu 518 64% 36%
MTÜ Antsla Tervisekeskus 475 65% 35%
AS Lõuna –Eesti Haigla hooldusravikeskus 589 81% 19%
Keskmine 487 71% 28%
Kliendi omaosaluse määr üldhooldekoduteenuse kulude finantseerimisel on keskmiselt väga kõrge –
üle 90% - kokku 12 asutuses: Kursana Eesti, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla, MTÜ Eakate
Hooldekodu, OÜ Ilmara pansionaat Männiku, Väike-Maarja Hooldekodu, Eakate Kodu Villa Alfred,
MTÜ Piigaste, Varbla hooldekodu, Järvakandi Hooldekodu, Muhu Valla Eakate Hooldekodu, Pärsama
Hooldekodu ja Hummuli Hoolekandekeskus; ja alla 50% kokku samuti 12 asutuses: Harku
Hooldekodu, Kuusalu Eakate Kodu, Oru Vanurite Kodu, Rae Hooldekodu, Iru Hooldekodu, OÜ Häcke
Aa Hooldekodu, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, SA Koeru Hooldekeskus, Rakvere Hooldekodu, Jõõpre
Vanurite Kodu, SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus ja OÜ Taagepera Resort.
Joonis 14. Keskmine kliendi omaosaluse määr üldhooldekoduteenuse kuludes
56
1.3.2.6 KOVide kulud eakate sotsiaalhooldekandele saldoandmiku andmetel
Tegevusala klassifikaatoriga 10200 all näitavad KOVid kõik kulud eakate sotsiaalhooldekandele, mis
on seotud institutsionaalsete teenustega (üldhooldekodud, päevakeskused jne). Saldoandiku baasil
on võimalik eristada kulusid majandliku sisu alusel aga mitte täpsemate tegevusalade,
institutsioonide või teenuste lõikes.
Keskmiselt olid 2011 aastal kohalike omavalitsuste põhitegevuskulud tegevusalal 10200 elaniku kohta
võttes 9 eur ja eaka (vanuses 65+) elaniku kohta 51 eur. Arvestades põhitegevuskuludest maha
valdkonnaga seotud põhitegevustulud (mittesihtotstarbelised laekumised, sihtotstarbelised
laekumised tegevuskulude katteks, päevakeskuste ja üldhooldekodude tulud) on keskmine
netopõhitegevuskulu elaniku kohta 2 eur ja eaka (vanuses 65+) elaniku kohta 9 eur.
Linnadel on suhtelised põhitegevuskulud madalamad kui valdades, kuid netokuludega on vastupidi ja
vastavad tulud on valdadel suuremad kui ülalpidamiskulud. Institutsionaalsete eakatele suunatud
teenuste (eelkõige üldhooldekodude teenused) tulud ületavad vastavaid kulusid ääremaalistel,
riskiga ääremaastuda ja keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega kohalikel omavalitsustel;
linnaregiooni mittekuuluvatel ja elanike arvult väiksematel (alla 5000 elanikega) ning madala elanike
sissetulekute tasemega kohalike omavalitsuste üksustel.
Tabel 22. Põhitegevuskulud eakate hoolekande institutsionaalsetele teenustele KOV tüüpide lõikes
PT kulud neto PT kulud
PT kulud elaniku kohta
neto PT kulu
elaniku kohta
PT kulud eaka
elaniku kohta
neto PT kulu eaka elaniku kohta
Kokku 11 975 181 2 145 558 9 2 51 9
vald 5 634 592 -944 787 11 -2 68 -11
linn 6 340 589 3 090 345 7 4 42 21
Ääremaastumine
ääremaaline 1 048 357 -211 256 19 -4 91 -18
risk ääremaastuda 1 466 177 -272 715 16 -3 82 -15
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad
1 128 534 -229 113 12 -2 71 -14
mitteääremaaline 8 332 113 2 858 642 7 3 44 15
Linnaregioon
Ei kuulu linnaregiooni 4 373 658 -697 484 14 -2 72 -11
Tallinna 3 140 178 1 518 872 6 3 37 18
Tartu 1 383 868 329 553 10 2 62 15
Narva 405 051 405 051 6 6 34 34
Pärnu 555 869 140 549 9 2 47 12
Kohtla-Järve 520 285 29 745 9 0 48 3
Rakvere 238 706 -8 765 7 0 41 -2
Viljandi 624 371 336 934 20 11 110 60
Kuressaare 56 526 -10 681 2 0 14 -3
Võru 173 180 -33 679 8 -1 41 -8
Paide 0 0 0 0 0 0
Haapsalu 292 644 50 621 16 3 94 16
Valga 210 845 84 843 12 5 62 25
Regionaalne positsioon
Ei kuulu linnaregiooni 4 373 658 -697 484 14 -2 72 -11
linnaregiooni osa 1 870 866 56 554 7 0 49 1
keskus 5 730 657 2 786 487 7 4 43 21
Maakonnakeskus ei 6 779 826 -394 102 10 -1 60 -3
jah 5 195 355 2 539 660 8 4 43 21
Elanike arvu rühm
a - 0…999 827 139 -299 220 28 -10 129 -47
b - 1000…1499 1 248 505 -352 814 20 -6 103 -29
c - 1500…1999 945 868 -105 587 18 -2 96 -11
d - 2000…2999 673 689 -312 318 9 -4 50 -23
e - 3000…4999 1 097 326 -168 468 9 -1 51 -8
f - 5000…6999 497 452 140 216 5 1 31 9
g - 7000…9999 728 104 330 854 10 5 70 32
57
h - 10000-14999 436 515 336 483 4 3 26 20
i - 15000…19999 515 594 515 594 6 6 39 39
j - 20000-44999 967 287 116 490 12 1 62 7
k - ca 65000 380 163 380 163 6 6 34 34
l - ca 100 000 1 123 614 440 719 11 4 68 27
m- ca 400 000 2 533 926 1 123 448 6 3 36 16
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 590 838 -117 669 13 -3 67 -13
keskmine sissetulek 5 843 405 415 761 11 1 58 4
kõrge sissetulek 5 540 937 1 847 467 7 2 45 15
Tegevusala klassifikaatoriga 10201 all näitavad KOVid kõik muud kulud eakate sotsiaalhooldekandele
(sotsiaaltoetused, mitteinstitutsionaalsed teenused).
Keskmiselt olid 2011 aastal kohalike omavalitsuste põhitegevuskulud tegevusalal 10201 elaniku kohta
võttes 15 eur ja eaka (vanuses 65+) elaniku kohta 87 eur. Arvestades põhitegevuskuludest maha
valdkonnaga seotud sotsiaaltoetused on keskmine netopõhitegevuskulu elaniku kohta 9 eur ja eaka
(vanuses 65+) elaniku kohta 51 eur.
Sarnaselt institutsionaalsete teenustega eakatele on ka mitteinstitutsionaalsete teenuste suhtelised
põhitegevuskulud linnadel suuremad kui valdadel; mitteääremaalistel kõrgemad kui ääremaalistel,
riskiga ääremaastuda ja keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega piirkondadel; keskustel
suuremad võrreldes tagamaa ja linnaregiooni mittekuuluvatel üksustel ning kõrge elanike
sissetulekutasemega piirkondadel võrreldes keskmise ja madala sissetulekutasemega piirkondadega.
Tabel 23. Põhitegevuskulud eakate hoolekande mitteinstitutsionaalsetele teenustele ja toetustele KOV
tüüpide lõikes
PT kulud
PT kulud
elaniku
kohta
PT kulud
eaka
elaniku
kohta
PT kulud ilma
sots.toetuseta
PT kulud ilma
sots.toetusteta
elaniku kohta
PT kulud ma
sots.toetusteta
eaka elaniku
kohta
Kokku 20 261 913 15 87 11 788 255 9 51
Linn/vald vald 1 980 232 4 24 1 446 947 3 17
linn 18 281 681 21 122 10 341 308 12 69
Ääremaastumine
ääremaaline 191 390 4 17 136 991 3 12
risk ääremaastuda 466 756 5 26 366 099 4 21
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 344 531 4 22 281 389 3 18
Mitteääremaaline 19 259 236 17 103 11 003 776 10 59
Linnaregioon
Ei kuulu linnaregiooni 1 924 008 6 32 1 522 869 5 25
Tallinna 16 401 046 30 193 9 054 073 17 107
Tartu 227 146 2 10 168 678 1 8
Narva 833 618 12 69 419 739 6 35
Pärnu 222 880 4 19 117 583 2 10
Kohtla-Järve 101 954 2 9 81 723 1 8
Rakvere 140 551 4 24 110 637 3 19
Viljandi 152 943 5 27 85 561 3 15
Kuressaare 10 846 0 3 8 502 0 2
Võru 58 668 3 14 41 845 2 10
Paide 50 398 2 12 50 075 2 12
Haapsalu 28 179 2 9 19 295 1 6
Valga 109 677 6 32 107 675 6 32
Regionaalne positsioon
Ei kuulu linnaregiooni 1 924 008 6 32 1 522 869 5 25
linnaregiooni osa 984 203 4 26 641 041 2 17
keskus 17 353 703 23 130 9 624 345 12 72
Maakonnakeskus ei 3 487 242 5 31 2 452 810 4 22
58
jah 16 774 671 24 140 9 335 446 14 78
Elanike arvu rühm
a - 0…999 113 326 4 18 88 600 3 14
b - 1000…1499 179 494 3 15 138 165 2 11
c - 1500…1999 372 322 7 38 276 335 5 28
d - 2000…2999 292 227 4 22 188 241 2 14
e - 3000…4999 1 072 697 8 50 900 742 7 42
f - 5000…6999 430 048 4 26 264 762 3 16
g - 7000…9999 156 608 2 15 124 572 2 12
h - 10000-14999 259 347 3 15 243 019 2 14
i - 15000…19999 405 566 5 31 240 287 3 18
j - 20000-44999 161 931 2 10 83 582 1 5
k - ca 65000 759 914 12 68 380 072 6 34
l - ca 100 000 99 392 1 6 64 448 1 4
m- ca 400 000 15 959 042 39 230 8 795 431 21 127
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 91 978 2 10 70 092 2 8
keskmine sissetulek 3 226 962 6 32 2 216 050 4 22
kõrge sissetulek 16 942 974 22 137 9 502 113 12 77
1.4 Järelevalve teostamine
1.4.1 Õiguslik raamistik
Sotsiaalministeerium on järelevalve paremaks korraldamiseks välja töötanud vastava juhendi ja
vormid, mille rakendamine on soovituslik. Vastavalt neile on teenuste järelevalve korraldamisel
soovituslik lähtuda teenusstandarditest.
1.4.2 Järelevalve praktika
Kohalikku järelvalvet sotsiaalhoolekande teenuste ja sotsiaaltoetuste määramise üle teostavad
omavalitsustes valdavalt maavalitsused ning vallavolikogud (ligikaudu 40%), omavalitsusametnikud
muude tööülesannete kõrvalt või ka omavalitsustes palgal olevad üldised järelevalveametnikud.
Enamasti omavalitsustes eraldi sotsiaalhoolekande ametnike ei ole. Samuti on teiste omavalitsustega
ühiste järelevalveametnike kasutamine suhteliselt harv praktika. Suuremates omavalitsustes (üle
5000 elanikku) on antud teenuse järelevalve eest sagedamini vastutavad muud kohaliku järelevalve
teostajad ning ka ametnikud, kelle põhitööülesannete hulka järelevalve teostamine ei kuulu.
Väiksemates omavalitsustes (alla 5000 elaniku) teostavad sagedamini sotsiaalhoolekande üle
järelevalvet omavalitsuste üldised järelevalveametnikud.
59
15 16
3 337
13
4
32
2 1
8
15 14
7 6
42
18 209 8
55
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku
KOV üksuste elanike arv
Oma KOV üldised järelevalveametnikud Oma KOV eraldi sotsiaalhoolekande järelevalveametnikud
KOV ühised järelevalve ametnikud Oma KOV ametnikud muu töö kõrvalt
Muu kohaliku järelevalve teostaja
Joonis 15. Kohaliku järelevalve teostamine sotsiaalhoolekande teenuste ja sotsiaaltoetuste määramise üle
KOV üksustes
1.5 Sotsiaalteenuse sihtgrupp
1.5.1 Teenuste sihtgrupp ja kliendid praktikas
1.5.1.1 Sotsiaalnõustamine
Seadus ei täpsusta sotsiaalnõustamisteenuse sihtgruppi. Vastavalt soovituslikule
sotsiaalnõustamisteenuse juhendile on sihtgrupiks isikud või perekonnad, kelle iseseisev toimetulek
argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või
häirumas ning õigus teenust saada on nii isikul, kellel on tekkinud probleemid, kui ka nendel, kes
temaga koos elavad; teenust osutab kohalik omavalitsus, kelle poole isik teenuse saamiseks pöördub
ehk teisisõnu ei tohiks pöörduja registreeritud elukoht olla teenuse saamisel kvalifitseerivaks
tingimuseks. Kohaliku omavalitsuse üksusel on sotsiaalnõustamisteenuse osutamise kohustus
toimetulekutoetuse taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele (SHS §22 3), praktikas
nõustatakse sageli ka kodu- ja hooldusabi teenuste osutamise käigus.
1.5.1.2 Päevakeskusteenused ja kliendid
60
Päevakeskusteenust on tarbinud aastal 2011 ca 51 tuhat inimest (iga isik arvestatud statistikas 1
kord), so 4% kogu Eesti elanikkonnast ja 5% teenust osutavate KOVide elanikkonnast. Eakaid kliente
oli samal ajal kokku ca 40 tuhat, so 17% kogu Eesti elanikkonnast ja 26% teenust osutavate KOVide
elanikkonnast. Osalejate/klientide arvu poolest on populaarseim tegevus/teenus üritused, järgnevad
huvitegevused, nõustamine, toitlustamine, tervise- ja iluteenused.
Joonis 16. Päevakeskusteenuse kliendid tegevuste/teenuste lõikes (Eesti kokku)
Valdavas osas päevakeskusteenuseid pakkuvates kohalikes omavalitsustes on pakutavate
teenuste/tegevuste hulgas ka üritused – kõigile elanikele 60 KOVis ja eakatele 58 KOVis. Sarnane on
olukord ka huvitegevuste osas – vastavalt kõigile elanikele 59 KOVis ja eakatele 55 KOVis.
Mõnevõrra väiksema klientuuriga, kuid suures osas päevakeskusteenuseid pakkuvates KOVides on
ühena teenustest olemas ka pesumaja-, sauna-, infotehnoloogia kasutamisega seotud ning tervise
teenus.
Päevakeskusteenuseid pakkuvate KOVide hulgas on teenuste mitmekesisus väga erinev, sõtluvalt
kohapealsetest vajadustest ja võimalustest. Päevakeskusteenused on mitmekesisemad elanike arvult
suuremates, tihedamalt asustatud ja ühtlasi mitteääremaalistes piirkondades.
Joonis 17. Päevakeskusteenuste mitmekesisus KOVides
61
Tabel 24. Päevakeskusteenuste mitmekesisus KOV tüüpide lõikes
Tegevused ja teenused elanikkonnale Tegevused ja teenused eakatele (65+)
tee
nu
st o
suta
vad
KO
Vid
Ko
han
emis
- ja
to
imet
ule
kutr
een
ing
Töö
tera
apia
Tera
apia
Toit
lust
amin
e
Päe
vah
oid
Sau
nat
een
us
Pes
um
ajat
een
us
Ilute
enu
sed
Terv
iset
een
us
Pis
irem
on
dit
een
use
d
Info
teh
no
loo
gia
kasu
tam
ine
Raa
mat
uko
gu k
asu
tam
ine
(k.a
laen
utu
s)
Tran
spo
rdit
een
us
Nõ
ust
amin
e
Mu
u
HU
VIT
EGEV
USE
D
KO
OLI
TUSE
D
ENES
EAB
IGR
UP
ID
ÜR
ITU
SED
tee
nu
st o
suta
vad
KO
Vid
Ko
han
emis
- ja
toim
etu
leku
tree
nin
g
Töö
tera
apia
Tera
apia
Toit
lust
amin
e
Päe
vah
oid
Sau
nat
een
us
Pes
um
ajat
een
us
Ilute
enu
sed
Terv
iset
een
us
Pis
irem
on
dit
een
use
d
Info
teh
no
loo
gia
kasu
tam
ine
Raa
mat
uko
gu k
asu
tam
ine
(k.a
laen
utu
s)
Tran
spo
rdit
een
us
Nõ
ust
amin
e
Mu
u
HU
VIT
EGEV
USE
D
KO
OLI
TUSE
D
ENES
EAB
IGR
UP
ID
ÜR
ITU
SED
Kokku 71 18 12 7 25 9 39 50 13 35 7 41 26 24 38 24 59 36 15 60 69 9 4 3 19 3 38 46 12 35 5 37 26 22 34 17 55 33 12 58
linn/vald
Vald 49 8 6 3 9 3 25 35 7 20 4 25 15 15 25 17 38 22 7 39 48 4 2 2 6 1 24 32 7 20 3 22 15 14 21 12 36 20 4 37
Linn 22 10 6 4 16 6 14 15 6 15 3 16 11 9 13 7 21 14 8 21 21 5 2 1 13 2 14 14 5 15 2 15 11 8 13 5 19 13 8 21
Ääre-maastumine
ääremaaline 3 0 0 0 0 0 1 3 2 1 0 2 1 1 2 1 2 1 0 1 3 0 0 0 0 0 1 3 2 1 0 1 1 1 2 1 2 0 0 1
risk ääremaastuda 15 3 1 1 2 0 10 10 0 4 1 8 5 5 7 4 11 7 1 11 15 1 0 1 1 0 10 8 0 4 1 7 5 5 6 3 10 7 0
11
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 11 0 0 0 2 2 3 8 1 3 2 4 2 2 4 5 10 4 2 8 10 0 0 0 1 1 3 8 1 3 2 3 2 2 3 5 9 3 1
7
Mitte-ääramaaline 42 15 11 6 21 7 25 29 10 27 4 27 18 16 25 14 36 24 12 40 41 8 4 2 17 2 24 27 9 27 2 26 18 14 23 8 34 23 11
39
Linna-regioon
Linnaregiooni mittekuuluv 39 9 4 1 9 3 21 29 4 13 2 19 11 9 17 14 31 15 8 28 37 3 0 1 5 1 21 26 4 13 2 18 11 8 13 10 29 12 6
26
Tallinna 8 3 2 3 4 3 5 6 2 4 4 5 2 6 3 2 8 6 2 8 8 2 2 2 4 1 5 6 2 4 3 5 2 5 3 2 8 6 2 8
Tartu 6 1 2 0 2 1 3 3 1 3 0 3 2 1 3 1 6 3 1 6 6 0 0 0 2 0 3 3 1 3 0 3 2 1 3 1 6 3 0 6
Narva 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Pärnu 3 2 2 1 2 1 2 3 1 2 0 2 2 1 2 1 2 1 0 3 3 2 2 0 1 0 2 3 0 2 0 1 2 1 2 1 2 1 0 3
Kohtla-Järve 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 1 1 1
Rakvere 6 1 0 0 2 1 3 4 4 4 0 5 4 2 5 3 4 5 0 6 6 1 0 0 2 1 2 3 4 4 0 4 4 2 5 2 4 5 0 6
Viljandi 2 0 0 0 2 0 1 2 0 2 0 1 1 2 2 0 1 0 0 2 2 0 0 0 2 0 1 2 0 2 0 1 1 2 2 0 1 0 0 2
Kuressaare 1 1 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 0 0 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1
Võru 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 0 1
Paide 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 1 1 0 1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 1 1 0 1 0 0 1
Haapsalu 1 0 0 0 1 0 1 1 0 1 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0 1 0 1 1 0 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1
Valga 2 1 1 1 2 0 2 1 0 2 0 2 1 0 2 1 2 2 1 2 2 0 0 0 1 0 2 1 0 2 0 1 1 0 2 0 0 2 1 2
Regio-naalne
Linnaregiooni mittekuuluv 39 9 4 1 9 3 21 29 4 13 2 19 11 9 17 14 31 15 8 28 37 3 0 1 5 1 21 26 4 13 2 18 11 8 13 10 29 12 6
26
62
positsioon linnaregiooni osa 21 4 3 2 9 3 11 14 4 11 3 12 7 10 11 4 17 12 2 21 21 3 2 1 8 1 10 13 4 11 2 10 7 9 11 3 16 12 1
21
keskus 11 5 5 4 7 3 7 7 5 11 2 10 8 5 10 6 11 9 5 11 11 3 2 1 6 1 7 7 4 11 1 9 8 5 10 4 10 9 5 11
Maakonnakeskus
Ei 60 12 6 3 17 5 31 42 8 25 5 31 17 19 28 19 48 27 10 49 58 6 2 2 13 2 30 39 8 25 4 28 17 17 24 14 45 24 7 47
Jah 11 6 6 4 8 4 8 8 5 10 2 10 9 5 10 5 11 9 5 11 11 3 2 1 6 1 8 7 4 10 1 9 9 5 10 3 10 9 5 11
Elanike arvu rühm
a – 0…999 4 0 0 0 1 0 3 4 1 2 0 4 2 1 3 1 3 2 0 3 4 0 0 0 0 0 3 4 1 2 0 2 2 1 3 1 2 2 0 3
b - 1000…1499 7 1 0 0 1 1 5 5 1 2 1 4 2 3 2 2 6 1 2 5 7 1 0 0 1 1 5 5 1 2 1 4 2 3 2 1 6 0 2 5
c - 1500…1999 5 2 0 0 0 0 3 5 1 3 0 3 2 2 3 2 4 2 0 5 5 0 0 0 0 0 3 4 1 3 0 3 2 2 2 2 4 2 0 5
d - 2000…2999 13 2 3 1 2 0 7 9 1 5 0 7 3 2 9 7 9 8 1 10 13 1 0 1 2 0 6 7 1 5 0 7 3 2 7 3 9 8 0 9
e - 3000…4999 12 4 3 0 6 1 6 8 1 3 0 4 4 3 6 1 7 5 2 9 11 3 1 0 3 0 6 7 1 3 0 4 4 3 5 1 6 4 1 8
f - 5000…6999 12 2 0 1 4 2 6 9 1 6 3 7 3 5 4 4 12 6 2 11 12 0 0 0 4 1 6 9 1 6 3 6 3 4 4 4 12 6 2 11
g - 7000…9999 6 1 1 1 3 1 2 3 2 4 1 3 2 3 2 1 6 1 3 6 6 1 1 1 3 0 2 3 2 4 0 3 2 3 2 1 6 1 2 6
h – 10000 … 14999 4 2 2 2 3 0 3 2 1 4 1 3 3 2 3 2 4 4 3 4 4 1 0 0 3 0 3 2 1 4 0 3 3 2 3 0 3 4 3 4
i – 15000 … 19999 4 1 0 0 2 1 1 2 1 2 0 2 2 2 2 1 4 3 0 3 3 0 0 0 1 0 1 2 1 2 0 2 2 1 2 1 3 2 0 3
j – 20000 … 44999 2 1 1 1 1 1 1 1 1 2 0 2 1 0 2 2 2 2 1 2 2 1 1 0 0 0 1 1 0 2 0 1 1 0 2 2 2 2 1 2
k - ca 65000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
l - ca 100 000 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 0 1 1 0 1 0 1 1 0 1 1 0 0 0 1 0 1 1 1 1 0 1 1 0 1 0 1 1 0 1
m- ca 400 000 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1
Elanike sisse-tulekute tase
madal 7 1 0 1 1 0 4 5 1 4 1 5 4 0 5 1 6 2 1 5 7 0 0 1 0 0 4 4 1 4 1 3 4 0 4 1 5 2 1 5
keskmine 39 10 6 2 13 4 21 26 7 19 0 21 12 13 23 16 29 21 7 31 37 5 2 0 9 2 20 25 6 19 0 19 12 12 20 11 26 18 6 29
kõrge 25 7 6 4 11 5 14 19 5 12 6 15 10 11 10 7 24 13 7 24 25 4 2 2 10 1 14 17 5 12 4 15 10 10 10 5 24 13 5 24
63
1.5.1.3 Koduteenuteenuse sihtgrupp ja kasutajad
Osutatavate koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja korra kehtestavad kohalikud
omavalitsusorganid (SHS § 13 lg 2). Seadus ei täpsusta koduteenuste sihtgruppi. Soovitusliku koduabi
ja hooldusteenuse juhendite kohaselt on koduteenuste sihtgrupiks isikud, kellel on terviseseisundist
(probleemid võivad olla seotud näiteks kuulmise, nägemise, suhtlemise, liikumise, allergia või valuga,
naha, suu, hammaste vms seisundiga), tegevusvõimest (probleemid tegevustervikute - enese eest
hoolitsemine, töö ja vaba aeg ja/või tegevusvalmidustega - sensomotoorsed, kognitiivsed ja
psühhosotsiaalsed) või elukeskkonnast (näiteks võib inimene elada 5. korrusel majas, kus puudub lift,
kuid isiku terviseseisund takistab tal treppidel liikumist) tulenevalt kõrvalabivajadus kodustes
tingimustes igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja väljaspool kodu asjaajamisel.
Koduteenuste kasutajate osakaal elanikkonnas on keskmiselt 0,4% ja teenuse saajatest on 2/3
puudega isikud. Koduteenuse saajatest moodustavad omakorda 4/5 eakad (vanuses 65+). Üle Eesti
moodustavad eakad (vanuses 65+) koduteenuse kasutajad 2,1% vastavast elanikkonna vanusgrupist,
eakatest teenuse saajatest on samuti 2/3 puudega isikud.
Koduteenuste kasutajate osakaal elanikkonnas on kõige kõrgem Jõgeva vallas (5,8%), järgnevad
Meremäe vald (5,1%), Värska vald (3,5%) ja Pöide vald (3,3%). Kõrge (elanikkonnast 1% ja enam) on
koduteenuste kasutajate osakaal elanikkonnas kokku 42 KOVis ja alla Eesti keskmise (0,4%
elanikkonnast) on kokku 69 KOVis, so 40% teenust osutatavatest KOVidest. Seejuures puudega isikute
osakaal teenuse kasutajate hulgas varieerub suures ulatuses, seost näitajate puudega isikute osakaal
kasutajate hulgas ja koduteenuseid kasutavate isikute osakaal elanikkonnas vahel pole (R2=0,00005).
Tabel 25. Koduteenuseid kasutavate isikute osakaal elanikkonnas KOV TOP 10
KOV Koduteenuseid kasutavate
isikute osakaal elanikkonnas Puudega isikute osakaal teenuse
kasutajate hulgas
Jõgeva vald 5,8% 54%
Meremäe vald 5,1% 92%
Värska vald 3,5% 96%
Pöide vald 3,3% 71%
Urvaste vald 2,4% 38%
Võnnu vald 2,3% 56%
Käru vald 2,3% 73%
Haaslava vald 2,3% 55%
Koigi vald 2,2% 35%
Pala vald 2,1% 85%
Eesti keskmine 0,4% 68%
Koduteenuseid kasutavate eakate (vanus 65+) isikute osakaal vastavas elanikkonna grupis on kõige
kõrgem Värska vallas (17%), järgnevad Jõgeva vald (16,9%) ja Meremäe vald (15%). Kõrge (üle 4%
eakatest) on eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas kokku 47 KOVis ja madal (alla 2%
eakatest) 63 KOVis, so 36% teenust osutatavatest KOVidest. Ka eakate osas pole statistilist seost seost
näitajate puudega isikute osakaal eakate kasutajate hulgas ja koduteenuseid kasutavate eakate isikute
osakaal elanikkonna vastavas vanusgrupis vahel pole (R2=0,0010).
64
Tabel 26. Koduteenuseid kasutavate eakate (vanus 65+) isikute osakaal vastavas vanusgrupis KOV TOP 10
KOV
Koduteenuseid kasutavate eakate (vanus 65+) isikute osakaal vastavas
elanikkonnas vanusgrupis
Puudega isikute osakaal eakate teenuse kasutajate
hulgas
Värska vald 17,0% 98%
Jõgeva vald 16,9% 64%
Meremäe vald 15,0% 98%
Urvaste vald 11,9% 32%
Pöide vald 11,6% 67%
Käru vald 11,2% 73%
Pala vald 9,5% 83%
Haanja vald 7,8% 90%
Võnnu vald 7,4% 86%
Tõrva linn 7,4% 83%
Eesti keskmine 2,1% 68%
Joonis 18. Koduteenuseid kasutavate isikute kokku ja pensioniealiste osakaal elanikkonna vastavastes
vanusgruppides
Kodeteenuse kasutajatest on samal ajal osa eluasemeteenusel viibivad isikud, selliseid on kokku 62
KOVis, so 35% koduteenuseid pakkuvatest KOVidest. Keskmiselt Eesti kohta on eluasemeteenusel
viibivate koduteenuse kasutajate osakaal koduteenuse saajate hulgas 10% ja eluasemeteenusel
viibivate koduteenuse kasutajate osakaal eluasemeteenuse saajate hulgas 6%. Kolmes KOVis – Laimjala
vald, Paide vald, Väätsa vald – on kõik koduteenuse saajad ühtlasi eluasemeteenusel viibivate isikud.
Arvuliselt on enim eluasemeteenusel viibivaid ja ühtlasi koduteenust kasutavaid kliente enim Tallinnas
(253), järgneb Maardu linn (41). Seejuures eluasemeteenusel viibivad koduteenuse kasutajate arvu
alusel KOVide TOP 10sse kuuluvatest üksustest on vaid kolm – Tallinn, Tartu linn ja Jõgeva vald –
ühtlasi ka suurimad koduteenuse pakkujad (kuuluvad vastavasse TOP 10sse).
Tabel 27. Eluasemeteenusel viibivad koduteenuse kasutajate KOV TOP 10
eluasemeteenusel viibivate koduteenuse
kasutajad
eluasemeteenusel viibivate osakaal koduteenuse
kasutajate hulgas
osakaal eluasemeteenuse saajate hulgas
TALLINN 253 18% 11%
Maardu linn 41 48% 38%
Tartu linn 26 7% 4%
65
Jõgeva vald 23 8% 24%
Kadrina vald 23 74% 48%
Türi vald 22 63% 10%
Võru vald 15 28% 0%
Vigala vald 14 78% 117%
Viiratsi vald 12 52% 100%
Saue vald 11 18% 24%
Eesti keskmine 617 10% 6%
Tabel 28. Koduteenuse kasutajate KOV TOP 10
koduteenuse kasutajad
sh eluasemeteenusel viibivad isikud
TALLINN 1419 253
Tartu linn 376 26
Jõgeva vald 289 23
Pärnu linn 198 0
Kohtla-Järve linn 142 0
Valga linn 141 0
Narva linn 130 9
Viljandi linn 121 0
Kuressaare linn 107 0
Rakvere linn 107 0
Eesti keskmine 6116 617
Kokku on koduteenuse kasutajaid kokku 6116, so 0,5% teenuseid pakkuvate KOVide elanikkonnast.
Seejuures eluasemeteenusel viibivaid koduteenuste saajaid on kokku 617, so 10% teenuse kasutajatest
keskmiselt. Koduteenuste kasutajate osas on regionaalsed erinevused mõnevõrra väiksemad kui
eluasemeteenuste osas, kuid teatud erisused saab ka siin välja tuua. Suhteliste näitajate alusel on
koduteenuste kasutajaid valdades mõnevõrra enam kui linnades, ääremaastumise taseme süvenedes
suureneb teenuse kasutajate osakaal elanikkonnas järk-järgult, linnaregiooni kuuluvates piirkondades
on teenuse kasutajate osakaal elanikkonnas ca 2 korda kõrgem kui linnaregiooni keskustes ja keskuste
tagamaal, elanike arvult väiksemates üksustes (alla 2000 elaniku) on teenuse kasutajate osakaal
elanikkonnas ca 2 korda kõrgem kui suuremates üksustes ja niisamuti madala elanike sissetulekute
tasemega piirkondades võrreldes kõrgemate elanike sissetulekute tasemetega piirkondadega.
Tabel 29. Koduteenuste kasutajad
Koduteenuse kasutajad kokku
Osakaal elanikkonnas
Eluasemeteenusel viibivad koduteenuse
kasutajad
Osakaal kasutajate
hulgas kokku 6116 0,5% 617 10,1%
linn/vald
vald 2714 0,6% 267 9,8%
linn 3402 0,4% 350 10,3%
Ääre- maastumine
ääremaaline 397 1,1% 19 4,8%
risk ääremaastuda 623 0,8% 60 9,6%
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 421 0,5% 46 10,9%
66
mitteääremaaline 4675 0,4% 492 10,5%
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 2117 0,8% 138 6,5%
Tallinna 1830 0,3% 319 17,4%
Tartu 565 0,4% 33 5,8%
Narva 153 0,2% 9 5,9%
Pärnu 265 0,5% 9 3,4%
Kohtla-Järve 214 0,4% 1 0,5%
Rakvere 183 0,5% 29 15,8%
Viljandi 159 0,6% 12 7,5%
Kuressaare 136 0,7% 3 2,2%
Võru 142 0,6% 28 19,7%
Paide 68 0,3% 28 41,2%
Haapsalu 113 0,7% 7 6,2%
Valga 171 1,0% 1 0,6%
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 2117 0,8% 138 6,5%
linnaregiooni osa 1042 0,4% 181 17,4%
keskus 2957 0,4% 298 10,1%
Maakonna- keskus
ei 3313 0,5% 328 9,9%
jah 2803 0,4% 289 10,3%
Elanike arvu rühm
a - 0…999 172 1,1% 11 6,4%
b - 1000…1499 562 1,1% 45 8,0%
c - 1500…1999 336 0,8% 28 8,3%
d - 2000…2999 318 0,5% 34 10,7%
e - 3000…4999 867 0,8% 82 9,5%
f - 5000…6999 407 0,4% 33 8,1%
g - 7000…9999 281 0,4% 16 5,7%
h - 10000-14999 534 0,5% 32 6,0%
i - 15000…19999 374 0,4% 48 12,8%
j - 20000-44999 340 0,4% 0 0,0%
k - ca 65000 130 0,2% 9 6,9%
l - ca 100 000 376 0,4% 26 6,9%
m- ca 400 000 1419 0,3% 253 17,8%
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 326 1,0% 28 8,6%
keskmine sissetulek 2945 0,6% 245 8,3%
kõrge sissetulek 2845 0,4% 344 12,1%
Eluasemeteenuse ja koduteenuse üheaegne rakendamine on mõnevõrra enam levinud kõrge elanike
sissetulekute tasemega piirkondades võrreldes madalamate sissetulekute tasemega piirkondadega,
keskuste tagamaal võrreldes keskuste enditega ja linnaregiooni mittekuuluvate üksustega ning
ääremaastunud piirkondades oluliselt vähem rakendatav kui väiksema ääremaastusmistasemega
piirkondades.
Koduteenuste saajatest moodustavad valdava osa eakad (vanuses 65+) isikud ja eakatest klientidest on
enamus puudega isikud. Kokku on eakaid koduteenuse kasutajaid 4949, so 2,3% teenust pakkuvate
KOVide eakatest ja nad moodustavad 81% teenuse kasutajatest. Eakatest teenuse kasutajatest on
puudega kokku 3351, so 68% eakatest teenuse kasutajatest.
Tabel 30. Eakad (vanuses 65+) koduteenuste kasutajad
Eakad koduteenuse
kasutajad
osakaal eakates
osakaal teenuse
kasutajates
puudega eakad
koduteenuse kasutajad
osakaal eakates teenuse
kasutajates kokku 4949 2,3% 81% 3351 68%
linn/vald
vald 2056 2,9% 76% 1364 66%
linn 2893 2,0% 85% 1987 69%
Ääre- maastumine
ääremaaline 334 4,5% 84% 289 87%
risk ääremaastuda 482 3,4% 77% 302 63%
keskusega nõrgalt seotud 317 2,2% 75% 215 68%
67
külade rühmad
mitteääremaaline 3816 2,1% 82% 2545 67%
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 1657 3,2% 78% 1173 71%
Tallinna 1464 1,7% 80% 861 59%
Tartu 475 2,2% 84% 439 92%
Narva 120 1,0% 78% 92 77%
Pärnu 238 2,3% 90% 33 14%
Kohtla-Järve 191 1,8% 89% 157 82%
Rakvere 131 2,2% 72% 82 63%
Viljandi 142 2,8% 89% 95 67%
Kuressaare 117 3,4% 86% 109 93%
Võru 105 2,5% 74% 98 93%
Paide 54 1,3% 79% 28 52%
Haapsalu 100 3,4% 88% 41 41%
Valga 155 4,6% 91% 143 92%
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 1657 3,2% 78% 1173 71%
linnaregiooni osa 755 2,2% 72% 463 61%
keskus 2537 1,9% 86% 1715 68%
Maakonna- keskus
ei 2532 2,5% 76% 1746 69%
jah 2417 2,0% 86% 1605 66%
Elanike arvu rühm
a - 0…999 147 4,5% 85% 99 67%
b - 1000…1499 451 4,7% 80% 331 73%
c - 1500…1999 258 3,2% 77% 198 77%
d - 2000…2999 236 2,3% 74% 165 70%
e - 3000…4999 604 3,2% 70% 416 69%
f - 5000…6999 338 2,1% 83% 244 72%
g - 7000…9999 231 2,2% 82% 94 41%
h - 10000-14999 482 2,8% 90% 367 76%
i - 15000…19999 283 2,1% 76% 201 71%
j - 20000-44999 310 2,0% 91% 108 35%
k - ca 65000 101 0,9% 78% 79 78%
l - ca 100 000 345 2,1% 92% 318 92%
m- ca 400 000 1163 1,7% 82% 731 63%
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 264 4,4% 81% 211 80%
keskmine sissetulek 2318 2,5% 79% 1531 66%
kõrge sissetulek 2367 1,9% 83% 1609 68%
1.5.1.4 Eluasemeteenuse sihtgrupp ja kliendid
Seaduse järgselt on kohaliku omavalitsuse kohustus anda eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei
ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse
sotsiaalkorteri üürimiseks. Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise korra kehtestab kohalik omavalitsus
elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel (SHS § 14 lg 2). Samuti peab kohalik omavalitsus abistama isikuid,
kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, eluruumi kohandamisel või
sobivama eluruumi saamisel (SHS § 14 lg 2). SHS täpsemaid parameetreid eluasemeteenuse sihtgrupi
osas ei sätesta, ka pole väljatöötatud soovituslikke juhiseid ministeeriumi poolt eluasemeteenuse osas.
Aasta 2011 lõpu seisuga on eluasemeteenusel üle Eesti kokku 6600 leibkonda (ka üheliikmelised) ja
10 008 isiku, so 0,73% elanikkonnast, neist pensioniealised 2430, so 1,04% vastava ealistest Eesti
elanikest.
Sotsiaaleluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas on kõige kõrgem Lavasaare vallas
(6,55%), järgnevad Järvakandi vald (5,95%) ja Aegviidu vald (4,46%). Kõrge (üle 1,5% elanikkonnast) on
eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas kokku 34 KOVis ja madal (alla 0,4%
elanikkonnast) 74 KOVis, so 40% teenust osutatavatest KOVidest.
68
Tabel 31. Eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas KOV TOP 10
KOV Eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas
Lavassaare vald 6,55%
Järvakandi vald 5,95%
Aegviidu vald 4,46%
Õru vald 3,68%
Püssi linn 3,64%
Pöide vald 3,26%
Roosna-Alliku vald 3,04%
Rõuge vald 2,84%
Mäetaguse vald 2,75%
Narva linn 2,73%
Eesti keskmine 0,73%
Sotsiaaleluasemeteenusel viibivate pensioniealiste isikute osakaal vastavas elanikkonna grupis on
kõige kõrgem Koonga vallas (8,84%), järgnevad Lavassaare vald (8,11%) ja Imavaere vald (7,52%).
Kõrge (üle 2% eakatest) on eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas kokku 34 KOVis ja
madal (alla 0,4% elanikkonnast) 74 KOVis, so 40% teenust osutatavatest KOVidest.
Tabel 32. Eluasemeteenusel viibivad pensioniealiste isikute osakaal vastavas vanusgrupis KOV TOP 10
Eluasemeteenusel viibivate pensioniealiste isikute osakaal vastavas elanikkonnas vanusgrupis
Koonga vald 8,84%
Lavassaare vald 8,11%
Imavere vald 7,52%
Aegviidu vald 7,51%
Püssi linn 7,01%
Noarootsi vald 6,74%
Roosna-Alliku vald 4,93%
Õru vald 4,76%
Vinni vald 4,61%
Kohtla-Nõmme vald 4,35%
Eesti keskmine 1,04%
69
Joonis 19. Eluasemeteenusel viibivate isikute kokku ja pensioniealiste osakaal elanikkonna vastavastes
vanusgruppides
Valdavalt on eluasemeteenusel viibivate pensioniealiste isikute osakaal KOVi ja KOVi tüübi vastavas
elanikegrupis mõnevõrra kõrgem kui kõigi eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal vastava KOVi ja
KOVi tüübi elanikkonnas üldiselt ehk teenus on pensioniealistele võrdlemisi olulisem kui teistele
elanikkonna vanusrühmadele. Kokku on eluasemeteenusel viibivate pensioniealiste osakaal vastavas
elanikkonna vanusgrupis suurem kui eluasemeteenusel viibivate isikute üldine osakaal elanikkonnas
kokku 128 KOVis, so 70% teenust osutavatest KOVidest.
Teenusel viibivate isikute osakaalude alusel vastava KOVi tüübi vastavas elanike vanusrühmas saab
järeldada, et teenus on nii elanikkonnale üldiselt kui pensioniealistele olulisem ääremaalistes
piirkondades võrreldes väiksema ääremaastumistasemega piirkondadega ning elanike arvult väikestes
alla 1500 elanikuga KOV üksustes.
Teiste KOVi tüüpide alusel on elanikele üldselt teenus olulisem linnaregiooni mittekuuluvates
piirkondades, elanike arvult väiksemates KOV üksustes ning keskmise elanike sissetulekute tasemega
piirkondades, seevastu pensioniealiste eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal on kõrgem just
madala ja kõrge elanike sissetulekutega piirkondades. Regionaalsetele teenuse osutamise praktika
ja/või vajaduse märkimisväärsetele erisustele viitavad näitajad linnaregioonide lõikes (vt täpsemalt
alljärgnev tabel).
Tabel 33. Sotsiaaleluasemeteenusel viibivad isikud kokku ja eakad (vanuses 65+)
teenusel viibivate
leibkondade arv
teenusel viibivate isikute
arv
teenusel viibivate
peansioniealiste arv
elanike %
elanikkonas
eakate (65+) %
vastavas
elanikkonna
vanusgrupis
Kokku 6 600 10 008 2 430 0,78% 1,12%
linn/vald
vald 2242 3443 811 0,81% 1,16%
linn 4358 6565 1619 0,77% 1,10%
Ääremaastumine
ääremaaline 251 381 103 0,98% 1,26%
risk ääremaastuda 357 554 150 0,75% 1,10%
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 423 668 146 0,79% 1,03%
mitteääremaaline 5569 8405 2031 0,78% 1,12%
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 1536 2360 541 0,88% 1,09%
Tallinna 1972 3023 1097 0,58% 1,33%
Tartu 517 854 172 0,63% 0,77%
Narva 1157 1775 191 2,67% 1,68%
Pärnu 389 603 37 1,03% 0,34%
Kohtla-Järve 260 275 99 0,48% 0,95%
70
Rakvere 224 306 95 0,85% 1,63%
Viljandi 48 57 21 0,18% 0,37%
Kuressaare 83 143 29 0,65% 0,79%
Võru 85 154 34 0,67% 0,80%
Paide 224 297 65 1,31% 1,56%
Haapsalu 38 65 17 0,36% 0,55%
Valga 67 96 32 0,54% 0,95%
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 1536 2360 541 0,88% 1,09%
linnaregiooni osa 997 1526 374 0,64% 1,10%
keskus 4067 6122 1515 0,79% 1,13%
Maakonnakeskus
ei 3680 5607 1109 0,94% 1,13%
jah 2920 4401 1321 0,64% 1,11%
Elanike arvu rühm
a - 0…999 141 223 76 1,15% 1,89%
b - 1000…1499 354 550 163 1,04% 1,60%
c - 1500…1999 252 403 84 0,83% 0,95%
d - 2000…2999 236 389 99 0,67% 0,98%
e - 3000…4999 354 598 144 0,60% 0,88%
f - 5000…6999 485 738 161 0,74% 0,99%
g - 7000…9999 353 521 94 0,75% 0,90%
h - 10000-14999 566 785 200 0,77% 1,18%
i - 15000…19999 255 290 80 0,43% 0,70%
j - 20000-44999 421 620 35 0,74% 0,22%
k - ca 65000 1154 1764 189 2,73% 1,70%
l - ca 100 000 430 721 134 0,73% 0,81%
m- ca 400 000 1599 2406 971 0,58% 1,40%
Elanike sissetulekute tase
madal sissetulek 175 265 81 0,73% 1,15%
keskmine sissetulek 3417 5132 878 1,02% 0,97%
kõrge sissetulek 3008 4611 1471 0,62% 1,23%
Suhteliselt väikses osas KOVides – 34, so 18% teenust osutavatest KOVidest – on eluasemeteenusel
viibivate isikute osakaal elanikkonnas kõrge (üle 1,5%, max 6,55%). Neist enamuses – 30s – on
sotsiaaleluasemeteenuseks mõeldud olemasolevate eluasemete arv suhteliselt suur võrreldes elanike
üldarvuga (alla 100 elaniku eluaseme kohta) ning samas on valdavalt taotluste arvu suhe
olemasolevate eluasemete arvu madal (alla 10% ) va Käru vald (83%) ja Rõuge vald (19%). Ülejäänud
neljas KOVis on elanike arv eluaseme kohta mõnevõrra suurem: vastavalt Kose vald 111, Värska vald
133, Varbla vald 194 ja Noarootsi vald 224 (Eesti keskmine on seejuures 184 elanikku eluaseme kohta),
aga ka neis omavalitsustes on täiendavaid eluasemetaotlusi suhteliselt vähe (taotlusi on suhtarvuna
olemasolevatesse eluasemetesse alla 10%). Seega porportsioaalselt suurema arvulise vastava taristuga
omavalitsustes on ühtpidi eluasemeteenuse nõudlus võrdlemisi hästi rahuldatud ja teisalt võib eeldada
selle pakkumisel „lihtsamaid kvalifitseerivaid tingimusi“.
Täiendavat vajadust eluasemeteenuse ja vastavate elupindade järele näitab 40 KOVi, so ca 1/5 teenust
pakkuvatest KOVidest. Seejuures teenust mittepakkuvad KOVid ei näita ka vajadust teenuse järele.
Taotlusi sotsiaaleluaseme järele (nn järjekorras) on kokku 1868 so proportsionaalselt 25%
olemasolevatest eluasemetest (vt Tabel 34. Sotsiaaleluasemeteenuseks kasutatavate eluasemete
hõivatus KOV tüüpide lõikes). Kõigist eluasemetaotlustest on suunatud kohandatud eluasemele 141, so
proportsionaalselt 41% kohandatud eluasemetest. Samas kohandatud eluasemete täiendav vajadus on
KOVide endi hinnangul isegi suurem (vt Tabel 3. Sotsiaaleluasemeteenuse osutamiseks kasutatavad
eluasemed KOV tüüpide lõikes), kohandamist vajab kokku 271 olemasolevat eluaset (neist 52 korterit
ja 219 üksikut tuba) so proportsionaalselt 79% olemasolevatest kohandatud eluasemetest.
71
Tabel 34. Sotsiaaleluasemeteenuseks kasutatavate eluasemete hõivatus KOV tüüpide lõikes
KOVid täiendavate taotlustega
Täiendavad eluaseme taotlused nendest vajavad
kohandatud eluaset
eluaseme- teenust vajavate
inimeste arv arv
% teenust osutavatest KOVidest
arv %
olemasolevatest eluasemetest
Kokku 40 22% 1 868 25% 141 2 857
linn/vald
vald 27 17% 77 3% 5 107
linn 13 46% 1791 38% 136 2750
Ääre-maastumine
ääremaaline 6 19% 20 7% 1 22
risk ääremaastuda 4 9% 6 1% 0 11
keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 6 26% 18 4% 0 28
mitteääremaaline 24 29% 1824 29% 140 2796
Linnaregioon
Linnaregiooni mittekuuluv 19 17% 82 4% 1 120
Tallinna 5 31% 1635 70% 129 2540
Tartu 3 25% 8 1% 3 13
Narva 2 100% 38 3% 0 53
Pärnu 0 0% 0 0% 0 0
Kohtla-Järve 1 20% 1 0% 0 1
Rakvere 1 17% 50 20% 4 50
Viljandi 2 33% 7 13% 0 12
Kuressaare 1 25% 8 9% 0 14
Võru 2 50% 10 8% 3 12
Paide 1 25% 4 2% 0 4
Haapsalu 2 50% 21 53% 1 34
Valga 1 25% 4 4% 0 4
Regionaalne positsioon
Linnaregiooni mittekuuluv 19 17% 82 4% 1 120
linnaregiooni osa 12 20% 41 3% 4 51
keskus 9 69% 1745 40% 136 2686
Maakonna-keskus
ei 31 18% 150 3% 4 202
jah 9 64% 1718 54% 137 2655
Elanike arvu rühm
a - 0…999 4 17% 10 6% 0 10
b - 1000…1499 3 7% 5 1% 0 5
c - 1500…1999 6 21% 15 5% 0 25
d - 2000…2999 3 13% 9 3% 3 11
e - 3000…4999 4 16% 16 4% 0 24
f - 5000…6999 5 29% 14 2% 0 20
g - 7000…9999 5 63% 24 6% 2 34
h - 10000-14999 5 63% 39 7% 3 61
i - 15000…19999 2 50% 81 28% 4 90
j - 20000-44999 0 0% 0 0% 0 0
k - ca 65000 1 100% 35 3% 0 50
l - ca 100 000 1 100% 5 1% 1 10
m- ca 400 000 1 100% 1615 88% 128 2517
Elanike sissetulekute tase
madal 3 14% 7 3% 0 8
keskmine 19 17% 145 4% 6 203
kõrge 18 37% 1716 50% 135 2646
Valdav osa täiendavatest taotlustest on esitatud Tallinna linnale - 1615, so 86% kõigist taotlustest.
Järgnevad sellised üksused nagu Rakvere linn, Narva linn, Sillamäe linn ja Haapsalu linn vastavalt 50,
35, 31 ja 20 taotlust. Taotluste arvu TOP 10 kuuluvad kohalikud omavalitsused on valdavalt linnad ja
täiendavate taotluste arvu suhe olemasolevate eluasemete arvu on suhteliselt suur.
72
Tabel 35. Täiendavate eluasemetaotluste arv KOVide TOP 10
Täiendavad eluaseme taotlused nendest vajavad
kohandatud eluaset eluaseme- teenust
vajavate inimeste arv arv % olemasolevatest
eluasemetest
TALLINN 1615 98% 128 2517
Rakvere linn 50 94% 4 50
Narva linn 35 3% 0 50
Sillamäe linn 31 33% 0 40
Haapsalu linn 20 118% 1 33
Kuressaare linn 8 11% 0 14
Saue vald 8 26% 1 8
Saue linn 7 37% 0 7
Rapla vald 7 15% 1 17
Põltsamaa linn 7 27% 0 15
TOP 10 kokku 1788 135 2751
Kõik kokku 1 868 28% 141 2 857
Kõigist taotlustest – 1868 –sotsiaaleluasemele on vaid 177 esitatud KOV üksustele, kus on
olemasolevate sotsiaaleluasemete hõivatus kõrgem kui 95%, neist 134 nö suurematele KOVidele, kus
olemasolevate eluasemete arv on üle 20 ja 43 nö väiksematele KOVidele, kus olemasolevate
eluasemete arv on alla 19. Väiksematele KOVidele (eluasemete arv 19 ja väiksem), kus olemasolevate
eluruumide hõivatus on 50% ja kõrgem, on veel esitatud 15 taotlust. Seega alla 200 taotluse on
esitatud kokkuvõttes KOVidele, kus taotluste rahuldamine seisab eeldatavalt eelkõige teenuse
pakkumiseks vajalike elupindade puudumise taga. Ülejäänute taotluste rahuldamisel evivad
eeldatavalt olulist rolli pakutavate eluasemete asukoht, seisukord, suurus ja/või üürimise tingimused.
Omavalitsusi, kus täiendavate eluasemetaotluste arv on suhtelisel skaalal suur (taotluste suhe
olemasolevate eluasemete arvu üle 25%), on kokku 14 - Haapsalu linn, Käru vald, Mõniste vald, Otepää
vald, Paistu vald, Puhja vald, Põltsamaa linn, Rakvere linn, Saue linn, Saue vald, Sillamäe linn, TALLINN,
Vaivara vald, Veriora vald. Neist vaid ühes – Käru vallas – on eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal
elanikkonnas kõrge (üle 1,5%) ja olemasolevate eluasemete arv suhteliselt suur võrreldes eluasemete
arvuga (94 elanikku eluaseme kohta) ehk teenust tarbitakse/pakutakse võrdlemisi suures mahus, aga
vajadus on märkimisväärselt suurem. Haapsalu linnas, Mõniste vallas, Puhja vallas ja Rakvere linnas on
seejuures teenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas madal (alla 0,4% elanikkonnast) ning elanike
arvud eluasemete kohta võrdlemisi kõrged – vastavalt 664, 196, 480 ja 312 – ehk suhtarvud viitavad
sotsaaleluaseme teenuse osutamiseks vajalike eluasemete nappusele. Sama võib eeldada ka Vaivara
valla ja Veriora valla kohta, kus eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas on küll
keskmine (0,4% ja 1,5% vahel), kuid samas elanike arv olemasolevate eluasemete kohta on oluliselt
kõrgem Eesti keskmisest näitajast – Vaivara 442 ja Veriora 497 – ning eluasemete hõivatus on kõrge.
1.5.1.5 Üldhooldekoduteenuse kliendid
Soovitusliku hooldusteenuse juhise alusel on üldhooldekoduteenuse sihtgrupp isikud, kes kõrvalabi- ja
hooldusabivajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik
tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
73
Valdav osa üldhooldekoduteenuse klientidest on eakad – 81% kõigist teenusel viibivatest isikutest on
vanuses 65+. Hooldekoduteenusel viibivatest isikutest on puudega kokkuvõttes 63% ja eakatest
klientidest on kokkuvõttes puudega 58%. Puudega eakate kliendite osakaal on keskmisest näitajast
oluliselt kõrgem Hiiu, Jõgeva, Järva, Põlva, Saare, Tartu ja Viljandi maakondade asutustes; väga madal
Tallinnas – vaid 22% teenusel viibivatest eakatest.
Tabel 36. Teenusel viibivad kliendid
kliendid kokku
eakad kliendid
kokku
eakate kliendite
osakaal
puudega
isikud
puudega
isikudte
osakaal
kliendite
hulgas %
puudega
eakad isikud
puudega
isikudte
osakaal eakate
klientide
hulgas %
Harju 268 243 91% 138 51% 117 48%
Hiiu 41 35 85% 32 78% 27 77%
Ida-Viru 999 653 65% 626 63% 326 50%
Jõgeva 260 224 86% 207 80% 176 79%
Järva 153 123 80% 113 74% 85 69%
Lääne 112 86 77% 44 39% 30 35%
Lääne-Viru 462 373 81% 212 46% 151 40%
Põlva 358 307 86% 262 73% 220 72%
Pärnu 378 309 82% 209 55% 157 51%
Rapla 334 287 86% 181 54% 149 52%
Saare 183 169 92% 162 89% 149 88%
Tallinn 514 468 91% 134 26% 101 22%
Tartu 505 421 83% 416 82% 336 80%
Valga 556 419 75% 435 78% 310 74%
Viljandi 477 413 87% 333 70% 276 67%
Võru 169 154 91% 135 80% 124 81%
Kokku 5769 4684 81% 3639 63% 2734 58%
Riiklikus statistikas kogutakse andmeid üldhooldekodu teenusele saabujate kohta asukoha järgi esiteks
institutsionaalses konteksits (kodust, eluasemeteenuselt, teisest üldhooldekodust jne) ja teiseks
teenusele saabumine regionaalsest aspektist maakonna täpsusega. Üldist statistikat teenusel viibijate
päritolu kohta maakondade lõikes pole.
Valdavalt on üldhooldekoduteenusele saabuvad kliendid pärit samast maakonnast, eristuvad
hooldekodud Läänemaal, Raplamaal, Harjumaal (va Tallinna) ja Valgamaal. Läänemaal on samast
maakonnast teenusele saabujaid vaid 10, so 20% teenusele saabujatest, ja üle 2 korda enam on
teenusele saabunuid Järvamaalt; Raplamaal on samast maakonnast teenusele saabujaid 51 so 47% ja
suur osa teenusele saabujaid – 28 isikut, so 26% - on Tallinnast; Harjumaal on samast maakonnast (va
Tallinn) teenusele saabujaid 32, so 46%, kuid täiendavalt on teenusele saabujaid Tallinnast 35 isikut, so
47%; Valgamaal on samast maakonnast teenusele saabujaid 82, so 48%, ja seerjuures on Tallinnast ja
Tartust teenusele saabujaid vastavalt 31 ja 30, so 18%.
Tabel 37. 2011. aastal saabunud kliendid maakondade lõikes
Saabuja maakond Hoolde- kodu asukoha MK H
arju
Hiiu
Ida-
Vir
u
Jõge
va
Järv
a
Lään
e
Lään
e-V
iru
Põ
lva
Pär
nu
Rap
la
Saar
e
Talli
nn
Tart
u
Val
ga
Vilj
and
i
Võ
ru
Ko
kku
Harju 35 1 0 0 0 1 1 0 0 0 0 35 1 0 0 0 74
74
Hiiu 0 13 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 15
Ida-Viru 11 0 236 6 2 0 13 0 1 1 1 24 2 0 0 0 297
Jõgeva 0 0 0 49 0 1 0 0 0 0 0 1 11 0 0 0 62
Järva 4 0 1 2 24 0 4 0 0 0 0 6 0 0 0 0 41
Lääne 10 0 0 0 23 10 0 0 0 0 1 5 0 0 1 0 50
Lääne-Viru 13 0 4 1 1 0 105 0 3 0 0 24 0 0 1 0 152
Põlva 3 0 0 0 2 0 2 76 1 1 0 7 14 1 1 4 112
Pärnu 3 0 0 0 2 4 0 0 84 3 0 7 1 0 0 0 104
Rapla 3 10 2 0 4 8 1 0 1 51 1 28 0 0 0 0 109
Saare 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 65 0 0 0 0 0 65
Tallinn 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 134 2 0 0 0 141
Tartu 1 0 1 2 0 0 0 1 0 0 0 0 143 0 0 2 150
Valga 31 0 0 0 0 0 3 3 2 2 0 3 30 82 4 10 170
Viljandi 25 0 0 5 9 2 0 0 1 0 1 10 4 1 131 0 189
Võru 0 0 0 1 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 56 59
KOKKU 144 24 244 66 68 26 129 81 93 58 69 286 208 84 138 72 1790
Tallinnast ja Harjumaalt on teistesse maakondadesse asutavatesse hooldekandeasutustesse
üldhooldekoduteenusele minemine kõige levinum. Harjumaal asuvatesse asutustesse Harjumaalt (va
Tallinna) pärit isikutest on teenusele suundunud 35, so 24% teenusele suundunutest, järgnevad Valga-
ja Viljandimaal asuvad asutused vastavalt 31 isikut, so 22%, ja 25 isikut, so 17%. Tallinnast pärit
isikutest on teenusele suundunud Tallinnas asuvatesse asutustesse 134, so 47% teenusele
suundunutest, järgnevad asutused mujal Harjumaal 35, so 12%, Raplamaal 28, so 10%, Ida-Virumaal
24, so 8%, ja Lääne-Virumaal 24, so 8%.
Joonis 20. 2011. aasta teenusele saabunud ja suundunud kliendid maakondade lõikes
Kuivõrd enamus üldhooldekoduteenusel viibivatest kliendites on eakad (vanus 65+), siis eakate
klientide liikumise osas on sarnased tendetsid, mida sai kirjeldatud kõigi klientide kohta. Üldiselt on
enamus üldhooldekoduteenusele saabuvad eakad (65+) kliendid pärit samast maakonnast, eristuvad
hooldekodud Läänemaal, Raplamaal, Harjumaal (va Tallinna). Läänemaal on samast maakonnast
teenusele saabujaid vaid 10, so 23% teenusele saabujatest, ja ca 2 korda enam on teenusele saabunuid
Järvamaalt; Raplamaal on samast maakonnast teenusele saabujaid 43 so 44% ja suur osa teenusele
saabujaid – 25 isikut, so 26% - on Tallinnast; Harjumaal on samast maakonnast (va Tallinn) teenusele
saabujaid 32, so 46%, kuid täiendavalt on teenusele saabujaid Tallinnast 34 isikut, so 49%.
75
Tabel 38. 2011. aastal saabunud eakad kliendid maakondade lõikes
Saabuja maakond Hoolde- kodu asukoha MK H
arju
Hiiu
Ida-
Vir
u
Jõge
va
Järv
a
Lään
e
Lään
e-V
iru
Põ
lva
Pär
nu
Rap
la
Saar
e
Talli
nn
Tart
u
Val
ga
Vilj
and
i
Võ
ru
Ko
kku
Harju 32 1 0 0 0 1 1 0 0 0 0 34 1 0 0 0 70
Hiiu 0 12 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 14
Ida-Viru 7 0 168 6 0 0 8 0 1 1 1 21 1 0 0 0 214
Jõgeva 0 0 0 45 0 1 0 0 0 0 0 1 11 0 0 0 58
Järva 2 0 1 2 20 0 2 0 0 0 0 6 0 0 0 0 33
Lääne 8 0 0 0 21 10 0 0 0 0 0 4 0 0 1 0 44
Lääne-Viru 7 0 4 1 1 0 89 0 3 0 0 19 0 0 1 0 125
Põlva 3 0 0 0 1 0 2 67 1 1 0 6 14 1 1 3 100
Pärnu 3 0 0 0 2 4 0 0 69 2 0 6 1 0 0 0 87
Rapla 3 10 2 0 4 7 1 0 1 43 1 25 0 0 0 0 97
Saare 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 57 0 0 0 0 0 57
Tallinn 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 123 2 0 0 0 130
Tartu 0 0 1 2 0 0 0 1 0 0 0 0 129 0 0 2 135
Valga 19 0 0 0 0 0 2 2 1 0 0 1 19 74 1 7 126
Viljandi 21 0 0 5 9 2 0 0 1 0 1 9 4 1 110 0 163
Võru 0 0 0 1 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 54 57
KOKKU 110 23 176 62 59 25 105 71 77 47 60 257 182 76 114 66 1510
Tallinnast ja Harjumaalt on teistesse maakondadesse asutavatesse hooldekandeasutustesse
üldhooldekoduteenusele minemine kõige levinum. Harjumaalt (va Tallinna) pärit isikutest on teenusele
suundunud Harjumaal asuvasse asutusse 32, so 29% teenusele suundunutest, järgnevad Valga- ja
Viljandimaal asuvad asutused vastavalt 19 isikut, so 17%, ja 21 isikut, so 19%. Tallinnast pärit isikutest
on teenusele suundunud Tallinnas asuvatesse asutustesse 123, so 48% teenusele suundunutest,
järgnevad asutused mujal Harjumaal 34, so 13%, Raplamaal 25, so 10%, Ida-Virumaal 21, so 8%, ja
Lääne-Virumaal 19, so 7%.
Joonis 21. Üldhooldekodu teenusele suundunud ja saabunud eakad isikud maakondade lõikes
Eaka kliendi (vanuses 65+) keskmine teenusel viibmise aeg kalendriaastal varieerub üldhooldekodu
teenust osutavate asutustes vahemikus 1 kuu (SA Jõhvi Haigla) kuni 12 kuud (Oru Vanurite Kodu).
Keskmine vanurite hooldekodus viibimise aeg on üle 10 kuu kalendriaastal veel 21 asutuses – Kuusalu
Eakate Kodu, MTÜ Lille Turvakodu, Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu, Ahula Sotsiaalne Varjupaik,
Tapa Hooldekodu, Hooldekodu Tammiku Kodu, Ahja Hooldekodu, Saverna Hooldekodu, Häädemeeste
hooldekodu, Jõõpre Vanurite Kodu, Surju hooldekodu, Tihemetsa hooldekodu, MTÜ Paju
Pansionaadid, OÜ Taagepera Resort, SA Otepää Tervisekeskus, SA Taheva Sanatoorium, Pilistvere
76
Hooldekodu, Kärstna Hooldekodu, Mõisaküla Hoolekandekeskus, Kolga-Jaani Hooldekodu ja SA Viljandi
Haigla.
Tabel 39. Kliendi keskmine teenusel viibimise aeg asutuste lõikes
65-69 70-74 75-79 80+
Eakad 65+ kliendid kokku
Kõik kliendid kokku
Harku Hooldekodu 0 9,1 9,2 9,6 9,4 9,7
OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 12 9,1 8,2 8,9 9,0 9,2
Kuusalu Eakate Kodu 12 0 3 12 11,2 11,2
Munalaskme Hooldekodu 12 8,1 6,5 6,2 6,7 7
Oru Vanurite Kodu 12 12 0 12 12,0 9
Paunküla Hooldekeskus MTÜ 10,5 10,3 7,9 8,9 9,0 9,1
AS Rannapere Pansionaat 12 0 4,5 10,1 9,1 9,2
Rae Hooldekodu 11 8 9,9 9,6 9,6 9,8
Villa Benita AS 0,7 2,2 2,2 6,9 5,7 5,5
Iru Hooldekodu 10,3 9,8 9,5 9 9,3 9,3
Nõmme Sotsiaalmaja 0 12 4 9,5 9,2 9,2
Kursana Eesti 8,3 11,2 8,7 5,4 5,8 5,9
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 12 0 11 8,5 9,7 10
MTÜ Eakate Hooldekodu 0 0 9,5 7,8 8,1 8,1
Tohvri Hooldekodu 8,6 11,1 6,1 7,7 8,3 8,5
MTÜ Vahtra Hooldemaja 10,2 9,5 7,4 7,4 8,2 9,2
OÜ Häcke Aa Hooldekodu 9,9 9 9 9,2 9,3 9,6
SA Jõhvi Hooldekeskus 9,1 9,9 6,6 6,6 7,3 7,4
Iisaku Hooldekodu 12 7,2 7,5 6,6 7,2 7,4
MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 9,4 10 7,9 5,8 7,0 7,4
MTÜ Lille Turvakodu 11 12 9 11,3 10,9 10,8
Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 9 10,5 10,4 10,9 10,6 10,7
SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 11,4 9,9 5,9 8,5 9,1 9,8
MTÜ Turvakodu Rudolf 8,5 10 10,8 6,2 8,7 8,9
SA Kiviõli Tervisekeskus 9 9,3 7,1 6,9 7,6 7,7
SA Sillamäe Haigla 10,1 10,2 10 9,1 9,6 9,2
MTÜ Kodulävi 0 10 10 7,2 7,8 8,1
SA Jõhvi Haigla 2,5 0,5 0,8 1,2 1,1 1,2
OÜ Ilmara pansionaat Männiku 10,5 0,4 8,2 6,7 7,2 7,5
SA Alutaguse Hoolekeskus 6 1 4,1 4,3 4,1 3,9
Tabivere Sotsiaalkeskus 10 12 12 8,9 9,7 10,1
MTÜ Lustivere Hooldekodu 11,2 8,3 9,4 8,8 9,3 9,2
OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 9,6 9,7 8 8,6 8,8 9
Jõgeva Haigla 10,9 7,9 5 6,7 6,9 6,9
Kääpa Hooldekeskus 10,5 7,3 10,8 9,4 9,4 9,5
Ahula Sotsiaalne Varjupaik 12 12 0 9,8 10,3 10,4
Aravete Hooldekeskus 0 11,3 10,5 7,5 8,8 8,8
SA Koeru Hooldekeskus 8 9 8,5 7,1 7,8 8,1
Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 8,5 2,5 5,1 6,9 6,0 6,1
Oru Hooldekodu 12 11,3 6,7 7,6 8,2 8,9
Risti Hooldekodu 10,2 8,3 3,2 6,7 7,1 7,3
Tammiku Avahooldekeskus 11,3 8 6,9 8,7 8,2 7,9
Tapa Hooldekodu 12 12 12 10,2 10,9 11
Uhtna Hooldekodu 7 8,2 12 8,5 8,8 8,9
Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 7,4 5,6 7,8 6,5 6,6 6,6
Sääse Hooldekodu 0 8,3 5,5 6,7 6,7 7,1
Hooldekodu Tammiku Kodu 12 11,3 12 7,7 10,4 10,7
Ulvi Hooldekodu 12 12 8,5 9,2 9,4 9,4
Rakvere Hooldekodu 6,4 4,6 12 9,8 8,4 8,7
OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 10,5 0,4 8,2 6,7 7,2 7,5
77
Väike-Maarja Hooldekodu 9,3 8,3 9,3 8,7 8,8 9,1
OÜ Kadrina Hooldekodu 11,2 9,7 7,4 7,9 8,4 8,4
Eakate Kodu 4,6 8,5 5,3 7,8 7,1 7,5
Eakate Kodu Villa Alfred 10 12 6,1 10,2 9,2 9,3
Mikitamäe Valla Hooldekodu 9,5 9 8,2 10,9 9,8 9,6
Ahja Hooldekodu 12 12 9,4 10,1 10,2 10,3
Krootuse Hooldekodu 0 7,9 7,6 11,7 8,7 8,7
Leevi Hooldekodu 6,5 12 12 9,9 9,8 10,3
Põlva Valla Hooldekodu 1,5 8,8 8,8 7,7 7,9 8,1
Saverna Hooldekodu 11 10 8,3 12 11,4 11,2
AS Räpina Haigla 8,5 10 9,2 5,7 7,4 7,6
EELK Räpina Hooldekodu 0 8,2 11 9,5 9,6 9,7
MTÜ Piigaste 9,4 11,7 7,3 8,3 8,4 8,6
Kagutuul OÜ 3 8,9 6,9 8,2 7,7 7,5
Laheda Sotsiaalkeskus 0 9 10 10,2 9,9 10,1
Põlgaste Pansionaat 12 11,2 11,1 7,7 8,6 8,7
Saatse Pansionaat 7 5 6,8 6,3 6,3 6,4
Halinga Turvakodu MTÜ 11,3 9,7 10,7 9,1 9,9 10
Häädemeeste hooldekodu 0 8,4 12 11,1 10,7 10,8
Jõõpre Vanurite Kodu 12 12 11 12 11,7 11,4
Surju hooldekodu 11,9 9 8 10,6 10,3 9,9
Tammiste hooldekodu 10,8 9,6 7,6 7 7,9 8,4
Tihemetsa hooldekodu 0 12 12 9,8 11,0 11
Tõstamaa Hooldekodu SA 8,4 9 7,2 8,6 8,3 8
Vändra Alevi Hoolekandekeskus 11,5 11,8 5,3 8 8,1 8,1
Varbla hooldekodu 7,9 7,5 12 7,9 8,5 8,7
Juuru Hooldekodu 6 0,5 8 8,3 7,9 8,3
Järvakandi Hooldekodu 8,8 7 6,9 9,8 8,8 8,8
Kaiu Hooldekodu 0 12 7,8 5,9 7,6 7,6
MTÜ Elupuu 8,5 9,9 9,5 8,2 8,8 8,9
Kuuda Hooldekodu OÜ 9,8 7,4 9,3 8,4 8,5 8,5
Käru Hooldusravi Keskus AS 10,2 7,8 7,1 8,5 8,3 8,6
Rapla Hooldekeskus 12 10,5 7,7 9 9,2 9,6
Hageri Hooldekodu MTÜ 1,2 3,4 6,3 7,1 6,7 6,9
Vigala Hooldekodu 9,2 4,3 10,9 7,9 7,6 7,4
Pähkla Hooldekodu 3,5 9,5 7,5 9,6 8,4 7,9
Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 9,1 12 9 8,1 8,7 8,9
Muhu Valla Eakate Hooldekodu 10,5 6,5 4,4 7,8 7,6 7,5
Kihelkonna Valla Hooldekodu 12 8,9 8,8 6,3 7,4 7,4
Pärsama Hooldekodu2 12 5,8 6 6,3 6,5 6,5
Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 0,2 4,3 0 5,7 4,3 3,6
AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 8 10,6 8,6 7,8 8,3 8,2
Tartu Hooldekodu 11,9 8,1 8,3 7,2 8,1 8,5
Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 9,2 6 8,1 6,4 6,9 7,2
Hooldekodu Härmalõng 7,6 8,4 6,8 8,7 8,4 8,4
SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 9,5 10 6 6,2 7,1 7,3
SA Aarike Hooldekeskus 6,6 6,5 6,9 6 6,4 6,7
SA Uderna Hooldekodu 11,3 8,9 10,6 8,9 9,5 9,9
SA Nõo Hooldekodu 12 5,1 5,7 7,4 7,2 7,7
MTÜ Valga Hoolekandekeskus 7 7,3 7,3 8,2 7,8 7,6
Hargla Hooldekodu 9,8 11,3 4,3 10,2 9,7 9,1
MTÜ Paju Pansionaadid 11,2 9,7 12 9,8 10,6 10,1
MTÜ Hellenurme Mõis 9 10,2 8,6 7,4 8,6 8,5
Hummuli Hoolekandekeskus 2,1 12 12 8,6 8,6 8,2
Karula Hooldemaja 0 12 9,7 7,5 8,6 9
OÜ Taagepera Resort 12 10,3 9,3 0 10,2 10,3
Sangaste Pansionaat 6,8 5,2 6,6 5,5 5,7 6
MTÜ Valgamaa Tugikeskus 12 12 12 8,4 9,8 9,6
78
SA Otepää Tervisekeskus 12 10 9,3 11,2 10,8 10,9
SA Tõrva Haigla 12 8 7,4 7 7,3 7,3
MTÜ Sangaste Asundused 4 2,2 3 3,3 3,1 3,1
SA Taheva Sanatoorium 11,3 9,8 10,1 9,3 10,0 10
SA Viljandi Hoolekandekeskus 5 10,2 8,9 7,3 7,9 8,1
Viiratsi Hoolekandekeskus 1 10,6 12 9,3 9,7 9,7
Pilistvere Hooldekodu 12 12 10,6 10 10,5 10,7
Polli Hooldekodu 6,5 11 12 9,8 9,9 9,7
Kärstna Hooldekodu 12 9,3 12 9,9 10,4 9,8
Mõisaküla Hoolekandekeskus 12 9,5 10,7 11,6 11,2 10,5
Kõpu Hooldekodu 8,1 8 10,2 9,1 9,1 8,7
Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 10,6 12 7,6 8,6 9,4 8,7
Pärsti Pansionaat 7,6 6,6 8 9,1 8,6 8,9
Kolga-Jaani Hooldekodu 4 12 12 10 10,2 10,3
SA Viljandi Haigla 12 12 8,6 11 10,4 10,3
Mulgi Häärber OÜ 7,5 3,4 7 8 6,3 6,1
SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 2,7 4,5 4 7,1 5,1 5,3
SA Abja Haigla 3,2 8,8 5,5 5,8 6,0 6,3
Kääpa Sotsiaalkeskus 5,5 6 12 8,4 7,9 8,1
Sõmerpalu Hooldekodu 7,6 10,9 9,5 7 7,9 8,3
Rõuge Hooldekodu 7,4 11,1 8,7 7,8 8,2 8,4
OÜ Vastseliina Hooldekodu 12 12 4 9,2 8,2 8,4
MTÜ Antsla Tervisekeskus 12 8,3 9,1 8,8 9,0 9,1
AS Lõuna -Eesti Haigla hooldusravikeskus 0,6 3,7 5,1 2,3 2,6 2,6
1.6 Sihtgrupi prognoos
Tabel 40. Eakate koduteenuse sihtrühma suurus KOV-üksuste lõikes
Maakond KOV 2010 2020
Harju Aegviidu vald 17 16
Harju Anija vald 32 36
Harju Harku vald 34 51
Harju Jõelähtme vald 17 22
Harju Keila linn 36 42
Harju Keila vald 5 7
Harju Kernu vald 2 3
Harju Kiili vald 1 1
Harju Kose vald 22 24
Harju Kuusalu vald 26 31
Harju Kõue vald 12 13
Harju Loksa linn 0 0
Harju Maardu linn 140 222
Harju Nissi vald 15 17
Harju Padise vald 27 31
Harju Paldiski linn 20 25
Harju Raasiku vald 33 39
Harju Rae vald 25 37
Harju Saku vald 16 20
79
Harju Saue linn 6 7
Harju Saue vald 64 83
Harju Tallinn 1386 1630
Harju Vasalemma vald 4 5
Harju Viimsi vald 3 4
Hiiu Emmaste vald 8 9
Hiiu Kõrgessaare vald 16 17
Hiiu Käina vald 4 5
Hiiu Kärdla linn 17 18
Hiiu Pühalepa vald 13 16
Ida-Viru Alajõe vald 0 0
Ida-Viru Aseri vald 21 21
Ida-Viru Avinurme vald 7 6
Ida-Viru Iisaku vald 5 4
Ida-Viru Illuka vald 4 4
Ida-Viru Jõhvi vald 54 53
Ida-Viru Kiviõli linn 54 51
Ida-Viru Kohtla vald 7 8
Ida-Viru Kohtla-Järve linn 147 168
Ida-Viru Kohtla-Nõmme vald 9 8
Ida-Viru Lohusuu vald 0 0
Ida-Viru Lüganuse vald 8 7
Ida-Viru Maidla vald 0 0
Ida-Viru Mäetaguse vald 4 4
Ida-Viru Narva linn 143 166
Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 20 22
Ida-Viru Püssi linn 2 3
Ida-Viru Sillamäe linn 80 85
Ida-Viru Sonda vald 11 12
Ida-Viru Toila vald 0 0
Ida-Viru Tudulinna vald 0 0
Ida-Viru Vaivara vald 9 9
Jõgeva Jõgeva linn 24 28
Jõgeva Jõgeva vald 308 352
Jõgeva Kasepää vald 19 21
Jõgeva Mustvee linn 14 16
Jõgeva Pajusi vald 1 1
Jõgeva Pala vald 32 30
Jõgeva Palamuse vald 11 13
Jõgeva Puurmani vald 20 21
Jõgeva Põltsamaa linn 29 28
Jõgeva Põltsamaa vald 43 49
Jõgeva Saare vald 21 20
Jõgeva Tabivere vald 0 0
Jõgeva Torma vald 16 17
80
Järva Albu vald 7 8
Järva Ambla vald 13 15
Järva Imavere vald 7 7
Järva Järva-Jaani vald 6 6
Järva Kareda vald 0 0
Järva Koeru vald 0 0
Järva Koigi vald 17 17
Järva Paide linn 26 29
Järva Paide vald 3 3
Järva Roosna-Alliku vald 5 6
Järva Türi vald 49 50
Järva Väätsa vald 2 3
Lääne Haapsalu linn 87 88
Lääne Hanila vald 20 18
Lääne Kullamaa vald 0 0
Lääne Lihula vald 40 36
Lääne Martna vald 12 11
Lääne Noarootsi vald 0 0
Lääne Nõva vald 0 0
Lääne Oru vald 0 0
Lääne Ridala vald 10 12
Lääne Risti vald 11 9
Lääne Taebla vald 15 17
Lääne Vormsi vald 2 3
Lääne-Viru Haljala vald 19 23
Lääne-Viru Kadrina vald 34 39
Lääne-Viru Kunda linn 11 10
Lääne-Viru Laekvere vald 10 10
Lääne-Viru Rakke vald 0 0
Lääne-Viru Rakvere linn 123 128
Lääne-Viru Rakvere vald 3 3
Lääne-Viru Rägavere vald 3 3
Lääne-Viru Sõmeru vald 11 12
Lääne-Viru Tamsalu vald 18 18
Lääne-Viru Tapa vald 50 50
Lääne-Viru Vihula vald 2 2
Lääne-Viru Vinni vald 13 14
81
Lääne-Viru Viru-Nigula vald 3 3
Lääne-Viru Väike-Maarja vald 35 38
Põlva Ahja vald 0 0
Põlva Kanepi vald 9 9
Põlva Kõlleste vald 0 0
Põlva Laheda vald 13 14
Põlva Mikitamäe vald 9 8
Põlva Mooste vald 27 30
Põlva Orava vald 13 10
Põlva Põlva linn 38 46
Põlva Põlva vald 0 0
Põlva Räpina vald 4 4
Põlva Valgjärve vald 4 4
Põlva Vastse-Kuuste vald 10 10
Põlva Veriora vald 16 15
Põlva Värska vald 49 47
Pärnu Are vald 0 0
Pärnu Audru vald 47 50
Pärnu Halinga vald 12 11
Pärnu Häädemeeste vald 2 2
Pärnu Kihnu vald 0 0
Pärnu Koonga vald 0 0
Pärnu Lavassaare vald 4 3
Pärnu Paikuse vald 16 16
Pärnu Pärnu linn 212 192
Pärnu Saarde vald 27 23
Pärnu Sauga vald 2 2
Pärnu Sindi linn 0 0
Pärnu Surju vald 6 5
Pärnu Tahkuranna vald 0 0
Pärnu Tootsi vald 21 17
Pärnu Tori vald 0 0
Pärnu Tõstamaa vald 0 0
Pärnu Varbla vald 5 5
Pärnu Vändra alev 28 26
Pärnu Vändra vald 35 35
Rapla Juuru vald 7 8
Rapla Järvakandi vald 22 18
Rapla Kaiu vald 12 14
Rapla Kehtna vald 55 60
Rapla Kohila vald 22 26
Rapla Käru vald 14 14
Rapla Märjamaa vald 28 32
82
Rapla Raikküla vald 8 8
Rapla Rapla vald 45 51
Rapla Vigala vald 20 23
Saare Kaarma vald 21 23
Saare Kihelkonna vald 4 3
Saare Kuressaare linn 78 79
Saare Kärla vald 0 0
Saare Laimjala vald 5 5
Saare Leisi vald 11 10
Saare Lümanda vald 5 4
Saare Muhu vald 10 8
Saare Mustjala vald 0 0
Saare Orissaare vald 9 8
Saare Pihtla vald 1 1
Saare Pöide vald 25 22
Saare Ruhnu vald 0 0
Saare Salme vald 6 6
Saare Torgu vald 0 0
Saare Valjala vald 0 0
Tartu Alatskivi vald 21 20
Tartu Elva linn 21 21
Tartu Haaslava vald 40 44
Tartu Kallaste linn 0 0
Tartu Kambja vald 4 4
Tartu Konguta vald 0 0
Tartu Laeva vald 4 4
Tartu Luunja vald 6 8
Tartu Meeksi vald 5 4
Tartu Mäksa vald 14 16
Tartu Nõo vald 22 25
Tartu Peipsiääre vald 0 0
Tartu Piirissaare vald 0 0
Tartu Puhja vald 21 23
Tartu Rannu vald 7 7
Tartu Rõngu vald 0 0
Tartu Tartu linn 379 390
Tartu Tartu vald 14 16
Tartu Tähtvere vald 16 22
Tartu Vara vald 8 8
Tartu Võnnu vald 0 0
Tartu Ülenurme vald 10 12
Valga Helme vald 4 4
Valga Hummuli vald 10 11
Valga Karula vald 13 12
Valga Otepää vald 10 10
83
Valga Palupera vald 0 0
Valga Puka vald 0 0
Valga Põdrala vald 0 0
Valga Sangaste vald 12 12
Valga Taheva vald 0 0
Valga Tõlliste vald 10 12
Valga Tõrva linn 53 52
Valga Valga linn 138 150
Valga Õru vald 0 0
Viljandi Abja vald 0 0
Viljandi Halliste vald 0 0
Viljandi Karksi vald 0 0
Viljandi Kolga-Jaani vald 0 0
Viljandi Kõo vald 6 7
Viljandi Kõpu vald 0 0
Viljandi Mõisaküla linn 0 0
Viljandi Paistu vald 0 0
Viljandi Pärsti vald 6 7
Viljandi Saarepeedi vald 11 13
Viljandi Suure-Jaani vald 8 8
Viljandi Tarvastu vald 13 14
Viljandi Viiratsi vald 24 29
Viljandi Viljandi linn 154 166
Viljandi Võhma linn 15 16
Võru Antsla vald 30 30
Võru Haanja vald 21 21
Võru Lasva vald 17 19
Võru Meremäe vald 66 64
Võru Misso vald 0 0
Võru Mõniste vald 0 0
Võru Rõuge vald 19 19
Võru Sõmerpalu vald 12 12
Võru Urvaste vald 35 34
Võru Varstu vald 0 0
Võru Vastseliina vald 17 14
Võru Võru linn 68 69
Võru Võru vald 53 61
6225 6851
Tabel 41. Eakate eluasemeteenuse sihtrühma suurus KOV-üksuste lõikes
Maakond KOV 2010 2020
Harju Aegviidu vald 15 14
Harju Anija vald 2 2
Harju Harku vald 4 6
84
Harju Jõelähtme vald 0 0
Harju Keila linn 2 2
Harju Keila vald 4 6
Harju Kernu vald 4 5
Harju Kiili vald 0 0
Harju Kose vald 9 10
Harju Kuusalu vald 5 6
Harju Kõue vald 5 5
Harju Loksa linn 0 0
Harju Maardu linn 20 32
Harju Nissi vald 5 6
Harju Padise vald 7 8
Harju Paldiski linn 2 3
Harju Raasiku vald 9 11
Harju Rae vald 17 25
Harju Saku vald 0 0
Harju Saue linn 7 8
Harju Saue vald 12 16
Harju Tallinn 855 1005
Harju Vasalemma vald 2 3
Harju Viimsi vald 0 0
Hiiu Emmaste vald 0 0
Hiiu Kõrgessaare vald 1 1
Hiiu Käina vald 4 5
Hiiu Kärdla linn 0 0
Hiiu Pühalepa vald 5 6
Ida-Viru Alajõe vald 0 0
Ida-Viru Aseri vald 0 0
Ida-Viru Avinurme vald 0 0
Ida-Viru Iisaku vald 2 2
Ida-Viru Illuka vald 1 1
Ida-Viru Jõhvi vald 29 28
Ida-Viru Kiviõli linn 23 22
Ida-Viru Kohtla vald 0 0
Ida-Viru Kohtla-Järve linn 44 50
Ida-Viru Kohtla-Nõmme vald 6 5
Ida-Viru Lohusuu vald 0 0
Ida-Viru Lüganuse vald 0 0
Ida-Viru Maidla vald 0 0
Ida-Viru Mäetaguse vald 2 2
Ida-Viru Narva linn 194 225
Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 0 0
Ida-Viru Püssi linn 0 0
Ida-Viru Sillamäe linn 11 12
Ida-Viru Sonda vald 0 0
85
Ida-Viru Toila vald 0 0
Ida-Viru Tudulinna vald 0 0
Ida-Viru Vaivara vald 1 1
Jõgeva Jõgeva linn 6 7
Jõgeva Jõgeva vald 17 19
Jõgeva Kasepää vald 0 0
Jõgeva Mustvee linn 0 0
Jõgeva Pajusi vald 0 0
Jõgeva Pala vald 0 0
Jõgeva Palamuse vald 1 1
Jõgeva Puurmani vald 4 4
Jõgeva Põltsamaa linn 16 16
Jõgeva Põltsamaa vald 1 1
Jõgeva Saare vald 4 4
Jõgeva Tabivere vald 9 10
Jõgeva Torma vald 6 7
Järva Albu vald 0 0
Järva Ambla vald 0 0
Järva Imavere vald 0 0
Järva Järva-Jaani vald 0 0
Järva Kareda vald 0 0
Järva Koeru vald 3 3
Järva Koigi vald 1 1
Järva Paide linn 8 9
Järva Paide vald 3 3
Järva Roosna-Alliku vald 10 11
Järva Türi vald 48 49
Järva Väätsa vald 2 3
Lääne Haapsalu linn 5 5
Lääne Hanila vald 4 4
Lääne Kullamaa vald 0 0
Lääne Lihula vald 0 0
Lääne Martna vald 0 0
Lääne Noarootsi vald 12 11
Lääne Nõva vald 0 0
Lääne Oru vald 2 2
Lääne Ridala vald 1 1
Lääne Risti vald 0 0
Lääne Taebla vald 6 7
Lääne Vormsi vald 1 1
Lääne-Viru Haljala vald 3 4
Lääne-Viru Kadrina vald 6 7
Lääne-Viru Kunda linn 10 9
86
Lääne-Viru Laekvere vald 5 5
Lääne-Viru Rakke vald 14 13
Lääne-Viru Rakvere linn 36 37
Lääne-Viru Rakvere vald 6 7
Lääne-Viru Rägavere vald 0 0
Lääne-Viru Sõmeru vald 0 0
Lääne-Viru Tamsalu vald 6 6
Lääne-Viru Tapa vald 38 38
Lääne-Viru Vihula vald 0 0
Lääne-Viru Vinni vald 41 44
Lääne-Viru Viru-Nigula vald 4 4
Lääne-Viru Väike-Maarja vald 14 15
Põlva Ahja vald 3 3
Põlva Kanepi vald 4 4
Põlva Kõlleste vald 0 0
Põlva Laheda vald 2 2
Põlva Mikitamäe vald 0 0
Põlva Mooste vald 3 3
Põlva Orava vald 3 2
Põlva Põlva linn 10 12
Põlva Põlva vald 3 4
Põlva Räpina vald 8 8
Põlva Valgjärve vald 1 1
Põlva Vastse-Kuuste vald 0 0
Põlva Veriora vald 3 3
Põlva Värska vald 2 2
Pärnu Are vald 4 4
Pärnu Audru vald 8 8
Pärnu Halinga vald 3 3
Pärnu Häädemeeste vald 1 1
Pärnu Kihnu vald 0 0
Pärnu Koonga vald 21 19
Pärnu Lavassaare vald 10 7
Pärnu Paikuse vald 11 11
Pärnu Pärnu linn 0 0
Pärnu Saarde vald 2 2
Pärnu Sauga vald 0 0
87
Pärnu Sindi linn 0 0
Pärnu Surju vald 0 0
Pärnu Tahkuranna vald 3 3
Pärnu Tootsi vald 0 0
Pärnu Tori vald 0 0
Pärnu Tõstamaa vald 2 2
Pärnu Varbla vald 2 2
Pärnu Vändra alev 0 0
Pärnu Vändra vald 12 12
Rapla Juuru vald 4 5
Rapla Järvakandi vald 11 9
Rapla Kaiu vald 7 8
Rapla Kehtna vald 18 20
Rapla Kohila vald 9 11
Rapla Käru vald 3 3
Rapla Märjamaa vald 17 19
Rapla Raikküla vald 1 1
Rapla Rapla vald 18 21
Rapla Vigala vald 4 5
Saare Kaarma vald 1 1
Saare Kihelkonna vald 0 0
Saare Kuressaare linn 27 27
Saare Kärla vald 0 0
Saare Laimjala vald 0 0
Saare Leisi vald 0 0
Saare Lümanda vald 1 1
Saare Muhu vald 2 2
Saare Mustjala vald 1 1
Saare Orissaare vald 3 3
Saare Pihtla vald 0 0
Saare Pöide vald 4 4
Saare Ruhnu vald 0 0
Saare Salme vald 1 1
Saare Torgu vald 0 0
Saare Valjala vald 2 2
Tartu Alatskivi vald 1 1
Tartu Elva linn 1 1
Tartu Haaslava vald 0 0
Tartu Kallaste linn 0 0
Tartu Kambja vald 0 0
Tartu Konguta vald 11 12
Tartu Laeva vald 0 0
Tartu Luunja vald 3 4
Tartu Meeksi vald 0 0
Tartu Mäksa vald 1 1
88
Tartu Nõo vald 0 0
Tartu Peipsiääre vald 0 0
Tartu Piirissaare vald 0 0
Tartu Puhja vald 1 1
Tartu Rannu vald 1 1
Tartu Rõngu vald 6 7
Tartu Tartu linn 148 152
Tartu Tartu vald 1 1
Tartu Tähtvere vald 10 14
Tartu Vara vald 3 3
Tartu Võnnu vald 0 0
Tartu Ülenurme vald 14 17
Valga Helme vald 0 0
Valga Hummuli vald 0 0
Valga Karula vald 1 1
Valga Otepää vald 3 3
Valga Palupera vald 0 0
Valga Puka vald 2 2
Valga Põdrala vald 3 3
Valga Sangaste vald 4 4
Valga Taheva vald 0 0
Valga Tõlliste vald 3 4
Valga Tõrva linn 18 18
Valga Valga linn 28 30
Valga Õru vald 5 5
Viljandi Abja vald 0 0
Viljandi Halliste vald 0 0
Viljandi Karksi vald 0 0
Viljandi Kolga-Jaani vald 0 0
Viljandi Kõo vald 5 6
Viljandi Kõpu vald 0 0
Viljandi Mõisaküla linn 0 0
Viljandi Paistu vald 1 1
Viljandi Pärsti vald 2 2
Viljandi Saarepeedi vald 1 1
Viljandi Suure-Jaani vald 3 3
Viljandi Tarvastu vald 0 0
Viljandi Viiratsi vald 10 12
Viljandi Viljandi linn 8 9
Viljandi Võhma linn 9 9
Võru Antsla vald 0 0
Võru Haanja vald 6 6
Võru Lasva vald 3 3
Võru Meremäe vald 8 8
Võru Misso vald 9 7
89
Võru Mõniste vald 1 1
Võru Rõuge vald 10 10
Võru Sõmerpalu vald 0 0
Võru Urvaste vald 2 2
Võru Varstu vald 7 7
Võru Vastseliina vald 3 3
Võru Võru linn 19 19
Võru Võru vald 4 5
2296 2559
Tabel 42. Eakate päevakeskuseteenuse sihtrühma prognoos KOV-üksuste lõikes
Maakond KOV 2010 2020
Harju Aegviidu vald 0 0
Harju Anija vald 200 228
Harju Harku vald 0 0
Harju Jõelähtme vald 44 57
Harju Keila linn 90 105
Harju Keila vald 0 0
Harju Kernu vald 0 0
Harju Kiili vald 0 0
Harju Kose vald 58 64
Harju Kuusalu vald 8 10
Harju Kõue vald 0 0
Harju Loksa linn 0 0
Harju Maardu linn 0 0
Harju Nissi vald 0 0
Harju Padise vald 0 0
Harju Paldiski linn 0 0
Harju Raasiku vald 0 0
Harju Rae vald 0 0
Harju Saku vald 262 326
Harju Saue linn 699 804
Harju Saue vald 0 0
Harju Tallinn 25970 30535
Harju Vasalemma vald 21 27
Harju Viimsi vald 0 0
Hiiu Emmaste vald 67 75
Hiiu Kõrgessaare vald 13 13
Hiiu Käina vald 12 15
Hiiu Kärdla linn 110 114
Hiiu Pühalepa vald 98 124
Ida-Viru Alajõe vald 0 0
Ida-Viru Aseri vald 0 0
Ida-Viru Avinurme vald 203 167
90
Ida-Viru Iisaku vald 0 0
Ida-Viru Illuka vald 0 0
Ida-Viru Jõhvi vald 0 0
Ida-Viru Kiviõli linn 81 77
Ida-Viru Kohtla vald 0 0
Ida-Viru Kohtla-Järve linn 570 651
Ida-Viru Kohtla-Nõmme vald 0 0
Ida-Viru Lohusuu vald 0 0
Ida-Viru Lüganuse vald 0 0
Ida-Viru Maidla vald 34 33
Ida-Viru Mäetaguse vald 0 0
Ida-Viru Narva linn 0 0
Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 0 0
Ida-Viru Püssi linn 82 113
Ida-Viru Sillamäe linn 0 0
Ida-Viru Sonda vald 0 0
Ida-Viru Toila vald 0 0
Ida-Viru Tudulinna vald 0 0
Ida-Viru Vaivara vald 0 0
Jõgeva Jõgeva linn 0 0
Jõgeva Jõgeva vald 0 0
Jõgeva Kasepää vald 0 0
Jõgeva Mustvee linn 0 0
Jõgeva Pajusi vald 0 0
Jõgeva Pala vald 0 0
Jõgeva Palamuse vald 0 0
Jõgeva Puurmani vald 0 0
Jõgeva Põltsamaa linn 0 0
Jõgeva Põltsamaa vald 0 0
Jõgeva Saare vald 0 0
Jõgeva Tabivere vald 0 0
Jõgeva Torma vald 0 0
Järva Albu vald 0 0
Järva Ambla vald 0 0
Järva Imavere vald 58 61
Järva Järva-Jaani vald 51 50
Järva Kareda vald 0 0
Järva Koeru vald 0 0
Järva Koigi vald 0 0
Järva Paide linn 62 68
Järva Paide vald 0 0
Järva Roosna-Alliku vald 0 0
Järva Türi vald 0 0
Järva Väätsa vald 0 0
Lääne Haapsalu linn 409 412
91
Lääne Hanila vald 0 0
Lääne Kullamaa vald 0 0
Lääne Lihula vald 0 0
Lääne Martna vald 0 0
Lääne Noarootsi vald 0 0
Lääne Nõva vald 0 0
Lääne Oru vald 0 0
Lääne Ridala vald 0 0
Lääne Risti vald 0 0
Lääne Taebla vald 0 0
Lääne Vormsi vald 0 0
Lääne-Viru Haljala vald 191 227
Lääne-Viru Kadrina vald 126 144
Lääne-Viru Kunda linn 66 61
Lääne-Viru Laekvere vald 0 0
Lääne-Viru Rakke vald 0 0
Lääne-Viru Rakvere linn 2151 2233
Lääne-Viru Rakvere vald 107 124
Lääne-Viru Rägavere vald 0 0
Lääne-Viru Sõmeru vald 174 198
Lääne-Viru Tamsalu vald 7 7
Lääne-Viru Tapa vald 130 130
Lääne-Viru Vihula vald 0 0
Lääne-Viru Vinni vald 15 16
Lääne-Viru Viru-Nigula vald 0 0
Lääne-Viru Väike-Maarja vald 0 0
Põlva Ahja vald 0 0
Põlva Kanepi vald 81 80
Põlva Kõlleste vald 0 0
Põlva Laheda vald 33 36
Põlva Mikitamäe vald 0 0
Põlva Mooste vald 0 0
Põlva Orava vald 0 0
Põlva Põlva linn 900 1097
Põlva Põlva vald 0 0
Põlva Räpina vald 31 30
92
Põlva Valgjärve vald 0 0
Põlva Vastse-Kuuste vald 0 0
Põlva Veriora vald 25 24
Põlva Värska vald 0 0
Pärnu Are vald 0 0
Pärnu Audru vald 0 0
Pärnu Halinga vald 0 0
Pärnu Häädemeeste vald 0 0
Pärnu Kihnu vald 0 0
Pärnu Koonga vald 0 0
Pärnu Lavassaare vald 0 0
Pärnu Paikuse vald 87 88
Pärnu Pärnu linn 625 566
Pärnu Saarde vald 0 0
Pärnu Sauga vald 0 0
Pärnu Sindi linn 108 105
Pärnu Surju vald 123 107
Pärnu Tahkuranna vald 0 0
Pärnu Tootsi vald 0 0
Pärnu Tori vald 0 0
Pärnu Tõstamaa vald 0 0
Pärnu Varbla vald 0 0
Pärnu Vändra alev 0 0
Pärnu Vändra vald 42 42
Rapla Juuru vald 0 0
Rapla Järvakandi vald 68 57
Rapla Kaiu vald 0 0
Rapla Kehtna vald 0 0
Rapla Kohila vald 62 73
Rapla Käru vald 0 0
Rapla Märjamaa vald 99 113
Rapla Raikküla vald 0 0
Rapla Rapla vald 0 0
Rapla Vigala vald 0 0
Saare Kaarma vald 0 0
Saare Kihelkonna vald 0 0
Saare Kuressaare linn 1586 1611
Saare Kärla vald 0 0
Saare Laimjala vald 0 0
Saare Leisi vald 32 28
Saare Lümanda vald 0 0
Saare Muhu vald 0 0
Saare Mustjala vald 0 0
Saare Orissaare vald 0 0
Saare Pihtla vald 0 0
93
Saare Pöide vald 0 0
Saare Ruhnu vald 0 0
Saare Salme vald 0 0
Saare Torgu vald 0 0
Saare Valjala vald 0 0
Tartu Alatskivi vald 0 0
Tartu Elva linn 22 22
Tartu Haaslava vald 52 58
Tartu Kallaste linn 0 0
Tartu Kambja vald 0 0
Tartu Konguta vald 0 0
Tartu Laeva vald 0 0
Tartu Luunja vald 0 0
Tartu Meeksi vald 0 0
Tartu Mäksa vald 0 0
Tartu Nõo vald 131 146
Tartu Peipsiääre vald 0 0
Tartu Piirissaare vald 0 0
Tartu Puhja vald 20 22
Tartu Rannu vald 106 109
Tartu Rõngu vald 0 0
Tartu Tartu linn 3239 3337
Tartu Tartu vald 0 0
Tartu Tähtvere vald 0 0
Tartu Vara vald 0 0
Tartu Võnnu vald 0 0
Tartu Ülenurme vald 0 0
Valga Helme vald 83 89
Valga Hummuli vald 18 19
Valga Karula vald 0 0
Valga Otepää vald 54 52
Valga Palupera vald 0 0
Valga Puka vald 0 0
Valga Põdrala vald 0 0
Valga Sangaste vald 0 0
Valga Taheva vald 0 0
Valga Tõlliste vald 0 0
Valga Tõrva linn 0 0
Valga Valga linn 261 284
Valga Õru vald 18 19
Viljandi Abja vald 0 0
Viljandi Halliste vald 0 0
Viljandi Karksi vald 0 0
Viljandi Kolga-Jaani vald 0 0
Viljandi Kõo vald 0 0
94
Viljandi Kõpu vald 0 0
Viljandi Mõisaküla linn 0 0
Viljandi Paistu vald 0 0
Viljandi Pärsti vald 0 0
Viljandi Saarepeedi vald 0 0
Viljandi Suure-Jaani vald 0 0
Viljandi Tarvastu vald 11 12
Viljandi Viiratsi vald 189 231
Viljandi Viljandi linn 1877 2018
Viljandi Võhma linn 326 343
Võru Antsla vald 0 0
Võru Haanja vald 0 0
Võru Lasva vald 0 0
Võru Meremäe vald 0 0
Võru Misso vald 0 0
Võru Mõniste vald 0 0
Võru Rõuge vald 0 0
Võru Sõmerpalu vald 0 0
Võru Urvaste vald 0 0
Võru Varstu vald 0 0
Võru Vastseliina vald 0 0
Võru Võru linn 228 232
Võru Võru vald 0 0
42706 48316
1.7 Sotsiaalteenuste osutamise ja ülesannete täitmise kulumudelid
1.7.1 Sotsiaalhoolekande arengukava
1.7.1.1 Kava olemasolu ja koostamise mudelid
Sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamisega/uuendamisega
tegelevad organisatsioonid (nimeliselt)
Arengukava väljatöötamisega tegeleva organisatsiooni tüüp Täiendavad märkused
vali sobiv tüüp: Linna- või vallavalitsus Linna- või vallavolikogu KOV allasutus KOV omandis MTÜ KOV omandis SA KOV omandis äriühing Konsultant
95
Osalejate arv Arv
Arengukava sotsiaalhoolekande osa koostamisel osalenud organisatsioonide arv
Arengukava sotsiaalhoolekande osa koostamisel osalenud isikute arv
1.7.1.2 Töökulud , konsultandi kaasamise ja tellitud uuringutega kaasnevad kulud kava koostamisel
Arengukava koostamise lisakulud
Kulud koos KMga, eur nimetus täpsustused
Konsultandi kaasamise kulud
Uuringute ja analüüside kulud
1.7.1.3 Tegevused ja tööaeg
Anda hinnang KOV ametnike/töötajate arengukava menetlemise ajakulule. Eeltäidetud andmed sotsiaalabi osakonna ja teenistuste kohta üle vaadata ja kustutada veerud, kui ametnik/töötaja
arenguakava menetlemises ei osale. linnavalitsus
Töötaja 1
Töötaja amet/töökoht
Töövaldkond
Sotsiaalhoolekande arengukava koostamisel osalenud isiku
kvalifikatsioon
Haridustase
eriala
Brutotöötasu (tegelik 2011)
Tegelik koormus
Sotsiaahoolekande arengukava menetlemisele kulutatav % tööajast
Tööaja jaotus arenguakava koostamise põhitegevuste lõikes Tööaeg (valige vastamiseks
sobivaim ajakulu määramise alus)
Põhitegevused teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage)
Elanike ning sotsiaalhoolekande asutuste ja ühingute teavitamine arengukava väljatöötamise protsessist päevi aastas
Arengukava sotsiaalhoolekande valdkonna töögruppide nõupidamiste korraldamine päevi aastas
Arengukava sotsiaalhoolekande valdkonna teksti (sh tegevustabelid) koostamine päevi aastas
Suhtlemine konsultandiga (juhul kui konsultant on arengukava väljatöötamisse kaasatud) päevi aastas
Ametnike töö volikogus
Arengukava sotsiaalhoolekande osa tutvustamine volikogus, osalemine volikogu arengukava puudutavatel istungitel ning selleks materjalide ettevalmistamine päevi aastas
Koostöö riigiasutustega arengukava sotsiaalhoolekande osa väljatöötamisel päevi aastas
96
Koostöö ettevõtete ja kodanikeühendustega arengukava sotsiaalhoolekande osa väljatöötamisel päevi aastas
Osalemine arengukava tutvustavatel avalikel koosolekutel päevi aastas
Arengukava sotsiaalhoolekande osa seire
Arengukavas seatud eesmärkide ja saavutatud tulemuste võrdlemine tuginedes statistikale ja uuringutele; kavandatud tegevuste ja elluviidud tegevuste võrdlemine ja järelduste tegemine/sõnastamine päevi aastas
1.7.1.4 Kuluefetkiivsus
1.7.2 Sotsiaalhoolekande korralduse üldaktid
1.7.2.1 Üldaktide loetelu
Kehtiva eakaid(65+) kui sihtrühma
puudutava sotsiaalhoolekande üldakti (sh asutuste
põhimäärused üksikaktina nagu
volikogu/valitsuse korraldus/otsus)
nimetus Üldakti
kehtestaja
Üldakti kehtestamise
aasta
Üldakti koostamisele kulunud aeg (ajavahemik
protsessi algusest kuni
kehtestamiseni)
Üldakti ettevalmistamisesse
kaasatud organisatsioonide arv
Üldakti koostamiseks
kaasatud konsultandi kulud, eur
Üldakti koostamiseks
tellitud uuringute ja analüüside kulud, eur
1.7.2.2 Üldakti koostamise tegevused ja tööaeg
Anda hinnang KOV ametnike/töötajate sotsiaalhoolekandealaste eakaid sihtrühmana hõlmavate üldaktide ja asjakohaste üksikaktide (nt asutuse põhimäärus) menetlemise ajakulule aastas keskmiselt arvestades
perioodi 2008-2012. Eeltäidetud andmed sotsiaalabi osakonna ja teenistuste ametnike/töötajate kohta üle vaadata ja kustutada veerud, kui ametnik/töötaja üldaktide menetlemises ei osale.
linnavalitsus
Töötaja 1
Töötaja amet/töökoht
Töövaldkonnad
Haridustase
Eakatele sihtrühma sotsiaalhoolekannet korraldava isiku kvalifikatsioon (märgi eriala)
Brutotöötasu (täiskoormusega) tegelik 2011
Tegelik koormus
Eakatele sihtrühma sotsiaalhoolekannet korraldavate üldaktide menetlemisele kulutatav % tööajast (sh üldaktid, mille sisu haarab lisaks eakatele ka teisi sihtrühmasid)
Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes vali sobivaim ajakulu
Põhitegevused teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage)
97
määramise alus
Koostöö konsultandi/eksperdiga üldaktide koostamisel
tööpäevi alates tegevuse algusest
Üldaktide eelnõude algatamine, ettevalmistamine
ettekannete, ülevaadete koostamine; osalemine koosolekutel, istungitel, komisjonide töös jne
tööpäevi alates tegevuse algusest
Üldaktide menetlemine linna- või vallavalitsuses
tööpäevi alates tegevuse algusest
Üldaktide menetlemine linna- või vallavolikogus
tööpäevi alates tegevuse algusest
Üldaktide avalikustamine dokumendiregistris, kohalikus meedias tööpäevi alates tegevuse algusest
1.7.2.3 Töökulud üldaktide koostamisel
1.7.2.4 Kuluefektiivsus
1.7.3 Sotsiaalnõustamine
1.7.3.1 Korraldusmudelid
sotsiaalnõustamisteenuse osutamisega tegelevad
organisatsioonid (nimeliselt) Organisatsiooni
tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)
1.7.3.2 Ühingud, asutused ja KOV personal
1.7.3.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg
Töötaja amet/töökoht Töötaja 1
Töövaldkond
Haridustase
Sotsiaalnõustamise teenust osutava isiku kvalifikatsioonile vastavus
Vastava haridusega (märgi haridustase ja eriala)
Täiendõppe läbinud
Ilma vastava ettevalmistuseta
Kuu brutotöötasu (täiskoormusega)
Tegelik koormus
Sotsiaalnõustamise teenuse osutamisele kulutatav % tööajast
Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes Tööaeg (valige
vastamiseks sobivaim ajakulu määramise alus)
Põhitegevused teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage)
Teavitamine
nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine, sh eakate sihtgrupi teavitamine alternatiivsete meetmetega päevi aastas
98
Kliendi suunamine kliendiga suhtlemine enne ja pärast tegelikku nõustamist - telefoniga, kontoris, muul viisil päevi aastas
Kliendi nõustamine
Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. (§11) päevi aastas
Dokumentide vormistamine
Kliendi juhtumiplaani koostamine ja pidamine, muude teenusega seotud dokumentide koostamine päevi aastas
Arvlemine Sotsiaalnõustamise teenuse osutamisega seotud arvete koostamine ja raamatupidamine päevi aastas
Aruandluse koostamine Statistiline aruandlus, registrite pidamine, osalemine uuringutes päevi aastas
KOV järelevalve ja kontroll
nt. sisekontroll sotsiaalnõustamise teenuse osutajate üle või teenuse osutamise delegeerimise puhul kontroll ja järelevalve teenust osutava ühingu üle päevi aastas
Riiklik järelevalve
Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda asjaomase järelevalveasutuse poole. päevi aastas
eakad (65+)
kliendid kokku
Sotsiaalnõustamise kordade keskmine kumulatiivne arv kuus [täpsete andmete puudumisel hinnanguline arv]
Sotsiaalnõustamise kordade keskmine hinnanguline ajaline kestus
Nõustamisjuhtumite arv aastas [täpsete andmete puudumisel hinnanguline arv]
1.7.3.4 Ruumide kasutus
KOV taristu failist väljavõte ametnikkonna käsutuses oleva taristu kasutuse kohta personali ajakulude
baasil
1.7.3.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus
eakate (65+) sotsiaalnõustamisteenuse põhitegevuskulud allasutustel ja teenuse
sisseostmine KOV-il, eur 0
3. allasutuste tegevuskulud sotsiaalnõustamisteenuse osutamisel 0
99
3.1. allasutus(t)e personalikulud sotsiaalnõustamisteenuse osutamisel
3.2. allasutus(t)e majandamiskulud sotsiaalnõustamisteenuse osutamisel
3.3. mittesihtotstarbelised ja sihtotstarbelised eraldised jooksvate kulude katteks sotsiaalnõustamisteenust osutava(te)le allasutus(t)ele
4. KOV osalusega eraõiguslikelt ühingutelt teenuse sisseost, art 5526
5. teistelt asutustelt teenuse sisseost, art 5526
1.7.4 Eluasemeteenus (eluruumi kohandamine)
1.7.4.1 Korraldusmudelid
Eluasemeteenuse osutamisega tegelevad
organisatsioonid (nimeliselt)
Teenust osutava
organisatsiooni tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)
Eluruumi kohandamise teenuse korraldamise ja osutamisega tegelevad organisatsioonid (nimeliselt)
Teenust osutava organisatsiooni tüüp
Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)
Eluruumi kohandamise teenuse pakkumisel tuginetakse enamasti teenuse sisseostmisele (hanked) erasektori ehitusettevõttelt (Praksis, 2012) või kasutatakse toetuste maksmist / kulude kompenseerimist isikule.
1.7.4.2 Ühingud, asutused ja KOV personal
1.7.4.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg
Eluasemeteenus Töötaja 1
100
Töötaja amet/töökoht
Töövaldkond
Haridustase
Brutotöötasu (täiskoormusega) tegelik 2011
Tegelik koormus
Eluasemeteenuse korraldamisele kulutatav % tööajast
Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes Tööaeg (valige vastamiseks
sobivaim ajakulu määramise alus)
Põhitegevused teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage)
Teavitamine
nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid teavitada pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2). päevi aastas
Sotsiaaleluaseme taotluste vastuvõtt, menetlemine ja arvele võtmine päevi aastas
Eluruumi kasutusse andmise otsuse tegemine päevi aastas
Sotsiaaleluaseme lepingu sõlmimine, uuendamine ja lõpetamine päevi aastas
Arvlemine Sotsiaaleluaseme teenuse osutamisega seotud arvete koostamine ja raamatupidamine päevi aastas
Aruandluse koostamine Statistiline aruandlus, registrite pidamine, osalemine uuringutes päevi aastas
KOV järelevalve ja kontroll
Nt sisemine kontroll sotsiaaleluasemete kasutamise ja hoidmise üle või teenuse osutamise delegeerimise puhul kontroll ja järelevalve teenust osutava ühingu üle päevi aastas
Riiklik järelevalve
Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda asjaomase järelevalveasutuse poole. päevi aastas
Eluruumi kohandamise teenus linnavalitsus
Töötaja 1
Töötaja amet/töökoht
Töövaldkond
Haridustase
Brutotöötasu (tegelik 2011)
Tegelik koormus
Eluruumide kohadamise teenuse korraldamisele ja eakatele osutamisele kulutatav % tööajast
Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes valige
vastamiseks sobivaim ajakulu
määramise alus
Põhitegevused Täpsustusi (vajadusel lisage)
Teavitamine
nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid teavitada pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2). päevi aastas
101
Eluruumi kohandamise taotluste vastuvõtt, nõustamine
Isik esitab valla- või linnavalitsusele taotluse toetuse saamiseks põhjendades eluruumi kohandamise vajadust. Valla- või linnavalitsus nõustab isikut eluruumi kohandamise vajaduse ja ulatuse osas. päevi aastas
Eluruumi kohandamise kompenseerimise otsuste langetamine
Valla- või linnavalitsus langetab valla- või linnavolikogu poolt kehtestatud korras otsuse teenuse osutamise kohta, lähtudes isiku vajadustest ning eluruumi kohandamise maksumuse kalkulatsioonist. päevi aastas
Abistamine sobiva eluruumi otsimisel
Valla- või linnavalitsusel on õigus keelduda eluruumi kohandamisest, kui isiku eluruumi kohandamine ei ole mõistlik suurte kulutuste või omandisuhte tõttu, abistades seejuures isikut sobivama elukoha leidmisel. päevi aastas
Arvlemine Eluruumi kohandamise toetuse väljamaksmine, raamatupidamine päevi aastas
Aruandluse koostamine Statistiline aruandlus, registrite pidamine, osalemine uuringutes päevi aastas
KOV järelevalve ja kontrolli teostamine nt. sisekontroll eluruumi kohandamise toetuste kasutajate üle päevi aastas
Osalemine riikliku järelevalve teostamisel
Riikliku järelevalve käigus tehtav töö linna- või vallavalitsuses. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda asjaomase järelevalveasutuse poole. päevi aastas
kliendid kokku sh eakad
(65+)
Menetletud sotsiaaleluaseme teenuse taotlused kokku aastal 2011
Sotsiaaleluaseme teenusel viibivad pered (ka üheliikmelised) seisuga 31.12.2011
Sotsiaaleluaseme teenusel viibivad isikud kokku
Sotsiaaleluaseme teenusele saabunud isikud kokku
sh hoolekandeasutusest ööpäevaringselt teenuselt
sh eraelamispinnalt
Sotsiaaleluaseme teenuselt lahkunud isikud kokku
sh hoolekandeasutusse ööpäevaringsele teenusele
sh eraelamispinnale
sh surnud
kliendid kokku sh eakad
(65+)
Eluruumi kohandamise kompenseerimise taotlused
Eluruumi kohandamise osas nõustatud kliendid
Eluruumi kohandamise teenuse saajate arv (määratud toetus)
sh eraomandis eluruumid
sh KOV omandis eluruumid
102
sh riigi omandis eluruumid
1.7.4.4 Taristu
olemasolev taristu seisuga 2011 lisavajadus/järjekord
ühikute arv
kokku
Sotsiaal-eluruumide
kasuliku pinna suurus (m2)
Sotsiaal-eluruumides
viibivate isikute arv
seisuga 31.12.2011
Hõivatud sotsiaaleluruumid
seisuga 31.12.2011
ühikute arv
kokku
Sotsiaal-eluruumide
kasuliku pinna suurus (m2)
Sotsiaal-eluruumi
järjekorras viibivate
isikute arv 31.12.2011
seisuga
Sotsiaaleluasemete/isikute arv kokku
nendest korterite arv
korteritest kohandatud erivajadusega inimestele
vajavad kohandamist erivajadusega inimestele
tubade arv (üksikud toad)
tubadest kohandatud erivajadusega inimestele
vajavad kohandamist erivajadusega inimestele
1.7.4.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus
2011.aasta Maht, eur täpsustused
Eluasemeteenuse nn puhasmajandamiskulud (S-veeb metoodika) kokku, eur
sh KOV
sh riik
sh muud allikad
Kulude maht, eur
Eraldised eluruumi kohandamiseks kokku
sh eraomandis eluruumid
sh KOV omandis eluruumid
sh riigi omandis eluruumid
103
1.7.5 Koduteenused (koduabi ja isikuabi)
1.7.5.1 Korraldusmudelid
Soovituslikus juhendis on eraldi viidatud KOVide koostööle kui võimalusele koduteenuse
kättesaadavuse paremaks tagamiseks. Vastavalt Praksise uuringule (2012) ostetakse koduteenuseid
harva sisse, reeglina toimub teenuse pakkumine kohaliku omavalitsuse töötajaskonna poolt või on
teenuse osutamine lahendatud hoopiski hooldajatoetuse maksmise kaudu.
Koduhooldusteenust osutav(ad)
organisatsioon(id) (nimeliselt)
Organisatsiooni tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)
1.7.5.2 Ühingud, asutused ja KOV personal
1.7.5.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg
NB! Ainult KOV ametnikkond/töötajaskond, kes seotud koduteenuse korraldamisega
linnavalitsus
Töötaja 1
Töötaja amet/töökoht
töövaldkond
Haridustase
Koduteenust korraldava ja/või osutava (KOV teenistuja) isiku kvalifikatsioonile vastavus
Vastava haridusega (märgi haridustase ja eriala)
Täiendõppe läbinud
Ilma vastava ettevalmistuseta
brutotöötasu (täiskoormusega) 2011 tegelik
Tegelik koormus
Eakate koduhoolduse teenuse korraldamisele kulutatav % tööajast
Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes valige vastamiseks
sobivaim ajakulu määramise alus
Põhitegevused teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage)
projektide koostamine
nt EL struktuurifondidest projektidega koduteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks lisarahastuse hankimine päevi aastas
koduhooldusteenuse hangete korraldamises osalemine
sh teenuste hankedokumentide koostamine, hanke läbiviimine, lepingute sõlmimine päevi aastas
allasutuste töö koordineerimine, koostöö lepingupartneritega
104
Teavitamine teenusest
nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid teavitada pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2). päevi aastas
Taotlemine, suunamine ja teenuse vajaduse hindamine
Teenuse taotlemisel pöördumine kohaliku omavalitsuse/teenust osutava asutuse poole, teenuse saamise tingimuste ja korra tutvustamine, teenusele suunamine vastava teenuse pakkuja juurde. Isiku abi- ja teenuse vajaduse hindamine. päevi aastas
Koduhoolduse lepingute ettevalmistamine, sõlmimine ja lõpetamine
Teenuse osutamisel aluseks koduteenuse leping (kolmepoolne kui KOV osaleb rahastamisel). Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja/või teenuse osutaja. Näiteks võib teenuse taotlemisel vaja minna: omavalitsuse garantiikirja, kui teenust rahastab kohalik omavalitsus. päevi aastas
Elanike kaebuste ja vaiete menetlemine
Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui inimene sellega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõike 3 alusel. Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut (või tema seaduslikku esindajat) suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast. päevi aastas
Dokumentide vormistamine
Kliendi juhtumiplaani koostamine ja pidamine, muude teenusega seotud dokumentide koostamine päevi aastas
Arvlemine Koduhoolduse teenuse osutamisega seotud arvete koostamine ja raamatupidamine päevi aastas
Aruandluse koostamine Statistiline aruandlus, registrite pidamine, osalemine uuringutes päevi aastas
KOV järelevalve ja kontroll
nt. sisekontroll koduhoolduse teenuse osutajate üle või teenuse osutamise delegeerimise puhul kontroll ja järelevalve teenust osutava ühingu üle päevi aastas
Riiklik järelevalve
Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda asjaomase järelevalveasutuse poole. päevi aastas
Koduteenuste kohta on statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale kohaliku
omavalitsuse üksuse ülesanne (SHS § 6 punkt 8 1; VV määrus 9.05.2007 nr 44
"Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“).
105
2011. aasta [täpsete andmete puudumisel hinnanguline arv]
Kokku
Sotsiaalabi osakonna ametnike
poolt/osalusel sõlmitud lepingud
Päevakeskuse X töötajate poolt
sõlmitud lepingud / kliendid
klientide arv kokku
eakate (65+)
klientide arv
klientide arv
kokku
eakate (65+)
klientide arv
klientide arv
kokku
eakate (65+)
klientide arv
sõlmitud koduhoolduslepingud aastas kokku
koduteenuse klientide arv aastas
sh. kodus kohapeal osutatavaid koduteenuseid kasutatavate kliendid
sh. transpordi kasutust nõudvaid teenuseid (toimingute tegemisel väljapool kodu, nt
poes/arstil käimine) kasutavad kliendid
sh. koduse hooldusabi teenust kasutavad kliendid
sh eluasemeteenusel viibivad kliendid
1.7.5.4 Taristu
Hoone/ruum
Koduhoolduse teenuse osutajate poolt kasutatava ruumi kasuliku pinna suurus (m2) (nt. ruum, kus
sõlmitakse koduhoolduse lepinguid, hoitakse teenuse
osutamiseks vajalikku inventari, täidetakse dokumente)
Ruumi asukoht (KOV asutuse või ühingu hoone, äriühingu
hoone, koduhooldaja isiklik kodu)
Ruumi kasutamine koduhoolduse teenuse
korraldamiseks ja osutamiseks (% kasutuse
ajast kokku)
1.7.5.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus
2011. aasta Koduteenused
kokku sh
Koduabi sh hooldusabi
kodus
koduteenusega seotud põhitegevuse tulud KOV-il kokku, eur 0
1. mittessihtotstarbelised ja sihteraldised jooksvate kulude katteks kokku 0
sh riik
sh muud allikad
2. tulud majandustegevusest (kliendi poolt tasutud omaosalus teenuste eest, arvlemine teiste KOVidega) ja muud tulud kokku
koduteenuse osutamisega seotud põhitegevuse kulud KOV-il kokku, eur 0
106
3. Päevkeskus Kalda tegevuskulud koduteenuse osutamisel
3.1. personalikulud
3.2. majandamis- ja muud kulud
sh transpordikulud
4. koduteenuse sisseost / asutuse kulud koduteenuse osutamisele
1.7.6 Päevakeskusteenus
1.7.6.1 Korraldusmudelid
Eakatele päevakeskuse teenuse osutamisega tegelevad
organisatsioonid (nimeliselt)
Teenust osutava organisatsiooni
tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)
1.7.6.2 Ühingud, asutused ja KOV personal
1.7.6.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg
Eakatele päevakeskuse teenuse korraldaja
linnavalitsus
Töötaja 1
Töötaja amet/töökoht
töövaldkond
Eakatele päevakeskuse teenuse korraldaja ja osutaja kvalifikatsioonile vastavus
Vastava haridusega (märgi haridustase ja eriala)
Täiendõppe läbinud
Ilma vastava ettevalmistuseta
Brutotöötasu (täiskoormusega) tegelik 2011
Tegelik koormus
Päevakeskuseteenuse korraldamisele ja osutamisele kulutatav % tööajast
Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes valige vastamiseks sobivaim ajakulu määramise alus
Põhitegevused teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage)
Teavitamine
nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid teavitada pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2). päevi aastas
allasutuste töö koordinerimine, koostöö lepingu partneritega päevi aastas
päevakeskuse teenuste hangete korraldamises osalemine
sh teenuste hankedokumentide koostamine, hanke läbiviimine, lepingute sõlmimine päevi aastas
projektide koostamine
nt EL struktuurifondidest projektidega päevakeskusteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks lisarahastuse hankimine päevi aastas
Arvlemine, raamatupidamine Päevakeskuse teenuse osutamisega seotud arvete koostamine ja raamatupidamine päevi aastas
107
Aruandluse koostamine Statistiline aruandlus, registrite pidamine, osalemine uuringutes päevi aastas
KOV järelevalve ja kontroll
nt. sisekontroll päevakeskuse teenuse osutajate üle või teenuse osutamise delegeerimise puhul kontroll ja järelevalve teenust osutava ühingu üle päevi aastas
Riiklik järelevalve
Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. päevi aastas
Päevakeskusteenuste kohta on statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale
(SHS § 6 punkt 8 1; VV määrus 9.05.2007 nr 44 "Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“) teenust osutava asutuse ülesanne.
1.7.6.4 Taristu
Hoone
Päevakeskuse teenuste osutamiseks kasutatavate
ruumi(de) kasulik pind (m2)
Ruumi kasutamine päevakeskuse teenuse
korraldamiseks (% kasutuse ajast kokku)
omanik / kasutamine lepingu alusel (tasu eest, tasuta)
…
transpordivahend
teenuse osutamisel kasutatav
transpordivahendid
teenuse osutamisel kalendrikuus keskmiselt
läbitav km arv
omanik / kasutamine lepingu alusel (tasu eest, tasuta)
…
1.7.6.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus
Kokku 1 2
päevakeskusteenustega seotud põhitegevuse tulud KOV-il kokku, eur 0 0 0
1. mittessihtotstarbelised ja sihteraldised jooksvate kulude katteks kokku 0 0 0
sh riik 0
sh muud allikad 0
2. tulud majandustegevusest (sh kliendi poolt tasutud omaosalus teenuste eest, arvlemine teiste KOVidega) 0
3. muud tulud 0
päevakeskusteenustega seotud põhitegevuse kulud KOV-il kokku, eur 0 0 0
108
3. allasutuste tegevuskulud päevakeskusteenuste osutamisel 0 0 0
3.1. allasutus(t)e personalikulud 0
3.2. allasutus(t)e majandamiskulud 0
3.3. mittesihtotstarbelised ja sihtotstarbelised eraldised jooksvate kulude katteks allasutus(t)ele 0
4. KOV osalusega eraõiguslikelt ühingutelt teenuse sisseost 0
5. teistelt asutustelt teenuse sisseost 0
1.7.7 Üldhooldekoduteenus
1.7.7.1 Korraldusmudelid
Üldhooldekodu teenuse osutamisega tegelevad
organisatsioonid (nimeliselt) Organisatsiooni
tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)
1.7.7.2 Ühingud, asutused ja KOV personal
1.7.7.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg
Üldhooldekodu teenuse korraldamine linnavalitsus
Töötaja 1
Töötaja amet/töökoht
Töövaldkond
Haridustase
Üldhooldekodu teenust korraldava isiku kvalifikatsioonile vastavus
Vastava haridusega (märgi haridustase ja eriala)
Täiendõppe läbinud
Ilma vastava ettevalmistuseta
Kuu brutotöötasu (täiskoormusega)
Tegelik koormus
Eakate üldhooldekodu teenuse korraldamisele kulutatav tööaeg, % tööajast
Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes Põhitegevused Täpsustusi (vajadusel lisage)
Teavitamine
nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid teavitada pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2).
Tööaeg (valige vastamiseks sobivaim ajakulu määramise alus)
109
Teenuse taotlemine ja teenuse vajaduse hindamine
Hooldusvajaduse ilmnemine/märkamine ja registreerimine/fikseerimine; Isikuga kontakti loomine ning koostöös abivajaduse ja tegevusvõime hindamine tunnustatud hindamisinstrumendi alusel sotsiaaltöötaja, perearsti, pereõe või hooldusjuhi poolt; Otsuse tegemine (kaasata isik ja/või tema lähedased, vajadusel teiste erialade spetsialistid (komisjon)); Teabe andmine teenuste - asjaajamise kohta (sh taotluse esitamine); suunamine asjakohase ja kliendile sobiva spetsialisti/asutuse juurde.
Üldhooldekodus hooldamise lepingute ettevalmistamine, sõlmimine ja lõpetamine
Kui sobiv hoolekandeasutus on leitud, sõlmib hoolealune (või tema seaduslik esindaja) asutuse juhiga lepingu, mis sätestab hooldekodus elamise tingimused ja teenuste eest tasumise korra. Juhul, kui kliendi teenuste eest tasumisel osaleb ka kliendi elukohajärgne kohalik omavalitsus, sõlmitakse kolmepoolne finantseerimiskokkulepe.
Hooldusteenuse osutamine üldhooldekodus
Hooldusteenuse osutamise käigus tehakse hooldustoiminguid (nt mähkmete vahetamine, pesemine, toitmine), toitlustamine, majutamine (va päevane teenus st intervall ja ööpäevase puhul on) ning vajadusel lisaks ka sotsiaalnõustamine, abiahenditega seotud nõustamine, rehabiliteerimine, huvidel ja hobidel põhinevad tegevused.
Elanike kaebuste ja vaiete menetlemine
Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui inimene sellega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõike 3 alusel. Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, kui isik on võimeline öeldut või loetut mõistma. Kui isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse isiku õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, isiku seaduslikku esindaja.
Dokumentide vormistamine
Kliendi juhtumiplaani koostamine, toimiku pidamine, muude teenusega seotud dokumentide koostamine
Arvlemine Üldhoolekodu teenuse osutamisega seotud arvete koostamine ja raamatupidamine
Aruandluse koostamine Statistiline aruandlus (sh H-veeb aruanded), registrite pidamine, osalemine uuringutes
KOV järelevalve ja kontroll asutuse sisene ja KOV sisekontroll üldhooldekoduteenuse osutajate üle
Riiklik järelevalve
Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet.
Üldhooldekodud kui hoolekandeasutused koostavad SHS § 6 punkti 8 1 alusel kehtestatud korras sotsiaalhoolekandealaseid statistilisi aruandeid ja esitavad need maavanemale (SHS § 17 1). Vastavalt Praxise uuringule (2012) on teenuste sisseostmine kõige sagedasem just
üldhooldekoduteenuse puhul, kus teenuse pakkujate võrk on ulatuslikult välja arenenud, kuid teenuse
kättesaadavust oluliselt piirav asjaolu on teenuse hind.
KOV üldhooldekoduteenuse kliendid ühik kokku 1 2
Kalendriaastal KOV poolse osalise finantseerimisega üldhooldekoduteenuse kliendid kokku
arv
vali sobiv variant
Kalendriaastal KOV poolse osalise finantseerimisega üldhooldekoduteenusel viibinud eakad (65+) kokku
arv
vali sobiv variant
110
KOV osalusel sõlmitud üldhooldekodu lepingute arv aastas arv
Eakatega (65+) KOV osalusel sõlmitud üldhooldekodu lepingute arv aastas arv
nn Järjekorras kliendid kokku arv
nn Järjekorras eakad (65+) kliendid kokku arv
1.7.7.4 Taristu
Hoone Kasuliku pinna suurus (m2)
Hoone kasutamine üldhooldekodu teenuse osutamiseks (% kasulikust pinnast)
omanik KOV / ...
kasutamine lepingu alusel tasu eest / tasuta
1.7.7.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus
Aasta 2011 Kokku põhiteenus lisateenused
üldhooldekodude teenusega seotud põhitegevuse tulud KOV-il kokku, eur 0
1. mittessihtotstarbelised ja sihteraldised jooksvate kulude katteks kokku 0
sh riik
sh muud allikad
2. tulud majandustegevusest (kliendi poolt tasutud omaosalus teenuste eest, sh arvlemine teiste KOVidega) ja muud tulud kokku
üldhooldekodude teenusega seotud põhitegevuse kulud KOV-il kokku, eur 0
3. allasutuste tegevuskulud üldhooldekoduteenuse osutamisel 0
3.1. allasutus(t)e personalikulud üldhooldekodude teenuse osutamisel
3.2. allasutus(t)e majandamiskulud üldhooldekodude teenuse osutamisel
sh sotsiaalteenused, art 5526
3.3. mittesihtotstarbelised ja sihtotstarbelised eraldised jooksvate kulude katteks üldhooldekoduteenust osutava(te)le allasutus(t)ele
4. KOV osalusega eraõiguslikelt ühingutelt teenuse sisseost, art 5526
5. teistelt asutustelt teenuse sisseost, art 5526
