... ...

...............................................................................................................................

Lehes

Ranits hüpleb kooliteel,päike särab tema ninal.Ranitsal on rõõmus meel:tal on aabits, tal on pinal!

Ranitsat ja koolilastjuba ootab koolimaja.Ütleb tere tulemastesimene õpetaja.

L. Tungal

Koolivaim

*1.september*ÕE laager Vändras* Averi ja Tanel pillilaagris*Rebased*Noortekonverents*4H Kaelasel*Õpetajate päev*EÕEL 25. üldkoosolek*Kes on uus?

Sügis/Sügis/

Koolivaim

Koolivaim

2011

Koolivaim

Koolivaim

Sügis/Sügis/

Koolivaim

Koolivaim

Juhtkiri Kaunist sügisest õppeaastat, kallis koolipere. Oleme tagasi suvisest vaheajast ja elanud sisse igapäevarutiini, loodan, et igaüks leidis suvest inspiratsiooni õpihimu suurendamiseks ja maailmapildi avardamiseks. Sel aastal on plaanis osa võtta paljudest huvitavatest programmidest, projektidest: Comenius problembuster´id valmistuvad märtsi paiku Bulgaarias lahendama probleeme seoses inimõigustega, koolis käivad erinevad inimesed koolitusi andmas ja muidugi ei jää pidamata traditsioonilised üritused. Oleme jõudnud oma noored rebased ära ristida,

abituriendid õpivad juba hoolega eksamiteks. Nad said kogeda õpetajaks olemist ning ehk on sellest kasu kutsevalikul. Noortevolikogu mõtleb Tõstamaa valla noorte elu parandamisele. Sügisesed sporditulemused on kirja saadud, et neid hiljem kevadistega võrrelda. Kui eelmisel õppeaastal saime endale uue õppealajuhataja, siis sel aastal on ka palju uusi õpetajaid. Vahetunud on inglise keele ja eesti keele õpetaja, meie koolielu korraldab uus huvijuht. Loodan, et teil on sulejoped ja suusamütsid kapist välja otsitud, sest talv koputab juba uksel. Jooge pärnaõieteed meega ja kakaod- siis ei kimbuta tõved!

2

Meie kõige esimene 1. september

....................................................................

ÕE laager Vändras 11.-12. novembril toimus Vändra Gümnaasiumis Pärnumaa koolide õpilasesinduste laager. Meie koolist käisid seal Gerda, Kaile ja huvijuht Siivi.

Päevad olid pikad ning väga tihedad, väsitavad, aga peaaegu iga tunni järel oli väike näksipaus ja vaba aeg. Õpetajad ja õpilased said erinevaid koolitusi ning ei puutunud kokku muul ajal kui ainult söömas. Koolitusel õppisime palju uut.

Esimene päev algas igavalt, kuna muud me ei teinud, kui kuulasime koolitajat. Osalesime loengul „Minu raha päev“, kust saime praktilisi näiteid raha säästmise ja selle mõistliku kulutamise kohta. Lõbusaks läks alles õhtul, kui

pidime tegema 4-minutilise �ilmi. Meie �ilmipundis olid Kaile, Katre, Lennu, Maris, Janar, Laura, Kadri ja mina. Pärast kogunesime ühte saali, kus esitati tehtud �ilme ka teistele. Järgnes mängude õhtu. Selleks oli kohale kutsutud kaks koolitajat (Eli ja Argo), kes õpetasid meile põnevaid seltskonnamänge. Need olid nii lahedad, et pooleteisttunni asemel mängisime neid neli tundi jutti. Öörahu pidi algama kell 24 ja äratus kell 8, aga meie läksime magama kell üks: seetõttu olime nii väsinud, et ei jõudnud hommikul aeroobikassegi.

Teisel päeval tegelesid meiega samad koolitajad, kes õpetasid eelnenud õhtul seltskonnamänge ja selle aja sees me

kogu aeg mängisime. See meeldis loomulikult kõigile. Laagri lõpetamine oli kell kolm päeval. Seal jagati meile kommi ning tänukirju. Pärast vaatasime oma ööbimiskohad üle ning jätsime uute sõpradega hüvasti. Koduteel nosisime kommi ja rääkisime laagrimuljetest.

Laagris tehtud pilte võite vaadata:

http:// www.snap.ee/user/argo

Gerda Maruse

8.klassist

Küljendaja Maarja PressPeatoimetaja Keiu AndersonToimetaja Ly-Andra PärnasteFotod: erakogud, Toomas Mitt

Toimetus

Suvel käisid meie kooli kaks tublit

kitarripoissi Averi Kolju ja Tanel

Tuulmees pillilaagris, mis toimus 8.-12.

augustini Manijal Riida talus.

Pärisime neilt selle laagri kohta.

Kus saite idee minna pillilaagrisse?

Averi: Õnnela pakkus välja, et minna

Manija pillilaagrisse.

Tanel: Tegelikult pakkus seda laagrit

mu ema, sest olin terve suve tööl olnud

ja tahtsin puhata.

Miks tahtsite pillilaagrist osa võtta ?

Averi: See paistis lõbus olevat.

Tanel: Minu sooviks oli midagi uut ja

põnevat juurde õppida.

Mis instrumentidega ja mis muusikat

laagris mängisite?

Averi: Eks ikka rahvuslikke laule

kitarriga.

Tanel: Me mängisime põhiliselt Kihnu

lugusid.

Mida juurde õppisite ?

Averi: Uusi toredaid laule.

Tanel: Ma õppisin, kuidas sõrmitseda ja

viisi hoida.

Kaua olete pilli mänginud?

Averi: Pea aasta.

Tanel: Mina alustasin kitarri mängimist

12.12.2010.

Kuidas teile meeldis Riida talus?

Averi: Väga mõnus koht oli. Kõik olid

abivalmis ja jutukad.

Tanel: Riida talus oli väga hea, sest seal

olid head toidud ja õppimine oli vabas

õhus.

Kui mäletate, kes olid sealsed

õpetajad ?

Tanel ja Averi: Kitarriõpetaja oli Üllar,

akordioniõpetaja Julius ning viiuli-

õpetajad Egert ja Mari.

Kas soovitate teistele ka

pillilaagreid?

Averi: Ikka, sest see on väga hea

treenimiseks ja õppimiseks. kasdd

Tanel: Mina soovitaks seda kõigile, kes

mingit pilli mängivad, sest seal oli tore.

Averi ja Tanel pillilaagris

....................................................................

Iga-aastase traditsioonina ristivad abituriendid uued gümnasistid ehk 10. klassi õpilased, et ikka veenduda, kas nad peavad need kolm aastat vastu või ei. Õnneks läbisid siiski kõik, raskustest hoolimata, karmi nädala. Uurisime, millised olid ristitute muljed pärast ristimist ehk retsimist.

Caisy: Terve see nädal oli üpriski rõve, kuid mulle siiski meeldis. Nii palju, kui kuulnud olen, oli teiste retsimine olnud kordades leebem kui meie oma.Kristiina: Mulle meeldis see väga. See oli teistmoodi, kui varem oli olnud.

Kristjan: Normaalne.Aaro: Algul tundus päris hull, aga pärast oli päris lahe. Getlin: Retsimine oli lõbus, samas ka õudne, sest me ei teadnud, mis ees ootab. Võiks veel seda kogeda! Ingmar: Minu jaoks oli lebo, kõik oli varasematel aastatel juba olnud ja midagi hirmsat polnud. Midagi uut oleks võinud siiski olla.

Ly-Andra Pärnaste 11.klassist

MULTIKAKANAL06.00 Majandusuudised12.00 Muusikavideod12.01 Tehnilised raskused16.00 Ilmateade18.00 Kellaajateade19.00 Runner teksastes21.00 21 tooli22.00 Head isu23.00 Tänane kava

KÖÖGIKANAL16.00 Eilne kava16.05 Eilne kava*16.10 Eilne kava**16.15 Eilne kava***17.00 Saatepäeva lõpp

kused

steseseseseseseseseseseseseseseseseseses

16.10 Eilne kava16.15 Eilne kava**17.00 Saatepäeva

....................................................................

Rebased

Linnast väljas, maantee pervel, kus ei ole kõnniteed, käi sa vasakpoolsel serval - siis sa õigesti just teed. Pimedal ajal helkurit mul läheb vaja. Kõikidele kõikjal siis nähtav minu käimisviis. Jätan meelde, tarkus see - helkur paistab kaugele. A.T.

serval - d.

aja.

is. see - le.

Pilte rebastest vaata: http://pildid.tostamaa.ee/2011/rebased/

3

ononee

MiMiMitttttt

Iga väiksema või suurema teo taga on inimene, kelle pealehakkamine ja entu-siasm, sihikindel töö ning võime haarata kaasa teisi on muutnud meie kodupaika

ja riiki paremaks.Hea eeskuju konkurss sai alguse 2006. aastal ning eesmärgiks on tuua avalik-kuse ette silmapaistvaid Eesti noori, kes on oma väärt ettevõtmistega eeskujuks ka teistele.Tänavuseks Heaks eeskujuks on Erki Vellama, noor, kes ei pea paljuks leida mooduseid, kuidas oma koduvalla või noorteelu parandada. 1) 2009. aastal asus Väätsa põhikoolis juhtima õpilasesindust ja tänu Erkile liituti Eesti ÕEL-iga, mis pakub ene-setäiendamise ning koolielu rikastamise võimalusi paljudele õpilastele. 2) Erki algatusel hakati 2011. aasta su-vel rajama Väätsa asulasse skateparki. Käidi läbirääkimistel vallavanema ju-ures, et arutada, võimalikku pargi asu-kohta ja leida raha, et idee teoks teha. 3) Ta algatas 9. klassi poisina Väätsa koolis liitumise koolirahuprogrammiga, mis aitaks teadlikult tegeleda koolis meeldiva ja sõbraliku õhkkonna kujun-damise ning säilitamisega. 4) Tema tihedasse graa ikusse mahuvad ka rahvatants, kitarrimäng, tehnikahuvi, sport.

Erki on jõudnud kõike seda teha vaata-mata oma noorusele. Tema entusiasm ja saavutused panevad tihti ka täiskasva-nuid nõutult pead raputama. Oma koo-likaaslastele on ta suureks eeskujuks, näidates, et aktiivne olla on asjalik ja popp. Erki on kodukoha patrioot, kes ei tee asju selleks, et olla teiste moodi, vaid selleks, et olla teisele eeskujuks, kasulik

koduvallale ja kogu Eestile.

Keiu Anderson 11.klassist

„Lahe koolipäev” 3.novembril 2011

Noortekonverents

Hea eeskuju 2011

....................

Pöörased on inimesed, kellel on edasi anda mingi mõte, mingi sõnum, mis oma otsekohesuses, alternatiivsuses või oo-tamatuses sunnib meid elule tavapäras-est teistpidi vaatama.

See kaua oodatud hetk oli nüüd lõpuks käes. Olin jõudnud kaheksandale noortekonverentsile, mis algas pöörase rongkäiguga Tallinna maantee ning Su-ur-Jõekalda tänava ristumiskoha kõrval asuvalt parkimisplatsilt Pärnu kont-serdimajja.

Kontserdimajja jõudnud, saime igaüks endale nimesildi ja kotikese huvitava kraamiga. Enne esimese sessiooni al-gust visati meile saali teiselt korruselt alla umbes 400 väikest eri värvi pad-jakest. Eelkõige olid need mõeldud is-tumiseks, kuid ka võimaliku padjasõja pidamiseks.

Algas esimene sessioon – Planeet minaAlustas Raul Rebane, kes töötab Gerd Kanteri tiimijuhina ja on sõna otseses mõttes ehtne maa sool. Ta usub, et olümpiavõitjad sünnivad just väikestes maakohtades. Lavale tuli ka Gerd Kant-er. Mõlemad väitsid, et kuigi enamus arvab, et dopinguta või ebalegaalsete võtetega pole võimalik olümpiavõitjaks tulla, siis nemad usuvad just vastupidist. Kõige tähtsam ongi ausus. Gerd Kanter on veendunud, et õppimine on tähtsam kui treening. Kuid kui treenida, siis tu-leb seda teha intensiivselt, mitte kord nädalas ja 5 tundi järjest. Olümpiavõitja arvab, et tänu ebaõnnestumistele on ka tulnud suuremad võidud. Tänu nendele on ta saavutanud oma unistused. Kõige lõpuks rääkisid nn õnneliku kana juh-tumi, kus väitsid, unistuste täitumiseks ja tipu saavutamiseks tuleb olla õnnelik protsessi käigus.

Teine sessioon – Orbiidilt kõrvale Mart Noorma, Tartu ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna lektor, usub, et edu ongi õnn. Ta on üks Eesti satel-liidiprojekti eestvedajaiks. Projekti ee-smärgiks on katsetada uut kõigi aegade kiireimat kosmosemootorit ESTCUBE. Noorma arvab, et ei pea olema 60 või 100 aastat vana, et teha tipptaseme saavutusi. Näiteks käivad juba 7. klassi õpilased tehnika- ja teadusringis. Nad

teevad seda kasu püüdmata, kuid samas on nende välja mõeldud meetoditest kasu väga paljudele. Üks 7. klassi õpilane võeti sel suvel tööle kosmosetehnikala-borisse.Eesti tudengid on ütelnud, et nad teevad projekti ESTKUBE ära. Ja nad teevadki! Nad ei kahtle oma võimetes, ükskõik, kui raske see ka oleks.Mart Noorma soovitab minna töövar-juks, mitte ainult töövarjupäevadel, vaid kas või igal koolivaheajal. Nii on gümna-sistil lihtsam otsustada, millist ametit tulevikus valida.

Laura Põldvere saabus lavale neoonro-helises kleidis ja andis meeliülendava intervjuu ning kontserdi. Teda teeb õn-nelikuks kallite inimeste kohalolu, hoo-livus ja neile tähelepanu pööramine. Kuid samuti peab vajalikuks saada õn-nelikuks enese võimete realiseerimisest ning töö tulemustest. Kolmas sessioon- Orbiidilt tagasi Aleksei Turovski rääkis meile, kas in-imestel on midagi õppida ka loomadelt. Ta väitis, et loll on see, eks kasutab oma olemasolevat jõudu maksimaalselt. Temaga liitus kohalik pärnakas Peeter, kes on kirglik roomajate armastaja. Ta näitas meile madusid ja ühte 10- meetrist püütonit.

Neljas sessioon- DE PROFUNDISLavale ilmusid teatriinimesed Ago An-derson ja Sepo Seeman. Nende etteaste oli väga naerma ajav. Ago rääkis, et tal on tõrge Nike`i ja erinevate märkide ees, sest meenutavad Agole koolivormi, ta arvab, et need teevad ta isikupäratuks. Sepole aga meeldib Nike.

David Vseviovi teevad õnnelikuks kümned suuremad ja väiksemad asjad, aga peamiselt inimesed: nende silmad ja pilgud. Vahel piisavat ühe inimese pilgust, et tunda ennast õnnelikuna. Samuti arvab ta, et kultuur on pilkudes. Esineja rääkis meile kolm lugu, milles polnud võim ja tarkus kunagi nii kõrgelt kokku saanud. Ta kujutab ette näitemänge inimestest, keda on jälginud.

4

5

Kaelasel4H - värsked tegemised värske hooga

4H on noorteühing, mis ühendab eri piirkondade klubisid, andes liikmetele võimaluse realiseerida oma mõtteid ja ideid.Klubides korraldavad 4H-lased hariduslikke, arendavaid ja meelelahutuslikke üritusi ning koosolekuid. Lisaks klubi tegevusele on 4H liikmetel võimalus osaleda erinevatel kursustel, võistlustel, laagrites ning mitmetel teistel üritustel. Lisainfo: http://www.eesti4h.ee/Kui Sinagi tahad meie 4H-ga liituda, siis anna oma soovist teada Keiule.

Tõstamaa klubi- 4H POSITIIVNETeise koolinädala reedel oodati meid sellisesse huvitavasse kohta nagu Kaelase. Plaanis oli meelt lahutav seikluslik õhtupoolik.

Meie, kõige kaugemalt tulijad, olime jälle esimesena platsis. Tutvusime ümbrusega ja tasapisi saabus sinna juba rohkem rahvast ka teistest koolidest.

Kogunesime Kaelase kooli staadionile, kus tutvustati ees ootavat.

Seejärel läksime, ootusest ärevil,

tundmatusse seiklema. Tuli läbida neli ülesandepunkti, mis õnnestus meil kiiresti -10 minutiga. Pidime tõstma kahe 5- meetrise nööriga veepudeli tee keskelt teeserva, lennutama lendavat taldrikut, sihtima noolemängu noolega õhupalle puruks, otsima padrikust tähti, et nendest lause kokku saada. Eraldi sai võistkonniti proovida indiaaniviset: maasse oli paigaldatud vanaaegse lapsevoodi üks äär ning tuli visata teatud maa pealt pulga külge raskusega nöörike, iga pulk andis teatud arvu punkte. Mängiti ka mölkit. Mölki koosneb 12 nummerdatud kurikast ja mölki- ehk viskekurikast. Võistkonniti on igaühel 3 viset. Kui visatakse mitu kurikat korraga maha, saab nii palju punkte, mitu kurikat maha visati, kui visatakse aga ainult üks nummerdatud kurikas, siis saab nii palju punkte, kui on kurika peal märgitud.

Saime enda võimeid proovida ka ekstreemülesandega: närve kõditaval kajakisõidul mööda jõge. Meie seltskonnast said sellega hakkama mina, Maarja, Heiko ja Aivo. Minu jaoks oli see põnev kogemus, sest enne olen ainult midagi sellist kogenud kanuuga sõites. Samuti oli seal ohtlik järsak, mis lisas adrenaliini, ja

ka vastuvoolu oli paras tegu aerutada. Meie koolis võiksid samuti olla kajakid, millega oleks võimalik kevadel vahetunnis jõel sõites stressi maandada.

Hiljem, kui seiklemine oli lõppenud, tulime kokku ja nautisime seltskonnaga lõkkesoojust. Kehakinnituseks pakuti saiakesi, mahlaseid porgandeid ja magusaid õunu. Eriti meeldis see Aivole. Heiko arvates oli Kaelasel tore ja tegelikult tundus olevat ilus koht: mõnus jõgi, millel kajakiga sõita. Sümpaatne oli humoorikas kehalise kasvatuse õpetaja, keda tervitame.Ka Karen, Kristiina ja Teele jäid üritusega päris rahule.

Kuna soovitati kaasa võtta vahetusriided, ootasime muda sees maadlemist ja vihmausside otsimist, kuid kahjuks jäi see osa seekord tulemata.Kõigi rõõmuks olime tublid ja võitsime

meie klubile helkurvesti.

Keiu Anderson 11. klassist

Õpetajate päev

Õpetajate päeva tähistati Eesti koolides juba 1960. aastatel, tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud - tänavu 5. oktoobril.

Tihti valitakse õpetajate päevaks välja kindel stiil. Eelnevatel aastatel on olnud nii, et õpilased, kes tunde annavad, on riides korrektselt ja viisakalt (nagu üks intelligentne õpetaja), kuid õpetajad on kord riietunud meesteks, kord spordiriietes jne. Seekord otsustasid nad panna mütsid pähe ja prillid ette. Pealtnäha tundsid ennast üsna vabalt ja olen kindel, et üks mõnus päev koos õpilastega väärtustada nende rasket tööd, paneb meid õpetajaid ja nende tööd paremini hindama.

Meie koolis on ka traditsiooniks aktus, kus täname õpetajaid ning kingime neile lilli. Tänavune õpetajate päev oli väga eriline, sest õnnitleda saime ka Eesti 2011. aasta õpetajaks valitud Inger Vahuveed ning aasta haridusjuhi tiitli saanud direktor Toomas Mitti.

Järgnevalt saame teada, kuidas said hakkama tänavused asendusõpetajad.

Heiko Mändla: Olin Tõstamaa keskkooli direktor (Toomas Mitt), kes töötab alates eelmisest aastast ka füüsikaõpetajana. Õnneks tol päeval ei olnud mul palju tunde: 1 tund 7. klassiga. Nii valmistasingi eelnevalt aineõpetaja Toomase abiga tunni ette. Ta õpetas mulle, kuidas kasutada keemiaklassis olevat digitahvlit ning tänu sellel sujus ka tund ladusalt.

Peale selle pidin aktusel esitama (koolidirektorile kohaselt) kõne, mida aktusel, oli kuulamas kogu koolipere.

Kokkuvõtvalt: minu päev ei olnud väga raske, ainult ühe tunni ettevalmistamine, kuid iga päev 6 või 7 tundi läbi viia ja nii päevast päeva, on minu jaoks liig. Kui arvestada veel seda, et õpetaja viib töö ka koju, tean kindlalt, et õpetaja amet ei ole lihtne.

Ade-Riin Vene: Olin kunstiõpetaja Inger Vahuvee asendaja. Selle päeva jooksul arendasin laste loomingulist külge oma vaatevinklist. Põhilisteks õpilasteks olid poisid. Alguses mõtlesin, et ma ei saa nendega hakkama, kuid tegelikult

pidasid nad end väga hästi üleval.

Tauri Palberg: Minu ülesandeks oli asendada Aimar Sinivälja ehk ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat. Päev möödus üpris kiiresti, õpilased käitusid viisakalt. Keeruline oli ainult 6. klassiga. Pärast väsitavat pedagoogipäeva saime õpetajate toas kooki ja kohvi ning muljeid jagada kõigi teiste asendusõpetajatega.

Gerda Meriorg: Olin 3. klassi klassijuhtaja ning pikapäevarühma õpetaja, peaaegu viimane, kes koolist lahkus. Raske, aga huvitav päev.

Mario Press: Olin infotehnoloogia õpetaja Argo Astla asendaja, aga õnneks mul ei olnud tunde. Käisin teistel õpetajatel abiks. Selle aasta muljed olid eelmisega võrreldes üpriski head. Õpilased suutsid ennast enam-vähem vaos hoida.

Anna Vahter: Kõik oli väga lahe, välja arvatud 5. klass, kes ei kuulanud absoluutselt sõna. Olin muusikaõpetaja Ivi Kase asendaja.

Sten-Ander Ojakallas: Jaan Tamme asendajana andsin kehalise kasvatuse tunde, kus korraldasin õpilastele jalgpallimänge.

Andreas Leerima: Mina olin teist aastat õpetaja Jaanika asendaja, õpetades noortematele inglise keelt. Mul oli kõigest kolm tundi (10. , 7. , 8. klass), kuid päeva lõpuks olin ma ikkagi väsinud. Jaanika hoiatas mind, et 7. ja 8. klassiga võib probleeme tulla, kuid nad käitusid isegi paremini kui mõni keskkooliklass. Tööd tehti usinalt ja väga kvaliteetselt.

Kuna meie kooli abituriente on ainult üheksa, kuid õpetajaid kahekümne ringis, siis oli abiks ka 11. klass, kuid nende muljeid küsime siis, kui nemad on täieõiguslikud asendusõpetajad.

Keiu Anderson 11. klassist

a ,

ii ui

öö ei

r l

ma s i

lt

11. klassist

6

EÕEL-i 25. üldkoosolekEesti Õpilasesinduste Liidu

4-6. novembril toimus Rakveres Eesti Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek. Tõstamaa Keskkooli õpilasi esindasid seal meie kooli ÕE president Keiu Anderson ja asepresident Ly-Andra Pärnaste. Koosolekule oli kokku tulnud üle 200 aktivisti- igast koolist kaks esindajat.

Reedel suundusime, kaasas kohvrid ja madratsid, Pärnusse, et kohtuda Pärnumaa õpilasesindajatega ning sõita koos Rakverre. Juba siis tundus seltskond väga mõnus ja seltsiv.

Üle 200 kilomeetri läbitud, jõudsimegi kohale Rakvere Gümnaasiumisse. Koolimaja oli nii suur, et mõnigi kord eksisime alguses ära.

Esimene päev möödus peamiselt sõbrunedes ja erinevaid seltskonnamänge mängides, mil

uuendasime koolidevahelisi tutvusi. Ööbisime tubades ehk meie keeles tudulates. Meil oli väga kokkuhoidev seltskond, mis koosnes ainult kahest noormehest ja kahekümnest neiust.

Teisel päeval pidime esindama rohkem oma kooli ning osalema koosolekutel ja loengutel, kus kõrgharidusreformi, religioossed liidud, koolidemokraatia, karjääriteadlikku Eestimaa õpilane, EÕEL-i aasta tegevuskava.

Õhtul tulime kokku ja panime hääletusele nii tegevuskava, eelarve kui kõrgharidusreformi töörühmades otsustatud tulemused. Pärast seda tuli igal toaseltskonnal esitada enda näidend, mis pidi meil olema valmis mõeldud eelmisel õhtul saadud. Kõige tipuks toimus veel pidulik ball, mille stiiliks oli maf�ia. Kuigi öörahu kestis vaid kolmandal korrusel, oli vähe

neid, kes suutsid päeva lõpus veel üleval püsida. Pühapäeval olid mõned loengud, millele järgnes lõpetamine. Saal oli rahvast täis ning kõigil oli nii hea tunne kolmepäevasest koosolemisest, et kallistustel ja pisaratel ei tahtnud lõppu tulla.

Võin julgelt öelda, et sellist hästi toimivat laagrit ja nii sõbralikku seltskonda, hoolimata selle suurusest, kohtasime esimest korda. Elamused olid meeletult head ning ootame kõigiga juba järgmist kokkusaamist poole aasta pärast.

Ly-Andra Pärnaste

11.klassist

....................................................................Kes on uus?

Meie eesti keele õpetajale Triinu Perdilil avanes suurepärane võimalus võtta aastaks õppetööst puhkust ning minna tutvuma Kanada looduse ja kultuuriga. Tema asemel on uus ja huvitav eesti keele õpetaja Kaia Maasalu, keda õnnestus ka intervjueerida.

Kuidas sattusite Tõstamaale tööle?Olen kaua õpetajana töötanud, kuid siis juhtus nii, et kaks aastat tagasi jäin koolitööst eemale ning nüüd soovisin tagasi pöörduda. Tõstamaale sattusin tänu naabrinaisele, kes oli minu ukse vahele oli poetanud ajalehe kuulutuse.

Kas olite enne Tõstamaast midagi kuulnud/ siin käinud?Ainult nime olin kuulnud, muu oli täiesti võõras.

Kus olete enne töötanud?Enne olin töötanud õpetajana ja lasteaiakasvatajana. Vahepeal töötasin ka lastekodus.

Kas meenub mõni seiklus enda kooliajast? Milline oli koolielu võrreldes tänapäevaga?Õppisin Gustav Adol�i Gümnaasiumis ning seal oldud ajast on jäänud vaid head mälestused. Sel ajal oli

kohustuslik keskharidus. Minu kooli võib nimetada tänapäeva eliitkooliks.

Sisseastumiseksam oli väga raske.

Pidime kandma ka koolivormi, mis koosnes teksaseelikust ja helesinisest pluusist. Tavaliselt need osteti välja ja olid tehtud mittekuluvast riidest, kuid minule õmbles vormi mu tädi, kuluvast riidest. Mulle ei meeldinud seda kanda. Igal hommikul kontrolliti rangelt vormi kandmist. Kuna ma käisin koos oma õega samas koolis, siis hommikukontrollil oli tihti nii, et meid aeti segamini, kui mul polnud vormi seljas ja õpetajatest mööda kõndisin, siis hüüti mind mu õe nimepidi. Muidugi ma ei teinud välja, kuigi ma teadsin, et nad mõtlevad mind, et siis koju saata. Tol ajal oli palju vene keelt. Mu keskkooli klassijuhataja oli rahvuselt venelane ning eesti keelt ei osanud üldse. Tänu temale oskan vene keelt kui teist emakeelt.

Suurim erinevus oli vast see, et meil oli tüdrukuteklass. Siiski arvan, et tänapäeva õpilastel on suurem koormus. Keskkoolinoored, kes tõesti soovivad õppida, peavad seda väga palju ja põhjalikult tegema.

Raamat, mis on hingele pai teinud?Piibel on raamat, mida loen iga päev .

Sinna juurde loen erinevaid luuletusi ja ka vene kirjandust. Eriline lemmik on Tšehhov.

Teie üldmulje Tõstamaast ja Tõstamaa inimestest.Tõstamaa on tõeliselt armas ja vaikne kohake, kuigi ma koolist ja bussipeatusest kaugemale ei ole jõudnud. Inimestest tean samuti ainult õpilasi ja õpetajaid ning nemad on väga toredad, vastutulelikud ja sõbralikud.

Kas plaanite pärast peale kooliaastat Tõstamaale edasi jääda?Soovin siia jääda nii kauaks, kuni mind soovitakse ja vajatakse...

Mida võiks Teist veel teada…?Eelkõige tähtsustan emaks olemist ja oma tütart, kes on psühholoogia magistrant. Tähtsal kohal on ka sport, noorena tegelesin alpinismiga, nüüd jooksen ja suusatan sõltuvalt ajast. Kaks korda nädalas käin ka bodypumpi

trennis.

Kui piiluda eelolevatesse jõuludesse, siis milline on Teie jõulusoov?Mulle ei meeldigi eriti tänapäeva jõulud - liiga kommertslikud. Kadunud on jõulude peamine sisu ja mõte. Põhiline soov on perega koos olla.

Kaia Maasalu

7

Sven TalloÕnne saame soovida inglise kelle õpetajale Jaanika Soosaarele, kes naudib lapsehoolduspuhkust. Ning kuna me kõik soovime väga usinalt võõrkeelt õppida, on meil ka uus inglise keele õpetaja Sven Tallo. Temagagi õnnestus meil juttu ajada.

Kuidas sattusite Tõstamaale tööle?Tahtsin võtta Tallinnast aja maha. Mul oli kaks võimalust: kas tulla siia, Tõstamaale, või jääda Tallinna. Sisimas soovisin siiski rohkem Tõstamaale ning see sai ka teoks.

Kas olite enne Tõstamaast midagi kuulnud/siin käinud?Umbes 7-8 aastat tagasi käisin endise sõbraga siin. Sel ajal oli mulje üpriski troostitu. Nüüdseks on palju muutunud, ja ainult kaunimaks, tuleb tõdeda.

Millised on olnud Teie eelmised töökohad?Olen töötanud nii eraäris kui ka hariduses. Mujalgi.

Milline raamat Teile enim meeldib?Arvatavasti pigem see, mida kõige

rohkem lugenud olen - sõnaraamat. Üks minu huvisid on etümoloogia (sõnade päritolu õpetus toim.)

Kas plaanite pärast kooliaastat Tõstamaale edasi jääda?Praeguste plaanide kohaselt jään siia käesoleva õppeaasta lõpuni.

Milline on üldmulje meie õpilastest?Olen täheldanud, et siinsed õpilased on palju viisakamad ja tunnis hoolsamad. Hoolimata kõigest isegi 8. klass. Keskkooliastme õpilastega on aga suisa eriline lust tööd teha. Üldiselt on siinne keskkond hubane.

Mõni huvitav fakt endast?Mulle meeldivad keeled, etümoloogia, klassikaline kitarrimäng ning reisimine. Ehk siis ei midagi erilist. Tavaline eesti mees.

Kas meenub mõni seik enda kooliajast? Millised olid noored võrreldes tänapäeva noortega?Seiklus … Kas seda nüüd just seikluseks saab pidada, aga ma olin koolipõlves pätt poiss. Noh, nagu me kõik. Aga minul õnnestus kuidagi nii, et mind võeti arvele ühes kõlava nimega komisjonis

(Alaealiste asjade komisjon). Peale toda kangelastegu oli kõik väga lihtne: kui midagi juhtus või millegagi hakkama saadi, siis võis kohe arvata, kes tegi. Ja kord juhtuski, et pandi põlema mingi heinaküün. Mõistagi oli kohe teada, kes seda tegi. Mina. Ja üks mu sõpru, kes oli samuti arvel nimetatud komisjonis. Väga põnev oli, kui miilits üle kuulas. Ja väga huvitav oli, kui tuletõrjes ette võeti ning selgitati, miks ma olin paha, kui süütasin kuritahtlikult nõukogude inimese küüni. Asjaolu, et me sõbraga tulekahju hetkel olime sündmuskohast miilide kaugusel, ei huvitanud kedagi. Aga nagu elus ikka, sain ka mina aastaid hiljem teada, kes tolle küüni toona ikkagi põlema pistis … Kõik saab lõppuks ikkagi ilmsiks. Võrreldes tänapäeva noortega? Tuleb tunnistada, et tänapäeva noored on palju tragimad, andekamad, õpihimulisemad, vastutustundlikumad, mängivad palju vähem arvutimänge jne. Sõnaga – tublimad! On rõõm nentida, et elu läheb edasi ja areneb omasoodu.

Missugune on teie jõulusoov?Ma sooviksin, et jõuluvana liigutaks Eesti troopikasse.

Siivi TõnuriHiljuti sai aasta sellest, kui meie noortekeskus tähistas 1. sünnipäeva. Algul toimetas seal Karoliine Kask, kes praegu on lapsehoolduspuhkusel.

Nüüd toimetab noortekeskuses Siivi Tõnuri. Laseme tal rääkida endast.

Kuidas sattusite Tõstamaale tööle?Ise olen tegelikult Pärnu inimene, aga mul vanavanemad elavad Tõhelas. Seega on mul juba lapsepõlvest saati väike side Tõstamaa ja siinse kooliga, sest mu ema ja onu on siin õppinud. Pärast Viljandis huvijuhiks õppimist kandideerisingi Tõstamaale ning kui mulle seda kohta pakuti, mõtlesin tunnikese ja otsustasin selle vastu võtta. See tõi küll kaasa ääretult suure elumuutuse, kuid elu teeb omad korrektiivid.

Kas olite enne Tõstamaast midagi kuulnud/siin käinud?Tõstamaal olin enne mitmeid kordi käinud, siiski on see võõras keskkond ja nii palju sellest ei tea. Rohkem on mul sidemeid Tõhelaga, kus ma kõik oma lapsepõlve koolivaheajad veetsin.

Kus olete enne töötanud?Gümnaasiumis ja kõrgkoolis käies, olin igal suvel tööl Steffanis, kus arendasin oma kokakunsti. Akadeemias olles meeldis mulle väga vabatahtliku töö, mida sain teha Viljandi pärimusmuusika aidas, osaledes igasugustes projektides. Näiteks Pärimusmuusika päevad ja ka Viljandi talvine tantsupidu. Samuti olen tegelenud turismindusega.

Kas meenub mõni seik enda kooliajast? Kuidas oli Teie ajal koolis käia?1-12. klassini käisin Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis, kus mulle lõpuks eriti ei meeldinud käia. Hiljem, kui ise ka õpetajatööd olen natukene õppinud, olen aru saanud, kui palju mõjutavad õpetajad tegelikult noore inimese elukäiku. Mina õppisin suures koolis, kus olid suuremad probleemid. Väikses koolis, nagu siin, on kõik individuaalne ja õpetajad puutuvad rohkem kokku õpilaste sotsiaalsete probleemidega.

Raamat, mis on hingele pai teinud?Enim meeldib mulle Jostein Gaarderi ,,Apelsinitüdruk’’ .

Teie üldmulje Tõstamaast ja

Tõstamaa inimestest.Tegelikult on töö suhteliselt katsumusterohke ja mahukas, kuid mulle meeldib väljakutseid vastu võtta. Siiski kõik siinne on mulle hea elukool. Tõstamaal on paiga ilu ja inimeste suhtumine tasakaalus - hea elukeskkond.

Kui kauaks plaanite huvijuhi-noorsootöötajana ametisse jääda?Ma ei tavatse väga oma elu pikalt ette planeerida. Plaanid on küll head elu organiseerijad, aga kui neid liiga pikalt ette mõelda, ei pruugi need täide minna.

Mida võiks, Teist veel teada…?Kui ma veel Pärnus elasin, tantsisin rahvatantsuansamblis Kajakas, Viljandis jätkasin grupis Vabajalg. Nii et ma olen üle kümne aasta tegelenud rahvatantsuga ja olen sealt saanud eesti rahvakultuuri armastamise ja hindamise pisiku.

Kui piiluda eelolevatesse jõuludesse, siis milline on Teie jõulusoov?Enim soovin, et saaksin jõulud veeta kallite inimeste seltsis.

pige see, ida kõige arvele ühes kõlava ega ko sjonis

8