JUUNI 2009

Hansen Artur, Jaagu Mari-Jaana, Mitt Marvin, Pikner Karolin, Rand Sigrid, Pärn Liina, Vahemäe Hannes, Rand Jürgen, Salu Karlo, Vassiljev Hardi, Vim-berg Gloria Klassijuhataja Lühiste Mari

TÕSTAMAA KESKKOOLI

LÕPUAKTUSED

21. JUUNIL

9. KLASSKELL 12.00

12. KLASSKELL 16.00

KOOLIMAJAS

12. klass

TÄNA LEHES:

12. KLASSI MÕTTED

9. KLASSI MÕTTED

12. klassi tutipäev

kooli tublimad

PERSOON.

PILK PEALE

SUVEKS TÖÖLE

jne...

Juurik Merle, Koidu Catri, Leerima Andreas, Lumera Ailen, Maruse Ger-lyn, Mändla Heiko, Näär Jaana, Ojakallas Sten – Ander, Palberg Tauri, Press Mario, Sutt Kaisa, Tilk Paul, Tõnning Aivo, Vene Ade – Riin, Laanepõld Rain-er, Martson Mark, Mitt Margo, Roosiorg Rünno Klassijuhatajad Pert Triinu ja Kirsti Talu

9. klass

Koolivaim 20082

: 12. klass :

OH KOOLIAEG, KOOLIAEG, MILLAL SINA LÕPED ? 12. KLASSI ÕPILASTE MEENUTUSI, ARVAMUSI, SOOVITUSI

Eesmärkide seadmine oma elus on paljudel tähtsal kohal, nii ka minul. Arvan, et see mille poole püüdlen ei ole veel päris selge. Usun, et mida kaugemale sean ma oma sihi, seda kaugemale ka jõuan. Jälle ja jälle õpin ma seda, et asjatu rabelemine ei too pooltki nii head tulemust kui läbimõeldud tegutsemine. Püüan nii mõelda ka oma tuleviku suhtes. Ma ei taha ru-tata otsuste tegemistega. Ma pole siiani leidnud seda tõelist suunda, kuhu poole ta-han liikuda, pole leidnud oma tõelist mina ja ametiala, millega tahan kogu edasise elu tegeleda. Ei taha ka olla liiga ettevaatlik, kartlik tundmatuse ees. Tahan kogeda ja proovida uusi asju. Arvan, et ainult riskides saan leida selle, mida tõeliselt olen otsinud. Inimesed kardaval liialt, nad usuvad, et peavad oma karjäärivalikul lähtuma sellest, kui palju selle alaga teenib. Nii mõelda on vale, inimene peab kuulama oma sisemist häält ja olema julge, proovima uut. Tulevikku ei tohi kindlasti ainult karjääri peale raisata, selle kõrvalt peab aega jääma ka enda ja pere jaoks.

Peab unistama helgemast tulevikust, selle nimel tegutsema ja lõpuks jõuab see kätte. Keegi teine ei saa minu eest otsustada, mida ma teha võik-sin ning ka loterii ei aita siin. Tuleb vaid loota ja uskuda, et järgnevad aas-tad on paremad, õnnelikumad, ja kui ise seda kõigest väest soovida ning planeerida, siis nii see ka on.

Hariduses tuleks lisada õppeainete hulka veel lisatunde, mis õpetaks noori väär-tustama seda, mis on nende ümber (kombed, kultuur jne). Tuleks välja anda ka teemakohaseid raamatuid. Kindlasti ei tohiks unustada seda, mis on kunagi aja-loos juhtunud, sest ikka tuleb austada neid, kes on meie riigi eest võidelnud – tuleb Eesti ajalugu õppida nii eestlastel kui ka teistel rahvastel.

Üheks tähtsamaks väärtuseks on haridus. Riik peaks rohkem toetama koole ja hariduselu. Praegu võetakse toetust just vähemaks ja suletakse koole. See kõik on jabur. Valitsus kärpigu muudest kohtadest, aga mitte haridusest. Meil on palju talendikaid noori, kes võivad saada riigijuhtideks või tuua Eestile tunnustust. Kui järjest koole suletakse ja eelarvet kärbitakse, siis varsti polegi kuskil õppida. Eestil on, mida kaitsta ja hoida, aga et seda teha, tuleb kaasata kogu rahvas. Peab olema tugev ning hoidma riiki nii, et meie lapselapselapsed teaksid, kus ja kuidas nende esivanemad elasid.

Mõned inimesed on väitnud, et kõrgharidust ei ole vaja hästi teenimiseks, vaid tuleb olla õiges kohas õigel ajal. Ma arvan, et see on väga väär mõte, sest haridust läheb elus ikka vaja ja alati ei saa olla õiges kohas õigel ajal. Õpilased, kes lähevad alles esimesse klassi, ei mõtle, kui oluline on koolitee ja haridus, mida omandatakse selle käigus. Noortele on see vaid koht, kus peab iga päev käima ning seda üheksa aastat järjest ehk põhikooliosa. Keskkool ei ole enam kohustuslik, aga et tulevikus hästi elada, tuleb ka keskkoolis käia ning eksamid korralikult ära teha.

Mulle meeldib keeli tunda, kuna see avab maailma ja kindlasti tahaksin teisigi veel juurde õppida. Esmalt rääkisin eesti keeles, kolmandas klassis, hakkasin rääkima pisut inglise keeles, sest siis asusin seda õppima. Vene keele õpingutega alustasin kuuendas klassis, alguses oli kerge, aga hiljem muutus pisut raskemaks. Keeled muudavad kogenenumaks, näitavad igaühe intelligentsust ning annavad võimalusi tutvumaks uute inimeste ja olukordadega.

Terve päeva sai hästi palju räägitud ja ma tunnen end üsna väsinuna. Tunnen rõõmu, et järgmisel päeval ei pea len-nukiga lendama, vaid saan puhata, sest mul on vaba päev. Aga selline on minu töö, et pean võimalikult palju rääkima ja lepinguid sõlmima. Mulle meeldib see kõik, sest saan reisida, et kohtuda teiste OPEC’i liikmetega. Lisaks tegelen ka sellega, et sinna organisatsiooni värvata uusi maid. Loodetavasti saan ma siin töötades kõigega hakkama ning teisedki on minu saavutustega rahul.

Ma olen ratsionaalne ega tunne vajadust asju üle korrata. Kui ma korra juba ühed mõtted kirjandisse panen, siis puudub mul huvi neid teine kord järgmiseski kirjandis kasutada. Seetõttu jääb mul iga kirjutatud kirjandiga mõtteid aina vähe-maks. Teemad järjest kuluvad ja muutu-vad lämmatavalt ära leierdatuks. Seep-ärast ma arvangi heaks mitte rohkem aega raisata, panna siinkohal punkt.

Noorematele ja julgematele soovitan seda, et ärge puuduge. Siis kisub asi ja-maks. Ja käige autokoolis ka ära. See on küll paras piin ja palju saab magada, aga vinge on lõpuks need roosad load kätte saada.

Püüdke koolitööga rohkem kursis olla, hiljem on endal palju kergem. Kuulake õpetajaid, nemad ongi selleks seal klassi ees, et teile arusaadavas keeles selgeks teha seda, mida teie veel ei tea. Nähke ise vaeva, see tasub kuhjaga ära. Hoidke oma koolimaja ja kaasõpilasi, siis on, mida meenutada. Ühtsuses peitub jõud.

Soovin seda, et nad ikka suudaks täita oma seatud eesmärgid, olgu need nii suured või väikesed kui tahes. Loomu-likult soovitan ka õppida, hiljem omal lihtsam.

Minu soovitus on, et õppige, nagu te elaks igavesti, kuid elage, nagu te su-reks homme.

Haridus on elu alus. Õppige, õppige, õppige. Kuid samas ärge unustage, et noored ollakse vaid üks kord elus. NB: Olge ilusad!

2009

Koolivaim 2008 3

: 9. klass :

9. KLASSI EREDAD MÄLESTUSED KOOLIAJAST

Huvitav sündmus juhtus näiteks Ermistus2008. aastal, kui me seal klassiõhtut tege-mas käisime. Käisin Heikoga saunas, tegime igasu-guseid hulljulgeid trikke.Meenub üks vägev juhus sellest, kuidasHeiko ja Sten suutsid oma aluspüksid sassi ajada. Algul ei saanud Sten aru, kelle omadta omale jalga pani, kuid kui Heiko leidismingid võõrad alukad,sai nalja küll ja veel. Tauri

Mäletan, kui Mark mulle viiendas klassis rattaga otsa sõitis, millest mul on veel käel arm järel. Catri

Eelmisel aastal õpetajatepäeval ütles TaaviKaisale, et ta peab seletuskirja kirjutamateemal “Miks tal miniseelik on?”Eelmisel nädalal vene tunnis jooksis Heikooma emale tunnis järgi ning tegi ahvi häält! Ailen

Mäletan, et algklassides, kui käis esimene tund, märkasin, et mul olid jalas erinevad sokid.Heiko ja Tauri läksid klassiõhtul alasti ujuma. Gerlyn

Kui veel tööõpetuse õpetaja oli Agu, siis saiklassiuksega lõhkuda. Õpetaja sai vihaseksja lõi jalaga ukse lahti ning hakkas kung-fud tegema. Andreas

Käisime Kaisaga peaaegu iga päev pealetunde staadionil jäätist söömas. Merle

7. või 8. klassis klassiõhtu, kui me paadigajärve peal käisime, päris naljakas oli.Algklassides üks vana klassivend Karl, paninäpud pistukupessa ning kõik jõuluküünladkustusid ära. Kaisa

Murdsin kooliteel käeluu juhuslikult ära.Korra ütlesin emale, et Tauri murdis ära. Jaükskord lõi Tauri mulle mõra küünarnukki. Heiko

Mäletan seda kui Tauri mu rattaga staadionilkossuplatsi juures üle pea käis. Tuli sõites, kiirus oli võib-olla 4 km/h ja ta vajutas mõlemad pidurid põhja ja vajus nagu sültvastu asfaldit. Paul

Mäletan kui Aivo Tauri juures ratastooliga trepistalla sõitis. Mario

Mario ostis põrutuskindla telefoni, et selle-ga koolis Marki visata. Aivo

Jää lõhkumine oli lahe, kuna siis enamus meie klassi poisse kukkus jõkke sisse. Sten-Ander

4. klassis oli vahetund ja minust vanema klassiõpilased tulid ja palusid mul hoida silma peal, et keegi ei tuleks. Ma valvasin ja nadütlesid, et üks kummitus hakkab nüüd mindjälitama. Ma jäin uskuma ja muusika tunniajal vaatasin ukse taha ja nägin valget laikuja arvasin, et see on kummitus. Jaana

Üks tore mälestus ühest koolipäevast leidis aset natuke aega tagasi, kui me Catriga vahetunni ajal alevisse poodi läksime. Sõit algas vägevalt, Catri istus pulgal ning mina olin väntaja rollis . Kuni lii-vakani oli kõik okei, kuid mäest üles saamine võttis meil natuke kauem aega, kui plaaninud olime. Kui lõpuks mäel olime, siis algas sõit mäest alla, kus mina muidugi lisasin hoogu aga juurde, kuid see polnud kõige targem tegu , sest lõpuks avastasime, et meie toreda klassivenna rattal puuduvad pidurid.Kooli tagasi jõudes me teda vahele sellepärast ikkagi ei võtnud, vaid läksime järgmine päev uuesti vahetunnis poodi ning avastasime uuesti,et sellel rattal pidurid ei eksisteeri! Ade-Riin

2009

Koolivaim 20084

: 12.klass :

PÄRLEID 12. KLASSI TUTIPEOST

LAPSESUU

Kahju, et onu direktor enne ei öelnud, et ta meid nõnda ootab, sest mul oli suvel aega küll ja ole-ksin võinud varem ka tulla.

Aga kuigi ma onu direktorit hoo-lega jälgisin, ei näinud ma, mil-lal see õppeaasta avanes, ehkki ta ütles, et nüüd ta selle avab.

Aktusel saime rohelise mütsi pähe, see veidi loksus ja ajas mul patsid sassi ja siis saime veel aab-itsa, selline meil kodus juba oli ja siis veel ühe õpetaja, kes ütles, et temast saab meie teine ema.

Ma kartsin, et minu ema ei rõõ-musta selle üle, et nüüdsest peale on neid kaks, aga ta rõõmustas si-iski, sest ta ütles, et üksi ei tule ta minuga nagunii toime.

Minul pole köhasiirupit vaja ma oskan ilma selleta ka köhida!

Ükskord olin ma nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku.

Mineraalvesi ilma gaasita mulle eriti ei meeldi, see on liiga vedel.

Kui meil isa ei oleks, peaksime kõik toidujäägid ära viskama.

Mina veel sõlme ei oska, sell-epärast seob emme mu jalad kin-ni.

Suvel tohin ma alati lühikeste käistega pükse kanda.

Kui vanaemal hammas valutab, siis paneb ta hambad lihtsalt klaasi.

Kuu peal inimesed elada ei saa, sest poolkuuga poleks neil ruumi.

Tutipäeva pildid ning video leiab kooli kodulehelt:

www.tostamaa.edu.ee

2009

Koolivaim 2008 5

JA PÕLVEST PÕLVE KESTAB SEE- KOOLIRÕÕM JA KOOLITEE

Taas on Tõstamaa Keskkool saatnud järjekordse sülemi õpilasi majast ära – kes eksamitele, kes suvepuhkusele. Ke-vad on ka kokkuvõtete tegemiseks ja hinnangu andmiseks möödunud õppeaastale. Tunnistust käes hoides saab iga õpilane ise oma tööle kohtunikuks olla: „Kas ma olen ra-hul tehtuga, kas minu püstitaud eesmärk on täidetud?”

Õpilase töö tulemus väljendub eelkõige tema hinnetes.

Sellel õppeaastal õppis hindele „4 ja 5” 74 õpilast, mis on väga hea näitaja. Hea meel on teada, et kesk-kooli osas on hakanud suurenema heade õppijate arv.

Haridusministeeriumi kiituskirja sai 14 õpilast:

2. kl. Kadri Kase3. kl. Helevi Jurjev, Anne-Mai Raavik, Silva Maruse4. kl. Teele Tõnisson, Marge Maruse, Albert Lumera, Andrus Kiisler5. kl. Agnes Janson, Laura Jõe6. kl. Kristel Sutt7. kl. Maret Palusalu8. kl. Maarjan Rand11. kl. Mailis Palusalu Kooli kiituskirjaga autasustati järgmisi õpilasi:

1. kl. Mathilda-Maria Tork, Ave-Ingrid Veskimägi, Rain Pihelgas, Enar Tuulmees2. kl. Hanna-Mary Algpeus, Herki Idvand, Sten-Ander Kask, Grete Koidu, Averi Kolju, Kertu Lille, Keidi Niit, Kender Sutt, Mattis Otsmann3. kl. Oskar Tamm, Triin Hannus, Viktoria Kullerkupp, Rai-mond Palberg, Tanel Ristsalu, Georg Veeväli, Rasmus-Oliver Veskimägi, Ilona Niit, Liisbeth Sikk, Ott Odes4. kl. Eliina Lillemets, Kevin Heamets, Karen Adler, Mihkel-Avo Kask, Kristiina Sireli, Tanel Tuulmees5. kl. Jaan-Johann Lumera, Heiko Piirme, Siiri Heindla, Gerda Maruse, Jaanika Odes, Anelle Väli, Krislin Kasemets, Loret Miidu, Janno Pavlov, Jane Tagu, Kaile Vahtmeister, Ri-chard Veeväli6. kl. Lillerine Lille, Anne Rudnitski, Roland Joao8. kl. Liis Leerima, Keiu Anderson9. kl. Merle Juurik, Heiko Mändla, Tauri Palberg, Ade-Riin Vene10. kl. Liina Laasma, Riina Reinson, Signe Heindla11. kl. Evelin Leerima, Stiina-Riin Saar, Mart Randmäe12. kl. Mari-Jaana Jaagu – hõbemedal, Gloria Vimberg, Han-nes Vahemäe

Igal õppeaastal saavad õpilased võrrelda oma oskusi ja või-meid teiste koolide tublimatega maakondlikel üritustel.

Aineolümpiaadidel saavutasid II koha Maret Palusalu geograafi as (õp. Heili Timm) ja matemaatikas (õp. Ka-rin Mitt), III koha Laura Jõe eesti keeles (õp. Kaarin Re-inson), Evelin Leerima eesti keeles (õp. Triinu Pert) ja Maarjan Rand kodunduses (õp. Inger Vahuvee).

Konkurssidel osalesid ja jõudsid auhinnalistele kohtadele Maret Palusalu I koht peastarvutamises (õp. Karin Mitt), Jürgen Rand I koht koduuurimisel (juh. Mari Lühiste). Evelin Leeri-ma, Hannes Vahemäe, Mihkel Jõe võistkondlik II koht VARIA viktoriinil (juh. Imbi Alpius). Kunstialal „Vanast uus” Sander Juurik II koht ja Riina Reinson III koht (õp. Inger Vahuvee).

Spordis olid oma treeneri Jaan Tamme juhendamisel tublid Kertu Koidu ja Liina Laasma. Liina on arvatud Ees-ti võistkonna kandidaadiks noorte kergejõustiku maail-ma meistrivõistlustele, mis toimuvad juulikuus Itaalias.

3. ja 6. klassis tasemetööde ja nende tulemustega oleme end-iselt maakonna keskmisel tasemel ning võime õpilaste tead-mistega rahul olla.

Lapsevanema suurim rõõm on see, kui tema lapsest kasvabtubli inimene.

Õpetaja rõõm on see, kui ta näeb koolis õpilase arengut, tema kasvamist ausaks, töökaks, teisi inimesi arvestavaks ja elus edasijõudvaks.

Oleme suhteliselt väike maakool imeilusa looduse keskel.

Võib-olla ongi kõik kokku mõjunud hästi meie lastele, et nad teiste seas käies saavad kiitust hea käitumi-soskuse eest ja õpetajad – lapsevanemad – lapsed saa-vad tunda rõõmu sellepärast, et kõik on aasta jooksul tublit tööd teinud – meil klassikursuse kordajaid pole!

Suur tänu kõigile tehtu eest!

Algamas on jälle suvi – puhkab pisike ja suur.

Ilusat päikselist suve!

Lya Vesik

2009

Koolivaim 20086

: PERSOON :

TÕSTAMAA KESKKOOLI SEKRETÄR

Nimi: Karoliine Kask

Sündinud: 29. 07. 1988 Pärnus

Pikkus: 160 cm.

Tähtkuju: lõvi

Lemmiklaulja: oi, neid on palju, aga üks

nende seast kohe kindlasti Rihanna

Lemmikraamat: lapsepõlvest - “Benji”

Lemmikloom: lõvi on väga võimukas, aga

koera sooviks endale kohe kindlasti

Lemmikfi lm: “Step up” , “Step up 2”

Lemmiktegevus: tantsimine..meeletult

tantsimine

Unelmate mees: on olemas

Lemmikvärv: lilla ja punane

Kui keegi küsiks, milline sa oled, mida

vastad: blond, rõõmsameelne ja vahepeal

liiga energiline

Viimane heategu: saatsin sõnumi, sellega

toetasin rinnavähi liitu

Soovitus teistele: olge viisakad!

Karoliinele meeldivad

Tantsimine AudiQ7

Roosid Pringels krõpsud Hõbe ehted

Kingitused

2009

Koolivaim 2008 7

: PILK PEALE:

Kuidas avada kookospähklit...

1. Terve kookospähkel 6. Peale pähkli eralda- mist jääb järgi tühi koor.

2. Kui sul on käepärast trell, siis puuri kahe sil- 6. Seemnekestaga ümb- ma sisse augud. Augud ritsetud pähkel. võid ka sisse toksida naela abil.

7. Seemnekesta on väga lihtne eraldada tavalise 3. Kalla vedelik välja terava noaga lihtsalt lõi- gates.

4. Purusta pähkel. Löö kergelt pähkli keskele. 8. Riivi, kasutades jäme- damat riivi.

5. Eemalda koor 9. Valmis

REISI SUVEL NII PALJU KUI JAKSAD !

2009

Koolivaim 20088

Alljärgnevadpildid anna-

vadaimu sellest, mida NA-

NOSEKUNDtegelikult

tähendab...

TOIMETUSToimetaja: Imbi Alpius

Korrektorid:Mari Lühiste ja Triinu Perte-mail: kool ät tostamaa.ee

Trükk: HANSAPRINT

SUVEKS TÖÖLE Tööta rannas!

Vähemalt 17-aastastele noortele pakutakse tööd suvehooajaks

* kioski müüjana* rannatoolide laenutajana

Võta ühendust:reede@estpak.ee

Müüjaks!

Vajatakse suvehooajaks Rüütli tn ja ranna piirkonda suveniiride ja ehete müüjaid. Vanus alates 13a. Tel. 5272419 - Inna

Sõstraid korjama!

Sõstarde valmimise aegu,tõenäo-liselt juuli lõpul - augusti algul, ootab Karukäpa talu abikäsi sõstra korjamisel. Soovijatel on võimalik juuli kes-kpaiku kokku leppida telefonil

5299931

Vaata veel:w w w. p i c k i n g j o b s . c o m / -hooaatöö pakkumised üle maail-ma! Rõhuasetus marjakorjamisel. www.anyworkanywhere.com/ tööpakkumised UK-s ja mujal maailmas: suvel marju korjama, talutööliseks, lapsehoidjaks jne.

KOOLIMAJA LAHTIOLEK SUVEL

Dokumentide vastuvõtt kantseleistööpäevadel 8:00–10:30

---------------------------------------------------------------------i-punkt töötab

alates 13. juunist T - P 12:00 - 18.00

võimalus tutvuda mõisakompleksi ning muuseumiga, tellida

eksursioon giidiga*esmaspäeviti suletud

( samuti on maja kinni 23. ja 24. juunil ning 20. augustil )---------------------------------------------------------------------

Unustatud mõisad - külastuspäevad:13. ja 27. juuni,

11., 12. ja 30. juuli, 8. august.

Nendel päevadel maja avatud 10.00 kuni 18.40

2009