1

Puude mõistest ja puuetega inimeste probleemid

Helve Luik EPI Koja juhatuse esimeesGenadi Vaher SA EPI Fondi juhataja

Linnade ja Valdade Päevad 19.02.2009

2

Millest räägime

• Puude mõistest• Kes on puudega inimene ja kui palju neid on• PISTS muudatustest

• Puuetega inimeste probleemid

3

Puue & inimene Eesti keeles ei ole kasutatud „puudega“ seonduvat

ühtset ja erinevaid dokumente läbivat terminoloogiat s.t. tavakõnes ja erinevates dokumentides antakse sõnale „puue“ täiesti erinev sisu!

Selgitused: www.epikoda.ee Avaleht > Invapoliitika > Puude mõiste

4

Puue & inimene „Puude“ käsitlemisel kasutatakse 2 mudelit:• Meditsiiniline mudel – käsitleb inimese tervisega

seonduvaid „probleeme“ organismi tasandil • Sotsiaalne mudel – käsitleb „probleemidega“

inimese toimetulemist teda ümbritsevas keskkonnas (nii füüsilises, info kui sotsiaalses)

5

Puue & inimene Seega ilma jalata või koguni ratastoolis olev inimene on

meditsiinilise mudeli järgi puudega inimene, kuid hea proteesi, ratastooli ja muude vajalike abivahendite ja keskkonna kohanduste olemasolul võib inimene sotsiaalse mudeli kohaselt olla mitte puudega inimene.

Tavakõnes seda vahet ei tehta ja räägitakse ikka, kui puudega inimesest! Samas, tavaprille kandvat inimest ei nimeta keegi puudega inimeseks, kuigi meditsiinilise mudeli järgi on inimesel nägemispuue.

6

Puude mõiste ÜRO Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja

tervise klassifikatsiooni (RFK) definitsiooni järgi:Puuded on probleemid organismi funktsiooni või

struktuuriga, nagu nt oluline kõrvalekalle või puudumine.

Organismi funktsioonid on elundsüsteemide füsioloogilised talitlused (kaasa arvatud psüühilised funktsioonid).

 Organismi struktuurid on keha anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed või nende osad.

7

Puude mõiste Sotsiaalministeeriumi meditsiinilise terminoloogia

komisjoni üldine soovitus on, et sõna “puue” võib kõnepruugis endiselt kasutada erinevates tähendustes, kuid konkreetses seaduses tuleb enne teksti kallale asumist defineerida terminid ja neid siis järjepidevalt kasutada.

PIST seaduse mõttes on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

8

PISTS muudatustest

NB! Kui inimene PIST seaduse mõttes ei kvalifitseeru puudega inimeseks EI TÄHENDA see veel seda, et tal ei oleks organismi tasandil probleeme: anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet.

Nende probleemide ulatus ei ole sellisel juhul selline, millega määratakse inimesele riiklikku “puudetoetust”, nii nagu seda ei tehta ka tavaprille kandvale inimesele.

9

Milleks PISTS muudatused

Vana seadus ei täitnud ega saanudki täita oma eesmärki „osaliselt kompenseerida PUUDEST tingitud lisakulutusi”, sest:

• puude olemasolu ja selle raskusastet ei määratud mitte inimese organismi funktsioonide hindamise kaudu, vaid hinnati igapäevatoimingutega toimetulemiseks teise inimese kõrvalabivajadust ja selle sagedust

• toetuse suuruse aluseks ei olnud mitte lisakulutuste olemasolu ja nende suurus, vaid lähtuti jälle vaid teise inimese kõrvalabivajadusest ja selle sagedusest.

10

Tööealiste PISTS muudatus Tööealistele inimestele määratakse:• puude olemasolu ja selle raskusaste inimese organismi

funktsioonide hindamise kaudu• toetuse suuruse aluseks on lisakulutuste olemasolu ja

nende suurus.Toetuse suurus EI SÕLTU puuderaskusastmest. Puuet

tuvastatakse vaid selleks, et selgitada, kas inimene on PIST seaduse subjekt. Raskusastmed jäeti seadusse vaid seetõttu, et mitmed riiklikud ja paljud KOVide toetused/teenused on seotud puude raskusastmetega

11

Tööealiste PISTS muudatus PISTS muudatus on tekitanud juba ka pahameelt:• mahukas taotlusvorm • nende inimeste protest, kes ei saa enam puuet ja

puudetoetust, sest puude tuvastamine toimub nüüd organismifunktsioonide hindamise kaudu ja rahalise toetuse suuruse määramine, puudest tingitud lisakulude hindamise kaudu.

12

Puuetega inimeste statistikaRFK definitsiooni kohane (organismitasandil puude)

statistika puudubOn SKA statistika seisuga 31.12.2008.a puudega

inimeste kohta kes saavad:• puuetega inimeste sotsiaaltoetust (PRA)– 116410

inimest sh 5745 last• töövõimetuspensioni (PTV) – 71448 inimest

13

Vana ja uue PISTS võrdlusTööealisi Uue toetuse(Seisuga 31.12.2008 vahemik Kokku 39 178 in.) toetus, (2894 in. määratud 02-12.02.2009)

Puude raskusaste kr. % kr. %keskmine puue 260 41 260 10,6raske puue 560 50 264 – 600 31,9

604 – 836 28,4sügav puue 840 9 840 29,1

Puuet PISTS tähenduses EI tuvastatud 21 % ja seda eriti Lõuna- ja Kagu-Eestist esitatud taotlejatel

14

Kui palju meid on? 16-64.a. 65+ a. Kõik kokku

∑ Töötab ∑ Töötab ∑ Töötab

01.01. 2006

in. in. % in. in. % in. in. %

PTV töövõimetus %

70535 19246 27,3 1137 50 4,4 71734 19296 26,9

PRA puuderaskus-aste

43735 7578 17,3 63464 1742 2,7 107199 9320 8,7

PTV ja/võiPRA

73217 20694 28,3 62079 1862 3,0 135296 22556 16,7

15

Puuderaskusastmega isikud puudeliigiti

Puue / Vanus ´65 + ´0 - 64 Kokku %liikumispuue 28910 16112 45022 42,1nägemispuue 2887 1818 4705 4,4kuulmispuue 707 1538 2245 2,1keele- ja kõnepuue 143 287 430 0,4

psüühikahäire 3998 15800 19798 18,5muu 20743 14036 34779 32,5

Kokku: 57388 49591 106979 100,0

% 53,6 46,4 100,0

16

Puuetega inimeste osakaal rahvastikus maakonniti ja vanuseliselt

17

Puuderaskusastmega isikute ealine jaotus

0250050007500

100001250015000175002000022500250002750030000325003500037500400004250045000

M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N

2005-1999

1998-1990

1989-1981

1980-1976

1975-1971

1970-1966

1965-1961

1960-1956

1955-1951

1950-1946

1945-1943

1942-1941

1940-1899

0-6 7-15 16-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-62 63-64 65 +

18

Puuetega inimeste probleemidPalusin kõigil EPI Koja liikmetel saata kokkuvõtlikult

millised on:• Liidud - teie puudeliigi osas lahendamist vajavad

pakilisemad probleemid• Maakondade kojad – olulisemad puuetega inimese elu

raskendavad/takistavad probleemid maakonnas

ja nendeni lahendamise võimalikud teed ja rakendamist vajavad meetmed.

19

Liitude tõstatatud probleemid (1)• Rehabilitatsiooniteenusega, eriti puudespetsiifiline

rehabilitatsioon ja nõustamine või ei sobi teatud puudele

• Sotsiaal- ja hoolekandeteenused puuduvad või on ebapiisavas mahus sh toetatud elamine

• Abivahenditega (harvaesinevaid ei saa kätte, juhtkoer abivahendiks jne.)

• Haridusega seonduvad (õpetajate ja sotsiaaltöötajate vähene teadlikkus puuetest, laps ei sobi tavakollektiivi jne)

• Kutseõppe- ja tööhõivega

20

Liitude tõstatatud probleemid (2)Nimetati veel:• Ligipääsetavus (ehitise, korterid sh kõnniteed vabaks)• Puuet ennetav spetsiifiline dieet ja taastusravi• Transport sh invatransport• Ravimid kallid (ja ebastabiilne soodus %), arstiabi

kättesaadavus halb• PISTS muudatused• Lõpetati õietolmu seire• Ühiskonna mõistmine puudeküsimustes puudulik• Sihtgrupid sotsiaalselt passiivsed• Hooldajatoetusega (sh puuetega lapsed) seonduv

21

Maakondade tõstatatud probleemid (1)

Transport sh invatransport

Tartu-, Harju-, Järva-, Lääne-, Jõgeva-, Rapla-, Saare-, Võru-, Valga-, Pärnumaa ja Tallinn

Sotsiaal- ja hoolekandeteenused puuduvad või on ebapiisavas mahus sh toetatud elamine

Tartu-, Harju-, Järva-, Lääne-, Võru-, Pärnu-, Ida-Virumaa, ja Tallinn

Ligipääsetavus (füüsiline keskkond sh kortermajast väljasaamine ja pangaautomaadid)

Harju-, Järva-, Lääne-, Rapla, Võru-, Ida -Virumaa ja Tallinn,

Abivahendite järjekorrad, hinnad kõrged Harju-, Järva- ja Võrumaa

Ravimid kallid ja ARSTIABI kättesaadavus halb Järva-, Saare- ja Valgamaa

22

Maakondade tõstatatud probleemid (2)

Nimetati veel:• Info puudulik liikumine• PISTS vorm ja asjaajamine keerukas• Paljudel KOV-idel puudub invapoliitika• Sotsiaalkorterite vähesus• Puuetega laste hooldajaga seonduv mure• KOV seob sotsiaaltoetused sissetulekuga• Puuetega inimeste nõrk sotsiaalne aktiivsus

23

Transport sh invatransport (1)Kuigi omavalitustel on kohustus tegeleda ka

invatranspordiga, puudub enamikel omavalitsustel vastava kohandusega transpordivahend. Läbi häda transporditakse inimene valla väikese autoga, mis on ebamugav ning tülikas nii transportijatele (raskema puudega inimene vajab vähemalt kahte abistajat, kes ta masinasse topivad ja hiljem sealt välja tirivad, lisaks peab kusagile peale abistajate mahtuma ka inimese invaabivahend). Kuna selline teenindus on alandav (tihti pole ka abistajaid võtta), siis puudeline loobub enamasti sellisest teenusest või kasutab seda äärmise vajaduse korral.

24

Transport sh invatransport (2)

Omaette probleemid on ühistranspordiga, transpordivahendid on ülimalt invavaenulikud, samuti bussiooteplatvormid. Omavalitsused ning bussifirmad vastavad, kui probleemidele vihjame, et neil on suuri probleeme liinide käigushoidmisega, kust siis veel võtta rahalisi vahendeid invasõbralike busside muretsemiseks või platvormide ehitamiseks

25

Sotsiaal- ja hoolekandeteenused (1) Sotsiaalteenuste sortiment, maht ja kvaliteet on

omavalitsustes väga erinev. Teatud teenuste puudumine paljudes maaomavalitsustes (ajutise hoolduse võimalus, tugiisiku ja isikliku abistaja teenus, hooldekodu, rehabilitatsiooniteenused, õendusteenus). Täiesti abita on jäänud kõige raskema puudega inimesed: sügava puudega halvatud inimesed, kes vajavad nii meditsiinilist abi kui sotsiaalteenuseid. Samuti sügava vaimupuudega inimesed, kes soovivad elada kodus. Neile ei ole ei päevakeskuseid ega tugiisikuid, puudub transport jne. Pered on jäetud üksinda ja abita – lohutuseks vaid pisuke rahaline hooldajatoetus.

26

Sotsiaal- ja hoolekandeteenused (2) Puudub ühtne nägemus avalikest teenustest. Puuetega

inimesed saavad omavalitsuste kaupa erineva kvaliteediga teenuseid ning seega ei ole puudega inimesed võrdselt koheldud.

Lisaks omavalitsuste rahalistele võimalustele sõltub see ka puudega inimese enese teadlikkusest ning aktiivsusest. Õnneks omavalitsused järjest enam juurutavad erinevaid teenuseid ning on oma eelarves planeerinud selleks ka vastavad summad.

Kui on seadus, siis peavad olema ka nõuded ja standardid kõikjal ühesugused...... kahjuks seda nõuet ei täideta. Kõik sõltub sellest, kes on volikogu liikmed ning millised on nimetatud omavalitsuses prioriteedid.

27

Ligipääsetavus Omavalitsused ei kipu endiselt täitma ehitusseaduses

sätestatud nõudeid ehitiste kohandamise osas ning vastu võetakse objekte, mis täiesti puudulikud. Järelvalve selle seaduse täitmisele olematu.

Probleem: kohandamata elamispinnad + invavaenulik keskkond. Ligipääsetavuse probleem õnneks väheneb kogu aeg, kuid ilma abistajata ei pääse kirikutesse, apteekidesse, paljudesse raamatukogudesse, erakauplustesse. Liikumispuuetega inimestel on kõige raskem ilma abistajata korterist ja majast väljapääs, seega on nende iseseisev liikumine võimatu, olgugi, et korter on kohandatud, olemas elektriline ratastool ja inimene on ühiskondlikult aktiivne. Ka enamus pangaautomaate ei ole võimalik kasutada, kuna nad on paigutatud kõrgele ja ei ole ligipääsetavad.

28

LAHENDUS

Kiireid lahendusi ilmselt ei ole, kuid kõigi probleemide lahenduste võti praegusel hetkel on üks suur haldusreform, mis parandaks enamike väikeste omavalitsuste suutlikkust.

29

Puuetega inimeste organisatsioonid – koostööpartnerid avalikule sektorile

Riigitasandil:• üldisemad küsimused/probleemid – EPI Koda• puudespetsiifilised küsimused/probleemid -

Liidud

Maakonnatasandil :• üldisemad küsimused/probleemid –

kohalikud kojad• puudespetsiifilised küsimused/probleemid -

ühingud

30

... VÄLJAKUTSED valimistelSÕNUM

•Me esindame 10% elanikkonnast•Arvestades pereliikmeid - kuni 30%

POLIITIKUTE MÕJUTAMINEAKTSIOON

•Meediale meeldib “aktsioon”•“aktsioon” survestab poliitikuid

31

PIKETT TOOMPEAL 13.12.2006

• 61 milj. tööealiste puudetoetuse tõstmiseks

• Läinud aastal riigiisandad-emandad lubasid tõsta aga ....

TULGE JA TULETAGE NEILE MEELDE

32

TÄNAME TÄHELEPANU EEST! KONTAKTID:

Eesti Puuetega Inimeste KodaToompuiestee 10, Tallinn 10137 Tel +372 661 6629 Faks +372 661 6393 E-mail epikoda@gmail.com www.epikoda.ee