Kultuur isuvi akas mei l tegeliguld joba keväde, ku

Tõrva Neidudekuur tulli võitjas Laululahingu saaten. Oi sedä rõõmu ja uhkust egä tõrvaka süämen, sii võidujoovastus täit terve Helme kihelkonna, esiki terve Valgamaa ja muduki Mul-gimaa. Et just üits tillike Mul-gimaa linnake võit tääda-tuntu telesaate. Ennemb ei ole mede linna rahvas viil ollu jüsku üits miis, vanade ja noore- kik nagu sulasive ütes peres. A sellel om oma tagamaade kah: lauluõpetei Maie Kala visa tüü ja sihikindlus tüdrukidege kand villä. Valu ja vaeva nätti pallu, esiki nuttu ja koorist äräminekut tulli ette, tõistmuudu ju nii tulemuse ei oles tullu. Om arvatu, et tänu maarahva, esiäränis lõunaeest-laste elistemisele tulli võit. A ma

Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Sügüs 2009 (nr 6) www.mulgikultuur.ee

ÜitsainusÜitsainus MulgimaaMulgimaa

Kultuurisuve kaits nägu

Agu KabritsTõrva linnapää

Mulgimaa oma asiTihtipääle om miult ja ka

kindlaste tõistelt pärit, et noh mis teil sääl Mulgimaal iki katsu ja kaia om. Selle pääle tahas ütelde, et om iki küll nii kaia ku katsu ja täädja inime mõistap sedä ka juhate. A inimese om ju täitmade ja sedäsi mõtelden ja tegutsen om Mulgi Kultuurikeskuse mõtte akatus akanu joba kindlat vormi võtme.

Ma usu, et mede sõituni lugejel ei ole täädmede Sooglemäe talu, mille Taageperä lossi omanigu om lahkelt mulkele kingituses anden. Om sääl joba mitmid kõrdu kok-kugi saadu ja ütenkuun ka tüüd tettü.

Nüid lääve asja iki edesi ja täempeses päeväs om kindel, mis sellen talun edespidi tetäs. Papre pääl om ka laan valmis tettü. Nüid peas sii Mulgimaa oma asi iki tuleme.

Mis sääl papre pääl sis seisap ja mis sääl akates edespidi tegeme?

Üten vallajuhtege om paika pant, et muuseuni sest ei tule - neid om Eestimaal esiki pallu.

Külästuskeskuse iismärgis om võimalikult pallu tutvuste Mulgi-maa aalugu ja kultuurilugu.

Nõnda saigi kigel oonetel oma kasutuse ja tarviduse paika pant. Kige päämine om sii, et ussaia

Tõrva Neidudekuur.küsi vastu: Mesperäst päälinna rahvas es eliste oma tublide-le koorilauljadele? Vastus om ju väige lihtne: sii omgi üte kandi ütteoidmise tunnus, ku ütekõrrage akkave inimese, kel om üits peritolu, kiil, kombed või rahvus, tegeme ütesugutsit otsussit. Neidudekuuri toetive suurde linna kolinu ja ädäge mujale tüüle minnu tõrvaka ja ümmerkaudse elanigu kah.

L a u l u p e o p ä ä m õ t e ütenengämine ol l i Tõr van joba kaits kuud enne olemen.

Muduki and sii tuge mede kandi tantsjidele ja lauljidele, et jõuda suve pääsündmuse aas laulukaa-re ala. Jõutigi, üle katesaa inime-se, kes Tõrva lippe all marsseve. Olli väige ää ja uhke tunne oma rahvast tervite tii veeren.

A elun käive rõõm ja kurbus iki üten. Nii olligi, et paar päiva enne Pühä laulutule ürgämist laulukaare kõrvan väsis igaveses unele üits prildatse aa suurembit mulke- Lembit Eelmäe. Nimelt tõine juuli olli sii päiv, mil miis, kes mäng ennest suures ku Põr-gupõhja Jürka, pidi ärä mineme siit maa pääld. Siia jäive temä tuntus mängitu Mogri Märt, Kihnu Jõnn, Vargamäe Andres ja pallu tõisi tugeve natuurige osasit. Neid ei saa unete, na jääve mede kultuurilukku.

Lembit Eelmäe olli sündünü

Helme kihelkonnan Holdren. Gümnaasiumi lõpet ta Tõrvan. Latsepõli ja nuuruseaaste jätive nii tugeve jälle temä ellu, et ta es jätä ilmangi nimetemede oma mulgi peritolu, ei luuletusten, ei jutuajamisten. Temä kohta võip ütelde, et ta pidäs väige kallis oma kodukanti, mulgi kiilt ja kultuuri. Sedä kikke üteldi Vane-muise lava päält kah, ku olli pääle akanu Suure Mulgi perämine

ülesastmine. Selle etenduse pääle es tule aplausi, leinamuusikat kullelden mõtel egäüits ende kokkujuhtumisi Suure Mulgige. Ja ma usu, et rahu om tennu esiendege Mogri Märt, Kihnu Jõnn ja Põrgupõhja Jürka kah.

Jah, tõeste jää miilde kultuu-risuvi kate näoge, A.D 2009.

Mulgi kiilde pannu Kristi Ilves

puult kaien jääs pilt nigu vanast taluõvvest.

Täädust külästuskeskuse kot-ta akkap saama tilliksest aidast, kunkottale lähiaalugu om tennü seinte sissi akne – las ta sis näitap raasike ka nõukogude aiga. Kik ihuädä saap kah lämmen ja kuivan kotusen kõrda aia.

Peris ehtsas vaatemisväärsuses jääs äärbeni alumine kõrd, kun külasteje saas astu-istu ja kaia sedä, kudas eläti uhken ja rikkan mulgi peren. Sääl või juvva tassike köögin liidi pääl keedet kohmi võ tiid, puhate jalga veranda pääl ja kaia uhket taluparki. Tõise kõrra pääl akkave tüüd tegeme MKI inimese.

Uvvendustest putmede jätas ka vana reheaida, kunkottele ehiteme uvveste üles suure rehe-ahju ja sääjäme sissi võimaluse sääl kuunolemisi kõrralde – om nii sis rehepapi jutukambre, rahvapeo, rahvakalendre tähtpäevä tähist-emise, villä tuulamise, rehepess või

esiki uhke mulgi pulma. Tahame, et talutüüriistä reheaida seinde pääl ei oles pallald vaatemises, a iki kasutemises kah.

Maakivest aida katte edimesse kambrese tuleve näütuseruumi, kunkottele me saame esi üles säädä võ lainate mõne Eesti muuseuni kogust välläpaneku. Nii et ku mõne aaste peräst uvveste tulla, om jälle midägi uut ja põnevet kaia. Kolmandese ruumi sääjäme sissi mulgi köögi. Sinna ehitets peris arilik liit ja sääl saap kõrralde mulgi süüke ja juukege seotu asju.

Kige suurepe muutuse tuleve tallin. Mulgimaa rikkus ja tuntus om alguse saanu linast, siiperäst om talli alumise kõrra pääl või-malik kaia ja katsu kikke, mis om seot lina kasvatemise, tüütlemise ja kasutemisege. Pikembe aa joosul om võimalik läbi ruuvi kik linatüü, mes om võimalik kambren tetä. Prildatsel aal mõteldes arva, kudas üits rõõvatükk selgä saap, ja oles võibolt perämine aig sedä miilde tulete. Kuna talli ruumi om suure ja avara, sis om sääl ka võimalik kikke muud tetä.

Tõise kõrra pääle om laan tetä kokkuistmise ja laaniruumi. Sääl saas ka mõne magamiskambre sissi säädä. Egän talun om sann, nii

mede talun kah. Kuna Sooglemäe pargist kaatsami siist löüti vana suitsusanna jäänusse, sis sinna pai-ga pääle tetäs ka suitsusann, selle vahege, et vesi tule raanist.

Ütel uhkel ja suurel mulgi talul om kindlaste ka alatare. Sii olli varep tii kõrvan pargi veere pääl, a nüid om uvve aa ja ütiselt löüti, et sii tare tules mäele ehite, suurele äärbenile lähepele. Sii tulep talli kõrva!

Alatarre tahas kutsu eläme üte noore pere, ken sis kah külästuskeskuse tüütejedes saave. Ku taluoovist kaien näes alatare vällä nigu vana piklik rehiela-mu, sis elämises om kik muga-vuse luudu. Esiki tillike ussaid külästejide iist varjat.

Sii oles väike ülevaade mede laanest ja nüid tahas palt luuta, et nii pallald laanes ei jääs ning Mul-

gimaal oles jaksu sii külästuskeskus üten Euruupa Liidu vondege üles ehite.

A me egäüits saame sellele toes olla, joba pirle saa tetä rahalist an-netust võ anda vanavara mulgi talu jaos. Kik asja pias sellese tallu tule-me Mulgimaalt. Edespidi saap joba täädust vajaminevist asjust. Ku om mõni tüüriist, sis sedä saap alla oida ja selle järgi tetä tüütegemises joba oma riist. Teretulnu om kik linatüüriista.

Raha saap annete MKI kont-urin Abjan, selle jaos om sääl karp „TOETA TALU“ ja valla om ka arvenummer: Swedbank 221043133739.

Oodame kikki lahkit mulke!

Murdese sääden Alli Laande

Kristel HabakukkMulgi Kultuuri Instituudi

juhatuse esimiis

Tulevene äärbän pargi puuld vaadeten.

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 20092

Nelläbe, 13. augustil ollive kultuuriuvilidse Tõrva kan-

di elänigu jälle elämusterohke sündmuse tunnistejes. Tetti valla luuleteje Erni Iire mälestustah-vel.

Kuna sii päe kallas taevaluu-ke vaheld üttejärge paduvihma, teive kõrraldeje kokkusaamise Erni Iire tütre Lili-Ann Sinijärve ja tema perekonnage, üldsuse esindejidege ja ümmerkaudside k ir jandusuvi l i s tege Tõr va kammersaalin. Akatust tei kam-mersaali tegevdirektur Ilmar Kõverik.

Elme vallavanemb Tarmo Tamm avald äämiild selle üle, et Elme kihelkonnast võrsunu luuletejet Erni Iird om tähe-le pantu ja tulevidele põlvile jäädvustet. Allakirjutenu and lühikse ülevaate luuleteje Erni Iire elukäigust ja loomingust.

“Erni Iir sündüs 29. märtsil 1900. aastel Taageperä vallan Karjatnurme külän Ala-Pääbu talun talurentnigu pojana,” märkse kõnelei.

Edesi tuudi vällä tähtsambe lõigu temä aridustiist. “Edimese täädmise sai Iir kohaligun Karjatnurme küläkoolin ja sis joba Tartu reaalkoolin, edesi üli-kooli vilosoohviatääduskonnan, kos ta olli vabakullei,” olli ülevaaten.

Erni Iir pühend ennest joba varakuld kirjandusligule tege-vusele. Temäst tulli väige vil-lakas luuletei. Temä luulen om pallu teemäsit. Sii akkap mõ-tisklustest latsepõlvekodust ja kodukoha luudusest ja jõuap kige keerulisembide ühis-konnaelu küsimusteni vällä. Tundeküllätsembit ridu leiäp lu-geja kindlaste Erni Iire luuletusen “Kodutii”: „Ta ihkas kallistede maad, iga nurmevagu...“

Erni Iir olli kindla pääle oma aast ihen. Tal olli võime nätä, mis toimus temä ümmer. Aga ta mõist nätä sedä, mes om ollu ja, mes viil tähtsämb, ta mõist ette kah nätä. Vaadete tulevikku. Luuletejele om tähtis temä maa ja rahva vabadus, sõltumatus. Ta kirjutep: „Elade vabana rahvas ei saa, kes om kaitsen ja valvsusen lohakas...“.

Sü g äve l d ar i tu j a l a i a silmäringige inimesena mõist Erni Iir aridusest, kunstist ja kul-tuurist lugu pidäde. Luuletusen “Ülespoole” kirjutep ta: „Üles-

Miu koduvallan tetti uhkeste kõrda üits lasteaid. Sii om ää uudis. Viil paremb om sii, et lämmide kammerde ja uute pupede kõrvan peetäs sääl lugu mulgi keelest ja meelest, mede

oma mängest ja mustrist. Egäl puul sii sedäsi ei ole. Om ju tääda, et lasteaidun ja kuulen om maru pallu egätsugutsit

õppekavasit ja tüülaane, eurunorme ja muid paprit, kos om täpi pääld kirjan, mes ja kudas lastege piap tegeme. Kige selle mant ei jää kuigi pallu aiga ega võimu oma kodukandi kultuuri tutvustemise jaos. Ku õppekavan om sihen rahvuskultuur, viias latse ütes kõrras muusjumise või loetes ette mõnda tarka raamatut- ja sii om puha. Kudas laits sellest aru saa või kas ta mõist sedä üldse ende ja oma koduge kokku panna, om joba esiasi. Selleperäst omgi esiäränis ää miil, et om inimesi, kes võtave omale süameasjas mede latsi omaende juurde manu tagasi viia. Ja sedä sedäviisi, et rahvuskultuuri õppemine ei ole nagu rokudilli näitämine lomaaian: lääme sinna, vaateme ärä ja kähku kodu tagasi. Et laits midägi taipame ja armasteme akkas, piap ta selle sihen eläme. Palludel lastel ei ole kodun enämb kedägi, kes murden kõneles või mulgi mustridege rõõvast kuas. Lasteaid om just siande kotus, kos saa sedä viga viil raasike parande. Ku laits egä päe lää aida, millele oles nagu kaaruspael ümmer veetu, ku ta magas sängin, mille pääl om bar-bide ja ämblikmeeste asemel mede oma mustre, ku ta kuuld inimesi murdekeelen kõnelemen ja laulman, sis või arvate, et ta suurembes saaden kah kikke oma au sihen pidä.

Egä teo taga om mõte ja mõtete taga akkaje inimese. Tõistmuudu mõtelde ja tegutse ei ole kerge. Küllald om kuulda ollu latsevanembit, kes omakultuuri õppemist ei puulde. Na pelgäve, et murde kuuldmine või sellen laulmine ja mängmine või kirjakeele õpmist takiste. Imelik küll, saa aaste iist es pelgä sedä kennigi: kik kõnelive kodun murdekeelen ja mõistsive iki kirjakeelen kah lugede ja kirjute. Aga niisama latsevanembe ei pelgä suguki, et mõne võõra keele õpmine joba enne kuuli ja ingliskiilside multivilme vaatemine nende latse ärä rikk.

Neile raasike tõistmuudu mõtlejidele ja tegutsejidele jää üle palt jõudu suuvi. Nende tüü ei ole kerge, raha ja kuulsust kah ei tuu, aga ku lastel silmä säräve ja suurdel om süä rõõmus, sõs aetes kindla pääle õiget asja.

Omakultuur ei ole rokudillKristi Ilves

Toimendei

Vello Jaska

Täempe tahas tedege jagade uudist, mis sii sügüse om miu

süäme rõõmsas tennü. Ku Võru-maal om joba ää tükk aiga latse ka koolin saanu täädä oma kandi kultuurilugu ja ka kiilt õpanu, sis Mulgimaal om sii küll edimene sügüs, ku latse lasteaidun ja kuulen akkave täädust saama mulgi asjust ja keelest. Om sedä ju peris kavva aet, a üitski uus asi ei tule kergelt.

Eelmine aaste pannive asjast uvitet ja ka täädliku inimese pääde kokku ja teive ärä ammu oodet mulgi keele ja kultuuri ainekava lasteaidule ja edimesele kooliastmele. Tänavu sügüse akkave edimese julge ja akkaje õppaja õpeteme latsi selle kava perrä.

Neid kuule ei ole just väige pallu: kigepäält om nõunoleku anden Mõisakülä, Holstre, Hummuli ja Abja, a om lootust, et ää akatus saa edesiminikut ka tõisten kuulen. Lasteaidun om joba mitmid aastid toredat tüüd tettü Karksi-Nuian, Abjan, Tarvastun.

Egä uus algus taht inime-si, kes om sellest uvitet, ja ka ütenmõtlemist. Kige kergep om ütelde, et sii ei ole võimalik, võ latse ei taha.

Miul om ää kogemus Lilli ja Mõisakülä laste päält - ku asja süämege tetä ja mitte sundusege, sis tuleve latse kah üten ja rõõ-mu oma kodukotusse ja keele tundmisest saave ka tillikse lasteaialatse.

Siiperäst tahas kigile lohutu-ses ütelde, et latse ei kaote sellest tunnist küll midägi ja ka elu ei lää rassepes, sest ku mõni latsevanep pelgäs, et esiki om pallu õppi, sis sellen tunnin tetäs kik tüü ja laulu tunnin ja laits saa pallald lusti ja rõõmu oma kodukotusse ja kultuuri tundmisest. Kigele õppajile tahas suuvi julgust ja ääd pääleakkamist!

Nellän Mulgimaa koolin akkave mulgi keele ja kultuuri tunni!

Alli LaandeMKI keelerojekte juht

Luuleteje Erni Iire mälestus om jäädvustet

Erni Iire mälestustahvle vallategemine.

poole, päikse järgi mullast sirgup väetimb taim. Inimsilmgi val-gust järgip, avarusse püüdlep vaim...“.

Erni Iire tarkus olli sellen, et ta es tõtta Eesti rahva kige pühämbit uutusi ja luutusi tävve suuge vällä õiskame. Sest sügävel stagna-aal olli seindel kah kõr-va. Selleperäst tulli tetä kikke mõõdukald ja mõistuse järgi. Ku vaja, sis mõnda punast lippu kah lehvite. Et selle varjun vällä ütelde sedä, mes meie rahva engen ja süämen pakits. Sii olligi tol aal elämise kunst ehk ellu jäämise kunst.

Kige võimsambeld tule Erni Iire protest võõra võimu vastu vällä temä luuletusen “Minu kodu”: „Eesti mullal minu kodu

asup. Võõra võimu käsk ja määrus taas ta elul painajana lasup...“.

Erni Iir olli niinimetedu muudsa luule tiirajai. Valga maavanemb Kalev Ärk olli veen-dunu, et Erni Iire loomingu uvveste ellu ärätemine ja temä aus mälestustahvle ülessäädmine om ilma vaielusete tänavaaste kirjanduse tähtsündmus. Tõrva linnapää Agu Kabrits tänas Erni Iire tütre perekonda kohale-tuleku iist ja arvas, et Erni Iire luulelooming leid tii tänapäevä noorde süämese.

Erni Iire tüdär Lili-Ann Sini-järv kõnel mõne esiäräligumbe luu, mes olli seotu temä esäge. Eesti Kirjanige Liidu juhatuse esimiis Karl-Martin Sinijärv kinnit, et sii, mes om kõrd joba

papre pääle pantu ja kivvi raiu-tu, jääp palludes aastides meile mõjume.

Erni Iire luulet lugesive Kris-tiina ja Angela Kannukene. Muu-sikat teive Tõrva miisansambel ja solist Ene Vilipuu, kes laulsive Thea Leitmaa akordioni- ja kla-veri järgi mitu laulu.

Sis ku taevakaar olli silmäpilgus selgunu, läits rahvaulk Ala-Pääbu tallu, et osaühingu Tõrva Kivitüüstus valmis tettu ja suurele rändrahnule kinnitet laadi pääld kate ärä võtta. Sedä teive pere-kond Sinijärv, maavanemb Kalev Ärk ja ümmerkaudside omavalit-suste esindeje. Pääle sedä õnnist Elme koguduse õpetei Arvu Las-ting mälestustahvle sisse ja and selle Kigevägevembe oole ala.

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009 3

Üits mulk

Airi Hallik- Konnula (34) om täisverd mulk, kes Võrumaale mehele läits. Aakirjanigus õppin naine aa selle asemel, et

mõnele naisteaakirjale rikastest ja ilusidest lugusit vorpi, oopis tubliste mulgi asja ja oid Urvasten küläelul enge sehen. Mul-gimaa rahvale om ta vast kige rohkemb tääda ku Vikerraadju ja Sakala mulgikiilside uudiste toimendei.

Airi Hallik kirjutes võrukidele mulgi keelen

Mesperäst sina, nuur inime, akassit selle mulgi asjage

pääle joba sis, ku kennigi viil pallu Mulgimaast egä mulgi keelest es kõnele?

Ku ma pääle keskkuuli Talnan elli, olli kudagi igäv ja midägi olli jusku puudu. Ju ma sis akassi neid mulgi juuri otsme. Viil enne sedä olli Mustla kuuli tullu Talnast eesti keele ja kirjanduse õpetei Anne Mädo, kes kõnel, et koskil siinsaman lähiksen eläp kuulus kirjamiis Nikolai Baturin, kes kirjutep õigen Mulgi murden. Sii jutt jäi esiäränis miilde- tuntu kirjanik eläp koskil mõtsan ja kirjutep ammu unetet keelen. Nõnda ma mõtli. Ildamb näi, et om viil inimesi, kes mulgi kiild mõistave. Kigeperrä – ku ma joba raadjun mulgi uudisit tei – tulli vällä, et miu emä kõnelep kige parembet Riidaje kandi kiild, sest latsepõlven na muud es kõnelegi. Aga uudisit ma akassi tegeme raasike juhusliguld. Näi ju kõrvast, miandse ullu mulgi kultuuri vedäje om Kalle Gaston ja Alli Laande. Mia olli aakirjandust õppin ja mõtli, et vast saa kah raasike avite. Paras-jagu akas kätte tuleme taotluste saatmise tähtaig Lõuna-Eesti keele ja kultuuri rogrammist raha saamises. Kimasi autuge Lilli küllä, kos saime tillikse pundige kokku ja pannime mõttekse kirja.

K a s s i i tü ü o m v i l l ä kandan?

Akatusen olli küll tunda, et kand villä. Saije mitu kirja, kos õpeti, kudas õiget mulgi kiild kõnelde ja kirjute, Villändi mulgi arutive, miandsit sõnu kasuteme pias. Nüid om rahuligus jäänu, pias vist midägi uut ette võt-me? Tõine suur asi om sii, et ma löüdse punti viil üte ullu tüdärlatse, kes kõneles väige ääd Suistle kandi kiild, mõist mulgi keelen uviteveld kõnelde ja kirjute. Miul om väige ää miil, et temä kätte pääle raadju-uudiste nüid viil sii Mulgimaa leht om antu. Uudiste tegemise man ole kokku trehvänu pallude inimestege, kes omakultuu-ri sihen toimeteve. Üitskõrd ma pruuvse selle pundi jaos internetin mulgikiilse jutulisti käimä lükäte, aga es võete väige vedu. Sedä võis kennigi viil pruuvi, selleperäst et mulgi kee-le allajäämise jaos om tähtis, et sedä egä päe tarvitedes.

Mes om kige suurembe takistuse omakultuurige tege-lemise man?

Miu jaos om kige suuremb takistus sii, et kodu nõnda kaugel om ja et Urvaste asja ussest ja aknest sissi murrave. Akatusen ma käisi esi piaaigu egä nädäl Mulgimaal lindistemen, aga nüid jõvva vast kõrra vartalin emä ja esä manu.

Mille järgi sa võtat teemasit mulgi uudiste saatese?

Otsi iki siandsit ettevõtmisi, kos miandegi omakultuuri idu sehen om. Egä neid ülearu pallu ei ole ja egäle ei saa jaole kah.

Miast vastukaja sii saade om toonu?

No päämiseld iki kirju sellest, kudas oles õige kõnelde. Me oleme ütte ja tõist kuulda võttan kah, aga jääme iki selle manu, et uudise loetes ette suistle keelen, Alli jutt om karksi keelen ja Tauli Antsu oma elme keelen.

M i i s o m s u l v õ r u k e . Miandsen keelen te kodun kõnelede?

Margus vist om eesti keele kõnelemise maha jättan, kuigi tuttaves saamise aal ta kõnel ja kirjut rohkemb kirjakeelen. Mia ole sääl võru ja eesti kee-le vahepääl . Omavanutse u r v a s te l a s e kõn e l e ve i k i rohkemb kirjakiild, aga näitu-ses valimisliidun, kos ma ole, kõneleme rohkemb kohalikku (urvaste) kiild. Aga võrukiil-sidele inimestele kirjute ma oopis mulgi keelen- sii tule mul parembini vällä.

Kumb murre su lastele parembini külgi jääs?

No võru kiil vast jääs iki raasike. Näites numbrit ütleve üttelugu võru keelen.

M e s o m V õ r u m a a l tõistmuudu ku Mulgimaal?

Inimese om vast egän paigan ütesugutse ja maal iki parembe ja lahkembe ku linnan. Urvasten om äste pallu põlitsit perekonde. Sii and sellele kandile pallu väge manu. Mulgimaale om pallu võõrit sissi tullu ja usaldemist olli inimeste vahel vähämb ku siin. Vana kombe om kah tänu põlitsele rahvale Võrumaal kavvemb alla oitu. Näites panni ämm medel pahas, et esmabesel päeväl kolimise ette võtime.

Ku luudusest kõnelde, sis miule tulep miilde, kudas ma üitskõrd võti Nuia kandin autu pääle üte naase, kes kangeste kitt,

Airi üten oma mehege Tarvastu käsitüükoan.

Kaessa päivä enne siiaaste sügüse pääleakkamist kost peräst suvevaheaiga jälle readjust mul-gi kiil. Akas pääle Mulgimaa uudiste täädaandmine. Rõõm om neid kullete, aga miilde ei jõvva jättä. Siiperäst om ää, et Sakala tuup nii papre pääl kodu kätte ja õigel aal om kõrdamise võimalus olemen.

Toimetei om siisama Tarvas-tust perit Airi Hallik, kes neli aastet tagasi ürjäs. Piäp ütleme, et prildane uudiste edesiandmine om mulgi keeleruugi ja sõnade poolest parembes minnu, a edesimineku maad om viil küll.

Attehh tettü iist. Jõudu ehenoleve tüü jaos!

Erna-Elise Neimann

et küll sääl Võrumaal võip ilus olla – uhke mõtsa, oru ja mäe, mitte nagu siin Villändimaal. Ja pagan võtas – me ollime temäge parasjagu just Karksi ürgorust läbi sõitan! Egäl puul om ilust luudust. Ma soovi mulkele jõudu selle oidmises.

Mesperäst omVõrumaal oma kiild ja kombit pallu rohkemb alla jäänu ku Mul-gimaal?

Siin Võrumaal om pallu nuuri ja ettevõtlikke mehi, kes om viimatsil aastil akanu võru keelen kõneleme. Naase millegiperäst vähemb, kuigi ariliguld üteldes, et just nemä om perimuskultuuri oidje. Tänu neile meestele om miul kah lihtsamb võru kiild kasute – ma tää, et noorembe võrukse om samamuudu va-hel sõnasäädmisege ädän. Aga pääasi, et tahtmist om.

Kui pallu 30-50 aaste peräst om viil Eestimaal omakultuuri alla? Millest sii olenes?

Sii olenes egä külä inimes-test – kas na mõistave ja tahave oman keelen kõnelde, mõtsapuu õigel aal maha võtta, sibulit vana kuu aal maha panna ja ernit põhjatuulege külide. Kas pandas selgä omakandi rahvarõõva või oopis Kuusalu või Muhu omade. Ku oles viil vanavanembit, kes lastege oma emäkeelen kõneles! Õige mõte om Ülo Vooglaiul, kes om ütelnu, et kultuur jääs ellu sõs, ku oidas vanast kinni, aga egä kõrd tuvvas raasike uut kah manu. Siandse uvvenduse om olemen näites Mulgi Kultuuri Instituudi noorterojekte man ja Tarvastu valla mulgiperätside ehitustüüde man.

Tõistpidi taht Eesti riik uvve keelesäädusege kohaligu keele

kasutemist piirate. Selle mõttest ei saa mia küll üldse aru.

Mes sa arvat võrukide mõt-test, et Võru-, Mulgi- ja Tartu-maa ametiasutusten pias saama ametnigege kodumurden asju aade?

Võrumaal vast saa kah – näi-tes Võru PRIAn om miu arust küll kik ametnigu päämiseld võrukiilse. Ädä om sellen, et ku esi nendege võru keelen kõneleme ei akka või ku äste vällä ei tule, sis lääve na kah kirjakeele pääle üle. Ja noorembe ametnigu pelgäve siast isiklikku kõnetemist irmsaste. Ütleve ”siu” asemel ”teie” ja nõnda edesi. Võibolt pelgäve, et sis na ei ole enämb ende palka väärd, et om joba rohkemb abimihe, mitte ametnigu. A miu arust jääski paiklik kultuur ja Eesti riik ellu nõndaviisi, ku ametnigu inimestege sama jalga astuve.

Mes sa prilla pääle mulgi uudiste toimetemise viil tiit?

No kige tähtsämb asi pias ole-me perevirma, mes me Konnula Margusege sii keväde ärä teime (mudu ollime mõlembe FIE-de). Siia ala käip mede aakirjanduslik tegevus, Contra kirjatüki ja ülesastmise ja sis viil mede ma-hepõld ja kuus lammast. Aga tegeliguld om kige tähtsämb miu jaos iki Urvaste kandi edendemine, esiki ku tule esi pääle massa. Oiame naistege Urvaste vana koolimaja elun – kõrraldeme ringitüüd, otsi-me remondiraha jne. Ildaaigu sai küläküük valmis. Nüid om vaja viil tehnika jaos raha otsi ja külä oma kauba vällä nupute. Üits mõte, kos nüid om terve punt kõrraldejit taga tullu, om Urbanipäevä laat. Sii keväde

olli joba kolmas kõrd sedä tetä üten Urvaste kogudusege. Vali-me kige parembe koduveini ja teenime seltsile raha ja muduki tuleve egätsugu käsitüü- ja toidukaupmihe ja pillimihe.

Sis ma ole vist viil liikuv tääbepunkt. Ku kennigi taht Urvasten kellegi nummerd või nime täädä, sis kõlistedes tihtipääle oopis sissirännänu mulgile. Sii om selleperäst, et ma ole peris pallu pruuvin ini-mesi koolitustele või pidule kutsu. Viil teime üte naasege kate pääle valla infoatlase. Konnula Margusege piame internetin Urvaste blogi kah, sääl pias küll enämb-vähemb kik küläuudise üleven oleme.

Mes sinu ku mulki kige rohkemb rõõmustes?

Et ma võrukidege peris äste läbi saa.

Küsinu Kristi Ilves

Välläütlemine

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 20094

Kigepääld jää silm pidäme rahvarõõvakirjule aiale,

mille pääle om joonistet verev kaaruspael. Siande sama pael om tettu mede valla bussiuutmise majakside pääle kah ja rahvas om selle äste omas võttan. Aastide iist tullu ilus mõte om viil edespidigi järgitegemist väärt.

Maja esi om lõbusas tettu eri värvi akendege. Ussaia pääl puhkas vana Peipsi veerest tuudu kalapaat, mes om siin lastele mängmises kohendet. Vällän om viil suur spordi-lats üten korvpallirõngaste ja jalgpallivärätidege. Suurembidele lastele tege äädmiild asvaldi ja liiklusmärkege rallirada, tillembidele om kummikattege põnnirada.

Nüid om ää vällän õppi. Mõlembel rühmäl om vällän omaette kammer, pääle selle varjualutse liivakastin mängmise jaos. Külmä ja lume jääve uut-ma ussaia pääle tettu rõuna. Prildane „pupemõts“ om mõne aaste peräst tore tuhkpuutuka-ke, kos saa lastele ärä essumede mõtsankäimist õpete. Suur roo-sipeenar ja ületalve kasuve lilli, mes kah varsti maha istutedes, om lastele joba tuleve keväde silmäilus.

Uunen sihen om vanast alla jäänu palt vaim, kik muu om uus. Terve vana pööning om nüid lastele mängukõlbuligus säetu, põrmandu pääle om tettu suur Eestimaa kaard. Kalidoriseina eht Tarvastu valla kaard. Tõise kõrra pääle jääve viil egätsugu kambre tüütejide jaos ja õpetejide tuba.

Rühmäruumi edimedse kõr-ra pääl om esiäräligu müüblege, miast mujal ei ole. Kik selle nuput vällä nuur kunsnik Vero-nika Valk. Temä teos saanu mõtte om toes õpetejele ja rõõmus las-tele. Näituses magamiskambrin om pallu uvitevit seinä pääle leebitu pilte, mes ärgiteve last vaateme ja küsime. Mõlemben rühmäruumin om olemen suu-re tahvelseinä, kos laits saa kätt arjute. Latse om nii joba äste omas võttan.

Akvaarium ja selle elänigu miildive kigile. Oolealuste süütmine ommukuld om oma-ette tüü, mida kik väige oodave. Esiäränis tähtis om sii lastele kohusetunde õppemises.

Mede uunel om pikk aalugu ja sii suur rõõm tuu suure ko-hustuse kah üten. Ehen om aaluuliste andmide kogumine. Selle tüü man pias abis ole-

Tarvastu lasteaid sai uvve (mulgi) kuvveMustla Naaruvõru lasteaia pere uut joba aastit oma majan

kõrralikku remonti. Nüid om sii unistus tões saanu: oone, mes 1875. aastel koolimajas ehitet, om uhke ja tänapäevätse näo saanu.

ÜITS EESTIMAA KOTUS SAIE KAUNIMBE KUVVETÄNU SELLE IIST ÕIKAME KUUNLATSE RÕÕM OM SILMESE KIRJUTET SISSEOID, UUL JA ARMASTUS ÜTENKUUN.

KUIS TETTI KIK TÜÜ, ME TÄPSELD EI TÄÄ,A TARE OM PÜSTI JA SII OM ÄÄ.TAMM KASUS USSAIAN, RAHUL TA SÜÄRUUS AKNE ALL KASUS, OM ILU NII PÜHÄ

OM RÖÖMU SÜAMEN NII PALLU,NII PALLU ME ÜTELDE TAHAS, A SÕNADEDEN VARJU JÄÄ MÕTEENGEKIIL MEDE IIST ASJU AJAS

MEDE KODU OM MULGIMAA SEHEH,SÜÄ TARVASTUL IKI OM TRUUSII ARMASTUS OM NÕNDA EHEKALLIS SIIN EGÄ PUHMAS JA PUU.

Luuletise mulgikiilsest kavast 12. 09. 2009, kirjutetTarvastu lasteaiauune piduliku vallategemise pidu jaos.Autur Merike Tulp

Mulgimustreline aid om nüid Mustla visiitkaardis.

Kolikambrest om saanu uhke saal, mille põrmandut eht Eesti kaard.Akvaarium miildis kigile.

me oma tüüteje, laste perede ja vallarahvas kah. Joba om abi pakkun suvel siin käinu 90aastene Ameerika vanaprovva, kes just siin majan edimest kõrda kuuli läits.

Sii ettevõtmine pias aviteme meil luvva lasteaiale oma näo. Mede õppekava päämises tee-mas pias saama koduluuline vaatlusõpetus. Edespidi pias egä Tarvastu Naaruvõru lasteaia õppekava läbi tennu laits oleme tuttav oma lasteaiamaja aaluuge, oma kodukandi kultuuriluuge ja mõistma nimete mõnda oma kodukandi tääda-tuntu inimest või kotust.

Mulgis olemine om osa mede elust. Egä Tarvastu laits pias oleme tuttav Mulgi murdege. Üits jupike lasteaia vallategemise peost olli kah mulgikiilne, sedäsi andsime au oma esivanembidele ja vanale uunele. Lastele ku vanembidele tei kava õpmine pallu nalla, a saime akkame ja enge läits kah.

Tarvastu Naaruvõru lasteaid om 2008. aaste sügise kokku pantu katest enditsest Tarvastu valla lasteaiast. Üttekokku ma-hus mede lasteaida 60 last, prilla om 52 ja neist 33 Mustla majan. Om rühmä Suur Naaruvõru ja Tillike Naaruvõru. 19 last käi Naaruvõru lasteaia Kalli-Kalli kodun, mes om Mustlast 12 km kaugusen Välusten. Tüütegijit om meil 18, neist 6 om õpeteje. Omaette om viil logopeed, võim-lemise ja lauluõpetei.

Eläme ku üits pere. Mede juhtmõte om: Oia, oolitse ja armaste! Mede rõõm om tede rõõm kah- sii om mõte, mille järgi käi kate maja läbikäimine.

Selleperäst akkamegi üitstõisel külän käimä, et lastel elu viil uvitevemb oles.

Merike TulpTarvastu Naaruvõru Lasteaia

Juhatei

Tarvastu murakuse pannu Kristi Ilves

Vana kalapaat om ää mängukotus.

Mulgi mustridege sängi ja uus akvaarium.

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009 5

Täoaaste, katsmendel au-g u s t i l p e e t i L i l l i n 1 6 .

küläpäevä. Ütenkuun tähistime ka mede rahvamaja-külämaja ütsmekümnendet ja raamadu-kogu saandet aastepäevä. Ulga sõpru ja tuttavit ollive tullu meid terviteme ja meelen pidäme. Tore üllätuse tei aaluu-uurja Karl Käsper Taagerperäst, kes kostits meid lõõtsalugudege. Mulgi Märtki olli üle mitme aaste kohale jõuden. Särä tõive silmä Karksi-Nuia noore tantsjase „Samm sassin”, süäme tei soojas Kärstne memmekside tantsurühm „Mõtsalilli”. Peris elamuse paksive naabre Lätimaalt Köönast. Nende uugne laulu- ja tantsulust pands kaasa eläme kik noore ja vanase. Ja mede latsekse üllätive omaluudu näitemänguge „Õunavaras”. Sii olli vahva etteaste! Vaatemises – kull-emises jägus viil nallalugusit, laule ja line-tantsu.

Külämaja juhateje Malle Ereline ja raamadukoguoidje Hille Muska tänäsive tänukir-ja, lilliossa ja lämme süämege endisi majajuhatejit – Hellen Sarve, kes koloositüü kõrvast juhts kuus aastet rahvamaja; Asta Partsi, kes ands kulduurielul uut uugu uvve Eesti aa akatusen; Alli Laandet, mede külä säde-inimest, kes seitsetõisku aastet vedäs kulduurielu Lillin; ringi-juhte- Leida Vellingut, Helmi Soovikut ja tõisi; äid raamadu-

sõpru - Hilda Sinkat, Alli Laandet, Asta Jaaksood ja tõisi egätpidi agarid seltsielul kaasalüüjit. Pann-ime palame küindle, et mäleste mede külä kulduuriluu säravid tegelasi – õpetejet, raamadu-kogu asutejet, seltsielu tegelist Hendrik Ansot, rahvamaja juhte Elli Leolat, Heikki Lenki, Luule Veevot, raamadukoguoidjid Ing-rid Lenki, Laine Teivat ja pallusid tõisi manalatiile lännu ärksampid inimesi, kedä me iki ja alati piame meelen, austeme ja armasteme.

Sellejärgi sõidime ütenkuun bussige Navale laulupiiriposti manu. Lõpmede tore olli sääl üten lätlistege laulda, tantsi, pildiste ja lihtselt tunda rõõmu ilusest ümbrusest, mõtsa vaikusest ja inimestest oma kõrvan.

Pidu käis peräst supisüümist ja kohvijuumist külävanemp Liia Oidemaa man külämajan üten ansamblege „Svips” varaste ommukutunneni.

Saali olli vällä pant külä roonika ja seinde pääle riputet kulduuriluulise lakati, et miile tu-lete tähtsämbit tegemisi ja tuttavit inimesi. Kõrvun kõlave Alli Laan-de luudu laulusõna: „Kodutse mõtsa ja kodutse raa, käitu tii ja minnu aa, miilde tuleve, ku oleme kuun…“

Tänäme süämest kikki en-disi ja praegutsit Peräkülä-Lil-li inimesi, kes tullive ja teive mede selleaastese kokkusaamise miildejääväs.

Hille MuskaRaamadukoguoidje Lillin

Küläpäe ja juubelipidu Lillin

Laulupiiriposti man.

Tants es saa enne ommukut otsa.Külämaja seinä olliv pidu aas lakatisi täis lleebitu.

Karksi valla Sudiste külä om aaluuliselt varajase

asustusege kotus ollu. Edimese asulakoha võisive ola enämp ku 1000 aastet tagasi Karutsi-Kekani lähiksen. Selle märgis om säälsaman kivikalme kotus. Sudiste kanti tekküsive tugeve, õige mulgi taluse. Üits vanempid põlitsit talusit om Karutsi (Ka-rutoosi). Pirlatse talu-uune ehit Jaak Karu. Karutsi talu saigi tuntus peremehe muusikaar-mastuse ja viiulimängu peräst. Üten poige Hansu, Hendriku ja Juhanige, väimiis Jaak Israelige ja mõne naabertalu pillimehege asutive na küläkapelli, mes sai tuntus „Karutsi jazzi“ nime all. Käiti mägmen pidudel Nuian, Taageperän, Villändin, Abjan, Penujan, Sinejärvel, Ärikülän ja mjal Lõuna-Eestin.

Sakeste toimusive simmani Karutsi talun, kunkottele tulli alati pidulisi kaugempelt kah. Illemp asut Jaak Israel uvve küläapelli, mida temä esi juhat, mäng esi sääl viiulit ja õpets selle jaos vällä uusi pillimehi. Koluusi

Simman Karutsi talun

Jaak Israel aastel 1982.

Sudiste küläseltsi rahvatantsurühm tõmmas oma tantsu ja laulumängege simmani käimä.

alguseaastil saigi Sudiste külä muusikaenges Jaak Israel, kel sii sügüse oles 14. novembrel saanu täüs 100 eluaastet.

Jaak israel om päritu Karutsi talu kõrvast Kekani talust. Temä emä Ann Mägi (Israel) mängs kah viiulit. Nende kate talu ini-meste ütine muusikaarmastus viis selleni, et Jaak Israelist sai Karutsi väimiis, kellele sis äi Jaak Karu edmese muusika- ja noodiõppuse ands.

Mu u s i k a t e g e m i n e j a orkestren mängmine käis Jaa-gul ikki pääle põhitüüd. Nõnna om Jaak Israel olnu Sudisten klubijuhateje, temä viis Sudiste segakoori esiki Talnase laulu-pidule laulma. Sudistese luudi koluus, nimes panti „Sõprus“. Jaak pidäs „Sõprusen“ rigadiri ja kassapidaje ammatit. Ku tillikse koloosi kadusive ja tetti Karksi koluus, sis olli Jaak sääl rakturist-kombainer. Ümmerkaudsidel ini-mestel olli iki temä abi vaja. Jaak om esiki surnit kirstu lugemen käinu ja matussit läbi viinu.

Et 100 aaste sündümisepäe

olli tulemen, mõtlive Jaak Israeli latse Hans, Elli, Milvi ja minije Ilse kõrralde Karutsi talun sim-mani, et üten külärahvage ja vil engen olevide Karksi küläkapelli liikmidege minnu aigu miilde tulete.

Simmani päevas sai valitu 8. august 2009 kell 14.00. Kigi õnnes oli sii päe ilus, kuju ja päev paist kah. Enne pidu käiti Rahu-mäe, Arumäe ja Papi surnuaiden endiste pillimeeste aude pääl. Sinna istutedi lille, Milvi Israel ja Helve Joon tuletive surnit sõnadege miilde, Ermas Hein ja Ats Tomp mängseve akordioni ja viiuli pääl lugusit.

Simman om iki laulumänge ja

tantse kotus ollu, siiperäst saive Sudisten sudive sudijase iistõiguse neid oma volkloorikvan esite. Anneli Mäeotsa ja Ivi Liivi käe all. Karutsi ussaid olli sii päe täüs muusikat, sest kohal olli ka Vello Ainsalu orkester „Lustipill“. Jaak Israel jõud sellen orkestren kah viiulit mängi. Üten „Lustipilige“ mängseve viil karksi küläkapelli elun oleve liikme Aarne Kalju-mäe, Helmut Kõdar, Ants Ralja, Ermas Hein, väsimede Kärstne kuulmeister ja ää viiulimiis Ants Tomp ja Jaak Israeli tüdär Elli ja pojapoig Olavi. Olli pallu pilli-mängu, laulu ja tantsu. Vahepääl

vaadessime vilmi, mille om omal aal tennü Eeri Mägi.

Simmanil es puudu ka söögi- ja joogipoolis. Ernesupi kiits val-mi naabrenaine Silvi Tammine, koduõlle tei naabremiis Peeter Joon ja külälise ollive üten toonu egätsorti küdsätusi ja pirukit.

Olli ka üllätus, mille tei Jaak Israeli pojapoig nuur Jaak Israel. Temä käis enne simmanit oma mõrsjage Meila Pihlakuge salaje, ilma tõiste täädmede Villändin registriirman. Nõda käänd sim-man lõpus oopis pulmas.

Ilse Israel

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 20096

Ma maha istsi, mõtlesija pisär olli silmän.

Miks küll nii pallu alba-ääd om ütenkuun siin ilmän?

Ku saas, tiis taevalakke mulguja ilmatuma paugu.Na mingu tagasi, kust tullu,just läbi selle augu.

Sääl taevan om nii pallu tähti,neist üits võis iki olla,kes võtas alva oolele,et ää saas kodu tulla.

Jaak KõdarNava talu peremiis

Ku saas, tiis taevalakke mulgu …

Aig kuup aealõimi läbi mitme aastaao.

Pole algust tal ei otsa, aga käest ta kaop.

Alle sirgu siristive, tiristive tirtsu.Präegu pori ümmerringi jalge ehen lirtsup.

Varsti jälle terve laotus talveõlma vaop.Kuni päike võemust võtten külmän keltsa taop.

Nii tu aeavärten aina uusi lõimi luup.Ei meist keski ette tiiä, mis ta nendest kuup.

Vello Jaska

Aig kuup aealõimi

Ää inime, om kähen kuld-ne sügüs oma ubinit täüs

puiege.Mes linna untsantsakil viga

kittä, et küll om kaunis ja küll om ilus sii sügüs! Om küll, sii om tävveste õigus, aga asi om nii, et maainemisel ei ole sedä ilu ja kulda aiga vahti ja sihki. Sis viil viisurikastist eietedes, et kähen om masu ja om esiäränis rasse ja et om vaja üle elaäde. Ku nii, sis nii! Egä mia laisk inime ei ole ollu. Mõtli, et mia sedä masu ei pelgä mitte üits raas. Om ullembitki nättu ja iki elätu.

Nakassi sis masule vastu võitleme, et kaeme, kes kedä! Ei mulk nälgä näe, ku ta om tark ja virk. Kigepääld osti linnast pallu suhkurd, sis osti viil üte sügävkülmä manu. Sis akassi aian ringi taksiirmä, et mes kigepääld tetä saa. Näi ää meelege, et pallu tüüd om joba tettu: maasiku ja muu marja om purgen ja sügävkülmän. Sibul ripnes võrgun seina pääl ku üits mauk. Erne om ammugi külmäkotten ja oodave oma aiga. Tumati ja kurgi om keldren. Mõtsaanni, nigu kik marja ja seene, mis miu mõistust müüdä süvvä sünnive, sisse tettu. Arooniast tei mahla, sii om ää kõrge vererõhu vasta. Kik rohilene, mes söögile ääd maiku tege, om kah purgin.(No egä na esi sinnä es tüki, iki mia esi tei).

Paklasaane, kõrvist, kapustit, piiti, purgandit (ei mäletegi, midä viil) lõiksi nii, et sõrme leivä tuld.

A mia es anna alla. Võtt aiga, mes võtt, aga kik talvevarude vedäsi laste abige keldrese.

Pirnege viil sai akkame - tei kombotti, esiki mahla ruuvsi tetä, enämbjagu lõiksi sügävkülmä, saap pirnikuuki talve tetä. Piäp ütleme, et väige äste seisave.

Aga ubine - pallu sa iki sedä mahla jõvvat tetä, no mia tei neid peris egät muudu ja topsi egäle poole, kunkottale vähägi kõlvas. Lõiksi sügävkülmä ma-

gustoite jaos, tei kombotti. Sõs tekküsi miule üits küsimus: mes saa edesi? Kunkottale mia ülejäänu ubine pane või mes tii? Mine kokkuostu – sääl massa või pääle, et ärä võetas. Näet sis, om muduki ää, et luudus ninda elde om ollu me vastu, a mis liig, sii liig!

Võip ütelde, et prilla om küll ubinde uputus mede maal. Kas kennigi mõist ütelde või kas om siast asutist, kes tegeles ubinde ülejääkege.

Teku kas elekterd vai joo-givett vai lõhnaõli – pääasi, et midägi tetäs. Süä valutes, ku mia kae, kudas ubine katave maad, ku lumi talve. Kahju om ukka laske minna. Näet, aga linna untsantsakil om jällegi ää: sääjave ülejäägi kastege aia taga, müüdäkäijäde sööve ja kitäve päälegi.

A ää miil om iki küll, ku kaet keldrese või sügävkülmä sisse. Tulgu nüid masu või mõsu või mes taht, mius ei putu sii suguki.

“Uvve tulija” ütlive küll, et valige meid, me ei lase masul liiga tetä. Küll sii masu om iki üits kuri miis, et tedä ninda pellätes.

A mia ei pelgä summagi! Mia lää keldrese või külmetüse kapi manu ja võta, mes eng ihkas. Miu kõtt om täüs ja miil ää. Mes üits inime viil tahta võip!

Soovi teile kah ääd sügüstüüde indu, jõudu ja tüütahet! Ja ku te kah ei mõista enämb oma aia-raamige midägi pääle akate, sõs ma pane siia üte esi vällänuputet õpetuse manu.

Tammsaaregi ütel, et teke tüüd, sis tule armastus. Ja sii om õige küll. Sii armastus käi iki kõtu kaudu!

Pirni prändi marinaadinOm vaja:2 kg äid pirne 0,6 kg suhkurd2 ebaküdooniat1,5 l vett20 ml prändit

Tetäs ninda:Korja unnik äid pirne, mõse

puhtas ja vii küüki. Nüid, mes nüid olli vaja tetä? Midägi kiitä... aa suhkruvett. A kigepääld om vaja ruuvi, et kas sii prändi iki kõlbas marinaadis. Noh, ei ole ädä. Peris ää olli! Aa nüid jala äste arku, sis om paremp seis-ta! Sa olet ju tulitse liidi man. Odott, pirni jäive tükeldemede, ah,käive niisama kah. Vala nüid kik sii raam suhkruvette. Kura-mus, pallu läits müüdä, a potti sai kah iki midägi. Nüid oles vaja manu valade prändi. Ei tiiä, kas ikikõlbas? Käip küll. Ää. Nüid lase pirnel kiiä üits 15 minutit. A seni, ku pirni keevä, võit endele kah lubade üte tiba prändit. Sul ju vaja kah kosutust. Aa-aa-aavitege nüid kik vaimu ja kaimu, purke om ninda pallu, a miu palt üits. Mudkui kalda ja kalda. Tüül ei tulegi lõppu. Kas mia ütli, et ku pirni om oma aa ärä keenü, riibu vatt pääld ärä ja viska mineme (või võta pääle)?

Mis selle prändige nüid olli? Aa, vaja ruuvi. Kuule, käip küll! Kuule, kas sa küdoonia iki pistsit üten pirnege kiimä? Pannit? Ahah! Kas siimle võtit vällä? Võtit? Ahah! Trillalla, rallalla, laulu võtap vallalla...

Ah et marinaati om kah prändit vaja kal late.Tsi lk, tsilk, tsilk. No ku raiskamises läits, pitsiteme viil üte tsilga putlepõhjast potti. Väige ää! Küll mia ole elde! Esi kah imeste! Kae, terve põrmand om nüid purke ja pirne täüs.

Ah,et kaanetemede jäi? No küll mia tii, ku üles äräne, ärä miu essüte prilla. Mia ole nüid rassest tüüst ninda väsünü,et...

Jah, rasse sii pirni prändi marinaadin tegemine, a om järgitegemist väärt, uske miu, te ei kahjatse!

Raudsepa ElliTarvastust

Ilus kuldne sügüs omgi kähen

Tere, jälle Maali siin! Miä üitspäe mõtli, et pias iki

kirikuse mineme kah üitskõrd. Ütli oma vanamihele: „Aa puht-ambe rõõva selgä ja pane valge obene vedruvankre ette. Me lääme Mustla pääle, tääd küll, alevi vee-ren oma üits kirik, Tarvastu kirik noh.“

Egä`s kedägi, nakassime sõs aigsaste tuleme. Me jõudseme raasike enne jutusse algust kiriku manu. Obesege olli peris tegu, lasipuud enämb ei ole, sidusime oma suksu sõs lektreposti külgi.

Ku kiriku ussest sissi astseme, sõs miä peris eitusi ärä. Kate seinä pääle ollive pildi pantu. Nii ollive Rita Raave ja Enn Põldroosi tettü. Miuvana Leo küsse, et kes nii siandse inemise om. Miä ütli, et kuule vanamiis, kudas sa sõs ei tää- Rita Raave om sii inime, kes kavva aigu püüne pääl näitemängu tei ja mõnen kinuvilmin om kah tedä näta ollu. Enn Põldroos om eluaig pilte tennü. Kaesime noid pilte sõs. Põldroosi üte pildi ala olli kirjutet “ Kaunitar ja koletis”, sõs miä ütli oma Leole, et selle

pildi man tule miule miilde, ku siä pallu undijalavett joonu olet ja miä sulle episteld pia. Ku miä tõise seinä viirde lätsi, sõs üte pildi ala olli kirjutet “Õnnelikud päevad”, a miis sääl pildi pääl olli na õnnetu näoge. Saa sõs sest kunstist aru, miä esi jo vana rummal inime. Lätsi ja kaesi viil ütte pilti, mille ala olli kirjutet “Vabad inimesed” ja na kik ollive kövvega kokku seotu. Miule tulli miilde sii, kuda latseaialatse jalutive ja na oidseve kah kövvest kinni, tuuperäst et kennigi kaotsi ei lääs. Lavva pääl

olli nätä külälisteraamatut. Sääl sõs olli mitme keele pääl kiidu-sõnu kirja pant. Nujaa, sõs nakas kiriku kell lüümä ja jutus nakas pääle. Üits nuur naesterahvas olli kantslen ja pidäs jutust. Nõnda äste kõnel, et miul tulli peris vesi silmänukka. Üits imelik asi olli, et pääle mede olli pallald kuus naist kirikun. Kirikul om küll pallu liikmit, a kennigi ei viisi vällä tulla. Kik nii eidekse om nõnapiti vus-seri ehen ja kaeve noid egätsorti seebikit. Perän saave turu latsin kokku ja kos sõs nakkave suure

uuge tõisi inemesi taga kõneleme. Tuu om kah üits väige tore ajavii-dus, na eläve tõiste elu, a esi eläde ei mõista.

Pühän raamatun om kirjan: “Paljud on kutsud, vähesed on valitud”.

Kulla inemise! Käige iki rohkemb kirikun, et saas endile engerahu. Sii om jo suur patt, ku te palt tõisi inemisi taga kõnelede. Ku Jumal elu ja tervust and, sõs patrame edesi.

Maali tegemisi kaes ja kulles Mängle Ants

Vastupanemine

Ku saatus armuta su tallapja muud ei enämb üle jää,

et survele piat andma alla,sõs püünä oida püsti pää.

Sii ää, mes om viil järgi jäänu,ei tohis engest kadudekah sõs, ku järsu elukäänusu selgä võive ladude

küll rohkest kannatusi, piinu,et kalestuve eng ja vaim.Ku aig kik unistuse viinu,sõs oia elun tõetaim.

Ku mure nigu kuurma kivesu vajuteve ligi maad,sõs justku läbi mingi imesa iki ennest üles aad.

Mare Osi

Maali ja maali kirikun

VõistujuuskPäe page iks päevä järgi,

nädäl nuusaten müüdä lätt,kuu kaala keit omal lõpumärgi,vana-aaste jälle üvästi jätt.

Sia kablutet uvvege üten,mis äbi, aast maha ku jäät, pallajalu ku tulisten süten,kiil vesti pääl edesi läät.

Võtass aig aa sekundiss maha,et tõmmate enge üits puhk.Kos sa ulluke- aig om jo raha,ummisjalun tal õhin ja uhk.

Jooset, kunni su tunnike tullu, mis aale üits engeke mass.Võistu jooseve uvve ullu,võidunälläne miljunimass.

Lembit Eelmäe (2003)

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009 7

Juulikuu lõpun läits Tarvastust noorde rahvatantsu segärühm

Leetu Klaipedase, kos peeti 45ndet kõrda vokloorivestivali Europeade. Nagu õige mulgi iki, sõitsime Mulgi Reise bussige. Pääle meie rühma ollive bussin viil Tudulinna naisterühm ja Koeru 5.-6. lasse tantsjade. Sõit olli pikk, aga selle iist lõbus, bus-sijuht ja kogu ülejäänu seltskond olli kah tore.

Üüse magasime Klaipeda koolin, mes olli oopis tõisen linna otsan ku esinemise kotusse. Ma-gasime lassen, kos egä rühm sai omaette lassi, mõske sai soojaku dusiruumen. Enne ülesastmist teime koolimaja ihen ruuvi kahe,

uulmede vihmäst egä millegist muust.

Süvvä saime äste, olli mõteldu

selle pääle kah, et palt taimesööjade saas söönus, neile olli omaette süük. Süvva sai pallald talongege.

Meiege ütte koolimajja ollive majutet viil itaallase ja ungarlase. Itaallase ollive omaette isiksuse, kedä es uvite üürahu, pidu peeti ommukuni suure laulu ja trumme saatel. Mitu kõrda kutsuti neile politsei kah koolimajja, aga neid sii es eidute.

Esinemen käisime päämiseld uulitside pääl ja enambjaold käis sii iki kuuma päeva kähen. Uulitside pääle ollive pantu Europeade`i lipu, mes tähistive esinemisekotussit. Meie ja tõiste tantsjide esinemisi olli tullu vaateme väige pallu rah-vast.

Kigi maade tantsjade saive lõ-pus ütenkuun suurel suvelaval kah üles astu, päältvaatejit olli summan.

Lõputantsus kutsuti püüne pääle kik noorembe tantsurühmä ja üten tantsiti Leedu rahvatants.

Äste jäi miilde 5 km pikkune rongkäik, kus tantseme terve tii, naaratus näo pääl, rõõmupisare silmin. Kige aigembe tantseve kah kigest engest. Mõne tantsu aal võtime päältvaatejide ulgast kah inimesi üten endege tantsu lüümä.

Vestivalist võtive osa 26 riigi esindeje. Oleme tänuligu oma juhendejele Kersti Vunderile, et ka meie saime nende ulgan olla.

Tantsja Kätlin Jõgi ja Marek Manglus

Tarvastu murrakuse pannu Kristi Ilves

Mõista, mõista...1. Va l ge p oi s i ke , mu s t

nõnake? 2. Üits emä, ütessa last? 3. Üits saks, sada kaskat

sellän? 4. Seitse poissi üten kindan? 5. Maa om- inimest ei kanna,

vesi om- laeva ei sõida? 6. Laasine nurm, puust

piindre? 7. Suure ubine suurune,

penikuurma pikune? 8. Vii sihen seis, maa pääl ei

seisa? 9. Juusk üüd ku päevä, ärä ei

väsi ilmangi? 10. Üits tamm, 12 aru, egä aru

pääl 4 pesä, egän pesän 7 muna?

L atsele Tõmba juti õigeste!SAHVT JUUKSEKLAMBER

KUREMARI KÜNGAS

RUUKOST SÕDUR

SEITUNG MOOS

RÕUN NÕEL

PIIRAK JÕHVIKAS

NALL SEELIK

KÖRT PIRUKAS

NÕGEL HOMMIKUEINE

SOLDAN AJALEHT

Värvi esi!

Mulgi mõts

SAHVT-MOOS KUREMARI-JÕHVIKAS RUUKOST-HOMMIKUEINE SEITUNG-AJALEHT RÕUN-KÜNGAS PIIRAK-PIRUKAS NALL-JUUKSEKLAMBER KÖRT-SEELIK NÕGEL-NÕEL SOLDAN-SÕDUR

Vastusse: 1. Uba.2. Kartul.3. Kapust.4. Ernekõder.5. Suug.6. Aken.7. Lõngakera.8. Kalavõrk.9. Jõgi.10. Aaste.

Sügüs om kähen ja puulehe

akkave kiriveses mineme. Tii pihlapu lehe rohilises, marja vereves! Vahtrelehe tii punatse-kõllatse-ruunikiriveses!

Olli kõrd jänessetüdär, kes elli kunnigil paksun Lõuna

-Eesti mõtsan. Ta elli üten emä ja sõsarde-velledege. Kige vanemp oma pesakonnan olli jüst tämä. Nink vanade kombide järgi pidi kige eakamb luuma endele oma-ette elo.

Olligi kätte jõudnu aig, mil jäness akas uut kodu kohmerdeme. Ekseld mitu päivä müüdä mõtsa, lõpus jõud puu manu, mes olli puhtald keskmine mõtsapuu. Temäle paist sii puu nii imeline ja esiärälik. Mõtel sinna üüses jäia.

Taivas läits pimes ja tähe akassive kirame. Jäness eit puu ala puhma varju magame.

Midägi putut tedä, jäness võpat. Ta olli valmis kige ullembes – untes. Tei silmä valla ja näi, et sii

es ole kriimsilm, mes tedä rihvas. Nüistas viil paar kõrda silmi, et löüdä kinnitust sellele, midä ta aimas. Temä ihen seis puu. Ja sel puul olli nägu! Ta iilas nagu kige kiravemb täht taivan. Puuke nimet: “Ärä pelgä väiksek. Miä ole selle mõtsa kuningas. Ja kona sinä olet edimene, kes löüds miun mihastig imetlusväärset, kingi ma sulle sama puhma, mille all sa magasit.“

Jänessetüdär olli tumm, ta es mõista midägi kosta. Kuningas küsse: „Kas sulle ei passi sii ko-dus?“ Jäness taibas, midä temäle olli üteldu nink kost kähku ja kindlalt: „Loomuligult passip, sii om sii õige paik!“ Ja na lobisive terve üü kiksugustest asjust.

Ommuku edemeld akas jäness

oma pesä kobisteme. Mõtsa all näi ta jänessepoissi, kes eksel ketsuten samal süül, mil jänessetüdrik. Jänessepiiga jutust temäle oma luu nink kuts tedä ende manu eläme. Poiss olli muduki peri, kuna jutu kullemise aal armusi ta tüdrikuse ärä.

Nemä ellive mõlempe õndsalt üten ja leive omale pere. Terve pesäkond üten vanempidege olliv õnneligu, et just Mulgimaa mõts om nii sõbralik.

Pr i ldag i kõneldes , ku is jänessepere eläs õnneliguld oma mõtsakuninga külle all. Ja ku na ei ole ärä surnu, eläve na siiamaani õnneliguld.

Aet Leesment Halliste Põhikool

G S U U K V A N O LO T P K R M I K L ÕI I Ü J L D C I Ö EU A Õ O Ö H J J S ÄD K K Ü M M E T G ST A B I T R I L E NR S H T Ü E L H Ä BE D Y S S E S Ä M TA G I I P M V S N VH S O A S S E T A K

Nende ruute sissi om ärä peidet numbre ütest kümneni: ÜITS, KAITS, KOLM, NELI, VIIS, KUUS, SEITSE, KATESSA, ÜTESSA, KÜMME.Kae lugede edes- ja tagaspidi, alt üles ja ülevest alla ja viltu kah!

Tarvastu tantsurühm käis Leedun vestivalil

Mede rühm Klaipedan.

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 20098

TULEMENMustla päälTarvastu käsitüükoan 28. oktoobrel kl 14. 00 neli eesti kirjanikku ütekõrrage!Külla tuleve Andra Teede, Jaan Malin, Hasso Krull ja Viktor Kotjuh. Tule kulleme!

Mustla rahvamajan22. oktoobrel kl 10-14 TARVASTU AALUUPÄE “Lähemb minevik – kas põhjus nostalgias või kergendusohkes?”

Tõrva Kultuurimajan 10. novembrel kl 18.00 MARDIÕHTUKarneval ja rahvaliku mängu. Tants.

25. novembrel kl 11.00 kadripäe lastele.kadripäe lastele. Võistu joonistemine. Rahvaligu laulumängu. Kadripere kombe ja mõistatuse.

“Oskar Looritsa noorusmailt”Aleks LooritsMulgi Kultuuri Instituut 200015.-Oskar Looritsa vanembe velle Aleksan-der Looritsa käsikirja oma velle nuurusaa mälestustest toimet Kalle Gaston. Oskar Loorits olli mulgi suust rahvaluule-täädlane ja poliitik ja om kindlaste üits tuntumbit mulke üldse.

”Ennemuistitsel Mulgimaal. Valimik korrespondentide murdetekste VII“Toimeten Helju Kaal, Eevi Ross ja Mari Must.Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts 2008110.-Raamat mulke elust mulgi keelen. Raa-matuse om korjatu endisaigside Ema-keele Seltsi kirjasaatjide mulgi murden kirjutet luu. Kogumik om üle kolmesaa lehekülle paks ja sääl om man ka kirjasaatjide oma joonisse.

I Mulgikiilne laulu- ja tansupidu!

Kigele mulkele tahas täädä anda ääd uudist, et mulgi om ette võtten kõrralde edimene mulgikiilne laulu ja tansupidu, mes 2010. aaastel om Karksi-Nuia lossimägeden 5. jaanikuu päeväl. Kigel, kel om ääd nõu anda ja om sellest asjast uvitet, om edimene kokkusaamine kokku lepit 6. viinäkuu päeväl Karksi – Nuia Kultuurikeskusen kell 16.00. Ku ei ole võimalik esi tulla, sis võis oma mõtte papre pääle panna ja saata aadressil alli.laande@gmail.com.Teeme esi oma pidu!

Mulgi Kultuuri Intituudi väljaanne Üitsainus MulgimaaAjalehe väljaandmist toetab riiklik programm “Lõunaeesti keel ja kultuur”

Toimetus: e-post: ajaleht@mulgikultuur.eepost: Mulgi Kultuuri Instituut, Pärnu mnt 30a, Abja-Paluoja, 96403 VILJANDIMAAtoimetaja: Kristi Ilves, tel. 5344 8176tiraaž: 3000, küljendus ja trükk: OÜ Vali Press

Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä.

Sii olli päe, ku tetti ülevaatemine, kes Eesti õpetejdest tege ige parepest näitemängu. Tulli vällä, et Villändi Maagümnaasiu-

mi õpetejese. Na mängseve Kitzbergi tükki ”Nuur noorege, vana vanage”.

Kitmist väärt olli ülesastmine. Tänäti osalisi ja nende õppajat Silvia Sorot. Päältvaatejit olli tullu üle saa.

Joba varemp akassime aruteme, et oles ää, ku nevä sedä etendust mängis peris Maie mäe pääl Kitzbergi kodutalun. Maie talu om tuntu Kitzbergi kirjatüüde kaudu. Oma eluluun om kirjanik üles tähendenu: ”Maie om miu kodu. Ku mujal es ole ää, sis mia tulli iki Maiele. Egä meil sääl suurt vara es ole. Meil olli pallu rohkemp. Meil olli üitstõise mõistmine ja avitemine.”

Kitzbergi sündimise aast saap sii aaste jõulu aigu 154 aastet. Temä kirjutet ”Küläjutu” om kõvaste au sehen. Tullas iki lähikselt ja kaugempelt kotussit vaateme ja jutte kulleme.

Kitzbergi Sõpru Seltsi esimis Asta Jaaksoo

26. juunil sii aaste MaielNäitemäng Maiel.

„Karksi vanad rahvalaulud viisidega I“ Kokku pannu Taive SärgEesti Kirjandusmuuseumi Teaduskir-jastus, Tartu 200865.-Taive Särg Eesti Kirjandusmuuseumist om kogunu ja kokku säädan edimese raamatu Karksi vanadest rahvalaulest. Raamatun avaldet laulu om kokku korjatu aastidel 1868 – 1979. Pääle selle seletusi murdekeelest, viisest ja žanri-dest. Raasike om tutvustet neid inimesi kah, kellelt laulu om kokku korjatu.

„Ettekandeid I Mulgi Konverentsilt“Mulgi Kultuuri Instituudi toimetised IViljandi 200025.-Ettekande edimeselt Mulgi Konverentsilt TõrvanKalle Gaston – Mulgimaast ja instituudistEduard Vääri – Mulgi kultuuri edesiviimise ja kasutemise võimalusiHeiki Pärdi – Mulgi müüt ja mulgi iden-titeetTaive Särg – Karksi rahvalaulik Kadri Kukk. 1893-1976Heiki Valk – Mulgimaa arheoloogilisest uurmisestMarju Kõivu-puu – Mõnda Võrumaa ja Mulgimaa matusekombist

Näitemäng „Muinassaar“Jaak Kõdar25.-Näitemäng om tettu auturi emä puult alla oitu kirjavahe-tuse perrä Otto Tiefi valitsuse põllutüüministre Kaarel Liidakuge, kes varjas ennest Karksi vallan Nava talun aastel 1944 Nõukogude võimu iist.

M ede raamatu

MKI

Raamatide ostmises kõliste 513 5313 või kirjute kristel@mulgikultuur.ee. Saap ka mulgi tääbekambrest Abja-Paluoja, Pärnu mnt 30a.

Mulgimaa pusle75.- Lõbus mäng ja Mulgimaa kaart ütekõrrage.

„Mede ilves“Jaak KõdarMulgi laste luuleraamat25.-Lõbusa vär-si eesti ja mulgi keelen mõtsarahva laste koolinkäimisest

„Maale toetub jalg“Mare Osi40.-Luuletuse nii eesti ku mulgi keelen aastist 1991 – 2004

Näitemäng „Kolm risti“Jaak Kõdar25.-28. juulil 1866 kirjutive Nava talu peremiis Jaak Kõddar ja Polli mõisnik Georg von Stryk alla lepingu, millege Nava talu maa-de osteti vabas. Nawwa talu ostu origi-naaldokument om alla ja sellele om Jaak Kõddar alla kirjuten kolm risti. Näitemäng toetus aaluuliste tõsiasju pääle, a inim-suhte ja tülide om edesi ant vaban vormin ja tõlgendusen, mes kõneles vabaduse-ja esiolemi-se mõttist laiembelt ku palt üten talun.