Filosoofia otstarve

Kristina Valdru

Filosoofia otstarve

Õpiobjekt võimaldab iseseisvalt läbida kursuse Filosoofia I sissejuhatavat osa.

Soovitatav lisalugemine: Berlin, Isaiah 1998. Filosoofia

otstarve. – Valik esseid. Tln.

Õpiväljundid

Õppija:

2) teab filosoofia mõistet, peamisi valdkondi, meetodeid ja on teinud tutvust mõningate oluliste mõtlejat seisukohtadega

3) Oskab märgata filosoofia meetodite erinevaid rakendusi igapäevaelus

4) Teadvustab ja kasutab filosoofia inspireerivaid võimalusi oma erialases tegevuses

Filosoofia otstarve

“Filosoofia on selleks, et mõtted liikuma panna.” (Esa Saarinen)

Teemad

Mis on filosoofia? Filosoofia valdkonnad Filosoofia meetodid Filosoofia otstarve

Mis on filosoofia?

“Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid, nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde.”

(Oxfordi filosoofialeksikon)

Mis on filosoofia?

“Filosoofiaks võime me nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka selle maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.” (Elmar Salumaa)

Mis on filosoofia?

Φιλοσοφία kr.k tarkuse armastus

Raffaeli “Ateena kool” Vatikanis Sixtuse kabelis.

Mis on filosoofia?

Mis on filosoofia?

Filosoofia kui maailmamõistmise viis Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia! On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise,filosoofia on üks nendest Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast,ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbestja sellest tervikust, mis kujuneb seostest nendekomponentide vahel ja sees. Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine,universaalne inimlikus maailmamõistmises.

Mis on filosoofia?

Olulisimad antiikfilosoofid Platon ja Aristoteles Raffaeli maalil “Ateena kool”.

Mis on filosoofia?

Maailmamõistmise ajaloolised vormid: Müüdiline maailmamõistmine Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine

Mis on filosoofia?

Teoreetiline maailmamõistmine onväljendatud abstraktsetes mõistetes

Filosoofia abstraheerib! (vaata: filosoofia meetodid)Ld. K. abstractio “eraldamine”

“Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia,seisneb kõigi probeemide teisendamiseskonkreetsest vormist abstraktsesse.”(B. Russell)

Mis on filosoofia?

Filosoofia maailmavaate tähenduses: Näide (“treeningufilosoofia”):

“Edu treenerina sõltub kõige enam treeningufilosoofiast ja elutarkusest. Kuna treener on näiliselt praktik, siis alguses tundub filosoofia väga ebapraktiline. Tegelikult ei ole midagi praktilisemat hästiarenenud elu- ja treeningufilosoofiast. Filosoofia (teadmised) annab sulle tarkuse tegutsemiseks ja aitab sul vastata küsimustele mida? miks? ja kuidas? Edukas filosoofia aitab sul lahendada keerulisi treeningu ja eetika probleeme.” (Jaan Loko)

file:///C:/Users/kasutaja/AppData/Local/Temp/II_tase_ped_MA002232.pdf

Leia veel näiteid (“veinifilosoofia”, “meresõidufilosoofia”, “saunafilosoofia” jne.)!

Filosoofia valdkonnad

Mis on filosoofia aine? Sellele küsimusele poleüleüldiselt heakskiidetud vastust. Seisukohti

on erinevaid, alates ühtedest, mis näevad temas koguaega ja kogu olemist haaravat mõtiskelu — teadustekuningannat, terve inimteadmiste templi nurgakivi -,kuni teisteni, mis heidavad ta kõrvale kui keelelisi

arusaamatusi ära kasutava pseudoteaduse, intellektuaalseebaküpsuse sümptomi, ning omistavad talle

koha teoloogia ja teiste spekulatiivsete distsipliinidekõrval sellessamas vanavaramuuseumis, kuhu loodusteaduste

võidukas pealetung on juba ammu läkitanudastroloogia ja alkeemia.

(I. Berlin)

Filosoofia valdkonnad

Teoreetiline filosoofia Praktiline filosoofia

Filosoofia valdkonnad

Teoreetiline filosoofia:

Epistemoloogia Metafüüsika Keelefilosoofia Teadusfilosoofia

Filosoofia valdkonnad

Praktiline filosoofia:

Eetika Esteetika Poliitikafilosoofia Õigusfilosoofia Haridusfilosoofia

Filosoofia valdkonnad

Epistemoloogia

Mis on teadmine? Mis on teadmise ja uskumuse erinevus? Millised on teadmise allikad? Kas tõsikindel teadmine on võimalik?

Näide: John Locke’ i epistemoloogia:http://www.youtube.com/watch?v=X-buzVjYQvY

Filosoofia valdkonnad

Metafüüsika

Mis eksisteerib? Kas keha ja vaim (hing) on eristatavad? Kas inimesel on vaba tahe?

Näide: Aristotelese metafüüsika

http://www.youtube.com/watch?v=peRqNZ4Tpm0

Filosoofia valdkonnad

Poliitikafilosoofia

Milline on õige valitsemisvorm? Kui palju vabadust peab indiviidil olema? Kuidas jaotada hüvesid?

Filosoofia valdkonnad

Poliitikafilosoofia.

Näide: E. Delacroix “Vabadus viib rahva barrikaadidele”

Filosoofia valdkonnad

Eetika

Milline on õige käitumine? Kas ja millistel tingimustel võib valetada?

Filosoofia valdkonnad

Esteetika

Mis on ilu? Mis on kunst? Mis on esteetiline kogemus?

Filosoofia valdkonnad

Esteetika. Näide: Mis on kunst? Da Vinci versus Duchamp

Filosoofia meetodid

Loe:

http://www.hot.ee/indrme/esimene.htm

(Meos, I. Mis on filosoofia.)

Ülesanne:

6) Too välja filosoofia definitsioon

7) Mida mõeldakse filosoofiliste küsimuste all?

Filosoofia meetodid

Filosoofia küsib.

Kolme tüüpi küsimused:

4) Empiirilised küsimused

5) Formaalsed küsimused

6) Filosoofilised küsimused

(I. Berlin)

Filosoofia meetodid

1) Empiirilistele küsimustele saab vastata kogemuse põhjal. Empiirilised küsimused on omased eriteadustele (füüsika, keemia, bioloogia). Eriteaduste meetoditeks on vaatlus, katse ja induktsioon (ehk üldistamine).

Näited: Kas Marsil on elu? Millised linnud pesitsevad Matsalu looduskaitsealal?

Ülesanne: Too näiteid empiirilistest küsimustest teaduses ja igapäevaelus!

Filosoofia meetodid

Illustratsioon: http://www.iwanttobeaca.com/2010/07/results-of-my-experiment.html

Filosoofia meetodid

2) Formaalsed küsimused on näiteks loogika ja matemaatika valdkonda kuuluvad küsimused, millele saab leida vastused arutluse teel (deduktsioon).

Näide: Palju on kaks korda kaks?

Ülesanne: Too näiteid formaalsetest küsimustest!

Filosoofia meetodid

3) Filosoofilised küsimused on küsimused, millele ei saa vastata kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes.

Näited: Mis on õnn? Kas tõene teadmine on võimalik?

Ülesanne: Too näiteid sulle olulistest filosoofilistest küsimustest!

Filosoofia meetodid

Filosoofia:

2) kritiseerib

3) analüüsib

4) argumenteerib

5) abstraheerib…

Filosoofia meetodid

Mille suhtes on filosoofia kriitiline? Eelarvamused, käibetõed,

iseenesestmõistetavused, teooriad, järeldused, arvamused, eeldused jne.

Filosoofia on ka enesekriitiline!

Filosoofia otstarve

“Filosoofia ei ole õpetus, vaid tegevus […] Filosoofia peab mõtted, mis muidu on justkui ähmased ja hajusad, selgeiks tegema ja teravaiks piiritlema.” (L. Wittgenstein)

Filosoofia otstarve

Filosoofia jõud:

2) Küsimärgistav

3) Olemustav

4) Keeleline

5) Kujutlus

6) Ühendav

7) Tähendustloov

(Saarinen, E.)

Allikad:

Berlin, I. 1998. Filosoofia otstarve. – Valik esseid. Tln. Danto, A. C. 2000. Filosoofilise mõtlemise eripära. – Ühendused

maailmaga. Filosoofia põhimõisted. Tln.Salumaa, E.1992. Filosoofia ajalugu I. Tln.Wittgenstein, L. 1996. Loogilis-filosoofiline traktaat. Tartu.Saarine,E. 1999.Symposium. Filosoofiaõpik. Tallinn.Meos, I. 2002. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn. Illustratsioonid: www.google.com http://www.flickr.com/creativecommons/