BRUDERi suur masinapark - JUST NAGU PÄRIS - pakub lastele mängurõõmu tänu erinevatele funktsioonidele ja sobivusele mängida nii toas kui õues. Kõik sõidukid on 1:16 originaalide koopiad.

BRUDERi tooted on müügil kõigis suuremates mänguasjakauplustes ja kaubanduskettides.

BRUDERi ametlik esindaja Eestis: OÜ KIRKLAND, Kadaka tee 54, Tallinn 12915, Tel. 6532038 kirkland@kirkland.ee www.kirkland.ee

www.bruder.de

16. juuni 2011

Lapsed • Tervis • Toit • Psühholoogia

3

Unistus ujumisrõngast

Mäletan, et lapsena tahtsin nii väga endale ujumisrõngast. Sellist kena ja vär-vilist, mille peal oleks mõnus istuda ja millega saaks vahvasti madalas vees rin-gi plätserdada. Aga ema ütles, et ei mingit ujumisrõngast! Vähemalt mitte enne, kui olen tõestanud, et saan ujumisega iseseisvalt ja ilma rõnga või mis tahes muu toeta hakkama.

Küll see tundus ebaõiglane. Ja küll see tundub nüüd, kolm aastakümmet hil-jem, õige nõudena. Kui ujumine pole selge ning laps usaldab kummist kaaslast, piisab ühest teravast kivikillust või ka lihtsalt tootedefektist, et abivahend tühjaks susiseks ja väikse supleja hätta jätaks.

Ettevaatusest räägitakse praegu kordades rohkem kui nõukogude ajal, ometi teeb õnnetuste statistika kõvasti haiget – lastega juhtunud traumade arvult ole-me mõne aasta taguse uuringu kohaselt Euroopa Liidus esimesed.

Seekordses Terves Peres jagavad lastetohtrid nõuandeid, kus ja kuidas oma lapse turvalisust kõige paremini tagada. Ees on ju suvi – vabaduse ja seikluste aeg! Millal veel, kui mitte nüüd uutesse paikadesse sõita, pikki päevi metsas, vee ääres ja mänguväljakutel veeta, koos sõpradega ja üksipäini seigelda, elust kohustuste-vaba rõõmu tunda! Millal veel, loomulikult!

Õnnelikku (ja turvalist) suve!

Anne-MAri Alver

ToimetajadAnne-mAri Alverannemari.alver@lehed.eemArgit Kirsipuumargit.kirsipuu@lehed.ee

Kujundus Advig stAhlKeeletoimetaja mArilin looK

reklaam mArgit elts, tel 669 8330, margit.elts@lehed.eeee lisade juht piret tAmm, piret.tamm@lehed.eeväljaandja As eesti Ajalehed, Tallinn, narva mnt 11e

Lamisil kreem (terbinafiin). Kasutades kreemi kord päevas, ravid jalaseene ühe nädalaga.

Jalalaba seenhaiguste ravi. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Ravi oma jalaseent!

NCH-LAM-EE-29-0611

4 5

emotsionaalselt intelligentsemaks

Edukuse valemis pole tähtis ainuüksi IQ, vaid

ka EQ ehk emotsionaal-ne intelligentsus. Kui meil

emotsionaalset intelligent-sust poleks, ei oskaks me

oma teadmisi ehk IQd rakendada.

Emotsionaalne intelligentsus on inimese võime õppida oma tun-deid tundma ja mõistma. Kui

tunneme omaenese sisemaailma, oska-me emotsioone paremini juhtida. Näi-teks saame vihahoo puhul aru, et mõtte-tu on tuld pursata – rahumeelne klaari-mine viib kiiremini sihile. Aga kas alati saame aru või surume hoopis emotsioone alla ja tekitame endale terviseprobleeme?

Lilleoru koolituskeskuse juht Ing-var Villido on võtnud oma eesmärgiks muuta inimesi emotsionaalsemalt in-telligentsemaks, õpetades lihtsaid teh-nikaid, mis aitavad vabaneda piirava-te emotsioonide kütkeist. Kursus nime-ga „Enesemuutmise kunst” avardab pil-ti holistilisest inimesekäsitlustest. Ini-mene õpib oma emotsioone märkama ja juhtima ning vabanema nende juhti-vast rollist valikute tegemisel ja elukva-liteedi kujundamisel.

Koolitusel on alates 2008. aastast käinud väga erinevates eluvaldkonda-des tegutsevad inimesed – nii juristid, kunstnikud, ajakirjanikud, arstid kui ka koduperenaised ja ettevõtjad. Kursus on muutnud mitte ainult nende enesetun-net, vaid ka elu.

Katse õnnestus Proovisin oma nahal järele ning uuri-sin kursusel käinutelt, kuidas mõjutab enese muutmine elu. Tõepoolest, har-jutused on niivõrd lihtsad, et neid võiks lausa põhikooli programmi võtta. Seda saab küll öelda, et päris sõrmenipsuga aastate jooksul külge poogitud halbadest tunde harjumustest lahti ei saa, aga pide-valt praktiseerides võib oma elu lihtsa-maks ja paremaks muuta küll.

Näiteks minu elukvaliteet on tänu nendele teadmistele tunduvalt parane-nud. Olen järjest tervem ja elujõulisem, mul on aega rohkem, olen rahulikum ka situatsioonides, kus varem oleks paani-kasse sattunud.

Olen pidanud lapsepõlvest saati hai-guste ja surmaga lähedalt kokku puu-tuma. Selle tõttu tekkis mul haiguste ees alateadlik hirm. Psühhosomaatilis-test häiretest ja haigustest ehk tõbedest, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid, on kuulnud ilmselt igaüks, kuid kas os-kame seostada emotsionaalset seisundit tervisega? Ka minul esines tihti selliseid „haigusi”, mida võtsin väga tõsiselt ja mis segasid mu elu. Asudes oma sisemaailma uurima ning emotsioone ja mentaalseid kontseptsioone lahendama, avastasin ühel hetkel, et paljud hädad on kadunud.

Hirmudest vabaksKursusel osalenud muusikaõpetaja Sii-ri ütleb, et on piiravatest hirmudest üle saanud just tänu Ingvari õpetatud va-bastavale tehnikale. „Mul oli aastaid esi-nemishirm. Emotsioonide lahendamise kursusel tegin Ingvari juhendamisel osa-lejate ees läbi esinemishirmust vabane-mise. See on tõesti võimalik!

Enne kursust kasutasin erinevaid tehnikaid intensiivselt juba aastaid, sest ei tahtnud end halvasti tunda. Nüüdseks tajun negatiivse emotsiooni ilmnemist kohe ja kasutan õpitud tehnikat nii, et teised seda ei märkagi. Olen muutunud sisemiselt rahulikuks, tasakaalukaks, mind ümbritseb ühtlane rahulik foon.”

Ka IT-insener Roman (26) kinnitab, et on rahulikumaks muutunud. „Jalge-alune on palju kindlam, elu lihtsam.

Avastasin, et ilma eelneva emotsionaalse hoiakuta on ka inimsuhete probleemid, kaasa arvatud suhtumine endasse, pal-ju konkreetsemad ehk enam mitte sasi-puntrad, vaid täiesti teadlikult lahenda-tavad. Imesid ei maksa kursustelt loota, küll aga avastate nii mõndagi elu ime-lisuse kohta. Mu elus on nüüd vähem pingeid ja vastuvoolu ujumist. Rohkem rahu ja vabadust.”

Loomeettevõtja Ville Jehe (41) kii-dab, et see on selgelt kõige suurema väärtusega kursus, mida seni kogenud on. Ville sõnul on ta viimase 20 aasta jooksul osalenud sadakonnal koolitu-sel, kuid ükski neist pole toonud ellu nii suurt püsivat muutust kui aastatagune enesemuutmise kursus Lilleorus. „Kur-susel omandatu on muutnud elu... liht-samaks. Mõistan nii enda kui ka teiste inimeste sisemaailma toimemehhanis-me paremini, see omakorda muudab iga päev ettetulevate situatsioonide lahen-damise loomulikumaks, tagajärjed aga harmoonilisemaks. Suurenenud tähele-panu sisemaailmal on osa väljakutsetest asendanud „sissekutsetega”.”

Ka joogajuhendaja Aale-Triinu Sonn leiab, et emotsioone valdama õppides on palju lihtsam elada – ei pea tund-ma seda sorti emotsioone, mida ei soo-vi. „Isegi elu pisikestes katsumustes, näiteks kui buss sõidab nina eest ära või auto pritsib tööle minnes poriga üle, on kahtlemata suur kergendus märgata sel-ge ja rahuliku oleku jätkumist, milles on võimalik ka arukas lahendus leida kii-relt ja kergelt. Vanasti kulus emotsioo-ni peale ebaökonoomselt palju aega ja jõudu, rääkimata otsesest kogemuslikust kannatusest, mida negatiivne reaktsioon iseenesest loob.”

Tutvus iseendagaRomani meelest on kursuse kasu märga-tav elu suuremas konkreetsuses. „Küsi-mused, nagu „Kes ma olen?” ning „Mida elus saavutada tahan ja miks?”, ei ole minule enam filosoofilised, vaid prakti-lised ja käega katsutavad. Nende ümber on vähem abstraktsust, vähem lausekat-keid „ehk kunagi…” ja „siis, kui olen...”.

Sama meelt on ajakirjanik Vilja Kiis-ler (40), kes ütleb, et protsesse saab mõ-jutada alles siis, kui taibata, mis värk on, ja kui teada, kes sa ise selline oled. „Ingvari õpetused toovadki kahe jalaga maa peale, reaalsusse. Siin ei ole mingit „uina muinat”, äratinistamist või hookus-pookust: kõik on konkreetne ja praktili-ne. Materiaalse maailma muutused võ-tavad loogilisel kombel aega, aga iseenda sees kordasaadetu töötab hetkega. Neid

lihtsaid asju teades ja harjutamisega vi-lumust suurendades võib ainult imesta-da, missuguses teadvustamata emotsioo-nide ja kontseptsioonide supis hulbivad inimesed, kes ise peavad end kõvadeks ratsionalisteks. Aga imestada, muide, pole mõtet, sest imestamine on ka emot-sioon, üks energiakulukamaid pealegi.”

Sallivamaks suhtlejaksTatjana (39) ütleb, et tänu kursu-sel omandatule muutus ta palju salli-vamaks. Naine hakkas nii enda kui ka ümbritsevate inimeste peale teistsugu-se pilguga vaatama. „See, et ma iseen-nast enam oma emotsiooniga ei samas-ta, tõi kaasa selle, et hakkasin kõikide emotsioonide peale vaatama nagu kõr-valistele objektidele – need on nagu rii-ded, mida saab selga panna või seljast ära võtta. Sama asi on teiste inimestega: olgu, täna on tal küll see kole roheline pluus seljas, mis mulle üldse ei meeldi, aga see ei tähenda ju midagi, ning see, millest me räägime, mida jagame ja mil-le üle koos naerame, ei olene absoluut-selt sellest pluusist, mis täna on selline, homme aga hoopis teistsugune.”

IT-alal töötav Peep Palts (37) toob oma kogemusest välja võrdluse, et emot-

sioonid koos kontseptsioonidega on ala-teadvusesse salvestunud automaatprog-rammid, mille on andnud loodus, et elus hakkama saada. Tänu Ingvari õpetatud tehnikatele oskab ta paremini märgata, millest oma elus juhindub. „Panen tähe-le, mis mind edasi viib, olgu selleks idee, emotsioon või tegutsemine parima tead-mise kohaselt. Olen hakanud märkama, kui sageli olen olnud sunnitud emotsioo-nide ajel tegutsema ja otsustama. Vaba-nedes emotsiooni sundivast jõust, saan näha olukordi kainema pilguga ning läh-tuda taiplikkusest.

Tehnikate kasutuselevõtt on tulnud abiks koduses suhtlemises lähedaste-ga, kes on kallid ning kellega koos jagan aega ja ruumi. Märkasin, kui tihti lähtun suhetes oma väärtushinnangutest ja su-run neid ka alateadlikult teistele peale. Väärtushinnangud on kompleksid, mis sisult kontseptuaalsed ja toetatud emot-sioonidest. Nende komplekside uurimi-ne andis mulle võimaluse taibata, kui põhjendatud on need motivaatorid ja kui palju on need olukorraga vastavu-ses. Tänu nende printsiipide mõistmi-sele on paranenud suhtlemiskvaliteet.”

GreTA KAupMees

Kes on Ingvar Villido?

ingvar villido, MTÜ lilleoru koolitus-juht ja Babadži krija jooga õpetaja on tegelenud praktilise eneseuurimise ja -arendamisega üle 20 aasta. Tee al-gas võitluskunstide õppimisega, mil tärkas sügavam huvi inimeses pei-tuvate võimaluste vastu. Maailma eri vaimsete õpetuste praktiline tund-maõppimine on andnud avara tead-miste ja kogemuste pagasi.

Õpetanud ligi 20 aastat inimesi end iseseisvalt paremaks muutma ja ka-sutamata potentsiaale avama.

iidse Babadži krija jooga (aastatu-handeid tuntud vaid india suurte joo-gameistrite väikeses ringis) autori-seeritud õpetaja.

6

Arukalt valitud kosmeetika vähendab nahaprobleemide ohtu

Kosmeetikavahendid kui otse nahale kantavad ja sageli kasutatavad too-ted võivad tervist mõju-tada rohkem, kui tihti arvata osatakse.

Selgitab dermatoloog MAIE JürISSon.

Inimene on kasutanud looduslik-ke aineid oma naha eest hoolitsemi-seks tuhandeid aastaid. Majandusli-kus mõttes on 21. sajandi kosmeetika-tööstus hiiglaslik tööstusharu, kus on suur hulk töökohti ning mis igal aas-tal uuendab ligi 25 protsenti oma too-detest. Kosmeetikatööstuse mastaa-pidest annab ettekujutuse kasutata-vate komponentide loend, mis ületab kaugelt 10 000 piiri ja kus täielikuks orienteerumiseks peab olema kosmee-tikatööstuse spetsialist.

Kosmeetikumid, vähemalt mõned neist, kuuluvad ilmselt kõigi inimeste igapäevaellu. Neid kantakse vahetult nahale või limaskestadele, kust need kas maha pestakse või toimima jäe-takse, seega võivad otseselt mõjutada tervist. Seepärast uuritakse uute ing-redientide toimet enne kasutuselevõt-tu põhjalikult.

Allergilised haigused sagenevadEestis on allergilised haigused selge sagenemistendentsiga. Kosmeetika-vahendid kui otse nahale kantavad ja paljukasutatud tooted võivad mõjutada tervist rohkem, kui arvata oskame. See-pärast tuleb hästi teada, mida kosmee-tikavahendid sisaldavad ja kuidas need ained organismile mõjuvad. Kõige es-mane informatsioon on kirjas toote pa-kendil, mida tuleks uurida sama põhja-likult kui näiteks restorani menüüd või valmistoidu koostisosi.

Järgnevalt tuleb osata märgata oma naha reaktsiooni ning analüüsi-da võimalikke ebasoodsate muutuste põhjusi. Kõik ebameeldivad mõjud ei

pruugi olla põhjustatud kosmeetiku-midest. Juhul kui probleemiks osu-tub kosmeetikatoode, tuleks põhjali-kumalt uurida selle iseloomu, naha-tüübiga sobivust ja koostist.

Enne uue kosmeetikatoote soeta-mist tasuks tähelepanelikult lugeda, mis selle sildil kirjas on.

Kosmeetikavahendite kõrvaltoimedÄrritava kontaktnahapõletiku põhjus-tajateks võivad olla pesemisvahendid, deodorandid, depilatsioonivahendid, AHAd, propüleenglükool, alkoholi si-saldavad näoveed, bensoüülperoksiid ja mitmed teised ained.

Allergiline kontaktnahapõletik võib tekkida parfüümide, juuksevärvi-de, küünelakkide ja kreemide koostis-osade tõttu. Kokkupuude mõne taim-se komponendi ja nikliga (nt juukse-lakkides) võib tekitada kontaktnõges-löövet.

Fotodermatiit (päikeselööve) võib olla kas toksiline või allergiline. Foto-toksiline dermatiit võib tekkida par-füümilisanditest (nt bergamotist). Foto allergiline dermatiit võib tekkida kokku puutel lõhnalisanditega (mus-kus, 6-metüülkumariin).

Atoopilise nahapõletiku ägene-mise võivad põhjustada lanoliin jt loomsed või taimsed (pähkliõli, nisu-proteiin) komponendid.

Allergilist nohu võivad põhjustada parfüümid ja parfüümilisandid. Aller-gilise silmapõletiku tekitajaks võivad olla silmaümbrustoodete koostisosad, parfüümid ja parfüümilisandid.

Bronhiaalastma võib tekkida par-füümide ja parfüümilisandite, juukse-lakkide, lokivedelike ja juuksevärvide kasutamisel.

Allergilise nohu, konjunktiviidi ja astma korral tuleb arvestada, et par-füümi kandja võib olla ise terve ning negatiivne mõju võib avalduda hoopis teisel inimesel, kellel on allergia.

Mõni kreemides kasutatav aine ei sobi vastsündinutele või ka beebi-de mähkmepiirkonnale. Selliseks aineks on näiteks propüleenglükool, sest võib ärritada, allergiat põhjusta-da ning õrna sarvkihti ja lipiidbarjää-ri lõhkuda.

Soovitused naha tervise hoidmiseks

* Kasutage igapäevaseks naha-hoolduseks tundlikule naha-le mõeldud värvituid ja lõhnatuid neutraalseid või nõrgalt happelisi nahahooldusvahendeid, mida võib osta apteegist.* laste pesemisvahendid sobivad ka täiskasvanule.* Testige uusi tooteid enne kasutu-selevõttu õlavarre sisepinnal ca 2 x 2 cm suurusel alal.* pigem kasutage sobivat toodet pikaajaliselt kui pidevalt uusi va-lides.* parandage naha barjäärifunkt-siooni kuiva naha korral või naha-haiguste paranemisjärgus peh-mendavate kreemidega.* Kuiva naha puhul võib pesemi-seks kasutada vedelamaid kreeme või pesuõlisid.* Kui teil on allergia, leidke apteegi-kosmeetika hulgast sobivad too-ted ning ärge vahetage kergekäe-liselt teiste toodete vastu.* lihtsama koostisega ehk väikse-ma komponentide arvuga kosmee-tika korral on allergiarisk väiksem.* lugege alati kasutusjuhendit ja pakendilt infot toote koostisosa-de kohta.* Kui teil on allergia, võivad teatud komponendid põhjustada ootama-tult ristallergiat teile juba teadaole-va allergeeniga.* Fototoksilise või -allergilise reaktsiooni vältimiseks ärge enne  päevitamist end meikige ega lõh-nastage.

ALLEGRIA ON KASVAV PROBLEEM. SEETÕTTU ONGI NEUTRAL NEUTRAALNE.Iga päev puutub nahk kokku parfüümide ja teiste mittevajalike lisaainetega, mida sisaldavad enamik pesu- ja puhastusvahendeid, kreeme ja seepe. Neid kasutades võib tekkida kontaktallergia ja nahaärritus. Eriti vastuvõtlikud on sellele tundliku nahaga inimesed ja lapsed. Neutral on selle vastu. Seepärast ongi kõik Neutrali tooted lõhna-, värv- ja mittevajalike lisaaineteta. Tooted on välja töötatud koostöös Taani astma- ja allergialiiduga ning heaks kiidetud Eesti Allergialiidu poolt. Loe lisaks: www.neutral.lt

8 9

et laste suvi oleks turvaline...

Suve hakul tuleks kõik, mis puudutab laste tervist ja turvalisust, uuesti värske

pilguga üle vaadata.

Mõned aastad tagasi tehtud Eu-roopa Liidu uuringute koha-selt kuulub Eestile üks äärmi-

selt valus ja ebameeldiv esikoht – nimelt on meil kõige rohkem lastega juhtunud õnnetusi. Toonasest uuringust selgus, et kõige sagedamaks õnnetuspaigaks on lapse oma kodu ning kõige sageda-mini on laps õnnetuse hetkel kodus koos vanema(te)ga.

Paneb mõtlema... Eriti nüüd, kus saabuv puhkuste hooaeg senise rutii-ni sassi lööb ning kindlaks kujunenud harjumused kõikuma paneb. Mõnele levinud suvisele probleemile aitab la-henduse leida Tartu Ülikooli professor Taie Kaasik.

Koduõues ja õuest väljasTänavast eraldatud koduõues, kus ei ole liikuvaid mootorsõidukeid, töötavaid masinaid ega lahtisi veekogusid, võib 4–7aastane laps olla ka täiskasvanu pi-deva valveta. Kindlasti on vaja veendu-da õue ohutuses lapsele. Seal ei tohi olla varisemisohtlikke ehitisi või ladustusi, püsti pandud redeleid jms. Kui aias lei-dub ronimiseks sobiv puu, võib lapsel lubada sellele ronida esialgu täiskasvanu julgestusega ning edaspidi ka üksi, kui ollakse veendunud, et laps sellega häs-ti toime tuleb.

Last üksi õue lubades tuleb talle sel-gelt öelda, mida ta tohib ja mida ei tohi seal teha. Kindlasti ei tohi lapsel luba-da minna üksi liiklusele avatud tänava-le (näiteks üle aia lennanud palli too-ma). Kui aias on lahtine veekogu, võib laps valveta õues viibida vaid juhul, kui

veekogu on aiaga piiratud ning lapsele on selle ohtlikkust selgitatud ja keelatud selle äärde üksi minna.

Koolieelikule võib muutuda kitsas koduõues mängimine igavaks, suur-elamute lastel koduaeda sageli polegi. Seepärast on hea, kui läheduses on loo-duslikku metsa ja rohumaad. Elamu-rajoonides peaks jätkuma ruumi ka tur-valise mänguväljaku jaoks, kus laps saab ohutult ronida, kiikuda, omaealistega tutvusi sõlmida jne.

Kuna ettevõtlikud lapsevanemad või -kasvatajad suudavad ka oma jõududega lihtsama mänguväljaku rajada (kohaliku omavalitsuse loal ja turvanõuete järgi), siis olgu siinkohal toodud mõned põhi-lised näpunäited.

Mänguväljaku ohutuse tagamisel peab tegevuspaikade vahekaugus ole-ma selline, et tegevused üksteist ei se-gaks. Pind ronimis- ja muude vahendi-te all, kust laps kukkuda võiks, peab ole-ma kaetud kas 40 cm paksuse liivakihi või muu kokkupõrget pehmendava ma-terjaliga. Mänguväljakute korrasolekut, ronimisredelite ja kiikede turvalisust on vaja pidevalt jälgida.

Sõidutee ei ole laste mängukoht. Ohtlik on ka vahetus läheduses asuv sõidutee, mis pole piiratud taraga. Isegi täiskasvanu järelevalve all mängiv laps võib ootamatult sõiduteele söösta, näi-teks liblikat püüdes või kassi taga aja-des.

Koolieelikuid ei tohi jätta omapead mängima avalikele mänguväljakutele ka siis, kui need vastavad täielikult täna-päeva ohutusnõuetele.

Veekogu ääresPalava ilmaga on veekogu ääres män-gimine ülimalt mõnus. Ometi ei tohiks unustada veega seotud ohtusid. Uppu-mine on üks olulisemaid vigastussurma põhjusi lastel. Väiksemad eelkoolieali-sed võivad uppuda isegi vaid 10 cm sü-gavuses. Ehmudes vajumisest või vette kukkumisest võib tekkida järsk sissehin-gamisliigutus, millega tõmmatakse vesi hingamisteedesse – tagajärjeks on läm-bumine. Koolieelikut ei tohi kunagi jät-ta ka omapead vanni.

Kui kodu juures on tiik, järv, oja või mõni muu veekogu, tuleb võtta kasutu-sele abinõud, et laps ei pääseks järeleval-veta nende lähedusse.

Veekogu ääres mängivat last ei tohi hetkekski silmist lasta. Teda tuleb õpe-tada ujuma nii vara kui võimalik. Korra-lik ujumisoskus kujuneb siiski alles aas-tate jooksul. Seepärast tuleb last jälgida ka siis, kui ta juba ujuda suudab.

Kui laps on paadis või mõnes muus uppumisohu olukorras (nt paadisillal), tuleb talle alati selga panna kasvule so-biv päästevest.

riietuse valikÜmber kaela tugevasse sõlme seotud sall ja mütsi või kapuutsi kinniseotud paelad on lapsele äärmiselt ohtlikud: need või-vad ronimisel kuhugi takerduda ja lap-se kägistada. Seepärast eelistage pael-seose asemel teisi kinniseid, mis avane-vad, kui nende taha midagi haakub (näi-teks takja kinnis, trukid või nööbid). Ka-sutada ei või kaitsekiivrit, mille rihm üle-koormuse korral automaatselt ei avane.

Lastega reisileSuvi kutsub seiklema ja reisima. Enne marsruudi paikapanekut aga tuleks kindlasti mõelda, kas kogu pere tunneb seiklusest ühejagu rõõmu.

Lastearst Mari Laan jagab nõuandeid lastega reisile minekuks. Esmane nõuan-ne: enne kui reisima asud, mõtle hästi jä-rele, kas sinu lapsed sellest rõõmu tun-nevad. Kui sul on kodus imik, siis tema-le oleks kõige parem ja turvalisem sin-na jäädagi. Kui sa aga ei suuda reisikire-le vastu panna, siis sihtkoha valikul ar-vesta kindlasti laste vanuse ja huvidega ning reisi pikkusega. Väiksemad tüdine-vad pikast lennu- või autosõidust, samu-ti ei sobi neile matkamine ekstreemsetes tingimustes või suured linnad.

Vähemalt üks kuu enne reisile mine-kut pea nõu perearstiga ja külasta reisi-meditsiini kabinetti. Seal nõustatakse iga inimest individuaalselt vastavalt valitud sihtkohale. Tähtis on teha õigel ajal vaja-likud vaktsineerimised. Organismi kaitse-reaktsiooni tekkimiseks on kindlasti vaja aega, seepärast pole mõistlik jätta seda vii-masele minutile. Samuti peaks laps olema enne vaktsineerimist terve. Kui otsustad viimase hetke reisi kasuks, vali koht, kus nakkushaiguste oht on väiksem. Kindlas-ti tuleks teha tervisekindlustus, sest ars-tiabi võib väikese lapsega vajalik olla ka kõrge palaviku korral. Kui lapsel on püsiv terviseprobleem, oskab perearst nõu anda, millised ravimid reisil vajalikud on.

Sagedasemad reisiprobleemidLevinumad probleemid väikelaste pu-hul on kõrge palavikuga kulgevad viirus-

infektsioonid, kõhulahtisus, putuka-hammustused ning sagedasest nohust tingitud kõrvavaevused. Soojale maa-le reisides peab arvestama ka võimali-ku päikesepõletusega. Mõned lapsed on väga konservatiivsed ka toidu suhtes.

Reisijate kõhutõbe võivad põhjus-tada bakterid ja viirused ning nakkuse peamiseks allikaks on toit, vesi ja mus-tad käed. Seetõttu on mõistlik tarbida töödeldud toitu ja puuviljad enne hoo-lega puhtaks pesta. Imikule on heaks kaitseks rinnapiim. Joogiks osta pude-livett ning ära kasuta jääkuubikuid. Ka tänaval müüdavatest pehmetest jäätis-test võiks hoiduda.

Kui aga siiski kõhulahtisus tekib, on kõige tähtsam jälgida, et laps saaks pii-savalt vedelikku. Kõhulahtisuse ja ok-sendamise käes vaevlevat pisikest tu-leb joota sagedasti ja lonkshaaval. Ena-masti saab kohalikust apteegist osta so-bivat segu. Kui aga oled kohas, kus ap-teeki pole, võib vajamineva segu ka ise valmis teha: 1 liitrile keedetud ja jahu-tatud veele lisa 2 sl suhkrut, ¼ tl soo-la ning kui on, siis ka ¼ tl söögisoodat. Lisaks võib anda söetabletti või Smectat ning nn heade bakterite segusid (nt Gefi-lust vms). Mõnikord on siiski vaja arsti-abi, kui korralikust jootmisest hoolima-ta laps ikka oksendab ning kõhulahtisus püsib. Täiskasvanute kõhulahtisuse pu-hul aitav loperamiid väikelastele ei sobi.

Väikelastega reisides peavad kaa-sas olema palaviku alandamise ja valu-vastased ravimid ning kui lendad nohu-se lapsega, siis ka ninatilgad, rääkima-ta plaastritest villide ja haavade jaoks.

eesti suurim rattamaratonide sari elion esto-nian Cup ootab Jänksi lastesõitudele osale-ma pere pisemaid liikmeid. lastesõidud toi-muvad kaheksas erinevas eesti paigas ja osa-lemine on kõigile tasuta.

lapsed võistlevad kokku seitsmes vanuse klassis. poole kilomeetri pikkusel ra-jal Tillusõidus kuni 6aastased tüdrukud ja poisid, distantsi läbimise aega ei fikseeri-ta ning paremusjärjestust ei selgitata. Ala-tes 6aastastele mõeldud lastesõitudes pee-takse 2011. aastast ka punktiarvestust. võist-lussarja kõigil etappidel pakutakse väikeste-le ratturitele kosutuseks Jänksi jogurtijooki või kohukesi.

sellel aastal on toimunud juba kaks etap-pi – rõuge ja rakke –, mille lastesõitudel on

osalenud kokku 297 väikest ratturit. Mullu osales elion estonian Cupi lastesõitudes kok-ku 1474 last.

Järgmised Jänksi lastesõidud toimuvad: 10. juulil Kõrvemaal, 23. juulil elvas, 14. augus-til pärnumaal Jõulumäel, 27. augustil Otepääl ning 10. septembril viljandis.

nB! Elion Estonian Cupi lastesõitudes osale-jal on kiivri kandmine kohustuslik.lisainfo: http://estoniancup.ee

Fo

to: Jaan

us

Ree

laste rattasõidud kaunites eestimaa paikades

10

ole oma kõhu vastu leebe

Suvine grillihooaeg on alanud, väi-kesed aiapeod ja puhkusereisid juba plaanitud. On ju nii inim-

lik, et soovime end lõdvaks lastes süüa kõike maitsvat, mida hing ihaldab. Ilm-sete liialdusteta ei põhjusta see noorte-le ja tervetele mingeid vaevusi. Siiski, et tunda end võimalikult hästi ja vältida seede probleeme igas vanuses ja tervis-likus seisundis, soovitatakse eelistada puu-, aed- ja teravilju ning kala. Mõista-gi tasub piirata rasvaste toitude osakaa-lu ja vajaduse korral toetada seedetrakti ka apteekide vabamüügis leiduvate pro-biootikumide ja seedefermentidega.

Seedeprotsessidest arsti pilgu läbiFüsioloogiaõpik kirjeldab seedetrak-ti kui meetritepikkust suuõõnest pära-

sooleni ulatuvat looklevat seedekana-lit. Selle alguses olevas suuõõnes toi-mub toidu esialgne peenestamine ja se-gamine süljenäärmete eritatud sülje-ga. Edasi liigub toit neelu, söögitorru ja makku. Maos töötleb toitu happeline maonõre. Seejärel liigub toit peensool-de, mille üheks osaks on kaksteistsõr-miksool. Sapiteede kaudu suunatakse kaksteistsõrmiksoolde maksa eritatud sapp, mis soodustab toidurasvade lõ-hustamist peenikesteks osadeks ja nen-de imendumist sooles.

Seedetrakti üks oluline osa on veel kõhunääre ehk pankreas. Selle tähtis funktsioon on eritada toitainete lõhus-tamises osalevaid seedefermente ehk ensüüme kaksteistsõrmiksoolde ning insuliini ja teisi hormoone vereringes-se. Jääkained, mis seedetraktis imendu-mata jäävad, liiguvad jämesoolde ja väl-jutatakse pärasoole kaudu.

Kõhunäärmeensüümid võtavad osa valkude, rasvade ja süsivesikute see-dimisest. Peamiseks haiguseks, mille korral esineb nende ensüümide alap-roduktsioon, on krooniline pankreatiit, mille toetusraviks määratakse seede-fermente. Tänapäeval on nende kasu-tamine laiemalt soovitatud. Apteekides saadaolevaid mitmete tootjate seede-fermente võib kasutada, kui esineb jutu alguses mainitud vaevusi või kui on ette näha tugevamat toidukorda.

dr KÜlliKi suurMAAlääne-Tallinna keskhaigla

endoskoopiaosakonna juhataja

Perearstide ja erialaspetsialistide poole pöördutakse väga sageli mitmesuguste seedetrakti vaevustega, nagu

puhitused, gaasid, kõhukinnisus ja -lahtisus. Enamasti on need probleemid põhjustatud valest ja ebakorra-

pärasest toitumisest, aga ka stressist, kiirest elutempost, suitsetamisest ning alkoholi ja kohvi liigtarbimisest.

„ et tunda end võimalikult hästi ja vältida

seede probleeme igas vanuses ja tervislikus seisundis, soovitatakse eelistada

puu-, aed- ja teravilju ning kala.

”

13

Ei saa ju toituda pelgalt päikesest, armastusest ja mereveest. Suvesoojusesse sobivad kerged ja selge maitsega road, sest kes ikka palavaga praadi viitsib hautada. Võtan algatuseks kihiseva Prosecco klaa-si ning sobitan juurde grillil valminud kanavardad ja käsitsi valmistatud jäätise.

mida pakkuda suvisel aiapeol?

KAnAVArdAd roHELISEL SALATIPAdJAL

vaja läheb:

700 g broilerifileed

Marinaadiks:kahe laimi riivitud koor

½ dl laimimahla1 dl õunamahla

1sl mett1 tl kaneeli

soolahakitud koriandrit

Kastmeks:200 g maitsestamata jogurtit

ühe laimi riivitud koor1 küüslauguküüs

2 tl sinepitsoola

suhkrutvalget pipart

salatiks:käepäraseid värskeid salatilehti

karp kirsstomateidkaunistuseks peterselli

valmistamiseks lõika kanafileed para-jateks tükkideks, sega kokku marinaad ja vala kanatükkidele. sega läbi ning jäta paariks tunniks külmkappi maitses-tuma. leota puust grillvardaid külmas vees ja lüki kanalihatükid vardasse. Küp-seta grillil kaunilt kuldseks, aga ole ette-vaatlik, et liha liialt kuivaks ei muutuks.sega kastme komponendid omava-hel ja paku koos kanavarrastega, mis on sätitud värsketele salatilehtedele ja poolitatud tomatitele. sama marinaad sobib hästi ka mereandide grillimiseks.

Igaüks saab hakkama!www.bauhof.ee

Kõik vajalik, parima hinna garantiiga!

Piknikukorv

-31% 7 20 .

Külmakott

-31% 6 90 .

Ämber, 12 l

-23% 3 90 .

Õlu Tuborg, 4,6%, 8 x 0,33 l

3 99

Lisandub panditaara.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Lamamistool

-34% 24 99

.

-55% 49 99

.

Grillid alates -25%!

Gaasigrill, 2 põletit + abipind

5 90 .

-37%Puugi- ja sääsetõr-jevahend Kapo, 100 ml pihustatav

Kõik vajalik puugi- ja sääsetõrjeks -35%!

Kali 1,5 lRigas Kvass

-33% 0 70

.

Lisandub panditaara.

Külmakast

16 79 .-31%

Külmaelement, 2 tk

1 25 .-32%

Kuppeltelk Monodome 3-le210 x 170 x 120 cm

16 39 .

-28%

-29%Bambustõrvik, 150 cm

1 70 .

Vihmakeep

-38%2 50

.

16.–26. juuni

Jaanipidu

Täispuhutav veluurmadrats 203 x 152 x 22 cm

18 59 .

-29%

14

vaja läheb:valget kalafileed (tursk, ahven jt)

poole sidruni mahlmusta pipart

soolanisujahu

Frittimiseks:220 g nisujahu

1 tl soola1 tl küpsetuspulbrit

2,5 dl vetttaimset õli

Friikartuliteks:4 suurt kartulit

meresoolapurustatud musta pipart

KoHUPIIMAKrEEM SIdrUnI JA šoKoLAAdIgA

vaja läheb:2 dl 35% rõõska koort

2 sl suhkrut2 muna

200 g paksemat kohupiimapastatpoole sidruni koor ja mahl

50 g šokolaadi80 ml piima1 želatiinileht

valmistamiseks klopi vahukoor, suhkur ja munad vahule. Kuumuta segu vispliga pidevalt segades, kuni koor pak-seneb, ja jahuta külmaveevannis. lisa riivitud sidruni koor ja mahl. lisa kohupiimapasta ja sega ühtlaseks. paisu-ta ja sulata piimas želatiin ja nirista kohupiimasegu hul-ka. Tõsta desserdikaussidesse ja hoia mõni tund enne serveerimist külmkapis. Kaunista sulatatud šokolaadiga.

BrITIPärAnE FISH & CHIPS

valmistamiseks loputa kalafileed ja patsuta köögipaberiga kuivaks. Mait-sesta sidrunimahla ja soolaga. sega kausis taina komponendid ja pane kõrvale. Koori kartulid ja lõika pul-kadeks. Kuumuta potis õli 160 kraa-dini. pane kartulid õlisse ja friti kau-nilt kuldseks. Tõsta valmis kartulid köögi paberile, et liigne õli imbuks. Jahuta ja soovi korral puista peale veidi soola ja musta pipart. samal ajal kuumuta paksupõhjalisel pannil õli. paneeri kalafileed soola ja pipraga maitsestatud jahus ning veereta frit-timistainas. prae 2–3 minutit mõle-malt poolt ja lase samuti köögipabe-ril nõrguda.

SIdrUnIJääTIS

vaja läheb:3 suurt sidrunit

170 g tuhksuhkrut4 dl 35% rõõska koort

3 sl külma vett

valmistamiseks sega kausis kahe sidruni riivitud koor, kolmest sidrunist pressitud mahl ja tuhksuhkur. sega ja lase pool tundi seista. vahusta rõõsk koor koos jää-külma veega pehmeks vahuks ning sega sidruni-suhkru-kreemiga. vala madalasse nõusse, kata kaanega ja pane sügavkülmikusse jäätuma. pool tundi enne serveerimist pane jäätis külmkappi pehmenema. serveeri pokaalis koos maasikatoormoosiga. sobib ka pallina rabarberi-koogi kõrvale.