Milleks veel üks raamat?

• Senimaani on probleemiks olnud eestikeelse info vähesus pilvede kohta.

• See on praegu õnneks siiski muutumas mitmel põhjusel:

- ilmunud on eestikeelseid pilvi tutvustavaid artikleid nii veebis kui loodusajakirjades;

- koostatud on mitmeid pilvede koole (nt Ilmateenistuse kodulehel, eraalgatus: http://pilved.aikesehuvilised.ee/index) ja spetsiaalseid pilvedele pühendatud kodulehti (http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/);

- teoks sai äärmiselt oluline samm: põhjalik pilvi käsitlev raamat;- lisaks on peatselt (kevade jooksul) oodata ka pilvede mobiilirakendust.- Olulised on veel ilm.ee korraldatav iga-aastane fotovõistlus „Pilvejaht“,

millel on hariv aspekt, aga ka teadussaade „Labor“ või saade „Osoon“, kus on hiljuti pilvedest pikemalt räägitud.

Eesti pilveatlas

• Idee 2010. a alguses• Esimesed katsetused kirjastamiseks 2010. a suvel, kuid kuni

järgmised ligi 5 aastat viljatud.• Lõpuks nõustus kirjastama Varrak, millest ilmumiseni kulus

vaid mõni kuu.• Mida see raamat pakub?- Vaatamata pealkirjale on käsitletud mitmekesine teemadering alates

klassifikatsioonist kuni isiklike mõttearendusteni, heietuste ja isegi „lobani“.

- Raamat on erinevalt 2007. a „Pilvevaatleja käsiraamatust“ loodus-teadusliku kallakuga.

- Esiletõstmist väärivad: a) pilvedega seotud vandenõuteooriate põhjalikum käsitlus;b) põhjalik ülevaade klassifikatsioonist (sh mõnede uuenduste ja ettepanekutega);c) peatükk pilvede vaatlemisest ja määramisest öösel; d) pilvefotograafia peatükk (autor Karl Ander Adami; puudutatud nii kunstilist kui

dokumentaali poolt).

„Eesti pilveatlas“ – tutvustus

• Pilvi – meie igapäevaseid kaaslasi, nagu nende kohta on öelnud teenekas meteoroloog Milvi Jürissaar, on maailmas teaduslikult uuritud vaid paar sajandit.

• See sai alguse pilvede empiirilise klassifitseerimisega 19. sajandi alguses.

• Kuid nii nagu tollased inimesed, tunneme meie tänapäevalgi neid põnevaid kaaslasi liiga vähe.

• Napilt leidub pilvede kohta ka eestikeelset infot. Selle tühimiku täitmiseks olen paljude aastate jooksul kogutud materjalidest koostanud pilvi süstematiseeriva ja neid senisest põhjalikumalt käsitleva eestikeelse aimeraamatu.

• Selle rõhuasetus on loodusteaduslik, kuid tähelepanuta pole jäetud ka rahvatarkusi – kas neis leidub ka teaduslikku põhjendust?

• Loodan, et kasulikke näpunäiteid pilvede keele lugemiseks ja sellest sõltuvate mõistlike eluliste otsuste tegemiseks leiab siit nii noor kui ka vanem ilmahuviline.

• Pilvi õppida ja ära tunda aitavad 250 minu tehtud pilvepilti ja 30 (ligikaudsed arvud) fotot Eesti noorema põlve loodusfotograafidelt.

„Eesti pilveatlase“ tutvustus Varraku kodulehel

„Eesti pilveatlasest“ edasi

• Mõttekas oleks tõlkida teistesse keeltesse, eriti inglise keelde – ei meenu ühtegi sarnast teost Läänemere regiooni riikidest, v.a Venemaa.

• Raamatus ei ole siiski kõike: tegelikult on paljud teemad vaid põgusalt käsitletud.

• Väga vähe on tähelepanu pööratud kultuuriseostele, aga midagi siiski on, näiteks Lõuna-Eesti vanasõna „Kui on Noa laeva kiududes sabad, vihat, tordit, siis tuleb tuult ja harva sadu.“ (E 63474 (256) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929)].

• Pole käsitletud pilvede filosoofilist aspekti ega pilvede prognoosimist (nt eri õhukihtide või isobaarpindade suhtelise niiskuse järgi).

• Ei ole ka juttu (või ainult väga põgusalt) pilvede suureskaalalistestkogumitest (nt pilved frontides ja tsüklonites), satelliit- ega radarmeteoroloogiast, samuti ei avata pilvefüüsikat sügavamalt.

• Seega nimetatud teemad võiksid saada järgmise pilveraamatu alusmaterjaliks.

Pilvede mobiilirakendus

• Teine uus ja põnev teejuht pilvede juurde saab olema pilvede mobiilirakendus.

• Selle kohta ilmus juba eelteade 1/2015 Horisondis. • Täpsemalt meisterdab seda MTÜ Loodusajakiri koostöös Walk &

Learn OÜ-ga ja projekti rahastab KIK. • Täpselt veel ei tea, millal pilverakendus ilmavalgust näeb, kuid

ilmselt aprillis või mais. • See oleks omamoodi tore ja uudne täiendus või alternatiiv

raamatule. • Pilvede mobiilirakendus võimaldab hästi lihtsalt ja kiirelt kindlaks

teha, mis liiki pilvi on parajasti taevas ja mida need ilmaprognoosimise seisukohast tähendavad.

• Juurde on antud liikide kirjeldused, lisaks veel fotod ja kirjeldused mitmesugustest optilistest nähtustest, vähemtuntud sademeteliikidest ja sõnastik.

Mis on pilv?

• Pilve tekkeks peab õhk sisaldama küllalt (küllastavalt) veeauru.

• Tarvis on nn kondensatsioonituumakesi (0,0002 mm): tolmu-, tahma-, soolakübemeid.

„Enne kui tulete minuga vestlema, defineerige oma mõisted“ (Voltaire)

Mis on pilv?

• Esmalt tuleb kuulajatele tutvustada pilvede definitsiooni. Neid on vähemalt kaks.

- (1) Pilv on kolloidne süsteem, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu.

- (2) Pilv on ükskõik milline aerosooliosakeste kogum õhus, mis on piisavalt tihe, et oleks silmaga nähtav või mõne instrumendiga kindlaks määratav. Nii võib rääkida suitsu-, toimu- ja tuhapilvedest ning nende hübriididest veeauru kondenseerumise produktidega (Pyrocumulus, Pyrocumulonimbus).

• Selgitus on vajalik, sest senine kogemus näitab, et sõna „pilv“ kiputakse seostama IT-valdkonnaga või narkoteavitusega („pilves olema“).

• Viimane asjaolu sümboliseerib inimeste kaugenemist ja võõrandumist loodusest – see areng vajab muutmist!

Väga harva juhtub, kui ööpäeva jooksul pole ühtegi pilve võimalik näha. Nii juhtus 16.-17.02.2015 (Laagris).

Kiudpilved 4.05.2013 Harjumaa kohal. Tihedamatest tompudest jäävad maha peenemad kiud – need on sajujooned (virga), mis koosnevad jääkristallidest ja näitavad, et kiud-pilved (Cirrus) kuuluvad sajupilvede hulka.

Aga sageli on taevas paksult pilvedega kaetud. Need tornjas-sakmelised kihtrünkpilved (Stratocumulus castellanus) ilmusid enne äikest 5.06.2014 õhtul Türi lähedal.

Võrdluseks: tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved (Altocumulus castellanus) on suuremal kõrgusel, sageli väiksemad, peenekoelisemad. Tallinn, 7.08.2014

Sakmelised kiudrünkpilved (Cirrocumulus castellanus) on veelgi suuremal kõrgusel, varjudeta, eelmistest palju väiksemate elementidega. Laagri, 6.06.2014

Sakmelised kiudpilved (Cirrus castellanus) on sakkide ja mügaratega kiudpilved, väga haruldased. Laagri, 7.05.2014

Atmosfääri kihid temperatuuri vertikaalse profiili järgi

} Siin tekivad pilved

} polaarmesokad

} virmalised (ja kõrgemal)

-113°C 27°C

PNS Infograafika / Kaarel Damian Tamre, Wallace ja Hobbs, 1977 järgi

• Pilved tekivad jahtumis-protsesside tõttu, kui muud eeldused (piisavalt niiskust, konden.tuumakesi) on täidetud.

Siin on ülevaade võimalikest jahtumisprotsessidest ja põhjustest, miks õhk hakkab atmosfääris tõusma.

PNS Infograafika / Kaarel Damian Tamre

Erinevate aerosooliosakeste ja veetilkade suuruste võrdlus

KUIDAS LIIGITADA PILVI?

Sven-Erik Enno fotod

AJALUGU

• Morfoloogiline klassifikatsioon – pilvede väliskuju (välimuse-) põhine, kasutusel juba üle 200 aasta.

• Jean-Baptiste Lamarck (1802) üksnes prantsuse keeles ja kirjeldav – edutu

• Luke Howard (1803) morfoloogilise klassifikatsiooni põhialused – edukas

Kihisarnased pilved stratus (ld. k. "kiht");

puhevil pilved cumulus (ld. k. "kuhi");

sulgjad pilved cirrus (ld. k. "juuksekihar");

sajupilved nimbus (ld. k. "tugev vihm").

Luke Howard

• Lisaks tänapäeval: geneetiline ja mikrofüüsikaline klassifikatsioon

Pilvede klassifitseerimine

• Pilvi on võimalik mitmel viisil klassifitseerida olenevalt

sellest, mis võetakse liigitamise aluseks:– kui aluseks on võetud pilvede tekkimise ja arenemise protsessid, siis on

tegemist geneetilise klassifikatsiooniga,

– kui pilveelementide suurus vms karakteristik, siis mikrofüüsikalise ja

– kui pilvede välimus, siis morfoloogilise klassifikatsiooniga.

• Klassifikatsioon peab olema ühtsel alusel.

• Seega erinevalt tüpoloogiast on klassifikatsiooni aluseks mingi üks kindel tunnus: pilvede puhul nt (aluse) kõrgus.

Pilvede klassifitseerimine

• Tänapäevase pilvede klassifikatsiooni aluseks on pilvede (tekkimine), välimus ja aluse kõrgus.

• Pilvede klasse on neli, millest kolm esimest on määratud pilvede aluse kõrgusega, kuid neljanda klassi pilvedele on iseloomulik püstsuunas arenemine (konvektsioon) või väga suur paksus.

• Klassid: alumised, keskmised, ülemised ja vertikaalse arenguga ehk konvektsioonipilved.

• Mõnikord nimetatakse neljanda klassina suure vertikaalse ulatusega pilvi, kuhu kuuluvad võimsate rünk- ja rünksajupilvede kõrval ka kihtsajupilved. Sel juhul paigutatakse madalad rünkpilved alumiste pilvede klassi.

• Polaarstratosfääri- ja polaarmesosfääripilvi klassifitseeritakse teistmoodi ja neil pole ladinakeelseid nimetusi!

• Samadel põhimõtetel on võimalik koostada mitu erinevat jaotust. Järgnevalt on esitatud mõned variandid võimalikest.

PILVEDE 10 PÕHIVORMI ehk LIIKI jagunevad 4 klassi

Ülemise kihi pilved: kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved, kondensjäljed

Keskmise kihi pilved: kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved

Alumise kihi pilved: kihtrünkpilved, kihtpilved, vahel (vaatlustes) kihtsajupilved

Vertikaalse arenguga ehk konvektsioonipilved:rünkpilved, rünksajupilved

Ilmavaatlustes kasutatakse pilveliikide ladinakeelseid nimetusi ja nende lühendeid.

Traditsiooniline klassifikatsioon

NB! Klassipiirid pole ranged! Üks ja sama pilveliik võib alata või ulatuda ka mõnda teise klassi. Tüüpiliseks näiteks on kihtsajupilved, mis võivad alata alumiste pilvede kõrguselt ja ulatuda ülemiste pilvede kõrguseni, sest sulanduvad teiste kihiliste pilvedega.

Klass Pilve eestikeelne nimetus

Pilve ladinakeelne nimetus

I klass – ülemised pilved 1. Kiudpilved Cirrus

2. Kiudrünkpilved Cirrocumulus

3. Kiudkihtpilved Cirrostratus

II klass – keskmised pilved 4. Kõrgkihtpilved Altostratus

5. Kihtsajupilved Nimbostratus

6. Kõrgrünkpilved Altocumulus

III klass – alumised pilved 7. Kihtrünkpilved Stratocumulus

8. Kihtpilved Stratus

IV klass – vertikaalse arenguga ehk konvektsioonipilved

9. Rünkpilved Cumulus

10. Rünksajupilved Cumulonimbus

Manipuleeritakse ka perspektiiviga…, aga mis liiki pilv?

Man bending down to create optical illusion that he is farting clouds.

Traditsioonilise klassifikatsiooniga on probleem!

• Toodud klassifikatsioon ei ole ühtsel alusel: kui kolm esimest klassi on määratud pilvede alumise piiri kõrguse järgi, siis neljas klass on hoopis pilvede arengu iseärasuste ehk tekkimisviisipõhine (konvektsioon).

• Alternatiivina pakuksin suure vertikaalse ulatusega pilvede klassi, mis võiks asendada konvektsioonipilvede klassi.

• Sel juhul on klassifikatsioon ühtsel alusel, st arvestatud pole tekkimise iseärasusi või tekkeviisi, vaid ainult kõrgust.

• Kuna aga konvektsioonipilvede klass on traditsiooniliselt klassifikatsioonis ikkagi esindatud, siis on see siin siiski ära toodud ja seda kasutatakse praktikas endistviisi.

• Kui neljanda klassina nimetatakse suure vertikaalse ulatusega pilvi, kuhu kuuluvad rünksajupilvede kõrval ka võimsad rünkpilved ja kihtsajupilved, siis paigutatakse rünkpilved alumiste pilvede klassi.

• Seda viimast varianti ehk suure vertikaalse ulatusega pilvede klassi soovitan kasutada konvektsioonipilvede klassi asemel!

Parandatud klassifikatsioon

Klass Pilve eestikeelne nimetus

Pilve ladinakeelne nimetus

I klass – ülemised pilved1. Kiudpilved Cirrus

2. Kiudrünkpilved Cirrocumulus

3. Kiudkihtpilved Cirrostratus

II klass – keskmised pilved4. Kõrgkihtpilved Altostratus

5. Kõrgrünkpilved Altocumulus

III klass – alumised pilved6. Rünkpilved

Cumulus humilis & mediocris

7. Kihtrünkpilved Stratocumulus

8. Kihtpilved Stratus

IV klass – suure vertikaalse ulatusega pilved

9. Kihtsajupilved Nimbostratus

6c. Võimsad rünkpilved Cumulus congestus

10. Rünksajupilved Cumulonimbus

Pilvede liigid ehk põhivormid ja nende kõrgused

Rünkpilved

RünksajupilvedKihtsajupilved

Kõrgkihtpilved

6 km

2 km

9 km

Kõrgus vahetuses!

Kõrgkihtpilved

Kiudpilved

Kiudkihtpilved

Kiudrünkpilved

Kõrgrünkpilved

Kihtrünkpilved

Kihtpilved

NOAA

Pilvede täpsustatud klassifikatsioon• Pilvedel on palju erimeid (üle 50).• Siin on esitatud mõningad neist, millel on olemas konkreetne ladinakeelne

nimetus.• Neid saab kombineerida, olenevalt pilvede välimusest ja määraja

loovusest.

PILVEDPõhiliik Alaliik Vorm

Al. piiri kõrgus

(km) Kirjeldus

Kõrg

ed

pilv

ed

Cirrus

Ci

1.Ci fibratus

2. Ci spissatus

a) Ci uncius

b) Ci vertebratus

c) Ci intortus

a) Ci incus-genitus

b) Ci floccus

7-10

Üksikud valged, väga õhukesed läbipaistvad kiulised pilved, kuid mõnikord ka tihedamad või moodustavad vatisarnaseid moodustisi. Keskmistest pilvedest

on eraldatavad oma kõrguse, selgelt kiulise ehituse ja väikese paksuse poolest. Cc-st eraldab lainelise või topilise ehituse puudumine. Erinevalt Cs-st ei

moodusta Ci ühtlast loori. Päike tekitab läbi Ci maapinnale varje. Kuu ja tähed paistavad neist läbi, võivad tekitada maapinnale varje. Hämarikus on kaua

nähtavad (päike valgustab). Pimedas paistavad tumedamad ja tihedamad. Koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. Päikese ja kuu ümber võib esineda

halo, tavaliselt katkendlik.

Cirrocumulus

Cc

1.Cc undulatus

2.Cc cumuliformis

a) Cc lenticularis

a) Cc floccus

6-8

Valged õhukesed pilved, mis koosnevad väga peenikestest lainetest, toppidest või virvendusest (ilma hallide toonideta). Osaliselt on kiulised või lähevad

vahetult üle Ci-ks või Cs-ks. Eraldi Ci-st ja Cs-st esinevad harva. Ac-st erineb läbipaistvuse, väikese paksuse, pilveelementide väikeste mõõtmete ja seoste

poolest Ci-ga ja Cs-ga. Cc-le on iseloomulik kiire teke ja kiire kadumine. Koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. Optilistest nähtustest võib esineda

nõrka irisatsiooni ja tara.

Cirrostratus

Cs

1.Cs fibratus

2. Cs nebulosus

EI OLE 6-8Cs kujutavad endast valget või helesinist ühtlast loori, kus vahest võib märgata kerget kiulist ehitust. Ci-st erinevalt on Cs loor ühtlasem ja pidev. Erinevalt

As-st on Cs-l väiksem paksus ja esineb halo. Päeva ajal jäävad esemetest varjud. Koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna.

Kesk

mise

d p

ilved

Altocumulus

Ac

1. Ac undulatus

2. Ac cumuliformis

a) Ac translucidus

b) Ac opacus

c) Ac lenticularis

d) Ac inhomogenus

a) Ac floccus

b) Ac castellanus

c) Ac cumulogenitus

d) Ac virga

2-6

Tihedad

kuni 2 km

Valged, mõnikord hallikad või sinakad pilved, mis koosnevad üksikutest plaadikestest või tükkidest, mis tavaliselt on eraldatud üksteisest sinise taevaga, kuid

mõnikord liituvad ka peaaegu ühtlaseks katteks. Cc-st erinevalt on Ac-l suurem tihedus ja pilveelementide suuremad nähtavad mõõtmed. Ac paksus on 0,2-

0,7 km. Samuti pole Ac vahetult seotud Ci ja Cs-ga. Erinevalt Sc-st on Ac-l suurem kõrgus ja parem läbipaistvus. Veesisaldus on väike. Ac tavaliselt

sademeid ei anna, kuid harva võib neist langeda üksikuid vihmapiisku ja talvel kergeid lumehelbeid.

Optilistest nähtustest esinevad kõige sagedamini pärg ehk tara ja irisatsioon.

Altostratus

As

1. As nebulosus

2. As undulatus

a) As translucidus

b) As opacus

c) As praecipitans

a) As translucidus

b) As opacus

c) As praecipitans

3-5

Hall või sinakas ühtlane pilveloor, kergelt kiulise ehitusega. Tavaliselt see loor järk-järgult katab kogu taeva. Mõnikord on As alumisel pinnal märgata

nõrgalt väljakujunenud laineid. Erinevalt Cs-st on As paksemad ja annavad sademeid, mis alati ei jõua maapinnale. Külmal aastaajal võivad anda sademeid.

As paksus on umbes 1-2 km. Erinevalt Ac-st moodustab As ühtlase katte, kus pole reeglipärast lainelist ehitust. Ns-st erinevad suure kõrguse ja väikese

tiheduse poolest. Päikese otsekiirgus ei jõua maapinnale, seega ei anna läbi pilve Päike varju. Küll aga on Päikese asukoht tajutav heleda laiguna

pilves.Valguse difraktsiooni tõttu tekib Kuu ümber väike värviline rõngas, mida nimetatakse taraks. Harva võib esineda kahvatu tara. Tara välisküljel on

punane värvus. Päike ja kuu paistavad As-st läbi nagu mattklaasist.

Ma

da

lad

pilv

ed

Stratocumulus

Sc

1. Sc undulatus

2. Sc cumuliformis

a) Sc translucidus

b) Sc opacus

c) Sc lenticularis

a) Sc castellanus

b) Sc diurnalis

c) Sc vesperalis

d) Sc mammatus

0,5-1,5

talvel isegi 0,3

Kihtrünkpilved on kõige levinum pilveliik. Nad koosnevad suurtest pilvetükkidest ja –laamadest, mis liitudes moodustavad kihi. Võivad esineda ka kitsaste

vallidena või triipudena, mille vahelt on näha taevast. Sc on sarnane Ac-ga, kuid Sc-l on väiksem kõrgus ja suuremad pilveelemendid. Sc paksus võib olla

0,2-1,5 km. Erinevalt St-st ja Ns-st on Sc-l selgemini eraldatav alumine piir ja laineline ehitus. Peale selle erinevalt Ns-st ei anna Sc kestvaid sademeid, vahel

võib neist tulla nõrka vihma, lund või lörtsi. Üksikute pilvevallide pikkus ja väike vertikaalne areng (peale Sc cast) eraldab Sc Cu-st. Õhukestes Sc-s võib

jälgida tara või irisatsiooni. Optilistest nähtustest võib esineda pärg ehk tara.

Stratus

St

1. St nebulosus

2. St undulatus

3. St fractus

a) Fractonimbus

0,1-0,7

Ühtlane, udutaoline, hall kiht, mille alumine pind on mõnikord rebenenud, tükiline. Tavaliselt St katab kogu taeva halli looriga, kuid võib esineda ka

rebenenud pilvemassidena. Erinevalt Sc-st on St-l korrapäratum struktuur, nõrgalt välja kujunenud laineline ehitus ja väiksem kõrgus. St paksus võib olla 0,2-

0,8 km. Võrreldes Ns-ga on St-l heledam hall toon, väiksem kiuline ehitus ja ei esine laussademeid. Koosnevad väikeste veepiiskade ja lumekübemete segust,

võivad anda nõrka lund, lumeterasid ja uduvihma. Peale selle on St oma arengus enamasti seotud As-ga (frondi läbiminekul). Sageli tekib koos St-ga teraline

härmatis. Frnb tekib ainult sademeid andvate pilvede (As, Ns, Cb, Sc op.) all. Ise ta sademeid ei anna. St on kohaliku tekkega pilv.

Nimbostratus

Ns

EI OLE EI OLE 0,1-1,0

vahel madalamal

Tumehall pilvede kiht. Saju ajal paistab ühtlasena, saju vaheajal võib märgata ebaühtlust, isegi teataval määral lainelist struktuuri. Paksus on neil umbes 1

km. Ns alumine pind on alati sile (“uhutud”). Tihti esinevad Ns all kiiresti liikuvad rebenenud pilvetükid ehk Frnb, mida on eriti hästi näha saju ajal. St-st

erineb Ns tumedama, sinakama tooni, ebakorrapärase struktuuri ja laussademete olemasolu poolest. Sajab lausvihma või -lund ja lõrtsi, harva ka jäävihma.

Vertik

aalselt a

renev

ad

pilv

ed

Cumulus

Cu

1. Cu humilis

2. Cu mediocris

3. Cu congestus

a) Cu fractus

a) Cu cong. pileus

0,8-1,5

üksikutel juhtudel

tunduvalt kõrgemal

Tihedad vertikaalselt arenenud valgete kuplisarnaste või kuhikuliste tippudega pilved , mille tipp ja päikesepoolne külg on säravalt hele, alus aga tume ja

tasane. Alumised pilved on siledad, sinaka või hallika tooniga. Võivad esineda taevas üksikute pilvedena või suurema hulgana, kattes peaaegu kogu taeva.

Pilve paksus ulatub mõnesajast meetrist kuni paari kilomeetrini. Iseloomulikud soojale aastaajale. Erinevalt Sc-st ei moodusta Cu ühtlasi pikki valle ega kihti.

Cu ei anna sademeid (keskmistel ja suurtel laiuskraadidel).

Cumulonimbus

Cb

1. Cb calvus

2. Cb capillatus

a) Cb calvus arcus

a) Cb capillatus arcus

b) Cb incus

c) Cb humilis

0,4-1,0

vahel madalamal

Valged paksud, mõnikord süngete sinakate alumiste osadega mägede-sarnaselt kerkivad pilved on juba võimsate tõusvate õhuvoolude edasi arenemise tõttu

suureks kasvanud pilvemassiivid, mis katavad kogu taeva nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Paksus on mitu kilomeetrit, ülemine tipp võib ulatuda isegi

tropopausini. Enamasti on tippudel kiuline ehitus. Esinevad tihti üksikute pilvedena, kuid võivad koonduda ka suuremaks pilvevalliks. Cu cong.-st erinevalt

omavad Cb-d ülemises osas kiulist ehitust, mis hiljem võib üle minna “alasiks”. Kuna Cb pilv on suure veesisaldusega, annab jämedapiisalisi sademeid. Cb-st

langevad hoogsademed: hoogvihm, -lumi, -lörts; lume- ja jääkruubid ning rahe. Hoogsaju ajal võib näha vikerkaart, võib kaasneda äike.

Ci fib.kiulised

Ci sp.paksudCc und.lainelised

Cc cuf.rünkjad

Cs fib.kiulised

Cs neb.udusarnasedAc und.lainelised

Ac cuf.rünkjad

As neb.udusarnased

As und.lainelised

St neb.udusarnased

St und.lainelised

St fr.rebenenud

Cu hum.lamedad

Cu med.keskmised

Cu cong.võimsadCb calv.siledad

Cb cap.kiulised

Sc und.lainelised

Sc cuf.rünkjad

Ci unc.küüne-, komataolised

Ci vert.sule-, selgrookujulised

Ci int.ebakorrapärased

Ci ing.seotud äikesega

Ci floc.vatisarnased

Cc lent.läätsekujulised

Cc floc.vatisarnased

Ac trans.läbipaistvad

Ac op.läbipaistmatud

Ac lent.läätsekujulised

Ac inh.ebakorrapärased

Ac floc.vatisarnased

Ac cast.tornikujulised

Ac cug.Cu-st tekkinud

Ac vir.sajujooned

As trans.läbipaistvad

As op.läbipaistmatud

As pr.annab sademeid

Sc trans.läbipaistvad

Sc op.läbipaistmatud

Sc lentläätsekujulised

Sc cast.tornikujulised

Sc diur.päevased laialivalguvad

Sc vesp.õhtused laialivalguvad

Sc mam.nisadega

Frnbrebenenud vihmapilved

Cu fr.rebenenud, rünkjad

Cu cong. pil.kattega, “mütsiga”Cb calv. arc.

äikese valliga

Cb cap. arc.äikesevalliga, lehtriga

Cb inc.alasiga

Cb hum.

As trans.läbipaistvad

As op.läbipaistmatud

As pr.annab sademeid

• Veel üks pilvede klassifikatsioon.

• Pane tähele neljandat klassi (rohelisega)!

• Rünkpilvede alamliikidena on esitatud humilis kuni fractus, kuid neid võib ka vormidena käsitleda.

Pilvevaatlejate Ühing

Pilvi saab tekitada ka põrandal!

Kommentaar eelmise slaidi kohta

• Parajasti tehti katset vedela lämmastikuga.

• See valati termosest vahtplastist kasti, kus lämmastik hakkas keema ja kiirelt aurustuma.

• Külm, kuid juba gaasiline lämmastik hakkas kastist välja voolama, kuid jahutas õhku piisavalt, nii et selles olev veeaur kondenseerus, moodustades pilve.

• Pilv ei voolanud ühtlaselt (laminaarselt), vaid selles võis märgata keeriseid (turbulentsi).

• Pidasin nõu füüsik Henn Voolaiuga, kes kommenteeris seda nõnda: “Keerised tekivad kindlasti konvektsioonist, aga ka selle tõttu, et keegi kuskil liigub või on just liikunud või avanud ust, vms. Sisehõõre kannab ka keeriseid edasi”.

Ja mis liiki on see pilv?

NB! See valge on kõik kondenseerunud veeaur ehk pilv!

Rünkpilv, kuid negatiivse üleslükkejõuga!

Ilusaid pilte pilvedest

• Järgnevalt mõningaid ilusaid ja huvitavaid pilte pilvedest.

• Iga liigi kohta on vähemalt üks pilt.

• Paar näidet halodest

Korratud kiudpilved (Cirrus intortus)

Rünksajupilvetekkelised ehk äikese- kiudpilved (I tüüp: Cirrus spissatus cumulonimbogenitus)

Rünksajupilvetekkelised ehk äikese-kiudpilved (II tüüp: Cirrus incus-genitus)

Lainelised ja topjad kiudrünkpilved (Cirrocumulus undulatus & floccus)

Irisatsioon ehk pilvede küütlemine kiudrünkpilvedel

Lopsakad kiudrünkpilved 28.08.2013 Tallinna kohal

Niitjad kiudkihtpilved (Cirrostratus fibratus) 22-kraadise haloga

Täisvarjud!

HALOD

• Optiliste nähtuste grupp, mis tekib valguse vastastik-mõjustumisel jääkristallidega.

• Iseloomulikud ülemise kihi pilvedele, eriti kiudkihtpilvedele.

• Ülemise kihi pilvede jääkristallid murravad ja peegeldavad valgust, tekitades (värvilisi) halosid.

• Palju erinevaid halovorme, enamik haruldased

Tartu, 8.10.2010 (seniidikaar)

Autori kommentaar: Pildistatud 19.09.2009 kell 17.21 Kloogal. Tegemist polnud

haloga, sest see vikerkaar tekkis tugeva kiudpilve alla otse minu kohal. Ootamatu ja

rõõmustav kingitus päikeselisel septembripäeval :). Erik Kraanvelt

seniidikaar

Laagri, 5.04.2013 (raadiushalod)

Mitmekihilised kiudkihtpilved (Cirrostratus duplicatus) kiud-pilvede ja joonpilvedega; halosid pole või vähemärgatavad

Õhukesed vahedega kõrgrünkpilved(Altocumulus stratiformis perlucidus)

Läätsjad kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis)

Ühtlased läbipaistvad kõrgkihtpilved (Altostratus translucidus)

Täisvarje ei teki!

Sopilised kõrgkihtpilved (Altostratus mamma)

Kihtsajupilvedest (Nimbostratus) sajab lauslund.

Kihtsajupilved tüüpiliste hatak- ehk räbalpilvedega

Ka udu on kihtpilved (Stratus)!

Vahel on kihtpilved väga ilusad.

Kihtpilved 24.02.2014 satelliidipildil – levisidkombitsatena loodesse ja põhja.

Kihtrünkpilved pärast äikeselist päeva

Vahel harva ilmuvad väga erilised kihtrünkpilvede erimid. Siin on tegulainelis-kiirjate kihtjate kihtrünkpilvedega (Stratocumulus stratiformisundulatus radiatus) 2.04.2009 Tartus.

Lamedatest ja keskmistest rünkpilvedest (Cumulus humilis & mediocris) pudeneb lund. Tallinn, 6.05.2014

Eero Hermanni foto

Eero Hermanni foto

See pilt on Ilmateenistuse kodulehe taustpildiks.

Lamedatest ja keskmistest rünkpilvedest (Cumulus humilis& mediocris) pudeneb lund. Tallinn, 6.05.2014

Keskmised ja võimsad rünkpilved (Cumulus mediocris & congestus) soojal suvepäeval. Laagri, 14.07.2013

Võimsad ehk halva ilma rünkpilved (Cumulus congestus) enne äikest ja rahet 21.07.2012 Mustvee lähedal

Halva ilma rünkpilved (Cumulus congestus) enne tugevat äikest ja rahet 29.07.2014 Kibuna/Laitse piiril (Harjumaal)

Halva ilma rünkpilved (Cumulus congestus) koos rünksajupilvedega (Cumulonimbus calvus) enne tugevat äikest ja pagi 7.06.2014 Kibunas

Rünksajupilved (Cumulonimbus capillatus) täidavad kogu troposfääri. Tartu, 18.05.2013

Rünksajupilvede alasi alla ilmunud intensiivne mamma.18.05.2013 õhtul Tartus

SEGAPILVED I

kõrgkihtpilved

rünkpilved

Sven-Eriku Enno foto

SEGAPILVED II

kiudpilved

kiudkihtpilved

kihtpilved

KONDENSJÄLJED – poollooduslikud

• Lennukõrgusel 8-12 km õhutemperatuur tavaliselt -50°C ringis

• Mootoritest paiskub välja kuum õhk koos kütuse põlemisel tekkinud veeauru ja tahmaosakestega.

• Mootoritest välja paiskunud kuuma õhu kiire jahtumine lennuki taga => veeauru sublimatsioon tahmaosakestele

• Mida niiskem ja külmem on lennukõrgusel õhk, seda püsivamad on kondensjäljed.

Fantastiline joonpilvede vaatemäng 11.10.2013 õhtul Tartumaal

Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved

• Helkivad ööpilved on hõbedased või elektriliselt sinakad omapärase struktuuriga kiudpilvi meenutavad pilved, millest eredamad tähed paistavad läbi.

• Kiudpilved on põhjataevas nende taustal väga tumedad, isegi mustad.

• Helkivad ööpilved muudavad ööd valgemaks, sest nood pilved peegeldavad päikesevalgust maale tagasi.

• Helkivate ööpilvede seos ilmamuutustega: nende teke on seotud pikkade ehk Rossby lainetega, seega võib neid kaudselt pidada valitseva ilma indikaatoriks.

• Suvisel ajal on eredaimate vaatemängude ajal tegu polaarse õhumassiga, mis tähendab tsükloni/polaarfrondi tagalasse ja uue antitsükloni ida- või põhjaserva jäämist, mistõttu ilm on jahe või mõõdukalt soe.

• Nõrgemad vaatemängud võivad tekkida ka kuuma õhumassiga (paar juhtumit on Eestist ja mujalt põhjamaadest teada nt 2010. aastast).

Polaarmesosfääripilvede levik 22.07.2013. Allikas: http://lasp.colorado.edu/aim/browse-images.php

Helkivad ööpilved eristuvad ülejäänud pilvedest, mis on mustad, väga selgelt (heledus 2-3, vorm 1). Tallinnas Õismäel, 18.07.2008

18.07.2013 öösel võis jälgida erakordset helkivate ööpilvede vaatemängu (heledus 5, pildistatud Laagris). Siin on selgelt näha laineid (vorm 3b).

SEGAPILVED III

helkivad ööpilved

kiudpilved

kiudkihtpilved

Pilvede mitmekesisus on suur!Rünksajupilved Kihtpilved

Kõrgrünkpilved Rünkpilved

Korstnapilv (Fumulus). Milline põhivorm?

Vahel ilmuvad sellises vormis pilved, mida võib-olla ei oskagi alguses määrata. Siinaitab meid pilvede kõrgus ja seos naaberpilvedega – antud juhul Stratocumulusundulatus oleks sobivaim määrang. Laitse, 23.08.2008

Kiudrünkpilved on kümnest põhivormist kõige haruldasemad. Siin on nende suurepärane mulliline (mamma) erim. Tartu, 7.09.2010

Mis värk on?

Väävelheksafluoriid (FS6)

Süsihappegaas (CO2)

Tahke CO2 ehk“kuiv jää”

Süsihappegaas on 3,32 korda kergem kui FS6, mistõttu see ujub viimase peal, umbes nagu puit vees. Mõlemad on nn kasvuhoonegaasid, kusjuures FS6 kasvuhoonepotentsiaal on 100 a kohta 22800 korda suurem CO2-st.

Kelvin-Helmholtzi lainepilv

Kelvin-Helmholtzi lainepilv looduses.Mis pilveliike on siin üldse?

Kõrgrünkpilved

Kiudrünkpilved? Eelistan määratapeeneelemendilisteks kõrgrünkpilvedeks

Kõrgrünkpilved

Kiudpilved, kuid ei tule siin välja.

Pilved troopilises tsüklonis

• Troopiline tsüklon saab alguse enamasti konvektsioonipilvede massina, st alguses domineerivad rünksajupilved.

• Selle tugevnemisel orkaaniks suureneb teiste pilveliikide osatähtsus, eriti kiud-, kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilved.

• Väljakujunenud orkaanis leidub rünksajupilvi enamasti silma seinas, spiraalsetes osades (feeder bands) ja äärealadel.

• Orkaani nõrgenemisel väheneb rünksajupilvede osatähtsus ja ülekaalu saavutavad kihtsajupilved, aga ka kiudkiht- ja kõrgkihtpilved.

• Kihtrünkpilvi leidub peamiselt orkaani keskmes, st silmas.• Äike on orkaanis nõrk, vaid mõned välgud tunni jooksul

silmaseinas; tugevamat äikest võib olla spiraalsetes osades ja äärealadel tekkinud rünksajupilvedes.

PNS Infograafika / Krista Mölder

Pilved väljakujunenud orkaanis

1. kategooria orkaan Gonzalo 13.10.2014 Antillidel. Intensiivistuvas orkaanis on näha peamiselt rünksajupilvi. Äärealadel on kiud- ja kiudkihtpilvi.

Rünksajupilved(Cumulonimbus)

4. kategooria orkaan Gonzalo 15.10.2014 Atlandil. Väljakujunenud orkaanis on näha teiste pilveliikide nagu kiud- ja kiudkihtpilvede osatähtsuse suurenemist.

Rünksajupilved(Cumulonimbus)

Kiudpilved (Cirrus)

Kõrgkihtpilved (As)

Kiudkihtpilved (Cs)

Rünksajupilved (Cumulonimbus) ja äikese-kiudpilved

Rünkpilved, kihtrünkpilved

Pilvede tähtsus

• Pilved ei paku üksnes silmailu või avastamisrõõmu, vaid neil on looduses ka mitmeid olulisi rolle: - pilved reguleerivad Maa energiabilanssi, sest peegeldavad

ja hajutavad päikesekiirgust, kuid takistavad soojuskiirguse lahkumist;

- pilved osalevad hüdroloogilises tsüklis, sest on olulised sademete moodustumises ja seega näiteks vee jõudmises sisemaale;

- pilved näitavad, mis atmosfääris toimub (liikumised ja protsessid, olles kaudseks aeroloogiaks);

- pilved mõjutavad õhuringlust näiteks sademete ja soojuse vabanemise kaudu;

- pilved osalevad soojuse ümberjaotamises nii atmosfääris vertikaalselt kui pooluste ja ekvaatori vahel (kondenseerumissoojus);

- inimühiskonnas: annavad alust mahlakateks vandenõuteooriateks.

Joonpilvede vandenõu

• Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis.

• Leidub asjahuvilisi, kelle arvates on need seotud teatud vandenõuga (chemtrail), täpsemalt – valitsuste kliimamanipulatsiooniga.

• Väidetakse, et Eesti haarati vandenõusse liitumisel NATO-ga. Selline teooria kliimamanipulatsioonidest, mille üks ilming olevat laienevad ja taevast katvad triibud lennukite taga, sai alguse 1996. aastal, kui USA õhujõude süüdistati salapäraste ainete pihustamises lennukitelt, mistõttu masinate taha tekkisid ebaharilikud kondensjäljed.

• Nüüdseks on see vandenõuteooria laialt levinud ning ametlikud selgitused selle teoreetikuid ei rahulda.

Üks üsna levinud võrdlus nn normaalsest ja rikutud taevast

Allikas: http://www.sauberer-himmel.de/

Joonpilvede vandenõu

• Kahtlaseks, st keemiajälgedeks peetakse selliseid, mis ei haju, vaid püsivad tunde ja laienevad.

• Vandenõu paljastamiseks on üle maailma kogutud rohkelt video- ja fotomaterjali.

• Vastureaktsioonina on loodud mitmeid kodulehekülgi ja blogisid.

• Üks põhjalikest saitidest, millel on vandenõu pooldajate hulgas äärmiselt halb maine, on see: http://contrailscience.com/chemtrail-myths/.

• Viimane link viib alamleheküljele, kus on esitatud põhilised vandenõuga seotud müüdid näiteks USA kontekstis.

“Retoorilis-eksistentsiaalsed” küsimused

• Kuidas üldse midagi sellist, nagu joonpilvede vandenõu, saab ühiskonnas tekkida ja levida?

• Kas argumentidel on tähtsus/tähendus?

• Kas ja kes peaks sellise mõtteviisiga tegelema? Kuidas?

• Igasuguse vandenõu tekkimisel, levimisel, püsimisel ja arenemisel on ainulaadsed ja komplekssed põhjused.

• Minu arvates ei tohi vandenõuteooriate uskujaid eirata.

• Seepärast peaksid teaduslikel alustel põhinevad pilveartiklid ja -raamatud olema ka neile hästi kättesaadavad ning olema kirjutatud nii lihtsalt ja selgelt, et igaüks oleks võimeline teaduslikest seisukohtadest aru saama.

Horisont 6/2014

Idees kasutada ilmanähtusi sõjanduses või lihtsalt maailma muutmiseks pole midagi uut.

Meenutagem Piiblis kirjeldatud megauputust või siis mõnda tolleaegseist lahinguist. Näiteks Joosua

võitis viie kuninga väe, pommitades seda hiigelrahega: „Aga kui nad Iisraeli eest põgenedes olid

Beet-Hooroni nõlvakul, siis heitis Issand taevast nende peale suuri raheteri, ja nii kuni Asekani,

nõnda et nad surid; neid, kes surid raheteradest, oli rohkem kui neid, keda Iisraeli lapsed tapsid

mõõgaga.” (Joosua raamat, 10:11)

Pärast orkaan Katrina hävitustööd on ilmasõja-teemaliste lugude hulk meedias kasvanud. Näiteks on

vandenõuteoreetikud väitnud, et ka 2012. aasta „supertorm” Sandy olevat olnud ilmarelv, mis

muretseti ja suunati USA-le aasta varem hukatud Muammar Gaddafi rahade eest. Neis seostes

tsiteeritakse sageli Idaho osariigi telejaama ilmameest Scott Stevensit. Just tema on väitnud, et 2005.

aastal Ühendriike rünnanud orkaanid olid Jaapani mafioosode kätetöö (www.weatherwars.info).

Kuidas vandenõuga tegeleda?Loodusteaduslik külg

• Vandenõuteoreetikute väide: Püsivaid ja laienevaid jooni on nähtud ka vähese niiskuse jm ebasobivate tingimuste korral.

• Vastuargument või kommentaar:– Olud atmosfääris varieeruvad märkimisväärselt olenevalt

õhukihist või ka horisontaalsuunas liikudes, ja seda ka vähem kui kilomeetri ulatuses. Lennukite lendamise kõrgusel on olud täiesti teistsugused kui maa- või veepinna lähedal.

– Pole tõendeid, et keegi oleks mõnes lennuki tekitatud jäljes tuvastanud selle tekkeks või püsimiseks ebasobivaid tingimusi. Tegelikult on joonpilv ise parim tõestus, et tingimused on sobivad.

– Atmosfääri vertikaalse profiili saab koostada raadiosondi abil, mis näitab olude varieeruvust.

Kuidas vandenõuga tegeleda?Juriidiline külg

• Vandenõuteoreetikute väide: Mitmesugused patendid näitavad mürgitamise või seda võimaldavate seadmete olemasolu.

• Vastuargument või kommentaar:– Patendi olemasolu ei tähenda, et asi oleks kasutuses ja rakendatav

põhimõtteliselt. Patendiametnikud ei pruugi süüvida, kas patenteeritav on ka füüsikaseadustega kooskõlas.

– USAs piisab sellest, kui paberi peal tundub, et see võib töötada: United States patent laws do not require you to have a prototype in order to apply for a patent, all that is required is that you be able to describe the invention so that others could both make and use it, a working invention, or something that seems to work on paper.

– Eestis http://www.epa.ee/et/abi/korduma-kippuvad-kusimused#p1: „Kas ma pean leiutisele kaitse taotlemisel esitama ka töötava mudeli? Mudelit või näidist ei esitata. Tuleb esitada leiutiskirjeldus, nõudlus ja vajadusel joonised (ei pea tingimata olema tehniline joonis, olenevalt taotluse sisust võib ka olla üldskeem vms).”

– Teadaolevatest patendi esitamise nõuetest ja näitest järeldub, et kuna patenteerimises ei nõuta tegelikku, st praktikas töötavat/toimivat prototüüpi või põhimõtet, siis ei toeta patendid vandenõuteooriat.

Nalja kah

Arvamusi ettekande kohta1 inimene

• Vaatasin, päris palju oli [slaide]!

• Selline taevas meeldib mulle!

• Kodukootud cumulus meeldis ka [slaid 34]!

• Väiksena vaatasin ENE ja ENEKEse raamatutes atmosfääri ehituse illustratsiooni, see oli alati põnev.

• Ise oleksin paar mõttetut võõrsõna ära parandanud Näiteks "reputatsioon", mis on ju "maine". Üks oli veel, aga ei mäleta, millisel slaidil Ma olen liiga juuksekarva lõhki ajav, vabanda

• Aga hea, et on "vandenõu", mitte "konspiratsioon". Tahtsingi just öelda, et ülihea keeleline tase on!

Arvamusi ettekande kohta 2 inimest

• Väga tore esitus!

• Kas tahad midagi konkreetset selle asjakohta teada või mitte .minujaoks oli lahe esitus ,illustreerivad osad olid kenad ,kuid see esimene pilt kus peaks olema laus pilvitu ,hakkasid

mulle altpoolt ometi pilved

selgelt silma [algne kirjaviis

muutmata]

Arvamusi ettekande kohta1 inimene

• Kommentaarid esitluse kohta:• Esimene slaid kohe väga ilusti välja toodud raamatu kaas – väga hea

minu arvates.• Tutvustuse osa väga hea – põhjused kirjas ilusti.• Esialgu vaadates, et marupalju tekst on, siis õnneks edasi vaadates

tuli rohkelt pildimaterjali, mis balansseerib nii teksti kui ka piltide osakaalu.

• See klassifikatsiooni väga hea – kiitus. • Meeldib, et on ilusti kirjeldav tekst piltide juures. Samuti loodan, et

esitlusel räägid veel pikemalt iga pildi juures.• Süübides teemasse arvan, et ma ei pruugi olla piisavalt suur

pilvehuviline, et sellele raamatule pretenteerida, seega paluksin, et annaksin selle kellegile, kes oleks suurem fänn.

• Eks saan selle poeriiulilt ka osta. [algne kirjaviis muutmata]

12.03.2015 hommik Simunas

Janek Pärna foto