meetmed MAKis 2014-2020 - pikk.ee MAK pindalatoetused... · 2014. 3. 24. · MAK 2014-2020 meetmed 1. Teadmussiire ja teave 2. Nõuandeteenuste toetamine 3. Kvaliteedikavades osalemine

Põllumajanduskeskkonna-meetmed

MAKis 2014-2020

MAK versiooni alusel, misesitatakse VV-le

Maaelu arengu osakond

Põllumajandusministeerium

Põltsamaa, 25. märts 2014

Tänased teemad

Maaelu arengukava 2014-2020

Keskkonnatoetuste struktuur

Meetmete sisu ja peamised muudatused võrreldes käesoleva perioodiga

MAK 2014-2020 meetmed1. Teadmussiire ja teave

2. Nõuandeteenuste toetamine

3. Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon

4. Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks

5. Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks

6. Põllu- ja metsamajanduse taristuarendamine ja hoid

7. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

8. Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas

9. Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine

10. Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine

11. Tootjarühmade loomine

12. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus

13. Piirkondlik mullakaitse toetus

14. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus

15. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

16. Ohustatud tõugu looma pidamise

17. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

18. Mahepõllumajandus

19. Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

20. Natura 2000 toetus erametsamaale

21. Loomade heaolu toetus

22. Koostöö

23. LEADER kohalikuks arenguks

24. Finantsinstrumendid

Valdkondlik eesmärk: keskkond

Eesmärk◦ Põllumajandusmaa kasutamine on

keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine

Suunatus◦ Põllumajanduse mõju mullale, veele, elurikkusele

◦ Kõrge loodusväärtus

MAK 2014-2020 eelarvejaotus eesmärkide lõikes

Teadmussiire4% Konkurentsivõi

me28%

Toidutarneahel11%

Keskkond35%

Maaettevõtlus ja kohalik algatus

18%

Tehniline abi4%

Eesti maaelu arengukava

Arengukava koostamine algas 2011

2012. aasta sügisest meetmete või temaatilised töögrupid

Läbivalt MAKi juhtkomisjon:

- EL maaelu arengu poliitika tuleviku kohta seisukohtade kujundamine

- Sisend partnerlusleppesse

- MAK väljatöötamine

Keskkonnatoetuste struktuur1. Keskkonna- ja kliimameede

1.1 KSM1.2 Mullakaitse toetus1.3 Keskkonnasõbraliku aianduse toetus1.4 Kohalikku sorti taimede kasvatamise

toetus1.5 Ohustatud tõugu looma kasvatamise toetus1.6 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

2. Mahepõllumajandus3. Loomade heaolu 4. Natura 2000 toetus põllumajandusmaale5. Natura 2000 toetus metsamaale

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus

Reelika Päädam



25.03.2014

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse eesmärk

Soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et:

kaitsta mulda ja vett

suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust

tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust

Toetusõiguslikkuse nõuded

Toetusega hõlmatud maa peab asuma PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris

Toetust antakse vaid põllumaale, sh kuni 4-aastastele rohumaadele

Miinimumpind 1,0 ha

Toetust ei anta maale, millele taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise, keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse, erodeeritud ja turvasmuldadega alade ning mahepõllumajanduse toetust

Kohustuseperiood 5 või 6 järjestikust kalendriaastat

Mustkesas oleva maa eest toetust ei maksta

Toetuse saamise baasnõuded Külvikorra- või viljavaheldusplaani koostamine

Põlluraamatu pidamine

Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina ja Misso vallas vähemalt 30% taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast talvise taimkatte all

Põllumajandusmaal asuva kaitstava looduse üksikobjekti, kinnismälestise ja inventeeritud pärandkultuuri objekti hävitamise keeld

Lisaks tuleb järgida nõuetele vastavuse eeskirju ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid

Toetuse saamise nõuded Kolm põllumajanduskultuuri, väikseima pindala ei

tohi olla alla 5% põllumaast Viljavahelduse järgimine Liblikõielisi vähemalt 15% põllumaast Sertifitseeritud seeme 15% teraviljade külvipinnast Talvine taimkate vähemalt 30% põllumaast Mullaproovide võtmine ja analüüsid Väetusplaani koostamine Üle 20 ha suuruse maa ja avaliku tee vahel

rohumaariba või muu maastikuelement Glüfosaadi keeld taimede kasvuperioodil KSM alg- ja täiendkoolitusel osalemine

Vabatahtlikult valitav lisanõue

50% talvine taimkate

Vähemalt 50% toetusõiguslikust maast tuleb hoida põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all 1. novembrist kuni 31. märtsini

Üheaastane kohustus


Püsirohumaa üle aasta niitmata jätmine

Taotleja jätab 5- või 6-aastase kohustuseperioodi jooksul püsirohumaa üle aasta niitmata

Niitmise aastal tuleb niide püsirohumaalt koristada

Üle aasta niitmata jätmise võimalus kehtib konkreetse põllu või põldude kohta ja nendest tuleb teada anda KSM kohustust võttes


Mesilaste korjealade rajamine (1)

Leping mesinikuga, kelle vähemalt 10 perest koosnev mesila on registreeritud PRIA põllumajandusloomade registris

Meetaimedega aluse maa iga 0,5 hektari kohta üks mesilaspere

Meetaimede põllu ja mesilasperede vahele ei tohi jääda haritavat maad, järve ega metsa

Meetaimed ei lähe KSM liblikõieliste ega talvise taimkatte nõuete ning talvise taimkatte lisanõude arvestusse

Vabatahtlikult valitav lisanõueMesilaste korjealade rajamine (2)

Meetaimedena tuleb kasvatada:a) vähemalt kolme taimeliiki, väikseima osakaal ei tohi olla alla 20% meetaimede pinnast või

b) ühte üheaastast õitsevat taimeliiki, mis on külvatud monokultuurina kahes osas vähemalt kahenädalase intervalliga

Niitmine ja maaharimistööd on keelatud 16. juunist kuni 15. augustini

Glüfosaadi kasutamise keeld

Meetaimede nimekirja määrab põllumajandusminister

Üheaastane kohustus

Piirkondlik mullakaitsetoetus

Madli Karjatse



25.03.2014

Piirkondlik mullakaitse toetus ja eesmärgid

Jaguneb kaheks: 1) Erodeeritud ja turvasmuldadega alad

- tagada erodeeritud ja turvasmuldade jätkusuutlik kasutamine ning muldade degradatsiooni minimeerimine.

2) Happeliste muldadega põllumaad- tagada happelistel muldadel taimedele sobiv kasvukeskkond ja vähendada muldade neutraliseerimisega erinevaid keskkonnaeesmärke.

Erodeeritud ja turvasmuldadega aladToetusõiguslikkuse nõuded

KSM toetuse kohustus Miinimumpind 0,3 ha Põllumajandusmaa kohta, kus põllumassiivi

põhimullana on vähemalt 90% turvasmullad (M,S,R,AM) ja/või erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks

Ei anta maa kohta, mille kohta taotletakse toetust põllumajandusliku keskkonnatoetuse teiste alameetmete raames või MAHE toetust

Kohustusperiood 5 või 6 aastat

Erodeeritud ja turvasmuldadega aladToetuse saamise nõuded

Toetuse taotleja hoiab toetusalust maa-ala rohumaana või viljapuu- ja marjaaiana, mis võib olla varem rajatud või rajatakse hiljemalt esimese aasta 15. juuniks

Järgida rohumaa hooldamise tingimusi (nt niitmine) Ülekarjatamine keelatud Viljapuu- ja marjaaed tuleb hoida rohukamara all,

mida künni teel ei uuendata Rohumaa uuendamine künni teel ei ole lubatud

- on lubatud otsekülvi ja pealekülvi teel- turvasmuldadel on lubatud 1 x kohustus-perioodi jooksul enne uue rohumaa rajamist samal aastal randaalimise ja freesimise teel

Happeliste muldadega põllumaadToetusõiguslikkuse nõuded

Toetuse saamise eelduseks on mullaproovi (määrata pH, liikuv Ca ja Mg, C org) alusel vormistatud lubjatarbekaart, mis tõendab muldade neutraliseerimise vajadust

Toetust võib taotleda happeliste (pH

Happeliste muldadega põllumaad

Toetuse saamise nõuded

Mulla neutraliseerimiseks kasutada meliorante, mille CO2 emissioon on väike.

Taotleja peab järgima lubjatarbekaardis antud ettekirjutusi ( nt kordade arv, max määrad jms)

Tööde alustamisest tuleb teatada Põllumajandusametile

Viimasel kohustuseaastal mullaproov ja analüüsid (määrata pH, Ca, Mg)

Toetuse saajad, baasnõuded ja nõuetele vastavus

Toetust antakse põllumajandusega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule

Baasnõuded

◦ püsirohumaa säilitamise kohustus

◦ nõuetele vastavus

◦ põlluraamat

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus

Sille Teiter



25.03.2014

Toetuse eesmärgidÜldeesmärk:Soodustada keskkonnasõbralikumate praktikate rakendamist aianduskultuuride kasvatamisel.Spetsiifilised eesmärgid:• Vähendada taimekaitsevahendite

kasutamist.• Tagada tarbijatele tervislikum toit.• Vähendada toitainete leostumist mullast.• Aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse

säilimisele põllumajandusmaastikus.

1) Keskkonnasõbralik puuvilja- ja marjakasvatus

KSM-i kohustus EI OLE toetuse taotlemise eeltingimuseks. 5-aastane kohustus.Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris asuva maa kohta.Nõuded: koolitus, taimekahjustajate seire ja selle dokumenteerimine (1. mai – 31. august), feromoonpüünised, elurikkuse elemendid (lindude pesakastid, putukapesad, mesitarud jms), glüfosaadikeeld, mullaproovid, reavahed rohukamaras, herbitsiidide piirang (max 1/3 reavahest), võrade hooldamine.

2) Keskkonnasõbralik köögivilja-, ravim-ja maitsetaimekasvatus

Toetuse taotlemise eeltingimuseks ON KSM-i kohustus. Toetus ise on 1-aastane ja vabatahtlik. Kui mingil aastal on aga toetust taotletud, tuleb allpoolnimetatud nõudeid sel aastal täita kogu ettevõtte köögiviljamaal.

Nõuded: koolitus, taimekahjustajate seire ja selle dokumenteerimine (1. juuni – 31. august), mullaproovid (täisanalüüs), glüfosaadikeeld.

3) Keskkonnasõbralik maasikakasvatus

Toetuse taotlemise eeltingimuseks ON KSM-i kohustus. Toetus ise on 1-aastane ja vabatahtlik. Kui mingil aastal on aga toetust taotletud, tuleb allpoolnimetatud nõudeid sel aastal täita kogu ettevõtte maasikamaal.

Nõuded: koolitus, taimekahjustajate seire (1. mai – 31. august), mullaproovid (täisanalüüs), multši kasutamine, reavahed rohukamaras või kaetud multšiga.

Kohalikku sorti taimedekasvatamise toetus

Rainer Raidmets



25.03.2014


Toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide säilimine ning soodustada vanade kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist.

Kohalikku sorti taimede kasvatamisetoetus

Põllukultuurid: Rukis „Sangaste“, põlduba „Jõgeva“, põldhernes „Mehis“, kartul „Ando“, valge ristik „Jõgeva 4“Määratud minimaalsed lävendid: Sangaste 5 ha, Ando 0,3 ha Põldubaja hernes 0,5 ha Valge ristik 1,0 ha Sert seeme, külvinormid, õitsemisfaasVõimalik kultuure vahetada igal aastal


Viljapuud ja marjapõõsad

Viljapuud – min 10 erinevat sorti ja kokku vähemalt 20 istikut (puud) sõltumata pookealusest ning ühel pookealusel üks sort

Marjapõõsad – min 5 erinevat sorti ja kokku vähemalt 10 istikut

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

Õunasordid Pirnisordid Kirsisordid Ploomisordid

„Aia ilu“„Krameri tuviõun“„Vahur“„Karlapärl“„Veiniõun“„Paide taliõun“„Põltsamaa taliõun“„Tallinna pirnõun“„Raeda suviõun“„Talipirnõun“„Suure-Jaani suveõun“„Eva kuld“„Meelis“„Vambola“„Maimu“„Roogoja“

„Kägibergamott“„Järve“„Tartu pirn“„Eesti pirn“„Saaremaa punane“„Tallinna pikk“„Tervishoiunõunik“„Liivi roheline võipirn“

„Nõmme liivakirss“ „Kullamaa suur“„Volli ploom“„Polli viljakas“„Vikana“„Mõisaploom“„Pärnu sinine“„Hiiu sinine“„Noarootsi punane“„Noarootsi kollane“„Tamme sinine“„Kihelkonna“„Tartu kaunitar“„Tartu punane“„Tartu kollane“„Amitar“„Suur Tõll“„Polli Emma“„Lahtise luuga kreek“

Musta sõstra sordid Punase sõstra sordid Karusmarjasordid

„Anneke“„Albos“„Mede must“„Mulgi must“„Moka“„Musti“

„Krameri punane“„Kurvitsa 4“

„Polli esmik“„Rae 1“„Aamissepa viljakas“„Jaanike“


• Kartuli kasvatamisel peabtaotleja olema kantudTaimetervise registrisse

• Viljapuudel PMA Taimetervise registris olevast puukoolist pärit istutusmaterjal

• Viljapuudel, aiaplaan, reavahe peab olema hooldatud

Ohustatud tõugu loomakasvatamise toetus

Merje Põlma



25.03.2014


Üldeesmärk on tagada kultuuripärandija geneetilise mitmekesisuseseisukohast oluliste ja ohustatuksloetud kohalike tõugude säilitamine.

Eesti maatõugu veis, eesti tõugu, eesti raskeveo tõugu või tori tõuuniversaalsuuna hobune, eesti vutt


Iga tõu kohta eraldi (lävendipõhine) kohustus.

Uus kohustus ei alga, kui tõu kohta on taotlejal juba kehtiv kohustus. Uue MAKi kohustuse võtmisel/vana MAKi kohustuse asendamisel asendatakse kõik vana MAKi kehtivad kohustused uue viieaastase kohustusega.


● Nõuetekohaselt registreeritud ja identifitseeritud tõupuhtad vähemalt 6kuused veised, hobused

● Eesti tõugu vutid jõudluskontrolli all või sugulinnuna

● Maatõugu veisel võimalik lisamakse jõudluskontrolli eest, puhtatõulise järglase eest ja tõuraamatusse kantud pulli eest

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

Kaidi Jakobson



25.03.2014

Toetuse eesmärkÜldeesmärk on parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit.

Spetsiifilised eesmärgid: Parandada poollooduslike koosluste hooldamise

kvaliteeti, sealjuures suurendada põllumajandus-loomade abil hooldatavate poollooduslike koosluste osa.

Parandada poollooduslike kooslustega seotud liikide seisundit.

Suurendada hooldatavate alade pindala. Säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist

mitmekesisust.

* MAK 2007-2013 eesmärk: tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste soodne seisund

Järelduste tegemine tuginedes selle perioodi kogemusele

MAK 2013-2020 perioodi PLK meetme ettevalmistamisel kaardistati selle perioodi peamised puudused ja probleemid, millele tuginedes tehti kõik meetme uuendused ja täiendused.

Keskkonnaameti funktsioonKeskkonnaamet tagab, et toetuse taotlemise aluseks on toetusõiguslikud alad (hooldatavad poollooduslikud kooslused). Keskkonnaamet kinnitab andmebaasidele, inventuuridele ja eksperthinnangule jmt toetudes taotluse ning väljastab taotlejale poolloodusliku koosluse hooldamise kohta üksikasjalikud juhtnöörid, kus lisaks seadusandlusest tulenevatele nõuetele on sätestatud individuaalsed soovitused konkreetse ala hooldamiseks (näiteks võttes arvesse ala seisundit, koosluse tüüpi ja looduskaitselist väärtust täpsustab Keskkonnaamet poolloodusliku koosluse karjatamise loomkoormust).

Toetusõiguslikud alad (1)

„Toetusõiguslikuks loetakse hooldatav poollooduslik kooslus, sealhulgas on toetusõiguslikud

vaid need puisniidud ja puiskarjamaad, kus on olemas niidutaimestik;

sellised kadakatega niidualad, millel kasvavate kadakate liituvus ei ületa 0,5.

Toetusõiguslikud alad (2)Samuti loetakse toetusõiguslikuks maatüki osaks alad, kus asuvad

traditsioonilised maastikuelemendid, nagu näiteks kiviaiad, heinaküünid ja loomade varjualused;

ajutiselt üleujutatud alad;

rannaalad, mis on vähemalt 50% ulatuses taimes-tikuga kaetud ning kus ei domineeri puitunud roog;

väikeveekogud (lõukad, soolakud, tiigid jne) ja taimestikuta alad, mis ei ole suuremad kui 0,05 ha;

puude ja põõsastega osaliselt kaetud alad, mis on seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega ja ei ole suuremad kui 0,05 ha“.


Toetust antakse, kui toetuse taotleja hooldab nõuetekohaselt poollooduslikku kooslust. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuded sõltuvad hooldamise võttest – kas toetuse taotleja hooldab poollooduslikku kooslust karjatamise või niitmise teel – ning koosluse tüübist, mille kohta toetust taotletakse.

Toetust antakse vähemalt 0,10 hektari suuruse poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mis on kantud keskkonnaregistrisse või väljaspool kaitstavaid alasid sellistele poollooduslikele kooslustele, kus on läbi viidud inventuur ja mis on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud ning EELIS’esse kantud. Ala inventeerimise väljaspool kaitstavaid alasid korraldab soovi korral toetuse taotleja ise.

Toetuse saamise nõuded Niidualadele - nõuded niitmisele (sealjuures tööde tähtaeg

1.september) Karjatatavale alale –nõuded karjatamisele (ajad),

madalmurususe nõue Rannaaladele, kus on vajalik keskmisest kõrgem

hoolduskvaliteet, saab lisaks valida kõrgema hoolduskvaliteedi kohustuse

poolloodusliku koosluse kahjustamine on keelatud. Näiteks on keelatud taimkatte (rohukamara) hävitamine või kooslusele omase liigikoosseisu muutmine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, mullaharimine, metsa istutamine, maavara kaevandamine, loata (kooskõlastamata) ehitiste püstitamine või laiendamine, sh tiigi jm veekogu ning maaparandussüsteemi rajamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas looduskaitseseadusega.

taotleja peab pidama põlluraamatut veeseaduse § 261 lõike 7 kohaselt.

taotleja peab toetuse saamiseks osalema poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuslikul koolitusel.

Toetuse ühikumäärad on rohkem diferentseeritud

Kooslustepõhine jaotus:

Puisniidud

Kõik muud kooslused

Muude koosluste tegevusepõhine jaotus:

rannaniidu ja loopealse

◦ karjatamine

◦ Keskkonnaameti nõusolekul ala niitmine

muude koosluste

◦ karjatamine

◦ niitmine

rannaalal saab valida kõrgema karjatamistulemuse lisanõude

* Nendele aladele, kus poollooduslik kooslus vastab otsetoetuse tingimustele, on võimalik taotleda täiendavalt otsetoetust (va puisniit).

Mahepõllumajandusetoetus

Marika Ruberg

Taimetervise osakond


25.03.2014

Eesmärgid

arendada mahepõllumajandust ning suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet

säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust

säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti

parandada loomade heaolu

Toetuse saajad

toetust antakse põllumajandusega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses aktiivne põllumajandustootja

taotleja ettevõte peab olema mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud

Toetusõiguslikkuse nõuded Toetusega hõlmatud maa peab asuma PRIA

põllumajandustoetuste ja -massiivide registris.

Toetust võib taotleda vähemalt 1,00 ha suuruse maa kohta.

Taotleja võtab kohustuse tegeleda sellel maal, mille kohta ta toetust taotles, mahepõllumajandusliku taimekasvatusega taotluse esmakordse esitamise kalendriaasta algusest alates viis järjestikust

kalendriaastat. Kui taotleja hoiab ettevõtte toetusõiguslikku maad

mustkesas, siis sellel kohustuseaastal, kui maa on mustkesas, talle mustkesas oleva maa eest toetust ei maksta.

Baasnõue

põlluraamatu pidamine

Lisaks peab toetuse taotleja oma põllumajanduslikus majapidamises või tegevuses järgima:

nõuetele vastavuse eeskirju

väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid

Toetuse saamise nõuded (1)Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.

Toetuse saamise nõuded (2) viljavahelduse nõuete järgimine: samal

põllul ei kasvatata teravilja rohkem kui 3 järjestikusel aastal ning sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri rohkem kui 2 järjestikusel aastal. Ristõielisi võib samal põllul kasvatada uuesti 4. aastal.

vähemalt 20%-l põllumaal liblikõieliste puhaskultuuri või liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja kõrreliste heintaimede segu kasvatamine.

Toetuse saamise nõuded (3)

vähemalt 20% põllumaast põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all hoidmine 1. novembrist 31. märtsini.

mullaproovide võtmise ja analüüsida laskmise korraldamine üks kord kohustusperioodi jooksul mulla happesuse, taimetoitainete ja orgaanilise süsiniku määramiseks

Toetuse saamise nõuded (4) viljapuude võrade ja marjapõõsaste

hooldamine lõikamise teel

viljapuude ja marjapõõsaste reavahede hoidmine vähemalt 2/3 ulatuses rohukamaras ja niidetud või karjatatud, kusjuures rohu kõrgus ei tohi ületada 30 cm. Uue aia rajamisel peavad reavahed vähemalt 2/3 ulatuses rohukamaraga kaetud olema hiljemalt rajamisele järgnevaks aastaks.

mahepõllumajandusliku tootmise koolitustel osalemine

Toetuse ühikumäära grupid teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised

kultuurid ja põldtunnustatud heinaseemnepõld

kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa

rühvelkultuur

sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja-ja kartulipõllud - 20% võrra kõrgem toetus

köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed

puuvilja- ja marjakultuurid

rohumaa, kus 0,2 LÜ karjatatavaid loomi

LÜ arvutamise aluseks on komisjoni rakendusmääruses toodud määrad

Karjatatavatele loomad

Eraldi makstakse mahepõllumajanduslikult peetava karjatatava looma (veise, lamba või kitse) ühe ühiku kohta

Koefitsiendid karjatatava looma ühiku arvutamiseks:

Üle 6 kuu vanune veis, ammlehm 1,0

Piimalehm 3,0

Kuni 6 kuu vanune veis 0,2

Vähemalt 6 kuu vanune kits, lammas liha tootmiseks 0,2

Vähemalt 6 kuu vanune kits, lammas piima tootmiseks 0,3

Kodulinnud, sead ja mesilaspered

Lävendid:

Kodulinnud v.a vutt, vähemalt 50 lindu igast liigist

Vutt, vähemalt 100 lindu

Sead, vähemalt 2 ühikut

Küülikud, vähemalt 50 küülikut

Mesilaspered, vähemalt 5 peret

Seirenäitajad ja sihttasemed Toetust saanud põllumajandustootjate ja muude

maahaldajate arv - 1600

Toetust saavate alade kogupindala – 130 000 ha

Toetust saavate loomade arv loomaliikide lõikes:Veised – 33 000, sh piimalehmad – 3000

Lambad – 40 000

Kitsed – 1000

Sead – 1200

Kodulinnud – 25 000

Mesilaspered – 1000

Tänan!

Lisainfo:

Põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse büroo

[email protected]

Tel. 625 6537

mailto:[email protected]

Loomade heaolu toetus

Merje Põlma



25.03.2014

Loomade heaolu

Meetme abil toetatakse veiste, lammaste, kitsede, hobuste karjatamist, vasikate paremaid kasvutingimusi, sigadele loomuomasemat pidamiskeskkonda, alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses (õrrekanad, vabalt peetavad kanad).

Üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust, tagada loomadele loomuomasemad pidamistingimused.

Loomade heaolu

Veised ja kuni 6-kuused vasikad, sead, lambad, kitsed, munakanad või üle 6-kuused hobused

1-aastane kohustus, mida saab pikendada

Loomad registreeritud ja identifitseeritud, loomakasvatushoone registreeritud, loomade arvestuse pidamine

Munakanad - õrrekanad või vabalt peetavad

Sigadel taotlemine loomakasvatushoone kaupa, üldjuhul loomarühma kaupa

Loomade heaolu

Nõudeid vaja täita terve loomarühma osas va veiste karjatamine?

Loomatervishoiu või heaolu koolitusedvabatahtlikud

Veiste, lammaste, kitsede, hobuste kohta ei saa toetust, kui on kehtiv LKT kohustus.

Toetust ei saa maheloomade kohta.

Palju baasnõudeid

Loomade heaolu - veised

Veised ja lihaveiste vasikad

Karjatamine, piirdeaiad ja päevik

Piimatõugu vasikad

Esimesel kaheksal elunädalal piim või piimaasendaja kunstammest või lutist. Vasikas peab saama juua vabalt püstises asendis. Imemiskaitse (võõrutusrõnga) kasutamine on keelatud.

Loomade heaolu - veised

Piimatõugu vasikad

Kui vasikaid peetakse rühmana, siis ühissulus vähemalt 2,0m2 vaba põrandapinda iga vasika kohta. Terve põrandapind on pehme allapanuga kaetud

Veiste nudistamist võib läbi viia üksnes veterinaararst või tema poolt volitatud veterinaarharidusega isik. Nudistamisel peab kasutama üldnarkoosi

Loomade heaolu - sead

Sisetingimustes lamamisalal sobiv allapanu (põhk, turvas, hein, saepuru või muu sobiv materjal), lamamisala on kuiv, looma jaoks mugav ja pehme

Pidev juurdepääs puhtale põhule või heinale uudishimu ja tuhnimisvajaduse

rahuldamiseks ning emistele pesaehitamiseks

Loomade heaolu - sead

Sabade lõikamine on keelatud v.a. meditsiiniliste näidustuste korral veterinaararsti igakordsel kirjalikul loal ja seejuures üldnarkoosi kasutades. Kehtib sigade kohta, kes on sündinud esmakordse taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist.

Valitav lisanõue: Suveperioodil tagatakse sigadele pääs väliaedikusse.

Loomade heaolu - munakanad1 m2 kohta kuni kuus kana.

Allapanu katab vähemalt poole kogu põrandapinnast, ei kehti alale, mille kohale on paigaldatud õrred.

Allapanu on puhas, kuiv, vähetolmav ja paksusega vähemalt 10 cm. Allapanu imab

endasse väljaheited, võimaldab lindudel siblida ja sulgi puhastada.

Puhas sõmer liiv on kanadele pidevalt saadaval.

Valitav lisanõue: Kanad pääsevad suveperioodil välialale.

Loomade heaolu – lambad, kitsed

Karjatamine, karjaaiad ja päevik

Enne karjatamisperioodi tehakse väljaheidete analüüs loomade siseparasiitide kindlakstegemiseks

Valitav lisanõue: Lammastel ja kitsedel on öisel ajal tagatud pääs ehitisse, mis kaitseks halbade ilmastikutingimuste ja kiskjate

eest.

Loomade heaolu – hobusedKarjatamine, karjaaiad ja päevik

Enne karjatamisperioodi tehakse väljaheidete analüüs loomade siseparasiitide kindlakstegemiseks

Ühe- kuni kaheaastaseid märasid peetakse täkkudest eraldi

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

Rainer Raidmets



25.03.2014

Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse eesmärk

Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse üldeesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ning aidata seal kohaneda piirangutega, mis tulenevad nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele.


Tegemist on 1-aastase kohustusega

Nõuded jäävad samaks, stpõhimõttelisi muudatusi ette näha eiole

Natura 2000 toetus erametsamaale

Timo Anis



25.03.2014

Natura 2000 erametsamaa toetuse (NAM) eesmärk

Oluline on kindlustada kõikide Euroopa,sh ka Eesti looduslike metsaliikideelujõuliste populatsioonide jakasvukohtade säilimine;

Kaasa aidata Natura 2000 aladel asuvaerametsamaa säästvale kasutusele,kompenseerides erametsaomanikeleNatura 2000 metsaalade majandamiselsaamata jäänud tulu.

Saavutustasemed MAKs

Toetuse saajate arv: 4700; Pindala: 54 995 ha*

* 2014-2020 saavutustasemed!

2013.a taotlusvooru numbrid*: Taotlejaid: 4576; Pindala: 56 221 ha.

*SA EMK andmed.


Tegemist on 1-aastase kohustusega;

Kavandatud kaks ühikumäära gruppi:

- hoiuala, piiranguvööndi ja projekteeritava ala piiresasuva metsaala kohta;

- sihtkaitsevööndi kohta;

Nõuded jäävad samaks, st põhimõttelisi muudatusiette näha ei ole;

Piiratud eelarve tingimustes on tõenäoline, et kõikalad ei pruugi uuel perioodil toetust saada (ntprojekteeritavad alad).

Documents

meetmed MAKis 2014-2020 - pikk.ee MAK pindalatoetused... · 2014. 3. 24. · MAK 2014-2020 meetmed 1. Teadmussiire ja teave 2. Nõuandeteenuste toetamine 3. Kvaliteedikavades osalemine