Click here to load reader

Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas?

  • View
    228

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Roheline majandus Rohelisele mõtteviisile üleminekut on peetud suurimaks ühiskondlikuks muutuseks pärast tööstusrevolutsiooni. Käesolev trükis püüabki tutvustada seda Euroopas üha enam populaarsust koguvat reaalsust ning selgitada selle olemust. Suures osas põhineb trükis kahel mahukamal üleeuroopalisel raportil rohelisest majandusest. Põhjalikumalt keskendutakse rohelise majanduse ühiskondlikule poolele, sealhulgas tööhõivele, töökohtadele ja vajatavatele oskustele. Ülevaade antakse ka rohelise majanduse suunalistest tegevustest nii Eestis kui Euroopas. Ülevaate koostajad usuvad, et rohelise majanduse ning roheliste oskuste olulisuse mõistmine on arengu ning konkurentsivõime tagamise seisukohalt äärmiselt oluline kodanikule, ettevõtjale, riigile, Euroopale ja kogu maailmale.

Text of Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas?

  • Roheline majandus.Mis, milleks ja kuidas?

    Kutsehariduse seirekeskus

    Tallinn 2010

  • Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas?

    SA Innove kutsehariduse seirekeskus on Euroopa Kutseppe Arenduskeskuse Cedefop

    (Centre Europen pour le Dveloppement de la Formation Professionnelle) koostpartner

    ja tema vrgustiku ReferNet (Network of Reference and Expertise) esindaja Eestis.

    Trkise vljaandmist rahastab Euroopa Liit.

    Keeleliselt toimetanud: Endel Kuus

    Kujundanud: Eerik Kohv

    Trkk: O Trkisilm

    ISBN 978-9949-9022-3-1

    SA Innove. Allikale viitamise korral lubatud reprodutseerida mis tahes viisil.

  • Sisukord

    SISSEJUHATUS ...............................................................................................7

    ko soovunelmad vs. reaalsus ........................................................................7

    I PEATKK: ROHELISE POLIITIKA ARENDAMINE ...................................................9

    Mis on roheline majandus ja miks on seda vaja ...........................................9

    Algatused riiklikul ja Euroopa tasandil ......................................................12

    Riigi ja riikide henduste roll ...........................................................12

    Euroopa Liidu direktiive ja tegevuskavasid .........................................13

    Rohelise majanduse mju uurivad organisatsioonid ...............................15

    Euroopa riikide rohelisi algatusi .......................................................16

    Uuringud rohelisest mjust majandusele ............................................18

    Teadmistega seotud ootused rohelise majanduse arendamisel Eestis ...............19

    Rohelise majanduse vljakutsed elukestva ppe ssteemile ..........................23

    II PEATKK: ROHELISEST MAJANDUSEST TULENEVAD MUUTUSED AMETIKOHTADES .....26

    Muutused oskuste ja teadmiste vajaduses .................................................26

    Roheline tkoht ...........................................................................27

    Roheliste tkohtade positiivsest mjust ...................................28

    Rohelised oskused ..........................................................................29

    ldoskused ...........................................................................31

    Kutseoskused ........................................................................33

    Niteid juba ilmnenud oskuste vajakajmisest rohelises

    majanduses ...........................................................................34

    Rohelistel tkohtadel vajatavad oskused: rada on roheline .........................35

    III PEATKK: MUUTUSED SEKTORITES ................................................................40

    levaade mjukamatest majandussektoritest rohelises kontekstis ..................40

    Energiatstus ..............................................................................40

    Transpordisektor .............................................................................44

    Ehitussektor ..................................................................................46

    Tooraine tootmine ja ttlemine ......................................................49

  • Muud valdkonnad ..........................................................................51

    IV PEATKK: ROHELISE MAJANDUSE TULEVIK .....................................................52

    letada barjrid rohelise majanduse arengus ....................................52

    Kuidas edasi? ................................................................................54

    LISAD .........................................................................................................57

    Lisa 1. Hariduse ja tjuturu seosed Eestis oskuste vajaduse kontekstis ...............57

    Lisa 2. Majanduse rohelistumise mju thivele ..........................................59

    Lisa 3. Rohelise majanduse investeeringute mju tkohtadele .......................60

    Lisa 4. Tkohtade arv hinnanguliselt taastuvenergeetika

    sektoris (2006. aastal) .............................................................................61

    Lisa 5. Mrava thtsusega tegevused ehitussektori rohelise arengu

    tagamiseks ..........................................................................................62

    Lisa 6. Lhendid .....................................................................................63

    Kasutatud kirjandus ...............................................................................64

  • EESSNA 5

    EESSNA

    Hea lugeja!

    Sstmisest ja jtkusuutlikkusest on rgitud juba aastaid, kuid neid misteid hlmava

    rohelise majanduse termin on kerkinud esile just viimastel aastatel. Kuigi heselt mis-

    tetav definitsioon veel puudub, on roheline majandus Euroopas ha enam populaarsust

    koguv reaalsus, mida kesolev trkis pab tutvustada. levaade antakse ka selle majan-

    duse suunalistest tegevustest ning rohelistumise mjust tkohtadele ja oskustele.

    Definitsioonist olulisem on mista uue suundumuse sisu, mida on kesolevas trkises

    erinevate lhenemisviiside ja vaatenurkade ning majandussektorites toimuvat kajastavate

    nidete phjal tahetud edasi anda. Phjalikumalt keskendutakse rohelise majanduse

    hiskondlikule poolele, sealhulgas thivele, tkohtadele ja vajatavatele oskustele.

    Rohelise majandusega kaasnevat sotsiaalset mju on seni uuritud vga vhe. Trkises

    refereeritakse kahte mahukamat sellealast raportit:

    Kliimamuutused ja thive 1) (ETUC. 2007. Climate Change and Employment:

    Impact on Employment in the European Union-25 of climate change and CO emission

    reduction measures by 2030);

    Rohelised tkohad 2) (UNEP, ILO, IOE, ITUC. 2008. Green Jobs: Towards decent work

    in a sustainable, low-carbon world).

    Euroopa Kutseppe Arenduskeskus Cedefop on nimetatud raportite phjal koostanud

    dokumendi Oskuste vajadus rohelises majanduses (Cedefop. 2009. Future Skill Needs

    for the Green Economy. Luxembourg: Publications Office), lisades uuringulevaadete

    nitlikustamiseks ka sgavamaid teemaksitlusi eri riikidest.

    Tegemist on esimeste rohelise majanduse ja thive seotust laiemalt ksitlevate levaa-

    detega. Just valdkonna uudsuse tttu ei ole nimetatud raportites sisalduvad hinnangud

  • EESSNA6

    ja nitajad vetavad absoluutse tena, kuna he vi teise riigi andmeid pole tihti saada

    olnud vi on neid riigiti kogutud erinevaid meetodeid kasutades. Ka kesolev trkis

    ei pretendeeri absoluutsele tele. Suuremat thelepanu tuleks ksitletuga tutvumisel

    prata sisulisele kljele, mitte niivrd arvnitajatele.

    Kesoleva trkise koostajad tahavadki tutvustada nimetatud raportite sisu, ergutada

    rohelise majanduse alast diskussiooni ning seelbi suunata inimeste mtlemist ja vr-

    tushinnanguid suhtesse viiduna uudse kontseptsiooniga, sellega, kuidas rohelistumine

    mjutab haridust, tkohti, seal vajatavaid oskusi ja telu tervikuna.

    hesnaga, rohelise majanduse ja roheliste oskuste olulisuse mistmine on arengu ning

    konkurentsivime tagamise seisukohalt rmiselt oluline kodanikule, ettevtjale, riigile,

    Euroopale ja kogu maailmale.

    Kersti Raudsepp,

    SA Innove

    kutsehariduse seirekeskuse juhataja

  • SISSEJUHATUS 7

    SISSEJUHATUSko soovunelmad vs. reaalsus

    Aare Baumer,

    Energia avastuskeskus, teadus- ja arendusjuht

    Lbi aastatuhandete on energia ja selle kasutamine olnud inimese kige thtsam tegevus

    ning motivaator suure hulga leiutiste vljamtlemisel. Lke, ahi, aurumasin ja tuuma-

    jaam need on nited jrjepideva tehnoloogilise arendust tulemuste jadast. Arengu

    krvalnhuna kaasnev emotsionaalne soovmtlemine paneb vastukaaluks muutustele

    inimese ikka ja jlle leiutama igiliikurit kas siis hammasrataste ja vntadega masinana

    vi hoopis sotsiaalset utoopiat kitava kujutelmana.

    Nii olemegi judnud praegusesse olukorda, kus tahetakse vlja pseda umbteelt ja

    linnadest, leida lplik ja igavene lahendus energiaprobleemile ning vabastada inimene

    tehnika ja tehnoloogia surutisest. Need soovid on vga kaugel sellest, mida nitavad

    reaalse olukorra vaatlus ja anals. koloogiline tasakaal on vaid pettekujutelm, millega

    eiratakse reaalset olukorda. Teline tasakaal keskkonnas eeldab loodusliku valiku toimimise

    tunnistamist ehk teisisnu ei tohiks kliima jahenemisel isegi maja ehitada, vaid peab

    vaguralt kohandumist ootama, et loodusega priselt harmoonilises tasakaalus olla.

    On nha, et viksemates kogukondades ksitletakse koteemasid liiga piiritletult. Nende

    vaatenurk baseerub oma tekspidamistel, mis omakorda lhtuvad sotsiaalmajandus-

    likest suhetest. Kel madalam sissetulek, sel on vajadus oma seisundit kaitsta ning ta

    on valmis seda mudelit ka teistele peale suruma. Nende kogukondlaste hle vimendab

    ndisaegne infotehnoloogia aga le.

    Nii saamegi olukorra, kus 300 miljonit krooni maksva komaja ehitamist peetakse valeks,

    halvaks, priiskavaks ning rumalaks ettevtmiseks (vt lisaks http://www.frank-mckinney.

  • SISSEJUHATUS8

    com). Samas vivad eeskirjad ja nuded kuulutada paarkmmend tuhat krooni maksva

    maja ebasanitaarseks ja elamisklbmatuks.

    Selline lhenemisviis eirab reaalset olukorda, kus permakultuuri kandja ja hperrikka

    elukoht paiknevad lihtsalt kospektri vastaspoolustel. Tegelikult vib ja saab olla rohe-

    line selle spektri mis tahes osas. Tuleb vaid osata vaadata kogu seostevrgustikku ja

    suhestada see keskkonnaga.

  • ROHELISE POLIITIKA ARENDAMINE 9

    I

Search related