Reede, 18. märts 2011 | nr 11 (025) www.tallinn2011.ee

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid Tasuta kultuuriväljaanne

ARVAMUS

MUUSIKANÄDAL

MUUSIKA

ÖÖKONTSERT

Foto: Rasmus Jurkatam

Tallinn Music Week tutvustab

omanäolist kohalikku

talenti24. märtsil stardib kol-mandat aastat Tallinn Music Week, tuues kol-me kevadöö vältel lava-dele ligi 150 artisti nii meilt kui mujalt. Mullu hullutas sama festivali raames publikut teiste seas eesti metal/punk- ansambel Winny Puhh (vasakpoolsel pildil). Loe lk 4–5

Igor Garšnek arvustab äsja lõppenud Klassika-raadio kontserdinäda-lat, mille käigus kanti Euroopasse üle 10 Eesti kontserti. Klassikalise muusika gurmaanide-le on sel puhul lisatud ka kalender, kus kirjas kõik Euroopa kultuu-ripealinna aastale pü-hendatud heliteoste esmaettekanded. Loe lk 6

«Kui me ei õpeta ini-mest lapsena kultuuri hindama ja mõistma, siis ei oska ta kunagi aru saada ka näiteks ooperi või balleti vaja-likkusest, millele ongi tugev vastuseis pop-kultuuri poolt,» räägib kultuuripoliitika dokto-rant Egge Kulbok- Lat-tik.Loe lk 3

Pille Lille Muusikute Toetus-fondil ja Eesti Interpreetide Liidul on eriliselt hea meel esitleda esmakordselt suu-rejoonelise Tallinn Music Weeki raames väljapaist-vaid Eesti tippsoliste ja an-sambleid.

25. märtsil on Estonia majas hoopis teistmoodi kui tavaliselt... Hilisõhtune klassikasündmus saab imelise alguse Valges saalis kell 21.30 Vox Clamantise (pil-dil) gregooriuse laulu helidega,

kust liigume sujuvalt suure saali lummusse, mis ei lõpe enne kesk-öötundi! Tule vaata ja saa osa 16 omanäolise artisti ja kollektiivi kõige efektsematest etteastetest. Just Sinu jaoks on esinejad vali-nud oma repertuaarist välja kõige tuntumad ja lihvitumad pärlid.

Lisaks Vox Clamantisele esine-vad kõigile tuntud Quartet SaxEst ja Uus Tallinna Trio. Klaveriduod Mihkel Mattisen-Rein Rannap ja Mati Mikalai-Kai Ratassepp on kuulsust kogunud nii siin kui sealpool piiri. Oliver Kuusiku kau-

nikõlaline tenorihääl ei ole siiani veel kedagi ükskõikseks jätnud.

Viiuldajate Anna-Liisa Bezrodny ja Sigrid Kuulmanni ülinaiselik ja samas jõuline pillikäsitlus, tšellistide Henry-David Varema ja Andreas Lendi virtuoossus, Oksana Sinkova flöödipoeesia, Virgo Veldi saksofoni meisterlikkus ja Aare-Paul Lattiku võimsad orelihelid ei varjuta aga väl-japaistvate pianistide Age Juurika, Ralf Taali, Maksim Štšura ja Marko Martini säravat esinemisstiili.

PLMF on kutsunud Eesti klas-sikatähti kuulama maailma mai-

nekate agentuuride, festivalide ning orkestrite juhid. Kinnitatud tulijate hulgas on ka valdkonna võtmeisikuid ja muusikutel on põhjust anda endast kõik, et neile muljet avaldada.

Loodetavasti nii mõnelgi neist see ka õnnestub ning me näeme neid tulevikus esinemas maailma suurtel kontserdilavadel.

Ära maga maha tippsündmust ja osta juba täna ülisoodne pilet hinnaga 10.- Piletilevist (pensio-närid, õpilased 5.-).

Vt ka http://www.plmf.ee/

Paastu-maarjapäeval kõlab Estonia majas kesköine muusika

2 ARVAMUS Reede, 18. märts 2011

Ajaleht KultuuripealinnVäljaandja: SA Tallinn 2011Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 TallinnMaarja-Liis Arujärv, peatoimetajaAnneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.eeAndreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.eeEuroopa kultuuripealinna infokeskusRotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinntel: +372 6594 113e-post: infokeskus@tallinn2011.eee-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

KULTUUR KUTSUB

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

AINULT KAKS KÜSIMUST

Tallinn Music Weeki ajal on kohane küsida, kuidas elab meie muu-sikatööstus laiemalt.

Muusikatööstuse all pean silmas loomemajanduse haru, milles tegeldakse muusika loomise, pa-kendamise ja levitamisega.

Muusikatööstus on läbi tegemas globaalset revolutsiooni, kuid ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et tegemist on lahkuja luigelauluga. Muusika on alati kuulunud inime-seks olemise juurde ja pole põhjust arvata, et ühel päeval loobume muusikat loomast või kuulamast.

Pean oluliseks eristada kahte pa-ralleelset liini, mis läbivad loomise, pakendamise ja levitamise faasi ja lõpevad tarbimisega, kuid ühte lii-ni iseloomustab professionaalsus ja institutsionaalsus, teist asjaarmas-tajalik mõtlemine ja harrastustege-vus (DIY – do-it-yourself).

Traditsioonilised töökohad on kadumas

Mida aeg edasi, seda enam äh-mastuvad piirid ja ühisosa suure-neb: professionaalsest liinist kaovad traditsioonilised töökohad, asjaar-mastajad pakuvad samal tasemel muusika töötlemist ja levitami-seks kasutatakse üha sarnasemaid kanaleid ja meetodeid. Samal ajal lõplikku sulandumist ei toimu, sest alati jäävad riiklikud muusika- haridusasutused ning avaliku, era- ja kolmanda sektori muusikaorga-nisatsioonid ja ettevõtted, kes ei ole huvitatud assimileerumisest.

Kui küsida, kuidas elab meie muusikatööstuse vundament – muusika õppimine, loomine ja esi-tamine –, tuleb arvesse võtta, et mis tahes loominguline tegevus ei allu objektiivsele mõõdetavusele. Me saame uurida, millised eeldused on loodud loomingulisuse esiletule-kuks ja arendamiseks, aga me ei saa mõõta loomingulisust ennast.

Lisaks sellele on ka mõõdetav

info puudulik – EKI 2009. aas-ta raport algab tõdemusega, et muusikavaldkonna kohta üle-vaatlik statistika puudub. Kui ra-porti järgi oli Eestis 2009. aastal 3850 muusikaprofessionaali, siis Eesti Ansamblite Andmebaasist leiame info 2896 ansambli ja 11 565 muusiku kohta.

Avatakse Eesti muusika internetiraadio

Minu hinnangu järgi elab Eesti muusikaloome paremini kui kunagi varem. Avame EME-ga peatselt esi-mese internetiraadio, mis mängib 24/7 Eesti muusikat. Kujutlege vaid – meil on raadios üheksa stiilikana-lit ja pidevalt uuenev luguderegister tuhandete Eesti lugudega! Sellist mitmekesisust ja uue materjali esi-letulekut ei ole varem olnud.

Viskan siinkohal kivi kohalike raadiojaamade kapsaaeda – miks te ei mängi Eesti muusikat? See on muuseas peamisi põhjusi, miks Eesti Autorite Ühing on sunnitud igal aastal kaks korda rohkem autoritasusid välisriikide

autoritele maksma kui meie auto-ritele välja jagama.

Muusikaloome mitmekesisu-sest annab tunnistust ka Tallinn Music Weeki programm – kas keegi mäletab varasemast ajast nii värvikirevat esitajatespektrit?

Liigume edasi pakendamise faasi ja leiame eest suure sega-duse: vahe professionaalide ja harrastajate vahel on määramatu, kusjuures DIY tase on tõusnud selliseks, et me ei suuda enam eristada, kas muusika (või näiteks muusikavideo) on tehtud profes-sionaali või harrastaja poolt.

Harrastajad on omandanud muusika pakendamise oskused ja nii mõnigi muusikatööstuse suunanäitaja on amatöör, kes teenib leiba hoopis teises vald-konnas. Minu arvates on see igati tervitatav seni, kuni me ei loobu kvaliteedinõudest ega nõustu

rämpstoiduga (olgu selleks kehv esitus, salvestus vms).

Vahe traditsioonilise ja alterna-tiivse levitamise vahel on samuti hääbumas – paljud maailmakuul-sad artistid rajavad turundusstra-teegia samadele alustele kui har-rastajad: muusikavideo tehakse tasuta kättesaadavaks YouTube’is, raha teenitakse live-esinemiste, autoritasude, esitajate tasude, fonogrammitasude ja kirjastusle-pingutega mujalt.

Loomulikult säilib ka legaal-ne muusika müük, kuid pelgalt plaadimüügituludele saavad loota vähesed.

Kui küsida, kuidas elavad Ees-ti eksportivad muusikaettevõt-ted, tuleb tunnistada, et mitte kuigi hästi (või vähemalt mitte avalikult hästi): meie suuremaid staare esindavad rahvusvahelised agentuurid ja plaadifirmad ning allesjäänutel pole piisavalt inves-teerimisvalmidust – tean küm-mekonda kohalikku ettevõtjat, kel on asja vastu tõsisem huvi ja ka vahendid, kuid reaalsete eks-pordiprojektideni jõuavad vaid

üksikud. Muusika tarbimi-

ses ei ole sisuliselt palju muutunud – kontsertide külastata-vus tõuseb stabiilselt ja live-muusika ei kao kuhugi.

Tarbimise seisuko-halt teeb veidi mu- relikuks rahumeel-ne leppimine mada- lama kvaliteediga – meil kasvab peale põlvkond noori, ke- da rahuldab mobiil- telefonist või You-

Tube’ist kuulatav-nähtav, tõelisi muusikagurmaane kohtab üha harvem.

Eesti muusikatööstuse arengu seisukohalt tuleb oluliseks pida-da Eesti Muusika Arenduskes-kuse loomist 2009. aastal, mille esimene reaalne projekt käivitus käesoleval aastal ‒ «Muusikaette-võtluse meistrikursus 2011», mis tähendab professionaalset väl-jaõpet praegustele ja tulevastele muusikaettevõtjatele, mida viivad läbi 10 rahvusvahelist eksperti.

Olles projekti koostamisega lähe-malt kokku puutunud, julgen väita, et tegemist on maailma absoluut-sesse tippu kuuluvate ekspertidega, kes juhendavad 30 koolituskursusel osalejat.

Vajadust selliste ettevõtmiste jä-rele näitab kas või asjaolu, et koo-lituskursuse 30 osalejat tuli välja valida 161 kandidaadi hulgast!

Teiseks oluliseks arenguks pean Tallinn Music Weeki laie-nemist (mitmete muusikastiilide kaasamist) ja festivali tegevuste laiendamist (näiteks 2011. aastal paneb TMW enda lava püsti Po-sitivus festivalil). Tallinn Music Week on tõhusalt ühe katuse alla koondanud levimuusika tegijad ja jätkab selles valdkonnas jõudsalt.

Kolmandaks oluliseks arenguks pean muusikaettevõtluse ja kultuu-rikorralduse õppekavade sissevii-mist mitmesugustes õppeasutustes.

Eestil on eeldused tõusta suunanäitajaks

Seoses tugeva juhi lahkumi-sega Sibeliuse Akadeemia Arts Management’i eesotsast ja teiste sarnaste õppeprogrammide puu-dumisega siinses regioonis on Eesti Muusika- ja Teatriakadee-mial suurepärane võimalus tõusta kogu regiooni suunanäitajaks ja luua tugevaim programm. Samuti käivitab EBS 2011. aasta sügisest loomemajanduse mooduli ja seda juba bakalaureuseastmes.

Eesti muusikatööstusel seisab lähiaastatel ees kolm olulist välja-kutset: (1) kuidas tagada efektiivsus ja kvaliteet kogu muusikatööstuse toimimisahelas alates muusika õp-pimisest, loomisest ja esitamisest kuni pakendamise ja levitamiseni; (2) kuidas vältida pudelikaelte tek-kimist loome-, pakendamis- ja levi-tamisprotsessides (näiteks proovi- ruumide või sobivate esinemiskoh-tade vähesus, professionaalsete mä-nedžeride vähesus, nende puudulik kompetents); (3) kuidas soodustada Eesti muusika ja muusikute rahvus-vahelistumist.

Islandi puhul on lihtne – export or die –, aga Eesti õnneks (või kahjuks?) on siin miinimumvõi-malused olemas, et mitte ekspor-dile mõelda.

Juko-Mart Kõlar on ala-tes 2009. aastast MTÜ Eesti Muusika Eksport tegevjuht ja pianist Mihkel Polli mä-nedžer ning osaleb aktiivselt Eesti Muusika Arenduskes-kuse töös. Ta on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia Arts Management’i eriala ja jät-kab õpinguid Estonian Busi-ness School’is juhtimistea-duse erialal, tema doktoritöö käsitleb loomemajanduse te-maatikat seoses Eesti muusi-katööstusega.

Kp TUTVUSTAB

Kuidas elad, Eesti muusikatööstus?Keskenduma peaks muusikatööstuse terviklikule arendamisele.

Juko-Mart KõlarMTÜ Eesti Muusika Eksport tegevjuht

9 Eesti Laulu- ja Tantsupeo kommunikatsioonijuht Sten Wei-debaum, mis üritus on 21. märtsil lauluväljakul toimuv «Maa ja ilma lood»?

Tegemist on noorte laulu- ja tantsupeo avasündmusega, see on nagu peo tulemise lugu.

21. märtsil jääb päris peoni 100 päeva. Me ootame lauluväl-jaku klaassaali noori ja mudilasi, et rääkida peost, mille nimi on «Maa ja ilm». Eelmistel kordadel, kui laulupidude nimetused olid «Ilmapuu lävel» ja «Üheshingami-ne» jäi pealkirjade mõte natuke segaseks, seekord tahame peal-kirja lahti seletada.

Tavaliselt algab pidu vaid tu-letoomisega, seekord teeme et-tevalmistusi natukene teistviisi, saates nelja ilmakaarde laiali ilmasaadikud, kes laulupeole ja kultuuripealinnale reklaami tee-

vad ning kõiki Tallinnasse kutsu-vad.

Põhja ehk Norrasse lähevad esinema Pärnu rahvamuusi-kud, lõunasse ehk Lätti Riia Ees-ti kooli rahvatantsijad, itta ehk Venemaale üks orkester, kes on täpsustamisel, ning läände ehk

Saksamaale ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhendamisel. Tagasi peaksid saadikud olema 1. juuli õhtuks.

9 Mida sel päeval lauluväljakul teha, näha ja kuulda saab?

Päeval on kolm nägu. Kell 10.00 jutustavad maa ja ilma peo loojad laululava klaassaalis lastele laulu- ja tantsupeost. Iga lugu ilmesta-vad ka muusika, tants, pillimäng.

Osalejad saavad teha käsitööd ehk postkaarte ja ehteid, mida sõnumiviijad saaksid kinkida. Luuletaja Leelo Tungal kuulutab lisaks välja selle maa lugude ja luulevõistluse «Ainult siin sünni-vad me lood...» ja räägib, kuidas lugusid ära tunda.

Teises, kl 12 algavas osas läheme lastega välja, et laulukaare alt ilma-saadikud teele saata. Tegemist on otsekui väikese laulu- ja tantsupeo

treileriga, kus näeb paremaid palu tulevaselt peolt. Kaasa on lubanud lüüa ka Siiri Sisask koos Ultima Thulega, tantsijad Märt Agu juhen-damisel ning veel mitmed muusi-kud ja pillimehed. Näha saab võim-said tuleskulptuure.

Umbes kl 13 kuulutame välja Laulupeosupi tiitlivõitja ja sööme kõhud korralikult täis. 50 päeva jooksul toimusid laulupeoproovi-del ja mujalgi supi maitsmised, et leida kolme kandidaadi, seljanka, lihapallisupi ja hernesupi seast tä-navune laulupeo supp.

Üritusele on oodatud kõik noo-red huvilised, mitte ainult laulu- ja tantsupeolised. Kahjuks aga ainult registreerimisega, sest lau-luväljaku klaassaali mahub vaid veidi alla tuhande inimese.

Kogu osalemiseks vajalik info on üleval Laulu- ja Tant-supeo Sihtasutuse kodulehel www.laulupidu.ee

Uue kultuuripoliitika ootel ehk «Kadri ja kasuema»

Eestile ainukese ihaldatud Grammy auhinna toonud tütarlas-tekoori Ellerhein kauaaegne juht Tiia Ester-Loitme tõdes eelmi-sel nädalal Sirbi intervjuus, et umbes kolmandik hea lauluosku-sega lapsi kaob nende stuudiost vaikselt ära ainuüksi seetõttu, et vanematel on raske 300-kroonist osalustasu maksta.

«Lihtsalt emme võtab lapse ära ja ostab selle raha eest pere-le leiba. Peaks olema keegi, kes seda maailma keeraks. Laste laulurõõm võiks olla tasuta,» lausus Loitme.

Olles ka ise põ-gusalt Ellerheinas laulnud, tunnen sellisest olukorrast kuuldes põhjatut raevu. Kui nii pal-jud lapsed peavad loobuma maailma ühes mainekaimas kooris laulmisest seetõttu, et perel ei jätku 20 eurot, siis sureb osa minu kul-tuurirõõmust küll hetkega.

See näide tõen-dab ka ilmekalt, et kultuuripoliitika aluspõhi ehk laste juurdepääs kultuurile on Eestis ennekõike sotsiaalministeeriumi teema või õigupoolest on tegu mõlema ministeeriumi väga söötis tööpõlluga.

Hiljuti loodi teatavasti ka Eesti Kultuuri Koda, et kultuuriini-meste ja mõistliku kultuuripoliitika eest rohkem hea seista. Kuid ka nemad ei pääse raha teemast. Kultuuriinimeste hea elu ja kultuuri kvaliteedi õitseng sõltub taas otseselt ka kultuurile juurdepääsu ehk sisuliselt sotsiaalprobleemide edukast lahen-damisest. Vaid siis, kui kultuuritarbijate ja -harrastajate mass ehk püramiidi alus on võimalikult tugev ja lai, suudab see anda tulevikus leiba ka üha arvukamale kultuurieliidile. Oma mõju-jõu ja leivateenimise võimaluste suurendamise nimel peaks kultuurirahvas seega mitte üksnes flirtima maksujõulise ost-jaskonnaga, vaid tegelema ka sotsiaalsete küsimuste teadvus-tamisega nii ühiskondlikul areenil kui oma teostes.

Kuidas seletada näiteks kummalist paradoksi, et ajal, mil Eestis justkui ametlikult vaesust polnud, sündis meie kirjandu-ses väga oluline teos «Kadri ja kasuema», suutes tollase ühis-konna sotsiaalseid pingeid väga inimlikult näidata?

Praegu, mil Eesti troonib palgalõhe ja ebavõrdsuse näitajate-ga Euroliidu esirinnas ehk vaesus karjub sisuliselt näkku, meie kirjanduses-kunstis selliseid teoseid pole. On see võõrandumi-ne, enesetsensuur või glamuuriiha? Kahjuks on Eesti viimase kahe kümnendi kirjandus kui autorite lakkamatu egotripp ‒ vägivalla ja muude kehaliste funktsioonide detailse kirjelda-misega saavutatud «tururealism» on taandanud kultuuriloo-jad osa rahva silmis vaid isiklike probleemide eksponeerijaiks. Miks peaks rahvas neile kaasa tundma, kui kunstiinimesed oma raskest olukorrast räägivad?

Kuna kultuuripoliitika ootab ümbersündi, andis ka Kultuuri-pealinn mitmele kultuuriinimesele võimaluse oma ootusi väl-jendada (vt lk 3). Vähemalt antud loost selgub, et nad on suure südamega ja näevad oma nabast palju kaugemale.

«Kui paljud lapsed peavad loobuma

kooris laulmisest, sest perel ei jätku

20 eurot, sureb osa minu kultuurirõõ-

must hetkega.»

3ARVAMUSReede, 18. märts 2011

Oliver Õunmaa

Kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik, milline kultuu-rivaldkond Eestis õitseb?

Ei teagi sellist. Kõigil on prob-leemid. Tallinn 2011 mingil mää-ral muidugi elavdab kultuurielu. Kultuuriinimesed on leidlikud, ega nad ära sure, aga see vindu-mine pole hea. Teatrite külasta-tavus on praegu taas langenud kärpepoliitika ja masu tõttu. Eriti kurvas seisus on kujutav kunst.

Kas kultuur on praegu kõigile piisavalt kättesaadav?

Vaesus on ühiskonnale ohtlik. Praegu on nii, et kui pere on vae-sem, ei saa laps käia isegi nuku-teatris. Samas on kultuur inves-teering tulevikku. Kui me ei õpeta inimest lapsena kultuuri hindama ja mõistma, siis ei oska ta aru saa-da ka näiteks ooperi või balleti vajalikkusest, millele ongi tugev vastuseis popkultuuri poolt.

Rääkimata sellest, et vanematel pole raha lapse panemiseks huvi-ringi, nii kaotab riik ja ühiskond tulevase andeka kodaniku. On olemas arvutused, mis näitavad, et kultuuri tarbiv ja seda mõistev inimene on innovatiivsem, vastu-panuvõimelisem ja tervem.

Ehk peaks kultuuriürituste pi-letite käibemaksu alandama? Siin on koht mõtlemiseks, mida peaks tegema, et laps saaks tarbida kul-tuuri, kui vanemad on töötud.

Millised on Eesti kultuuripo-liitika peamised probleemid?

Kultuuri läbipaistmatut rahas-tamist on kritiseerinud ka riigi-kontroll kultuuriministeeriumi valdkondi käsitlevates auditites.

Kultuuri aga suunatakse nagu kõiki teisigi valdkondi minis-teeriumi koostatud nelja-aasta-se strateegilise arengukavaga, mida realiseeritakse tegevuskava kaudu aasta kaupa: riigieelarvet koostades tehakse rahastamis-otsused igaks järgnevaks eelar-veaastaks. See protsess kulgeb rahandusministeeriumi ametni-kega läbirääkimiste tulemusena.

Tsentraliseerimine tähendab, et viimastel aastatel koondub aina enam otsustusõigust ra-handusministeeriumi ametnike kätte, kellelt ei saa eeldada kõigi valdkondade sisuküsimuste süva-tundmist.

Kui valitsus annab igati mõista, et «rahakotirauad» on kindlalt raamatupidaja käes, siis on sisu-inimene pandud alandliku paluja rolli ja tema võimekus oma prio-riteete kaitsta jääb nõrgaks, kuna otsused teeb niikuinii Raamatu-pidaja. Kui aga kultuuri toetaja muretseb vaid eelarve tasakaalu pärast, ei vii see kultuuri edasi.

Mida toob kaasa see, et kul-tuurielu juhib sisuliselt rahan-dusminister?

Liigne võimu koondumine ra-handusministeeriumi seinte va-hele ongi meid viinud olukorda, kus numbrid on tähtsamad ini-mestest ja sisu vähem oluline es-

mapilgul ökonoomsest tehnilisest lahendusest.

Just nimelt esmapilgul, sest sotsiaalteadlased on järeldusele jõudnud, et inimvarasse suuna-tud ressursside (sh kultuuri) kä-sitlemine mitte riikliku kulu, vaid investeeringuna on pikas pers-pektiivis hea majanduspoliitika, sest aitab lõppkokkuvõttes kokku hoida ravi-, sotsiaal- ja kuritege-vusega seotud kulusid.

Eestis viimastel aastatel toimu-nud tsentraliseerimine on toonud ka olukorra, kus inimene tunneb end sageli riigi alama, mitte vää-rika kodanikuna, kelle heaks rii-giaparaat töötab ja kes on riigile on võrdne partner.

Millised on teised kultuuri-poliitika probleemid?

Meie ministeeriumid on kar-mis konkurentsis läbirääkimistel eelarve numbrite üle. See aga rää-gib ühelt poolt kehva tasemega

valitsemiskultuurist ja poliitiku-te tegematajätmistest ‒ puudub kokkulepe, riiklik ja erakondade-ülene konsensuslik visioon, kuhu Eesti suundub, millesse riigina eelkõige panustab.

Jah, on koalitsioonilepe ja va-litsuse tegevuskava, ent kui parla-mendis jätkub siiani harrastatud «teerulli» praktika, mil oposit-siooni ettepanekuid ei võeta üld-se kuulda, siis on see sisuliselt ülesõitmine ligi poolest Eesti rah-vast ja tema tahteavaldusest, kui mõelda, et 101 parlamendikohast on valitsus saanud 56 mandaati.

Selline jõupoliitika ei ole kaas-aegsele arutlevale demokraatia-le kohane. Aga meil on hädasti tarvis arutlevasse demokraatias-se jõuda, et meie poliitilises kul-tuuris tekiks kvalitatiivne hüpe. Praegu käib iga hinna eest ärate-gemine, mis on kurb, tagurlik ja pidurdab riiklikku arengut.

Kas kultuurielu planeerimi-sel vaadatakse piisavalt kaugele ette?

Selleski on probleem. Nelja- aastane strateegiline arengukava tähendab kultuuri ajamõõtmes silmad maas nina ette vaatamist – nõnda kaob silme eest laiem ho-risont.

Riigikogus ei ole kultuurist põhjalikult räägitud pärast 1998. aastat, mil võeti vastu viimane pikaajaline kultuuripoliitika do-kument «Eesti kultuuripoliitika põhialused», mida on nüüd tarvis ajakohastada.

Kas majanduse kõrval on kul-tuur ühiskonnas teise- või isegi kolmandajärguline teema?

Seoses Riigikogu valimistega elavnes avalik arutelu mõnevõr-ra ka kultuuriküsimustes, kuid erakondade valimisplatvormides pälvisid kultuuriküsimused siiski suhteliselt vähe tähelepanu.

Võib öelda, et erakondades-se kuuluvad kultuuriinimesed ei suutnud neid sinna upitada ega ole kujundanud ka n-ö sotsiaalset nõudlust selle järele. Miks? Ilm-selt on vastuseks asjaolu, et Eestis

on kultuuri- (ja mis tahes muud) poliitikat tehtud ülalt alla ‒ tule-me totalitaarsest ühiskonnast.

Sellest ka sõnad kultuuriini-meste liistudest ja paljude poliiti-kute üleolev hoiak nende suhtes – ehk seesama kultuuri marginali-seerumine ja rahanduse fetišee-rimine.

Eestis käibiv ad hoc kultuuri-poliitika pudistab põhiseaduse preambuli eetose pisimuredeks katuseparandamise ja muude hal-dusküsimuste pärast.

Kuna kultuuripoliitika horisont on ahtake, siis tekitavadki julged mõtted paanilisi olukordi, nagu näitas läinud aasta esindusor-kestri kaasus: vastandusid suured ja julged ideed ning haldamisele, äraelamisele keskendunud kul-tuuripoliitika – maestro Järvi soov viia Eesti esindusorkester maailma lavadele põrkus raha-nappuse ja jäiga poliitilise kultuu-riga.

Jah, võib arutleda, kas oli õige viia idee järsult ellu just masu ajal, aga vankumatu finantsdistsiplii-ni järgimiseks leidunuks ilmselt muidki teid – näiteks hajutada idee realiseerimine mitme aasta peale.

Mis aitaks olukorda paran-dada?

Aktiivne arutelu kultuuripoliiti-ka üle aitab taastada kultuuri auto-riteeti. 22. veebruaril asutati Eesti Kultuuri Koda, mille eesmärk on kultuurialade ühise esinduskogu loomine, kes oleks partneriks kul-tuurielu suunajatele. Loodan, et hirmu ja vaikuse atmosfäär, mis ühiskonnas seoses valimistega tunduvalt taandus, ei naase meie (kultuuri)poliitilisse praktikasse.

Egge Kulbok-Lattik: Kultuur pole kulu, vaid investeering!Eesti kultuuri juhib sisuliselt raamatupidaja ehk rahandusminister.

Egge Kulbok-Lattiku sõnul on kõige enam vaeslapse osas kunst.Foto: Erakogu

Installatsioonide asemel rahvas teatrisse

Kirjanik Kerttu Rakke

Loomulikult võiks kultuu-ripoliitikas midagi muu-tuda, eelkõi-ge selleks, et ajaga kaasas käia. Näiteks autorikaitses on palju võimalusi ümberkorralduseks. Kui inimene peab iga päev leiva-teenimise peale mõtlema, otsib ta lihtsamat meelelahutust. Kui jälle kalamarja sööma hakatakse, küll siis tuntakse rohkem huvi ka kõrgkultuuri vastu.

Siinkohal on palju ära teha ka neil, kes kultuuri jaoks raha jaga-vad.

Paljud nn installatsioonid, mis ka ülikõrgkultuurselt haritu kül-maks jätavad, ent palju rahva raha nõuavad (näiteks klaasist

moodustis Vabaduse platsil) võik-sid ära jääda, selle asemel tuleks võimaldada kaugemates Eesti nurkades elavatele inimestele teatri- ja kontserdikülastusi, näi-teks maksta kinni transport või teatrite-orkestrite ringsõit.

Kultuur kui infograafiku tordilõik

Kunstnik Marko Mäetamm

Eesti vaba-riigis on kul-tuur praegu väga margi-naalne näh-tus. See paistab välja, kui vaadata inimeste suhtumist ja kultuuri ra-hastamist. Eestis on tähtsad elu-alad majandus ja teadus. Kultuur seisab ülejäänud elust otsekui lahus.

Ühiskond pole tervik, kuhu kul-

tuur ja teised elualad oleksid in-tegreeritud, elualad meenutavad tordilõike ümmarguselt infograa-fikult.

Olen seisukohal, et kultuur on luksus ja see peabki olema kallis, kuid inimsetele elutähtsad vald-konnad on niikuinii väga kallid ja nii ei jää inimestel kultuuri jaoks raha üle.

Kunstis on räägitud nn protsen-diseaduse sisse viimisest, mille puhul uute ühiskondlike hoonete ehitamisel peaks ehituskuludest teatud protsent minema sinna kunsti muretsemiseks. Nii tehak-se ka mujal maailmas ja skeem toimib.

Eesti puhul olen ma aga skep-tiline, sest Eesti on oma väiksuse tõttu korruptiivne riik. Tahes-tahtmata on igas eluvaldkonnas nii, et käsi peseb kätt, sest keda vaja, seda tuntakse.

Protsendiseadus teeks elu heaks ainult vähestel kunstnikel, kes on tellija poolt tunnustatud ja kellel on neutraalsed tööd.

Aus näitusekunst vabadelt

kunstnikelt aga vaevalt ühiskond-likesse ruumidesse jõuaks, sest see oma jahmatama paneva hoia-kuga ei sobiks sinna.

Riiklik programm maa kultuurielu toetama

Lavastaja Andres Dvinjaninov

Riik võiks toetada kul-tuuri olemist maakohta-des ehk näi-teks Laeval, Otepääl või Viimsis. Linnas leiab inimene niikuinii rohkete võima-luste vahel meelelahutust. Taas-elustada tuleks maal asuvad küla-seltsid, rahvateatrid, tantsuringid ja laulukoorid, et kultuur maal ei jääks ainult külapoe taha.

Rahvas ei peaks olema mitte ainult kultuuri tarbija, vaid aktiiv-ne looja.

Siin on tähtis muidugi maaini-meste endi pealehakkamine, kuid ainult entusiasmist ei piisa.

Looma peaks näiteks riikliku programmi «Kultuur massides-se», mis toetuste ja pearahade abil näitaks, et kultuurielu eden-damine maal tasub end ära.

Soome eri paigus lavastub 200‒300 suvelavastust, mis on tekkinud nii, et tuntud näitlejad ja professionaalsed lavastajad käi-vad rahvateatrites nende tegemi-si juhendamas.

Kriisi ajal kärbiti kultuuri rahastamist

Kunstnike liidu president Jaan Elken

Kui riigiasu-tuste kulusid kärbiti masu tõttu 7‒8%,

siis mõnede eraalgatuslike kunstiprogrammide raha kärbiti 100%, kuna tegemist pole riigile kuuluvate ettevõtmiste või asu-tustega.

Tallinna kunstihoone toeta-misest, kus riik on ka üks asu-tajaliige, ei saa riik loobuda, kuid kunstihoone galerii toe-tust kärbiti kolmelt miljonilt 80%. Kohtadest, mille omanik riik ei ole, on ju kõige lihtsam kärpida.

Terve kujutav kunst on samas omaalgatuslik, see ei kuulu mi-nisteeriumile ja nii kunstnikud kannatavadki.

Kogu aastatega ülesehitatud kunsti toimimise ja toetamise süsteem tõmmati maha ja nüüd on hea näidata, et seda hakatak-se taastama.

Ainuke, mis raha saab, on ehk kunstimuuseumi korraldatud näi-tus, sest oma töötajatele peab ju ikka palka maksma.

Kurb on muusikute ja nende ühenduste saatus, mis riigile ei kuulu.

Mis võiks Eesti kultuuripoliitikas muutuda?

Avatakse fotonäitus

Eesti Pressifotograafide Liit ja NIKON avavad 21. märtsil Viru Keskuse aatriumis 2010. aasta Eesti parimate pressifo-tode näituse.

Näitus kuulub Euroopa kul-tuuripealinna Tallinn 2011 programmi. Esindatud on 22 pressifotograafi tööd.

Viru Keskuse aatriumis jääb näitus avatuks 3. aprillini. Tar-tu Lõunakeskuses saab seda külastada 18. aprillist 1. maini.

Kunstibuss sõidab homme jälle

19. märtsil sõidab Kunsti-buss külla Telliskivi Loomelin-nakus lavalahendusi, teatri-dekoratsioone ja -kostüüme tootvasse ettevõttesse Sta-gecraft Management OÜ.

Külalisena sõidab kaasa Eesti Kunstiakadeemia stse-nograafiaosakonna juhataja prof Lilja Blumenfeld, kes rää-gib stsenograafia erialast laie-malt. Tuurikülalistel on võima-lus osaleda erialases töötoas.

Väljasõit 19. märtsil, laupäe-val, kell 12.00 Kunstiakadee-mia Tartu mnt 1 platsilt. Pilet maksab 1. 50 eurot.

Triptühhonit näeb 20. märtsini

20. märtsini püsib Vabaduse väljakul installatsioon „Objekt nr 2011“, kus selle aja jooksul viibib ligi 400 Eesti kultuurite-gelast. Täpselt niisama kaua saab sealsamas lähedal Tallin-na Kunstihoones näha Evald Okase triptühhonit 100 Eesti kunstnikust.

Egge Kulbok-Lattik on magister kultuurimajanda-mise alal, lõpetanud Dijoni Kõrgema Kommertskooli ja Burgundia Ülikooli. Praegu doktorant.

Kp TUTVUSTAB

4 MUUSIKANÄDAL Reede, 18. märts 2011

1

2

3

45 6

7

MirabiliaNeljapäev, 24. märts

Von Krahli baar Tallinn Music Week avaõhtumyspace.com/mirabiliasound

Mirabilia on neljaliikmeline bänd Tallinnast, mis alustas Eesti maineka indie-bändi Dallase liidri Holger Looduse stuudioprojektina aastal 2004. 2007 a ilmunud albumil “Log In Eye” kõlab idea-listlik lo-fi pop, siiras ja pisut introvertne. Praegu-ne Mirabilia on jäänud truuks samadele ideaali-dele - uuristada end läbi maailma popiajaloo, et leida üles selle kaduv, algupärane helgus ning tahumatus, muutumata samal ajal pealetükki-valt naiivseks. Peale live-bändiks muutumist kaks aastat tagasi on nende muusika muutunud jär-jest orgaanilisemaks ja ekspresiivsemaks, tõe-liseks muusikanohiku unelmaks. Mirabilia koos-seisu moodustavad laulja-laulukirjutaja Holger Loodus, bassimängija ja efektimeister Tanel Pa-liale, laulev klahvpillimängija Liisa Hirsch ja trum-mar Mihel Kõrvits.

aidesreede, 25. märts

Von Krahli teater – rabarock presentswww.aides.ee

Aidese kolm liiget oma muusikale piire ei sea, mistõttu nende rokist jazzini põnevaid žanreid energilisel, nutikal moel hõlmav repertuaar kan-nab mõjutusi Incubusest ja Radioheadist Biffy Clyro, Dredgi ja Mew’ni. Suure algustähega live-bänd Aides annab endast laval kõik ning leiab ala-ti ka nipi, kuidas esinemine ainulaadseks muuta, olgu selleks tipptasemel videoinstallatsioonid või esitust toetav keelpilliorkester. Mullune, suhtlus-võrgustikes fännide kaasabil turustatud debüü-talbum tõusis nädalateks edetabelite tippu. Selja taga on turnee Venemaal ja osalemine Euroopa suurimal showcase-festivalil Eurosonic, kavas

järgmised esinemised piiri taga.

Mari KalKuN & baNdreede, 25. märts

rotermanni keskus - estonian Traditional Music Centre presentswww.ounaviks.ee

Mari Kalkun on isa poolt Võru ja ema poolt Kih-nu-Pärnu juurtega laulja ja muusik, mistõttu võib tema lauludes kuulda nii metsa kui merd. Lood on valdavalt autorilooming, mis on inspiratsiooni ammutanud loodusest ja eesti luulest, rahvalaulu-dest. Mari kasutab muusika loomisel erinevaid pil-le nagu kandled, akordion, kitarr, klaver, kuid talle meeldib eksperimenteerida ka ebatavalisemate helidega - viled, torud, kriuksud, lapsepõlvepillid. Oluline koht on improvisatsioonil ja spontaanse-tel helidel. Laulude tekstid pärinevad peamiselt erinevatelt eesti luuletajatelt nii kaasajast (Riina Trumm, Andreas Kalkun) kui kaugemalt minevi-kust (Enn Tuuling, Paul Haavaoks, Marie Heiberg, Rihhard Iher). „Võru poeetide luules olen leidnud looduslähedust ja salapära, mis tänapäeva maail-mas haruldasena mõjub.” Lisaks Eestile on kont-serdid teda viinud Armeeniasse, Soome, Jaa-panisse, Ungarisse, Prantsusmaale, Inglismaale, Šotimaale.

TaaKreede, 25. märts

rockstar’s - Nailboard presentswww.myspace.com/ugridoom

Taaga sünget, tuumakat ja traditsioonilist raske-rokki ilmestavad kihilised ja teravad emakeelsed tekstid. Ehkki žanriliselt samas salves eeskujude-ga Black Sabbathist Electric Wizardini, muuda-vad kaamosliku atmosfääriga muusika ja laulja eriomane tämber Taaga eksimatult äratuntavaks. Tänavu ilmuval kolmandal albumil, millele kavan-datud palu TMW-l esmakordselt esitatakse, kupa-tab Taak okultistlikke ja ontoloogilisi teemasid

tummises rifisupis.

badass YuKireede, 25. märts

Mustpeade Maja Keldrisaal Odessa Pop presents

www.myspace.com/badassyuki

Badass Yuki on kahe Luxemburgis sõbrunenud noormehe (Mart Avi ja Paul Sild) loomemootor. Struktuuritutest noise-eksperimentidest kuju-nes 2008. aasta käigus välja eklektiline helikeel, mis seikleb nüüdsest pigem popmuusika ääreala-del. 2009. aastal paisati netiavarusse kaks lühi-albumit, sooritati duona lavadebüüt ning võideti Soundwave´i bändikonkurss. Badass Yuki muu-sikaliseks arsenaliks on kerge annus neurootili-sust ja psühhedeeliat, ühendatud rifforama ning organiseeritud müraga. 2011 veebruar tõi enda-ga Badass Yuki debüütalbumi “Black Apple Trip” (üllitajaks Vaiko Epliku leibel Mortimer Snerd) ja märksõnadeks neoontuled, lendavad autod, ko-dutud, eluheidikud ja süsimustad õunad. Ei mingi skinnypants-one-trick pony, vaid tulevikunostal-giline hämmastavalt tundlike melomaanide ük-sus.

MeTsaKuTsureede, 25. märts

Klubi Korterwww.metsakutsu.com

Metsakutsu on korralik Eesti hiphop selle kõi-ge paremas tähenduses. Ehk siis refräänides va-

nad head naisvokaalid, taustadel jazzi samplid, skratchidega hookid ja alati korralik pakend di-saIni või video näol. Samamoodi on pakendatud Metsakutsu lugude teravad sõnumid pakendatud intelligentsesse pakendisse, mis on aidanud tal tutvustada räppi nendes seltskondades, kus eel-arvamused katavad kõrvad. Metsakutsu esindab Eesti paipoisi räppi ja ei häbene seda. Metsakutsu jõudis debüütalbumini oktoobris 2010.

2ONONe - reiN raNNaP ja MihKel MaTTiiseN

reede, 25. märts estonia Kontserdisaal

PlMF ja interpreetide liit presentwww.metsakutsu.com

2ÜHEL on duo, mille kaks pianisti — Rein Ran-nap ja Mihkel Mattiisen — musitseerivad samal pillil. Esitatakse omaloomingut, aga ka improvi-satsioone tuntud pwop-lugudest. Pianistina Eesti Muusikaakadeemia lõpetanud ning end Londonis Guildhall School of Music and Drama’s täienda-nud Mattiisen on juba pea 18 aastat tegutsenud nii helilooja, muusikaprodutsendi kui solistina, ve-danud ansambleid (Jam 1994–2005), esinenud Inglismaal, Saksamaal jm. Eesti Muusika- ja Teat-riakadeemias klaverit õppinud, 1977–1979 Moskva konservatooriumi aspirantuuris end täiendanud Rein Rannap veetis aastad 1991–1995 Lõuna-Ca-lifornia Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes. Ran-nap on alates 1968. a üksi ja eri koosseisudes esi-nenud Euroopa riikides, Austraalias, USA-s ning suures osas endisest N. Liidust. Heliloojana on Rannap kirjutanud muusikat sooloklaverile, kam-mermuusikat ja orkestriteoseid, ka laste-, filmi-

Tallinn Music Week mis kuu-lub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 põhiprogrammi stardib tänavu juba kolman-dat korda varakevadises Tal-linnas. Kavas on sel aastal ligi 150 artisti 10 riigist ja sünd-mus rullub lahti 24. märtsil,

andes kõigile jazzi, folgi, rocki, indie, pungi, tantsumuusika või klassika sõpradele võimaluse võtta kätte festivalikavad ja saada kolme õhtu ja öö vältel Tallinna klubides-baarides-kontsertsaalides uudistades põhjalik ülevaade Eesti muusi-kas toimuvast. Esmakordselt on kavas klassikalise muusika öökontsert reedel, 25. märtsil Estonia kontserdisaalis ja au-kartust äratava kavaga on festivaliprogrammis Eesti suurim muusika klubi Rock Cafe. Festivali uueks elevusttekitavaks keskuseks kujuneb sel korral armastatud Von Krahli kõr-val kindlasti ka Rotermanni keskuse aatrium, kust leiab nii geniaalse lesimiskohviku Estonian Music & Design Café kui eredaid hetki folgist ja jazzist. 25. märtsil ei saa üle ega üm-ber ka linna uueks hitt-paigaks kujunenud F-Hoonest Tellis-kivi keskuses. Festivali ametlik afterparty „JATKUU…“ koos sõpradega Raadio 2 ja Radio Helsingist maandub pühapäe-va hommikutundidel klubisse Korter.

Tallinn Music Week soovitab: 16 pärlit festivalikavast!

5MUUSIKANÄDALReede, 18. märts 2011

8

9

10

11

12

13

14

15

16

ja lavamuusikat. Klassikalise klaveri kõrvalt kaua popmuusikas tegutsenud Rein Rannap on an-samblite Ruja, Noor-Eesti ja Hõim asutaja-eest-vedaja

sPiN sCieNCereede, 25. märts

F-hoonesoundcloud.com/spinscience

Spin Science on tõusva tähe Ülar Aasmäe esi-nejanimi. 1990ndatel avastas Ülar enda jaoks elektroonilise tantsumuusika. Trance’ist deep- ja tech-house-muusikani ulatuva ampluaaga artisti kujunemises mängisid olulist rolli kohalikud hou-se-gurud Rulers of the Deep ja Dave Storm oma raadiosaadetega. Muusikategemist alustas Ülar 2004. aastal progressiivse trance’iga, kuid esi-mene tuntus saabus alles bootleg-mixiga Vibe Residents feat. Dragonfly DJ-s palast “Calling”. Ei läinudki kaua, kui Dave Stormi Cabrio Records avaldas debüüt-EP “Fill Your Soul”. Sellest ajast peale on produtsenditöö olnud pidev ning Spin Science’it lasknud välja teiste seas sellised plaa-difirmad nagu Urbantorque, Global Underground ja Plastic City, nagu ka kodumaised Cabrio, JULM Recordings ja Tohuwabohu music. DJ-na on Spin Science tantsitanud masse nii baltimaades, skan-dinaavias kui ka mujal maailmas Gruusiast Dubai-ni.

MeTsaTölllaupäev, 26. märts rock Cafe (a saal) Tuborg Green Club

www.metsatoll.ee

1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelin-nas Pääsküla raba servas laulja-kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest, kellest üks oskas natu-ke kitarri tinistada, teine tundis kedagi, kes pä-riselt ka trumme mängis ning kolmandal kibeles keelel ühele hevibändile igati sobilik ürgse kõlaga nimi – Metsatöll. „Metsatöll“ on iidne eesti murde-sõna, mis tähendab hunti. 2010. a märtsis ilmus Metsatöllu neljas album Äio, mis on esimene esi-mene rahvusvahelise muusikakompanii Universal Music sõsarfirma Spine-Farm Recordsi alt. Kogu albumi muusika ja sõnad leidsid oma näo Lõuna-Eestis Hargla külas asuva talu eraldatuses. See andis loomingule hingamise, mille sarnast mees-te endi sõnul ei ole kuidagi võimalik saavutada suures linnas. Albimilt on väljas singel “Vaid Vap-rust”, mille video on pikitud sugemetega Jüri Ar-raku animafilmist “Suur Tõll”.

Zahirlaupäev, 26. märts

Von Krahl bar - huh presentswww.zahirious.com

Zahir kontserdilaval on kui kolmemeheline jõu-jaam. 2 x huilgav-karjuvad bluusisugemetega metal kitarrid, vokaal kõhuõõne sügavusest ning täiusliku jazzi alatooniga trummid panevad sel-le elektri-punk-bluusi-masina veerema. Bändi entusiastlik eestvedaja ja mikritagune on Tam-bet; nende pea legendaarsed esinemised on vii-nud neid suuruse servale. Inspireerituna sellis-test monster-garage-pungi bändidest nagu The Cows, Heroin Sheiks ja Oblivion, tekitab Zahir publikus tungi asutada oma bänd. See näib nii lihtne ja liiga lõbus.

iirislaupäev, 26. märts

Von Krahl bar - huh presentsmyspace.com/iirismusic

“Väga vähestel artistidel on olemas see “miski”. Kui päris aus olla, siis kuni ma polnud kuulnud Ii-rist, ei teadnudki ma, mida see müstiline “miski” tähendab. Ta on eklektiline, innovatiivne, popiliku saundi ja imearmsa imagoga, mis tähendab seda, et talle on avatud kõik teed, saamaks tõeliseks megastaariks”. Nii kirjeldas Tallinn Music Week 2010 Skype’i maailmamuutmise auhinna laureaati muusikablogi MTV Iggy, mille eesmärgiks on tut-vustada maailmale tulevasi üleilma-tähti. Alates eelmise aasta kevadest on Iiris jõudnud üles astu-da Berliinis, Helsinkis, Tamperes, Brüsselis, Istan-bulis, Riias ja St Peterburgis ning tema ainulaad-ne kõla/imago sulam on toonud talle austajaid üle kogu maailma.

TriO sOOäär-VaiGla- rubeN

laupäev, 26. märts rotermanni keskus

jazzkaar & jazziliit presentmyspace.com/tanelruben

myspace.com/tuulekannjaaksoor myspace.com/raulvaigla

Jazztrio koosseisus Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben on koos esinenud tosin aastat ja selle

aja jooksul mänginud-improviseerinud palju eri-nevat muusikat, nii kuulajate rõõmuks kui lõbuks muusikutele endile. Esinetud on pea kõikjal Eesti-maal, kuid publik pole neist veel kaugeltki tüdine-nud, sest see koosseis suudab kogu aeg üllatada ning esitada täiesti uut repertuaari. Trio ei sea ka stiilipiire, liigutakse vabalt popist ja koorilaulust rokini ja vaba improvisatsioonini.

edasilaupäev, 26. märts

rockstar’s - World Clinic presentmyspace.com/edasi

EDASI on millalgi selle sajandi algusaastatel tek-kinud pidevalt muutuva koosseisuga bänd, mil-le ainus püsiliige ja peamine ideoloog on sünte-saatorimängija Mihkel Kleis. Algusest peale on EDASI tunnusteks olnud psühhedeelia ja impro-visatsioon, kuid koosseisuliste muutuste tõttu on kõlapilt olnud siiski kogu aeg erinev. Viimased aastad on EDASI peamiseks inspiratsioonialli-kaks olnud äärmuslikud underground black me-tali vormid. Live esituses taotleb EDASI intensiiv-set meelelist kogemust, mis oleks nagu rituaalne eufooria, kus vastikus ja nauding, õudus ja ilu, sel-ged harmooniad ja tehniline küündimatus, kaine analüüs ja meelemürkidest nihestatud maailma-pilt sulanduvad tervikuks. Ukmbes nagu siis, kui paletil kõik värvid kokku segades saab ühtlase ebamääraselt tumeda massi.

resONabilis laupäev, 26. märts

Mustpeade Maja Olavi saal eesti Muusika Päevad

Ansambel Resonabilise (resonabilis ld. k - helisev) koosseis on unikaalne — selle keskmes on eesti kromaatiline kannel, millele lisanduvad hääl, flööt, tšello ning vajadusel muudki pillid. Maailmas on vähe rahvusliku päritoluga pille, mille kõla ja män-guvõimalused põimuvad klassikaliste instrumen-tidega nii hästi kui eesti kandlel. Nii kandle kõla kui Resonabilise paindlikud tämbrivõimalused on paelunud mitmeid heliloojaid Eestis ja välismaal. Ansambel asutati 2002. aastal Tarmo Johanne-se ja Kristi Mühlingu eestvedamisel. Resonabi-lis teeb tihedat koostööd heliloojatega — suurem osa ansambli repertuaari kuuluvatest teostest on kirjutatud spetsiaalselt antud koosseisule.

NiTrOuslaupäev, 26. märts

Tapper - hard rock laager presentswww.myspace.com/nitrousmetal

Nitrous on ainuke bänd Eestis ja võib-olla ter-ves maailmas, milles lõimuvad kaks ülimalt musk-li- ning detsibellirohket ala: thrash metal ja drag racing. Ansambli Nitrous lõi Eesti esikiirenda-ja Lauri Kuriks aastal 2004. Seni on bändilt ko-dumaise plaadifirma Nailboard Records toel il-munud kaks täispikka albumit, “Dominant Force” (2006) ning “Outlaw Racer” (2008). Hiljuti leidsid aset ka mõned muudatused koosseisus — 2009. aastal lisandus teine kitarrist ning aastal 2010 ka uus laulja, seega möirgab Nitrous täna isegi val-jemini kui lämmastikoksiidiga ülelaetav V-8 big-block-mootor. Kui ei usu, tule ja veendu ise!

berT ON beaTs (liVe!)laupäeval, 26. märtsil klubis Korter raadio 2 ja radio helsinki esitlevad:

Festivali afterparty jaTKuu...myspace.com/bertonbeats

Bert on Beats, tuntud ka kui DJ Critikal, on Ber-liini tantsuleibli Man Recordings uus kuum artist. Segades Ühendkuningriigi bassikultuuri põhjatut pärandit Angoola Kuduro ning teiste Uue Maail-ma žanritega, loob BoB rahvusteülest ja tulevi-kukõlalist hüper-hübriid heliriba. Ta on treinud remikse sellistele maailmanimedele nagu Bura-ka Som Sistema, Ku Bo, Gotan Project jt. Tema tantsuträkke mängivad sellised maailmaklassi dj-d nagu Sinden, Brodinski, Feadz jt.

Detailne ajakava, linnaplaan ja kogu info artistide kohta: TALLINNMUSICWEEK.EEPiletid leiad Piletilevist!

Kaa

rt, k

ava

ja a

rtis

tid

. S

kän

ni

sed

a ko

odi o

ma

nu

tite

lefo

nig

a!

6 MUUSIKA Reede, 18. märts 2011

Klassikaraadios oli 7.–13. märtsini eetris Eesti mastaabis aegade suurim raadiokontsertide nädal «Tallinn – kultuuripealinn 2011», mille raames edastati EBU (Euroopa ringhäälingute liidu) raadio-jaamadesse kümme Eesti muusikute ja Eesti muusika kontsertide ülekannet. Neist kümnest viis olid lausa otseülekanded, ülejäänud läksid eetrisse eelsalvestatuna.

Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder on ühes hiljutises in-tervjuus tunnistanud, et kõnealust kultuuripealinna kontser-dinädalat on Klassikaraadio ette valmistanud juba üle kolme aasta. Tõsi, suuresti on need ettevalmistused puudutanud

küll mitmeid tehnilisi iseärasusi nagu ISDN-liinide ümbervahetamist moodsamate uplink-süsteemide vastu, kuid seda kõike tehti selleks, et Euroraadio vahendusel jõuaks paljude Euroopa raadiokuulajateni paremik nii meie interpreetide kui heliloojate loomingust. Nii ei tasu kahelda selles muusikalises pagasis ning kvaliteedis, millega Euroraa-dio kontserdinädal Klassikaraadio vahendusel seekord laia maailma jõudis.

Meil on.ju on maailmale näidata selliseid rahvusvaheliselt kõrgelt koteeritud muusikalisi kollektiive nagu ERSO, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Vox Clamantis. Meie kontserdielu toonust hoiavad üleval niisugused säravad interpreedid nagu pianistid Marko Martin, Age Juurikas, Rein Rannap ja Peep Lassmann, klarne-

tist Toomas Vavilov, viiuldaja Arvo Leibur ja tšellist Henry-David Va-rema. Meil on ju niisugune helilooja nagu Erkki-Sven Tüür…

Meil? Ent kuivõrd on Erkki-Sven Tüür ikkagi meie (st Eestimaa ja Hiiumaa) helilooja ning kuivõrd maailmamuusikasse kuuluv kompo-nist? Kas tema talendi puhul peaks tegema vahet? Võimalik, et vastuse sellele küsimusele andsid kaks kontserti – ühel neist sai kuulda Tüüri hetkel viimase, Kaheksanda sümfoonia (2010) Eesti esmaesitust ERSO ettekandes Olari Eltsi dirigeerimisel ning teisel võisid kuulajad olla tunnistajaks Tüüri verivärske kantaadi «Ärkamine» (2011) maailma esiettekandele Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja kammerorkestriga Sinfonietta Rīga Daniel Reussi dirigeerimisel.

Tüür kõlas kõrvuti PärdigaOn kuidagi sümboolnegi, et ERSO kontserdil kõlasid Erkki-Sven

Tüüri hetkel viimane ja teise maailmamehe Arvo Pärdi esimene or-kestriteos «Nekroloog» (1960) peaaegu kõrvuti. Avastamisrõõmu võis kuulajail jätkuda nii uue teose avamiseks kui «vana» taasavastamiseks.

Taasavastamiseks? Asi on tegelikult selles, et Pärdi tudengipõlves kirjutatud «Nekroloogi» kontsertettekanne toimus meil viimati (st enne nüüdset) 1966. aastal, plaadile jõudis see Paavo Järvi dirigeeri-misel alles aastal 1997. Nii et vahepeal oli see väärtteos justkui varju-surma tardunud. Muidugi teenimatult, seda tõestas nüüdne ettekanne Olari Eltsi dirigeerimisel ERSO esituses vaieldamatult. Pärdi dodeka-fooniline kompositsioonitehnika oli juba siis niisama polüfooniline kui Esimeses sümfooniaski.

Erkki-Sven Tüüri Kaheksanda sümfoonia Eesti esiettekande puhul peab samas märkima, et tema senini suhteliselt mõistuspärane vek-toriaalne kompositsioonitehnika (mis lihtsustatult tähendab teatud arvsuhete seaduspära järgmist muusikalise tuuma või temaatilise algmaterjali intervallide järjestuses) oli selles oopuses mõnevõrra vä-hem range ja reglementeeritud. Tulemuseks küllaltki läbipaistev or-kestrifaktuur ning keskendumine pigem muusikaliste rütmide algo- ritmidele.

Kui nüüd Erkki-Sven Tüüri kõnealust «muusikalise invasiooni» temaatikat jätkata, siis vaieldamatuks suursündmuseks vaadeldaval Euroraadio kontserdinädalal oli tema verivärske koori-orkestriteose «Ärkamine» (2011) maailma esiettekanne Eesti Filharmoonia Kam-merkoori ja Sinfonietta Rīga ettekandes Tüüri autorikontserdil (10. III) Estonia kontserdisaalis Daniel Reussi dirigeerimisel.

Ehkki kompositsioonilise ülesehituse mõttes on see kantaat kül-laltki komplitseeritud nii faktuuriliselt kui kompositsioonilise vormi-lahenduse tähenduses, mõjub «Ärkamine» samas oma helikeele, ka-sutatud rütmimoodulite sugestiivsuse ja koori-orkestri väljendusjõu poolest kui vihje Tüüri varasematele teostele iseloomuliku vahetu väljenduse suunas. Vägev ja vaimse kõrgepingega laetud suuroopus on see igal juhul.

Samas peab ka märkima, et Sinfonietta Rīga on üllatuslikult kõrge ansamblitunnetuse ja keelpillide toonikvaliteediga kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoori vokaalset kõrgtaset ma siinkohal kommenteerima ei hakkagi (kuigi meeshäälte diktsiooni teemal võiks ju pisut norida).

Kui jutt juba koorimuusika radadele suundus, siis Eesti Rahvusmees-koori kontsert «Mere väravas» Niguliste kirikus (9. III) Ants Sootsi di-rigeerimisel oli omaette meeldejääv sündmus. Nii vokaalse kvaliteedi kui huvitava programmi poolest. RAM-i seekordne kava oli koostatud eesti koorimuusika (Veljo Tormis, Artur Kapp, Ester Mägi jt) pärlitest, samas kui teises pooles kõlasid Lääne-Euroopa heliloojate (Schumann, Mendelssohn jt) kooriteosed. Kui kontserdi esimeses pooles mingeid erilisi positiivseid üllatusi ei osanudki oodata, siis seda enam sai neid kuulda õhtu teises pooles.

Näiteks Richard Straussi koorilaulus «Vor den Türen» on kooriteks- tuur tänu suurtele meloodiahüpetele ja rohketele alteratsioonidele vägagi komplitseeritud, kuid RAM-i lauljad said selle keerulise esi-tusega suurepäraselt hakkama. Eriti atraktiivselt mõjus RAM-i ette-kandes itaalia nüüdishelilooja Giovanni Bonato (1961) teos «Signum magnum» (2005), kus koori ees oli peategelaseks (peale peadirigen-di) veel ka tšellist Aare Tammesalu. Sellest muusikalisest kooslusest kujunes tõeline kõlaline amalgaam, kus koori ambient-muusikat meenutavale helipildile andsid värve juurde veel ka lauljate poolt peos hoitavate-hõõrutavate klaaside justkui kaugustesse hajuvad kristalsed helifoonid.

Nädal tipnes kammermuusika kullafondigaKlassikaraadio-Euroraadio sarja lõppkontserdil «Interpreedid eet-

ris!» Estonias (13. III) sai kuulda meie kammermuusika interpreetide kullafondi – õhtu esimeses pooles eesti paremaid pianiste ning teises pooles hetkel parimaid interpreete ansamblipartneritena XX sajandi ühe nõudlikuma helitöö – Olivier Messiaeni (1908–1992) «Kvarteti aegade lõpuks» (1941) esitusel. Kuid esmalt lühidalt pianistidest.

Marko Martini Liszti Kontsert-parafraasi Verdi ooperile «Rigoletto» esituse puhul oli muljetavaldav briljantne mängutehnika ja erinevate karakterite artistlik kujundamine. Samas Age Juurikas mängis meel-dejäävaks Rahmaninovi Prelüüdi nr  13 oma jõulise kulminatsiooni-kujundusega ja Rein Rannap oli oma kolme kontsert-etüüdiga lausa kehastunud muusikaline atraktiivsus.

Klaverikvartett koosseisus Arvo Leibur (viiul), Henry-David Va-rema (tšello), Toomas Vavilov (klarnet) ja Peep Lassmann (klaver) tegid Messiaeni «Kvarteti aegade lõpuks» esitusel lausa imet. Nii väl-jendusrikkaid muusikalisi dialooge, süvenenud soolopartiisid ning ansamblilist ühismõtlemist nagu ei mäletagi enam meie kontserdila-vadel kuulnud olevatki. Nii et kuldaväärt kontsertidesari sai ka bril-jantse punkti!

Klassikaraadio vallutas Euroopa10 kontserdiga anti Euroopale ülevaade Eesti muusikast.

Igor Garšnekhelilooja ja kriitik

ARVUSTUS

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

9 22. märtsil esinevad kultuu-rikeskuses Kaja helilooja Märt-Matis Lille autorikontserdil tütar-lastekoor Ellerhein ja ansambel U:. Tasuta kontsert kuulub Eesti Heliloojate Liidu (EHL) programmi «Resideeruv helilooja igale Tallin-na linnaosale», kus Mustamäed vaatlevad läbi lühianimatsiooni arhitektid Paco Ulman ja Kaarel Künnap. 9 28. aprillil esinevad helilooja

Piret Rips-Laulu autorikontserdil Kaarli kirikus Eesti Rahvusmees-koor, ETV koor ja keelpillikvartett Prezioso. Tasuta kontsert kuulub EHL-i programmi, mille raames juhivad Kristiine linnaosa põneva-tele paikadele tähelepanu Maris Kerge installatsioonid. 9 8. mail toimub Haabersti Vaba

Aja Keskuses Tallinna Kammer-orkestri ja EMTA Lavakunstikooli osalusel EHL-i programmi raames helilooja Tauno Aintsi tasuta auto-rikontsert. Haabersi linnaosa tun-nusmeloodia komponeerimisest saavad osa võtta kõik huvilised. Li-saväärtuse annab Austria kunstik Tobias Hagleitneri Haabersti-tee-maline video. 9 9.‒11. juunil näeb Nargenfes-

tivalil Noblessneri kvartalis ilma-valgust uus ooper, Timo Steineri «Kaks pead», mis räägib 1950. aastatel Vene kirurgi Vladimir De-mihhovi läbi viidud eksperimenti-dest, mille käigus teadlane siirdas koertele lisapäid, et uurida kirurgia võimalusi inimkonna hüvanguks.

9 15. juunil esitletakse Urmas Sisaski kooriooperit «Labürint ehk Eestimaa pühakud». Tege-vuskohaks on Tallinna vanalinna tänavate labürint. Teose esitavad ansambel Orthodox Singers Valeri Petrovi juhatusel, keelpilliansam-bel ja kirikukellade ansambel Bells of Russia. 9 15. juulil esitletakse Lennu-

sadamas helilooja Helena Tulve uusteost «Sool», mis on pühen-datud meremuuseumi vesilen-nukite angaaride avamisele ning arvestab ruumi haruldasi kupleid ja nende akustilisi eripärasid.

Teos kantakse ette koostöös fotograafi ja kunstniku Tarvo Hanno Varresega ja selle kannab ette löökriistaansambel Pauken-fest. 9 8. septembril leiab Roter-

manni kvartalis aset Erkki-Sven Tüüri autorikontsert, kus helilooja kaasaegset vanamuusikahuvi ja -mõju markeerib Hrots Musicuse esinemine.

Tasuta kontserdi tarbeks seob kesklinna arhitektuuri sürreaalsu-se Tüüri muusikaga Austria kunst-nik Margit Greinoecker. Kontsert on osa EHL-i programmist. 9 23-27. septembril tuleb

Toompea muusikasalongis esi-ettekandele helilooja Märt-Matis Lille uudisteos «Armastajad ja elupõletajad». Esineb ansambel Corelli Consort. 9 26. septembril esinevad Jaani

kirikus gregooriuse laulule spet-sialiseerunud ansambel Vox Cla-mantis ja tuneesia laulik Dhafer Youssef.

Kontserdi jaoks kirjutab teose ka eesti helilooja Helena Tulve. 9 27. novembril esinevad Nõm-

me Lunastaja kirikus helilooja Tõnu Kõrvitsa autorikontserdil Tallinna Muusikakeskkooli koor ja ansamblid. Tasuta EHL-i kontser-dil valib Kõrvits ka plaadimuusikat

ja eksponeeritakse kunstnik Eva Labotkini Nõmme-teemalist loo-mingut. 9 22. oktoobril toimub Lindakivi

keskuses helilooja Urmas Sisas-ki autorikontsert, kus esinevad Euroopa kultuuripealinna sega-koorid ja mitmed solistid.

Oodata on ka klaveriõhtut Ku-mus ning loeng-kontserti «Uni-versumi muusikast» Lasnamäe muusikakoolis. EHL-i programmi kuuluva kontserdi raames uurivad Lasnamäe linnaruumi kvaliteeti Austria kunstnikud Berndt Oppl ja Karin Fisslthaler.

Kultuuripealinna aastale on pühendatud üle 10 heliteoseTallinn 2011 programmi kuulub umbes 7000 sündmust, millest rohkem kui 2/3 moodustab muusika.

Kes Erkki-Sven Tüüri kultuuripealinna pühendatud uudis-teose «Ärkamine» äsjasele esmaettekandele ei jõudnud, neil avaneb võimalus aasta jooksul osa saada veel pea to-sinkonnast muusikasündmusest, kus kõlavad samuti just Tallinn 2011 puhul valminud heliteosed.

Kultuuripealinna lõputsere-moonial, seni veel täpsusta-mata kuupäeval detsembris, tuleb Tallinna kirikukellade koosmänguna ettekandele he-lilooja Margo Kõlari maailmas ainulaadne heliteos.

Täpsem info kõigi kontserti-de kohta on saadaval aadres-sil kalender.tallinn2011.ee

Kultuuripealinna seni üks olulisim sündmus leidis aset 10. märtsil, mil dirigent Daniel Reussi (va-sakul) juhatusel kõlas Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri (paremal) uudisteos «Ärkamine».

Foto: Sten Jõemets / Nikon

7FOTOReede, 18. märts 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivisNoorte teatrihäppening «Armastus salakaubaks» Estonias

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 üks eesmärke on mere taga-siandmine rahvale pärast Baltiku-mi aastakümneid kestnud silmitsi seismist Nõukogude ajaga ja seda aastal, mil Eesti pealinn on ühtlasi ka Euroopa kultuuripealinn.

Programmijuht Jaanus Rohumaa loodab vaatamata kõige väiksema-le eelarvele Euroopa kultuuripea-linnade ajaloos levitada kultuuri üle linna. Sündmuse märksõnaks on «mereäärsed lood».

«Otsustasime ühe osa linnast uuesti merele avada, sest Nõuko-gude ajal oli mereäärne linnapiir täielikult suletud. Viimase 20 aas-ta jooksul on olukord paranenud ja seepärast otsustasimegi selle uue ala teha linnaelanikele ja tu-ristidele ligipääsetavaks,» kin-nitas Rohumaa pärast portugali ajakirjanikega kohtumist.

Tulevikusündmusteks jäävad kultuuripealinna poolt «üks uue-mat laadi mereäärne jalutuskäik»

linnas ja ka meremuuseum, teisi-sõnu pärandid, mille Jaanus Ro-humaa usub olevat riigi pealinna kultuuri jaoks positiivsed.

Vältimaks ennatlike oletusi, peab korraldaja tõenäoliseks, et «kui kõik hästi läheb, on turistide külastatavuse tõus ligi 50 prot-senti või vähemalt 10 protsenti». Sellest hoolimata oleneb projekti edu Jaanus Rohumaa jaoks suu-resti muljest, mis jääb linnaela-nikele ja kohalikele artistidele. «Ma ei usu võltsidesse asjadesse. Inimesed tahavad näha midagi tõelist, mitte turistilõkse,» põh-jendab ta.

Üks Tallinn 2011 Euroopa kul-tuuripealinna initsiatiive on

kutsuda Euroopa linnaelanik-ke vaatama mere poole, «mitte ainult füüsiliselt, vaid pigem ku-jutledes». Kirjanikud, muusikud, näitlejad kogu Euroopa Liidust jutustavad, laulavad või maali-vad merest inspireeritud lugusid. Parimad neist saavad esindatud kultuuripealinnas.

(Portugali keelest kultuuripea-linna vabatahtlik Kerttu Torim.)

Mõlemad tänavused Euroopa kultuuripealinnad panustavad kaljukindlalt oma rahvuslike tra-ditsioonide esiletoomisesse ‒

soomlased rõhutavad sauna ja eestlased laulu. «Võitjat» on ras-ke pakkuda, sest Tallinn ja Turu korraldavad ühiselt umbes küm-met sündmust.

Tallinnas on aga tunduvalt oda-vam kui Turus.

Palusime mõlema linna kom-munikatsioonijuhtidel järjestada viis põhjust, miks peaks just nen-de linna külastama.

Maris Hellrand, Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht ütles järg-mist.

1) Külastage Tallinnas midagi uut, isegi kui olete siin varem käi-nud. Siin on alati midagi põnevat hoolimata sellest, kas olete siin teist või kümnendat korda.

2) Alates 30. aprillist ekspe-rimenteerib NO99 Põhuteater Skoone bastionis.

3) 1.‒3. juulil toimub maailma suurim laulupidu. Märtsis selgub, kes saavad olla 30 000 esineja seas.

4) 60 sekundit üksindust aastal Null. Üks omapärane filmifestival, kus kutsutud režissöörid saavad näidata oma 60-sekundilisi lina-teoseid, mis seejärel kohe hävi-tatakse.

5) 15. juulil tuleb Tallinnasse maailma suurimate neljamastilis-te purjelaevade hulka kuuluv Kru-senstern. Samal nädalavahetusel toimub tasuta muusikafestival. (Aftonbladet, Rootsi.)

Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab

Prints (Rahvusooper Estonia kooriartist Aare Kodasma) on võlutud printsessi esinemisest. Taamal-haldjas (Helve Vahesalu).

Fotod: Madli-Liis Parts

Printsess (Rahvusooper Estonia kooriartist Maris Liloson) ärkas, saja-aastane nõidus sai murtud!

Rohkem kui 300 noort said katsetada kõiki teatritöid, ka dekoratsioonimaalimist ja grimeerimist.

Öised haldjad Ksenia Tammela, Helve Vahesalu ja Liisa-Marie Printsmann (Noor Ballett Fouetté).

Käepigistus noorele dirigendi-le Henri Christofer Aavikule.

8 KULTUURIKALENDER Reede, 18. märts 2011

European Capital of Culture

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD:

TOETAJAD:

N°75 - 35 kr / €2.24www.inyourpocket.com

TALLInn

Hotels Restaurants Cafés nightlife Sightseeing events Maps

Most complete guide to the cityWe’ve got Tallinn covered

ChocolateTallinn’s love affair with the sweet treat

“In Your Pocket: A cheeky, well- written series of guidebooks.”

The New York Times

December 2010 - January 2011December 2010 - January 2011

The Official Travel Guide of

TALLINN 201120. märts Tallinna vanalinnas «Kevad kõnnib mööda linna». Kodulinna Maja traditsioon ke-vade saabumise tähistamiseks, millega ühtlasi meenutatakse vanalinna kui õdusat ja kultuu-ri täis keskkonda. Kultuuripea-linna aasta puhul tähistatakse kevade tulekut lisaks tavapä-rastele avamissündmusele, kontsertidele, etendustele ja kultuurikorüfeede juhitud jalu-tuskäikudele professionaalselt orienteeritumalt.

20. märtsist kuni 30. novemb-rini Tallinna linnaruumis «Lu-gude jutustamine päästab maailma». Märtsist novembrini tulevad Tallinna parimad ju-tuvestjad kõikjalt maailmast, et rääkida lugusid merest ja mõjust, mida mitmesugused kultuurid on meile mere kaudu avaldanud.

24. kuni 26. märts Tallinna kontserdisaalid ja klubid «Tal-linn Music Week». Eesti pop-muusikailm on väike, kuid pul-bitsev. Tallinn Music Week toob kõik olulised tegijad Tallinna, kutsudes siia kokku muusika-produtsendid ja mänedžerid tervest maailmast, et teadmi-sed Eesti muusikaelust ei jääks vaid meile endile.

TEATER18. märts 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) ooper «La traviata». Alexandre Dumas’ noorema romaani «Ka-meeliadaam» põhjal valminud

Giuseppe Verdi ooper on kuju-nenud üheks armastatumaks ooperiks kõikjal maailmas.

19. märts 12.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatris (Lai 1, Tallinn) etendus «Käed ja kindad». Väi-kelastelavastuse autor ja lavas-taja on Helle Laas. Mängivad Liivika Hanstin ja Anti Kobin. Kunstnik Gunta Randla. Käsi otsib kätt. Käsi otsib kinnast. Kindas käsi leiab...?

21. märts 18.00 Tallinna Lin-nateatris (Lai 23, Tallinn) eten-dus «Tõde ja õigus. Teine osa». Etendus paneb vaatajaid küsi-ma küsimusi rahvusest, eestla-seks olemisest, tõest, truudu-sest, Jumalast ja armastusest.

22. märts 19.00 Rakvere teat-ris (Kreutzwaldi 2a, Rakvere) etendus «Elu ja kuidas sellega toime tulla». Etendus on trupi ühislooming. Lavastaja Üllar Saaremäe. Osades Eduard Sal-mistu, Toomas Suuman, Mar-gus Grosnõi, Peeter Rästas, Marin Mägi, Silja Miks ja Helgi Annast. Kunstnik Kristi Leppik. Muusikaline kujundaja Heiki Kübar.

24. märts 19.00 Eesti Draa-mateatris (Pärnu mnt 5, Tal-linn) etendus «Pulmad» on

psühhiaatri ja kirjaniku Vaino Vahingu maailmanägemisele vastavalt teravalt ja ootama-tult esitatud maapere lugu läbi aastakümnete. See on näidend armastusest, leppimatusest, viinaga valu tuimendamisest.

24. märts 19.30 Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn) etendu-vad Liis Ilula «Valdner» ja Alexis Steeves & Rain Saukas «Kui kii-resti need õnnetused».

TANTS

19. märts 19.00 Rahvus- ooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) Vanemuine: «Casano-va». Balleti lavastaja on David Sonnenbluck. Osades Ilja Mi-ronov, Saori Nagata, Nashua Mironova, Takuya Sumitomo, Vladimirs Latišonoks, Mai Ka-geyama, Hayley Blackburn ja Vanemuise balletitrupp. Koreo-graaf-lavastaja David Sonnen- bluck (Belgia). Muusika: Vival-di, Mozart, Typsi, traditsioonili-ne araabia muusika.

MUUSIKA18. märts 12.00 Paide kultuu-rikeskuses (Pärnu 18, Paide) René Eespere lastemuusikal «Metsluiged». Esinevad ETV tü-tarlastekoor, Otsa nim Tallinna Muusikakooli SO solistid Ma-rilyn Jurman, Jekaterina Niko-lajeva, Arno Tamm, Ott Kartau. Lavastaja Loore Martma, Diri-gent Mihhail Gerts.

18. märts 19.00 Kumu auditoo-riumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) Talvejazzi kontsert

«Tõnu Naissoo 60». Tõnu Nais-soo, Hammond Trio & Laura Põldvere.

Tõnu Naissoo on kõige staa-žikam ja mitmekülgseim eesti jazzpianist ‒ klaver, süntesaa-torid, elektroonilised klahvpil-lid, hammondorel, orel ‒ ta on kõigi hingeelu tundma õppinud ja oskab arvestada nende ise-ärasustega.

19. märts 13.00 ja 18.00 Jõhvi kontserdimajas (Pargi tn 40, Jõhvi) Rahvusooper Estonia Kàlmani operett «Silva». Lavas-taja Mart Sander on selle eten-duse eest esitatud teatriaasta auhindade nominentide hulka muusikalavastuse auhinna ka-tegoorias.

23. märts 22.00 Genialisti-de klubis (Lai 37 taga, Tartu) esineb eesti-prantsuse duo «Rouge Madame». Tegemist ei ole tavalise pop-bändiga. See on unikaalne kooslus, mis on sündinud kahe väga erineva taustaga looja ‒ Lembe Lokk ja Jean-Christophe Onno ‒ kohtu-misest. Poolteist aastat pärast ühinemist moodustab duo tu-geva tandemi, mida liidab vas-tandite tõmbumise jõud.

24. märts 19.00 Rahvusoope-ris Estonia (Estonia pst 4, Tal-linn) ooper «Tuhkatriinu». Kes meist ei teaks muinasjuttu Tuhkatriinust, kes päevade vii-si küürutas tuhas, kuid lõpuks leidis oma unelmate mehe ja õnneliku elu. Miks jutustada seda muinasjuttu täna? Põneva ja ootamatu lahenduse Tuhka-triinu loost koos efektse lava-kujunduse ning muinasjutulis- modernsete kostüümidega pa- kuvad välja hollandi lavasta-ja Michiel Dijkema ja saksa kunstnik Claudia Damm.

25. märts 19.00 Tallinna Jaa-ni kirikus (Vabaduse väljak 1, Tallinn) Eesti Rahvusmeeskoo-ri kontsert. Dirigeerib Ragnar Rasmussen, kes on rahvusva-heliselt tunnustatud norra diri-gent. Ta on õppinud Tronheimi konservatooriumis kirikumuu-sikat, koorijuhtimist Eric Eric-soni ja Stefan Sköldi ning or-

kestrijuhtimist Colin Mettersi ja Jorma Panula juures.

KINO23. märts 18.00 Kumu auditoo-riumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) Linnasümfooniad: «Megalinnad: Shanghai». Kas tuhanded pilvelõhkujad, suure-joonelised kiirteed ja tuhanded usinad linnaplaneerijaid suu-davad luua inimlikult talutavat elukeskkonda, küsib Nanna Frank Mölleri tänapäevane ja siiski väga üldinimlik filmilugu.

NÄITUS

Kuni 20. märts Tallinna Kunsti-hoone fuajees (Vabaduse väljak 6, Tallinn) Evald Okase suurteos «Sada kunstnikku». Maali eks-poneeritakse installatsiooni «Objekt nr 2011» raames.

Kuni 27. märts Eesti Arhi-tektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) näitus «Moodne puit-arhitektuur Austriast». Ülevaa-tenäitus Austria moodsast puit- arhitektuurist. Märksõnade all energiasäästlik, kliimasõbra-lik, ökoloogiline ja innovatiivne tutvustatakse enam kui kolme-kümmet viimastel aastatel val-minud objekti, mille juures on arhitektuurse teostuse kõrval

olulised ka madalad eksplua-tatsioonikulud ja tervislik elu-keskkond.

Kuni 28. märts Uue Kunsti Muu-seumis (Esplanaadi 10, Pärnu) Evald Okase näitus «Piiri Liisa ja 100 madonnat». Evald Okase maalinäitus annab ülevaate 96. eluaastat sammuva kunstniku loomingust.

Kuni 1. mai Tallinna Kunstihoo-nes (Vabaduse väljak 6, Tallinn) Andres Tali näitus «Exit». Andres Tali on Eesti kunsti kontekstis tuntud nii teeneka raamatuku-jundaja kui ka must-valge kunsti austajana.

Kuni 8. mai Kumu kunstimuu-seumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) Tallinna XV graafi-katriennaal «Armastuse, mitte raha pärast». Tallinna XV graa-fikatriennaal püüab kajastada kaasaegses kunstis valitsevat hetkeseisu üleilmse finantskriisi ajastul ning vaadelda selles kon-tekstis kunsti loomise ja vastu-võtuga seonduvaid probleeme.

Heliloojate Liit soovitab: – Eesti Muusika Päevad 21. ‒ 26. märts 20119 Tänavune festival Eesti Muu-sika Päevad on eriline, sest mitte kunagi varem pole Eesti heliloojate loomingu kõrval nii palju tähelepanu pööratud sel-lele, mis on meis muusikaliselt sarnast või erinevat, võrreldes lähiriikidega. Võtame kas või Soome nüüdismuusika – meid lahutab vaid paar tundi praa-misõitu, kuid mõtlemine on seal hoopis teistsugune, ana-lüütilisem. Milles erisused täp-semalt seisnevad, saab teada ühel Naabrivalve neljast kont-serdist – 24. märtsil.

Eesti Muusika Päevad (EMP) on rohkem kui 30 aasta vältel olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule kesken-duv festivale. EMP tasakaalus-tab kodumaist välismaisega, kammerlikkust mastaapsuse-ga ning festivali kavadest leiab aasta aastalt üha enam žanri- ja stiilideülest.

2011. aastal püüab EMP Euroopa kultuuripealinna tiitli puhul avardada linna kultuuriruu-mi ka väljapoole kesklinna. Festi-valiga ristub Eesti Muusika Päe-vade läbi aasta kestev programm

«Resideeruv helilooja igale Tallin-na linnaosale». Eesti naaberriikide pealinnadest on siia külla kutsu-tud heliloojad koos ansamblitega Festivali kunstilised juhid on Ülo Krigul ja Timo Steiner.

Festivali kava:21. märts14.00 EMTA Ooperistuudios

(Rävala 16, Tallinn) «Levi- august välja!» Muusikaajakir-janduse nõukoda. Sissepääs tasuta!

17.00 Inglise Kolledž (Estonia pst 10, Tallinn) «Kompositsioo-niõpilaste kontsert»

Sissepääs tasuta!22. märts18.00 Mustamäe Kultuuri-

keskuses Kaja (Vilde tee 118, Tallinn) Mustamäe linnaosa re-sideeruv helilooja: «Märt-Matis Lille Autorikontsert».

19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) «Naabri-valve I ‒ Läti».

23. märts16.00 EMTA Ooperistuudios

(Rävala 16, Tallinn) «EMTA Kom-

positsioonitudengite kontsert». Sissepääs tasuta!

19.00 Õpetajate Majas (Rae-koja plats 14, Tallinn) «Naabri-valve II ‒ Rootsi».

21.30 Kinos Sõprus (Vana-Pos-ti 8, Tallinn) «Videomuusika».

24. märts17.00 EMTA Ooperistuudios

(Rävala 16, Tallinn) «Epikuurla-se õhtupoolik» Eino Tambergile mõeldes. Sissepääs tasuta!

19.00 Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) «Naabri-valve III ‒ Soome» .

25. märts17.00 Estonia kammersaal

(Estonia pst 4, Tallinn) «Naabri-valve IV ‒ Venemaa».

19.00 Estonia kontserdisaal (Estonia pst 4, Tallinn) «ERSO ja solistid»

26. märts12.00 Toomkirikus (Toom-

Kooli 6, Tallinn) «Orelikontsert». Sissepääs tasuta!

19.00 Mustpeade Majas (Pikk 26, Tallinn) Eesti Muusika Päe-vad Tallinn Music Weekil:

«Eesti heliloojate esitlus-kontsert». Esinevad: Resona-bilis, Trio Madrigale, Wood-pecker Project (Läti); Tallinna Kammerorkester, dirigent Ris-to Joost; Tallinna Muusika-keskkooli noortekoor, dirigent Ingrid Kõrvits; Collegium Mu-sicale, dirigent Endrik Üksvä-rav; Ka Bo Chan, Mikk Dede, Virgo Veldi, Kristina Kriit, Age Juurikas, Jaan Kapp, Talvi Hunt, Aare Külama, Raun Juurikas. Kavas: Andris Dzenītis (Läti), Tõnu Kõrvits, Malle Maltis, Ur-mas Sisask, Toivo Tulev, Hele-na Tulve, Pärt Uusberg. Täpsem kava: www.helilooja.ee

Hetk EMP 2009 avatseremoonialt Vabaduse väljakul.Foto: Mait Jüriado

Eesti Interpreetide Liidu esindaja teatel oli eelmises numbris 8. lk ülemise teksti juures avaldatud foto autor Kaarin Sander.

Kp TÄPSUSTAB