KURITEGEVUS 70% EESTIS 2018 KRIMINAALPOLIITIKA …...KURITEGEVUS EESTIS 2018 1. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM ARVUDES / MARI-LIIS SÖÖT / 5 * Aasta lõpu seisuga. ** Isik võis korduda

KURITEGEVUS EESTIS 2018

KRIM

INAA

LPO

LIIT

IKA

UU

RIN

GU

D

28

KRIM

INAA

LPO

LIIT

IKA

UU

RIN

GU

D

28

70%

69%

KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD28

KURITEGEVUS EESTIS2018

Tallinn 2019

Koostajad: Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Stanislav Solodov, Laidi Surva, Mari-Liis Sööt, Kaire Tamm, Brit Tammiste, Krister TüllinenKoostajad tänavad: Hannes Kelt, Urvo Klopets, Kaidi Lippus, Külli Luha, Tuuli Mägi, Nelly Neiman, Reilika Piirisild, Marek Puik, Maiu Põldar, Helen Põldsepp, Katrin Pärn, Birgit Rohtjärv, Kristel Siitam-Nyiri, Viorica Tšaikovski, Politsei- ja Piirivalveamet, SotsiaalkindlustusametKujundus ja küljendus: Dada AD

Väljaandja: JustiitsministeeriumSuur-Ameerika 110122 TallinnTelefon: 620 8100Faks: 620 8109e-post: [email protected]

www.kriminaalpoliitika.ee

ISSN 1736-2377ISBN 978-9949-7237-4-4 (trükis)ISBN 978-9949-7237-5-1 (pdf)

Kõik käesolevas materjalis esitatu on kaitstud autoriõigusega, mis kuulub justiitsministeeriumile.Väljaannet võib tsiteerida või refereerida üksnes juhul, kui viidatakse materjali autoritele.Justiitsministeeriumi kirjaliku nõusolekuta ei tohi väljaannet ega selle osi mingil viisil publitseerida.

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8

SISUKORD1. Kriminaaljustiitssüsteem arvudes 5

2. Kuritegevuse ülevaade 6

3. Alkohol kuritegevuse katalüsaatorina 12

4. Tehnoloogiakuriteod 16

5. Alaealiste õigusrikkumised 21

6. Vägivallakuritegevus 29

7. Perevägivald 30

8. Seksuaalkuriteod 35

9. Inimkaubandus 37

10. Varavastased kuriteod 39

11. Korruptsioon 42

12. Kriminaaljustiitssüsteem 44

12.1 Kriminaalmenetlus 44

12.2. Jälitamisest 46

12.3. Kas kuriteo ohver saab abi? 47

12.4. Karistuse kandmine ja jätkutugi 52

Kasutatud kirjandus 58

Registreeritud kuriteod aastatel 2003–2018 61

Lisad 79

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 1 . K R I M I N A A L J U S T I I T S S Ü S T E E M A R V U D E S / M A R I - L I I S S Ö Ö T / 5

* Aasta lõpu seisuga.** Isik võis korduda erinevates kriminaalasjades.*** Ei sisalda väärtegusid, milles kohaldati hoiatamismenetlust (kiiruskaamerad, parkimine).

1. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM ARVUDES

MARI-LIIS SÖÖT

195 000 000

173

1211

979

263

4879

11 800 000

39 116 41850 400 000

121 052 13 4

74

16 55

3272

3

4232

141 386

26 984

Eelar

ve (e

urodes

)

Töötajate arv (aasta lõpul) Regis

treeri

tud s

üüte

od

Kriminaaljustiitssüsteemiga kokku puutunud

Kuriteoohvrite

riiklik hüvitis

Vanglad

Kohtu

d

(I ja I

I aste

)

Prok

urat

uur

Polit

sei

Kriminaalhooldus

Vanglad(I ja II aste)

Kohus

Prokuratuur PolitseiKurite

od

Väär

teod

***

Kinnipeetavaid *

Kannatanuna üle kuulatuid Lõpliku menetlus-

otsusega isikuid

Kriminaal-

hooldusaluseid *Ee

larve

(euro

des)

Töötajate arv (aasta lõpul) Regis

treeri

tud s

üüte

od

Kriminaaljustiitssüsteemiga kokku puutunud

Kuriteoohvrite

riiklik hüvitis

Vanglad

Kohtu

d

(I ja I

I aste

)

Prok

urat

uur

Polit

sei

Kriminaalhooldus

Vanglad(I ja II aste)

Kohus

Prokuratuur PolitseiKurite

od

Väär

teod

***

Kinnipeetavaid *

Kannatanuna üle kuulatuid Lõpliku menetlus-

otsusega isikuid

Kriminaal-

hooldusaluseid *

209 000 000

153

1214

951

256

4905

12 900 000

40 917 84454 500 000

128 473 13 3

93

15 52

5

2584

4085

125 589

27 125

2017 2018

Konfiskeeritud vara3 507 388€

Süüdistatavaid otstarbekusest lõpetatud **Süüdistatavaid kohtusse saadetud **Kuritegudes õigeks mõistetuidKuritegudes osaliselt õigeks mõistetuidKuritegudes süüdi mõistetuid

2664 7241 234 161

6253

Süüdistatavaid otstarbekusest lõpetatud **Süüdistatavaid kohtusse saadetud **Kuritegudes õigeks mõistetuidKuritegudes osaliselt õigeks mõistetuidKuritegudes süüdi mõistetuid

36586363234144

5126

Konfiskeeritud vara2 014 370€

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 86 / A N D R I A H V E N / 2 . K U R I T E G E V U S E Ü L E V A A D E

39%

28%

13%

20% KURITEGUDEST MOODUSTASIDvaravastased kuriteodisikuvastased kuriteodliikluskuriteodmuud kuriteod

10 000 elaniku kohta registreeriti Eestis

206kuritegu

Õhtul tunneb end kodutänaval turvaliselt

4xKuritegevust oma elukoha

lähedal probleemikspidavate inimeste osakaal on võrreldes 2004. aastaga

vähenenud

93%

Mobiiltelefoniga autoroolis rääkimist ei pea õigeks

KURITEGUDEST REGISTREERITI

47%Harjumaal

13%Ida-Virumaal

11%Tartumaal

Tallinnas pandi toime

registreeritud kuritegudest

39%

76%

REGISTREERITUDKURITEGUDE ARV

KASVAS

0,5%

271252018. AASTAL REGISTREERITI

KURITEGU

10 490 varavastast kuritegu

7 505 isikuvastast kuritegu

3 389 liikluskuritegu

sh

2. KURITEGEVUSE ÜLEVAADE ANDRI AHVEN

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 2 . K U R I T E G E V U S E Ü L E V A A D E / A N D R I A H V E N / 7

Registreeritud kuritegevus

Viimase kümne aasta jooksul on kuritegevus märgatavalt vähenenud, seda nii ametliku statistika kui ka inimeste küsitluste and-metel. 2018. aastal katkes esimest korda viimase 15 aasta jooksul kuritegude lan-gustrend ning seda eelkõige isikuvastaste kuritegude kasvu tõttu. Varasema vähene-mise taga on eeskätt varavastaste kurite-gude kahanemine, sest nende suur osakaal kuritegevuses mõjutab kuritegevuse üldpilti kõige enam.

Samal ajal pole pilt nii ühemõtteline isiku-vastaste kuritegude puhul, millest suurem osa on seotud vahetu vägivalla või sellega ähvardamisega. Peaaegu katkematult on vähenenud kõige raskemad vägivallajuhtu-mid – tapmised, mõrvad, surma põhjustamine ettevaatamatusest, raske tervisekahjustuse tekitamine –, kuid viimastel aastatel on sagenenud kehalise väärkohtlemise ja ähvar-damise registreerimine (vt lähemalt 6. ptk). Niisuguses arengus kajastub ühelt poolt ras-kete vägivallajuhtumite reaalne vähenemine, teiselt poolt aga nii avalikkuse kui ka politsei

1 Aastate 2015–2017 andmed on korrigeeritud, sest tehnilise vea tõttu oli väike arv kuritegusid välja jäänud. Varem avaldatud andmed: 2015: 32575; 2016: 28986; 26929.

suurenenud tähelepanu perevägivallale ja nii-öelda kergematele vägivallajuhtumitele, kusjuures küsitluste andmed ja muud allikad ei viita niisuguse vägivalla tegelikule märga-tavale kasvule.

Kuritegevuse struktuuris on varavastaste kuritegude osakaal järjekindlalt vähenenud ning üldise trendina on suurenenud isikuvas-taste kuritegude osakaal. 2018. aastal vähe-

nes varavastaste kuritegude arv 3% (–353), kuid samal ajal kasvas isikuvastaste kurite-gude registreerimine 27% (+1610). Märgatavalt suurenes ka poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaste kuritegude arv (+113; +50%), mis tule-nes ahistava jälitamise juhtumite arvu enam kui kahekordsest kasvust.

70000

60000

50000

40000

30000

20000

10000

02003

5741

7

2004

5716

8

2005

5558

6

2006

5183

4

200750

375

2008

5097

7

2009

4835

9

2010

4834

0

2011

4256

7

2012

4081

6

2013

3963

1

2014

3778

7

2015

3262

6

2016

2905

1

2017

2698

4

2018

2712

5

Joonis 1. Registreeritud kuritegude arv1


Joonis 2. Kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades

HARJU MAAKOND IDA-VIRUMAAKOND

LÄÄNE-VIRUMAAKOND

JÄRVAMAAKOND

RAPLAMAAKOND

LÄÄNEMAAKONDHIIU

MAAKOND

SAAREMAAKOND

PÄRNUMAAKOND

VILJANDIMAAKOND

TARTUMAAKOND

PÕLVAMAAKOND

VALGAMAAKOND

VÕRUMAAKOND

JÕGEVAMAAKOND

215

76

94

208179

177

155250

132204

159197

158

187 263

Üksikutest kuriteoliikidest registreeriti 2018. aastal kõige rohkem vargusi (7403 kuritegu), kehalist väärkohtlemist (5966) ja mootorsõi-duki juhtimist joobeseisundis (2661).

Maakondadest oli kuritegevuse tase 10 000 ela-niku kohta kõrgeim Ida-Virumaal (263 kuritegu), järgnesid Jõgevamaa (250) ja Harjumaa (215; sh Tallinnas 245) – joonis 2. Endiselt oli kuritege-vuse tase madalaim Lääne-Eesti saartel.

Ohvriuuring (inimeste küsitlus)

Ametlikku statistikat võivad mõjutada mitme-sugused andmete ajas võrdlemist raskenda-vad tegurid, näiteks muudatused seadustes, juhtumite registreerimise praktikas, õigus-kaitseasutuste prioriteetides ja ressurssides; samuti selles, kui aktiivselt inimesed kurite-gudest politseile teatavad. Seetõttu pakuvad inimeste küsitlused (ohvriuuringud) olulist täiendust, ehkki uuringute andmed ja amet-lik statistika pole otseselt võrreldavad (nt ei tarvitse juhtum, mida vastaja tajub kuriteona, olla kuritegu õiguslikus mõttes).

2 Turu-uuringute AS küsitles 2018. aasta detsembris tuhandet vähemalt 15-aastat inimest nende kodus. Ka varasemate küsitluste valim on alates 2010. aastast olnud samas mahus. Vaatlusperioodiks on küsitlusele eelnenud 12 kuud.

Eesti ohvriuuringute tulemused üldjoontes kinnitavad ametlikus statistikas ilmnevaid trende: viimase kümmekonna aasta jooksul on kuritegevus eeskätt tänu varguste arvu kahanemisele tervikuna vähenenud, samal ajal on turvatunne kasvanud. Analoogiliselt registreeritud kuritegude arvuga peatus 2018. aasta küsitluse andmetel kuritegevuse vähe-nemise trend, ehkki kõrvutiste aastate erine-vused on üldjuhul olnud ebaolulised.2Ohvriuuringu andmetel langes 2018. aastal mõne kuriteo ohvriks 6% (2017. aastal 5%, kuid muutus jääb statistilise vea piiridesse).

Ohvriuuringute andmetel on mõne vägival-lakuriteo – röövimise, ründe, ähvardamise – ohvriks langenud inimeste osakaal võrreldes kümnendi algusega vähenenud, kuid paaril viimasel aastal ei saa enam vähenemisest rääkida. Varguste puhul on kuriteoohvrite osakaal vähenenud rohkem, kuid ka siin on langus peatunud. Kõikides kuriteoliikides on muutused aastail 2016–2018 jäänud statisti-lise vea piiridesse.

8 / A N D R I A H V E N / 2 . K U R I T E G E V U S E Ü L E V A A D E


60

40

20

02010

38

33

2011

33

37

2012

30

37

2013

31

36

2014

37

36

2015

38

36

2016

35

36

2017

42

34

2018

44

32

Täiesti julgelt Üsna julgelt

Joonis 3. Kui julgelt Te ennast tunnete, käies üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist? (Need, kes vastasid „täiesti julgelt“ või „üsna julgelt“; %)

35

30

25

0Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti KOGU EESTI

2004

20

15

10

5

2007 2010 2013 2016 2017 2018

35

18

121212

4040

33

29

20

141417 17

28

2118

139 7 78 7

4 4 4 5

11

52

4

30

24

1411109

117

42 3

Joonis 4. Nende leibkondade osakaal, kes peavad kuritegevust oma eluaseme läheduses probleemiks (%)Allikas: statistikaamet

Politseile on ohvriuuringute andmetel teata-tud umbes pooltest vargustest. See näitaja on läbi aastate püsinud ilma selge trendita samas suurusjärgus.

Kuriteo ohvriks langemist rahvuse, rassi, naha-värvi, religiooni, puude või seksuaalse orien-tatsiooni tõttu märkis 3% (2017. aastal 2%).

Küsimusele „Kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud, et keegi pettis Teid kauba müü-misel või teenuse osutamisel seoses selle hulga, kvaliteedi, hinna või kohaletoimeta-misega?“ vastas 2018. aastal jaatavalt 10% inimestest, kusjuures kolmandikul juhtudel oli tegu kauba või teenuse tellimisega inter-netist. Pettuse ohvriks langenud inimeste osakaalus pole ilmnenud selgeid trende, see näitaja on aastatel 2010–2017 kõikunud vahe-mikus 11–16%.

Küsitluste andmetel on inimeste turvatunne nõrgem linnades ja tugevam maal. Piirkonda-dest on turvatunne väiksem Ida-Virumaal, kus on ka suur linnarahvastiku osakaal. Viimastel aastatel on tugevnenud naiste turvatunne: end täiesti julgelt tundvate naiste osakaal kasvas 22%-lt 2016. aastal 32%-le 2018. aastal (muutus on statistiliselt oluline).

2 . K U R I T E G E V U S E Ü L E V A A D E / A N D R I A H V E N / 9


Eesti sotsiaaluuringus kogutakse andmeid inimeste kodukohas esinevate probleemide kohta.3 2018. aastal pidas kuritegevust oma eluaseme lähedal probleemiks 7% leibkonda-dest, mis oli samal tasemel kui aasta varem. Niisuguseid andmeid on kogutud alates 2004. aastast ning selle aja jooksul on mure kurite-gevuse pärast selgelt vähenenud – vt joonis 4.

Kuritegevuse kui probleemi tajumist aitab hinnata ka kõigis Euroopa Liidu maades regulaarselt tehtav Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt on Eestis inimeste mure kuritegevuse pärast võrdluses teiste sot-siaalsete probleemidega olnud viimastel aastatel väike.4 Aastatel 2016–2018 leidis vaid 3% Eesti inimestest, et kuritegevus on peamine riigi ees seisev mure.

Narkomaaniaga (tarvitamine, kauplemine, süstlad) oli viimase aasta jooksul oma kodu-kandis vahetevahel või sageli kokku puutu-nud 9% (2017. aastal ligi 12%; vastusevariandi „sageli“ märkimise langus on statistiliselt

3 Statistikaamet (2018). Valimi suurus on 7800 leibkonda, hõlmates ligikaudu 1% Eesti rahvastikust.4 Eurobaromeeter (2017).5 Esitati küsimus: „Kui tihti Te olete alates eelmise aasta detsembrist näinud inimesi enda kandis narkootikumidega kauplemas, neid tarbimas või leidnud narkomaanide maha-

jäetud süstlaid?“ Joonisel on arvud ümardatud, mistõttu 2017. aasta summa erineb tekstis näidatust.

oluline).5 Narkoprobleemid on olnud enam märgatavad Ida-Virumaal ja Tallinnas; neile viitavaid märke oli näinud vastavalt 20% ja 16% vastanutest.

Uuriti ka seda, mida inimesed peavad sobi-vaks ja mida mitte. Mobiiltelefoniga autoroo-lis rääkimine on enamikule vastuvõetamatu (93%), mis ei tähenda siiski, et inimesed sel-lest tingimata hoiduksid – kuid uuring annab

20140

20

15

10

5

Sageli Vahetevahel2016 2017 2018

7 4 3 1

10 138

8

Joonis 5. Nende inimeste osakaal, kes olid oma kodukandis narkomaaniaga kokku puutunud (%)

Joonis 6. Nende vastanute osakaal, kes ei pea tegevust pigem või üldse sobivaks (%)

Mobiiltelefonigaautoroolis rääkimine

1000 20 40 8060

Omaerakonnakaaslase määramineriigile kuuluva ette-võtte juhiks poliitikute poolt

Lapsele mobiiltelefoni ost-mine oma ettevõtte arvelt

Üürituludeklareerimatajätmine

Töömehele töö tegemise eest kodus mustalt maksmine

93

77

73

60

30

1 0 / A N D R I A H V E N / 2 . K U R I T E G E V U S E Ü L E V A A D E


alust loota, et inimesed tajuvad selle teo tagajärgi ja ohtlikkust. Ka poliitilise korrupt-siooni hõnguga tegevus (erakonnakaaslase määramine riigiettevõtte juhiks) on enami-kule taunitav, kuigi neid, kes nii arvavad, on juba märksa vähem kui mobiiliga roolis rää-kimise taunijaid (77%). Naised peavad kõiki loetletud tegevusi vähem sobivaks. Üldjuhul peavad kõrgema haridusega inimesed kõiki tegevusi vähem sobivaks – ilmselt mõista-vad nad paremini tegevuse tagajärgi. Ka lin-nainimesed peavad tegevusi üldiselt vähem sobivaks.

2 . K U R I T E G E V U S E Ü L E V A A D E / A N D R I A H V E N / 1 1

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 81 2 / K R I S T E R T Ü L L I N E N / 3 . A L K O H O L K U R I T E G E V U S E K A T A L Ü S A A T O R I N A

3. ALKOHOL KURITEGEVUSE KATALÜSAATORINA

KRISTER TÜLLINEN

Alkoholi kuritarvitamisega seotud kuritege-vuse puhul peetakse silmas kuritegusid, kus süüdlane või ka süüdlane ja kannatanu olid kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja kus joobes olek võis kuriteo toimepane-mist soodustada. Seega ei vaadelda siin juh-tumeid, mis on seotud alaealistele alkoholi kättesaadavuse võimaldamisega või alkoholi ebaseadusliku käitlemisega.

Joobes olek on vägivallaga tugevasti seotud: suur osa vägivallakuriteo toime pannud isi-kuid oli teo hetkel alkoholijoobes. Mida ras-kem vägivald, seda suurema tõenäosusega oli süüdlane alkoholijoobes.6 Ligikaudu 90% tapmisjuhtumites oli üks pool ja 70% puhul mõlemad osalised alkoholijoobes.7 Ka muud

6 World Health Organization. 2012. Alcohol problems in the criminal justice system: an opportunity for intervention.7 Salla J., Ceccato V., Ahven A. 2012. Homicide in Estonia. In: Liem M., Pridemore W. (eds) Handbook of European Homicide Research. Springer, New York, NY, pp 421-435.8 Tuginetakse varasemate aastate politseistatistikale või siis mõnele spetsiaalsele sihtrühma uuringule, kus on vaadeldud konkreetse kuriteokoosseisu ja süüdlaste joobesei-

sundi omavahelist seost.

liiki kuritegude puhul oli süüdlane enamasti alkoholijoobes:8 90% joobes sõidukijuhtimise juhtumites, ligi 70% kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise juhtumites, ligi 65% seksuaalkuritegude juhtumites, ligi-kaudu 50% raske tervisekahjustuse tekita-mise ning ettevaatamatusest surma põhjus-tamise juhtumites.

Õigusrikkumiste tugevat seost alkoholi kuri-tarvitamisega näitavad ka andmed, mida on kogutud vangide alkoholi kuritarvitamise riskide kohta: vanglast 2017. aastal vabane-nutest ligikaudu pooled tarvitasid alkoholi ohustaval või kuritarvitamise tasemel.

Alkoholi tarvitamisega seotud probleemkäitumist ei esine

Ohustav alkoholi tarvitamine või mõningane alkoholi tarvitamisega seotud probleemkäitumine

Alkoholi kuritarvitamise häire või tarvita-misega seotud tugev probleemkäitumine

385

141

264

49%

18%

33%

Joonis 7. Alkoholi kuritarvitamise häire esinemine vangidel

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 3 . A L K O H O L K U R I T E G E V U S E K A T A L Ü S A A T O R I N A / K R I S T E R T Ü L L I N E N / 1 3

Eestis on kogutud meditsiinilisi andmeid alkoholi kuritarvitamise häire esinemise kohta joobes juhtimise kuriteo toime pannud isikute puhul, mis näitavad, et joobes juhid pole üldjuhul n-ö juhutarvitajad, vaid enami-kul esines alkoholitarvitamise häire.

9 Eesti Konjunktuuriinstituut. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Alkoholi aastaraamat 2018. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/154270780324_Alkoholi%20aasta-raamat%202018.pdf

Kuidas riigi alkoholipoliitika on mõjutanud alkoholiga seotud kuritegusid?

Üks riigi alkoholipoliitika tulemuslikkuse indikaatoreid on alkoholitarbimisega seotud kahjude vähenemine. Seniste meetmete mõju saab hinnata selle järgi, kas alkoholijoobes toime pandud kuritegevuse ulatus on muutu-nud ning kas muutuste või nende puudumise taga võib lisaks alkoholipoliitikale olla muid tegureid. Alkoholi tarbimine vähenes aasta-tel 2013–2016, kuid langus peatus 2017. aastal seoses kasvanud ostudega Lätist, millega kaasnes korraga suurema koguse ostmine ja koduse alkoholivaru kasv. Alkoholi kogutarbi-mine pole aastatel 2016–2017 vähenenud ning ka inimeste tarbimisharjumused pole oluli-selt muutunud: küsitlusele eelnenud aasta jooksul tarbis alkohoolseid jooke 83% inimes-test, neist omakorda 31% tarbis alkoholi enda hinnangul kas mõõdukalt või palju.9

Kui võrrelda alkoholijoobega enam seotud kuriteoliike – joobes sõidukijuhtimist, vägi-vallakuritegusid – aastatel 2016–2018, siis

ilmneb, et 2018. aastal on neid registreeri-tud rohkem kui 2016. ja 2017. aastal. Samas võib kasvu taga olla parem arusaam näiteks lähisuhtevägivallast. Seega ei tohiks teha ennatlikku järeldust, nagu oleks riiklik alko-holipoliitika kaasa toonud alkoholi tarbimi-sega seotud kuritegude arvu kasvu, kuid ka alkoholiga seotud kuritegevuse vähenemist ei ole saavutatud.

Üks alkoholipoliitika eesmärk on ka paran-dada alkoholi kuritarvitamise ravi kättesaa-davust. Aastas pannakse Eestis toime ligi 7000 kuritegu, kus süüdlane on alkoholijoo-bes – seega esineb neil vähemalt alkoholi-tarvitamisega seotud probleemkäitumine ja enamikul ka alkoholi kuritarvitamise häire. Probleemi pisendamise tõttu ei jõua õigus-rikkujad reeglina raviteenuse osutaja juurde iseseisvalt ega enne kuriteo toimepanemist. Kui õigusrikkujad, kes vajavad alkoholitarvi-tamise häire ravi, peaksid senisest rohkem pöörduma tervishoiu teenuse osutaja poole, on oht, et raviteenuse kättesaadavus hal-veneb. Seetõttu võib spetsialistide nappus tervishoius kaasa tuua olukorra, kus alkoholi

Ei vajanud ravi

Alkoholisõltuvus F 10.2

Alkoholi kuritarvitamine F 10.1

61%

21%

18%

Joonis 8. Alkoholi kuritarvitamise häire esinemine joobes sõidukijuhtidel


2%tabatud sõidukijuhtide arvu kasv 2018. aastal

KRIMINAALSESJOOBES

TAPMISE PUHULoli alkoholi tarvitanud

LÄHISUHTEVÄGIVALLA juhtumitest ja infoteadetest12

90%

70%

juhtudel vähemalt üks tüli osaline

70% vägivallatsejatest oli joobe tunnustega

juhtudel mõlemad pooled

Enamikul juhtudel olid ohver ja teo toimepanija tuttavad ja tüli tekkis ühise alkoholitarvitamise käigus.

44% kannatanutest oli joobes

35% juhtudel olid alkoholi tarvitanud mõlemad pooled

tarvitamise häire ravi vajavad isikud jõuavad korduvate õigusrikkumiste tõttu ravi asemel kallimale teenusele: nad satuvad vanglasse. Aastatel 2011–2016 vanglast vabanenute ret-sidiivsuse analüüs näitas, et alkoholi kuritar-vitajad on retsidiivsemad kui mittetarvitajad: kahe aasta jooksul kuulati kuriteos kahtlusta-tavana üle 66% nn rasketest alkoholitarvitaja-test10 ja 54% mittetarvitajatest.1112

10 Vangide riskihindamise andmetel on alkoholi kahjulik mõju ilmne, isik ei suuda tarvitamist kontrollida.11 Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. 2018. Retsidiivsus Eestis 2017. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27.12 Lähisuhtevägivalla all kannatanute kaitse Pärnu projekti tulemused. Siseministeeriumi memorandum valitsuskabineti 13.09.2018 nõupidamisele.

1 4 / K R I S T E R T Ü L L I N E N / 3 . A L K O H O L K U R I T E G E V U S E K A T A L Ü S A A T O R I N A


Nende sõidukijuhtide osakaal 2018. aastal, kes olid politsei vaatlusoperatsioonidel alkoholi tarvitanud või joobes13

Alkoholijoobes toime pandud

kuritegude hinnanguline

arv 2018. aastal

neist(ligikaudu):

2400 alkoholijoobes sõidukijuhtimine

30 tapmine

4200 kehaline väärkohtlemine

350 avaliku korra raske rikkumine

50 röövimine

140 vägistamine

65 surma põhjustamine ettevaatamatusest; raske tervisekahjustuse tekitamine

7200

0,39%

(2017. aastal 0,27%)

pandi kuritegusid toime hinnanguliselt

7000 kuritegu

6700 kuritegu (–4% vs 2016)

7200 kuritegu (+7,5% vs 2017)

ALKOHOLIJOOBES

9408

kur

itegu

8955

kur

itegu

9674

kur

itegu

2016.aastal

2017.aastal

2018.aastal

alkoholijoobega seotud kuritegusid – vägivalda, joobes juhtimist – registreeriti

KÕIGE SAGEDAMINI

0.75

2016. aastal

2017. aastal

2018. aastal

40°

13

13 Liiklusseaduse § 224 lg 1 ja 2, karistusseadustiku § 424.

3 . A L K O H O L K U R I T E G E V U S E K A T A L Ü S A A T O R I N A / K R I S T E R T Ü L L I N E N / 1 5

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 81 6 / M A R I - L I I S S Ö Ö T / 4 . T E H N O L O O G I A K U R I T E O D

Tulevik

Tulevikukuriteod jagunevad tehnoloogilisteks kuritegudeks ja traditsioonilisteks kuritegu-deks, millel pole tehnoloogiaga pistmist (var-gused, joobes juhtimine, vägivald), aga tulevi-kus on tehnoloogial suurem roll – peegeldab see ju üldist ühiskondlikku arengut. Seejuures ei hõlma tehnoloogiline kuritegevus üksnes küberkuritegusid, kus seadmeid ja operat-sioonisüsteeme nakatatakse pahavaraga vms, vaid ka traditsioonilistest valdkondadest pärit uusi pahategusid, kuhu on lisandunud tehnoloogiline mõõde. Küberkuritegusid on toime pandud juba aastaid, kusjuures erista-takse arvutisüsteemide vastaseid kuritegusid ning kuritegusid, kus arvuti ja tehnoloogia

14 Europol. 2015. Exploring Tomorrow’s Organised Crime. https://www.europol.europa.eu/publications-documents/exploring-tomorrow%E2%80%99s-organised-crime15 ERR. 08.01.2018. Hansson nimetas krüptoraha täielikuks mõttetuseks, mis peagi välja sureb. https://www.err.ee/892935/hansson-nimetas-kruptoraha-taielikuks-mottetu-

seks-mis-peagi-valja-sureb16 Rahandusministeerium on ette valmistanud seaduseelnõu, millega karmistatakse krüptorahaga seotud tegevuslubade andmist. Lisaks on finantsinspektsiooni juht Kilvar

Kessler hinnanud krüptorahandust väga sagedaseks kelmuste realiseerimise vahendiks (https://www.err.ee/892406/kessler-kruptorahandus-on-vaga-suur-riskikoht).17 Europol. 2015. Exploring Tomorrow’s Organised Crime. https://www.europol.europa.eu/publications-documents/exploring-tomorrow%E2%80%99s-organised-crime.18 Goodman, M. 2015. Future Crimes. Bantam Press. Lk 392.

on ainult üks paljudest kuriteo meediumi-dest (näiteks 60% inimkaubanduse juhtumite puhul võetakse ohvriga kontakti just suhtlus-meedias, 28% kõigist seksuaalkuritegudest on toime pandud internetti kasutades). See, mis praegu iseloomustab peamiselt küber-kuritegevust, on peatne reaalsus paljudes kuritegevuse valdkondades: tehnoloogiast saab horisontaalne mõõde enamikus kurite-gudes, kus füüsilise ja tehnoloogilise piirid kipuvad hägustuma.14 Me ei tea, millised tule-viku tehnikaseadmed annavad halbade kavat-sustega inimestele võimaluse kuritegu toime panna. Juba praegu varastatakse raha panga-kaartidelt seadmetega, mis võimaldavad teha seda taskus olevalt viipekaardilt. Digitaalne valuuta on oma haavatavuse pärast sihtmärk,

aga mõnel hinnangul on see tervikuna mää-ratud väljasuremisele15 – seda suundumust toetab suure rahapesu ja kuritegelikkuse riski tõttu ka Eesti riigi ettevaatlikkus krüp-tovaluutaga tegelevate ettevõtete suhtes.16 Suurandmete kogumine ja kasutamine toob kaasa rohkem andme- ja identiteedivargusi, kus kurjategijad spetsialiseeruvad andmete edasimüügile. Pahatahtlike kätte sattunud salasõnu saab muuta, aga seni ei ole vas-tust, mida teha biomeetriliste andmetega, kui neid on häkitud. 3D-printimine võimaldab välja printida ka relvi ja muud ebaseaduslik-ku.17 DNA manipuleerimine, narkoaine genee-tilise koodiga tehtud õlle või leiva müümine, aju- või südamestimulaatori kaugteel seis-kamine Parkinsoni või südamehaigel18 on

4. TEHNOLOOGIAKURITEOD MARI-LIIS SÖÖT

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 4 . T E H N O L O O G I A K U R I T E O D / M A R I - L I I S S Ö Ö T / 1 7

mõned õudusfilmilikud näited tulevikukuri-tegude kohta. Kuna rahvastik vananeb, kas-vab ka ravimite võltsimine ja müük internetis ning lisaks personaalmeditsiinile muutuvad aktuaalseks ka personaalviirused. Organi-seeritud kuritegevuse huviobjektiks ja eba-seaduslikuks kaubaks saavad e-jäätmed ehk vanad tehnoseadmed, mis on keskkonnale ja inimesele ohtlikud, aga sisaldavad väär-tuslikke metalle nagu kuld, hõbe, nikkel ja pallaadium.19 Sagenevad ka keskkonnakuri-teod, kus ohustatud liike ja nendest tehtud tooteid müüakse pimeveebis.20 Kuna kogu transport on tehnoloogiaga tihedalt seotud ning inimesed, kaubad ja teenused väga liiku-vad, tekib siingi kurjategijaile hulk võimalusi. Lähituleviku kuriteoks võib kujuneda isesõit-vate masinate või koduseadmete lunavaraga nakatamine, mis ei lase autot käivitada või peatada või koju süüa tellida ilma lunavara maksmata. Arvestades seda, kui suur osa kelmustest on kolinud internetti – 10 aas-taga on nn tava- ja arvutikelmuste vahekord

19 Europol. 2015. Exploring Tomorrow’s Organised Crime. https://www.europol.europa.eu/publications-documents/exploring-tomorrow%E2%80%99s-organised-crime.20 Pimeveeb ehk dark net tähistab seda osa internetist, mis on sageli krüpteeritud kujul peidetud ega ole avalikkusele nähtav.21 The Telegraph. 2017. Fraud and cyber crime are now the country’s most common offences. https://www.telegraph.co.uk/news/2017/01/19/fraud-cyber-crime-now-countrys-com-

mon-offences/22 Interpol. https://www.interpol.int/Crime-areas/Cybercrime/Cybercrime

tasakaalustunud, kusjuures arvutikelmuste arv on pidevalt kasvanud, tavakelmuste arv aga kahanenud –, võib prognoosida sarnast küberpuudutust ka teistes kuritegudes. Sar-nased trendid on ka mujal, näiteks Suurbri-tannias registreeritud 12 miljonist kuriteost oli 2 miljonit küberpettust, kusjuures 10% ela-nikest oli enda sõnul langenud mõne küber-kuriteo ohvriks.21 Eesti ohvriuuringust ilmneb seni veel üsna tagasihoidlik kontakt küber-kuritegudega: ainult 1–3% tunnistab isiku-andmete varastamist netist või pangakontolt raha varastamist vms.

Küberkuritegevus on maailmas enim hoogu koguv kuriteotüüp, mida on keeruline uurida ja tõkestada, sest seda pannakse toime väga kiiresti, see on rahvusvaheline ja seetõttu õiguslikult lünklik.22 Ilmselt ei ole meie kri-minaaljustiitssüsteem valmis tehnoloo-giakuritegusid ennetama ja tõkestama. Valmisolek eeldab õiguskaitseasutustelt ja kohtutelt peale traditsiooniliste uurimis- ja

õigusteadmiste ka tehnoloogiateadmist. Kui paljud eluvaldkonnad on tehnoloogiast läbi imbunud, peab seda peegeldama ka krimi-naaljustiitssüsteemi töö. Selleks et jõuda keerukaid teid mööda pahavara kirjutajateni, kelle side lõpliku kuriteoga on üsna nõrk, on vaja analüüsioskusi. Analüüs peaks olema märksa automatiseeritum kui praegune suuresti käsitööl põhinev tegevus. Suurte andmemahtude analüüsimiseks on vaja ka häid programme ja suuri arvutusvõimsusi. Küberkuritegusid iseloomustab rahvusvahe-line mõõde ning rahvusvahelisest koostööst ja teisest riigist saadud andmetest oleneb nende kuritegude avastamisel väga palju – näiteks Samoast laekunud petukirjade ja -kõnede algallikani jõudmiseks on vaja toi-mivat riikidevahelist õigusabi, ent Eestil pole hulga riikidega juriidilist koostööraamistikku. Tulevikus peab suurem vastutus olema teh-noloogiaettevõtetel ja nn koodikirjutajatel, kelle vastutus seadme toimimatuse kor-ral ei väljendu praegu õigusaktides ega ka


on politsei sõnul enamasti nooremapoolne (ja iseõppinud) mees.

KÜBER-KURJATEGIJA

651arvutikelmust

205arvutisüsteemide vastast kuritegu24

56%

Arvuti-süsteemide vastaste kuritegude arv kasvab

Rasked küber-kuriteod on latentsed -neist ei anta üldjuhul teada.

nakatamised või ründed veebilehtede ja arvutisüsteemide vastu.

Moodustavad

LUNAVARA VIIRUSEGA3%

Lisaks on 28% seksuaalkuritegudest interneti teel toime pandud.

SEKSUAAL-KURITEGUDEST

OLEVIK EHK KÜBERKURITEODpraktikas. Eeskuju saab võtta autotööstusest, mille ohutust muutsid tublisti 1960ndatel USAs loodud liiklusohutuse reeglid ja tootja vastutus – samamoodi on võimalik muuta ka tehnoloogiat turvalisemaks ja ettevõtteid vastutavamaks.23 Samuti tuleks analüüsida, kas nn meili- ja suhtlusmeedia kontode hõi-vamise lahendamiseks peaks sekkuma just õiguskaitse või on selleks ehk mõni mõistli-kum ja vähem kulukas viis (kaaluda õiguskait-sevälist vaheetappi).24

23 Goodman, M. 2015. Future Crimes. Bantam Press, 355.24 KarS-i §-d 206–207; 2161–2171.

1 8 / M A R I - L I I S S Ö Ö T / 4 . T E H N O L O O G I A K U R I T E O D


Veebilehtede blokeeringute ning lunavara skeemide ohvriks on reeglina juriidilised isikud, kus blokeeringust vabastamise eest tuleb vaevatasu maksta bitcoinides – ühe bitcoini väärtus ulatus 2018. aastal 3900 eurost - 17 000 euroni25.

Samas inimesed on oma arvutite ja andmebaaside kaitsmisest teadlikumad, mistap ei avata enam suvalisi viirusest nakatunud ekirja lisasid, ent lunavara on muutunud tõhusamaks ning kaugjuurdepääsu abil nakatakse kogu arvutisüsteem koos serveriga, mistap ei pääse omanik enam ligi ka varukoopiatele.

02:23:58:03

need ettevõtted, kel onväärtuslikke kliendiandmeid,

nagu arstipraksised,turismiettevõtted, ehitusettevõtted.

Lunavara viiruseganakatamise ohvriteks

on sageli

Näiteks registreeriti 2018. aastaljuhtum, kus krüpteeriti ühehooldekodu arvutid ja nõuti arvutitedekrüpteerimise eest lunaraha kuni 3 bitcoini.

Kaotati keskmiselt pangarekvisiite muutnud kelmide tõttu.

84 000 €Trendikas nähtus arvutikelmide maailmas on pangarekvisiitide muutmine: sekkutakse kellegi e-posti liiklusesse ning muudetakse tehingupartneri pangarekvisiite, nii et raha kantakse tuvastamata isiku arvelduskontole tundmatus pangas – selliseid juhtumeid oli 1,5%. Mõnikord muugitakse selleks ettevõtte e-kirjavahetusse, mis sisaldab äripartnerite andmeid, ja luuakse olemas-olevatele väga sarnased meiliaadressid, mille kaudu antakse teada „uuest“ kontost ning juhised edasisteks pangaülekanneteks.

Näide: ettevõte andis rahvus-vahelisele ostjale üle 100 000 euro väärtuses kaupa kahekuulise järelmaksuga. Kuna raha ei laekunud, hakkas firma asja uurima ning selgus, et keegi sekkus nende e-kirjavahetusse ja saatis ostjale uue pangaarve, kuhu välismaine firma kandis üle poole summast, millest kaupmees jäigi ilma.

25

25 Jürisoo, L. 2018. Bitcoini hind pole tänavu veel nii madal olnudki. Delfi. http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/bitcoini-hind-pole-tanavu-veel-nii-madal-olnudki?id=84529911

4 . T E H N O L O O G I A K U R I T E O D / M A R I - L I I S S Ö Ö T / 1 9


76% Nendest enamiku moodustab ohvrite internetikonto kaaperdamine, aga ka näiteks e-kooli konto häkkimine.

JUHTUDEL ON OHVRIKS FÜÜSILINE ISIK

kus riidu läinud pooled maksavad teineteisele kätte, ning arvutiadministraatorid kasutavad terminit picnic, mis tuleneb ingliskeelsest väljendist problem in chair, not in computer26 – teisisõnu on probleem sageli kehvas paroolidega või rakendustega ümberkäimises.

Politseinikud nimetavad seda

digitaalseks perevägivallaks,

Registreeritud on üksikud virtuaalrahaga toime pandud pettused. Mõnel juhul lubati turule tuua uus krüptovaluuta, koguti investeeringutena raha, andes vastu uut krüptovaluutat ja siis lõpetati tegevus ning valuuta ei saanud väärtust, sest seda ei hakatud laiemalt kasutama. Aga on ka tavaliste kaardipettustega sarnanevaid skeeme, kus teise isiku virtuaalraha kontolt tehakse ülekanne tuvastamata omanikuga kontole.

Näiteks kasutajad laadivad paha-aimamatult seadmesse rakendusi, küsimata, miks peaks rakendus saama ligipääsu telefonis olevatele kontaktidele, asukohale, fotodele, mikrofonile (näiteks milleks on taskulambirakendusel vaja ligipääsu telefoni kontaktidele?27). Tarkvara-uuendused tegemata jätnud inimene seab end lihtsaks saagiks – mõni aasta tagasi oli uuendatud tarkvara ainult 4%-l Androidi operatsiooni-süsteemi kasutajatest.28, 29

Eesti Panga analüüsi kohaselt on kaardipettused pangakaartide arvu arvestades suhteliselt vähe levinud. 2016. aastal oli Eesti pangakaartidega 1000 inimese kohta 8 pettusjuhtumit, Euroopa riikides 33.30 Suurem osa pettusi on seotud e-ostudega ning need jagunevad järgmiselt: tehingud andmepüügiga näpatud kaardiandmetega; libakaupmeestelt toodete ostmine, kus ostja ei saa kaupa; veebipoodnikelt tehingud näpatud krediitkaardiandmetega, aga ka kaardi-omaniku tehtud tehingu eest pangalt raha tagasi nõudmine.

2627282930

26 Ibid, 363.27 Ibid, 110.28 Ibid, 108.29 Savov. 2018. Android’s trust problem isn’t getting better. https://www.theverge.com/2018/4/13/17233122/android-software-patch-trust-problem30 Uiboaid, A. 2018. Kaardipettused on kolinud internetti. Eesti Panga blogi. https://www.eestipank.ee/blogi/kaardipettused-kolinud-internetti.

2 0 / M A R I - L I I S S Ö Ö T / 4 . T E H N O L O O G I A K U R I T E O D


28%Alaealiste kuritegudest pandi toime TALLINNAS

Muutusvõrreldes

2017. aastaga

+10%(+102)

Alaealiste kuritegudearv suurenes eeskätt

VARGUSTE ARVU KASVU TÕTTU

(2017: 228; 2018: 351). Varguste üldarv Eestis veidi vähenes.

+1234000

Joonis 9. Alaealiste toime pandud kuritegude arvAllikas: politsei- ja piirivalveamet

3000

2000

1000

0

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

3105

20421488 1854 1807 1644

1342 1428

1016 1022 1124

1124Alaealiste toime

pandud kuritegude arv 2018. aastal

ALAEALISTE KURITEOD

5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED LAIDI SURVA, KAIRE TAMM

5 . A L A E A L I S T E Õ I G U S R I K K U M I S E D / L A I D I S U R V A , K A I R E T A M M / 2 1

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 82 2 / L A I D I S U R V A , K A I R E T A M M / 5 . A L A E A L I S T E Õ I G U S R I K K U M I S E D

Varavastased

Isikuvastased

Avaliku rahuvastased

Avaliku usaldusevastased

Muud

0 100 200 300 400 500 600 700

Joonis 10. Alaealiste toime pandud kuritegude struktuurAllikas: politsei- ja piirivalveamet

615341337

454

623490

445499

77104

13586

37202216

7661

8369

14-17aastased kuriteos kahtlustatavad

Joonis 11. 14–17aastased kuriteos kahtlustatavad ja nende suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta

21001800

1500

1200

900

600

3000

2006

2056

263

2011

986

188

2012

897

179

2013

827

171

2014

734

155

2015

624

132

2016

541114

2017

563

116

2018

593

120

2015 2016 2017 2018

ISIKUVASTASED KURITEOD

Peamiselt kehaline väärkohtlemine

44%(2017: 44%)

VARAVASTASED KURITEOD

Peamiseltvargused

40%(2017: 33%)

PEAMISED ALAEALISTE KURITEOLIIGID

Alaealiste(14–17aastaste) kahtlustatavate

arv 2018

593 +5%muutus

võrreldes2017.

aastaga

81% 19%

Alaealiste toime pandud kuritegudest olid levinumad

Kehaline väärkohtlemine (450)

Vargused (351)

Avaliku korra raske rikkumine (61)

Asja omavoliline kasutamine (41)

14−17aastaste kuriteoskahtlustatavatesuhtarv31 samaealisestrahvastikust on jäänudpeaaegu samale tasemele

2018: 1202017: 116

Suhtarv 10 000 samaealise elaniku kohta

Allikad: politsei- ja piirivalveamet, statistikaamet

31

31 Alaealiste kahtlustatavate suhtarvu arvutamisel samaealisest rahvastikust on võetud aluseks rahvastiku arv aasta alguse seisuga.

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 5 . A L A E A L I S T E Õ I G U S R I K K U M I S E D / L A I D I S U R V A , K A I R E T A M M / 2 3

Joonis 12. Alaealiste vägivallakuritegude toimepaneku koht, 2018Allikas: politsei- ja piirivalveamet, justiitsministeerium

39%

33%

11%

13%2%

2%Kool vm lasteasutusTänav vm avalik koht

Spordiasutus või meelelahutuskoht

Eluruum

Pood või kaubanduskeskusMuu

Alaealiste vägivallatsejate seas on märgata

KORDUV-RIKKUJAIDveidi enam kui kümnendikul juhtudel

Alaealiste toime pandud raskete isikuvastaste kuritegude arv on viimastel aastal

KAHANENUD

Enamik alaealiste vägivallakuritegusid pandi toime koolis või muus lasteasutuses39%

Alaealiste vägivallakuritegusidpanid enamasti toime poisid

85%

Vägivalla all kannatasid poisid või mehed

71%

Alaealistevägivallakuritegudeohvrid olid enamasti

vägivallatseja tuttavadvõi koolikaaslased

75%

Alaealiste vägivallajuhtum tähendas enamasti löömist, peksmist või kaklust

76%Alaealiste vägivalla-kuritegudest moodustasid

kehaline väärkohtlemine

77%

avaliku korraraske rikkumine

10%avaliku korra

raske rikkumine

10%

ähvardamine

6%

muu

7%

Väärteona registreeritud vägivald

Väärtegudena registreeritavatest alaealiste avaliku korra rikkumistest paistavad enim silma lärmamine, solvamine ja ebasündsate väljendite kasutamine.

Enamasti tungiti omavoliliselt teenindusasu-tustesse: kohvikusse, restorani, hotelli, huvi-keskusesse, loomakliinikusse, juuksurisalongi jms. Ligi viiendikul juhtumeil sisenesid alaea-lised pooleliolevatesse, kasutusel olevatesse või aktiivse kasutuseta hoonetesse. Peaaegu sama palju kordi siseneti eravaldusse, nt majja, suvilasse, kuuri jms.


2500

2000

1500

1000

500

02012

1643

629

2013

1392

559

2014

1200

442

2015

1270

407

2016

769

220

2017

839

228

2018

815

351

Pisivargused (väärteod)

Joonis 13. Alaealiste toime pandud vargused (väärteod ja kuriteod) Allikas: politsei- ja piirivalveamet, justiitsministeerium

Vargused (kuriteod)Kõigist alaealiste toime pandud

vargustest moodustavad enamiku pisivargused

Alaealiste toime pandud vargustest moodustavad enamiku poevargused

Alaealiste toime pandud vargusi iseloomustab süstemaatiliste varguste rohkus

Poisid varastasid poest sagedamini alkoholi ja toitu

Tüdrukud varastasid poest sagedamini

kosmeetikat,riideid ja alkoholi

70%

69% 79%

76%

60%

ALAEALISTE VARAVASTASED SÜÜTEOD

2 4 / L A I D I S U R V A , K A I R E T A M M / 5 . A L A E A L I S T E Õ I G U S R I K K U M I S E D


25000

2012

21825

20000

15000

10000

5000

02013

15533

2014

11002

2015

8688

2016

7332

2017

6405

2018

3940

Joonis 14. Alaealiste toime pandud väärtegude arv Allikas: politsei- ja piirivalveamet

3940Alaealiste väärtegude

arv 2018

Alaealiste väärtegude arv võrreldes 2017. aastaga vähenes.

Väärtegude vähenemist mõjutas olulisel määral alaealiste toime pandud väär-tegude registreerimispraktika muutus.

Enim levinud väärtegudes – alkoholi tarbimine, pisivargused ja suitsetamine – reageeritakse trahvide asemel senisest enam hoiatuse, vestluste või kohustustega. Rõhuasetus oli taastaval õigusel põhineval tööl.

-38%

Registreerimine vähenes kõige enam:

-69%suitsetamine

-45%alkoholi

tarbimine

Neli enim registreeritud väärtegu moodustasid kokku ligi 80%:

alkoholi tarbimine

39%pisi-

vargused

21%narkootikumidegaseotud väärteod

11%suitse-tamine

8%

Trahvide kohaldamine alaealistele on vähenenud

ALAEALISTE VÄÄRTEOD



Kambas toime pandud rikkumised – kas uus või vana nähtus alaealiste kuritegevuses?

Viimasel aastal on esinenud mitmeid noorte-kampade vägivalla- ja vandalismijuhtumeid Tallinnas, Pärnus ja mujal Eestis. Tänane teadmine kampade leviku, olemused ja toi-mivate ennetusstrateegiate kohta on vähene.

Ei ole olemas kindlat noortekamba definitsiooni. Suurbritannia sisemi-nisteeriumi käsitluses peetakse kam-baks rühma, mis on suhteliselt püsiv ja kindlate liikmetega, kes veedavad koos aega avalikes kohtades (nt tänavatel, ostukeskustes), tegelevad ebaseadus-like asjadega või kasutavad vägivalda ning millel võib olla (aga ei pea olema) kindel tegutsemisala või piirkond, struk-tuur ja identiteet.32

32 HM Government. 2011. Ending Gang and Youth Violence. A Cross-Government Report including further evidence and good practice case studies. Centre for Social Justice. 2009. Breakthrough Britain: Dying to Belong. An In-depth Review of Street Gangs in Britain. 33 Markina, A., Žarkovski, B. 2014. Laste hälbiv käitumine (ISRD-3).34 Ibid.35 Howell, J.C. 2010. Gang Prevention: An Overview of Research and Programs. Juvenile Justice Bulletin, detsember 2010, Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention, U.S.

Department of Justice.

Teismelised veedavad sõpradega rohkem aega kui vanematega või üksi. Enamikul las-tel on olemas kindel rühm sõpru, kellega vaba aega veedetakse. Näiteks 2014. aastal veetis 45% 7.–9. klassi õpilastest suurema osa vabast ajast 1–3 sõbraga ja 15% suurema sõpruskon-naga. 2014. aastal on võrreldes 2006. aastaga teismelistel vähem kontakte eakaaslastega ja sõprade rühm on jäänud väiksemaks ning kasvanud on nende teismeliste osakaal, kes nädala sees üldse õhtul väljas ei käi.33

Teaduskirjandus kinnitab, et sõbrad mõjuta-vad lapse käitumist. Õigusrikkumiste riskite-gurid on vaba aja veetmine suurema sõprade rühmaga, kuulumine kuritegelikku rühma ning narkootikume tarvitavad, varastavad ja vägi-vallatsevad sõbrad. Üldjuhul esineb noorel riskikäitumine juba enne kambaga ühinemist, samas narkootikumide tarvitamine ja vahen-damine ning vandalism kasvavad oluliselt pärast kuritegeliku grupiga liitumist. Õigus-rikkumised võivad eskaleeruda eriti nendel,

kellel oli riskikäitumise märke näha väga varajases eas.34 Noortekambaga liitumiseks on hulk põhjusi, nt lähimad sõbrad juba on kambas, otsitakse kuuluvustunnet, kaitset või austust. Suurem oht noortekampa sattuda on neil, kellel juba on käitumis- ja õpiraskused ning probleeme agressiivsuse või vägivallaga ja kes elavad piirkonnas, kus on tavapärasest enam õigusrikkumise taustaga lapsi ja noori.35

Enamik noori ei sisusta oma vaba aega hälbiva käitumisega. Siiski veedab väike rühm teismelisi vaba aega ostukeskustes jõlkudes, lõbu pärast midagi keelatut tehes või teisi inimesi häirides.

Kambakakluste ja delinkventsesse noorte-kampa kuulumise kohta laste hälbiva käitu-mise 2006. ja 2014. aasta uuringute andmetel tuuakse andmed lisas.



Kaklen teistega (pahatahtlik kaklus)

Mitte kunagi

Mõnikord

Sageli

Veedan vaba aega kaubanduskeskustes, tänavatel, parkides või naabruskonnas

Teen lõbu pärast midagi keelatut/seadusevastast

Häirin või hirmutan lõbu pärast teisi inimesi

Allikas: ISRD-3

Mitte kunagi

Mõnikord

Sageli

Mitte kunagi

Mõnikord

Sageli

Mitte kunagi

Mõnikord

Sageli

Keskminekokku Tüdruk Poiss Eesti Vene

90% 95% 85% 92% 84%

8% 4% 13% 7% 14%

2% 1% 2% 1% 2%

33% 25% 42% 36% 20%

50% 53% 48% 48% 58%

17% 23% 10% 16% 22%

72% 75% 69% 73% 71%

23% 20% 27% 23% 24%

5% 5% 4% 4% 6%

85% 88% 82% 86% 83%

13% 10% 16% 12% 14%

2% 2% 2% 2% 3%

Alaealiste süütegudest36

keskmiselt

30%pandi toime grupis

(vähemalt kaksinimest)

Röövimistestpandi toimegrupis veidiENAM KUI

POOLED

ÕPPEKEEL OMAVOLILISTEST SISSETUNGIDEST

juhtudel oli toime-panijaid kaks ja

juhtudel kolmvõi enam

17%

33%

pandi grupis toime vähemalt pooled, sh

VÄGIVALLA-KURITEGUDEST

juhtudel oli toimepanijaid kaks ja

juhtudel kolmvõi enam

10%

12%

pandi grupis toimeviiendik, sh neist

Valik noorte vaba aja veetmise viisidest 2014. aasta uuringu andmetel

36 Grupis toime pandud rikkumiste osakaal on arvestatud järgmistest süütegudest: vägivallakuriteod, vargused, pisivargused, avaliku korra rikkumine, omavoliline sissetung.



37 Howell, J.C. 2010. Gang Prevention: An Overview of Research and Programs. Juvenile Justice Bulletin, detsember 2010, Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention, U.S. Department of Justice.

38 O’Connor, R.M., S. Waddell. 2015. What Works to Prevent Gang Involvement, Youth Violence and Crime: A Rapid Review of Interventions Delivered in the UK and abroad. Early Intervention Foundation: London, UK.

Kuritegevuse puhul tuleb esmajoones pöö-rata tähelepanu ennetusele, sest tagajär-gedega tegelemine on tihtipeale kulukam, kogukonnale koormavam ja vähem tulemus-lik. Noorte kampa kuulumise ennetamiseks peavad kogukonnad toetama peresid ja kooli, tuleb parandada kogukondlikku järeleval-vet, koolitada õpetajaid ja lapsevanemaid käitumisraskustega laste ja noortega toime tulema ning õpetada lastele sotsiaalseid oskusi.37 Ent mida teha siis, kui häiriv käitu-mine on juba ilmnenud? Kõige enam hinna-tud ja paremaid tulemusi andvad program-mid on suunatud oskuste arendamisele ja/või keskenduvad peretööle. Nende üldiseks eesmärgiks on toetada positiivseid muutusi ja ennetada negatiivseid tagajärgi.

Lisas antakse ülevaade sekkumistest, mis aitavad vähendada noorte kuulumist kuri-tegelikesse rühmadesse ning ennetada rüh-made kuritegusid.38


Gruppide sooline jaotus

Vägivallakuriteod

79% 13% 8%

Vargused

92% 8%

Pisivargused

73% 27%

Avaliku korra rikkumised

78% 22%


0

2000

4000

6000

8000

10000

201820172016201520142013201220112010200920082007200620052004

8249

7296

7641

78897489

796978437360

6979

7594

93288923

7696

82397448

Joonis 15. Registreeritud vägivallakuritegude arv

REGISTREERITI 8249VÄGIVALLAKURITEGU

0

50

100

150

200

789121312

2119

22311620

12

19

23

36373538425059

816264

8890107

137104

201820172016201520142013201220112010200920082007200620052004

Joonis 16. Registreeritud tapmiste ja mõrvade arv (koos katsetega)

36 TAPMIST JA 7 MÕRVA (KOOS KATSETEGA)

Valdav osa tapmistest pandi toime alkoholijoobes ning ka enamik tapmisohvreid (eriti nn olmetapmistes) oli alkoholijoobes.

Vägivallakuritegude enamiku moodustab kehaline väärkohtlemine

72%

KASVAS VÄGIVALLA-KURITEGUDE ARV

13%

Tapmise ja mõrva tagajärjel hukkus 2018: 26 inimest2017: 33 inimest

Tapmine Mõrv

Tapmistest ja mõrvadest pandi toime

17Harjumaal

11Ida-Virumaal

6. VÄGIVALLAKURITEGEVUS38 ANDRI AHVEN

39

39 Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a §-d 137–140 ja 148–150), samuti röövimine (§ 200), avaliku korra raske rikkumine (§ 263) ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes (§ 274).

6 . V Ä G I V A L L A K U R I T E G E V U S / A N D R I A H V E N / 2 9

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 83 0 / K A I R E T A M M , S T A N I S L A V S O L O D O V / 7 . P E R E V Ä G I V A L D

Perevägivallakuritegusid on registreeritud rohkem kui viimastel aastatel.

36072018. aastal registreeritud perevägivallakuritegude arv40

+37%Perevägivalla-kuritegude

arvu muutus võrreldes

2017. aastaga

(+975)Sellest ilmneb, et sagenenud ei ole politseile perevägivallast teadaandmine, vaid juhtumite kuritegudena registreerimise praktika.

Sealjuures vähenes politsei teavitamine ligi 8%.41

Joonis 17. Registreeritud perevägivallakuriteod

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

3000

2000

1000

0

1939 2231

2752 2721 29973017

2632

3607

7. PEREVÄGIVALD KAIRE TAMM, STANISLAV SOLODOV

Perevägivallakuritegude (lähisuhtevägivalla) hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvas-tased kuriteod (v.a surnuvastased süüteod), röövimine ja avaliku korra raske rikkumine, mille on toime pannud praegune või endine abikaasa, elukaaslane või partner. Tegu võib olla ka sugulaste, hõimlaste või muude lähi-suhtes olevate inimeste vägivallaga, hooli-mata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga samades eluruumides.4041

40 Otsitud vägivallaepisoodide sisust märksõnade abil, ei pruugi sisaldada kõiki registreeritud perevägivalla juhtumeid.41 Õiguskorra ülevaade 2018. Politsei- ja piirivalveamet, 2019. Avaldamata.

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 7 . P E R E V Ä G I V A L D / K A I R E T A M M , S T A N I S L A V S O L O D O V / 3 1

Veidi enam kui iga kümnes kuritegu on Eestis perevägivallakuritegu

13% Perevägivalla-kuritegude osakaal

kõigist vägivalla-kuritegudest

44%

Perevägivallakuritegude osakaal kõigist vägivallakuritegudest on viimastel aastatel kasvanud

Tabel 1. Perevägivallakuritegude osakaal kõigist kuritegudest ja vägivallakuritegudest

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

% kõigist kuritegudest % kõigist kuritegudest 4,6% 5,5% 6,9% 7,2% 9,2% 10,4% 9,8% 13,3%

2018

% kõigist kuritegudest % vägivallakuritegudest 26% 28% 35% 36% 38% 39% 43% 44%

Perevägivallakuritegudest moodustas kehaline väärkohtlemine83%

perevägivalla toimepanijatest olid mehed

87%perevägivalla ohvritest olid naised

80%Enamikul juhtudel oli perevägivalla toimepanija ohvri praegune või endine paarisuhtepartner

55%

14%

15%

6%5%

1%3%

Abikaasa/elukaaslaneEksabikaasa/-elukaaslane(Kasu)isa/ema(Kasu)tütar/poegMuu sugulane/hõimlane(Kasu)õde/vendMuud

Joonis 18. Perevägivalla toimepanija suhte liigi järgi, 2018

69%


3% Seksuaalkuritegude osakaal perevägivallajuhtumitest

Perevägivalla tõttu hukkus 2018. aastal

25

2011

17

Joonis 19. Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad või nende katsed

20

15

10

02012

20

2013

19

2014

10

2015

10

2016

9

2017

13

2018

9

Maakondadest registreeriti perevägivalla-kuritegusid kõige rohkem Ida-Virumaal (786 kuritegu; 10 000 elaniku kohta 57 kuritegu), järgnesid Põlva, Valga, Pärnu ja Lääne maakond.

Joonis 20. Perevägivalla kuritegude arv maakondades 10 000 elaniku kohta

Veidi enam kui neljandikul juhtudel oli perevägivalla-kuritegu lapsohvri või -pealtnägijaga

7 inimest(esialgsetel andmetel)

HARJU MAAKOND IDA-VIRUMAAKOND

LÄÄNE-VIRUMAAKOND

JÄRVAMAAKOND

RAPLAMAAKOND

LÄÄNEMAAKONDHIIU

MAAKOND

SAAREMAAKOND

PÄRNUMAAKOND

VILJANDIMAAKOND

TARTUMAAKOND

PÕLVAMAAKOND

VALGAMAAKOND

VÕRUMAAKOND

JÕGEVAMAAKOND

26

10

13

3027

30

1924

1614

3835

26

25 57

3 2 / K A I R E T A M M , S T A N I S L A V S O L O D O V / 7 . P E R E V Ä G I V A L D


302018. aastal

registreeritudseksuaalseahistamise

väärtegude arv

Tüüpiline seksuaalse ahistamise juhtum seisnes selles, et võõras mees käperdas

AVALIKUS KOHAS (näiteks tänaval, poes).

Üksikuid seksuaalse ahistamise juhtumeid esines ka töökohas, bussis, eluruumis.

Seksuaalse ahistamise ohvrid olid naised

100%

Enamik ahistava jälitamise toimepanijatest olid mehed ja ohvritest naised

83% 82%

2002018. aastal

registreeritud ahistava jälitamise

kuritegude arv

Ohvrit ahistas enamasti endine elukaaslane või abikaasa

75%Tüüpiline ahistava jälitamise juhtum seisnes pidevas soovimatus helistamises ja sõnumite, kirjade saatmises või füüsilises jälitamises ja ohvri elu- või töökohta ilmumises.

AHISTAMISSÜÜTEOD JA LÄHENEMISKEELU RIKKUMINE

7 . P E R E V Ä G I V A L D / K A I R E T A M M , S T A N I S L A V S O L O D O V / 3 3


Joonis 21. Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise taotluste arv

2015

75

50

25

02016 2017 2018

18 14

25

63

Joonis 22. Registreeritud lähenemiskeelu rikkumised

2011

300

250

200

150

100

50

02012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

29 3146 59

261

78

193 176

Üks inimene paneb toime suure osa kõigist aasta jooksul registreeritud lähenemiskeelu rikkumistest.

2018

37%

41%

63%

58%

2017

2016

2015

Üks mees pani toime lähenemiskeelu rikkumistest

Kasvanud on kriminaalmenetluses ohvri kaitseks mõeldud ajutise lähenemiskeelu taotlemine

2017

Tüüpilise lähenemiskeelu rikkuja puhul registreeritakse aasta jooksul üks rikkumine: lähenemiskeelu rikkumiste mediaan ühe keelu rikkuja kohta on viimastel aastatel püsinud ühe-kahe piires.

2018

2,5x

2018. aastalregistreeriti

lähenemiskeelu rikkumisi

176

3 4 / K A I R E T A M M , S T A N I S L A V S O L O D O V / 7 . P E R E V Ä G I V A L D

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 8 . S E K S U A A L K U R I T E O D / B R I T T A M M I S T E / 3 5

8. SEKSUAALKURITEOD BRIT TAMMISTE

0

100

200

300

400

500

600

20182017201620152014201320122011201020092008

580557

482500

324363

401

308275

309

368

Joonis 23. Registreeritud seksuaalkuritegude arv

580, neist 212 vägistamistSEKSUAALKURITEGUDE ARV

Seksuaalvägivalla osakaal kõigist vägivallakuritegudest 7%

Seksuaal-kuritegude arv suurenes NB! Viimase kümne aasta jooksul ei ole ühelgi aastal registreeritud nii palju seksuaalkuritegusid.

4%Mittekontaktsete seksuaalkuritegude (pornograafia ja lapseealise seksuaalse ahvatlemise) arv

283

2018. aastal registreeriti 75 täisealise kannatanuga (kontaktset) ja 505 lapskannatanuga (kontaktsed ja mittekontaktsed) seksuaalkuritegu

0

50

100

150

200

Vägistamised

Kontaktsed Mittekontaktsed

Muu Pornograafia-süüteod

Lapseealiseahistamine japeibutamine

137

75 85

0

99

0

184

0

AlaealineTäiskasvanu

Joonis 24. Registreeritud seksuaalkuriteod vanuse ja teo iseloomu alusel, 2018

Täiskasvanud kannatanuga vägistamistest 71% puhul olid kannatanu ja teo toimepanija varem tuttavad

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 83 6 / B R I T T A M M I S T E / 8 . S E K S U A A L K U R I T E O D

137 vägistamisjuhtumit, kus kannatanuks laps222 kontaktset seksuaalkuritegu, kus kannatanuks oli laps

Peaaegu iga 10. isa või kasuisa toime pandud kuritegude osakaal kõigist kontaktsetest alaealise kannatanuga seksuaalkuri-tegudest

Kõige noorem kannatanu kontaktse seksuaalkuriteo toimepanemise hetkel< 1-aastane

Seksuaalkuriteos kannatanuna üle kuulatud lapse

keskmine vanus12 aastat

13-aastasele tüdrukule seksuaalse ahvatlemise eesmärgil pakutud suurim hüve erootiliste ja pornograafiliste videote ja piltide eest

8 mln eurot

Alaealise kannatanuga seksuaal-kuritegude osakaal kõigist seksuaalkuritegudest 87%

150 €64 €50 €30 €

Üks mees pani valdavalt sama kannatanu suhtes toime 92 seksuaalvägivalla kuritegu

Alaealised panid toime 19 seksuaalkuritegu

Alaealistele seksi ja/või sugulise iseloomuga tegude eest pakutud hüved

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 9 . I N I M K A U B A N D U S / A N U L E P S / 3 7

9. INIMKAUBANDUS ANU LEPS

Vähenesid inimkaubanduse eesmärgil alaealiste ärakasutamise juhtumid.

2018

46Inimkaubandusega

seotudkuritegu 93

2017

Kõige rohkem inim-kaubandusega seotud kuritegusid registreeriti

80

60

40

20

02007

Joonis 25. Registreeritud inimkaubanduse kuritegude arv

Inimkaubandus41 Kupeldamine42 Alaealise prostitutsioonile kallutamine43

2008

2

24

1 2

37

9

2

15

51

15

1 2

15

06

17

6 813

18

58

15

4

17

63

1519

59

1013

4

14

28

67

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Inimkaubanduse kuriteod Välismaalaste üle piiri toimetamine (ja osalus inimkaubitsemise ketis) Alaealise sundimine korduvalt toime panema vargusi ja sissemurdmisi (2 juhtumit) Koduabilisena tööle sundimine

14Harjumaal

17Tartumaal

Kupeldamiskuritegude arv on jäänud varasemateaastatega samasse järku.

42 Kuni 2012. aasta aprillini registreeriti kuritegusid orjastamisena.43 Kuni 2008. aastani registreeriti kuriteod registreeriti ebaseadusliku tegevuse võimaldamise (KarS-i § 268) koosseisu alusel, s.t kõik teod ei pruugi olla kupeldamise kuriteod.

Kuni 2012. aasta aprillini registreeriti kuritegusid prostitutsioonile kaasaaitamisena.44 Kuni 2012. aasta aprillini registreeriti kuritegusid alaealiste prostitutsioonile kaasaaitamisena.

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 83 8 / A N U L E P S / 9 . I N I M K A U B A N D U S

Inimkaubanduseni võivad viia välismaalase ebaseadusliku töötamise võimaldamise kuriteod (KarS § 260¹) 2018: 102015–2017: 1–2 kuritegu aastas

17%

18%

61%

4%

Võõrtööjõu tööalane ärakasutamine EestisFiktiivne abieluKelmusEeldatav inimkaubanduse juhtumseoses tööalase ekspluateerimisega Eestis

Näited alaealistele pakutud hüvedest

10 €100 €

2500 €

31JAANUAR

50 €

60 €

Joonis 26. Inimkaubanduse nõustamisliini statistika44

Inimkaubandusega seotud kuritegudes tehti22 kohtulahendit, neis karistati 33 isikut ja

3 juriidilist isikut.

Inimkaubandusega seotud kuritegusid toime pannud kurjategijatelt konfiskeeriti…

Karistused inimkaubanduse eest:

23isikule määrati kriminaalhooldus, katseaeg jäi vahemikku 1,6–6 aastat, keskmiselt 3 aastat.

10(nii juriidilise kui füüsilise) isiku puhul pöörati vanglakaristus täitmisele või määrati neile rahaline karistus 540–7000 eurot.

Alaealiste ärakasutamine inimkaubanduse eesmärgil moodustab inimkaubandusega seotud kuritegudest 61%

45 MTÜ Living For Tomorrow 2018. a statistika. Avaldamata.

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 1 0 . V A R A V A S T A S E D K U R I T E O D / S T A N I S L A V S O L O D O V / 3 9

2018. aastalregistreeriti

Vargusteosakaal

varavastastestkuritegudest

4349vargust

Raskendavate asjaoludega45registreeriti

Joonis 27. Registreeritud varavastaste kuritegude ja väärtegude arv Allikas: justiitsministeerium (kuriteod) ja politsei- ja piirivalveamet (väärteod)

Joonis 28. Registreeritud vargused (kuriteod)

Varavastased kuriteod moodustavad kõige suurema osa registreeritud kuritegudest:

71%

2008

11 4

2128

262

2009

13 3

9329

513

2010

17 0

7430

235

2011

15 5

6124

389

2012

14 5

4422

800

2013

13 4

3121

321

201412

146

20 17

92015

16 4

1614

966

2016

12 0

2412

372

2017

11 9

4010

843

2018

11 19

510

490

50 00045 00040 00035 00030 00025 00020 00015 00010 000 5 000

0

39%KuriteodVäärteod

406võrra vähem

kui aasta varem

230 võrra vähem

kui aastavarem

7403vargust

0

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

20065000 10000 15000 20000 25000 30000

26 61521 683

22 47123 901

25 25320175

18 62816 465

15 73811 354

898276337403

10. VARAVASTASED KURITEOD STANISLAV SOLODOV

46 KarS-i § 199 lg 2 kuriteod, mille puhul esines üks või mitu järgmistest asjaoludest: grupiviisilisus, süstemaatilisus, varem varavastase kuriteo toimepanemine, avalik toimepa-nemine (ilma vägivallata), sissetungimine, varastatud eseme suur väärtus; varastati narkootikume või nende lähteaineid, tulirelv, laskemoon, lõhkeaine või kiirgusallikas.

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 84 0 / S T A N I S L A V S O L O D O V / 1 0 . V A R A V A S T A S E D K U R I T E O D

Kõige sagedasemad varguste toimepanemise kohad

2822vargustkauplustest

2018. aastal registreeriti

755vargusteluruumist

2018. aastal registreeriti

Osakaal kõigist vargustest Osakaal kõigist vargustest

rohkem kui aasta varem 5% vähem kui aasta varem 22%

KauplusesSõidukivargusVargus kaubandusettevõttesVargus sõidukistVargus eluruumist

38% 10%

Joonis 29. Varguste (kuritegude) arv peamistes toimumiskohtades Allikas: politsei- ja piirivalveamet

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

Tänaval Sõidukis Eluruumis134 2822401 755

180 2693526

965218

2517978

1328291

31921408

1662406

417020302072

3373833

27232132

4084395

27752718

5194537

26942792

6235420

36803196


vähenenud

ehk viimase kümne aasta jooksul on varavastaste

kuritegude osakaal kõikidest kuritegudest

Röövimiste arv jätkasvähenemist

Kelmusi registreeriti kõige vähemviimase 16 aasta jooksul

Röövimisi oli 2018. aastal

vähem kui 2008. aastal

Varavastastesüütegude(väärteod ja

kuriteod)arv

... oli KÕIGESUUREM 2010

Vargustest registreeriti

... vähenes 5%2018. aastal

... oli 2018. aastal 54% väiksem kui 2010. aastal

2010 2017 2018

LEVINUIM KURITEGUVARGUS on Eestis

8%

Harjumaal

Pärnumaal Tartumaal

Ida-Virumaal

58%

(sh Tallinnas 50%)

4% 11%

5x

1 0 . V A R A V A S T A S E D K U R I T E O D / S T A N I S L A V S O L O D O V / 4 1

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 84 2 / K Ä T L I N - C H R I S K R U U S M A A / 1 1 . K O R R U P T S I O O N

Joonis 30. Registreeritud kuritegude ja kriminaalasjade arv

600

500

400

300

200

100

0

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Kuritegude arv on võrreldes 2017. aastaga kasvanud 23%, kuid nendega seotud kriminaalasjade arv ei ole oluliselt muutunud. Eelkõige on kasv toimunud meditsiinivaldkonna korruptsioonikuritegude tõttu, mida registreeriti 2018. aastal 97 võrra rohkem kui aasta varem.378

Korruptsiooni-kuritegude arv

Nagu 2017. aastal registreeriti ka 2018. aastal palju meditsiiniga seotud korruptsioonikuritegusid, mida uuritakse neljas mahukas kriminaalasjas. Sealjuures seisnes 38 kelmust selles, et arst esitas sotsiaalkindlustusametile patsiendi tervise kohta valeteavet, lisaks esines ka altkäemaksu võtmist järjekorrakoha ostmiseks.

Korruptsiooni kriminaalasjade arv on võrreldes aasta varasemaga kasvanud kolme võrra

Korruptsioonikuritegude46 arv on võrreldes 2017. aastaga kasvanud

+23%

+330 €30 €

372

369 403

211 27

416

718

316

416

110

332

296

355

8845

077

550

54

291

7037

873

Kuritegude arv Kriminaalasjade arv

11. KORRUPTSIOON KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA

47

47 Peale ametialaste kuritegude on arvestatud ka omastamist ja kelmust ametiisiku poolt, erasektori altkäemaksukuritegusid ja keelatud annetamist.

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 1 1 . K O R R U P T S I O O N / K Ä T L I N - C H R I S K R U U S M A A / 4 3

2018. aastal registreeriti 67 juhtumit, kus veoautojuhte koolitava äriühingu töötaja võttis koolituse läbimist tõestava dokumendi eest altkäemaksu ning esitas maanteeametile valeinfot koolituse läbimise kohta.

Ehitus ja planeerimine

Transport

Õiguskaitse

Muu

Liikluskoolitus erasektoris

Meditsiin

0

5

16

18

63

67

174

50 100 150 200

Joonis 31. Tegevusalad, kus 2018. aastal esines korruptsiooni (registreeritud kuriteod)

Kohaliku omavalitsuse tasandil korruptsioonikuriteo toimepanijatest olid valitaval/poliitilisel ametikohal (vallavanem, abivallavanem, abilinnapea, volikogu liige).

RiikMuu / ei ole teadaKOV äriühingud ja hallatavad asutused

KOVErasektor

59%6%

10%

21%

3%

Joonis 32. Korruptsioonikuritegude esinemine sektorite kaupa

Riigi tasandil oli tegemist mahukate kriminaalasjadega, kuid ükski neist ei olnud seotud valitaval ametikohal oleva isikuga.

Ka 2018. aastal registreeriti kõige enam korruptsiooni-kuritegusid riigi tasandil.

Kõige enam korruptsiooni-kuritegusid on riigisektoris

Välisriigi ametiisikule altkäemaksu maksmine

Spordi- ja kultuuri-valdkonnas registreeritud korruptsiooni-kuriteod

Nende kuriteod olid olemuselt erinevad ning enamik neist oli seotud omastamisega ametiisiku poolt, altkäemaksu võtmisega või toimingupiirangu rikkumisega.

60%

1 759%

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 84 4 / K Ä T L I N - C H R I S K R U U S M A A / 1 2 . K R I M I N A A L J U S T I I T S S Ü S T E E M

Joonis 33. Menetlusaeg päevades 2018. aastal49

Joonis 34. Lahendatud kuriteod 2018. aastal47

121

6

331

193

72 362825

108

359

218

687800700600500400300200100

0Kokkuleppe-

menetlusKäsk-

menetlusLühi-

menetlusÜld-

menetlus

Kohtueelne menetlusKohtumenetlusMenetluse kogukestus

Lahendatud kuriteodRegistreeritud kuriteod

Lahendamise %

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

2327

742

567

2172

540

816

2084

239

631

1978

337

787

2047

232

575

1954

128

986

1850

426

929

1696

827

125

45000

40000

35000

30000

25000

20000

15000

10000

5000

0

100%

90%

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%

55% 53% 53%52%

63%

67% 69%

63%

Kõigi menetlusliikidemenetlusaja pikkus

229päeva

12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM

12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAASeaduses ei ole antud pikimat ega lühimat menetlusaja pikkust. Inimõiguste ja põhivaba-duste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hin-nata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures järgmistest kriteeriumi-dest: 1) kohtuasja keerukus, 2) kaebaja käitu-mine, 3) riigivõimu käitumine ja 4) selle oluli-sus, mis on kaebaja jaoks menetluses kaalul. Näiteks on riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-14-12 leidnud, et kuna kohtuasi oli mahukas ning keeruline ja kuriteo episoodid toimusid pika perioodi vältel, siis kolm aastat kohtueelseks menetluseks on enam kui mõistlik aeg ning kohtueelne menetleja ei viivitanud menet-lustoimingute tegemisega.48 Juhul kui krimi-naalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul eba-

48 Riigikohtu 23.02.2012 otsus nr 3-1-1-14-12. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-14-12 (07.01.2019)49 Riigikohtu 03.11.2010 otsus nr 3-1-1-84-10. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-84-10 (07.01.2019)50 Kohtumenetluse puhul on iga kriminaalmenetlusasja tüübi sisse hõlmatud ka vastav kiirmenetlus.

proportsionaalselt võrreldes avaliku menetlus-huviga konkreetses asjas, tuleb kohtul krimi-naalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista, hoolimata võimalusest menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergenda-des või muul moel isikule hüvitada.4950

K U R I T E G E V U S E E S T I S 2 0 1 8 1 2 . K R I M I N A A L J U S T I I T S S Ü S T E E M / K Ä T L I N - C H R I S K R U U S M A A / 4 5

Joonis 35. Kriminaalmenetluse lõpetamise alus

KrMS § 199 KrMS § 200 KrMS § 201KrMS § 202 KrMS § 203

Ei ole teadaKrMS § 204

Alla kuue kuuga lahendatakse

47%kriminaalasjadest

sealjuures politsei- ja piirivalveametis

ning maksu-ja tolliametis kriminaalasjadest

47%43%

Aeganõudvaim ja seega ka kõigile menetlusosalistele kulukaim menetlusliik on üldmenetlus , seda nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses.

Üldmenetlusepikkus

687päeva

47% 63%2018. aastal lahendati kohtueelses menetluses

16 968 kuritegu, võrreldes 2017. aastaga vähenes lahendatud kuritegude osakaal 6% võrra, aga võrreldes 2014. aastaga on see näitaja kasvanud 10%.

6%

10%

Kuritegude lahendamise määr on näitaja, mille puhul arvutatakse lahendatud kuritegude osakaal samal perioodil registreeritud kuritegudest. 2018. aastal oli lahendamise määr 63%, s.t kohtueelses menetluses jäi ca 38% registreeritud kuritegudest lahendamata või leiti menetluses, et tegu ei olnudki kuriteoga.

Samas tuleb arvestada, et neist 35% lõpetatakse, sest ilmnes kriminaalmenetlust välistav asjaolu, nt kriminaalmenetluse alus puudub ehk tegu ei olnud kuriteoga.

25%

35%

2%

13%

5%

0%

20%

Alla kuue kuuga lahendatavate kuritegude osakaal


12.2 JÄLITAMISEST ANDRI AHVEN

Uusi jälitustoimikuid avati

280 ehk 36 võrra vähem kui 2017. aastal

Jälitusluba anti

984isiku suhtes

Kõige pikemat aegakestavad jälitustoimingud,

kus kasutatakse

Jälitustoiminguidkasutati kõige enam

Jälitustoimingugariivatud inimesi oli

1700(nt pealtkuulatava

isiku vestluspartnerid)

POLITSEIAGENTI

jälitusloa taotlust täielikult rahuldamata

Jälitusluba taotletikeskmiselt

päevaks

Jälitustoiminguidtehti tegelikult keskmiselt39 päevajooksul

Jälitustoimikuidavas

Jälitustoiminguteks andsid kohus ja prokuratuur lube

3386

233

20182017

81

46

Kohus rahuldas osaliselt

jälitusloa taotlustKohusjättis

Jälitustoimingu tegemisest teavitati

2170 isikut

68 lõpetatud kohtusse saatmata, sh 55 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu 10 kuriteo toime pannud isiku tuvastamatuse tõttu68 saanud lahendi kohtus (otsus, määrus)22 ühendatud teise kriminaalasjaga160 veel menetluses

2017. aastal alustatud ja jälitustoiminguid sisaldanudkriminaalasjast oli 2018. aasta lõpuks

Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi

284 318

isikupuhul

narkokuritegudeskorruptsiooni- ja majandus-kuritegudes

politsei- japiirivalveametmaksu- jatolliametkaitse-politseiamet

vanglad

Varjatud jälgimineTelefoni pealtkuulamine

Muu teabe salajane pealt-kuulamine või -vaatamine

Varjatud sisenemineKuriteo matkimine

Asja varjatud läbivaatusja asendamine

Võrdlusmaterjalivarjatud kogumine

Politseiagendi kasutaminePostisaadetise

varjatud läbivaatusLubade arv*

1181746517

2559265

29

2613

2178

1046624438

2159463

44

176

1895

* Üks luba võib hõlmata mitut toimingut

2017 2018

4 6 / A N D R I A H V E N / 1 2 . K R I M I N A A L J U S T I I T S S Ü S T E E M


12.3 KAS KURITEO OHVER SAAB ABI? ANU LEPS, BRIT TAMMISTEOhvriuuringu andmetel langes 2018. aastal vähemalt 15-aastastest inimestest enda hin-nangul mõne kuriteo ohvriks 6% ehk statisti-lisi usalduspiire arvestades 45 000 – 80 00051 inimest. Ohvriabi poole pöördus 3575 inimest (otsesed ohvrid)52 ehk hinnanguliselt 4–8%.

Kõiki politseisse jõudnud või politseile kuri-teoteate esitanud kannatanuid ei kuulata kannatanuna üle ning ohvriabi poole võivad pöörduda ka inimesed, kes politseiga kokku ei puutu (ei ole juhtumi kohta kuriteoteadet esi-tanud). Ühe ohvriabini jõudva juhtumiga on valdavalt seotud üks ohver. Mõnikord on abi-saajaks ka ohvri pereliikmed ja teised temaga seotud isikud.

51 Justiitsministeerium. Avaldamata.52 Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi andmed.53 Kuriteoohvri riiklikku hüvitist makstakse, kui inimene on saanud Eestis vägivallakuriteo tagajärjel raske tervisekahjustuse või vähemalt neli kuud kestva tervisehäire. Selleks

on õigustatud ainult need kannatanud, kes on langenud KarS §-des 113, 114, 115, 118, 119, 1191 kirjeldatud kuriteo ohvriks.54 Kallaste, E., Luuk, E., Järve, J., Kaska, M., Räis, M.-L. 2015: Vägivallakuritegude hind. Tapmise, vägistamise ja röövimisega kaasnevad kulud Eesti ühiskonnale. Eesti Rakendusuu-

ringute Keskus CentAR. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vagivallakuritegude_hind_centar_loplik.pdf.55 Kuriteo menetlemise ning karistusega seotud kulud.

Laste osakaal kannatanute seas on oluline nii osakaalu kui ka neile mõeldud abi aren-damise mõttes (kannatanuna üle kuulatutest on iga kümnes laps, ohvriabis on alla 19-aas-taste vanuserühm 18%). Üha enam luuakse lapskannatanuid abistavaid teenuseid: laste-majad, ööpäev läbi kättesaadav lasteabitele-fon, vaimse tervise keskused jm. Iga kümnes alaealine vägivallakuriteos kannatanu võib sattuda traumast tingitud tervisekahjustuse või seksuaalse väärkohtlemisega seotud eks-pertiisi.

Kuriteoohvrite abistamiseks on riigil hulk võimalusi: kuriteoohvri riiklik hüvitis, teenu-sed ohvri psühhosotsiaalseks ja füüsiliseks taastumiseks: psühholoogilise abi kulu hüvi-tised, nõustamine, majutus, jm tugiteenused. Kuriteoohvrite riiklikku hüvitist maksti 2018.

aastal 127 inimesele – see moodustab 3,5% ohvriabi klientidest. Samas on õigus saada hüvitist märksa väiksemal sihtrühmal53 kui kõik kuriteoohvrid.

Kuriteoohvrile makstud hüvitis oli keskmiselt veidi üle tuhande euro. 2015. aasta analüüsi54 kohaselt oli kontrollikulu ühe vägistamisjuh-tumi55 puhul 57 917 eurot (sh karistus 50 291), röövimise puhul 59 250 eurot (sh karistus 52 961), tapmise puhul 127 207 eurot (sh karis-tus 110 268). Seega moodustavad kulutused kuriteoohvrite hüvitisteks vaid paar protsenti riigi kontrollikuludest seoses vägivallakuri-tegudega, viimaste puhul on valdavalt tegu karistuse täideviimisega seotud kuludega.

1 2 . K R I M I N A A L J U S T I I T S S Ü S T E E M / A N U L E P S , B R I T T A M M I S T E / 4 7


2017. aastal8693 6124

2018. aastal

FÜÜSILISTEKANNATANUTE

KESKMINEVANUS

38NOORIM JA VANIM KANNATANU


OHVRIABI KLIENTIDE JAOTUS SOO JÄRGI

Kuriteos kannatanuna üle kuulatud lapsed,691

282 sh alla 14-aastased lapsed. 5084

Vägivallakuritegudeskannatanuna üle kuulatud

5000ca

Sama palju inimesi kui jõuab ohvriabisse või on vägivallakuritegudes üle kuulatud töötab ka politsei- ja piirivalveametis

Ohvriabini jõudnud inimeste arv: otsesed ja kaudsed ohvrid 4389

Vägivallakuritegudes kannatanuna üle kuulatud lapsi

543sh alla 14-aastasi lapsi

320

Laste osakaal kõigist vägivallakuriteos kannatanuna ülekuulatutest

2728Kehalises

väärkohtlemiseskannatanuid

100 vägivallakuriteos kannatanuna üle kuulatust oli kehalise väärkohtlemise ohvreid

Kontaktsetes seksuaalkuritegudes kannatanuid kokku

154

54



Joonis 37. Laste ekspertiisid kriminaal-asjadega seoses (2017. aasta ülevaade vanusest lähtuvalt) Allikas: EKEI andmed

15

10

5

001

2

11

1

2

7

0

3

4

1

4

5

0

5

2

1

6

3

0

7

4

0

8

5

1

9

4

1

10

5

1

11

4

0

12

20

13

9

1

14

4

0

15

5

4

16

2

3

17

3

3

Elavad Surnud

EKEI tegi 2017. aastal 82 (67 elava ja 15 surnud) lapse58 ekspertiisi, mis olid seotud alaealise kannatanuga kriminaalasjadega. Elavate laste puhul tehti peamiselt tervisekahjustuse (33) ja seksuaalekspertiis (22).

Tervisekahjustusega trauma liigid lastel: tömptrauma (21), liiklus (6), mürgistus (3), lasketrauma (1), muu (1).

Iga kümnes alaealine vägivallakuriteos kannatanu võib sattuda traumast tingitud tervisekahjustuse või seksuaalse väärkohtlemisega seotud ekspertiisi. Laste keskmine vanus ekspertiiside puhul oli 9,4 aastat.

Laste surmade puhul oli leidmise kohaks elukoht (4), veekogu (3), maantee (2), muu (4), raudtee (1) või tänav (1). Surma põhjus neil juhtudel lämbumine (7), vigastus (5), haigus (2).

Kuritegude tagajärjel hukkus59 50 juhtumis

59 inimest

Lapse ekspertiisi tinginud trauma laad oli seotud olme (34) või perega (20).

Hukkunute arv surma põhjuse järgi: enesetapp 193, kuritegu 59, tulekahju 51, uppumine 42, narkoüledoos 34, tööõnnetus 5.

325 EKEI 2018. aasta andmetel60

jõudis ekspertiisi 325 hukkunut, sh lapsed (13).

2018. aastal hukkus liiklus-õnnetuse tagajärjel61

67 inimest

47 meest 20 naist

1168 inimest sai vigastada

59 EKEI andmed.60 Politsei- ja piirivalveamet, ALIS. Aruanne genereeritud 04.01.2019.61 Ibid.62 Politsei- ja piirivalveamet, ALIS. Liiklusõnnetustes osalejate kontrollaruanne (2018. a andmed). Aruanne genereeritud 07.01.2019.

5 0 / A N U L E P S , B R I T T A M M I S T E / 1 2 . K R I M I N A A L J U S T I I T S S Ü S T E E M


Ohvriabi klientide arv

3575

128 473 €2018. aastal maksti kuriteoohvritele riiklikku hüvitist

Keskmiselt ühe ohvriabi

juhtumiga seotud ohvrite arv

1,3Ohvrid, kellelekuriteoohvrite

riiklikkuhüvitist maksti

127

Ohvriabini jõudnud inimeste arv kasvas +17%



2018. aasta lõpul oli Eesti vanglates ja arestimajades

Vange 2018. aasta lõpul 100 000 inimese kohta vanglates koos arestimajadega

– madalaim tase iseseisvuse taastanud Eestis

2018. aastal mõjutas vangide arvu vähenemist seadusemuudatus (KarS § 74 lg 3): varasema 3 aasta asemel võib määrata kuni 5-aastase katseaja

Kümne aastaga on vangide arv VÄHENENUD ligikaudu

vahistatute arv on langenud

1100võrra

Joonis 38. Vangide arv aasta lõpu seisuga* * Alates 2014. aastast sisalduvad vangide üldarvus ka väärteo eest aresti all olevad isikud.

2018. aasta lõpul oli vangide seas

95%

meest naist

5%

2040530

14

süüdimõistetutvahistatutväärteoaresti all olijat

2666

990

3656

2667

750

2645

754

2541

830

2428

684

2321

713

6020

9469

930

2299

542

2321

3457

019

2040

530

14

3417 3399 3371

2823 2864 2723 2584

3123 3094

2018201720162015201420132012201120102008

4000350030002500200015001000500

0

2584inimest, sh

2X

197

2461alaealist

14123

(10 süüdi-mõistetut ja 4 vahistatut)

Vangide keskmine vanus kasvab aasta-aastaltüle 50-aastasivange on rohkem kui 10 aastat tagasi

Eesti kodanikke 64% (1662)kodakondsuseta 26% (677)

Venemaa kodanikke 7% (177)muu kodakondsusega 3% (68)

12.4 KARISTUSE KANDMINE JA JÄTKUTUGI KRISTER TÜLLINEN, STANISLAV SOLODOV

5 2 / K R I S T E R T Ü L L I N E N , S T A N I S L A V S O L O D O V / 1 2 . K R I M I N A A L J U S T I I T S S Ü S T E E M


Avavanglateskandis 2018. aasta lõpul karistust

Mida enam kordi on isik vanglas viibinud, seda suurema tõenäosusega on see seotud

8% süüdi-

mõistetutest

160 isikut ehk

Kõige enam tõusisliikluskuriteo eest karistatud vangide arv

Täpselt 4 aastat on keskmine mõistetud vangistuse pikkus

Kohtu määratudkaristuse pikkused

VARAVASTASTE KURITEGUDEGA

Narkootikumidegaseotud süüteod

Eluvastased süüteod

Varavastased süüteod- röövimised

Varavastased süüteod- vargused

Liiklussüüteod

Vägivallateod

Seksuaalkuriteod

Süüteod vara vastutervikuna

Tervist kahjustavadkuriteod

Avaliku rahu vastasedkuriteod

Üldohtlikud kuriteod

Süüteod perekonna jaalaealise vastu

6005004003002001000

20172018

585557

361329

236193228

196187210

130140

107116

6054

2014

Documents

KURITEGEVUS 70% EESTIS 2018 KRIMINAALPOLIITIKA …...KURITEGEVUS EESTIS 2018 1. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM ARVUDES / MARI-LIIS SÖÖT / 5 * Aasta lõpu seisuga. ** Isik võis korduda