Nelli JungTartu Ülikooli eetikakeskusTartus, 28. augustil 2009

� Eesti ühiskonna jätkusuutlikkust ohustavad moraalinormide eiramine, ühiskonna vähene sidusus, individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, hoolimatu suhtumine iseendasse, kaasinimestesse ja keskkonda, perekonna institutsiooni nõrgenemine, madal iive, (kooli)vägivalla levik, madal kodanikuaktiivsus, muulaste nõrk integreeritus Eesti ühiskonda ja mitmed teised tegurid.

� Puudub arvestatav diskussioon, mis on need üldinimlikud, rahvuslikud ja Euroopa ühisväärtused, mis on aluseks meie erinevatele identiteetidele.

NJ2

NJ3

NJ12

NJ13

NJ17

Slide 2

NJ2 Laiapõhjalised uuringud, meedias ilmunud väärtusteemalised artiklid ja inimeste arvamusavaldused viitavad järgmistele kitsaskohtadele: Nelli Jung; 26.08.2009

NJ3 Diskussiooni vajalikkus on tingitud taasiseseisvumise järgnenud kiiresti muutuvatest oludest, mis kipuvad erinevaid pingeid süvendama (sotsiaalseid pingeid, vaenulikkust võõraste suhtes ja eesti keele kasutusvõimaluste ahenemist).Nelli Jung; 27.08.2009

NJ12 Veel üks märksõna, mis on programmi ja selle vajalikkusega tihedalt seotud, on identiteet - kuidas erinevad identiteedid kujunevad, kuidas osasid neist tugevdada ja kuidas vältida erinevate identiteetide konflikti sattumist.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ13 Tegemist on teatud valikutega ja nende valikute taga on teatud väärtused. Kuna need valikud tekitavad probleeme, siis võibki järeldada, et väärtuste osas on vaja midagi ette võtta.Nelli Jung; 26.08.2009

NJ17 Lennart Meri tõdemus “Poliitilises testamendis” (2007), et “me oleme olnud edukad kõiges peale Eesti väärtussüsteemi taasloomise”.Nelli Jung; 27.08.2009

� Riiklik programm “Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013” aitab hoida ja arendada neid väärtusi, mis tagavad Eesti ühiskonna inim- ja sotsiaalse arengu.

� Vastavate väärtuste arendamise ja kasvatuse programm.

� Laiahaardeline programm suurejooneliste eesmärkidega.

Mida me ikkagi tMida me ikkagi tMida me ikkagi tMida me ikkagi tääääpselt saavutada tahame? pselt saavutada tahame? pselt saavutada tahame? pselt saavutada tahame? Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?

NJ19NJ24

Slide 3

NJ19 Kas väärtushoiakute teadlik suunamine on üldse võimalik? Teiste riikide kogemus näitab, et süsteemse lähenemise korral on see võimalik.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ24 Väärtuskasvatust tuleks mõista avaras tähenduses kui iseloomukasvatust, mis hõlmab inimese kõlbelise kasvatuse kõrval ka suunitlust toetada laste kujunemist aktiivseteks kodanikeks ja loovateks, analüüsivõimelisteks ning ettevõtlikeks inimesteks.Nelli Jung; 27.08.2009

� innustama jõudma selgusele oma väärtustes;

� panema reflekteerima omaenda ja teiste väärtuste üle;

� kujundama teatud käitumiskalduvusi e iseloomuomadusi;

� õpetama tegema sotsiaalselt vastutustundlikke otsustusi (mõistma tagajärgi) ning neid põhjendama.

� Sõna „väärtus” tuleb ladina sõnast valere, mis tähendab „väärt olema”.

� Kitsas sõnakasutus: sünonüüm sõnadele „hea” ja „väärtuslik”. Väärtused on soovide objektid, mis juhivad meie toimimist.

� Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab, et seda on väärt omada, saada või teha, et asjal on mingi omadus, mis teeb ta väärtuslikuks.

NJ7

Slide 5

NJ7 Lai sõnakasutus, mis võimaldab väärtusteks nimetada kõiksuguseid hinnanguid, nii positiivseid kui negatiivseid. Nelli Jung; 26.08.2009

Väärtused

1) sisaldavad uskumusi,

2) sisaldavad püüeldavaid seisundeid või käitumisi,

3) on konkreetsete situatsioonide ülesed

4) juhivad valikuid või käitumis- ja olukordade hindamist,

5) on reastatavad vastavalt suhtelisele tähtsusele.

� majanduslikud väärtused (raha, materiaalsed hüved)

� esteetilised väärtused (ilu, kunst),

� bioloogilis-füüsikalised väärtused (elu, tervis, keskkond, jt),

� sotsiaal-poliitilised väärtused (vabadus, õiglus, õiguspõhisus, võrdõiguslikkus, rahvuslus, keel, demokraatia jt),

� moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, töökus, väärikus, lugupidamine jt).

NJ14

Slide 7

NJ14 Väärtusi võib tüüpidesse jagada mitmel moel, ent ükski võimalustest pole lõplikult õige - alati võib gruppide üle edasi vaielda. Siiski selgitavad sellised grupeerimiskatsed üldpilti.Nelli Jung; 26.08.2009

� Väärtused on suhtelised s.t nad on väärtused kellegi jaoks.

� Väärtuskasvatus peab toimima alt üles ja eeldab väärtustes kokkuleppimist.

� Efektiivne väärtuskasvatus vajab ka selle kokkuleppe pidevat taasloomist.

NJ8

NJ9

NJ10

Slide 8

NJ8 Võib tekkida küsimus, kas see on võimalik? Hoolimata pluralismist on tõsi, et on teatavad väärtused, mis on meie kõigi huvides. Reflekteerimise ja arutelu tulemusena on võimalik välja sõeluda ühisosa.Nelli Jung; 25.08.2009

NJ9 Väärtuspluralism?Nelli Jung; 25.08.2009

NJ10 Väärtuskasvatus ei saa olla ülevalt alla väärtuste pealesurumine, vaid eeldab nende nn kasvatavate aktiivset osalust.Väärtuskasvatuse olemuslikuks osaks on mõtisklemine oma väärtuste ja noortes kujundatavate väärtuste üle, nö refleksioon oma tegude ja tegutsemisaluste üle. Seega peavad kõik osapooled pidevalt aktiivselt protsessis osalema.Nelli Jung; 26.08.2009

� Programm peab silmas ühendavaid alusväärtusi, mida võib tinglikult jagada järgmiselt:

◦ Moraalsed vMoraalsed vMoraalsed vMoraalsed väääääääärtusedrtusedrtusedrtused (nt ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu);◦ Sotsiaalsed vSotsiaalsed vSotsiaalsed vSotsiaalsed väääääääärtusedrtusedrtusedrtused (nt vabadus, demokraatia, õigus, solidaarsus, vastutus, rahvuslus, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, sooline võrdõiguslikkus).

Mida me tMida me tMida me tMida me tääääpselt saavutada tahame? pselt saavutada tahame? pselt saavutada tahame? pselt saavutada tahame?

NJ11

NJ15

NJ16

Slide 9

NJ11 Esimene samm: leppida kokku, millised väärtused on esikohal, millistele väärtustele keskendutakse.Nelli Jung; 25.08.2009

NJ15 Programmi ettevalmistusfaasis peetud arutelude tulmusena sündis kokkulepe, et need on valupunktideks.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ16 Neid väärtusi väljendavad nii Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul kui ka Euroopa Liidu alusdokumendid, nii et nad ei ole sündinud sugugi tühjalt kohalt, kuid konsensus ei sündinud siiski kergelt.Nelli Jung; 27.08.2009

� Riiklik programm asetab tähelepanu keskmesse laste ja noorte väärtuskasvatuse.

� Sellest lähtuvalt on programm suunatud laste ja noortega seotud rühmadele: lapsevanemad, õpetajad, kooli- ja huvijuhid, lasteaia- ja koolitöötajad, noorsootöötajad jne.

� Täiendava sihtrühma moodustavad kodanikeühendused, erasektori ettevõtted, meedia (ja avalikkus laiemalt).

Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?Kuidas me kavatseme seatud sihtideni jõuda?

Nimetatud tegevussuundadele vastavad põhitäitjad on:

1. Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakond

2. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus

3. Avatud Eesti Fond

4. Tartu Ülikooli eetikakeskus

1. Koolieelne väärtuskasvatus2. Väärtuskasvatus koolis3. Mitteformaalne väärtuskasvatus4. Avalikkusele suunatud väärtusarendus

� 1.1. Uuringud◦ 1.1.1. Laiapõhjaline väärtusteteemaline uuring

� 1.2. Koolitused◦ 1.2.1. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus

◦ 1.2.2. Õppeasutuste juhtide ja töötajate koolitamine

◦ 1.2.3. Lastevanemate koolitamine

� 1.3. Tugimaterjalid

NJ29

NJ30

Slide 12

NJ29 Senised uuringud on tegelenud sihtrühmadega eraldi ja eri alustelt ning seetõttu pole nende tulemused alati võrreldavad. Väärtuskasvatuse läbiviimise seisukohalt on eriti problemaatiline olukord, kus eri sihtrühmade väärtuste vahel valitseb lõhe.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ30 Nn väärtuskasvatajad peavad ise oma väärtusi märkama ning teadvustama oma rolli väärtuste edastajana (olles oma käitumisega jäljendamisväärseks eeskujuks ja väärtusalase diskussiooni ja refleksiooni käivitajaks). Sageli jääb nn väärtuskasvatajatel praegu puudu sotsiaalsetest oskustest (kuulamisoskus, konflikti lahendamise oskus, väärtusalase refleksiooni juhtimise oskus).Nelli Jung; 27.08.2009

� 2.1. Väärtuskasvatus tunnis◦ 2.1.1. Õppekava arendustöö

◦ 2.1.2. Õpetaja esma- ja täiendkoolitus

◦ 2.1.3. Metoodika ja õppevara

� 2.2. Väärtuskasvatus õpi- ja õpetamiskeskkonnas ◦ 2.2.1. Tugimaterjalid ja koolitused

◦ 2.2.2 Koolide terviklik väärtuskasvatuse programm

NJ25

NJ26 NJ32

NJ36

NJ43

Slide 13

NJ25 1. Uuringud on näidanud, et Eesti koolid on väga erinevad selliste näitajate osas nagukoolikliima, õpilaste subjektiivne heaolu, õpilaste koolihinded, koolinõuetele vastav/mittevastav käitumine ja toimetulek. 2. Eesti lasteaedades ja koolides toimuv väärtuskasvatus senini olnud pigem juhuslik ja ebateadlik kui süstemaatiline ja järjepidev.3. Riikliku programmi eesmärgiks on koolituste, tugimaterjalide, õppevara jms väljatöötamisega luua mitmekesised võimalused selleks, et väärtuskasvatus saaks koolides ja lasteaedades toimida ning muuta head algatused jätkusuutlikuks, neid levitades, tutvustades ja toetades.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ26 Tähelepanu keskmes on haridusasutuste sotsiaalne kliima (ehk koolikultuur, õpikeskkond) – see, millistest väärtustest lähtub kool oma eesmärke seades, millised on koolis valitsevad inimsuhted ja kooli stabiilsust ning uuenduslikkust iseloomustavad näitajad.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ32 Eesti laste koolimeeldivus on üks madalamaid Euroopas.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ36 Koolituse üks eesmärke: Iga noortega kokku puutuv inimene peab teadvustama, et ta tegeleb väärtuskasvatusega.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ43 Nelli Jung 27.08.2009Seetõttu on programmi raames äärmiselt oluline luua keskkond, mis väärtustaks inimest ning toetaks positiivsete väärtuste esiletulekut koolis. Üheks sihiks peaks olema õpilase rollipildi mitmekesistamine – üha enam tuleb rõhutada õpilase võimalust ja vältimatust teatud asju algatada, valida, otsustada, luua, aga ka eksida ning võtta selle kõige eest vastutus.Nelli Jung; 27.08.2009

� 3.1. Kodanikeühendustelt lastele ja noortele suunatud väärtusarendus

� 3.2. Kodanikeühenduste ja lasteaedade/koolide koostööprojektid

� 3.3. Kodanikeühenduste ja/või lasteaedade/koolide ning erasektori koostööprojektid

NJ37

Slide 14

NJ37 Erinevates väärtusarenduse valdkondades tegeleb põhikirjalisel alusel Eestis ligikaudu 70 suuremat kodanikeühendust. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja andmetel kasvab Eesti ettevõtete huvi sotsiaalse vastutuse osas, sest ettevõtte eetiline pale omab tarbijate silmis üha suuremat tähtsust.

1. toetada kodanikeühenduste senini peamiselt projektipõhist ja omaalgatuslikku väärtusarendusalast tegevust, muuta see jätkusuutlikuks 2. viia see kompetents haridussüsteemi, et seeläbi toetada ja rikastada väärtuskasvatust lasteaedades ja koolides ning edendada haridusasutuste ja kodanikeühenduste koostööd. 3. eesmärk on kaasata väärtusarendusse erasektor, võimaldades ettevõtetel arendada välja koostöö mõne MTÜga ja/või kooli või lasteaiaga.Nelli Jung; 27.08.2009

� 4.1. Väärusarendusalase info koondamine ja vahendamine

� 4.2. Väärtusalased konverentsid, üritused ja trükised

� 4.3. Väärtusalane tegevus meedias

www.eetika.ee

NJ38

NJ39

NJ40

NJ41

Slide 15

NJ38 Väärtuskasvatuse edukaks rakendumiseks on äärmiselt oluline, et väärtuskasvatuse rolli ja vajalikkust mõistaks ja hindaks mitte ainult asjatundjad, vaid ka laiem avalikkus.

On vaja tekitada pidev ning konstruktiivne diskussioon ühiskonna jaoks oluliste eetiliste normide, ühisväärtuste arendamise ja hoidmise võimaluste ning väärtuskasvatuse rolli üle.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ39 Portaali eesmärk on levitada eetikaalaseid teadmisi, edendada ühiskonnas arutelu väärtuste ja moraalsete valikute üle, koondada ja vahendada teavet eetikaga seotud asutuste ja veebilehtede, eetikaalaste uudiste, arutelude ja ürituste kohta.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ40 et suunata Eesti ühiskonda aktiivsemalt reflekteerima väärtusküsimuste üle, tuleb korraldada laiemale avalikkusele mõeldud interdistsiplinaarseid konverentse, seminare, kollokviume ja töötubasid.

Järjepideva ja konstruktiivse diskussiooni tekitamiseks ja käigus hoidmiseks on oluline, et väärtusalased konverentsid muutuksid traditsiooniksNelli Jung; 27.08.2009

NJ41 RISK: töö meediaga võib piiratud ressursside tõttu osutuda puudulikuks ning väärtusarendusteemaline sõnum upub infomaastikku, enne kui tekib tõsiseltvõetav diskussioonNelli Jung; 27.08.2009

Noorsoo väärtusarendusele suunatud programm,

mis haarab enda alla suure osa identiteedi

tugevdamise ja parendamisega seotud küsimustest.

�Koolieelne väärtuskasvatus�Väärtuskasvatus koolis�Mitteformaalne väärtuskasvatus�Avalikkusele suunatud väärtusarendus

KOOSTKOOSTKOOSTKOOSTÖÖÖÖÖÖÖÖ ja Sja Sja Sja SÜÜÜÜNERGIA NERGIA NERGIA NERGIA SSSSÜÜÜÜSTEEMSUS ja JSTEEMSUS ja JSTEEMSUS ja JSTEEMSUS ja JÄÄÄÄRJEPIDEVUSRJEPIDEVUSRJEPIDEVUSRJEPIDEVUS

NJ31

NJ33

NJ34

NJ42

Slide 16

NJ31 Oluline on saavutada olukord, kus erinevate osapoolte vahel toimuks tihe koostöö ning kõik suudaksid efektiivselt toetada sarnaste põhiväärtuste kujundamist.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ33 Maailmapilt kujuneb ja püsib ühtse infovälja ja ühtse haridussüsteemi toel, juhul kui need koordineeritult osalevad grupi ühisteadvuse ja väärtussüsteemi kujunemises ja arenemises. Tänapäeva avatud maailmas on inimeneerineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ilma hästi toimiva strateegilise väärtusarenduse programmita on ideoloogilise ja kultuurilise vaba konkurentsi tingimustes inimestel ja rahvastel üha raskem kujundada oma terviklikku maailmapilti ja jagatud väärtuste süsteemi.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ34 Maailmapilt kujuneb ja püsib ühtse infovälja ja ühtse haridussüsteemi toel, juhul kui need koordineeritult osalevad grupi ühisteadvuse ja väärtussüsteemi kujunemises ja arenemises. Tänapäeva avatud maailmas on inimeneerineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ilma hästi toimiva strateegilise väärtusarenduse programmita on ideoloogilise ja kultuurilise vaba konkurentsi tingimustes inimestel ja rahvastel üha raskem kujundada oma terviklikku maailmapilti ja jagatud väärtuste süsteemi.Nelli Jung; 27.08.2009

NJ42 Programm toetab juba olemasolevaid tegevusi, uute tekkimist ja eelkõige taotleb sünergia tekitamist, senitehtu kokkukoondamisega ja kättesaadavaks tegemisega.Nelli Jung; 27.08.2009

Suur tänu tähelepanu eest!

Laste ja noorte väärtuskasvatus peab saama kogu ühiskonna asjaks!

www.eetika.ee