Müüdid ja legendid

Õpilase entsüklopeedia

SisukordSissejuhatus 6

EUROOPA 8

Universumi loomine 10

Titaanid ja nende lapsed 12

Kronose kukutamine 14

Kaksteist olümplast 16

Inimkonna loomine 18

Aphrodite ja Hephaistos 20

Pygmalion ja raidkuju 21

Pandora laegas 21

Muusik Apollon 22

Delfi oraakel 23

Daphne kimbatus 23

Athena kingitus 24

Arachne ülbus 25

Allilm 26

Persephone röövimine 27

Vembumehed 28

Heraklese vägiteod 30

Orpheus ja Eurydike 34

Perseus ja Medusa 36

Theseus ja Minotauros 38

Bellerophontes ja Pegasos 40

Ikaros kukub alla 41

Iason ja argonaudid 42

Kreeka merejumalad 44

Oidipuse tragöödia 46

Trooja sõda 48

Allilma jumalused 52

Odysseuse teekond koju 54

Orestes kohtu all 58

Aenease ülesanne 60

Kodukoldejumalanna Vesta 62

Kevadejumalanna 63

Pomona puuviljaaed 63

Maailma loomine 64

Maailmapuu 66

Tark Odin 68

Thori vasar 69

Loki ja Baldr 70

Ragnarök 71

Sõrmuse saaga 72

Võimatud ülesanded 74

Beowulf 78

Hea jumal 80

Noor poeg 81

Cúchulainni saatus 82

Kurb Deirdre 83

Originaali tiitel:

Myths, Legends & Sacred Stories

A Children Encyclopedia

Koostanud Philip Wilkinson

Esmatrükk Suurbritannias 2019. aastal

Dorling Kindersley Limited,

80 Strand, London, WC2R 0RL

Copyright © 2019 Dorling Kindersley Limited

A Penguin Random House Company

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi

reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste

vahenditega ega mingil muul viisil kasutada,

kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine,

ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-0-2412-9692-9 (ingl k)

ISBN 978-9985-3-5051-5 (eesti k)

© Tõlge eesti keelde. Tõnis Värnik, 2021

Tõlke toimetanud Eda Posti

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2021

www.varrak.ee

www.facebook.com/kirjastusvarrak

vaata ka

www.dk.com

www.varrak.ee

Finn MacCumhaill 86

Nooruse maa 87

Pwyll ja Rhiannon 88

Pryderi kadumine 89

Brâni pea 90

Lleu võitlused 90

Kivisse peidetud mõõk 92

Püha Graali otsimas 94

Lugu Sir Lanceloti reetlikkusest 95

Robin Hoodi seiklused 96

Müütilised asjad 98

Nõiamoor Baaba-Jagaa 100

Vassilissa pääsemine 101

Kaštšei surm 102

Ivan ja tulilind 104

Näkineid ja kuningapoeg 105

AASIA 106

Jumalate sünd 108

Marduk loob Babüloni 108

Inanna allilmas 110

Türann Gilgameš 112

Baal tõuseb võimule 114

Hirmuäratav Anat 115

Müütilised relvad 116

Tešubi triumf 118

Õige ja Vale 119

Võitlus kurjusejõududega 120

Rustam ja Sohra b 122

Taevajumal ja tema loomistöö 124

Kotkaste toidulaud 125

Suured valitsejannad 126

Pan Gu loob universumi 128

Suur veeuputus 129

Kolm ametimeest 129

Nefriitkeisri õukond 130

Kaheksa surematut 132

Taevane ammukütt Yi 134

Ahvikuninga seiklused 136

Izanagi ja Izanami 140

Amaterasu ja peegel 142

Rebasnaine 144

Okuninushi heateod 145

Kintaro 146

Müütilised olendid 148

Loojajumal Brahma 150

Ookeanivee segamine 152

Hävitaja Šiva 154

Suur jumalanna 156

Ra ma teekond 158

Višnu avataarad 162

Suur sõda 164

AAFRIKA 168

Ra loomistöö 170

Ptahi loomistöö 171

Osirise surm 172

Egiptlaste hauatagune elu 178

Egiptuse jumalannad 180

Anansi tembud 182

Ife loomine 184

Esimesed kariloomad 186

Kanna ja öö tekkimine 187

/Kaggen ja maailmapuu 188

Nõiduslikud olendid 190

Mwindo seiklused 192

AMEERIKA 194

Sulismadu 196

Asteekide loodusejumalad 200

Kangelaskaksikud 202

Saatus ja õnn 206

Viis loomise ajastut 208

Inkade riigi algus 210

Inkade jumalad 212

Kerjusjumal 214

Metsaema 215

Öö loomine 215

OKEAANIA 216

Ahne Lumaluma 218

Vikerkaaremadu 220

Müütilised õed-vennad 222

Õeksed Wawilakid 224

Maoori jumalad 226

Maui vägiteod 228

Sõnaseletusi 232

Register 234

Tänuavaldused 238

6

SissejuhatusJuba ammustest aegadest on inimesed üksteisele lugusid rääkinud.

Lugusid maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda

põhjustanud üleloomulikest olenditest – jumalatest ja jumalanna-

dest, kangelastest ja kangelannadest – nimetatakse müütideks.

Lugusid sündmustest, mis võib-olla võisidki toimuda, või inimes test,

kes võisidki kunagi elada, nimetatakse sageli legendideks. Mõne

loo aineks võivad olla kultuuri või usuga seotud sündmu sed, mida

ümbritseb teatud pühapaiste. Kõik niisugused lood, ükskõik kui

uskumatud nad ka ei tundu, peegeldavad inimeste tegelikku elu:

need räägivad sellest, kuidas elasid inimesed väga ammu ja mida

nad tänapäeval usuvad.

LUGUDE EESMÄRK idMüüdid ja pühad lood aitas

deinimestel mõtestada nend

skeidolemasoluga seotud ras

ailmküsimusi. Kuidas maa

mesedtekkis? Kust on inim

eist, kuitulnud? Mis saab me

ldavad sureme? Samuti võimal

gusteleneed anda seletuse niisug

maa-loodusnähtustele nagu m

värinad ja tormid.

LUGUSID KOGU MAAILMASTPeaaegu igal tsivilisatsioonil nii minevikus kui ka tänapäeval on hulk

oma lugusid. Algselt anti neid edasi jutustades, näiteks lõkke ümber

istudes, või siis laulude ja tantsudega, kusjuures mõnel pool maailmas

käib see nii tänapäevalgi. Palju lugusid on meile teada ka kirjalike

allikate, sealhulgas savitahvlite või papüürusrullide vahendusel. Ükskõik

millest need räägivad, muutuvad kõik lood aja jooksul ja see seletab,

miks palju üksikasju varieerub ja miks jumalatel võivad olla eri nimed.

kiri.Iidne maiade piltkirjas käsikkiriIidne maiade piltkirjas käsik

b univer-Hindude jumal Brahma loobos jumalsumi pärast seda, kui on kood. Višnuga lootoselehel ilmunu

7

MAAILMMMAAGILINE Mon meie maailmast väga erinev. mMüütide maailm

kummalised ja üleloomulikudkSeal tegutsevad

muvat ei saa alati loogiliseltimolendid ning to

võib see maailm vägagi sarnanedavseletada. Samas

tegelased on silmitsi samasugustet meie omaga, sest

eie – näiteks armastuse, kurbuse võimetunnetega nagu m

madki ilmutavad niisuguseid jooni mkadedusega – ja nem

ameel. See teebki müüdid iseäranishanagu vaprus või pah

n neis kõik tuttav, vahelonhuvitavaks – vahel o

kummaline.

ÜHISED TEEMADMüüdid ja pühad lood ühes maailma nurgas

erinevad oluliselt samasugustest lugudest mujal.

Siiski räägivad need samadest asjadest, näiteks

maailma loomisest, surnute riigist, traditsioonide

tekkimisest ning hea ja kurja võitlusest. Väga

palju on juttu suurtest jumalatest, kes valitsevad

niisuguseid erinevaid eluvaldkondi nagu ilm või

armastus, aga ka petturitest ja sulidest ning

tegelaste võimest võtta kellegi teise kuju.

UR INSPIRATSIOONIALLIKASSUUade jooksul on müüdid andnud inspiratsiooni nii raamatute ( James Aega

ce’i „Ulysses”) ja muusikateoste (Richard Wagneri „NibelungideJoyc

mus”) ning maalide (Peter Paul Rubensi „Aheldatud Prometheus”)sõrm

omiseks. Isegi tänapäeval ammutavad filmid ja arvutimängud ainest loo

pmata mitmekesisest ja keerulisest müütide maailmast.lõp

straalia aborigeenide puukooremaal kujutab Ausmalumat ja püha Lum mardayin’i riituse jõudu.nn

Tulise hingeõhuga koletis – kimäär – vanast Kreekast.

Kivile maalitud pildil on kujutatud Egiptuse mütoloogia tähtsaima jumala, kullipäise päikesejumala Ra austamist.

Euroopa rahvaste müütides,alates Vana-Kreeka jumala-test ja jumalannadest ninglõpetades Skandinaaviavembumeeste ja koletistega,leiame vägagi ettearvama-tuid tegelasi, kes on vahelvägivaldsed, vahel head jaarmulikud. Ehkki needmüüdid pole enam osapraegustest uskumustest,kirjeldavad need maailma,kus jumalustel on võimalikinimeste elu otseselt mõju-tada ja muuta kõike niiarmastuses kui ka sõjas.

EU

RO

OPA

Kreeka vaasil võitlevad Kreeka ja

Trooja sõdalased langenud kangelase

Patroklose surnukeha kohal. Patroklose

surm kujunes pöördepunktiks Trooja

sõjas ja sundis Achilleust uuesti

võitlejate ridadesse astuma.

Universumi loomine Vanadel kreeklastel oli universumi tekkimise ning jumalate ja jumalannade päritolu

kohta mitu lugu. Tuntuima müüdi peategelased on maajumalanna Gaia ja kõikide

jumalate esiisa Uranos, kes lõid maailma ja esimesed elusolendid.jumalate esiisa Uranos, kes lõid maailma ja esimesed elusolendid.

lguses ei olnud midagi lg

peale mõõtmatu jap

meda tühjuse, mida pim

nimetati kaoseks. Sellest n

olematusest tekkis kaks

loovat jõudu: Gaia ehk

maa ja Uranos ehk

taevas. Kui need kaks

jõudu kohtusid, lasi

Roomlased

võtsid üle

enamikuenamiku

Vana-Kreeka

jumalatest, aga

andsid neile oma

nimednimed.

Uranos vihmal langeda Gaia pinnale.

Maapinnal voolavad veed moodus-

tasid suure Okeanose jõe (vt lk 12),

mis ümbritses maad igast küljest.

Seejärel lõid Gaia ja Uranos künkad

ja mäed.

ESIMESED ELUSOLENDIDKui looduskeskkond oli valmis,

sünnitas Gaia palju lapsi, kellest said

maa asukate eellased. Nende hulgas

oli ka kolm kükloopi ja kolm

sajakäelist hiiglast. Kükloobid olid

määratu jõuga ühesilmalised

hiiglased. Kükloobid olid osavad

käsitöölised ja nad tekitasid vahel

välku ja müristamist, mis vapustasidv

maailma. Sama hirmutavad olid ka

hiiglased, kellel oli sada kätt ja

viiskümmend pead.v

Uranos tundis, et kükloopide ja

hiiglaste jõud ning oskused ohusta-

vad teda ja kartes nende rünnakut,v

pani ta nad kinni allilma (vt lk 26).

Olematusest tekkis kaks loovatjõudu: Gaia ehkmaa ja Uranosehk taevas.

◀ EMAKE MAARoomlaste vaste kreeklaste

Gaiale oli Emake Maa

(ladina keeles Terra

Mata), kes on siin kuju -a

tatud lapse, puuviljade

ja lilledega, mis kõik

sümboliseerivad

loovust ja viljakust.

11

EU

RO

OPA

E

Kreeka maailma loomise teine variant Käägib jumalanna Eurynomest, kes võttis ruvi kuju ja munes hiigelsuure muna. t

Madu Ophion keris end muna ümber, et Mseda haududa. Kui muna oli valmis, skoorusid sellest Uranos, Gaia, mäed ja kõed, planeedid, tähed ning kõik muu jõolemasolev. o

▲▲ SAJAKÄELISED HIIGLASED SAJAKÄELISED HIIGLASEDUranos pagendas need hiiglased allilma

kaugeimasse nurka, mis kandis nime

Tartaros (vt lk 26). Seal pidid nad valvama

hingi, kes pärast surma Tartarosse saadeti.

KÜKLOOOBID ▶Kolm ühesilmalist t kükloopi

olid oskuslikud ehitajad,

käsitöölised jja sepad.

Edaspidi sünnitas Gaia veel titaanid,

väga tugevad üleloomuliku jõuga

hiiglased, kellest said Kreeka kõige

esimesed jumalused. Titaane oli 12:

kuus meest – Okeanos (vt lk 12),

Hyperion, Iapetos, Koios, Kreios ja

Kronos (vt lk 12) ja kuus naist –

Rhea (vt lk 12), Phoibe, Tethys

(vt lk 12), Theia, Themis (vt lk 12) ja

Mnemosyne. Nende kõikide juht oli

noorim titaan Kronos. Teine tähtis

titaan oli Kronose vend Iapetos, kelle d Iapetos, kelle

järeltulijad olid esimesed inimesed.

Naistitaanid sünnitasidd jumalate ja

jumalannade järgmise põlvkonna,

kusjuures Rhea tõi ilmale viis

jumalat, kes said tuntuuks kui

olümplased (vt lk 16–117).

KRONOSEVALITSEMISAEG Gaiale ei meeldinud küklooopide ja

gigantide allilma vangistammine ja nii

keelitas ta oma poega Kronnost tapma

Uranos ning võtma üle tema koht k h

maailma valitsejana. Gaia valmistas

Kronosele isa tapmiseks sirbi. Kronos

palus ülesande täitmiseks abi

vendadelt. Hyperion, Iapetos, Kreios

ja Koios nõustusid, aga Okeanost ei

õnnestunud Kronosel abiliseksõnnestunud K

meelitada.

t titaani suutsidki vägevat Neli tugeva

hoida, et Kronos saaksUranost kinni

ppa. Surres pani aga vanaisa sirbiga tap

ele needuse, öeldes, etjumal Kronose

ad ta oma pojad (vt lktemagi tapava

ose surma järel sai14–15). Urano

aanide juht ja maailmaKronosest tita

valitseja.

ALGMUNA

Pärast Pärast Uranose surmaUranos saiatitaanide kuningaks ja maailma valitsejaksKronos.

22

EU

RO

OPA

Muusik Apollon Olümplane Apollon oli päikese-, ravitsemis- ja ennustamisjumal. Samuti olevat ta

mänginud hästi lüürat (Vana-Kreeka keelpilli) ja teda hakatigi seostama muusikaga.

Rooma luuletaja Ovidius kirjutab Apolloni ja Marsyase muusikalisest võistlusest, mis

lõppes ühele osalistest kohutavate tagajärgedega.

Apollonil oli püha veisekari, mille

eest ta hoolitses. Jumalate

käskjalg Hermes (vt lk 28)

kadestas Apollonit selle

karja pärast, sest ta oleks

neid toredaid loomi

endale tahtnud. Ühel

päeval märkaski

Hermes, et karja ei

valvata, varastas

loomad ja peitis

need Pylose saarel

ühte koopasse.

Apollon uuris välja,

kuhu Hermes tema

loomad on peitnud, jaa

läks jumalate käskjala

juurde oma vara tagasi

nõudma.

Koopasse jõudes nägi

Apollon Hermest mängimas

lüürat, mille ta oli valmistanud

loomasooltest ja kilpkonna kilbist.

Hea muusikuna oli Apollon lüüra-

helidest sedavõrd võlutud, et oli nõus

jätma loomad Hermesele, kui saab

endale vahetuskaubaks lüüra.

◀ MARSYASE VILESPILLMarsyas püüdis Apollonit võistumängimisel

võita aulost puhudes. Aulos oli Vana-

Kreekas populaarne muusikainstrument.

◀ APOLLON JA TEMA LÜÜRA Apollon oskas eriti hästi mängida

lüürat. Tema õpetas ka Orpheust

(vt lk 34–35) seda pilli mängima. (

VÕISTUMÄNGIMINE Apollon õppis lüüramängu kiiresti

ära ja teated tema mänguoskusest

levisid nii lähedal kui ka kaugel.

Saatür (inimese ülakeha ja kitse

tagakehaga olend) Marsyas mängis

imehästi kahe toruga vilespilli aulost,

mille ta ise oli leiutanud. Ühel ülbuse-

hetkel kutsus Marsyas Apolloni võistu

mängima ja jumal nõustus tingimusel,

et võitja võib karistada kaotajat just

nii, nagu soovib. Saatür n

oli enese võidus niio

kindel, et nõustuski

pikemalt mõtlemata. pi

Apollon ja MarsyasAp

lid väga võrdsedol

uusikud ning nendemu

õistlust kuulamavõ

ogunenud rahvahulkko

i suutnud võitjatei

määrata. Siis pakkusmä

Apollon lahenduse: otsusAp

angetatakse seejärel, kuilan

mõlemad on mänginud omamõ

pilli, rippudes pea alaspidi. pil

Kuna lüüra on keelpill, oli sedaKu

kergem mängida sellises asendis,ke

Marsyase aulost oli aga pea alaspidi

väga raske mängida. Võitjaks kuulu-

tatigi Apollon, kes otsustas karistada

Marsyast ülbuse (vt lk 40) eest nii, et

sidus ta puu külge ja tappis siis.

Apollon ja Marsyas olid võrdsed muusikud ningdvõistlust kuulamakogunenud rahvahulk eisuutnud võitjat dmäärata.

232

EU

RO

OPA

Daphne kimbatus Loo nümf Daphnest leiame Rooma kirjaniku Ovidiuse raamattust

„Metamorfoosid”. Jutustus räägib Apolloni armastusest Daphnne

vastu ja sellest, kuidas Daphne muutub loorberipuuks.

DelfioraakelEnnustamisjumal Apollon andis Delfi preestrinnale võime

tulevikku ette näha. Oraaklina tuntud preestrinna ettekuulutusi

oli aga tihtipeale raske mõista.

▲ ORAAKLIGA NÕU PIDAMAS Külastajatel oli võimalik kohtuda oraakliga

ainult teatud päevadel ja tihti tuli selleks

järjekorras seista. Preestrinnad edastasid

oraakli ennustusi, mida ta tegi kolmejalgsel

toolil istudes.

Apolloni ema titaan Leto rääkis

Apollonile, kuidas teda oli

kimbutanud maokujuline koletis

Python. Apollon ajas Pythonit Kreekas

taga kuni Delfi linnani, kus põhjustas

suure segaduse. Jumal ajas koletise

nurka ja laskis teda mürginooltega,

kuni too suri. Delfi elanikud

rõõmustasid selle üle väga ja ehitasid

Apollonile tänutäheks templi. See

meeldis Apollonile ja ta andis templi

tähtsaimale preestrinnale tuleviku

ennustamise võime. Preestrinna sai

tuntuks kui Delfi oraakel ja tema

juures käis palju inimesi, kes tahtsid

oma tulevikku teada. Paraku oli

preestrinna jutt tihtipeale segasevõitu

ja tema ettekuulutustest oli raske aru

saada. Nende segasest olemusest

hoolimata täitusid oraakli ennustused

alati, sageli küll imelikul kombel

(vt lk 46–47).

Armastusejumal Eros oskas

iseäranis hästi kasutada oma

vibu ja nooli. Läkitades kuldse otsaga

nooli inimeste või jumalate süda-

meisse, sütitas ta neis armastuse. Kui

vibuküttide kaitsja Apollon pilkas

Erose vibulaskmisoskust, otsustas

viimane talle kätte maksta.

Eros laskis Apollonit oma kuld-

otsaga noolega ja pani ta armuma

nümf Daphnesse. Daphnet aga laskis

Eros tinaotsaga noolega, mis sundis

teda Apolloni armastust tagasi

lükkama. Armunud jumal üritas igatti

Daphne armastust võita, too aga ei

võtnud kuidagi vedu. Apolloni eest

põgenedes palus Daphne Zeusil

muuta end millekski niisuguseks,

mille vastu Apollon huvi ei tunneks,

ja nii muutis Zeus ta loorberipuuks.

Kui Apollon viimaks asjast aru sai,

valmistas ta loorberiokstest pärja ja

kandis seda alati peas nagu krooni.

◀ LOORBERIPUU Nümfi muutumist

kujutaval skulptuuril

t kasvavad Daphne peas

ja kätest välja loorberi-

puu oksad. Kui Daphne

oli muutunud loorberi-

ile puuks, sai sellest Apolloni

püha puu.

Saatus ja õnn ljudes kultuurides leidub jumalaid, kellel arvatakse Pal

evat võimu kontrollida inimeste elu, õnne ja saatust.ole

geli on neid jumalaid või jumalannasid kolm. Nad võivadSag

ua inimeste ellu järske ja mõnigi kord hirmsaid muutusi, tuu

istõttu inimesed neid kardavad ja kummardavad.mi

▲▲ MOIRAD MOIRADMoirad on Kreeka müütoloogias

kolm saatusejumalannnat, kes

ketravad inimese elulõõnga ja

lõikavad selle katki, kuui tal on

aeg surra. Need jumallannad

on Klotho (paremal), LLachesis

(keskel) ja Atropos (vaasakul).

Rooma müütides nimeetatakse

neid parkadeks.

◀ SHAIumal onEgiptuse saatuseju

ab, kui Shai. Tema otsusta

ja onkaua keegi elab, j

üle kohal, kui hinge

kohut allilmas Duatis k

mõistetakse.

▼ NORNIDKolm tarka naist, keda hüüti

nornideks, määrasid Põhjala

maailmas kõikide saatuse.

Nad võtsid ka Saatuse allikast

vett, et kasta maailmapuu

Yggdrasili juuri.

◀ GANEŠA Gandipeaga hinEleva ndu

al Ganeša juma

lk 156) on (vt l

tud kui takistutunt uste

valdaja. Sedakõrv

õnne jumalat hea õ

takse ka seostat

miste ja teadm

misega. õppim

nešal on alati käes Gankirves, millega ta

põrmustab kõik akistused oma teel. ta

207

LAKŠMII ▶Hindu jumalanna Lakšmı

tagavat enda kummardajatele

jõukuse ja hea õnne. Ta on

hindude ühe tähtsaima

jumala Višnu naine.

CAMAXXTLI ▶Camaxtli on mmaiade

saatuse-, küttimisse- ja

sõjajumal. Mõnneski

maiade looos

väidetakse, et temma

on jumal, kees

andis esimesenna

inimestele tulle.

FOORTUNA ▶a-RoomaVana a mütoloogias

Fortunaon a saatuse- ja

ejumalaõnn anna. Teda

kujutattakse tihti

sesarvegaküllus a (see on

lilli ja putäis l uuvilju),

s sümbolmis liseerib

ust ja viljrikku jakust.

◀ GEFION Gjala müütides oPõhj on

ion põllunduse Gefi e

g jõukuse ja maning aa

alanna, kedajuma

e rohkemkõige

tatakse seost

dmisega.künd

takse, et ta Usut

head õnne. toob

◀ AN XING SA(vasakul), Lu Shou

el) ja Fu (paremal) (keske

ustavad kokku San moodu

(„kolm tähte”). Xingi

takse, et need kolm Arvat

na õnnejumalat Hii

agavad austajatele ta

ika elu, staatuse ja pi

ahalise edu. ra

mboliseeriLootos süm ib üllust. õnne ja kü