17
Töötushüvitiste mittestimuleeriva mõju suurus majanduskasvu ja -languse tingimustes Anne Lauringson Eesti Töötukassa 27. veebruar 2014

Anne Lauringson. Töötushüvitiste mittestimuleeriva mõju suurus majanduskasvu ja -languse tingimustes

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Anne Lauringson Eesti Töötukassa Eesti Panga avatud seminar, 27. veebruaril 2014

Citation preview

Töötushüvitiste mittestimuleeriva mõju suurus majanduskasvu ja

-languse tingimustes

Anne Lauringson Eesti Töötukassa

27. veebruar 2014

Artiklis uuritakse, kuidas mõjutavad töötushüvitised töötuse kestust erinevas majandusolukorras, kasutades selleks Eesti andmeid viimase majanduskriisi perioodist ja enne seda.

Otsimisteooria ja teooria edasiarendused

Heldemad töötushüvitised

Madalam

tööotsimisaktiivsus

Madalam

tööpakkumiste

saabumismäär

Kõrgem

reservatsioonipalk

Madalam

tööpakkumiste

aktsepteerimismäär

Pikem töötuseperiood Kõrgem töötusejärgse

töö kvaliteet

Kõrgem

sissetulek

Madalam

tööotsimise

alternatiivkulu

• Tööpakkumisi tuleb inimesele vähem ja seega on vähem võimalusi töötusest väljuda (Mortensen 1986).

• Reservatsioonipalk langeb ja töötud muutuvad vähem valivaks töökohtade suhtes ning töötusest tööle liikumine suureneb (Mortensen 1986).

• Töötud võivad vähendada tööotsimise intensiivsust, sest piirtulu tööotsimiseks tehtud pingutustest võib langeda (Mortensen 1986,

Burdett and Mortensen 1998).

• Mittestimuleeriva mõju kohta eeldatakse, et kriisitingimistes on see mõju pigem väiksem, kuigi teooria ei anna selles küsimuses siiski päris ühest vastust (Krueger and Meyer 2002, Jurajda and Tannery

2003, Kroft and Notowidigdo 2011).

Otsimisteooria ja majanduskriis

Uuringu periood

TKH - töötuskindlustushüvitis

• Töötuskindlustushüvitis (TKH): 270 päeva või 180 päeva (alates märtsist 2011 ka 360 päeva)

• 50% eelnevast keskmisest palgast esimesed 100 päeva, 40% pärast seda

• Katab ainult „sunnitud“ töötust

• Nõutav eelnev töötuskindlustusmaksete maksmise periood

• Töötutoetus (TT) 90/210/270 days +180days

• Uuritaval perioodil ligikaudu 64 EUR kuus

• Nii „vabatahtlik“ kui „sunnitud“ töötus kaetud

• Eelneva töötamise kriteerium leebem

Töötushüvitised Eestis uuritaval perioodil

Töötushüvitistega kaetus Euroopa Liidus

Töötushüvitise saajate arv 100 töötada tahtva inimese kohta Allikas: Eurostat

• Andmed töötushüvitiste kohta

TKH määramine 1) 2007 2) juuli 2008 – märts 2009

• Erinevad isikutunnused

• Aktiivsetes meetmetes osalemine

• Palga andmed

hõivesse liikumine 1) veebruar 2007-detsember 2008

2) august 2008 – märts 2010

• Tööpakkumiste arv, kuine maakondlik registreeritud töötuse määr

Andmed

Hüvitisesaajaid kirjeldav statistika

TKH 180 TKH 270 TKH 180 TKH 270

Vaatluste arv 3029 3304 10148 13232

Hüvitise suurus esimesel sajal päeval, EEK 120,7 145,2 163,1 197,6

Inimeste osakaal, kellel TT peale TKH 28.9% 0.2% 54.3% 0.3%

Osakaal, kes jätkavad hüvitiseperioodi

eelmisest töötuse perioodist7.2% 2.3% 2.8% 3.1%

Meeste osakaal 37% 38% 55% 56%

Vanus hüvitiseperioodi alguses 40,7 46,7 36,7 44,8

Eesti keel põhiliseks 51% 53% 54% 58%

Põhiharidus või vähem 15% 12% 21% 13%

Kõrgharidus 16% 20% 13% 17%

Elukoht linnas 71% 73% 69% 68%

Töövõimekaoga 14% 16% 8% 9%

Osalenud tööturukoolitusel 17% 22% 15% 20%

Osalenud mõnes aktiivses meetmes 35% 42% 31% 35%

Enne kriisi Kriisi ajal

• Kestvusanalüüsi meetodid, keskmes riskimäär väljuda töötusest tööle

- Kaplan-Meieri ellujäämismäärad, riskimäärad

- Tükiti konstantne proportsionaalne riskimäära mudel

Meetodid

Riskimäär liikuda töötusest tööle

0

.001

.002

.003

.004

0 90 180 270 360 450 540 630 720

Unemployment duration in days

95% CI 95% CI

UIB 180 UIB 270

Smoothed hazard estimates - crisis

Ha

za

rd r

ate

0

.001

.002

.003

.004

0 90 180 270 360 450 540 630 720

Unemployment duration in days

95% CI 95% CI

UIB 180 UIB 270

Smoothed hazard estimates - pre-crisis

Ha

za

rd r

ate

Enne kriisi Kriisi ajal

Ris

kim

ää

r

Ris

kim

ää

r

Töötuse kestus päevades Töötuse kestus päevades

TKH TKH TKH TKH

Tükiti konstantse proportsionaalse riskimäära mudeli hindamistulemused

* p < 0,1; **p < 0,05; *** p < 0,01

Enne kriisi Kriisi ajal

0 EEK < päevamäär <100 EEK 0,374*** 0,354***

100 EEK ≤ päevamäär <200 EEK 0,395*** 0,461***

200 EEK ≤ päevamäär <300 EEK 0,330*** 0,458***

300 EEK ≤ päevamäär <400 EEK 0,266*** 0,495***

400 EEK ≤ päevamäär x 0,457***

60 päeva enne TKH-180 lõppu 1,219*** 1,003

60 päeva enne TKH-270 lõppu 1,417*** 1,758***

60 päeva enne TT lõppu 2,045*** 2,153***

60 päeva pärast TKH-180 lõppu 0,856* 1,084

60 päeva pärast TKH-270 lõppu 1,572*** 1,595***

60 päeva pärast TT lõppu 0,872 1,059

Hüvitist ei ole

Ülejäänud aeg

Hüvitise saamist kirjeldav muutujaReferents-

grupp

Riskimäärade suhe

Hüvitiste mõju hindamistulemused

Hüvitiste mõju kokku: riskimäärade suhe

Hüvitise tüüp Enne kriisi Kriis Enne kriisi Kriis

TKH-270 0,402 0,427 0,618 0,634

TKH-180 0,392 0,350 0,631 0,633

TKH-180 + TT-90 0,454 0,436 0,529 0,546

Hüvitiste mõju

hüvitiseperioodi

jooksul

Hüvitiste mõju

töötuseperioodi esimese 330

päeva jooksul

Baasriskimäär liikuda töötusest tööle

0

0.005

0.01

0.015

0.02

0.025

0.03

0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 390 420 450 480 510 540 570 600

Ba

asr

isk

imä

är

lah

ku

da

ötu

sest

töö

le

Töötuse kestus päevades

Kriis Enne kriisi

Järeldused

• Töötushüvitiste mittestimuleeriv mõju avaldub isegi väga sügava majanduskriisi tingimustes

• Töötushüvitiste mittestimuleeriv mõju võib majanduskriisi tingimustes olla veidi väiksem kui heas majandusolukorras, kuid vahe on siiski väga väike

• Tulemused pigem sarnased vähestele olemasolevatele uuringutele

• Kas on mõttekas pikendada töötushüvitiste maksimaalset kestust majanduskriisi olukorras, et piirata seda, et suureneb nende töötute osakaal, kes peavad tööd otsima ilma rahaliste vahenditeta?