Roheline majandus.Mis, milleks ja kuidas?
Kutsehariduse seirekeskus
Tallinn 2010
Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas?
SA Innove kutsehariduse seirekeskus on Euroopa Kutseppe Arenduskeskuse Cedefop
(Centre Europen pour le Dveloppement de la Formation Professionnelle) koostpartner
ja tema vrgustiku ReferNet (Network of Reference and Expertise) esindaja Eestis.
Trkise vljaandmist rahastab Euroopa Liit.
Keeleliselt toimetanud: Endel Kuus
Kujundanud: Eerik Kohv
Trkk: O Trkisilm
ISBN 978-9949-9022-3-1
SA Innove. Allikale viitamise korral lubatud reprodutseerida mis tahes viisil.
Sisukord
SISSEJUHATUS ...............................................................................................7
ko soovunelmad vs. reaalsus ........................................................................7
I PEATKK: ROHELISE POLIITIKA ARENDAMINE ...................................................9
Mis on roheline majandus ja miks on seda vaja ...........................................9
Algatused riiklikul ja Euroopa tasandil ......................................................12
Riigi ja riikide henduste roll ...........................................................12
Euroopa Liidu direktiive ja tegevuskavasid .........................................13
Rohelise majanduse mju uurivad organisatsioonid ...............................15
Euroopa riikide rohelisi algatusi .......................................................16
Uuringud rohelisest mjust majandusele ............................................18
Teadmistega seotud ootused rohelise majanduse arendamisel Eestis ...............19
Rohelise majanduse vljakutsed elukestva ppe ssteemile ..........................23
II PEATKK: ROHELISEST MAJANDUSEST TULENEVAD MUUTUSED AMETIKOHTADES .....26
Muutused oskuste ja teadmiste vajaduses .................................................26
Roheline tkoht ...........................................................................27
Roheliste tkohtade positiivsest mjust ...................................28
Rohelised oskused ..........................................................................29
ldoskused ...........................................................................31
Kutseoskused ........................................................................33
Niteid juba ilmnenud oskuste vajakajmisest rohelises
majanduses ...........................................................................34
Rohelistel tkohtadel vajatavad oskused: rada on roheline .........................35
III PEATKK: MUUTUSED SEKTORITES ................................................................40
levaade mjukamatest majandussektoritest rohelises kontekstis ..................40
Energiatstus ..............................................................................40
Transpordisektor .............................................................................44
Ehitussektor ..................................................................................46
Tooraine tootmine ja ttlemine ......................................................49
Muud valdkonnad ..........................................................................51
IV PEATKK: ROHELISE MAJANDUSE TULEVIK .....................................................52
letada barjrid rohelise majanduse arengus ....................................52
Kuidas edasi? ................................................................................54
LISAD .........................................................................................................57
Lisa 1. Hariduse ja tjuturu seosed Eestis oskuste vajaduse kontekstis ...............57
Lisa 2. Majanduse rohelistumise mju thivele ..........................................59
Lisa 3. Rohelise majanduse investeeringute mju tkohtadele .......................60
Lisa 4. Tkohtade arv hinnanguliselt taastuvenergeetika
sektoris (2006. aastal) .............................................................................61
Lisa 5. Mrava thtsusega tegevused ehitussektori rohelise arengu
tagamiseks ..........................................................................................62
Lisa 6. Lhendid .....................................................................................63
Kasutatud kirjandus ...............................................................................64
EESSNA 5
EESSNA
Hea lugeja!
Sstmisest ja jtkusuutlikkusest on rgitud juba aastaid, kuid neid misteid hlmava
rohelise majanduse termin on kerkinud esile just viimastel aastatel. Kuigi heselt mis-
tetav definitsioon veel puudub, on roheline majandus Euroopas ha enam populaarsust
koguv reaalsus, mida kesolev trkis pab tutvustada. levaade antakse ka selle majan-
duse suunalistest tegevustest ning rohelistumise mjust tkohtadele ja oskustele.
Definitsioonist olulisem on mista uue suundumuse sisu, mida on kesolevas trkises
erinevate lhenemisviiside ja vaatenurkade ning majandussektorites toimuvat kajastavate
nidete phjal tahetud edasi anda. Phjalikumalt keskendutakse rohelise majanduse
hiskondlikule poolele, sealhulgas thivele, tkohtadele ja vajatavatele oskustele.
Rohelise majandusega kaasnevat sotsiaalset mju on seni uuritud vga vhe. Trkises
refereeritakse kahte mahukamat sellealast raportit:
Kliimamuutused ja thive 1) (ETUC. 2007. Climate Change and Employment:
Impact on Employment in the European Union-25 of climate change and CO emission
reduction measures by 2030);
Rohelised tkohad 2) (UNEP, ILO, IOE, ITUC. 2008. Green Jobs: Towards decent work
in a sustainable, low-carbon world).
Euroopa Kutseppe Arenduskeskus Cedefop on nimetatud raportite phjal koostanud
dokumendi Oskuste vajadus rohelises majanduses (Cedefop. 2009. Future Skill Needs
for the Green Economy. Luxembourg: Publications Office), lisades uuringulevaadete
nitlikustamiseks ka sgavamaid teemaksitlusi eri riikidest.
Tegemist on esimeste rohelise majanduse ja thive seotust laiemalt ksitlevate levaa-
detega. Just valdkonna uudsuse tttu ei ole nimetatud raportites sisalduvad hinnangud
EESSNA6
ja nitajad vetavad absoluutse tena, kuna he vi teise riigi andmeid pole tihti saada
olnud vi on neid riigiti kogutud erinevaid meetodeid kasutades. Ka kesolev trkis
ei pretendeeri absoluutsele tele. Suuremat thelepanu tuleks ksitletuga tutvumisel
prata sisulisele kljele, mitte niivrd arvnitajatele.
Kesoleva trkise koostajad tahavadki tutvustada nimetatud raportite sisu, ergutada
rohelise majanduse alast diskussiooni ning seelbi suunata inimeste mtlemist ja vr-
tushinnanguid suhtesse viiduna uudse kontseptsiooniga, sellega, kuidas rohelistumine
mjutab haridust, tkohti, seal vajatavaid oskusi ja telu tervikuna.
hesnaga, rohelise majanduse ja roheliste oskuste olulisuse mistmine on arengu ning
konkurentsivime tagamise seisukohalt rmiselt oluline kodanikule, ettevtjale, riigile,
Euroopale ja kogu maailmale.
Kersti Raudsepp,
SA Innove
kutsehariduse seirekeskuse juhataja
SISSEJUHATUS 7
SISSEJUHATUSko soovunelmad vs. reaalsus
Aare Baumer,
Energia avastuskeskus, teadus- ja arendusjuht
Lbi aastatuhandete on energia ja selle kasutamine olnud inimese kige thtsam tegevus
ning motivaator suure hulga leiutiste vljamtlemisel. Lke, ahi, aurumasin ja tuuma-
jaam need on nited jrjepideva tehnoloogilise arendust tulemuste jadast. Arengu
krvalnhuna kaasnev emotsionaalne soovmtlemine paneb vastukaaluks muutustele
inimese ikka ja jlle leiutama igiliikurit kas siis hammasrataste ja vntadega masinana
vi hoopis sotsiaalset utoopiat kitava kujutelmana.
Nii olemegi judnud praegusesse olukorda, kus tahetakse vlja pseda umbteelt ja
linnadest, leida lplik ja igavene lahendus energiaprobleemile ning vabastada inimene
tehnika ja tehnoloogia surutisest. Need soovid on vga kaugel sellest, mida nitavad
reaalse olukorra vaatlus ja anals. koloogiline tasakaal on vaid pettekujutelm, millega
eiratakse reaalset olukorda. Teline tasakaal keskkonnas eeldab loodusliku valiku toimimise
tunnistamist ehk teisisnu ei tohiks kliima jahenemisel isegi maja ehitada, vaid peab
vaguralt kohandumist ootama, et loodusega priselt harmoonilises tasakaalus olla.
On nha, et viksemates kogukondades ksitletakse koteemasid liiga piiritletult. Nende
vaatenurk baseerub oma tekspidamistel, mis omakorda lhtuvad sotsiaalmajandus-
likest suhetest. Kel madalam sissetulek, sel on vajadus oma seisundit kaitsta ning ta
on valmis seda mudelit ka teistele peale suruma. Nende kogukondlaste hle vimendab
ndisaegne infotehnoloogia aga le.
Nii saamegi olukorra, kus 300 miljonit krooni maksva komaja ehitamist peetakse valeks,
halvaks, priiskavaks ning rumalaks ettevtmiseks (vt lisaks http://www.frank-mckinney.
SISSEJUHATUS8
com). Samas vivad eeskirjad ja nuded kuulutada paarkmmend tuhat krooni maksva
maja ebasanitaarseks ja elamisklbmatuks.
Selline lhenemisviis eirab reaalset olukorda, kus permakultuuri kandja ja hperrikka
elukoht paiknevad lihtsalt kospektri vastaspoolustel. Tegelikult vib ja saab olla rohe-
line selle spektri mis tahes osas. Tuleb vaid osata vaadata kogu seostevrgustikku ja
suhestada see keskkonnaga.
ROHELISE POLIITIKA ARENDAMINE 9
I
