filosoofia vastused

23rd of February 10:55Matis HalmannSiin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on

Siia saabki kirjutada ja joonistada:Pja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47matis

Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et

>> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47matis

Protagorase seisukoht oli, et

>> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olemas. c. on vaid üks Jumal.

-------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49matis

Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?

a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes.


Dialoogis \"Laches\" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on

a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel

--------------------------------------------------------------------------------

23rd of February 12:50matis

Sokratese viimased sõnad olid: \"Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage.\" Mida see tähendas?

a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses.


Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata.


Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest

>> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida.


Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle?

>> a. Kogemuse põhjal. b. Deduktiivselt arutledes. c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes.


Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest

a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi


Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et

a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58matis

Sokratese iroonia seisnes selles, et

>> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga enda


Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks?

a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. >> c. Mardi jaoks on viisakus enesestmõistetav.


Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle?

a. Antud väite paikapidavuse üle ei saagi otsustada. b. Kogemuse põhjal. >> c. Deduktiivselt arutledes

-------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:49Andres

tubli poiss -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 15:30matis

Protagorase relativismiga on kooskõlas väide

a. Tõde ei ole veel keegi leidnud. b. Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on. >> c. Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 15:30matis

Protagorase relativismiga on kooskõlas väide:

a. Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab. >> b. Ilu on vaataja silmades. c. Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 15:30matis

Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et

>> a. ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea. b. ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi. c. ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust. -------------------------------------------------------------------------------- 24th of February 16:46Pikali

Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et a. inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik>>b. inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik

&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test2&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&29th of February 13:40Matis

Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused.

01st of March 17:23matis

Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub?

täisnurkne kolmnurk — ideede maailm võrdkülgse kolmnurga joonis — meeleline maailm teelõik Tallinna ja Keila vahel — meeleline maailm


Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam,

a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad.


Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida

>> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud.


Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad,

>> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks


Platoni koopamüüdi kohaselt

a. on tõde peidus müütilises koopas. b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega. >> c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid.


Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused?

valitsejad — riigi kui terviku huvidest sõjamehed — riigi kui terviku huvidest rahvas (käsitöölised) — isiklikest huvidest


Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad,

a. milles keegi ei oska ilu näha. b. milles on kehastunud inetus. >> c. milles ei ole üldsegi ilu.


loodan et need küsimuste vastused on õiged...Kui ei ole eks siis parandage vms... 01st of March 18:57mnx

Meelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas Platon nii:

a. asjas kehastub idee. b. idee on asja vari. c. ideed kujunevad vastavalt asjadele.


õige vastus b: idee on asja vari või peegeldus 01st of March 20:20dan

need on otti kysad:

1. Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et

meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.

2. Meelelise maailma ja ideede maailma seost selgitas Platon nii:

ideed kehastuvad asjades.

3. Platoni arvates on olemas näiteks

inimese idee, kolmnurga idee, laua-idee.

4. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida

inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist.

5. Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et

valitsejad on kõige väärtuslikum seisus, kuid vajalikud on kõik.

6. Platoni ideaalse riigi valitsejad

juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu isiklikest huvidest.

01st of March 20:31Marko

Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles, et

a. meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad aeglaselt. >>> b. meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. c. meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming.

Platoni ideaalses riigis peab igaüks a. oskama kõike teha, et vajadusel asendada teisi. >>> b. tegema oma loomupärast tööd. c. oma elu jooksul tegema erinevaid töid.

Kui valesti peaks olema, siis parandage...

02nd of March 7:00x

Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub?

Matching pairs:Ilus maja Mustamäel — Ausus — Arv 7 —

valikud ideeline või meeleline maailm

02nd of March 9:10matis

maja mustamäel -- meeleline maailmausus -- ideede maailmarv 7 -- seda ei tea :( vist on nagu ideede maaailm.... 02nd of March 11:41matis

Platoni tunnetusteooria kohaselt

>> a. on vaja õppida, sest ainult nii suudab hing meelde tuletada seda, mida nägi ideede maailmas enne kehastumist. b. ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest võimetest. c. ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges olemas.

02nd of March 22:41pikali

blesshya matis.might thou kingdom come.keep up the good work! &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test3&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&08th of March 0:10matis

Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu - tegevpõhjuse kauduTa soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kauduKeegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu

08th of March 0:11matis

Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes

>> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu.


Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita:

>> a. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes porgand kasvab. b. Kui on porgandiseeme, ei ole porgandit; kui on porgand, pole enam porgandiseemet; järelikult ei saa porgandiseemnest kasvada porgand. c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab.


Tekkimine on Aristotelese seisukohalt

a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine)


Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte?

Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäiustasakaalukus -- eetiline loomutäiusarukus -- dianoeetiline loomutäiushulljulgus -- on pahe mitte loomutäius

valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius


Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on

a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c. asja välispinna all peituv materiaalne komponent.

08th of March 9:59Reimz

Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu seletatakse nähtusi alljärgnevates näidetes?

Matching pairs: Miks see inimene irvitab? – Ta on irvhammas, sellepärast. — formaalpõhjusMiks see taim on ära kuivanud? – Keegi ei kastnud teda, sellepärast. — tegevpõhjus Miks see inimene naerab? – Keegi tegi nalja, sellepärast. — tegevpõhjus 09th of March 13:40matis

Aristoteles liigitas elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas inimesel ja taimel on midagi ühist?

a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. >> b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas)


Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)?

metafüüsika — teoreetiline teadmine füüsika — teoreetiline teadmine eetika — praktiline teadmine luulekunst — loominguline teadmine


Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?

arvuti ilma tarkvarata — kunstlik asi vaarikamoos — kunstlik asi arvuti koos tarkvaraga — kunstlik asi koerakutsikas — loomulik asi

09th of March 13:54JJ

Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?

lill — loomulikmaja — kunstlikinimene — loomulikkärbes — loomulik &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test4&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&14th of March 0:51matis

Demokritos väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks\". See tähendab, et tema arvates

>> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest.


Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest

>> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. b. mõni nauding ei ole taskukohane. c. mõni nauding on labane. 14th of March 0:52matis

Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et

a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus


Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros?

Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust — Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust — Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalad koosnevad aatomitest — Epikuros nõustuks selle väitega


Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt

a. ainult kehaliste naudingute poole. >> b. nii hinge kui keha naudingute poole. c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole.


Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest

a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu >> b. me ei puutu surmaga kunagi kokku. c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas.


loodan et sain õiged vastused, kui miski on valesti ex siis parandage. 14th of March 12:12Reimz

Milliste väidetega oleks nõustunud Epikuros?

Matching pairs: Filosoofia peab aitama inimestel õnnelikuks saada — Epikuros nõustuks selle väitegaTeadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi õnne — Epikuros ei nõustuks selle väitega???Inimese õnn sõltub jumalate tahtest — Epikuros ei nõustuks selle väitega 14th of March 12:15Reimz

Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates näitab see, et

>>a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. ??? b. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud. c. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. 15th of March 14:55kkullamaa

Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis

a. iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust b. iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. > c. on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole

15th of March 22:59Tanel

Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning

a. nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud >>b. nad ei jälgi maailmas toimuvat – seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi)

16th of March 11:36tanel

Demokritos väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks\". See tähendab, et tema arvates

a. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. >> c. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea.

&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test5&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&21st of March 17:57matis

Tõsiasi, et me erinevas meeleolus näeme maailma erinevalt, tõendab skeptikute arvates, et

a. maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme. b. mõni meeleolu on petlik. >> c. ei saa öelda, milline on maailm tegelikult. 21st of March 17:57matis

Milliste väidetega nõustuksid stoikud? Matching pairs: Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust (õigustust) — ei Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane — ei Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes — ja


Stoikute arvates on vabadus

>> a. võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. b. illusioon. c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 21st of March 17:58matis

Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest

a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. >> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis juhtub. c. siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega. Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? 21st of March 17:59matis

Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? >> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. b. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. c. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. 21st of March 17:59matis

Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi?

Matching pairs: Dogmaatikud — väidavad, et on tõe leidnudAkadeemikud — väidavad, et tõde ei saagi leida. Skeptikud — Otsivad tõde 21st of March 17:59matis

Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et

a. väärtused on suhtelised. >> b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. 21st of March 18:00matis

Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes

a. kes hoidub otsustamast asjade üle ning seetõttu ei pea midagi heaks ega halvaks. b. kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu. >> c. elab kooskõlas saatusega ning seetõttu ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle. 21st of March 18:00

matis

skeptikute arvates mis on mis

Matching pairs: sünd — neutraalnenauding — neutraalnerumalus — kurjusõiglus — hüvesuursugune päritolu — neutraalne

21st of March 18:24Madis

Skeptikud olid need, kes väitsid, et0.0% a. tõde ei olegi võimalik leida0.0% b. tõde on alati tõde kellegi jaoks100.0% c. tõde ei ole veel leitud, mida tõendab teineteisele vastukäivate seisukohtade olemasoluÕige vastus! 21st of March 18:27Madis

Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et0.0% a. jumal ei suuda kurjust likvideerida.100.0% b. headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjusetaÕige vastus!0.0% c. jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat 21st of March 18:42Madis

Nüüd kõigile teadmiseks, kes võivad hiljem solvuda, kui neile ei teatatud.WebCT teab kõiki õigeid vastuseid ja ei lähe õppejõudu vaja, et neid hinnata.WebCT teeb seda ise ja need on seal serverite sügavuses kogu aeg olemas.Kuidas neid kätte saada on isemoodi kunst: Kui töö on ära tehtud, siis kõikigatsevad tulemust, aga score näitab tühja lehte. Nüüd tuleks vaadata ainultseda konkreetset frame\'i.http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/quiz_home?VIEW+1044264691+selline näeb välja aadress 5. töö puhul. Nüüd võiks minna ja vaadata teistetööde tulemusi. 4. töö tulemused on juba olemas ja neid saab vaadata vajutadesallajoonitud \"1\"-le.http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044262508+1+VIEWnii näeb välja 4. töö tulemuste aadres ja arvata võib, et kui nüüd võtta 5.töö ID ning asendada 4. URL\'is, siis näitab ta ka selle tulemusi. OIH! ja näädsaongi kogu statistika meie töö kohta:Dhttp://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044264691+1+VIEWURL, kui keegi veel välja ei mõelnud.Lisaks: VIEW=Scores ja DO_GRADE=View Results. 10442 peaks olema õpilase ID ja64691 (62508 jnt[ja nii tagasi]) on siis töö ID-d. see üks on katse number, mis0\'i puhul ei näita midagi. Efektiivselt näitab proovitöö, kui seda on mitu kordatehtud ja see VIEW seal lõpus ei ole minuteada vajalik ^o) mõelge ise...

21st of March 22:47pikali

Stoikute arvates on võimalik

>>a. muuta oma tahtmisi saatusele vastavaks, st tahta vaid seda, mida on võimalik saavutada ning seda ka saavutada. b. muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida soovitakse. c. valitseda oma saatuse üle, kuid seda ainult tugeva tahte korral.

23rd of March 9:56dan

Stoikud arvasid, et

>>> a. maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast. b. muutes maailma, muutuvad ka arusaamad. c. muutes oma arusaamu, saab muuta maailma.

&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test6&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&28th of March 5:14matis

Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetubelevandile ja elevant kilpkonnale?

a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. >> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 28th of March 5:15matis

Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt

>> a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina. b. ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida, sest Jumala mõiste räägib iseendale vastu. c. saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla täiuslikku olendit. 28th of March 5:16matis

Kas järgnevates lausetes räägitakse lauast universaali või partikulaari tähenduses?

Matching pairs: Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. — universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega — partikulaar See laud jääb kõigile jalgu — partikulaar 28th of March 5:16matis

Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited?

Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid — realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid — realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17matis

Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)?

>> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu.


Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: \"Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud.\" (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias?

a. Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. >> b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei küündi (Jumala teod on mõistetamatud). c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus.


Kõik ülalpool toodud küsimused on 100% õiged ja kui töö tehtud on siis siin on link millega saateoma töö kohe ära hinnata ilma õpetaja abita:

Lihtsalt klikkige sellel lingil, sisestage oma kasutajanimi ja parool kui seda küsitakse ning siis klikage uuesti sellelsamal lingil:

http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044287443+1+VIEW

29th of March 10:25mnx

Realismi seisukohalt on reaalsela. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. a. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. 100.0% b. nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid (konkreetsed inimesed) c. universaalid (nt inimene kui selline), partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid näivus, meelelise maailma illusioon


Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt100.0% a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim, millest on võimalik mõelda. b. on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma c. peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult olemasolevana


Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt a. on Jumal iseenese põhjus ning kõige muu põhjuste ahela esimene põhjus 100.0% b. ei ole Jumala olemasolul põhjust, kuid Jumal on kõige muu olemasolu esimene põhjus. c. ei ole Jumal üldse maailmaga seotud - seda tõendab kurjuse olemasolu.

29th of March 11:38Erki

Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt:>>a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim, millest on võimalik mõelda. b. on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma c. peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult olemasolevana 29th of March 11:39Erki

Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt:>>a. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma korrapära on Jumala looming b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik c. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt


Millised väited on kooskõlas Anselmi arutlusega Jumalast (ontoloogilise jumalatõestusega), millised mitte? Jumala mõiste on iseendale vasturääkiv — Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega

Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina — On kooskõlas Anselmi arutlusega Jumal on olemas mõttelise objektina, tegelikkuses Jumalat pole — Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega


Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. Millised neist eeldasid mõistuse ja usu omavahelist kooskõla, millised mitte? Usun, sest see on absurd — mõistus ja usk ei ole kooskõlas

Usun, selleks et mõista — mõistus ja usk on kooskõlas

Mõistan, selleks et uskuda — mõistus ja usk on kooskõlas

29th of March 12:42Agur

Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt

a. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik >> c. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma korrapära on Jumala looming.

29th of March 12:44Agur

Milline järgnevatest väidetest on kooskõlas nominalismiga?

a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \\\'laud kui selline\\\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted.


Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast?

Matching pairs: Usun, sest see on absurd — Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühistUsun, selleks et mõista — Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda — Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26tanel

Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt

>>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c. on maailm inimliku arusaamise kohaselt kõige otstarbekamalt loodud.

30th of March 16:06Argo

Reimzi paari on valed... Juhtub...

Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Usun, sest see on absurd — Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Correct

Usun, selleks et mõista — Jumalatõestused annavad usule aluse IncorrectCorrect answer: Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia

Mõistan, selleks et uskuda — Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia IncorrectCorrect answer: Jumalatõestused annavad usule aluse


Jep minu viga, ei keerasin asjad tagurpidi. Sry, kel seetõttu masksimum tulemata jäi (mul jäi) 30th of March 19:31Juuljus

Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt

a. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põhjus. >>> b. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust.

täpselt ei tea, aga panin selle, kui keegi on 100% kindel, parandagu!!! 02nd of April 0:19

dsfdsf

<font color=\"red\">redtext</font> &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test7&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes’i oletuse kohaselt teeks?

a. Põhjustaks maailmas kurjust – nii moraalset kui looduslikku. >> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks.

c. Kallutaks inimesi ateismi.

04th of April 0:59matis

Descartes’i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse Mõtlen,järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt?

a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust b. Keha olemasolust.

>> c. Ainult hinge olemasolust.


Descartes\'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevadobjektid/nähtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed?

Matching pairs:vikerkaar — materiaalnepuu peegeldus veepinnal — materiaalnekahtlemine — vaimne


Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusidmerel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et

>>a. inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. b. inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes armastab. c. mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale.


Descartes\'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, sest

a. pole üldsegi välistatud, et kogu elu on vaid üks katkematu uni. >> b. magaja jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks tegelikkus.

c. ka tegelikkuses võivad meie meeled petta ning tekitada illusioone.


Descartes\'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevadobjektid/nähtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed?

Matching pairs:vihmapilv — materiaalnefoto inimesest — materiaalnekülma-aisting — vaimne


ja siin muidugi ka link millega saab töö kohe ära hinnata, kuidagi juhe töö oli seekord :S

Korra vaja siin klikkida, sisse logida ja siis uuesti klikkida siin:http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044328740+1+VIEW

04th of April 16:39mnx

Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, eta. miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. b. miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada.100.0% c. teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi.


Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad seisnevad? Teatri-iidolid — võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib Correct

Koopaiidolid — isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct

Turuiidolid — kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct


Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu — sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct

Ratsionalistid on nagu — ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct

Tõelised empiristid on nagu — mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct

05th of April 11:54Agur

Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel

a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest. c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks

05th of April 11:56Agur

Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine

>> a. järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. b. tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. c. tugineb faktide kindlale vundamendile.

05th of April 15:53Andres

Esimene ilmselge tõde on Descartes\'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all?

a. Mõtlemine on Descartes\'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. b. Mõtlemine on Descartes\'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. c. Mõtlemiseks saab Descartes\'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise probleemi üle arutamist.


Andres kle pane õige vastus ka kirja:P

see peax olema A

Esimene ilmselge tõde on Descartes\\\'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis Descartesmõtlemise all?

>> a. Mõtlemine on Descartes\\\'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine.

b. Mõtlemine on Descartes\\\'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. c. Mõtlemiseks saab Descartes\\\'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise probleemi üle arutamist. 05th of April 20:40kala

Descartes\'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et

a. looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism.

>>b. loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. c. loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda.

05th of April 20:47amigone

Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks – metafüüsikaks, füüsikaks ja rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartes’i arvates vaja metafüüsikat?

a. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. --b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks-- c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks.

http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test8&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&11th of April 1:23matisJohn Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke\'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised?

Matching pairs: Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. — demonstratiivne tunnetus Neli on suurem kolmest. — intuitiivne tunnetus Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. — meeleline tunnetus

11th of April 1:23matisJohn Locke eristas kahesugust kogemust – välist ja sisemist. Kummast kogemusest pärinevad järgmised teadmised?

Matching pairs: Tean, mis on kiusatus — sisemine kogemus Tean, milline on punane värv — väline kogemus Tean, kuidas näeb välja maja — väline kogemus

11th of April 1:24matisMis liiki on John Locke\'i arvates järgmised ideed?

Matching pairs:

Päikese-idee — liitidee (substantsi idee) inimese idee — liitidee (üldidee) põhjuse/tagajärje idee — liitidee (suhteidee)

11th of April 1:24matisMida arvaks Hegel?

a. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu hoopis teistsugune. b. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma temata või temataolise suurkujuta. >> c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler.

11th of April 1:25matisJohn Locke\'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on

a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >> b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega.

11th of April 1:25matisJohn Locke’i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et

a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >> b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki vaadeldavaid objekte c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti

11th of April 1:26matisSiin on link millega saab töö ära hinnata

http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044348983+1+VIEW 11th of April 11:46AmigoneHegeli arvates

a. rahvas ei tee ajalugu, ajalugu teevad vaid maailmaajaloolised isiksused. b. on tõeline ajaloo liikumapanev jõud rahvas, mitte nn suurkujud. --c. ei määra inimesed ajaloo kulgu – maailmavaim kasutab inimesi ära.--

11th of April 11:56AmigoneJohn Locke’i seisukoht oli, et

a. mõne inimese mõistuses on sünnipärased teadmised, mõne inimese mõistuses mitte. --b. mõistuses pole mingisuguseid sünnipäraseid teadmisi.-- c. mõistuses pole sünnipäraseid teadmisi valmis kujul, on vaid teadmised, millest ei olda teadlikud.

11th of April 12:24matisKeegi on siia lisanud pooleldi vastatud küsimuse, arvan et need variandid peaksid olema niiviisi, täpselt ei oska öelda. Kui on valesti ex siis parandage.

Millised väited iseloomustavad (Hegeli arusaama kohaselt) vaba inimest ning millised orja?

Matching pairs: Tal on kohustused. — vaba inimene Ta omavolitseb (kuni keegi teda ei takista) — ori Tema teguviis on tingitud välisest sundusest. — ori

12th of April 11:28jaxHegeli käsituses vabadus ja paratamatus

Student response: Percent Value Correct Response Student Response Answer Choices 100.0% a. ei välista teineteist: vabadus on sisemine paratamatus. Õige vastus! 0.0% b. välistavad teineteist: ei saa olla vaba, alludes paratamatusele. 0.0% c. ei välista teineteist: kellegi vabadus tähendab kellelegi paratamatust.

12th of April 12:34intsJohn Locke väitis empiristina, et a. ilma kogemusteta ei jõua me mingite teadmisteni. 100.0% b. kõik teadmised pärinevad kogemusest. c. ilma kogemusteta on teadmised tühised.

12th of April 12:36intsHegeli sõnul lõpeb maailmaajalooliste isiksuste elu reeglina kurvalt (nad surevad noorelt, tapetakse vms). Selle põhjuseks arvab Hegel olevat, et

a.rahvas ei oska oma juhte hinnata. 100.0% b.maailmaajalooline isiksus on oma töö teinud ning tema edasised kavatsused pole enam kooskõlas ajaloo loogikaga. c.maailmaajaloolised isiksused ei oska suhelda rahvaga. 12th of April 12:48A4Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvates selles, et

a. suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks. b. suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu organiseerunud rahvas. 100% c. inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on nad vaid maailmavaimu tööriistad. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test9&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&25th of April 2:21matisKa loomad kardavad surma (nagu inimesedki). Schopenhaueri arvates näitab see, et

a. hirm surma ees näitab rumalust b. surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad. >> c. hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest 25th of April 2:21matisIgavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab see, et

>> a. ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. b. igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. c. loodus petab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lõbutsedes liialt oma organismi. 25th of April 2:22matisSchopenhaueri arvates aitab intelligentsus

>> a. vältida igavust ning mõttetuid tegusid. b. edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri). c. leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta. 25th of April 2:22matisSchopenhaueri arvates on armastus looduse praktiseeritav pettus. See tähendab et

>> a. ainult kainele mõistusele tuginedes hoiduksid inimesed laste soetamisest ning loodus on sunnitud inimsoo säilimiseks armastuse abil kaine mõistuse relvituks tegema. b. ainult kainele mõistusele tuginedes muretseksid inimesed endile palju järglasi, suutmata neid enam ülal pidada; loodus meelitab armastuse abil inimesed lastetegemiselt kõrvale. c. valdava enamuse inimeste mõtlemisvõime on puudulik ning nad ei mõista vajadust lapsi soetada; loodus on inimsoo säilimiseks sunnitud meelitama neid armastuse abil lapsi soetama

25th of April 2:23matisSchopenhauer väitis, et meie maailm on halvim võimalikest. Millises mõttes võimalikest?

a. Halvim kõigist mõeldavatest maailmadest. b. Halvim neist maailmadest, mida positiivselt mõtlevad inimesed heaks peaksid >> c. Halvim tegelikult võimalikest maailmadest; veel halvem maailm ei saaks tegelikkuses eksisteerida.

25th of April 2:23matisKui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer arvas, et

a. peaks omama nii palju varandust, et ei peaks tööl käima. >> b. õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..." c. peaks kuuluma vähemalt keskklassi. 25th of April 2:25matisSiin on link millega saab töö ära hinnata:

http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046029628+1+VIEWALL

26th of April 9:56AgurSchopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et

>> a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele.

26th of April 10:00AgurSchopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on mitteolemine, siis

>>>> a. peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine).

26th of April 10:01AgurIga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et

a. see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha uusi mänguasju jne). b. see on hea: just sellepärast inimesed püüavadki elus edasi jõuda (nt karjääri teha) ning mitte jääda ühele kohale manduma. >>>>>c. sellest tulenevalt ei oska me nautida seda, mida oleme saavutanud; järelikult ei oska me üldse elu nautida. 26th of April 12:01oljaSchopenhaueri arvates on suguinstinkt:

a. ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult võimalikus maailmas. 100.0% b. inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse: ilma selleta sureks inimkond välja. Õige vastus! Schopenhauer arvas tõesti, et armastus on looduse praktiseeritav pettus.

c. inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja naine üks olend; lahutatutena püüdlevad nad nüüd ihuliselt teineteise poole.

26th of April 12:03oljaSchopenhauer väitis, et maailm on kujutlus. See tähendab, et :

100% a.näiteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest). b. näiteks majad, puud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest). c. kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks - küll aga oleksid näiteks puud, lilled ja taevakehad. Ei, see ei olnud Schopenhaueri seisukoht. Antud juhul ei ole oluline, kas kõne all olevad asjad on kellegi valmistatud või mitte

26th of April 13:03

priitSchopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et

>> a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. Õige vastus! b. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. c. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega.

26th of April 13:05priitSchopenhaueri sõnul on erakordsete vaimuannetega inimesed seltsimatud. Selle põhjuseks on tema arvates, et

a. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem on tal raha ning seetõttu ka sõpru. b. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda rohkem tahab ta rääkida, kuid keegi ei taha teda kuulata >>c. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem vajab ta seltskonda. Õige vastus!

26th of April 13:23Po:lDante Alighieri kirjeldas "Jumalikus komöödias" põrgut. Kui tal oleks tulnud kirjeldada paradiisi, siis Schopenhaueri arvates

>>a. oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks.

b. poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast.

c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses.

26th of April 13:26Po:l

Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et

>>a.kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, mägesid jne) b. kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. c. kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte).

&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test10&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&09th of May 23:58matisJames eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et

a. elavaid hüpoteese pooldatakse praegu, surnuid aga ei poolda enam keegi. b. elavad hüpoteesid on need, mis viivad ajalugu edasi (nad on progressiivsed), surnud hüpoteesid on aga tagurlikud. >> c. elavad hüpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb, surnud aga need, mille suhtes antud inimene on ükskõikne.

09th of May 23:58matisUsutahe on Jamesi arvates

a. inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult usust. >> b. inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta. c. inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi.

09th of May 23:59matisJames eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James’i käsituses) on kooskõlas järgmised väited?

Matching pairs: Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba — indeterminism Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus — indeterminism Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik - determinism

09th of May 23:59matisMilliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce?

Matching pairs: Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. — Sellega Peirce ei nõustuks Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. — Sellega Peirce ei nõustuks Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. — Sellega Peirce nõustuks

09th of May 23:59matisArusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt

a. metafüüsilist mõtlemist >> b. positiivset mõtlemist. c. teoloogilist mõtlemist. 09th of May 23:59matisKahtluse all pidas Peirce silmas

>> a. kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha valimisel). b. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu. c. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist

10th of May 0:01matisSiin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata

http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+VIEWALL

10th of May 1:47Andresa. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. >>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 10th of May 1:48AndresJames'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm

a. on täiuslik. >>> b. ei ole veel täiuslik. c. on ja jääb halvimaks võimalikest. 10th of May 10:15kseniaOletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene. Pragmatismi käsituses tähendab see, et >>>lähtudes eeldusest, et maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest, on võimalik sihipäraselt tegutseda, kuid pole mõtet küsida, kas need aatomid ka tegelikult olemas on. 10th of May 10:16kseniaCharles Peirce’i arvates on mõtlemise ainus vahetu põhjus >>> kahtluse tekitatud ärritus. 10th of May 11:50A4Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et: kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia.

Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed:

uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda.

Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde — teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust — kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata — autoriteedi meetod

10th of May 22:46CD7William James’i seisukoht oli, et

>>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud.

11th of May 10:30minaMaterialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James’i arvates

õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik c. näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. 11th of May 11:45danPeirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks

a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise.

11th of May 11:46danComte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et

>>< a. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia.

11th of May 12:40J2James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks?

100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida.

&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&

test11&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&16th of May 14:24matisSpengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et

a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >> c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri.

16th of May 14:24matisSartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis

a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >> b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik valikud sooritama üksi, mahajäetuna. c. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest inimene ei peaks enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb.

16th of May 14:24matisSpengler eristas kultuuri tsivilisatsioonist. Tema arvates

>> a. on tsivilisatsioon kultuuri hiline, hääbumise staadium, mil kultuuri vaimne potentsiaal on ammendunud b. on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne potentsiaal. c. saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu põhimõte), vaid seadused.

16th of May 14:24matisSpengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates elasid kultuuriliselt ühel ajal

Matching pairs: Platon ja — Hegel Schopenhauer ja — Epikuros Locke — Protagoras

16th of May 14:25matisSpengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles, et

a. ajaloolane seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud ajalooseaduste abil, loodusteadlane kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat. >> b. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil, ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks analoogiat c. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil ning kasutab nende mõistmiseks analoogiat, ajaloolane ei kasuta kumbagi meetodit.

16th of May 14:25matisSartre’i arvates nõu küsimine

a. vabastab meid valiku tegemisest ja vastutusest, sest meie eest otsustab keegi teine. >> b. ei vabasta meid valiku tegemisest ega vastutusest, sest me valime, kelle käest nõu küsida ning kas seda nõu kuulda võtta. c. ei vabasta meid valiku tegemisest, sest me valime, kelle käest nõu küsida ning kas seda nõu kuulda võtta, kuid vabastab meid vastutusest.

16th of May 14:26matis

siin on see link millega saate töö enne teisipäeva keskööd ära hinnata :) http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046069386+1+VIEWALL

16th of May 22:37A4Sartre'i arvates erineb asja olemasolu inimese eksistentsist sellepoolest, et: asi on selline, milliseks ta on tehtud, inimene aga selline, milliseks ta ise ennast teeb.

***

Sartre’i arvates inimene vastutab oma eksistentsi eest, sest: inimene on see kelleks ta end ise teeb. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&test12&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&23rd of May 3:22kala

Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega

>>a. juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (st ilma inertsiseadust sõnastamata). b. juhul, kui lähtuda Maa taustsüsteemist; Päikese taustsüsteemist lähtudes vastuolu kaob. c. ning seetõttu jääb üle vaid imestada, miks tänapäeval seda väidet pooldatakse.

Feyerabendi arvates on mütoloogia, legendid jms mitteteadused

100.0% a. teaduse seisukohalt vähemväärtuslikud kui teadus.

0.0% b. objektiivselt vähemväärtuslikud kui teadused. 0.0% c. objektiivselt väärtuslikumad kui teadused.

Millises järgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga?

100.0% a. Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15. 0.0% b. Nelinurgal on viis nurka. 0.0% c. B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autot, mille registrimass on üle 3500 kg.

Veendumus, et on olemas teaduslik meetod, on Feyerabendi arvates

0.0% a. vastuolus kooliõpikutes levinud teaduse kirjeldusega. 100.0% b. vastuolus teaduse tegeliku ajalooga. 0.0% c. kooskõlas teaduse tegeliku ajalooga.

Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused?

Matching pairs: 2+7=23 — väide 1+5=kahekordistus — see on mõtteta lausese Jää tihedus on vee tihedusest väiksem — väide

See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates

>>a. nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin

23rd of May 3:43matisKuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses >>> a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma.

23rd of May 3:44matisMilline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. >>>b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.

Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. c. Munevad, kuid loeb lugenud.

23rd of May 3:45matisParadigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus. See tähendab, et

a. paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus. b. uue paradigma omaksvõtmisel mängivad otsustavat rolli inimese religioossed veendumused. Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida uue paradigma omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda. >>>c. pole mingit garantiid, et uus paradigma osutub vanast paremaks – võib ainult loota ja uskuda.

23rd of May 3:46matisSiin on link, millega saab siis tööd hinnata ;)

http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1047058084+1+VIEWALL 24th of May 0:31dKas väide Homme sajab taevast pussnuge on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav?

a. Jah, see väide on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis taevast alla sadama hakkab. 24th of May 0:32dPöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates

b. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. 24th of May 0:32dFeyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria

a. enne Galilei’d vastuolus faktidega 24th of May 11:51touchyKuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes

a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. >>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak.

24th of May 11:53touchyKuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega

0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. 100.0% b. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! 0.0% c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe.

24th of May 12:44ÕllejumalKuhni arvates

0.0% a. on uuem teooria tõesem vanast. 0.0% b. on tõde küll olemas, kuid ei saa kindlaks teha, kas ollakse tõeni jõudnud. 100.0% c. ei tuleks teaduse arengut üldse seostada tõe mõistega. Õige vastus!

24th of May 15:49nugsiFeyerabendi arvates peaks arenenud inimene

c.rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega. 25th of May 20:17Jürgenviimasel: Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et

0.0% a. teadlased on lähtunud alati ainult faktidest ning suhtunud oma teaduslikku teooriasse kriitiliselt. 100.0% b. ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 0.0% c. teaduse võit teiste mõtlemisviiside (nt maagia ning religiooni) üle tuleneb tema objektiivsusest ja kriitilisusest.

1. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, etA. ? sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. B. Õige! kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. C. ? kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia.2. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidegaA. ? ning seetõttu jääb üle vaid imestada, miks tänapäeval seda väidet pooldatakse. B. Õige! vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata). C. ? - juhul kui lähtuda Maa taustsüsteemist, Päikese taustsüsteemist lähtudes vastuolu kaob.3. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."A. ? See on positiivne mõtteviis. B. Õige! See on metafüüsiline mõtteviis. C. ? See on teoloogiline mõtteviis.

4. Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises järgmises lauses on kategooriaviga?A. Õige! Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 B. ? Kassidele meeldib mürada. C. ? Kahe paaritu arvu korrutis on paarisarv.5. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesA. Õige! harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. B. ? sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. C. ? võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks aastasadu edasi üht ja sama paradigma.6. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvatesA. Õige! nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). B. ? ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole ning mitte näha seda, mis on. C. ? sellest, mida ta vaatab ning vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erineva värvusega.7. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, etA. ? Koperniku astronoomia oli faktiliselt täpsem. B. ? lakati uskumast Piiblit, mille järgi Maa on Universumi keskel. C. Õige! Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu).8. Lause Inimesed söövad plastiliiniA. ? on loogilise positivismi kohaselt ilmselt väär ning seetõttu mõttetu. B. Õige! on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. C. ? ei ole loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav, sest ta on ilmselt väär.9. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, etA. ? teadlased on lähtunud alati ainult faktidest ning suhtunud oma teaduslikku teooriasse kriitiliselt. B. ? teaduse võit teiste mõtlemisviiside (näiteks maagia ning religiooni) üle tuleneb tema objektiivsest ja kriitilisusest. C. Õige! ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud.10. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis A. Õige! loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte B. ? metafüüsilised teooriad kogemuse põhjal ümber lükata C. ? demonstreerida, et metafüüsilised teooriad on inimestele pigem kahjulikud kui kasulikud

1. Kellel filosoofidest oli õpetus ideaalsest riigist?

A. ? Arthur Schopenhauer B. ? Aristoteles C. ? Rene Descartes D. ? John Locke E. Õige! Platon

2. Millise koolkonna nimetus tuleneb sõnast, mis tähendab 'sammaskoda'

A. Õige! Stoikud B. ? Skeptikud C. ? Kontseptualistid

D. ? Atomistid

3. Kes filosoofidest arvas, et optimism on ohtlik maailmavaade, sest tekitab kõrgeid ootusi, mis saavad vaid pettumusega lõppeda

A. ? Sokrates B. ? William James C. ? Jean-Paul Sartre D. ? Francis Bacon E. Õige! Arthur Schopenhauer

4. Millise filosoofi vestlusmeetodit nimetatakse dialektiliseks?

A. Õige! Sokrates B. ? Rene Descartes C. ? Arthur Schopenhauer D. ? William James E. ? Seneca

5. Kellele filosoofidest kuulub mõte, et inimesed võivad nautida oma jumalat, kui ta neil on?

A. ? Rene Descartes B. ? Seneca C. ? Arthur Schopenhauer D. Õige! William James E. ? Sokrates

6. Kes eristas nelja liiki põhjusi (materiaalne, formaal-, tegev- ja sihtpõhjus) ning vastavalt ka seletamise viise?

A. ? Bacon B. ? James C. ? Sokrates D. Õige! Aristoteles

7. Mida kritiseeris Bertrand Russell, võrreldes seda hindu mõtteviisiga, mille kohaselt maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale?

A. Õige! Jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina B. ? James'i arusaama, et usk aitab tegutseda C. ? Comte'i seisukohta, et kõigis valdkondades jõuab inimmõtlemine kord

positiivse staadiumini D. ? Platoni niinimetatud koopamüüti

8. Kes filosoofidest kasutas võrdlust, et inimese hing on sündides nagu puhas paberileht?

A. ? Rene Descartes B. Õige! John Locke C. ? Platon D. ? Sokrates E. ? Francis Bacon

9. Kes filosoofidest on kirjutanud: "Maailm on minu kujutlus"?

A. ? Rene Descartes B. ? Jean-Paul Sartre C. Õige! Arthur Schopenhauer D. ? Pyrrhon

10. Millise koolkonna nimetus tuleneb sõnast, mis tähendab 'vaatlev, uuriv'

A. Õige! Skeptikud B. ? Nominalistid C. ? Pragmatistid D. ? Atomistid E. ? Stoikud

11. Kes filosoofidest tõstatas küsimuse, kas pole mitte olemas kurja deemonit, kes tekitab meis aistinguid, ilma et oleks väliseid (materiaalseid) objekte?

A. ? Charles Peirce B. ? Auguste Comte C. Õige! Rene Descartes D. ? Platon E. ? Francis Bacon

Documents

filosoofia vastused