Haridustehnoloogia3. Haridustehnoloogia laiem käsitlus

S.Klaos

Millest räägime?

Erinevad õppimisteooriad• Kognitivism• Konstruktivism

Õpisüsteemide disainAnalüüs ja evalvatsioonÕpidisaini mudelid ja kasvatuslikud alused (õpistiilid ja õpisüsteemid

1. Erinevad õppimisteooriad

Kognitivism – näeb õppimist sisemiste miniavastustena.– 1970.a Seymour Paperti juhtimisel loodi

Massachusettsi Tehnikaülikoolis laste programmeerimiskeel LOGO.

– LOGO on avatud õpikeskkond (konkreetsete faktide ja automaatsete protseduuride selgeks õppimine on asendunud eksperimenteerimise ideede rakendamisega)

1.1 Kognitivismi - suundÕpetajarolli muutumine (olla taustal, õhutada õpilasi looma ja avastama, pakkuda mõtlemist avardavaid ülesandeid)

• LOGO ja selle kasutamismetoodikat on õpetanud Eno Tõnisson TÜ-st.

S.Papert ennustab, et kool kaob!? (Näiteks kui Ameerika kool ei suuda ülejäänud ühisk.tehnol. arenguga sammu pidada, muutub ta mittevajalikuks. Iseseisvad õpingud arvuti ja Interneti vahendusel, projektid, õppelaagrid jne.)

Mis me täna sellele väitele vastame?

1.1 Kognitiivse õpipoisi mudel (Cognitive Apprenticeship Model)

Õpetamisstrateegiad ja mudelid (Collins jt., 1989):– Voolimine (modeling) – mõtlemisprotsessi demonstreerimine– Juhendamine (coaching) – õppijate kognitiivsete tegevuste toetamine ja aitamine

vajadusel– Peegeldamine (reflection) – eneseanalüüs ja –hindamine– Artikuleerimine (articulation) – peegeldamise tulemuste verbaliseerimine– Uurimine (exploration) – oma hüpoteesi formuleerimine ja kontrollimine

Toetava abi vormid (Gallimore & Tharp, 1990):– Õpetamine (instructing) - Tagasisidestamine (feeding back)– Küsimine (questioning) - Kognitiivne struktureerimine– Voolimine (modeling) - Juhuslikkuse juhtimine

(Dennen & Bruner, 2008)

1.2 KonstruktivismKonstruktivism hakkas 1990-ndatel aastatel populaarsust koguma.Eristatakse 2 suunda:– Õppimine kui individuaalne protsess– Õppimine kui sotsiaalsest vastastikust

mõjustusest tingitud tunnetusprotsessUued väljakutsed õpidisaineritele (detailsete ettekirjutuste asemel, rakendada uusi paindlikumaid õpikeskkondi-Ning.com, Wetpaint.com).

Näiteks Internetipõhised kursused, e-õpe või interaktiivne multimeedia-õpitarkvara)

Uued kontseptuaalsed mudelid – D.H.Jonassen (mida silmas pidada kaasaegse õpikeskkonna kujundamisel)

1. tuge isikliku teadmuse” ehitamiseks” (Construction)2. elulähedast ja tähendusrikast konteksti (Contex) 3. suhtlemi- ja koostöövõimalusi kaasõppijatega

(Collaboration)

1.2 Konstruktivism

Kolm C: (Construction, Contex, Collaboration) on õpidisaini nurgakivid praegu.

Välja vahetatakse Ameerikas kirjaoskamatuse lipukirjaks olnud Kolm R: Reading, (w)Riting,(a)Rithmetics (mida lugeda, kirjutada ja rehkendada)Mured (kas ei heideta üle parda ka ootused, et iga in. lugeda ja kirjutada oskab?) - tähtsam on olla loov, reaalses elus toime tulla ja osata suhelda?

Lisaks veel audiovisuaalse (filmid,TV, multimeedia) kultuuri kasv kirjanduse arvelt

Õpidisaini olemus

Õpidisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiks õppimise efektiivsemaks muutmine. Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.

Kaasaegne õpikeskkond

Taustategurid - globaliseerumine, rahvusvahelistumine jm. megatrendidVõimaldajad - uus õppimiskäsitus, IKTEfektiivsuskriteeriumid - tõhusus (kvantitatiivne) ja toimivus (kvalitatiivne)

Kohaldatud ÕSD mudel1. Vajaduste analüüs– Probleem– Sihtrühm– Ainevaldkond: Eesmärgid ja oodatavad õpitulemused

2. Strateegia ja taktika valik3. Õppematerjalide koostamine ja -keskkonna kujundamine4. Evalvatsioon (hindamine,hinnangud)

Vajaduste analüüs

Kolme tüüpi faktorid: • Probleem - kliendid pole rahul, õpilaste

väljalangevus on suur vms.• Innovatsioon - uued kvalifikatsiooni-standardid,

uus õppekava, uus tehnoloogia vms.• Evalvatsioon - soov hinnata olemasolevat

koolitusprogrammi

Probleemi analüüs

Mille poolest erineb tegelikkus soovitavast?• Millised on asutuse/ettevõtte eesmärgid, visioonid, soovid?• Millised on tegelikud tulemused?• Millised on kõige kriitilisemad lõhed soovitava ja tegeliku vahel?• Millised neist lõhedest on ületatavad koolituse abil?

Erinevad meetodid: intervjuud, ametijuhendite, dokumentatsiooni, klientide kaebuste jms. analüüs

Erinevad allikad: juhtkond, töötajad, eksperdid, õpilased, õpetajad, lapsevanemad

Sihtrühma analüüsKognitiivsed karakteristikud:– üldine kogn. võimekus, keele valdamine, õpistiilid, visuaalne

kirjaoskus, eelnev kogemus jne.

Psühholoogilised karakteristikud:– taju erksus, vanus

Afektiivsed karakteristikud: – huvi, motivatsioon, hoiakud, uskumused, hirm jne.

Sotsiaalsed karakteristikud:– suhted grupiga ja ülemuste/õpetajatega, orienteeritus

koostööle või konkurentsile jne.

Sihtrühma analüüs (jätk)

Meetodid:• Vestlused töötajate, juhtide, õpilaste, õpetajatega• Vaatlused• Ankeetküsitlused• Testid• Ametijuhendite ja töötulemuste analüüs• Antud sihtrühma kohta tehtud uurimustega tutvumine

Sihtrühma analüüs (jätk)

Kuidas mõjutab koolituse strateegiat:• Tempo, paindlikkuse aste• Näidete ja ülesannete arv, teostus, kontekst, raskusaste• Kasutatavad õppevahendid• Teksti abstraktsuse/konkreetsuse aste, oskuskeele

kasutamine• Rühmitamine, koostöö

Ainevaldkonna analüüsTegevuste analüüs (task analysis)– hierarhiline TA (ülesanded, tööd, tegevused, operatsioonid)– pädevusstandardid

Toetavate teadmiste analüüs– faktid– mõisted– protseduurid– reeglid

Õpieesmärkide sõnastamine ja väljundid

Õpieesmärgid

Bloomi õpieesmärkide taksonoomia: – teadmine – õpilane loetleb, defineerib, tunneb ära,

demonstreerib…– mõistmine – õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega,

tõlgendab…– kasutamine – õpilane rakendab, kasutab, muudab, seostab,

lahendab…– analüüs – õpilane analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb,

süstematiseerib…– süntees – õpilane kombineerib, integreerib, korrastab ümber,

loob…– hinnang – õpilane hindab, otsustab, valib, testib...

Merrilli taksonoomia

Joonis 2. Merrilli õpieesmärkide taksonoomia maatriks

loob

kasutab

teab

fakt mõiste protse- reegel duur

Õpitulemuste hindamine

Kujundav (protsessi) ja arvestuslik (tulemuse) hindamineNormi- ja kriteeriumipõhine hindamineHindamismeetodid: test, essee, suuline vastus, ülesanded, … (mis veel?) Uued hindamisviisid: portfoolio, näitus, rühmaprojekt, eneseanalüüs

Õpisüsteemide disaini tsükkel

Analüüsi probleemi

Analüüsi sihtrühma

Analüüsi ja järjesta tegevused

Määratle tegevusi toetavad teadmised

Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia

Koosta õppe-materjalid

Hinda õpetamise tulemus-likkust

1.Vajaduste analüüs

2.Õppesisu määratlemine

3.Strateegia ja taktika

4.Evalvat-sioon

Õpisüsteemide disaini

ADDIE mudel jälgib 5 tsüklitAnalüüsi (Analysis)Disaini (Design)Arenda (Development)Rakendamine (Implementation)Hindamine (Evaluation)

Dick, W., & Carey, L. (1996). The Systematic Design of Instruction (4th Ed.). New York: Haper Collins College Publishers.

Õpiobjektide disaini

SCATE mudel jälgib 5 tsüklit1. Scope - sissejuhatus, eesmärgid,

eeltingimused (nõuded)2. Content - õppematerjalid (tekst, audio,

video, graafika, animatsioon)3. Activity - tegevused õpitava

kinnistamiseks, harjutamiseks (nt ülesanded, ka praktilised, enesetestid)

4. Thinking - reflekteerimine, arutlemine (nt teksti integreeritud küsimused ja mõtlemisülesanded)

5. Extra - viited lisamaterjalidele

Õpisüsteemi funktsioonid

PresentatsioonJuhendamine (tutoring)Reflektsioon, diskussioonidInteraktiivsed harjutused, ülesandedRühmatööÕpitulemuste kontroll ja hindamineÕppeprotsessi monitooring ja haldamine

Õpisüsteemi struktuur

Lineaarne mudelLineaarne, kuid hargnemis- ja vahelejätmis-võimalustega“Laadaplatsi” mudel

Pres Ül Test

Pres ÜlPres

ÜlTest

Pres

Pres

Pres

TestÜlÜl

Ül

4. Õppimise liigid

Meeldejätmine (memorization) - meelte vahendusel saadud info läheb lühimällu, sealt kodeeritakse kaugmälluMõistmine (understanding) - õpitav omandab tähenduse ja seostatakse eelneva teadmisegaOskuste rakendamine (applying skills) - rakendatakse õpitud mõisteid, protseduure, reegleidKõrgema tasandi mõtlemisoskused (higher order thinking skills) - üle valdkondade üldistamine

Meeldejätmise strateegia

Meeldejäetav informatsioon suures osas taandatav kahele tüübile: list ja vastavusRutiinne strateegia:– presentatsioon– harjutamine– tagasiside

Taktikad:– info rühmitamine (3 - 7 ühikut korraga)– mnemoonika, riimid, akronüümid, naljad– kordus (ka variatsioonidega)

Meeldejätmise... (jätk)

Tuletage oma koolipõlvest meelde näiteid mnemoonika, akronüümide ja naljade kasutamisest õppimiselKas teil on enda personaalseid õpistrateegiaid, mille abil endale paremini infot meelde jätate?Kavandage oma projekti iga meeldejätmise ühikute ploki (3 - 7 ühikut) kohta presentatsioon, harjutused, tagasiside, korralduse ja õpitulemuste kontrolli vahendid

Oskuste rakendamine

Kolme liiki oskused: mõistete klassifikatsioon või defineerimine, protseduuride ja reeglite rakendamineRutiinne strateegia:– presentatsioon– harjutamine– tagasiside

Taktikad: erinevate näidete kõrvutamine, lihtsamalt keerulisemale, olulise rõhutamine, näitlikustamine, vilumuste kujundamine

Oskuste … (jätk)

Õpetamise strateegia täpsustamine:– induktiivne vs. deduktiivne strateegia– avastuslik vs. esituslik strateegia

Tooge näiteid oma kogemustest nende strateegiate kombinatsioonide kohtaKavandage oma projekti iga oskuste ploki kohta üldistused, konkreetsed näited, harjutused, hindamisvahendid ja õppeprotsessi korraldus

Mõistmise strateegiad

Mõistmise põhiliigid: kontseptuaalne ja kausaalne (põhjuslikkus)Kontseptuaalsete seoste liigid: kuuluvus (alluvus), osad, liigid, näited, antinäited, analoogiad, Kausaalsete seoste liigid: järgnevusseos ja põhjus-tagajärg seosStrateegiad: oma sõnadega ümber jutustamine, edasiarendus

Mõistmise… (jätk)

Taktikad: konteksti asetamine, võrdlus, analüüs, juhtumi uuring, analoogiaTooge oma kogemustest näiteid ülaltoodud taktikate kasutamise kohta õppetöös!Koostage oma projekti mõistmise tasandi eesmärkide kohta: õpetatavate seoste list, õpetamise taktikad, harjutused, tagasiside, hindamisvahendid ja õppimise korraldus

Kõrgema taseme oskused

Kolm peamist KTO liiki:– Probleemide lahendamise oskused– Õpistrateegiad– Metakognitiivsed oskused ja enesejuhtivus

Strateegiad: – lihtsamalt keerulisemale– esituslik vs. avastuslik– deduktiivne vs. induktiivne

Ind. erinevustega arvestamineIndividuaalsed erinevused:• Erinevused võimekuses• Erinevused mõtlemise ja õppimise stiilides• Iseloomuerinevused• Erinevused varasemates teadmistes ja

kogemustes

Õpistiilid

Tuntumad kognitiivsed stiilid:• Kontekstist sõltumatu vs. sõltuv• Järjestikuline vs. terviklik• Impulsiivne vs. refleksiivne• Visuaalne vs. verbaalne

Kognitiivne stiil Kognitiivsed võimed Peaküsimus Kuidas inimene tajub, mäletab,

mõtleb, probleeme lahendab? Mida? Kui palju? Kui kiiresti?

Järjestatavus Stiile ei saa järjestada, üks pole teisest “parem”

Rohkem (kiiremini) on alati parem

Seotus kitsa valdkonnaga

Pole seotud, hõlmab korraga erinevaid valdkondi

Seotud ühe valdkonnaga: verbaalne, arvuline, ruumiline, mälu vm.

Suunitlus Protsessi-keskne: rõhk funktsioonidel, tegevusmustritel

Tulemuse-keskne: rõhk reaktsiooni täpsusel ja kiirusel

Õpistiilid (jätk)

1. aktivist – seotud kogemusega. Aktivistide motoks on – “ma tahan kõike korra isejärele proovida”. Nad kipuvad enne toimima ja alles siis mõtlema oma tegevusetagajärgedele. Aktivistide jaoks on olukorra eelnev analüüs ja lahenduserakendamine igavusttekitavad.

2. reflektor – seotud ümberkirjeldamisega. Reflektoritele meeldib enda ja teistekogemusi mitmetest eri vaatenurkadest ümber mõtestada. Enne otsuse langetamisttahavad nad põhjalikult olemasolevat teavet analüüsida.

3. teoreetik – seotud järeldamisega. Teoreetikud saavad kenasti hakkama faktide jateooria sobitamisega. Nad vaatlevad kõike teatud eelduste, põhimõtete, teoreetilisemudeli või süsteemi vaatevinklist. Nendele meeldivad loogilised seletused.

4. pragmaatik – seotud planeerimisega. Pragmaatikud kaaluvad alati iga ideepraktilist väärtust ja üritavad teooriaid praktikas rakendada. Neid huvitavadüksnes reaalses elus toimivad ja kasu toovad lahendused.

Honey & Mumford õpistiilide käsitlus (põh.Kolbi õppimisteoorial)

Küsimusi?

Iseseisev tööAlustage oma õpiobjekti loomist– Enne tutvuge Praktikum 3 kasutas olevate näidetega

ja uurige, kui palju on jälgitud SCATE mudelit?