Majutus- ja toitlustussektor MaSu tingimustes ja uue kasvu ootel.

Feliks MägusEesti Hotellide ja Restoranide Liit, Nordic Hotels

OÜJuhatuse esimees

Roosta, 26. august 2009

Majutus- ja toitlustussektor Eesti majanduses

Suhteliselt väike majandusharu; Väga tööjõumahukas;

2,4% tööjõukuludest (palk+sots.maks);3,5% hõivest – ca 23 000 töötajat;1,0% hõivest majutus – 6500 töötajat;

Madala lisandväärtuse ja selle kasvupotentsiaaliga;1,5% lisandväärtusest (SKT-st);0,4% kasumitest (4 kv keskmine);

Madal keskmine palkPalk 64% keskmisest (kõige madalam).

Soomes 77% (ka kõige madalam) Kaubanduslikult, regionaalselt ja sotsiaalselt

positiivse mõjuga. Siiski väga ekspordivõimeline;

Majutusteenus on turismi on oluline osa

Majutus ja toitlustus, rahvusvaheline transport , teenuste ja kaupade müük välismaalastele – turismieksport;17 615 000 000 krooni eest eksporditi turismiteenust 2008;See on 32,4% teenuste ekspordist;Turismitulud kokku moodustavad ligikaudu 10% SKT-st

Majutus on oluline turismi osa

1,43 milj. ööbivat välisturisti (2008) 0,944 milj. ööbivat siseturistiKokku 2,37 milj. ööbijatMajutusteenuse müük 2 256 000 000 kr;– Välisturistide osakaal ööbimistes 64

%;– Välisturisti ööbimishind u 30% üle

keskmise;Majutuse eksport u. 1 805 000 000 kr;– 80% majutusest;– 3,3% kogu riigi teenuste ekspordist;– Ei sisalda importi!

>>

Regionaal–sotsiaalne aspekt

70% tubadest väljaspool Tallinna; 50% tubadest Lääne- ja Lõuna-Eestis; Pakub paljudele võimetekohast tööd väljaspool pealinna. Vähese kvalifikatsiooniga töötajatele tööhõive pakkumine Väga palju väike-ettevõtteid, suhteliselt lihtne ettevõtlusega

alustada

Hotellid, restoranid , catering

• ettevõtteid sektoris kokku 1929 (ca 4% kõikidest Eesti ettevõtetest)• majutussektoris 959 ettevõtet (ca 2% kõikidest Eesti ettevõtetest)• Külastajate käsutuses on

-19 100 tuba-43 300 voodikohta

• EHRL-i liikmed esindavad kokku - 39 % kogu tubade arvust,- 57 % hotellitubadest - 68 % Tallinna hotellitubadest- 43 % kogu majutatute arvust

- 67,9 % Tallinnas majutatud turistidest

- 56,4 % välisturistidest

Viimased arengud I

2005 – 2007 väga suur uute tubade juurdekasv (Tallinnas 23%, Eestis 23%)

2009 lisandunud veel 300 tuba (aasta lõpus veel 50) Ööbimiste arv langenud 2004. aasta tasemele; Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2009. aasta I poolaastal 922 000

turisti, mis on 13% vähem kui eelmise aasta samal ajal, rohkem kui 500 000 välismaalast ööbis, peaaegu 60% Ööpäev majutusettevõttes maksis I poolaastal keskmiselt 449 krooni,

mis oli 47 krooni (9%) odavam kui eelmise aasta I poolaastal ning seitse krooni odavam kui 2005. aasta I poolel

Ettevõtete müügitulud on vähenenud kuni 40%;

Viimased arengud II

• Tulude oluline vähenemine on toonud kaasa tõsise likviidsuskriisi

• Raskused maksude maksmisega, laenude teenindamise ja muude kohustuste täitmisega

• Kasumite maht langenud üle tegevusalade keskmise (SA, 2008) -44% (majutus ja toitlustus)

• Ebapiisavad vahendid investeeringuteks toodete kvaliteedi parandamisse ja töötajate koolitusse

• Töötajate koondamine, palkade vähendamine, töötajate viimine osalisele koormusele

• Sügis-talvised müügiprognoosid väga tagasihoidlikud• Pankrotid???

TÖÖHÕIVE MAJUTUS-JA TOITLUSTUSSEKTORIS

• Tööhõive sektoris ebakindel: – Keskmine palk väike, nõutakse väga suurt paindlikkust ja

mobiilsust, – tööjõud on väga voolav, (viimased 6 kuud stabiilsem)– palju on mitteametlikke töölepinguid, suureneb

ümbrikupalkade osakaal– palgatakse oskusteta (odavamat) tööjõudu, – Suur sõltuvus sesoonsusest.

• Hotellindusealast ettevalmistust aktsepteeritakse ka teistes sektorites, sest selles valdkonnas omandatakse palju ristoskusi.

• Kehtib ka vastupidine: teistest sektoritest tulijatel on alal küllalt lihtne toime tulla – mitmed ametid ei nõua spetsiifilisi oskusi

SEKTORI HUVI KUTSEÕPPEASUTUSTE SUHTES

• Järelkasvu saamine• Praktikabaaside pakkumine• hooajaliste töötajate saamine• Võimalus anda tagasisidet kutseõppeasutustele ja vastupidi• Koostöö kutsekvalifikatsiooni standardite kehtestamisel• Koostöö kutsevõistluste korraldamisel ja sektori maine tõstmisel

TÖÖVÄLJAVAATED

• Statistikaameti andmetel on Eestis 2009.a I poolaastal kokku 1929 majutus- ja toitlustusteenust pakkuvat ettevõtet, neis on hõivatud ca 22 000 inimest.

• Teenindussektori taustaga inimeste osakaal töötute hulgas on suur

• 16.augustil 2009 on Töötukassa kaudu pakkuda 59 turismisektori põhist töökohta. 

• Uusi majutusasutusi lähiaastatel ei avata, seega ei looda ka uusi töökohti

• Olemasolevaid töötajaid rakendatakse erinevates osakondades,• Panus pannakse pigem efektiivsuse tõstmisele, kui uute töötajate

töölevõtmisele

• Uue majanduskasvu järel võtab uute töökohtade loomine aega

TÖÖANDJATE OOTUSED TÖÖTAJATELE

• Huvi antud valdkonna vastu • Õige suhtumine on kõige olulisem• Oskused on õpitavad• Kutse omandamine õppeasutuses ja kutsekvalifikatsioon on

olulised• Õppimine annab lisaks oskustele reeglina ka harituse• Töötajad peavad olema paindlikud, valmis töötama erinevates

osakondades ja paindliku graafiku järgi• Oluline on oskus ja tahe vastutada • Võõrkeelteoskused peaksid olema paremad

SOOVITUSED PRAKTIKANTIDELE

Mis tööandjale tähtis:• Suhtumine• põhioskused, • tahe töötada • valmisolek õppimiseks• eelkõige huvi antud eriala vastu

•sektor on jätkusuutlik ja enamus ettevõtteid on kohandunud ning elab MaSu üle

•Sektor pakub kindlasti tööhõivet ka edaspidi ning loob pikemas perspektiivis uusi töökohti

•Koostöös ettevõtetega, liiduga ja õppeasutustega on võimalik sektorisse saada haritud töötajaid, kellega loome Eestist kõrge teeninduskultuuriga reisisihtkoha

Kokkuvõte

TÄNAN

Feliks Mägus