Marjut Ojanen Kõneterapeut, filosoofia magister Meditsiiniõde, psühhiaatriaravi

STUDENT WITH SPECIAL NEEDS - training

Koolitus ERILINE ÕPPIJA II Jyväskylä Ülikooli

täienduskoolituskeskusTallinn 27.05.2009

Marjut OjanenKõneterapeut, filosoofia

magister Meditsiiniõde,

psühhiaatriaravi

Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM

Laste kõnepuuded

• Lapse kommunikatsiooniraskuste põhjuseks võib olla nt. – Keele arengu häire ehk düsfaasia– Kõne ja keele arengu hilinemine– Arengupuue– Tserebraalparalüüs– Autism / Aspergeri sündroom– Kogelemine/puterdamine


Spetsiifiline kõnepuue Spesific Language Disorder

(Düsfaasia)


Spetsiifiline kõnepuue• ”keele arengu häire on neurobioloogiline häire,

mille puhul laps ei omanda keelt ootuspäraselt, kuigi tema areng on muus osas normaalne”(Marttinen, Ahonen, Aho & Siiskonen, 2001)

• Rahvusvahelises ulatuses varieerub esinemissagedus vahemikus 0.5-7.4%


Spetsiifiline kõnepuue

• Üldmõiste raskete keele ja kõne arengu häiretele– Sümptomaatika ja raskusaste on individuaalselt

erinevad– Raskusi võib esineda kõne tootmisel ja

mõistmisel (ainult kõne tootmises)– Raskusi ka lugema ja kirjutama õppimises,

arvutamises, raha kasutuses, ajakasutuses, erineva raskusastmega õpiraskused


Kõneterapeudi uuring

• Põhineb tähelepanekutel, mängul, vestlusel lapsega ja vanema küsitlemisel ning standardiseeritud testidel– Reynelli kõne mõistmise test– Sõnavaratest, nt. Bo Ege– Mõistete test, nt. Boehm

Erinevus keelelise ja mittekeelelise toimetuleku vahelTestid moodustavad uuringu baasi viitavad ainult osale lapse keelelistest oskustest


Kõneterapeudi uuring• Keele erinevad tasandid

– foneetiline (häälikute füüsikalised ja artikulatoorsed omadused)

– fonoloogiline (keele häälikute süsteemi kuuluv)– leksikaalne (sõnavaraline)– semantiline (tähendusõpetuslik)– morfoloogiline (vormiõpetuslik)– süntaktiline (lauseõpetuslik)– pragmaatiline (keele kasutamist käsitlev)


Kõne ja keele arengu hilinemine

• Keele arenguetapid on normaalsed, kuid arenevad tavapärasest aeglasemalt

• Keele areng on tervikuna hilinenud• Oletatakse, et laps saavutab normaalse keele

arengutaseme• Põhjused: keskkonnategurid, pärilikkus (aju

väljakujunemine), mitmekeelsus, korduvad kõrvapõletikud, tserebraalparalüüs


Spetsiifiline kõnepuue• Kõne ja keele areng kulgeb viivitustega ja

normaalselt lapsest erineval viisil• Prognoos ei ole nii hea, sümptomid on püsivamad• Iseloomulikud omadused: nimetamisraskused,

grammatilised erinevused, sõnakujude oluline muutumine, erandlik keelekasutus (pragmaatilised probleemid)

• Keele kasutamise osade oskuste peetunud areng”out of order”


Kõne ja keele omadused• Samaealistega võrdlemisel ilmnevad piirangud

kõikides keelevaldkondades• Keele arengu erijooned ”out of order”• Kõne ja keele areng algab hiljem• Esimesed sõnad hilja / normaalselt, aga sõnavara

ei suurene, areng taandub• Sõnadest lausete moodustamine hilinemisega• Piiratud sõnavara ja mõistete puudulik haldamine


Kõne ja keele omadused

• Perseveratsioon ehk silpide ja häälikute tarbetu kordamine

• Düspraksia• Artikulatsioonivead

• Rohkem vigu ja need kestavad kauem,• Samuti rohkem ebatüüpilistes häälikutes

• Sõnade häälikulised eripärad• Sõnakujud moonduvad• Sõnade puuduvad / üleliigsed häälikud

• (valmis= maamis )



• Raskused sõnade leidmisel – kõnes on pikki pause / asendusväljendeid

• Spontaanne eneseväljendamine ja jutustamine on rasked• Grammatika tundub olevat SLI-laste suurim probleem• Sõnade käänamine ja pööramine, lausete moodustamine

– Uuritud juba 1964 Menyuk– Üksikute sõnade üleüldistamine, sõnajärjestuse tähenduste nõrkus



• Ka nõrk keeleline teadlikkus• Keeleline otsustusraskus ja keeleline aeglus

• Raskused vastastikmõjus, vestlustes (pragmaatika)– Rohkesõnaline, laialivalguv jutustamine, teemas

püsimine raskendatud, vestluspartneri arvestamine puudulik


Õpiraskused• Sageli raskusi ka lugemisel ja kirjutamisel• Fonoloogilise teadlikkuse, keelelise mälu ja

sõnade leidmise raskused on düsleksia probleemi riskifaktorid (Torgesen, Wagner & Rashotte, 1994)– Mehhaaniline lugemisoskus / loetu mõistmine– õigekii– Raskusi ka võõrkeelte õppimisel– Matemaatilised raskused

• Eriti keelelist protsessikulgu eeldatavates ülesannetes• Kellaajad, ajakavad, raha kasutamine


Kõne ja keele omadused• Mõnedes valdkondades võivad oskused olla vastavuses /

ligilähedased ja teistes valdkondades võivad raskused olla suuremad

Oluline profiilivahe; ebaühtlus ja varieerumine keele omadustes

ND –lastel on keele arengu profiil ühtlasem SLI –lapsed samal tasemel nagu MLU (mean length

utterance), kuid erinevused üksikutes keele omadustes(nt. inglise keele mitmus ja ainsuse 3. isik)

ühed keele omadused arenevad kiiremini ja teised jäävad MLU-alusel võrdluses kasutatud lastest maha


Keeleline mõistmine• Mõistmise raskused on väga tavalised• Väljenduvad eriti pikemate juhiste puhul

– Tõlgendamine lausekontekstis on raske– Võrdlevate väljendite mõistmine on raske

• Lapsed enamasti mõistavad rohkem kui toodavad ise

• Aeglane vastamine tundub seostuvat ka mõistmise raskustega

• Sageli võib vanematel / laste lähedastel olla eriarvamus (seda tuleb põhjendada!)


Pragmaatilised raskused

• Uuritud juba 20 aastatSotsiaalsed raskused, tõrjutus, madalam

sotsioökonoomiline tase, ka agressiivsus ja tagasitõmbumine

Suhetes eakaaslastega ja täiskasvanutega vähem vaheldumisi suhtlemist, kontakti võtmist, algatuste tegemist, vestluse arendamist

Ei märka teiste tehtud algatusi



Vestluse teemas püsimine on raske (teemad vahelduvad kiiresti)

vestluse sobitamine kuulajaga on nõrgem kui ND-lapsel

kaudsed küsimused jäävad sagedamini tähelepanuta

keeleline probleemilahendus tekitab raskusi



Lühemad väljendused, rohkem ühesõnalisi väljendusi

Tootlikkus kahaneb eeskätt grupis (nt. klassiruumis on rohkem kontaktis täiskasvanutega)

Kohesiooni, sidususe loomine jutustusest on raske

SLI –laste keelelisi oskusi kiputakse eeskätt pragmaatiliste raskuste puhul üle hindama


Kaasnevad häired• Visuaalse ettekujutamise raskused• Motoorne kohmakus (apraksia)• Keha tunnetuses ja kompamismeeles probleeme• Keskendumisraskused• Ülielavus / ettevaatlikkus• Tegevuse alustamise raskused• Raskus taluda üleminekusituatsioone ja uusi asju• Enesehinnangu probleemid• Kommunikatsiooniprobleemide tagajärjel

käitumisraskused


Põhjused• Auditiivne vastuvõtmine• Mälu ja ettekujutuse loomine• Raskused helidele ja helikeskkonna muutustele reageerimisel• Raskused tugevate heliliste ärritite talumisel• Kuulmisel põhineva protsessi aeglane kulg• Raskused heliärritite erinevuste tajumisel• Fonoloogilise teadlikkuse nõrkus• Võimetus järjestata helilisi ärriteid ja neid taasesitatavasse vormi viia• Kõnehäälikut pikkuse ja kõrguste nõrgenenud eristamisvõime

(Korpilahti, 1996)• Keele kestuserinevuste auditiivne täheldamine on raskendatud


• Auditiivse protsessi nõrkus võib olla seletav faktor1) Mitmed keele omadused ei eelda lühikeste akustiliste omaduste

eristamist2) Otsustamisel on abi ka laiematest keelelistest teadmistest (top – down

–läbitöötamine)3) Auditiivse analüüsimise nõrkust saab parendada harjutamisega, kuid

SLI ei kao4) Samalaadseid auditiivse protsessiga seotud raskusi on täheldatud

ADHD –lastel, kuigi neil ei pruugi esineda keelelise protsessi probleeme

> Võib siiski järeldada, et SLI –laste raskused kiirete ja kiiresti toodetud stiimulite (lühike ISI) on SLI üheks faktoriks


Põhjused

• Pärilikkus• Geneetilisi põhjusi on nimetatud 1959, 1961, 1970• Uuritud eeskätt 1980-aastate keskel• Oluline faktor• Grupiuurimuste käigus on leitud 30 % laste

lähisugulastest• Isasid rohkem kui emasid, vendasid rohkem kui

õdesid


• SLI –laste täiskasvanutest lähisugulastel – 15 %-l on kõneprobleeme– 2 % -l on kõne ja lugemise probleeme– 3 %-l on muid õpiraskusi

• kontrollgrupist 0 – 2 %-l • Millised oleks tulemused, kui täiskasvanud oleks

osalenud rehabilitatsioonis?


• Pärilikkus ei ole piisav põhjendus• Võimalik, et geneetilistest faktoristest tulenevad

raskused, aga põhjused võivad olla ka muus• Teine võimalus, et kõikidel on geneetiline

lähtekoht, kuid ilmnevad erineval viisil• kuid 30 – 60 % lastest on sellised, kelle suguvõsas

mingeid keelelisi probleeme ei esine• Ainuke põhjus ei saa olla geneetiline• Millised faktorid koos pärilikkusega põhjustavad SLI?


SLI universaalsed omadused1. Mõistmine on tootmisest tugevam2. Fonoloogilised omadused ja vead järgivad keele

häälikute süsteemi3. Sõnavara areng hilineb4. Sõnade ühendamine lauseteks hilinemisega5. Häälikute ärajätmist on rohkem kui asendamist6. Piiratud keelelised võimed7. Osades keele valdkondades meenutavad nooremaid

MLU-kontrollgruppe KEELE ÕPPIMINE AEGLANE JA NÕRK


SLI universaalsed omadusedRaskused ilmnevad keeletüübile omaselt• Laps, kelle keeles alus, öeldus ja omadussõna käänduvad ja

pöörduvad soo ja arvu järgi, kasutavad seda keele alusena, seega järgib type of language, aga teeb rohkem vigu

• Kui sõnade järjekord muutub, kasutab laps rohkem varieerumist, kui laps, kelle keeles on regulaarne sõnade järjestus

• Kui tegusõna asukoht keeletüübis varieerub, kasutab laps ka seda rohkem kui teise keeletüübi laps

• German use german• Spanish use spanish


Mäng

• 1968 esimesed uurimused SLI laste sümboolsest mängust

• Vanuselisel kontrollgrupil rohkem sümboolset mängu

• SLI –lastel üleminek practice playsst sümboolsele mängule hiljem ja üleminekuperiood kestab kauem


Mäng

• Vanuselise kontrollgrupiga võrreldes on SLI –lapsed sümboolses mängus maha jäänud, aga MLU-lastega võrreldes ei ole suhe nii selge

• On tekkinud veendumus, et sümboolse mängu ja keele arengu vaheline suhe on reaalsus

SLI –laste sümboolse mängu oskused arenevad välja hiljem kui keelelised oskused

nt. objekti asendamine tundub pikaajaliste uurimuste alusel õnnestuvat siis, kui sellele õnnestub nimi anda


Mäng

• Capreol, 1994– Lapsed, kellel on laiem sõnavara ja paremad

oskused sõnade lauseteks ühendamisel, on sümboolses mängus arenenumad

Mida väiksemad keelelised oskused, seda minimaalsem on sümboolne mäng



Documents

Marjut Ojanen Kõneterapeut, filosoofia magister Meditsiiniõde, psühhiaatriaravi