meilTallinna Järveotsa Gümnaasium

Aprill 2010 | Nr 22 |

Meie Esitame Is

e Lugusid

Tuleb ToiTuda miTmekesiselT, eT orga-nism saaks kõik vajalikud ToiTained

Mark proovis toituda portsionitest, mis olid võrdelised koolilõuna hinnaga

Kas noorus on hukas? Kas alko-hol on TJG noore uus kaaslane? lk 12-13

TJG kuld-m e d a l i s t i d avaldamas vi-hjeid, kuidas samuti jõuda kuldsele ees-märgini. lk 8-12

Kalamaksa-õli, rohkelt meiki ja palju lõbu - ikka see rebaste ristimine. lk 4-5

2 nr22 | Aprill 2010

PeaToimeTaja veergOli teise novembri hom-

mik – esimene päev asend-uspinnal. Ma mäletan selgelt hetke, mil esimest korda as-tusin hoonesse. Kool oli tol-mune igast nurgast, värv nii seest kui ka väljast oli tuhm ja vigu vaatas vastu igast suu-nast. Maja oli elutu. Mida mul loota oli – asub Mustamäel, see on ikkagi asenduspind ja paremad koolid on alati kasutuses. Ma ei kujutanud ette, et kool võiks kolhoosi meenutada. Mind hirmutas mingil määral mõte õppida terve kooliaasta lõpuni siin.

Ma polnud ainuke, kes nii arvas. Klassi- ja kooli-kaaslased on kurtnud mit-mete asjade üle kogu selle aja jooksul, mis oleme veet-nud siin. Alates lagunev-ast laest poiste tualetis ja seinte küljest kukkuvatest radikatest. Pidasin uut maja ebameeldivaks kohaks ja minuga nõustusid mitmed.

Ühel päeval aga hakkasin mõtlema, et ma ei saa midagi teha. Ma ei hakka oma raha kulutama kooli remondiks ja koolilgi pole raha võõra maja pisiremondiks – kõigel sellel ei oleks mõtet. Sestap lõin virisemisele ja kurtmisele käega. Ma läbin selle klassi siin tolmurohkes hoones.

„Üksnes eluraskused õpetavad eluhüvesid hin-dama.“ (Johann Wolfgang Goethe). Ma mõistan, miks oleme siin asendus-pinnal. Teeme seda ju hea eesmärgi nimel. Tegelikult on ju tühiasi õppida kolm neljandikku õppeaastast võõras kohas selle nimel, et järgnevad aastad saaks nautida kooli, kus on tehtud kapitaalremont. Oma endist, aga uuendatud tuttavat.

Veedetud aeg asend-uspinnal pole üldiselt kõige meeldivam olnud. Häirivaid faktoreid tundub palju - alates koolihoone ilmest kuni väidetavate varguskatseteni. Samas, sõbrad, lähedased ja huviringid on kõik need päevad talutavamaks tei-nud. Ka kõige pimedama-tel aegadel paistab valgus.

Kurtmise asemel os-kan soovitada ainult paari asja: kannatage lihtsalt ära – elus tuleb ikka ette muu-tusi, arvestage sellega, et järgmisel aastal läheb pa-remini ja leidke rõõmu ka kõige väiksematest asjadest.

meie luuleõhTu 25. novembril 2009 toimus raamatukodus TJG tra-

ditsiooniline luuleõhtu, kus sel aastal loeti Lydia Koidula ning Elo Viidingu luuletusi. Esitati ka kaks omaloomingulist pala. Luulekonkurssi korraldatakse eelkõige selleks, et valida XII Koidulauliku luulekonkursile kooli esindama kolm õpilast. (Sel aastal toimus Koidulauliku konkursi Tallinna eelvoor 7. detsembril). Muidugi saadakse luule lugemiseks kokku ka lihtsalt luulelugemise huvist ja koosolemise rõõmust.

Vabama õhkkonna nimel esineti sujuvas järjekorras. See, kes tundis, et on valmis esitama, luges oma luuletuse. Loeti ka paaris üks Elo Viidingu luuletus. Parimad valis välja õpetajatest ja õpilastest koosnev žürii, nendeks osutusid 9a klassist Elina Kersa (L. Koidula “Kui vähe!”; E. Viiding “Maret Õismäelt”) ja Grete Teigamägi samuti 9a klassist (L. Koidula “Lahkudes”; E. Viiding “Maret Õismäelt”), kelle juhendajaks oli õpetaja Chris-Evelin Luik. Samuti valiti välja Angela Tibar 11a klassist (L. Koidula “Ise tahtsid”; E. Viiding “Kirjandusseminaril”), keda juhendas õpetaja Tiina Kadopa.

Elo Viiding “Kirjandusseminaril”

Poeesia räägib stereo Diskursus ja distsipliinühtesse astuvad üle minu. Kompavad teineteist.Kapihomo urineerib pidulauale, totaalne akt.Hüääninäoga, lameda rinna, risoomsete mõtetega - ületab vett.Filosoofia ja psühhoanalüüs ütlevad mullemida pean tegema, kui keegi surnud,kui mul ei ole järglasi.Kui mul on tegemata leinatöö.Kui kerjused lähevad läbi linnaväravateja asteroidid maailma laual mängivad malet.Kui absoluutsest kuuljast saab korraga kurt.

Esitas: Angela Tibar 11a

Meriliis Kundla “Masendus”

On asju, millest sinuga rääkida tahaks,kuid ma vaikin vaid.Palun ära saa pahaseks,nagu eelmine kord said.Tean, et see piinab sind,kuid, kallis, tea,veel rohkemgi piinab mind -mina ju tegin vea.Tahaks lahkuda siit,kuhugi kaugele minna.Kus on küll teeviit,mis näitaks suunda sinna?

Esitas: Meriliis Kundla 11b

Peatoimetaja: Mark Gantsovski 11b Reporterid: Keddy-Liis Segasaar 11b, Aliide-Maria Taela 10a, Karolin Aariste 10a, Jaanika Lehenurm 10a, Liivia Talvik 9b Fotograafid: Anete Pelmas 12a, Markus Kraavi 12b Küljendaja: Rain Tibar 12b Korrektor: Pille Slabina Vilistlaste Vaimne Vennaskond: Aiki Arro, Laura Järvpõld, Sigrid Sihver, Rasmus Vare

Niisamaolija: Klemen Slabina

Foto: Markus Kraavi

3nr22 | Aprill 2010 Üritused

harku järve jooks 2009 Markus Kraavi

11. septembri hom-mikupoolikul kogunesid Järveotsa gümnaasiumi noored taaskord rohekat tooni veekogu Harku järve äärde, et sellele ring ühel või teisel viisil peale teha. Silma torkas aga kahjuks õpilaste passiivsus. Seda eriti güm-naasiumi seltskonnas, kus seiklusraja läbisid paljud paralleelklassid ühiselt. Kuna tegemist on kooli vanima traditsiooniga, siis ootaks ka õpilastelt rohkem innukust ja entusiasmi ürituse osas. Tuletan meelde, tegemi-st pole vaba päevaga!!!

Nende silmist, kes aga osa võtsid, võis lugeda ra-hulolu. Kohapeal olnute suust ei olnud kuulda hala ega vingumist toimuva suhtes.

Rada sai juba kolman-dat aastat järjest läbida ka-hel eri moel - kas klassika-liselt joostes või lahendades seiklusrajal ülesandeid. Viimatimainitud võimalus polnud mõeldud üksiküri-tajatele vaid klassikollekti-ividele, sest kõik ülesanded nõudsid vähemalt viie in-imese osavõttu. Igas punk-

tis ootasid õpilasi õpetajad, kes seletasid ära ülesande sisu, kontrollisid selle soori-tamist ja mõõtsid ka aega. Võitjaks sai see grupp, kelle ülesannete koondaeg kõige väiksem oli. Esimene proov-ilepanek oli kohe päris raja alguses. Seal oli vaja ten-nisepallid umbes 6-7 meetri pealt kasti visata. Pealtnäha tundus see kerge, kuid kes-kmiselt saadi 15st pallist 2-3 sisse. Teine ülesanne viidi läbi rennidega, mille sees tuli ping-pongi palli ühe puu juurest teise puu juurde transportida. Kolmandaks katsumuseks oli kolm inim-est läbi puuoksa külge seo-tud hularõnga tõsta. Neljas ja ilmselt ka füüsiliselt kõige raskem katsumus oli vedada inimest kanderaamil, et ta saaks pallid toimetatud üh-est kastist teise. Palle oli päris mitu ja vahemaa para-jalt pikk. Raske polnud mitte ainult kanderaamiga jooksja-tel vaid ka kanderaamil kan-taval, sest tema pidi sellest elu hinnaga kinni hoidma.

Gümnaasiumi arvestus-es said ülesannetega kõige kiiremini hakkama kõige vanemad ehk abiturientide ühisvõistkond. Abituriendid

pidid sooritama ka lisaül-esande ja seda ainult selle pärast, et Paldiski maanteel liiklusohtlikke olukordi enne-taval armastatud inglise keele ja filosoofia õpetajal Klemen Slabinal igav hakkas. Tan-tsisime autode möödudes jenkat ning seejärel teatas filosoof rõõmsalt, et meid on lihtsalt nö tillist tõmmatud. Abiturientide võidule aitas kindlasti kaasa ka nende värvikirev kostüümivalik

(väike vihje teistele võistle-jatele järgmiseks aastaks).

Klassikalises ümber Harku järve jooksus pakkus enim kõneainet ja pinget gümnaasiumi noormeeste finiš, kus Taavi Rand edes-tas väga napilt oma klas-sivend Andreas Peetret. Ka kolmas koht läks 11A klassi. Selle sai Madis Kütt. Järg-nevas tabelis on ära toodud jooksude eri vanuseg-ruppide kolm parimat.

5.–8. klass (tüdrukud)1. Kristianna-Maria Haponen, 7b 2. Carol-An Hälvin, 8a 3. Grete Regina Severt, 8c

Abituriendid läbivad seiklusrada omadel, kuid huvitavatel viisidel

5.–8. klass (poisid)1. Marti Medar, 7b 2. Peeter Klein, 6a 3. Henry Ševtšenko, 6b

9.–12. klass (poisid)1. Taavi Rand, 11a 2. Andreas Peetre, 11a 3. Madis Kütt, 11a

9.–12. klass (tüdrukud)1. Triin Roomet, 10a 2. Anželika Aleksejeva, 11a 3. Keddy-Liis Segasaar, 11b

4 nr22 | Aprill 2010Üritused

r e b a s T e r e T s i m i n e

Anete Pelmas

Esimesed retsimise ideed keerlesid kiirematel mõtlejatel juba suve hakul peas. Kui sügis kätte jõudis, siis aega ei raisatud. Juba 1. septembril hakati asja aja-ma, tõsisem töö algas aga paar päeva hiljem. Kogusime nimekirjad, jagasime reba-seid, mõtlesime ülesandeid ja tegime muid ettevalmistusi.

Päev I (23. sep-tember 2009)

Märkamatult oligi käes juba 23. septembri hommik, kui ootasime abiturientidega kooli ees rebasekutsikaid. Esimeseks ülesandeks oli neil oma koolikotid meile jätta ja asjad Maxima kilekot-tidesse asetada. Selle vastu protesti välja ei näidatud. Kiirelt jagunesime grup-pidesse, abituriendid tut-vusid oma rebastega ja vastupidi. Nagu traditsioon-iks saanud, siis maalisime oma rebastele ka vastavad

näod pähe ja tugevdasime nende luid ning organismi kalamaksaõliga. Teravamaid elamusi pakkus hambape-su sinepiga. Rebastele anti ka käsk endal saba taha siduda! Tublimatel säilisid need lausa kolm päeva.

Kunstivahetund nägi ette oma ninaga autopor-tree joonistamist. Ühel poi-sil tuli aga ülemeelik tuju ning paberile sai maalitud oma meheau, mille peale taibukamad kaaslased talle sama ka otsaette joonistasid ja tõdesid, et „On jah täitsa sinu nägu!”.

Teate ju kõik, et keemia klassi valamud on väga mu-gavad prügikastid ja laua alla on alati hea nätsud paiguta-da. Tegime keemia õpeta-jale suure teene ja lasime rebasekutsikatel puhastada valamud ning plastmassno-aga kraapida puhtaks laua alused. Kui valamud said läi-kima, siis nätsu puhastamise-ga nii hästi toime ei tuldud.

Spordilembesed said

oma jooksuhimu rahul-dada teatejooksuga, mille olime loomulikult võimalikult keerukaks mõelnud – enne jooksmist oli vaja grupi peale kaks liitrit gaasilist jooki ära juua ja loomulikult ei pääse-nud keegi ka ilma peapööri-tuseta. Edasine jooksmine nägi välja üsna totakas, kuid sellega ei olnud asi veel lõp-penud. Nimelt pidi viimane igast võistkonnast endale ümber siduma nööri, mille otsas rippus pliiats ja see oli vaja ilma käte abita pudelisse saada. Millegipärast läks os-adel aga juhis vist kõrvust mööda, sest nähtavasti üri-tas üks meeskond seda ül-esannet suuga lahendada.

Ka söögivahetunnid olime omamoodi lahenda-nud. Esimesel päeval oli re-bastel au toitu manustada jäätisepulkade abil. Tuli ka kord, kus suppi söödi kah-vli ja kõrrega, ning kolmanda päeva ülesandeks jäi ük-steise söötmine ja jootmine. Ei pääsenud ka need, kes

ei ole sööjad, nemad pidid nimelt terve gümnaasiumi järelt koristama ja oma sõbra-likku abikäppa pakkuma.

Peale tunde oli vaja rebastel oma kotid kätte saada, kuid see ei käinud niisama palumise peale. Tuli ikka veidi ajusid ragistada. Esimene kord hariti reba-seid geograafiaalaste tead-mistega, järgneval päeval pidid nad jagama oma teadmisi kirjanduse kohta ja kolmas päev lahendati matemaatilisi ülesandeid. Kõige suurema punktisum-maga võistkond sai oma kotid esimesena kätte.

Ja nii siis mindigi rõõm-salt kodupoole, esimene päev selja taga ja kotid tervena tagasi saadud. Ootusärevus tuleva ees!

Päev II (24. sep-tember 2009)

Teine päev algas nagu ikka nägude tuunimise ja kalamaksaõli söömisega. Nii mõneltki krimpsus näolt võis välja lugeda, et see just mai-

Rebastele lubati mõni hetk, et jäädvustada ennast pärast põnevat sündmust

5nr22 | Aprill 2010 Üritused

tsvam kogemus ei olnud. Sel hommikul vahetati koolikotid aga ämbrite vastu, mis tuli igaühel endal kodunt kaasa haarata ja kellel polnud, see tassis asju käes! Seekord olid rebased kohustatud endale ka kõrvad pähe tegema, tublimatel olidki!

Selle retsimise eripära oli see, et igal abituriendil oli oma rebane või rebased. Ühte vahetundi siis kasuta-simegi otstarbekalt selleks, et iga abiturient saaks oma rebasele miskit lõbusat välja mõelda. Nii siis saigi osadel rebastel ülesandeks teh-nika tassimine, teised vi-isid prügi välja, kolmandad kandsid kotte ja paberdasid õpiku kaasi, olles ise selja-kuti kokku seotud, osad te-gid vähikõndi ja muretsesid koolitarbeid, kes käis poes ja kes tassis vanu õpikuid.

Igal aastal kardavad rebased alati muna, sest enamasti maandub see neil peas. Sel aastal tegime olu-korra aga veidi sõbraliku-maks, nimelt lasime neil seda omavahel kauguse peale loopida. Ja muidugi oli võit-javõistkonna auks katki läi-nud munade ära koristamine.

Kõige paljastavam mäng on alati olnud riietekett. Mida julgem, seda paljam. Sel aastal viisime asja võim-lasse, et säästa ülejäänud kooliperet sellest kohutavast alandusest. Rebastel oli sell-est palju nalja ja uskuge, abiturientidel veel rohkem. Võitlusvaim oli A klassil nii tugev, et beekaid löödi pika puuga. Või siis riideketiga. Et tundi mitte alasti minna, oli vaja kähku-kähku ka oma riided üles leida ja selga ajada. See osutus aga palju raskemaks ülesandeks.

Ükski päev ei saa me spordita ja nii mitte ka sel päeval. Seekord võtsime plastmasstopsid, saagi-sime põhjad maha ja jag-asime igale rebasele kaks tükki. Topsid tuli asetada silme ette ja staadionil läks

jalgpallivõistluseks, koos-seisudega A klass versus B klass. Võidumeesteks jäid kõik, sest mäng lõppes sõbraliku viigiga.

Peale järjekordset söömist ja kottide lunas-tamist oli ees oodata veel vaid ühte ja viimast päeva.

Päev III (25. sep-tember 2009)

Kolmas päev algas taas sodimise ja juba ni-ivõrd armsaks saanud ka-lamaksaõliga. Päeva akses-suaariks oli sinine kilesuss peas. Mõned olid lähenenud loomingulisemalt ja kodust kaasa haaranud dušimütsid.

Ei saanud me läbi ilma korraliku virgumiseta. Käed jalgevahelt läbi ja jooksuga Maxima ette autotümaka saatel võimlema minna oli lõbus. Lisaks sai suure au osaliseks meie sünnipäeva-lapsest abiturient Rain, kellele rebasepoisid lausa kahel korral ilusasti sün-nipäevalaulu laulsid. Kõik kulmineerus ühe suure ja karvase grupikallistusega.

Rebastel oli suurepärane võimalus oma häälepaelad valla lasta, kui sättisime teise korruse koridori kõlarid ja palusime igast grupist kaks esindajat, kes siis tervele koolile laulsid. Kõlasid uued ja vanad hitid nagu „Mis värvi on armastus”, „Liisa” ja venekeelne „Sinine vagun”, mille laulmisega oli suuri raskusi. Rebastel oleks laul-mine justkui vaktsiiniga kaa-sa antud, sest rahvale läks kõik suurepäraselt peale.

Tubliduse tõttu said kana-vargad väikese magusa va-hepala, ehk grupipeale kaks pakki mõngleid, mis oli vaja võimalikult kähku ära hävi-tada. Kõike seda ilma veeta. Suure söömise taustaks laulsid veel kaks rebast Met-satöllu hitte ja vaikselt saigi kõik söödud. Et mitte külma naha vahele lasta, tehti veel mõned sabakeerutused Tet-rise tunnusmeloodia saatel.

Kell 15.00 ootasid kõik

r e b a s e d kooli ees k u u l e k a l t abituriente. Jagas ime r e b a s e -poisid grup-pidesse ja s i d u s i m e lindiga kok-ku. Tegime v ä i k e s e rongkäigu tiigi äärde, kus sisus-t a s i m e nende aega paari män-guga. Esi-teks tegid nad süs-t i k j o o k s u grupiti kin-niseotuna, mis oli üsna raske, kuna nöör kippus üsna soon-ima. Teiseks mänguks oli keeruline ja maalähedane versioon mündimängust, kus tuli münt saada rivi al-gusest lõppu nii, et käsi ega suud ei tohtinud kasutada. Sellest sai omaette koomi-line üritus. Kui vihm oli meid juba piisavalt niiskeks teinud ja tuul hakkas liiga tegema, saatsime grupid kottide ploomidega Õismäe peale, eesmärgiga see kott kõige kallimalt maha müüa. Võidu-kas grupp 6 tuli ka seekord kõige edukamaks, teenides lausa 53 krooni. Viimase gru-pi saabumine võttis küll palju aega, aga kätte saime nem-adki ja laulu saatel naasime kooli juurde. Enne muidugi väike konks ka, nimelt kooli ette oli vaja jõuda võimali-kult kiiresti, sest see, kes oli viimane, oli hapukoorene! Sõna otseses mõttes.

Edasi suunasime re-based alla pimedatesse keldriruumidesse. Nende ülesandeks oli paaridesse jaguneda ja oodata. Viimane kadalipp nägi ette kaheka-upa kokkusidumist ja takis-

tusraja läbimist. Rada sisal-das igasugu takistusi, mille alt tuli läbi roomata, pealt üle ronida või ümber minna. Vahepeal sai valikuliselt suu kas magusaks või siis väga soolaseks teha. Edasine rada kulges õue, kus reba-seid tabasid veepommid, munad, jahu, õli ja muud tahked või pehmed ained.

Kärmed rebased lidusid koju end klanima ja abitu-rientide punt jäi jäänukeid koristama. Õhtul jagasime kõigile rebastele kätte tun-nistused, millega võtsime nad ametlikult gümnaasi-umisse vastu. Ka see oli omamoodi väljakutse, sest oodata oma korda parem käsi üleval ja vasak kubemel oli piisavalt piinarikas, sest käsi langetada ei lubatud. Kui ikka midagi teha, siis lõpuni! Peale tunnistuste kättean-dmist said kõik end vabalt tunda ja tantsiti hommikuni!

Nii mõnedki allikad rää-givad, et retsimisega jäädi rahule ja „polnudki nii hull, kui arvasime, pigem ikka naljakas!“ Ja just nii me tahtsimegi. Läbi huumori,

Õnnelikel rebastel avanes võimalus koge-da, mis tunne on olla taigen

Foto: Mark Gantsovski

6 nr22 | Aprill 2010

eksPerimenT – kas on võimalik süüa Päevas 18 krooni eesT

Mis juhtub, kui kas-vueas noormees jätab koolis söömata? Kas 18 kroonist päevas piisab, et mitte päris nälga jääda? Mida selle raha eest õigupoolest saab?

Kõikidele neile ja muudele küsimustele otsib vastust meie peatoimetaja Mark Gantsovski, tehes läbi ühe omanäolise eksperimendi.

Eksperiment: viie päeva söögiraha 90 krooni. See-ga päeva kohta 18 krooni.

Katse läbiviimise aeg: 12.10.2009-16.10.2009.

Katsele eelnenud uuring – käisin mitmed poed läbi, otsides odavat, kuid samas toitvat söögipoolist. Külasta-sin poode Säästumarketist Selverini ning koostasin nimekirja, mida ja kust osta. Loetelu pikkus tuli oma kaks A4 formaadis lehte. Kirjas oli mul makaronide, tatra, leiva, piima ja muude toodete mit-mete poodide erinev hin-nakiri. Nimekirjas olid ainult toiduained, sest ma avas-tasin, et õli ja maitseaineid ei ole võimalik nii väikeses koguses hankida. Lisaks ei arvestanud ka vett, sest seda tuleb kraanist piisavalt. Seda arvestades koostasin

viiepäevase toitumiskava.Pühapäev (11.10.09)Päev enne eksperimenti

ostsin poodidest vajalikud tooted. Säästumarketist sain enamiku vajaminevast kraamist. Sealt hankisin ühe kurgi, tomateid, Kodused Pelmeenid, Sarvekesed makaronid, kartuleid ja Tal-leggi viinereid. Kokku läks

maksma seal 47 krooni. Sel-verist soetasin Selver Plussi krõbedaid maisihelbeid ja kaerahelbeid pudru jaoks. Seal kulus mul 14.90 krooni. Viimane kauplus oli Hyper Rimi, kus ma kulutasin raha piima, sepiku ja tatra peale ja toidukorvi maksumus oli seal 15.50 krooni. Mul oli alles ainult 12 krooni ja 60

senti, mida oli mul vaja üheks liitriks p i i m a k s ja juurvil-jadeks hi-l i s e m a t e l a e g a d e l . Panin ig-ale karbile ja kotile oma nime, et keegi mu perest seda ära ei sööks.

E s i m -ene päev (12.10.09)

H o m m i k u s ö ö g i k s keetsin pudru kaerahelvest-est ja piimast. Arvestades faktiga, et koolipäev on pikk ja ma ei jõua koju enne kella nelja, tegin ma suure portsjoni. Lõunal tekkis mul väikene komplikatsioon. Kui ma üritasin endale ma-karone keeta, hakkas min-gil hetkel vett tohutult üle ajama ja mind ootas ko-ristustöö. Päeva viimane eine koosnes pelmeenid-est, salatist ja paarist viilust sepikust. Iga portsjon oli pi-isavalt suur, et täita minu isu.

Teine päev (13.10.09)Võrreldes eelmise päeva-

ga, ei pidanud vara tõusma, sest plaanisin süüa maisi-helbeid. Teine söömaaeg koosnes taas pelmeenid-est ja salatist, sest kurk ja tomat ei seisa kaua. Järele-jäänud kurgi pistis pintslisse väikevend. Muid probleeme ei esinenud. Õhtul valmist-asin endale tatraputru.

Kolmas päev (14.10.09)

Mark Gantsovski

Mark Gantsovski söömas oma esimest odavat lõunat

Teisipäeva õhtusöök koosnes kergest ja lihtsast salatist, pelmeeni-dest ja paarist viilust sepikust

Foto: Mark Gantsovski

Foto: Mark Gantsovski

7nr22 | Aprill 2010

eksPerimenT – kas on võimalik süüa Päevas 18 krooni eesT osalemine reklaamisAliide-Marie Taela

Päevast-päeva näeme televiisorist mitmeid rek-laame. Mõned neist nae-lutavad meid teleka ette, mõned aga pigem tüütavad. Ka ei juhtu just tihti, et rek-laamis omavanuseid kooli-noori näeksime. Seda viga aga parandab uus, jaanu-aris telekasse ilmuv Ran-namõisa kanaliha reklaam.

Kanaliha reklaamis oli võimalus osaleda meie kooli 10 a klassi õpilastel, kelle ül-esandeks jäi näidelda mas-sistseenis. See suurepärane võimalus avanes tänu sel-lele, et kooli vilistlane Maie Rosmann oli reklaami produtsendiks ning inimesi reklaami otsustas ta valida just oma endisest koolist. Kuna helitehnika ja seadega olid ametis tudengid, kes seda ala alles õpivad, oli võte-tel väga sõbralik õhkkond ning kohati sai ka palju nalja.

Kuigi televiisorist rek-laami jälgides tundub kõik sellega seonduv justkui im-elihtne, siis tegelikult võtab reklaami tegemine ning näi-tlemine palju rohkem tööd ja aega, kui eales arvata võiks. Ega ka meie kooli näitleja-hakatiste päev kerge olnud. Tuli ärgata üsna varakult, sest kolmveerand kahek-saks pidid noored olema Vene Kultuurikeskuses, kus reklaami filmimine aset leidis. Esmalt kulus vähemalt tund selleks, et vajalik tehnika, heli ja valgus saaks üles pan-dud. Umbes poolteist tundi pärast saabumist läks käima esimese stseeni filmimine.

Reklaami üldmõte seisnes selles, et teatri kül-astajad vaatavad etendust „Luikede järv“, kui järsku rahva seas istuval rebasel hakkab telefon helisema. Rahvamassi ülesandeks oli pahaselt ringi vaada-

ta, et kellel etenduse ajal telefon heliseb. Ülesanne tundub iseenesest lihtne, kuid tegelikult filmiti rah-vast, „Luikede järve“ tan-tsijaid ning ka rebast eraldi.

Esimeses stseenis filmiti massi, kus mäng-isid ka meie kooli õpilased, tagantvaates. Seda episoodi pidi salvestama mitmeid kordi, et oleks õige valgus ning et kõik inimesed ikka pahaselt ringi vaataksid.

Teises stseenis filmiti re-bast eestvaates. Taaskord pidid inimesed tema ümber pahaselt ringi vaatama, kuid lisandus see, et rebane vas-tas ka oma helisevale telefo-nile ja teatas, et ta on tööl. Ka seda stseeni filmiti mitmeid kordi. Küll oli valgus halvasti, näitleja ei mõistnud oma ül-esannet või oli kaamerame-hel tehnikaga probleeme.

Kolmandas ja neljandas stseenis filmiti eraldi bal-eriine, kes esitasid „Luikede järve“. Kuuldavasti olid bal-eriinid lausa Estonia teatri tantsijaid, nii et tegemist oli professionaalidega. Kui kolmandas stseenis filmiti baleriine eestvaates, siis nel-jandas stseenis filmiti neid ülevalt rõdult. Vahel tulid küll baleriinidel endil sam-mudes mõned segadused, kuid lõppkokkuvõttes läks stseen igati korda.

Neljas stseen jäigi re-klaami viimaseks etapiks. Kui kõik stseenid olid filmi-tud, lasti nii baleriinid kui ka massinäitlejad koju puh-kama. Koduteele anti kaasa ka Rannamõisa kanapihve. Võib julgelt öelda, et reklaa-mi filmimine läks igati korda ning jääme kõik huviga oot-ama reklaami esilinastumist jaanuaris teleekraanidel.

J ä r j e k o r d -selt pidin var-akult tõusma, et valmistada kaer-ahelbeputru ja kooli mitte hiljaks jääda. Lõunal keetsin makarone ja viinereid, aga suurema ko-guse, et järgmisel päeval aega säästa toitu liht-salt üles soojen-dades. Hiljem käi-sin poes ja ostsin piima, kurki ja tomatit. Nüüd oli kogu raha läinud. Päeva viimane eine oli tatar. Siia-maani ma polnud veel nälginud.

Neljas päev ( 1 5 . 1 0 . 0 9 )

Too päev ei läinud mul kõige paremini. Sain oma hommi-kusöögi tehtud ja söödud, aga pärast avastasin, et umbes 750 ml minu piima oli kadunud. Vanemad olid mu varusid kahandanud minult luba küsimata. Kuna järgmisel päeval oli mul vaja veel putru teha, võtsin ma pool liitrit pere varust tagasi. Lõunaks valmistasin ahju-kartuleid viineritega. Jätsin kartulid koorimata, sest koorega on neil parem mai-tse ning minu kartulikoorim-isoskus oleks poole kartu-list prügikasti lennutanud.

Viimane päev (16.10.09)Oh üllatust – hommikul

oli söögiks kaerahelbepuder. Lõunaks oli tatar salatiga. Õhtul soojendasin eelmisest päevast jäänud ahjukartuleid ja viinereid. Lõikasin oma vi-imse kurgi ja tomati viiludeks ja lisasin ka portsjonile. See oli mu viimane eine. Kokkuvõte

Nii lõppeski eksperiment.

Selle käigus sain korralikult kõhu täis, aga tundsin vahel väsimust. Ma usun, et see tulenes vähesest suhkrust mu menüüs või muude ener-giarikaste ainete puudumis-est. Ma avastasin, et olin kaotanud ka ligikaudu 2 kilo. Minu kehakaalu arvestades ei pruugi see suurt midagi tähendada, aga märkimis-väärne ikkagi. Võrdluseks koolitoiduga tooksin esile, et mu portsjonid olid suuremad, aga väiksema toiteväärtuse ja magedama maitsega.

18 krooni päevas söögi peale ei ole piisav summa, et saada kõik toitained, mida päevas peaks saama. Sellega elab küll ära, aga noorukile see ei ole piisav. Märkima ma pean, et kui suutsin 18 EEK eest valmist-ada 3 söögikorda, siis ma usun sama raha eest olek-sin võimeline tegema en-dale ühe eine, mis oleks ko-guse, toiteväärtuse ja maitse poolest parem kui koolis.

Ostutšekid on tõenditeks alles jäetud

Foto: Rasmus Vare

8 nr22 | Aprill 2010

Tjg omad kuldsed õPilasedLiivia Talvik

Meil kõigil on küll oma unistused, põhimõtted, pri-oriteedid, kuid kelle puhul on need eriti selged ning tule-mus on gümnaasiumi lõpet-amine kuldmedaliga? Kes seda suudab? Tutvustan siinkohal kuut sellist noort, kes seda suutsid ning kes on ja jäävad Järveotsa kooli uhkuseks - Merili Lobja-kas, Maria Ignatenko, Esper Kaar, Martin Jääger, Laura Järvpõld ja Aiki Arro. Esim-est korda oli kuldmedalite arv nii suur kevadel 2009, kui TJG lõpetas 12B klass.

Et ka järgnevad põlved teaksid, kuidas jõuda kuldmedalini ning mis meda-liomanikest edasi saanud on, esitasin kõigile kuuele lõ-petanule kaheksa küsimust:

1. Kas seadsid omale juba ammu eesmärgiks lõ-petada kool kuldmedaliga?

2. Kui raske on lõ-petada kool kuldmedaliga?

3. Kui palju annab kuldmedal juurde ülikooli minemisel?

4. Kui palju jäi aega üle muude tegevuste jaoks?

5. Mida õpid nüüd üliko-olis?

6. Kas tunned, et kuldmedal on tulnud sulle kasuks ülikoolis?

7. Mida sooviksid öelda kõigile, kes käivad veel koolis?

8. Mida arvad sina üldlevi-nud arvamusest, et kuldmed-al teeb isikust tuupuri?

Merili Lobjakas

1. Mingit eesmärki pole kunagi olnudki. Kuldmedal leidis mind, mitte vastupidi.

2. Näputäis mälu ja ve-damist, käputäis loogilist mõ-tlemist ja pealehakkamist, ega siis ka kuldmedal kaugel ole.

3. Mitte kui midagi, vähe-masti minu puhul. Kuldmed-

al loeb vaid sel juhul, kui kõik erialale astumiseks nõutavad riigieksamid on vähemalt kaheksaküm-mend punkti. Vaat kus lops.

4. Aeg peale kooli.5. Kõige vingemat eriala

- rekreatsioonikorraldust. 6. Noup. Kuldmedal

ei näita midagi, oluline on vaid see, mis toimub peak-oore all. Seega vedeleb kuldmedal üksipäini kodus, kui mina oma “pööraselt targa” peaga ülikooli torman.

7. Õppige enese jaoks ning ÄRGE HÄBISTAGE END RUMALUSEGA!

8. Kuldmedal pole mind veel kordagi keela-nud lõbutsemast ja pah-andusi tegemast, kuid eks kadedusel on kombeks in-imestele silte külge riputada.

Maria Ignatenko

1. Minu jaoks oli hästi õppimine oluline juba alg-klassidest saadik ning minu peres oli eeskujuks õde, kes lõpetas hõbedaga. Eesmärk sai seega pandud juba kooli-tee alguses, kuid ma ei ol-nud kindel, kas olen ka sell-eks võimeline. Gümnaasiumi lõpuklassis olin juba veend-unud, et minu õpitulemused kannavad vilja medali näol.

2. Minu jaoks ei ol-nud see raske, sest olin alati harjunud oma aega planeerima nii, et saaksin õigeks ajaks õpitud. Kui aga hakata pingutama liiga hilja, ei anna see enam tulemusi, sest siis on juba teatud har-jumused välja kujunenud. Minu edu võtmeks olid jär-jepidev töö ja kohusetunne.

3. Kahjuks ei anna med-al üldse palju ning see oli ka üks suurimaid pettumusi. TTÜ-s andis medal kõigest kaks konkursipunkti juurde. Samas, need kaks punkti aitasid mul riigieelarvelisele kohale saada. Võib-olla

mõnes teis-es üliko-olis annab medal roh-kem juurde, kuid Tartu ja Tallinna Ül-ikool andsid sa r nase id e e l i s e i d .

4. Kooli kõrvalt lõ-p e t a s i n e d u k a l t m u u s i k a -kooli. Ma ei leia, et k u l d m e d -aliga lõpet-amine oleks minult palju aega röövi-nud – kui, siis güm-n a a s i u m -iklassides, sest siis oli ka koormus s u u r e m , ent kui mul oleks olnud tahtmist tegele-da näiteks spordiga, oleksin selleks kindlasti aja leidnud. Sain vabalt olla sõpradega koos ja käia üritustel. Kõik eeldab head motivatsiooni ja ajaplaneerimist, nagu ma juba enne mainisin.

5. Õpin ärindust Tallinna Tehnikaülikoolis ja spetsiali-seerun hiljem turunduse alal.

6. Kindlasti on. Tun-nen, et olen samal tase-mel ka nendega, kes tu-levad eliitkoolidest. Medal aitas tasuta kohale saada.

7. Edu saavutamiseks nii tööl kui ka ülikoolis tuleb äratada endas kohusetun-net ning õppima efektiivselt teadmisi omandama. See eeldab, et koolis tuleb kaa-sa töötada, mitte käia aega surnuks löömas. Alati tuleb kasuks see, kui püstitada endale kõrge eesmärk ja selle nimel vaeva näha. Ee-

smärgi puudumisel tekib olukord, et ollakse rahul ka siis, kui saadakse kon-trolltöö eest 3 kahemeetrise miinusega. Tegelikult on aga nii, alati saab paremini ning tuleb olla kriitiline enda, mitte aga õpetajate suhtes, sest õpitakse ju eelkõige enda jaoks. Alati tuleb püüelda millegi parema poole. Kui midagi ebaõnnestub, ei tohi jätta asju unarusse, et hiljem tekiks lootusetu hunnik auke ja järeltöid.

8. Minu meelest on meie lennu medalistid ehtsaks näiteks, et see nii ei ole. Kuldmedal ei eelda seda, et kõik faktid on viimseni pähe tuubitud, vaid järjepideva õppimisega on tekkinud loogilised seosed teemade vahel. Muidugi on asju, mis lihtsalt peavad olema pähe tambitud, et saaks edasi õp-pida. Tuupurist veel nii palju, et inimene on see, kelleks

Maria Ignatenko

Foto: Rasmus Vare

Foto: Rasmus Vare

9nr22 | Aprill 2010

ta end ise teeb. Seega tu-leb minu arvamuse koha-selt tuupuri maine vastavalt sellele, kuidas end klassis kehtestatakse. Kui ollakse tagasihoidlik hiireke, alati nina raamatus, tekibki selline tunne, kuid kui inimene on ak-tiivne, suhtleb vabalt ja lisaks kõigele õpib ka hästi, no mis tuupurist me siis räägime?

Martin Jääger

1. Kindlasti ei sead-nud ma endale eesmärgiks lõpetada kullaga enne güm-naasiumi algust. Mäletan hästi, kuidas koridori seina peal ikka alati meie kooli medalistide nimekiri üleval oli. Enne keskkooli algust tundus kullaga lõpetamine väga kauge ja raske olevat. Õigupoolest ei olnud mul endal ja ka kindlasti palju-del minu kullaga lõpetanud klassikaaslastel tol ajal täit ülevaadet sellestki, mis tingi-

mustel täpselt kuldmedali saab. Gümnaasiumi käigus

tuli seegi t e a d m i n e ning kui tasapisi ise ennast järje peal hoid-sin, hakkas ühtlasi ka t unduma , et kullaga lõpetamine oleks täi-esti reaalne.

2. See, kui raske kellegi jaoks m e d a l i g a l õ p e t a d a on, ole-neb siiski e e l k õ i g e i n imeses t endast. Kui ikka mingit soovi õp-pida ei ole, ega siis ar-v a t a v a s t i medalit ka ei saa. Minu jaoks konk-reetselt ei n õ u d n u d

see tohutut pingutust, pi-gem mõne koha peal kesk-miselt rohkem pingutamist. Kindlasti aitasid parematele õpitulemustele kaasa mõned klassikaaslased, kes õppi-mist samuti tõsiselt võtsid. See lõi õppimiseks paremini sobiva õhkkonna ning suuri-ma vajaduse korral oli ka kelle pealt tööde ajal mõni vastus maha vaadata. Ning kindlasti pean tänama oma õpetajaid, ilma kelleta nii mõnigi tead-mine oleks teadmata jäänud.

3. Ega medal ülikooli sis-seastumisel väga palju käe-ga katsutavat juurde ei anna. Oleneb loomulikult ülikoolist, kuid harilikult vaid mõne konkursi lisapunkti. Siiski võivad need mõned lisandu-vad konkursipunktid vahete-vahel just selleks määravaks eeliseks sissesaamisel olla. Kindlasti ei saa vaadata kuldmedalit ülikooli sisseas-tumisel kui vaid mõnda lisanduvat konkursipunkti. Julgen väita, et kuldmedali nimel pingutamise protsess kui selline, teatav kohuse-tunde areng, on ülikoolis ja ka elus hakkamasaamisel väärtuslik lisakapital.

4. Ka teiste tegevuste jaoks jäi aega. Kuna ko-olis tuleb meil kõigil käia 9-12 aastat, siis lõpuks muutub kool selliseks en-esestmõistetavaks asjaks meie elus, harilikult har-jutakse oma vaba aega kooli kõrvale ka planeerima.

5. Hetkel õpin Tartu Ülik-ooli majandusteaduskonnas.

6. Peale mõne lisandunud konkursipunkti ülikooli sis-seastumisel tahan uskuda, et kuldmedali nimel töötamine on mulle eluks teatava positi-ivse kogemuse andnud.

7. Leidke endale mingi valdkond, mis teile meeldib ja millega edasi tahate tegele-da. Uurige ja arendage en-nast selles valdkonnas, eriti koolis, kus teil selleks või-malusi on. See tuleb teile nii kooli lõpetamisel kui ka elua-la valikul kasuks. Aga loomu-likult tuleb ka õppimist võtta mõõdukalt. Nautige kooliae-ga oma sõprade seltsis ning aeg möödub palju lõbusa-malt ja kiiremini. Jõudu teile!

8. Eks inimesi ole eri-nevaid. Paljud usinad õpilas-ed võivad jah sellise jubeda tuupuri mulje jätta ning veidi Martin Jääger

Martin Jääger, Laura Järvpõld, Aiki Arro, Merili Lobjakas ja Esper Kaar

Foto: Markus Kraavi

10 nr22 | Aprill 2010

liialt pingutada. Aga nagu ma ennist ütlesin, tuleb kõike võtta piisava mõõdu-kusega. Ka õppimist. See, et inimene õpib hästi, ei tähenda, et ta ei võiks olla väga värvikas ja seltskondlik inimene. Siinkohal võib tuua näite kõigist minu medaliga lõpetanud kaasvõitlejatest.

Esper Kaar1. Seda kindlasti mitte.

See kõik toimus protsessi käigus: 10. klass möödus edukalt, 11. klassis püüdsin seda olukorda säilitada ning 12. klass oli ainult vormista-mise küsimus.

2. Lõpetada kool kuldmedaliga tähendab palju õppimist, head pead ning tahtmist seda ise teha. Rasku-saste on väga individuaalne.

3. Oleneb ülikoolist. Näiteks Tallinna Ülikoolis

pidid kuldmedalistil olema ka head riigieksamitul-emused. Üldiselt annab see aga kandideerimisel paar punkti eelist. Samuti kui oled konkurentsis kelle-gagi ühel pulgal, siis ilmselt eelistatakse ikka medalisti.

4. Üldiselt kõik, mida tahtsin ja soovisin teha, sai ka korda saadetud.

5. Mina õpin Tal-linna Tehnikaüliko-olis rahvamajandust.

6. Kui rääkida TTÜst, siis see tagas mulle ikka kindla edasipääsu riigieelarve-lisele kohale, sest rahv-amajandusse kandideeris kõige rohkem medaliste ar-stiteaduse kõrval. Samas ei taganud see mulle kohta sellel erialal, mida ma tegeli-kult õppima tahtsin minna – nimelt filmindust. Sellele eri-alale kandideerimisel olenes

70% sellest, kuidas sul sis-seastumiskatsed läksid.

7. Ma sooviksin kum-mutada selle müüdi, et ül-ikoolis on palju lihtsam õp-pida. Tõesti -koolipäevade pikkused varieeruvad (kord võivad olla 2 tundi, teine kord jälle 10 tundi). Sam-uti ei anta kodutöid igaks päevaks, kuid see maht ja raskusaste, mida tuleb õp-pida, on ikka palju kõrgem ning eksamid on iga poole aasta tagant. Samuti on väga suur rõhk iseseisval tööl.

8. Ma arvan, et mitte kuldmedal ei tee isiksusest tuupurit, vaid hoopis meie haridussüsteem, mis ajab taga ainult numbreid. Mina pean tunnistama, et õppi-mise pärast on mul kuhugi jäänud minemata ikka väga vähestel kordadel ja mina ei pane ennast kindlasti kategooriasse TUUPUR.

Laura Järvpõld1. Lõpetada kool

kuldmedaliga - see eesmärk kujunes tegelikult alles güm-naasiumis. Aga harjumus ja tahe õppida hästi tekkis tege-likult vaid veidi enne põhik-ooli algust. Mäletan küll, kui-das algklassis pidevalt inka tööd jälle kahed ja kolmed olid, oli nendega ikka kõvasti vaevlemist. Aga siis üks hetk otsustasin, et aitab ja võib ju need sõnad ära kah õppida - neljanda klassi lõpuks oligi just tänu nendele vastikutele inka sõnadele igas aines õpiharjumus välja kujunenud ning esimene kiituskiri leidis tee minu mapi vahele! Nii et igaüks vast leiab oma õige hetke ise! Ainult praegused medalijahtijad - pidage mee-les, et 12. klassis on seda ehk tõesti natuke hilja teha :)

2. Ma arvan, et kuldmed-ali pälvimise raskusaste gümnaasiumi lõpetamisel on VÄGA suhteline. Väga palju sõltub klassi õpiau-rast, õpetajatest (ja muidugi nende ja õpilaste vahelist-est suhetest) ning kindlasti

ka õpilasest endast. Minu saladus peitub tegelikult gümnaasiumi alguses - kui siis suudad asjad kõik ära õppida ja nö korraliku põhja alla saada, siis lähevad järg-mised kaks aastat üpriski libedalt. Eriti mõnus oli lõpuklass, kui enamik hinde-ist juba varasemate kursuste põhjal tegelikult väljas oli, mis võimaldas head hinnete taga ajamise asemel tegeli-kult ka õppida enda pärast ja keskenduda enam just ennast huvitavatele asjadele.

3. Olenevalt ülikoolist enamjaolt kaks või kolm punkti, ja mis tegelikult kõrgema sisseastumisläven-diga aladel võivad päris ka-sulikuks osutuda (näiteks ar-stiteaduskonda sai viimane inimene sisse lävendiga 84,6 --> tema oli 140. ehk siis rebimine oli suur ja 3 punkti tuli igaühele kasuks!)

4. "Kes teeb, see jõuab" on 110% õige ütlus! Ab-soluutselt kõik meie lennu medalistid tegelesid lisaks õppetööle veel saja muu asjaga - kes rohkem, kes vähem, aga igal juhul tege-lesid. Mina isiklikult ei kujuta ette, kuidas ma oleksingi suutnud teha kõiki neid va-hest päris kaelamurdvaid ülesandeid, kui ma poleks käinud tantsimas, näitlemas, klaverit mängimas, kooliraa-diot ja koolilehte kõpitsenud, vahepeal kirikukontserte ja muid kooliüritusi korralda-nud ja nii edasi! Ma usun, et kuldmedalit väärt ongi see, kes peale kodus tuupimise ja kõikide tööde viitele tegemise ka ümbritsevas keskkonnas suudab midagi korda saata!

5. Nüüd olen Tartu Ül-ikooli arstiteaduskonna I kursuse tudeng! Ehk siis õpin arstiks - tulge ka! :)

6. Kuldmedal tuleb ka-suks kahjuks ainult ülikooli astumisel. Ülikoolis on aga kasu ikka teadmistest, mis kuldmedalini viisid (ja seda ikka väga oluliselt!) - tege-likult ei olegi see medal ju

Esper Kaar

Foto: Rasmus Vare

11nr22 | Aprill 2010

nii tähtis - oluline on ikka see, mis külge jäi sellest pähe to-pitud haridusest.

7. Suhelge, taht-ke teha ja teada ning ärge muutuge toimuva suhtes ükskõikseks!

8. Ma olen täiesti kindel, et nii see ei ole! Tuupur on inimene, kes keskendub üksnes üksluisele tuupimisele - sellega kuldmedalini ei jõua. Kuldmedalini jõuab inimene, kes suudab õpitut ka ka-sutada - siduda seda igapäevaeluga ning luua seoseid, samas olles avatud ka maail-male väljaspool koolit-unde. Just sellised on kindlasti Aiki, Merili, Maria, Esper ja Martin!

Aiki Arro

1. Eesmärk lõ-petada kool kuldmed-aliga oli mul kindlasti juba põhikooli algus-es, kuigi siis tundus see üpris võimatuna – ma ei teadvusta-nud endale, et selline asi on ka minu puhul või-malik, sest gümnaasium tundus alati nii raske. Olin algklassidest saanud sisse „õpipisiku“, pürgides juba seal parimate tulemusteni.

2. Lõpetamine kuldmed-aliga on lihtsamast lihtsam, seisad saalitäie rahva ees ja kuulad, kuidas teatatakse sinu nimi ning tähtsa klaus-lina lisatakse „kuldmedal“. AGA tee sinnani on ikka päris käänuline. Pidev surve, et üksi hinne allapoole „väga head“ ei langeks, võib vahel üpris tüütav olla ja tahaks alla anda, kuid de facto on see surve hea – sel on edasilük-kav, liikumapanev jõud. Veelgi enam, kui oled kaks aastat (s.o. 10.-11. klassis) pingutanud, on viimane aas-ta puhas kulgemine: teed midagi, samas suurem pinge hinnete pärast on maas

(seda ehk ka seepärast, et õpiharjumus on sees)...

3. Ülikooli minemisel annab kuldmedal juurde täpselt 1 punkti, vahel 2! :D Olenevalt koolidest võib kuldmedali omamine tähen-dada isegi seda, et oled konkurentsiväliselt juba sisse saanud. Seega jääb ära mõttetu paanitsemine vastuvõtu pärast. Tihtipeale annab kuldne medal eelise ka siis, kui kahel sisseastu-jal on ühepalju punkte, kuid ainult üks neist omab med-alit – loomulikult eelistat-akse seda, kelle tulemused on senini paremad olnud!

4. Minul isiklikult oli aega „maa ja ilm“. Jõudsin tegeleda kõigega, millega „ei jõudnud“ tegeleda ülejäänud õpilased. Eriti aktiivselt võtsin osa koolielust: kooliraadio (mis tähendas ka ürituste ko-rraldamist), koolileht, näiter-

ing RU309 (!), koor, võrkpalli treening (oma lõbuks)... Ma ütlen: kes teeb, see jõuab!!! Tuleb lihtsalt osata oma aega planeerida ja kõik on võimalik!

5. Täna olen jõudnud TTÜ-sse rahvamajanduse erialale. Jah, täpselt nii, üks neist kahest erialast (teine oli arstiteadus), kuhu sel aastal kõige enam medal-iste pretendeeris. Võiks ju arvata, et enamik neist in-imestest on mingisugused nohiklikud tüübid, kellel sotsiaalelu puudub, kuid nii see EI OLE. Risti vastupidi – seal on koos inimesed, kes oskavad õppida, loogilisi järeldusi teha ja pidu panna.

6. Iseenesest, kui juba ülikoolis sees oled, pole medaliga enam midagi peale hakata. Seal alustad uuesti nullist. Ainuke asi, mida med-al kaudselt on andnud, on endale sobilike õpitehnikate

omamine – kes os-kas gümnaasiumis õppida, tahtis õp-pida, sai ka medali.

7. Kui oled p o t e n t s i a a l n e kuldmedalist (või ka hõbe!), ära arva, et sa oled paratama-tult sunnitud hälvik olema. Lõpuklas-sides mõistab enamik inimesi, et teadmised on olu-lised, ning vaimne vägivald lõppeb.

Ärge ehtige end võõraste sulgedega! Kui kuldmedal pole teie jaoks, siis lihtsalt ei ole – kogemused on näidanud, et koolipoisi kolme-dega tunnistusel võib inimene sam-uti väga võimekas olla. Hinded ei tee inimest! Inimene peab ise vaimult suur olema ja lask-ma end elul juhti-da! Elu on kõige

parem õpetaja.Mis veel - midagi,

mille sain eluteele kaasa kunagiselt keemikult Maila Möldrilt: osake miinustest teha plusse – iga pluss on ju läbikriipsutatud miinus. Kui juhtub, siis juhtub... Ehk teinekord enam ei juhtu.

8. Kuldmedal EI TEE inimesest tuupurit, inimese enda iseloom võib seda teha. Kui oled sotsiaalselt aktiivne inimene, ei pea keegi sind ju tuupuriks (vähemalt üldis-elt). Samas, kui eelistad üksi (st õpikutega) aega veeta ja saad lõpuks kuldmedali, võivad paljud seda arvata küll. Tegelikult, kes seda os-kab öelda – äkki inimesele lihtsalt meeldib raamatuid lugeda, kõik jääb imelihtsalt pähe ja „väga head“ muud-kui kukuvad sülle. Äkki on kuldmedalist see, kes liht-salt oskab hindeid püüda?!

Laura Järvpõld ja Aiki Arro

12 nr22 | Aprill 2010Krimi

Kahjuks on tän-

apäeval paljude noorte jaoks alkoholi tarbimine täiesti tavaline näh-tus, seda ka näiteks põhikoolis. Esimesed joogid proovitakse tihti-peale ära kas pidudel või nädalavahetustel, kui pole midagi targe-mat teha. Suuresti on eeskujuks noore-matele just täiskas-vanud inimesed, kas siis sõbrad, vane-mad või keegi tuttav.

Viisime 2009. aasta sügisel Järveo-tsa kooli 5.-12. klassi õpilaste seas läbi küsit-luse, mille põhiteemaks oli alkohol. Kokku vastas anonüümsele küsimustikule 330 õpilast. M.E.I.L. uuris, milline vanuserühm on al-koholi suhtes kõige rikutum, tahtsime teada, millised on populaarseimad joogid ja kust sai alguse teekond al-koholini. Kõige tähtsamaks aga pidasime küsimust, mis näitas, kuidas TJG noored suhtuvad alkohool-setesse jookidesse üldiselt.

Noorte suh-tumine alkoholi

Vastanud 5.-7. klassid-est selgus, et 76% õpilast-est ei joo, aga mõned on proovinud. 19% vastanut-est kinnitas, et joovad har-va (umbes korra kuus või veel vähem), 4% õpilast-est joovad regulaarselt ehk siis korra nädalas, pidudel vms. 1% 5.-7. klassi õpilast-est joob kogu aeg (tihem-ini kui 4 korda nädalas).

Teine vanuserühm ehk 8.-9. klassid erinesid noore-matest päris korralikult. 34% õpilastest ei joo mitte kunagi, 37% joob harva, 21% joob regulaarselt ning 2% õpilastest joob tihti (2-3

korda nädalas) või kogu aeg (tihemini kui 4 korda näda-las). 6% õpilastest jättis sel-lele küsimusele vastamata.

Kolmanda vanuseg-rupina uurisime gümnasiste. Selgus, et 11% õpilastest ei joo, 50% joob harva, 27% joob regulaarselt (pidu-del, üritustel jne) ja 12% vastanutest joob tihti. 0% gümnasistidest joob kogu aeg, võib-olla polegi kõige vanemad kõige rikutumad.

E s m a k o r d -selt jõin 4aastaselt?

Enamik õpilastest proo-vis esmakordselt alkoholi 7.-10. eluaasta vahel. Päris palju oli ka neid, kes väitis, et tar-bis esmakordselt alkoholi 2 – 4 aasta vanuselt. Kuid leidus ka õpilasi, kes proovis alko-holi 13-15aastaselt ning isegi neid, kes polegi proovinud.

Kõige popu-laarsem jook on siider

Üheks huvitavamaks küsimuseks peab ajalehe toimetus seda, millise alko-hoolse joogiga esimest korda tutvuti. Põhikooli 5.-7ndate klasside vastustest selgus, et kõige populaarsem es-imene jook oli siider (34%),

seejärel õlu (23%), kan-gem alkohol (16%), järgnes šampus (13%) ja ebapo-pulaarsemaks jäi vein (4%). 10% vastanutest ei olnud kunagi joonud midagi või jätsid lihtsalt vastamata.

Põhikooli vanemate õpilaste (8. ja 9. klass) vas-tused ei erinenud palju ee-lmistest. 31% tarbis esim-esena siidrit, 24% õlut, 15% šampust, 9% kanget alkoholi ning 8% veini. Neist õpilast-est jättis vastamata või pole lihtsalt tarbinud 13%.

Küllaltki šokeeriv on teada, et põhikoolis on ka neid, kelle esimene kogemus oli kohe kange alkoholi näol.

Tervelt 41% gümna-sistidest tarbis esimesena siidrit, seejärel õlut 32% , gümnasistidest 10% tarbis esimesena šampust ning 9% veini. Selgus siis tõsiasi, et mitte ükski 10.-12. klassi õpilastest pole eelistanud esimeseks nö. maitsmiseks tarbida kanget alkoholi. 8% gümnasistidest ei ole proovinudki või ei vastanud.

Noored joovad rahus-tuseks ja lõõgastuseks

Miks siis noored ikkagi

joovad? Ega eriti targemaks saanudki - oli neid, kes joo-vad, sest ka sõbrad teevad seda või tahetakse olla pop-ulaarne. Oli paar üksikut kooli peale, kes tarbib alkoholi selleks, et põgeneda isiklike probleemide eest ja mõned, kes joovad maailmale vastu-hakuks. 48% vastanuist aga joob mingil muul põhjusel. Põhjuseid oli mitmesugu-seid, järgnevalt mõned vari-andid, mida 5.-7. klass main-is – niisama; maitsete teada saamiseks; et täis jääda. 8.-9. klassid vastasid näiteks nii - tekib hea tunne; siis on lõbus olla; niisama; tarbin, et lõbutseda; hea seltskondlik tegevus; meeldib; rahus-tab; alkohol kuulub pidude ja tähtpäevade juurde.

Gümnasistide alko-holi tarbimise peapõhjused on – lõõgastumine; niisa-ma seltskonnas; ühendab seltskonda; meeldib; et lõ-busam oleks; maitseb; et vabalt tunda end; peale sauna jumala hea olla.

Alkoholi tarbimine pole noorte meelest eriti probleeme kaasa toonud

Sageli kaasnevad alko-

alkohol ja Tjg kasvandikud Keddy-Liis Segasaar

13nr22 | Aprill 2010 Krimi

holi tarbimisega probleemid. Eriti alaealistel. Milliseid prob-leeme on tekkinud seoses al-koholi tarbimisega TJG 5.-7. klassi õpilastel? Üllatuslikult ei ole 75% õpilastest prob-leeme esinenud. 10% on olnud probleeme vanemate-ga, 6% on olnud probleeme kooliga ja 4% on olnud tänu alkoholile pahuksis polit-seiga. 5% ei ole vastanud.

Üsna suur erinevus on põhikooli 8.-9. klasside õpilastel noorematega võr-reldes. Nimelt ainult 37% pole mingisuguseid prob-leeme esinenud. 19% on esinenud probleeme vane-matega, 9% on kummita-nud probleemid kooliga, 6% probleemid politseiga. 10% põhikooli vanemat-est õpilastest on esinenud alkoholi tarbimise tõttu ter-viseprobleeme, on tekki-nud pohmell või suur janu-

tunne. 19% pole vastanud. Gümnasistide vastused

ei erine kuigivõrd - 13% on probleemid vanematega, 9% on probleeme kooliga, 8% probleemid politseiga ning 52% gümnasistidest pole probleeme olnud. 18% jättis

sellele küsimusele vastamata. Vanemad keelavad juua,

aga samas ei karista kaKuna enamasti kasvata-

vad oma võsukesi vanemad (kuigi ka ühiskond ja sõbrad mängivad oma rolli), siis uurisime, mida laste eest vastutajad õpilaste arvates nende alkoholi tarbimisest arvavad. 5.-7. klassi õpilast-est 12% leiab, et vanemad ei pööra erilist tähelepanu laste alkoholi tarbimisele, 21% üt-leb, et vanemad keelavad, aga samas lasevad tarbida, 42% vastas, et vanemad on keelanud algusest peale ja õpilased ei joo enam ning 25% õpilaste vanemad ei te-agi, et nende lapsed joovad.

Põhikooli vanema rühma õpilastest 19% vanemad ei pööra laste alkoholilembusele tähelepanu, 26% õpilaste vanematest keelavad juua, kuid lasevad samas tarbida

edasi, 10% vanematest on keelanud algusest peale ja õpilased ei joo enam ning tervelt 29% lastevanemat-est ei teagi, et nende lapsed joovad. 16% ei vastanud.

Gümnaasiumi õpilas-ed vastasid järgnevalt:

44% õpilaste vanematest ei pööra joomisele erilist tähelepanu, 35% vastasid, et nende vanemad keela-vad, aga samas lasevad edasi tarbida, 6% õpilaste vanematest on keelanud al-gusest peale ja õpilane ei joo enam ning 12% vastasid, et nende vanemad ei teagi, et nad joovad. 3% ei vastanud.

Eks iga lugeja teeb si-inkohal ise järelduse, milline on kõige alkoholilembesem vanuserühm, kes on veidi ee-skujulikumad jne. Kindlasti ei saa antud küsimustiku põhjal teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi, sest hoolimata anonüümsusest võis palju põhikooli õpilastest lihtsalt eputamise mõttes oma alko-holitarbimist üle paisutada.

Mida rohkem aeg edasi läheb, seda varem hak-kavad õpilased arvatavasti alkoholi tarbima ja sageli ei

pööra vanemad sellele eriti tähelepanu. Aga eks igaüks teab ise, milline on tema jaoks sobiv käitumine ja ehk õpib ka oma vigadest.

jõulukonTserT

17. detsembril algusega kell 10 toimus Kaarli kirikus Tallinna Järveotsa Gümnaa-siumi traditsiooniline jõulu-kontsert, mis vihjas pühade ja vaheaja tulekule. Kontserdile olid oodatud kõik õpilased ja õpetajad ning nende pered.

Kontsert algas ühislau-luga „Jõulukellad“, millele järgnes kirikuõpetaja lühike sõnavõtt. Edasi seisid pub-liku ees erinevas vanuses solistid ja koorid, kes kõik esitasid armastatud püh-ademuusikat. Lisaks andis oma panuse ka plokkflöötide ansambel, keda oli juhenda-nud õpetaja Signe Tafenau. Kontserdil kõlanud laulud olid välja valitud muusikaõ-petajate Katrin Keerma ja Lia Kullerkupu poolt. Viimane saatis koos õpetaja Aune Ka-ljapulgaga õpilasi ka klaveril. Kontsert lõpetati heade soovidega huvijuht Triinu Lehtoja ja kogu TJG poolt.

J ä r v e o t s a k a t e k o m m e n t a a r i d :

Aliide-Marie Taela 10A: „Selleaastane kirikukontsert oli väga südantsoojendav ja tekitas sooja jõulumeeleolu.“

Anete Pelmas 12A: „Kiri-kukontserdi suur üllataja oli Maiu Põldaru, kelle hääl kajas kirikus väga kaunilt. Ka teised solistid eesotsas Eliise Allingu „Ave Mariaga“ olid väga tublid. Koori poolt oleksin oodanud suuremat entusiasmi ja jõuluootust. Sära võis näha vaid pa-remal pool seisva kolme blondi silmis. Üldmulje on selleaastase kontser-di kohta siiski väga hea.“

Marko Jääger 11A: „Kontsert ületas nii mõnegi eelduse. Laulud küll olid mõned liiga tüüpilised, aga laulud mis erilise üllatusena tulid ning väga meeldisid olid „Jää“ ning „Kaunis talveöö“.“

????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????TJG?????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG?????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG??????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG?????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG???????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????

Foto: Paul Mesek

Foto: Paul Mesek

Foto: Paul Mesek

14 nr22 | Aprill 2010

mida Tulevik Toob???

????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG???????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG?????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG???????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG????????????? TJG?????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????TJG????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG???????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????? TJG?????????????

Foto: Paul Mesek

Foto: Paul Mesek

Foto: Paul Mesek

15nr22 | Aprill 2010

Asenduspinna klassi 305 maagiline seinamaaling Vahemerest

Imeline ja kaunis vaade Vahemerele

· Soe söökla· Jõulumüük· Külm ilm· Lumi· Vana koolimaja remonditakse

Mida pidi võitnud rebaste meeskond munasõ-jas tegema?a) Jooma kalamaksaõlib) Laulma terve kooli ees uuemaid ja vanemaid hittec) Mängima mängu “Targem kui 5B”. et tõestada oma võidu väärilisustd) Koristama kõik katki läinud munad ära

Mida oli suutnud Mark Gantsovski teha nädala jooksul?a) Toituda ainult leivast ja veestb) Valmistuda ette rannahooajaksc) Kaotada mõned kilodd) Toituda ainult koolilõunast

Mida hämmastavat juhtus TJGs eelmisel kevadel?a) TJG lõpetas rekordarv kuldmedalisteb) Jõuti selgusele, kuhu asenduspinnale õpilased lähevadc) Määrati kindlaks klass, mida tulevased rebased võiksid koristadad) Korraldati jenka tantsukursused abiturientidele

Mida pidid abituriendid tegema Harku järve jooksul?a) Kandma seljas hästi kirevaid riideidb) Tantsima jenkatc) Võimlema Maxima eesd) Kanaliha reklaamima

· Buffetis saavad liiga kallid saiad liiga kiiresti otsa· Garderoobi laudasüsteem ja lõhkev toru· Põhikool hävitab koolimaja· Keka garderoobis pole värsket õhku

NAGU 2 TILKA VETT

M.E.I.L.ile meeldib: M.E.I.L.ile ei meeldi: