Talgupäev Luhinaranna külaplatsil 07. mail 2011 algusega kell 10.00

KÜLALEHT NR. 24

Märts 2011

KENA KEVADET !

Pühapäeval, 27. märtsil kogunes Saare talu õuemajja

üheksa ärksa meelega inimest, et hakata ette valmistama

meie külade kokkutulekut. Neli tundi möödus linnulennul.

Muude juttude vahel sai paika pandud talgupäev ja

kokkutuleku algne päevakava.

Siin on teile mõningad kellaajad:

25. juuni 26. juuni

12.00 hakkame kogunema

14.00 registreerumine 11.00 hommikukohv

16.00 kokkutuleku avamine 11.30 oksjon

18.00 õhtusöök 14.00 lipu langetamine

19.30 pildistamine

Lipu kavandite konkursile saabus 20 kavandit ja

ettepanekut neljalt inimeselt.

Täpsem info kõige kohta järgmises külalehes.

Tänane vaheleht on teile täitmiseks. Olge siis aktiivsed ja

pange oma arvamused paberile!

Täidetud vahelehti ootame võimalikult ruttu tagasi, see

teeb kokkutuleku ettevalmistamise lihtsamaks.

Lumekupud Kopli talu õuel 11. märtsil

Foto Vilve Ennemuist

Taevas

sinisekirjuks praguneb.

Päike

sirutab välja kiired.

Lumi laguneb!

Lumi laguneb!

Sulaveed

on rõõmsad ja kiired.

Mis kõlin see on,

millest maailm ärkab?

Jääpurikad kukuvad

kill ja kill!

Ennäe,

juba mullusest kulust tärkab

uue kevade

lill.

Ellen Niit „Jürikuu hommik“

SAAREMETSA JA SAAREKÜLA TEINE KOKKUTULEK

TOIMUB 25.-26. JUUNIL 2011

Suured ja väikesed juubilarid

10. märts Kalju Kull 65

14. märts Andrus Kesküla 50

24. märts Merje Ennemuist 45

20. aprill Petri Uggeldahl 45

30. aprill Jaak Pählapuu 65

TEHTUD 06.03.2011!

Külarahvas tagasiteel Laimjala vallamajast riigikoguvalimistelt:

Vambola Koel, Arnold Riis, Maret ja Indrek Mägi,

Enn Ennemuist, Arno Vana, Kalju Kull, Vello Rand,

Endel Lember, Anton Reinart Pildile ei mahtunud Anu Riis.

Foto Eha Ennemuist

EEHHAA VVAALLGGUUSS Kevadisel koolivaheajal võtsin kätte ja sõitsin Tartu. Et oleks põnevam, tegin vahepeatuse

Tallinnas. Lõpp-eesmärk oli tutvumine Aleksei Ranna saadetud materjalidega Tartu kirjandusmuuseumis. Huvitaval kombel jõudsin kohale eriliste viperusteta – ei tea, kas hakkan vanaks jääma? Kui linnades käies tekib küsimus, kes küll jõuab kõikides nendes poodides ostmas käia, siis Tartus ei jäänud mu teele ühtki kauplust peale kaubamaja. Turuhoone paistis ka eemalt. See-eest möödusin teatrist, muuseumitest, ministeeriumist, ülikoolist… Isegi öömajal olin ajaloolase peres. Tekkis tunne, nagu oleks tõelises kultuuripealinnas! Kirjandusmuuseumis juhatati mind rahvaluule osakonda. Enn Küng tuli mind lõuna paigu otsima, aga ei leidnud, kuna tema oli käinud ühes ja teises toas, aga mitte selles ruumis. Suur maja, tohutult materjali. Valisin välja Aleksei Rannaga seonduva ja mulle hakati tassima pakse kaustu. Ta oli oma kirjutisi Tartu saatnud juba 1930.-tel aastatel ja siis uuesti 1960.-te alguses. Väga vanu jutte tuli lugeda filmilindilt. Vot siis suutsin ühelt filmikettalt tüki küljest ära murda (kettad olid plastmassist). Tunnistasin oma patu ausalt üles ja selgus, et ma ei ole ainuke rammumees, aeg-ajalt läheb ikka mõni ketas katki.

Istusin kirjandusmuuseumis kaks päeva. Alles teise päeva pealelõunal meenus mulle, et Enn külastab selles majas hoopis teisi ruume. Läksin ja piilusin mingi suvalise ukse vahelt sisse: sinna oleks võinud jäädagi! Lugesin materjale Saare mõisast ning ümberkaudsetest huvitavatest kohtadest ja inimestest. Kahjuks jõudis kätte aeg Saaremaa bussi peale minekuks.

Kotis Mall Hiiemäelt kingituseks saadud raamat, ruttasin bussijaama. See oli terve reisi kõige keerulisem ettevõtmine – bussijaamas on nii palju ümber ehitatud, et mul oli päris tegu õige koha leidmisega. Täpselt viis minutit enne bussi väljumist jõudsin õnnelikult kohale.

Viietunnise bussisõidu järel olin ennast lausa sandiks istunud. Koju läksin longates. Sellegipoolest jäin reisiga väga rahule. Meie Vanal Jalakal jagub tükiks ajaks jutustamist. Olin saanud palju põnevat materjali, kohtunud huvitavate inimestega, aga … Üks on kindel, Tartusse tuleb tagasi minna!

Seniks aga suur aitäh Ennu perele lahke vastuvõtu eest!

ana jalakas jutustab…

SAARE LASTEKODU AJALOOST 5

Kasutatud Külli Reinarti 1994. a. valminud diplomitööd

„Saare maakonna koolieelsete lasteasutuste areng maal aastail 1929 – 1994“

Kuni 1972. aastani töötas vanas mõisahoones ka Saareküla Algkool Linda Kesküla juhtimisel. Kool suleti laste vähesuse tõttu. Sellest ajast on ruumid tühjad ja amortiseerunud.

15. aug 1966 – 20. aug 1970 oli lastekodu direktoriks Ilona Kõve. 1970. a alustas direktorina tööd endine Saare Lastekodu kasvataja Maie Reinart, kes töötas sellel

ametikohal 16 aastat. Meenutab Maie Reinart: „Alustada oli muidugi raske, sest puudusid juhtimiskogemused. Põhirõhk

tuli panna majandusele, kuna majad vajasid pidevat remonti ja kohendamist. Lastel puudus omas majas saun. Sellest ma alustasingi. Lasksin ehitada maja keskkütteruumi sauna ja duširuumi, keskkütte viisime vanasse sauna. Tegime ka pesuköögi ümberehituse ja ostsime pesumasinad. Samal aastal sai lastekodu endale ka bussi, mis võimaldas koos lastega sagedamini reisida ja oli ühtlasi ka kauba vedamiseks.

Maie Reinart pööras suurt tähelepanu laste heaolu parandamisele. Kasvatustöö juhtimisele jäi aega väheks, kuid siiski oli ka see heal tasemel. Muret tekitas muidugi kaadri sage vahetumine. Ka oli lastekodus tööl juhuslikke inimesi, kes sellele tööle ei sobinud. Töölt on käskkirjaga kõrvaldatud üks kasvataja ebapedagoogilise käitumise tõttu.

1986 – 1988 oli lastekodu direktoriks Kalle Hiiuväin, kes eelnevalt oli küll Orissaare keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja, kuid tal puudusid eeldused pedagoogiliseks tööks lastekodus. Töömehena oli ta toimekas ja pani ka ise käed külge. Oma direktori tööaastatega suutis ta teha lastekodu majas täieliku remondi. Ruumid said uue näo ja sisustuse.

Peale K. Hiiuväina lahkumist töötas lastekodu direktorina Krista Noor, kuid tema lahkus juba samal aastal.

5. jaanuarist 1989. a juhtis Saare Lastekodu tegevust direktor Heikki Käo. Ta lõpetas 1981. a Tallinna Pedakoogilise Instituudi matemaatika – füüsika erialal. Eelnevalt olid Heikki Käol õpetaja töökogemused.

1994.a töötasid kasvatajatena pedagoogilist haridust omavad

pedagoogid: Nimi

Kool

Lõpetamine

Tööleasumine lastekodus

Eve Vana TPK 1976. a 1976. a Eha Ennemuist TPK 1983. a 1983. a Ene Peterson TPedI 1988. a 1988. a Marju Käo TPedI 1981. a 1989. a Anneli Ligi TPK 1992. a 1992. a Tiina Ojala TPK 1993. a 1993. a

Direktor Maie Reinart lastekodu kokkutulekul 1977. aastal

Vanu aegu meenutasid Marje Aus (Linnupõld) ja Eha Ennemuist:

Saareküla algkooli ruumid ei jäänud kohe tühjaks. Kooli sulgemise järel elas klassiruumis lastekodu pesu-pesija Meeta Kaljumaa oma kolme lapsega.

Eha: „Teadsin, et Meeta oli kasvanud lastekodus, kuid alles hiljuti kuulsin Lillemäe Lealt, et Meeta oli Saare Lastekodu kasvandik.“

Samas klassiruumis elas 80.-date keskel lastekodu koristaja (hiljem kokk) Laivi Lehis oma kolme lapsega. Pärast tema pere väljakolimist on kooliruumid jäänud tühjaks.

Viimastena olid mõisamajas kasutusel kantselei, ladu ja köök. Direktor Hiiuväina ajal kolis ladu teise majja. Kantseleis õppisid algul koolilapsed. Kui nemad hakkasid õppima lastekodu vanema rühma verandal, jäi kantseleisse ainult hoiukassa. Hoiukassa suleti 1991.a, kui Palmi Riis lahkus töölt. Kõige kauem pidas vastu köök. Igasuguse ilmaga vedasid koristajad toiduämbreid üle õue. Juhtus ka seda, et mõni ämber ümber läks – kas siis libastus koristaja või tuli ämbril lihtsalt sang küljest ära.

Isegi SORVVO (Sotsialistliku omandi riisumise ja spekulatsiooni vastu võitlemise osakond) on Saare Lastekodu vastu huvi tundnud. Taevast sellised mehed alla ei saja, küllap pidi keegi kaebama. Igatahes tulid nad kohale sellepärast, et lastekodulapsed pidavat näljas olema. See oli aeg, kui lastel oli lõunaks supp, praad ja magustoit. Koolilapsed sõid koolis lõunat, lastekodus ootas neid kolmekäigulisele lõunale lisaks ka oode. Lastekodu ajaloos pole vist varem ega hiljem olnud kasutusel kahte solgiämbrit, sest nii palju toitu jäi üle. Kaua küll selline laristamine ei kestnud, kuid SORVVO tabas siiski „õige“ hetke ära.

Eha: „Väga viisaka olekuga meesterahvas kutsus mu kaasa, pani istuma musta autosse ja tõstis mulle sülle diplomaadikohvri, mille peale asetas tühja paberilehe. Sellele pidin ma kirjutama, mida saavad lastekodulapsed süüa söögikordade vahel. Panin kirja, et lastele pakutakse õuesoleku ajal hommikusöögist üle jäänud võileibu – see pole see. Lastel on aias peenrad, kus kasvatavad ise porgandeid, herneid jm – see pole see. Lõpuks ma ei saanudki sotti, kas lastele oleks tulnud söögiaegade vahel siis suppi keeta või?“

Marje: „Naima Ruus tõi kunagi kööki mooni-seemneid, et kokad lastele moonisaia küpsetaksid. Kokk pistis need sahtlinurka ja unustas. SORVVO leidis seemned üles ja kokkasid süüdistati lastekodu juhtkonna käsul laste uimastamises.“ Ekspertiis tegi kindlaks, et tegu oli värskete seemnetega, kuigi tegelikult oli Naima juba paar aastat pensionil.

Igasugused süüdistused vaibusid siiski ilma karistusteta igavikku. Küllap saadi aru, et keegi oli sääsest elevandi teinud.

Kui lapsi vähemaks jäi, pandi viimaks serveerimis-ruumi üles elektripliit ja sellega jäi mõisamaja täiesti tühjaks. Nii ta seisab ja laguneb tänase päevani.

Saare mõis 1992. aastal.

Köögi ukse ees seisab lastekodu buss

Külas on jalgrattamatkaja - viiuldaja Soomest 1992.a

Jõulupidu.

Pildil Vitali Belõi, Meelis Salumägi, Kristo Käo