1

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI

LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED

A. SOTSIAALAINED

1. AJALUGU - 50 % . Eksamil on võimalik kasutada „Gümnaasiumi ajaloo atlast“ .

TEEMAD :

I EESTI AJALUGU

1. Eesti üleminekul esiajast keskaega

Läti Henriku kroonika kui ajalooallikas. Eesti ala esiaja lõpul: halduslik korraldus, elatusalad,

Eesti elanike varanduslik ja õiguslik seisund, sõjaline tase ja suhted naabritega. Muinasusund

ja ristiusk. Liivimaa ristisõda: olukord Läänemere ümber 12. sajandi II poolel, esimesed

piiskopid, eestlaste naabrite alistamine, muistse vabadusvõitluse olulisemad sündmused,

eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses. Eesti ala keskaja algul: halduslik ja

kiriklik korraldus, talurahva olukord, lääniaadli ja linnade teke, Muutused Eesti ühiskonnas

esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga.

2. Eesti Vabariik 1918–1940

Eesti iseseisvumise eeldused (olukord maailmas, Venemaal ja Eestis). Iseseisvuse

väljakuulutamine. Vabadussõda (põhjused ja tulemused). Tartu rahu. Asutav Kogu. 1920.

aasta põhiseadus. Maareform. Eesti Vabariigi tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.

Sisepoliitiline ja majanduslik areng 1920. aastatel. Suur kriis (majanduslik, sisepoliitiline,

põhiseaduse) 1930. aastate algul. Vabadussõjalased. 1934. a. riigipööre ja vaikiv ajastu. 1938.

aasta põhiseadus. Majandusolud autoritarismi aastail. Välispoliitilised suundumused. MRP ja

baaside leping. Baaside ajastu.

Kultuuri areng: kultuuripoliitika, hariduselu ja koolisüsteem, kirjandus, kunst, muusika,

teadus, teater, sport.

II LÄHIAJALUGU

3. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil

Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tagajärjed.

Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles’ süsteem ja selle

lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad

pooled. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani

doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea

sõda, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine.

Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja

kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil.

2

4. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel

Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa,

Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel.

III ÜLDAJALUGU

5. Varauusaeg

Euroopa kaart varauusaja algul. Renessanss ja humanism: iseloomulikud jooned, levik

Euroopas. Trükikunsti algus ja selle tagajärjed. Leonardo da Vinci , Thomas More. Teaduse

ja tehnika areng: uus maailmapilt, M. Kopernik, G. Bruno, G. Galilei.

Maadeavastused ja nende tagajärjed: Maadeavastuste eeldused ja põhjused. Kolumbus.

Vasco da Gama. Magalhaes. Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed. Uuendused majanduselus.

Reformatsioon: põhjused, luterluse ja kalvinismi põhiseisukohad, Augsburgi usurahu,

reformatsiooni levik.

Vastureformatsioon: eesmärgid, jesuiitide ordu, inkvisitsioon, Trento kirikukogu,

vastureformatsiooni tulemused, ususõjad (Madalmaade vabadusvõitlus, hugenottide sõjad ) .

NÄIDISÜLESANDED :

1. Millised huvid olid Liivimaa ristisõdades järgmistel gruppidel? 3 p Kaupmehed:

................................................................................................................................................

………………………………………………………………………………………………

Rüütlid:

………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………

Vaimulikud:

……………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………

2. Töö fotodega. Fotodel on neli Eesti riigitegelast. 4 p

Foto nr 1 Foto nr 2 Foto nr 3 Foto 4

3

Nimetage neist kaks (perekonnanimi) ja pange kirja nende peamine teene Eesti riigi loomisel

1917–1920.

2.1. Isik fotol nr ……….. on ………………………………………………………………. 2 p

Tema peamine teene oli ……………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………

2. 2. Isik fotol nr ……………on 2 p

………………………………………………………………………………………………

Tema peamine teene oli ……………………………………………………………………..

………………………………………………………………………………………………..

3. Märkige tabelis ristiga (X), kas tegemist on Esimese või Teise maailmasõja. 2 p

tulemustega. (7–8 õiget 2 punkti; 5–6 õiget 1 punkt)

I maailmasõda Tulemused II maailmasõda

Suurte impeeriumide lagunemine

NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas

Eesti iseseisvuse kaotus

Soome iseseisvumine

Poola koridori loomine

Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa

Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks

Eesti iseseisvumine

4. Vastake küsimustele teksti ja oma teadmiste põhjal. 3 p

Allikas:

„Kui tõele näkku vaadata, siis on Euroopa järgmise kolme-nelja aasta toidu ja muude

hädatarvilike kaupade (mis tulevad peamiselt Ameerikast) vajadus tema praegusest

maksevõimest nii palju suurem, et talle tuleb anda märkimisväärset lisaabi. Muidu ootab

Euroopat väga suur majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline allakäik.”

USA riigisekretär George C. Marshalli sõnavõtt Harvardi Ülikoolis 5. juuni 1947.

4.1. Milles seisnes USA abi eesmärk Euroopale allika põhjal? 1 p ……………………………………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………………………………….

4

4.2. Miks ei võtnud Ida-Euroopa riigid pakutavat abi vastu ? 1 p

……………………………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………………………..

4. 3. Andke hinnang Marshalli plaani tulemuslikkusele Lääne-Euroopa jaoks. 1 p.

…………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………..

5. Töö kaardiga . 4 p

5. 1. Mille poolest erineb see kaart Esimese maailmasõja eelsest Euroopa kaardist? Esitage

üks näide.

………………………………………………………………………………………………….

5.2. Mille poolest erineb see kaart Teise maailmasõja järgsest Euroopa kaardist? Esitage üks

näide.

……………………………………………………………………………………………….

5 3. Esitage kaks muudatust, mis toimusid Euroopa kaardil 1930. aastatel enne Teise

maailmasõja puhkemist?

1)…………………………………………………………………………………………….

2 ) ……………………………………………………………………………………………

6. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused

6.1. Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla 3 p

11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p

1 duce 2 Führer 3 natsionaalsotsialism 4 rassipuhtus 5 viisaastak 6 fašism 7 korporatiivne

süsteem 8 Gulag 9 Gestapo 10 sõda Etioopiaga 11 Kristallöö 12 kollektiviseerimine

Itaalia Saksamaa Nõukogude Liit

5

1.2. Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2 p

Iseloomulik joon :

a ………………………………………………………………………………………

b ......................................................................................................................................

7. Reformatsiooni levik 17. saj keskpaigas. Tähistage tabelis õige vastus ristiga. 2 p

6- 7 õiget 2 punkti, 4- 5 – õiget 1 p

Maa Võitis katoliiklus Võitis luterlus

Põhja-Saksamaa

Lõuna-Saksamaa

Rootsi

Hispaania

Prantsusmaa

Liivimaa

Poola

ÕPPEKIRJANDUS :

o Kõiv, M, Laur, M . Inimene. Ühiskond. Kultuur. II Keskaeg, Tallinn. Avita 2007.

o Eesti ajalugu I ja II . Tallinn : Avita 2005, 2007.

o Laar, M,, Vahtre, L. Lähiajalugu gümnaasiumile I ja II . Tallinn : Avita 2005, 2007.

6

II ÜHISKONNAÕPETUS 30 %

Eksaminandid peavad tundma Eesti Vabariigi ja Euroopa kaarti, oskama kasutada ainealaseid

allikmaterjale, tabeleid, graafikuid, pilte informatsiooni leidmiseks, analüüsiks, üldistuste ja

järelduste tegemiseks, oma seisukoha kujundamiseks. Eksamil on vajalik kasutada Eesti

Vabariigi põhiseadust .

Teemad :

1. Ühiskond ja selle areng

Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne

ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond ). Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond.

Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Pluralismi olemus ja tähtsus.

Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm)., ühiskonna sidusus. Heaoluriik.

Ühiskonna jätkusuutlikkus . E- riik . Eesti rahvastiku – ja keskkonnaprobleemid-.

2. Ühiskonna valitsemine Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused..

Demokraatia põhiprintsiibid ja –väärtused. Demokraatlik valitsemiskord. Korruptsioon.

Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism.

Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised/ survegrupid ja erakonnad. Poliitilised

ideoloogiad. Valimiste funktsioonid, Eesti valimissüsteem, valimiskäitumine, valimiste

tulemused.

Koalitsioon. Opositsioon.

Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte Seadusandlik võim. Riigikogu töökorraldus.

Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Riigipea. Kohtuvõim.

Õigusriik. Seadused ja õigusnormid. Eesti Vabariigi põhiseadus. Eesti kohtusüsteem. Euroopa

Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus.

Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Eesti maakonnad.

Euroopa Liidu institutsioonid.

Inimõigused. Kodakondsus ja selle omandamine. Kodanikuõigused ja –kohustused.

3. Ühiskonna majandamine

Ühiskonna majandusressursid. Riik ja majandus. Turumajanduse toimimine. Ühishüved.

Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud. Inflatsioon. Riigieelarve.

Sisemajanduse kogutoodang. Välismajanduspoliitika. Eksport-import. IMF. Ühisraha euro.

Euroopa Liidu ( ühisturu ) nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus.

Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Tööhõivepoliitika. Rollid tööturul : tööandja ja töövõtja,

ettevõtja, omanik, tarbija..

Vajadused ja tarbimine. Säästlik tarbimine. Tarbijakaitse. Laenud. Vaesusriskid.

Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse

alal. Haridus ja elukestev õpe.

4. Maailma areng ja maailmapoliitika

Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma arengu ebaühtlus.

Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju

maailma arengule.

7

Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa

Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopa integratsioon.. Eesti ja rahvusvahelised

organisatsioonid;

NÄIDISÜLESANDED

1. Põhiseaduslik valitsemine Eestis. 6 p

1.1. Kuidas on Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt võimalik muuta põhiseaduse I peatükki ? 1 p

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

1.2. Leidke põhiseaduse abil, kas väited on õiged (+) või valed (–). Märkige tabelisse, milline

põhiseaduse paragrahv (PS §) kinnitab teie vastust. 4 p

Punkti saab iga õige rea eest.

+/– PS §

1. Eesti Vabariigi presidendil on õigus välja kuulutada sõjaseisukord

2. Eesti Vabariigi president võib süüdimõistetule armu anda.

3. Eesti Vabariigi valitsus valib Eesti Vabariigi presidendi.

4. Eesti Vabariigi presidendil on õigus välja kuulutada seadused.

1.3. Kellele lähevad Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, kui president ei saa oma ülesandeid

ajutiselt täita? 1 p

_____________________________________________________________________________

2. Valimised Eestis. 5 p

2.1. Mida tähendab valimiste regulaarsus Eestis? Vastake ühe näite abil. 1 p

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

2.2. Aastal 2011 valitud XII riigikogu erakonnad. 2 p

1) Riigikogu koalitsioonierakonnad on:

_____________________________________________

___________________________________________________________________________

2) Riigikogu opositsioonierakonnad on:

____________________________________________

___________________________________________________________________________

2.3. Aastal 2010 kerkis Eestis küsimus valimisea langetamisest 16. eluaastale. Esitage üks

pooltargument ja üks vastuargument valimisea langetamisele. 2 p

Pooltargument: __________________________________________________________

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

Vastuargument: ___________________________________________________________

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________

8

3. Maksud. 4 p

3.1. Riiklikud ja kohalikud maksud . 3 p

6 õiget – 3 p, 4-5 õiget – 2 p, 2-3 õiget – 1 p

Paigutage maksud (numbritega) õigesse lahtrisse: 1 – aktsiisid, 2 – mootorsõidukimaks,

3 – tulumaks, 4 – parkimistasu, 5 – käibemaks, 6 – sotsiaalmaks.

Riiklikud maksud Kohalikud maksud

3.2. Eestis kehtiv tulumaksumäär on väiksem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Kas teie

arvates peaks Eestis tulumaksumäära tõstma? Põhjendage seisukohta ühe argumendiga. 1 p

Pigem jah ______________ Pigem ei ______________

Põhjendus:

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

4. Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes. 4 p

Jagage antud valiku hulgast tabelisse ülesannete või eesmärkide järgi organisatsioonide /ühenduste

nimed (lühendid).

7 õiget – 4 p, 5–6 õiget 3 p, 3–4 õiget – 2 p, 1–2 õiget – 1 p

Valik: Euroopa Nõukogu (EN), NATO, Euroopa Liit (EL), OSCE, ÜRO, WTO, IMF

Ülesanne/eesmärk

Organisatsioon

/ühendus

1. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö

agamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ning humaanse iseloomuga

rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

2. Liikmelisus kindlustab riigile sõjalise julgeoleku, võimaldab tulemuslikult

osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ja tagada riigi kaitse.

3. Reguleerib riikide omavahelist kaubandust.

4. Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamine.

5. Inimõiguste kaitse ja edendamine ning nende rikkumise ennetamine.

Inimõiguste rikkumistele annab õigusliku hinnangu Euroopa Inimõiguste Kohus.

6. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja

demokraatia kaitsega. Inimõiguste kaitset ei vaadelda riigi siseasjana.

7. Inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide piires.

9

ÕPPEKIRJANDUS:

Raudla, H. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile I osa, Tallinn: Avita 2009.

Raudla, H . Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile II osa, Tallinn: Avita 2010.

Olenko, K. Toots , A. Ühiskonnaõpetus . Gümnaasiumiõpik, Tallinn 2005 .

III GEOGRAAFIA – 1. kursus ( Inimgeograafia ) – 20 %

TEEMAD :

1. Rahvastik

Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid. Maailma rahvaarv ja selle

muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastiku struktuur ja selle mõju riigi arengule.

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Rahvastikupoliitika. Rände põhjused ning

liigitamine. Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Pagulasprobleemid maailmas.

Põhimõisted: demograafia, demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp,

nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus,

suremus, loomulik iive, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, migratsioon, immigratsioon,

emigratsioon, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid, tööhõive struktuur, rahvastikupoliitika.

2. Muutused maailmamajanduses

Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused

tootmisepaigutuses. Rahvusvahelised firmad.

Põhimõisted: majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne sektor,

kapital, kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark, rahvusvaheline firma, geograafiline

tööjaotus.

3. Ühiskonna areng ja üleilmastumine

Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse. Arengutaseme

mõõtmine. Eri arengutasemega riigid. Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus

ning ruumiline korraldus. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng. Rahvusvahelised

organisatsioonid ja Eesti osalus nendes .

Põhimõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja arenenud riik,

üleilmastumine, SKT, inimarengu indeks. Euroopa Liit, WTO, IMF

10

NÄIDISÜLESANDED:

1. Rahvastik

Vastake järgmistele küsimustele toetudes tabelis ja joonisel esitatud andmetele . 4 p

11

2.Majandussektorid.

2.1. Kirjutage majandustegevused tabelisse õigesse kohta.

Majandustegevused: leivatoodete valmistamine, side- ja postiteenused, teraviljakasvatus,

kemikaalide tootmine, pangaülekanded.

2.2. Tooge välja ja põhjendage kahte muutust Suurbritannia hõive struktuuris. 2 p

1.muutus .......................................................................................................................

............................................................................................................................................

Põhjendus.....................................................................................................................

.......................................................................................................................................

2. muutus .........................................................................................................................

Põhjendus .......................................................................................................................

..........................................................................................................................................

3. Lugege tekst läbi ja vastake küsimustele.

Mööbli valmistamisel kasutatakse suhteliselt palju käsitsi tööd, mille eest makstakse Hiinas

töölisele dollar kuni poolteist päevas. Seetõttu tasub transpordikuludest hoolimata toota

Euroopa turu jaoks mööblit Aasias. Hiina ärimeeste soodsate pakkumiste tõttu kaotavad

mitmed Eesti ettevõtjad järjest enam eksporditurgu. Näiteks kaotas Võru mööblitootja AS

Wermo müügipartneri IKEA, kes teeb koostööd hiinlastega. Konkurentsisõjas on oluline ka

toodangu hulk: hiinlased ei tooda väikestes kogustes, vaid löövad massiga. Tulevikus mõjutab

Hiina Euroopa majandust veelgi enam. Konkurentsispüsimiseks peavad tootjad panustama

tehnoloogiasse, mis vähendab tööjõu vajadust. Eestile võib jääda väikepartiide tootmise nišš.

3.1. Miks paljud Euroopa ettevõtted viiakse üle Hiinasse? 2 p

.......................................................................................................................................

.......................................................................................................................................... 3.2. Kuidas saaksid Eesti ettevõtted kindlustada oma osaluse eksporditurul? 2 p

1) ...................................................................................................................................

2) ....................................................................................................................................

12

ÕPPEKIRJANDUS :

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Loodusfoto, Tartu 2003.

Mäeltsemees, S. Geograafia gümnaasiumile I . Maailma ühiskonnageograafia , Tallinn:

Avita 2013.

Mäeltsemees, S. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa , Tallinn: Avita 2006.

Mäeltsemees, S. Geograafia gümnaasiumile I Maailma ühiskonnageograafia, AS BIT , 2013.

Uus maailma atlas, Riia, 2010.