Muudatused seadusandluses

“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”

määrusedHille Vooremäe

1

Seadusandlus

2

Seadus Määrus

Direktori käskkirjad

Koolikorralduslikud dokumendidmillisele õppeasutusele kehtibkehtiv redaktsioon

Seadusandlus

3

Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded Vastu võetud haridusministri 26. augusti 2002.

a määrusega nr 65

Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 1, «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 75 lg 3 lõike 4 ning «Kutseõppeasutuse seaduse» § 30 lõike 3 alusel.

Seadusandlus

4

Väljaandja : Haridusminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv.: 01.09.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv

Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded Vastu võetud haridusministri 26. augusti 2002. a määrusega nr 65 (RTL 2002, 96, 1486), jõustunud 7.09.2002

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 14.11.2002 nr 79 (RTL 2002, 129, 1874) 25.11.2002 27.12.2002 nr 88 (RTL 2003, 4, 39) 9.01.2003 16.12.2003 nr 64 (RTL 2003, 131, 2104) 27.12.2003 6.12.2004 nr 49 (RTL 2004, 122, 1889) 19.09.2004 3.01.2005 nr 1 (RTL 2005, 6, 42) 14.01.2005 5.09.2007 nr 56 (RTL 2007, 73, 1257) 21.09.2007 2.10.2007 nr 61 (RTL 2007, 80, 1378) 29.10.2007 7.12.2007 nr 76 (RTL 2007, 99, 1654) 24.12.2007 20.11.2008 nr 65 (RTL 2008, 96, 1324) 5.12.2008 24.08.2010 nr 45 (RT I 2010, 60, 410) 1.09.2010 Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 1, «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 75 lõike 3 ning «Kutseõppeasutuse seaduse» § 30 lõike 3

alusel. [RT I 2010, 60, 410 – jõust. 1.09.2010]

Vabariigi Valitsus kehtestab (1)

1) PGS § 15 lg 2Põhikooli riiklik õppekavaVabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 14 RTI, 11.02.2010, 6, 22Jõustub 01.09.2010. Kooli õppekava kooskõlla viimine:1., 4. , 7. kl 01.09.2011; 2., 5., 8. kl 01.09.2012; 3., 6., 9. kl 01.09.2013Õpikeskkond 01.09.2013

Gümnaasiumi riiklik õppekavaVabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 13 RTI, 11.02.2010, 6, 21

Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine

Vastu võetud haridusministri 24. 03. 1999. a määrusega nr 21, kehtib kuni 31.08.2011 5

Vabariigi Valitsus kehtestab (2) 2) PGS § 19 lg 3, Kooli sisustusele, ruumidele, hoonetele ja maa-

alale esitatavad tervisekaitsenõuded (§ 89 lg 3, 31.12.2010 enne SM)

3) PGS § 21 lg 6, Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kordVabariigi Valitsuse 19. augusti 2010. a määrus nr 116 RTI, 27.08.2010, 60, 405 (Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel)

4) PGS § 30 lg 6, § 31 lg 11Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormidVabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrus nr 113RTI, 19.08.2010, 58, 391

5) PGS § 32 lg 2, Lõpueksamite andmekogu põhimääruse (kinnitab)

6

Vabariigi Valitsus kehtestab (3) 6) PGS § 42 lg 4, Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase

kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord«2010. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud toetuste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kordVastu võetud Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2010. a määrusega nr 23, jõust. 8.03.2010. a

7) PGS § 76, Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärade kehtestamineVabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrus nr 114RTI, 19.08.2010, 58, 392

8) PGS § 82 lg 5, Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel (2011, § 92)

9) PGS § 82 lg 6, Transporditoetuse kasutamise tingimused ja korra ning jaotuse valdade ja linnade vahel (võib kehtestada)

10) PGS § 83 lg 7, Igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta (01.01.2011)

7

Vabariigi Valitsus ei kehtesta

1) Koolikohustuslike laste arvestamise kordVabariigi Valitsuse 10. novembri 2000. a määrus nr 355 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010

2) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise kord Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2001. a määrus nr 330 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.01.2011

8

Haridus- ja teadusminister kehtestab (1) 1) PGS § 20 lg 3, Õpikutele, tööraamatutele, töövihikutele ja muule

õppekirjandusele, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad nõudedHaridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 41RTI, 13.08.2010, 56, 368

2) PGS § 23 lg 2; § 53 lg 3, Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 40RTI, 13.08.2010, 56, 367

3) PGS § 24 lg 7, Koolivaheajad2010/2011. õppeaasta koolivaheajadHaridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrus nr 38 RTI, 13.08.2010, 56, 365

9

Haridus- ja teadusminister kehtestab (2)

4) PGS § 27 lg 4, Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra; PGS § 28 lg 4, Õpilase koolist väljaarvamise korra (vt seadusest aluseid, EHISe muudatusi!)Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kordHaridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määrus nr 43RTI, 27.08.2010, 60, 408

5) PGS § 30 lg 2, Põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja korra

6) PGS § 30 lg 4, Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad hiljemalt põhikooli lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks (30.09.2010)

10

Haridus- ja teadusminister kehtestab (3)

7) PGS § 31 lg 2, Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja korra

8) PGS § 31 lg 4, Riigieksamite vormid ja aja hiljemalt gümnaasiumi lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks

9) PGS § 31 lg 8, Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra (rakend 01.09.2013, § 89 lg 10)

10) PGS § 34 lg 3, Tasemetööde õppeained, vormid ja aja, tasemetööde ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja korra

-----*Kord 5+7+9+(10); ajad 6+8+(10) 11

Haridus- ja teadusminister kehtestab (4)

11) PGS § 39 lg 3, Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 39RTI, 13.08.2010, 56, 366

12) PGS § 39 lg 4, Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra (võib kehtestada)

13) PGS § 41 lg 4, Kooliraamatukogude töökorralduse alused, Haridus- ja teadusministri 24. augusti 2010. a määrus nr 46RTI, 27.08.2010, 60, 411

12

Haridus- ja teadusminister kehtestab (5)

14) PGS § 50 lg 4, Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord (muudetud)Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 50

RTI, 27.08.2010, 60, 418

15) PGS § 51 lg 4, Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra (31.12.2010, § 93 lg 7)

16) PGS § 52, Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja korra (01.01.2011)

13

Haridus- ja teadusminister kehtestab (6)

17) PGS § 57, Õpilase tunnustamise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrus nr 37 RTI, 13.08.2010, 56, 364

18) PGS § 59, Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vormHaridus- ja teadusministri 13. augusti 2010. a määrus nr 42RTI, 19.08.2010, 58, 399

19) PGS § 63 lg 10, Koolitusloa vormHaridus- ja teadusministri 13. oktoobri 2004. a määrus nr 54RTI, 27.08.2010, 60, 410

20) PGS § 66 lg 2, Riigikooli põhimääruse 14

Haridus- ja teadusminister kehtestab (7) 21) PGS § 70 lg 3, Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes

dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord (muudetud)Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 52 RTI, 27.08.2010, 60, 420

22) PGS § 72 lg 3, Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökordHaridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määrus nr 44 RTI, 27.08.2010, 60, 409 (muudetud)

23) PGS § 74 lg 2, Koolitöötajate miinimumkoosseis (muudatused?)24) PGS §75 lg 3, Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded

Haridus- ja teadusministri 26. augusti 2002. a määrus nr 65RTI, 27.08.2010, 60, 410

15

Haridus- ja teadusminister kehtestab (8)

25) PGS § 75 lg 4, Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 02. oktoobri 2002. a määrus nr 69*RTI, 27.08.2010, 60, 410

26) PGS § 77 lg 6, Õpetaja lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord (muudetud)Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 51 RTI, 27.08.2010, 60, 419

27) PGS § 79 lg 2, Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustesHaridus- ja teadusministri 13. augusti 2009. a määrus nr 62*RTI, 27.08.2010, 60, 410

28) PGS § 84 lg 4, Õppeasutustes riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikute kvalifikatsiooninõuded Haridus- ja teadusministri 09. augusti 2006. a määrus nr 24*RTI, 27.08.2010, 60, 410

16

Haridus- ja teadusminister kehtestab (9)

29) PGS § 84 lg 2, Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise kord Haridus- ja teadusministri 30. märtsi 2010. a määrus nr 16*RTI, 27.08.2010, 60, 410

30) Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajad (“Haridusseadus”)Haridus- ja teadusministri 24. augusti 2010. a määrus nr 49RTI, 27.08.2010, 60, 412

------* Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord* Riigikooli hoolekogu töökord

17

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (1) 1) Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppe vormis

õppimise ning põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 30 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010

2) Erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise tingimuste ja korra kinnitamine Haridusministri 2. juuli 1999. a määrus nr 43 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010

3) Individuaalse õppekava järgi õppimise kordHaridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrus nr 61Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010*

------------*(RÕK, seadus)

18

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (2)

4) Riigikooli nõukogu tegutsemise kord Haridusministri 16. aprilli 2001. a. määrus nr 12 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010

5) Koolieelikute ettevalmistusrühmade töökorralduse aluste kinnitamine Haridusministri 25. juuni 1999. a määrusega nr 37 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010

6) Pikapäevarühma töökorralduse alused Haridusministri 2. juuni 2000. a määrus nr 15 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010

19

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (3)

7) Apellatsioonikomisjoni töökordHaridus- ja teadusministri 3. juuni 2003. a määrus nr 35 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010*ministri käskkiri

* Munitsipaalkoolid, mille juures olevas või moodustatavas õpilaskodus on riiklikult toetatavad kohad, riiklikult toetatavate kohtade arv nendes koolides ning õpilaskodu kohatoetuse jaotus kooli pidajate lõikesHaridus- ja teadusministri 4. märtsi 2010. a määrusega nr 9 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.01.2011 (2011 - VV)-----

* Ministri määrusega koolid; VV määrusega toetuse jagamine 20

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (4) 10) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava)

kinnitamineHaridusministri 24. märtsi 1999. a määrus nr 21 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011

11) Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine Haridusministri 15. detsembri 1999. a määrus nr 59 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011

12) Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise aluste ja korra kinnitamineHaridusministri 2. juuni 1999. a määrus nr 33 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011

21

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (5)

13) Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 30. juuni 2004. a määrus nr 38Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011

14) Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine Haridusministri 2. juuni 1999. a määrus nr 34 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011

15) Õppeaastate arv, õppeainete loend ja õppetundide arv erivajadustega õpilaste erikoolis ja sanatoorses koolis Haridusministri 12. augusti 2002. a määrus nr 64 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011

22

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (6) 16) Õpetaja lähtetoetuse väljamaksmiseks volitatud asutuse

nimetamineHaridus- ja teadusministri 28. mai 2008. a määrus nr 30 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010

17) Kooli hoolekogu tegutsemise kordHaridusministri 22. juuni 2000. a määrus nr 19 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.01.2011

18) Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrus nr 41

Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.201323

Sotsiaalminister kehtestab1) PGS § 9 lg 3, Koolikohustuse täitmise edasilükkamise

tingimused ja kordSotsiaalministri 12. augusti 2010. a määrus nr 49RTI, 13.08.2010, 56, 369

2) PGS § 25 lg 7, Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele Vastu võetud sotsiaalministri 27.03.2001. a määrusega nr 36, jõustunud 1.08.2001.

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13351102

3) PGS § 43 lg 1, Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohaleSotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 54

RTI, 18.08.2010, 57, 38724

Sotsiaalminister ei kehtesta

1) Koolitervishoiu korraldamineSotsiaalministri 24. augusti 1995. a määrus nr 51Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010

2) Tervisekaitsenõuded koolidele Sotsiaalministri 29. augusti 2003. a määrus nr 109 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – 1.01.2011

25

Rakendussätted, seadusemuudatused

• Rakendussätted § 89 – § 100• Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 101

- § 126

26

1. Peatükk

ÜLDSÄTTED § 1 - § 8

§ 1. Seaduse reguleerimisala§ 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid§ 3. Üldhariduskooli alusväärtused§ 4. Põhikooli ülesanne§ 5. Gümnaasiumi ülesanne§ 6. Õppe korraldamise põhimõtted§ 7. Põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus§ 8. Isiku elukoha määramine

27

Isiku elukoht

§ 8. Isiku elukoha määramineKäesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust.

Asenduskodus, koolkodus ja noortekodus viibiva isiku elukohaks loetakse vastavalt asenduskodu, koolkodu või noortekodu aadress.

28

Õppeasutuse vormid

§ 2 lg 3: Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on:1) põhikool;2) koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium;3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;4) gümnaasium;5) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis;6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe;7) üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena;8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena, § 2 lg 3

põhimäärused muuta 31.12.2010

29

Kommentaar: ühtsed asutused

• Põhikool ja gümnaasium võivad ka edaspidi tegutseda ühtse asutusena. Nendega on võimalik liita ka huvikool ning gümnaasiumiga kutseõppeasutus.

• Ühtne asutus: gümnaasium + kutsekool, üldhariduskool + huvikool.

• Omavalitsused saavad moodustada ühiseid koole.• Teise omavalitsuse kooli saab määrata õpilase

elukohajärgseks koolis siis, kui praegune omavalitsus selleks nõusoleku annab.

30

Põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus § 7. (1) Kooli pidamisel tuleb tagada riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Gümnaasiumi pidamisel tuleb täiendavalt tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada valikõppeainetest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt. (2) Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. (3) Igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse omandamise võimalus. (4) Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul.

31

KaasrahastaminePGS § 7 lg 8 Kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või keskharidusõppes osalemise eest ei tohi nõuda kaasrahastamist õpilaste või vanemate poolt. Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (edaspidi õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

32

2. Peatükk

KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMINE § 9 - § 14§ 9. Koolikohustus § 10. Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks

võimaluste loomisel § 11. Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel § 12. Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise

tagamiseks § 13. Valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse

täitmise tagamiseks § 14. Vanema vastutus koolikohustuse täitmise tagamata jätmise

eest

33

Koolikohustuse täitmine (1)

§ 10. Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomisel (1) Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning käesoleva seaduse § 7 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.

34

Koolikohustuse täitmine (2) (2) Koolikohustuslike isikute üle arvestuse pidamist korraldab valla- või linnavalitsus. Koolikohustuse täitmise üle arvestuse pidamiseks võrreldakse vähemalt üks kord õppeaastas, hiljemalt 10. septembril, Eesti rahvastikuregistri andmeid koolikohustuslike isikute kohta, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) andmetega. (3) Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- või linnavalitsuse nõusolekul.

-----§ 94. Üleminek elukohajärgse kooli määramise regulatsioonile (1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavalitsus hiljemalt 2011. aasta 1. aprilliks. Kuni elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamiseni valla- või linnavalitsuse poolt kohaldatakse selles vallas või linnas enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 19 alusel kehtestatud õigusakte.

35

Koolikohustuse täitmine (3)§ 13. Valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks Koolikohustuse täitmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajärgne vald või linn vastavalt vajadustele ja võimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks, sealhulgas:1) korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes, määrates ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesannete hulka see kuulub;2) korraldab võimaluse korral koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks;3) esitab alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt alaealiste komisjonile taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks.

------§ 94 lg (2) Käesoleva seaduse § 13 punktis 1 sätestatud ametikoha või struktuurüksuse määramise nõuet rakendatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist. 36

3. Peatükk KOOLI ÕPPEKORRALDUS § 15 - § 541. Jagu Õppekava § 15 - § 342. Jagu Kooli õppetegevuses osalemine § 35 - § 363. Jagu Õpilase arengu toetamine koolis § 37 - § 454. Jagu Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse

erisused § 46 - § 54

37

3. Peatükk

Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe, § 22 (Põhimäärused muuta, enne oli päevane, õhtune ja kaugõpe)Õppeaasta, § 24Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva.Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne sedaõppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja selleleeelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka, § 24 lg 3 Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva, § 24 lg 4Koolivaheajad, § 24 lg 7 (pidaja võib gümnaasiumis muuta)

Liitklassid – 16 õpilast § 26 lg 4, rakendus § 89 lg 8

38

3. Peatükk: hindamine PGS § 29

(4) Hindamise, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras.

Riiklik õppekava (PRÕK § 8. jagu § 19 - § 23)/Hindamine, kujundav hindamine, teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus, kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine, põhikooli lõpetamine/

Kooli õppekavaTeavitamine kooli kodukorras

39

3. Peatükk: hindamine - rakendus

PGS § 29, PGS § 89 (8) Hindamise korraldus koolis viiakse käesoleva seaduse § 29 lõike 4 alusel riiklikes õppekavades sätestatud hindamise, § 29 lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldiste tingimuste ja korraga kooskõlla: 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks; 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 2012. aasta 1. septembriks; 3., 6. ja 9. klassi ning gümnaasiumi puhul hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks. Kuni käesolevas lõikes sätestatud tähtaegadeni võib kool hindamise korraldamisel lähtuda enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 1 alusel haridus- ja teadusministri kehtestatud õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alustest, tingimustest ja korrast.

-----Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrus nr 41

40

3. Peatükk

Õppekoormus, § 25Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus

õppetundides on 32, varem oli 34, § 25 lg 2Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis

on 63 (õpilasel, kes õpib eesti keelt teise keelena 67) kursust, varem oli 72, § 25 lg 3

Õppetunni arvestuslik pikkus 45 min, § 24 lg 5Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid, § 51 lg 1 (§

93 lg 3, 01.09.2011)Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe, § 52 (HEV õpilasele)

41

Kommentaar: põhikooli õpilase nädala õppekoormusUue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega vähendatakse 9. klassi nädala õppekoormust seniselt 34 tunnilt 32 tunnile. 1.09.2010 jõustuv põhikooli riiklik õppekava sätestab, et lisaks kohustuslikele ainetele määratakse kolmandas kooliastmes 6 nädalatunni kasutamine kooli õppekavas, mis teeb 9. klassi koormuseks kokku 34 tundi nädalas. PGSi § 89 lg 2 kohaselt viiakse riiklik õppekava uue seadusega kooskõlla hiljemalt 31.12.2010. Selleks kuupäevaks tehakse riiklikus õppekavas ka muudatused õppekoormuse osas ning valikainete tunde vähendatakse kolmandas kooliastmes kuuelt neljale. Algaval õppeaastal on koolidel kaks võimalust: kas vähendada juba nüüd valikainete mahtu ja rakendada seega väiksemat koormust või lähtuda kehtivast riiklikust õppekavast ja rakendada veel sellele õppeaastal kuni 34-tunnist õppekoormust. Igal juhul toimub õppekoormuse vähendamine valikainete arvel.

42

Kommentaar: õppekorraldus• Lubatakse IBO ja EB alustel väljatöötatud õppekava rakendamine

üldhariduskoolis. Munitsipaal- või riigikoolis võib õpetada rahvusvahelise õppekava alusel juhul, kui koolis õpetatakse samal tasemel ka Eesti riiklike õppekavade alusel. Koolijuht ning haridus- ja teadusminister sõlmivad õppe rahastamiseks riigieelarvest halduslepingu, milles määratakse rahastamise alused, õppekohtade arv ja õpilaste vastuvõtutingimused (PGS § 16).

• Ka huvikoolis või teises üldhariduskoolis õppimist võidakse arvestada koolis õpetatava osana. Tingimuseks on, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Üksnes kool saab hinnata, kas huvikoolis läbitu on samal tasemel nende kooliga ning kuidas teises koolis saavutatut nende koolis hinnatakse PGS § 17 lg 4).

43

Kommentaar: õppekorraldus

• Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul kohandatakse riikliku õppekava tingimusi nende seisukorrale vastavalt. Äärmuslikul juhul võib õpilase mõne õppeaine läbimisest vabastada. Selle meetme rakendamise eelduseks on maakondliku nõustamiskomisjoni soovitus ja vanema nõusolek (PGS § 49 lg 1).

• Nüüdsest võib õppetunde läbi viia erinevates vormides. Nendeks on näiteks loengu, individuaaltunni, konsultatsiooni, e-õppe ja õppekäigu vormid. Tuleb silmas pidada, et tundide eesmärgiks on õppematerjali läbimine ning tund peab toimuma õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog (PGS § 24 lg 5).

44

Kommentaar: õppekorraldus

Sätestatakse kooliraamatukogu määratlemise nõuded. Ka rahvaraamatukogu võib täita kooliraamatukogu ülesannet, juhul kui see asub kooliga samas hoones või piisavalt lähedal. Õppekirjanduse kogu peab jääma kooliraamatukogu hallata. See ei välista kooli- ja rahvaraamatukogu tegutsemist samades ruumides (PGS § 41).

45

Kommentaar: õppekorraldus

• Põhikooli I ja II kooliastmel võib kooli soovil õpilase hindamisel kasutada ka sõnalist hinnangut. Taoliste hinnangute andmine määratletakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpuks tuleb sõnalised hinnangud, mis on aluseks järgmisse klassi üleviimisel, teisendada viiepallisüsteemi (PGS § 28 lg 3).

• Koolides, mille õppekeel pole eesti keel, on eesti keele õpetamine kohustuslik alates 1. klassist. 2011/2012. õppeaastal peavad kõik siinsed Eesti õppekavale vastavad gümnaasiumid võimaldama õpilastele eestikeelset õpet 60% ulatuses õppemahust (PGS § 21).

46

Kommentaar: olulised muudatused PGSis:tugimeetmed õpilaste arengu toetamiseks

Uuendatakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse läbiviimist. Meede keskendub HEV õpilase kesksele õppele.

Uues haridusliku erivajadusega lapse definitsioonis on esmakordselt erivajadusena välja toodud ka andekus.

Kirjeldatud on, kuidas HEV lapsi arendada; vähendatud HEV laste rühmade koosseisu; lisaks keskendutakse individuaalselt õpilasega tegelemisele.

On soovitatav luua HEV õpilastele mõeldud rühmad. Need võib koondada ka vastavate erivajadustega õpilaste kooliks.

Direktor määrab pedagoogi, kelle juhendada HEV laste rühm jääb. Selleks ei pea looma uut ametikohta, aga kui koolis on rohkem HEV õpilasi, on see soovitatav.

(Rühmade/klasside suurused § 51 lg 1, rakendus § 93)47

Kommentaar: olulised muudatused PGSis:tugimeetmed õpilaste arengu toetamiseks• Klassi- ja aineõpetajatel tuleb jälgida õpilaste arengut ning kohandada õpet

vastavalt õpilaste vajadusele; koolis tuleb selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde (PGS § 37 lg 1).

• Arenguvestlused (PGS § 37 lg 3)• Eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse tagamine (PGS § 37

lg 2)• Väikeklassid/rühmad (PGS § 51)• Individuaalne õppekava (PGS § 18) ja individuaalne õpe (PGS § 52)• Lisaõpe (1 a) lihtsustatud õppekava järgi lõpetanutele (PGS § 54)• Õpinõustamine, õppenõustamiskeskused maakondades• Jätkuv koolitoidu toetus põhikooli õpilastele• Jätkuv õpilaskodude programm

48

• PGS § 44, 45• Koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate

vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse. • Võimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktor. • Järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel.• Kooli territooriumil võib teatud tingimustel kasutada

jälgimisseadmeid.• Võib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest või

territooriumilt sisse- ja väljaliikumist.• Kooli kodukorras sätestatakse turvalisust ohustavate

olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja lahendamise kord.

• Koolis koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan.49

Kommentaar: olulised muudatused PGSis: turvalisuse tagamine koolis

Rakenduvad alates 2013/2014. õppeaastast.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada: 1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas

sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;

2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav kompleksne koolieksam;

3) õpilasuurimus või praktiline töö kolme gümnaasiumiaasta jooksul, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina (PGS § 31 lg 6).

50

Kommentaar: olulised muudatused PGSis: gümnaasiumi lõpetamise tingimused

• Matemaatikas valmistatakse ette kitsa matemaatika ja laia matemaatika riigieksam ning gümnaasiumilõpetaja valib ühe neist (§ 31 lg 3).

• Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest (§ 31 lg 5).

51

Kommentaar: olulised muudatused PGSis: gümnaasiumi lõpetamise tingimused

4. Peatükk

ÕPILASED JA VANEMAD § 55 - § 60

§ 55. Õpilase ja vanema teavitamine (1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse

ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.

§ 56. Vanemate koosoleku kokkukutsumine§ 57. Õpilase tunnustamine§ 58. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes§ 59. Õpilaspileti väljastamine§ 60. Õpilaskond ja õpilasesindus

52

Eesmärgiks on kooli kodukorra järgimine ning ohutuse tagamine.Mõjutusmeetmed on range iseloomuga: õppetunnist eemaldamine, kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, peale tunde jätmine kuni 1,5 h ulatuses ühe õppepäeva jooksul,ajutine õppetöös osalemise keeld (vanema arvamus, ÕN otsus)ning koolivälise tegevuse keeld, vt § 58Õppetööst eemaldamise näol ei ole tegemist õppetööst vabastamisega – õpilanepeab siiski perioodi lõpuks nõutavad tulemused saavutama. Õppetöösteemaldamise otsuse võtab vastu õppenõukogu. Ühe poolaasta jooksul võibõpilase õppetööst eemaldada maksimaalselt 10 päevaks. Selle otsusegapeavad nõustuma kõik antud õpilasega tegelevad õpetajad. Nõutavate tulemustetagamiseks koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, mille täideviimine onvanema kohustus.

53

Kommentaar: mõjutusmeetmed turvalise õpikeskkonna tagamiseks

• Mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja asjakohased. • Mõjutusmeetme valikul tuleb arvestada õpilase kohta

teadaolevaid omadusi (nt vanus, hariduslikke erivajadusi, muid erivajadusi või eritingimusi).

• Enne mõjutusmeetme rakendamist tuleb anda võimalus selgituste ja arvamuste andmiseks.

• Kui õpilane leiab, et mõjutusmeetme rakendamisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Oluline on tasakaal positiivse käitumise kinnistamise ja mõjutusmeetmete rakendamise vahel

54

Kommentaar: kuidas rakendada?

http://estlex.ee/estlex/kehtivad/AktDisplay.jsp?id=42556&akt_id=42556

§ 55: (4) Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed.

§ 56: (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

Otsuste vormistamine!

Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm

55

“Haldusmenetluse seadus”

5. Peatükk

KOOLI PIDAMINE § 61- § 811. Jagu Kooli asutamine ja koolitusluba § 61 - § 652. Jagu Kooli dokumendid § 66 - § 703. Jagu Kooli juhtimine § 71 - § 734. Jagu Koolitöötajad § 74 - § 775. Jagu Kooli sisehindamine ja kooli nõustamine sisehindamise

küsimustes § 78 - § 796. Jagu Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja

tegevuse lõpetamine § 80 - § 81

56

5. Peatükk Mitme valla või linna poolt ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühiskool) asutavad valla-

või linnavolikogud, § 61 lg 3Kooli asutamise otsuses võib sätestada, et koolitustegevust ei asuta läbi viima kõikides

klassides või kõikidel kooliastmetel korraga, vaid koolitustegevust alustatakse järkjärguliselt, § 61 lg 4

Koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi riiklik järelevalve kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või need on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab haridus- ja teadusminister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhul, § 63 lg 5

Kui tähtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev kool on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on haridus- ja teadusministri hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, väljastab haridus- ja teadusminister tähtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis õppeaastat, § 63 lg 6

57

Kommentaar: lähtetoetused

Hakatakse rohkem lähtetoetusi jagama. Seda võib taotleda isik, kes on lõpetanud õpetajakoolituse kõrghariduse tasemel ning asub peale lõpetamist esmakordselt õpetajana tööle. Selle alla ei laiene Tallinnas ja Tartus asuvad koolid. Kui varem võis tööleasumise ja õpingute lõpetamise vahele jääda 12 kuud, siis nüüd on seda piiri nihutatud 18 kuuni. Seni sai lähtetoetust taotleda 0,75 suuruse ametikoha olemasolul – nüüd on piirmääraks 0,5 (§ 77).

58

Kohustuslikud dokumendid• Õppekava, § 17 lg 2 (§ 89 rakendus)• Päevakava (Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli

õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust), § 25 lg 6

• Kodukord, § 68• Õpilaskodu kodukord, § 39 lg 4• Põhimäärus, § 66 (§ 95 lg 1, 31.12.2010)• Õpilasesinduse põhimäärus, § 60 lg 5• Arengukava, § 67 (§ 95 lg 2, 01.09.2011)• Hädaolukorra lahendamise plaan, § 45 lg 4

(§ 91 lg 3, 01.09.2011)

59

Kohustuslikud dokumendid

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid

1) üldtööplaan2) õpilasraamat3) klassipäevik4) põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat;5) kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamat6) huviringipäevik7) pikapäevarühma päevik

8) õpilaskodurühma päevik, PGS § 70 lg 1

60

ÕN otsuse vormistamine

Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökordHaridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määrus nr 44

Õppenõukogu otsus(8) Õppenõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokolli märgitakse:1) koosoleku toimumise kuupäev, alguse ja lõpu kellaaeg;2) koosoleku toimumise koht;3) koosoleku juhataja ja protokollija nimi;4) koosolekust osa võtnud ning koosolekult puudunud õppenõukogu liikmete nimed ning koosolekule kutsutud isikute nimed koos ametinimetustega;5) kinnitatud päevakord;6) sõnavõtjate nimed ja sõnavõtu lühike sisu;7) vastuvõetud otsused, otsuste faktilised ja õiguslikud alused, otsuste täitmise tähtajad ja vastutajad. 61

Õpilaste väljaarvamine

Uues ÕN määruses väljaarvamist ei ole, on seaduses § 28

§ 28 (2) Gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks.

§ 28 (5) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

62

Õpilaste väljaarvamineDirektori käskkiri

Arvan 11. kl õpilase ….. kooli õpilaste nimekirjast välja.Alus: 1) Õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes

või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud» /täpsem formuleering/

2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lg 1 p 7; § 28 lg 5

Viide vaidlustamise võimalusele___________§ 28. Õpilase koolist väljaarvamine (1) Õpilane arvatakse koolist välja:

- - - 7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»- - -

(5) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut. 63

Käskkirja vormistamine

64

Käskkiri: rekvisiidid, asjaajamiskord

Noorempedagoogi ametijärgu omistamineOmistan …….`le noorempedagoogi ametijärgu

Alus: 1) Pedagoogi taotlus3) Kvalifikatsiooninõuetele vastavust kinnitavad dokumendid5) Haridusministri 02.10.2002 määruse nr 69“Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord” § 10

Käskkirja vormistamine (näidis)MINISTRI KÄSKKIRITartu 29. juuli 2010. a nr 767

Tartu K….. Lasteaiariikliku järelevalve õiendi kinnitamine „Erakooliseaduse“ § 23 lõike 1 alusel ning „Koolieelse lasteasutuse seaduse“ § 31 lõike 4 alusel.1. Kinnitan õiendi riikliku järelevalve läbiviimise kohta Tartu K…… Lasteaias (lisatud) ning teen Tartu K……

Lasteaia pidajale ja juhatajale õiendi neljandas ja viiendas osas nimetatud ettekirjutused. 2. Tartu K……. Lasteaia pidajal ja juhatajal teavitada õiendi neljandas ja viiendas osas tehtud ettekirjutuste

täitmisest kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonda hiljemalt 06.09.2010. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu

Halduskohtusse „Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras või vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile „Erakooliseaduses“ ja “Haldusmenetluse seaduses” sätestatud korras.

Laine Jäneskultuuriministerharidus- ja teadusministri ülesannetes Väljastada: Tartu K….. Lasteaed, MTÜ Tartu K….. Hariduskeskus, Tartu Linnavalitsus

65

Dokumentatsiooni vormistus

66

• Õigusakti väljaandmise aeg, number, pealkiri, nt haridus- ja teadusministri 13.08.2009 määrus nr 62 „Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes”.

• Õigusaktide puhul ei pea viitama Riigi Teatajale.• Seadused kirjutatakse suure tähega ja pannakse jutumärkidesse

või kirjutatakse väikese tähega ja ei panda jutumärkidesse, määrused pannakse alati jutumärkidesse. Oluline, et läbi ühe dokumendi kasutatakse ühesugust vormistust.

Põhimäärus (1) 1) kooli nimetus;2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad;3) kooli tegutsemise vorm;4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded;5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad;6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused;7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord;8) koolitöötajate õigused ja kohustused;9) majandamise ja asjaajamise alused. PGS § 66 lg 1, 31.12.2010

67

Põhimäärus (2) 1) Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa

(edaspidi õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel, § 7 lg 8

2) Kooli põhimääruses sätestatakse, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad, § 51 lg 2

3) Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras, § 60 lg 5

4) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, § 60 lg 6

Muudetud: Riigikoolidel on hoolekogu (varem oli nõukogu), Ametinimetused – direktor, õppealajuhataja

68

Arengukava

(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse:1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis;2) õpetajate täienduskoolituskava;3) eesti õppekeelest erineva õppekeelega põhikooli puhul meetmed, mida rakendatakse, et tagada õpilastele võimalus keskhariduse tasemel õpingute jätkamiseks eesti keeles;4) tegevuskava. § 67 lg 1, 01.09.2011

69

Õpilasesinduse põhimäärus

1) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses, § 60 lg 5

70

Kodukord (1)

1) Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord, § 20 lg 22) Gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks, § 28 lg 23) Hindamisest teavitamine, § 29 lg 4 (vt § 89 lg 8)4) Õppest puudumisest teavitamise korra, § 35 lg 35) Õpilase õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid, § 40 lg 2

71

Kodukord (2)

6) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul. § 44 lg 2, 01.09.2011, § 91 lg 2

7) Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse kooli kodukorras, § 44

72

Kodukord (3) 8) Õpilasele ja statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale

tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast, § 55 lg 4

9) Kool võib oma kodukorras sätestada ka muid tunnustusmeetmeid, § 57 lg 57

10) Kooli hoiule antud esemed hoiustatakse ja need tagastatakse kooli kodukorras sätestatud korras, § 58 lg 5

11) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord, § 58 lg 9, 31.12.2010

12) Nõuded õpilaste käitumisele, PRÕK § 19 lg 5

73

Õpilaskodu kodukord

Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele, § 39 lg 4

74

Kooli õppekava

1) Määratakse õpilase nädala õppekoormus, § 25 lg 12) Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine, § 29 lg 33) Hindamise, hindamisest teavitamise, täiendavale

õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord, § 29 lg 4 (vt § 89 lg 8)

4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted, § 47 lg 2, 01.09.2011, § 93 lg 1

5) Järelevastamiste ja järeltööde sooritamise kord, PRÕK § 21 lg 3

75

Sisehindamine, nõustamine KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES

§ 78. Kooli sisehindamine (1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste

arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor. (3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes

tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale.

§ 79. Kooli nõustamine sisehindamise küsimustes (1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli

sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.

(2) Sisehindamise küsimustes kooli nõustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”

“76

Nõustamise korraldus• Määrus1) haridus- ja teadusministri 13.08.2009

määrus nr 62 "Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes“

2) haridus-ja teadusministri 24.08.2010 määrus nr 49 "Õppeasutuste tegevusnäitajad“

• Ministri käskkirjad1) haridus- ja teadusministri 19.05.2010 käskkiri nr

442 “Õppeasutuste nõunike nimekirja kinnitamine”

77

Nõustamise korraldus• http://www.hm.ee/index.php?045135

• Nõustatud õppeasutuste nimekiri, uuendatud 02.09.2010• HTMi algatusel nõustatavate õppeasutuste nimekiri (Haridus-

ja teadusministri 23.02.2010 käskkiri nr 154 "Sisehindamise küsimustes nõustatavate õppeasutuste nimekirja kinnitamine")

• HTMi algatusel nõustatavate õppeasutuste nimekiri (Haridus-ja teadusministri 06.05.2010 käskkiri nr 394 "Sisehindamise küsimustes nõustatavate õppeasutuste nimekirja kinnitamine")

• HTMi algatusel nõustatavate õppeasutuste nimekiri (Haridus-ja teadusministri 09.08.2010 käskkiri nr 771 "Sisehindamise küsimustes nõustatavate õppeasutuste nimekirja kinnitamine")

78

Ümberkorraldamine§ 80. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine (2) Koolide ümberkorraldamine toimub järgmiselt:1) koolid ühendatakse üheks või mitmeks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad

tegevuse ja nende baasil asutatakse uus kool või uued koolid;2) kool või koolid liidetakse teise kooliga ja liidetav kool või liidetavad koolid lõpetavad tegevuse;3) kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse;4) kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusel asutatakse uus kool ja säilib esialgne kool;5) muudetakse käesoleva seaduse §-ga 2 sätestatud põhikooli või gümnaasiumi tegutsemise

vormi.

(4) Kui kooli pidaja on teinud otsuse kool ümber korraldada ning muuta põhikooli või gümnaasiumi tegutsemise vormi selliselt, et koolitustegevus mõnel haridustasemel või põhikooli kooliastmel lõpetatakse, võib ümberkorraldamise otsusega sätestada, et koolitustegevuse lõpetamine vastaval haridustasemel või põhikooli kooliastmel toimub järkjärguliselt ning osades klassides ei toimu õppetööd juba enne kooli lõplikku ümberkorraldamist.

(5) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel taotletakse ümberkorraldamise tulemusel asutatud uuele munitsipaalkoolile koolitusluba.

79

Kommentaar: koolivõrk • Haridus- ja Teadusministeeriumini on jõudnud 18 algatust, neist kõige

selgemad piirjooned on järgmistel plaanidel: – Viljandis on kava avada riigigümnaasium 2012. a sügisel;– Haapsalus on plaan luua riigigümnaasium 2012. a sügisel.– Sillamäe eesmärk on moodustada 2012. a kolme vene õppekeelega

gümnaasiumi baasil puhas munitsipaal- või riigi gümnaasium ja 3 põhikooli.

– Võru linnas on kavas luua üks kas munitsipaal- või riigigümnaasium 2012. a sügisel.

– Türi vallavolikogu on võtnud vastu otsuse lõpetada Türi valla kahe gümnaasiumi tegevus ning asutada põhikool ning munitsipaalgümnaasium 2011. a sügisel.

– Tartu linn kavatseb Reiniku kooli baasil asutada riigigümnaasiumi.– Jõgeva soovib samuti asutada riigigümnaasiumi.

• Viljandi, Sillamäe, Haapsalu ja Võru ning HTMi vahel on sõlmitud ühiste kavatsuste kokkulepped.

80

6. Peatükk

KOOLI RAHASTAMINE § 82 - § 83

§ 82. Kooli rahastamine ja eelarve§ 83. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine

81

Kommentaar: rahastamine • Edaspidi esitatakse arved teise omavalitsuse tegevuskulude katmises

osalemise eest igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Juhul kui summa ületab piirmäära, ei pea üks omavalitsus teise omavalitsuse kooli tegevuskulusid katma. Erandiks on HEV lastega õpilaste klassid. Ühe kuu õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Omavalitsused on kohustatud osalema ka erakoolide tegevuskulude katmises. Ka seal laienevad samad nõuded, mis munitsipaalkoolide tegevuskulude katmisel.

• Õpilased ja lapsevanemad võivad rahastada õppekavaväliseid koolis korraldatavaid tegevusi. Õppekavas ette nähtud tegevusi ei pea vanemad ja lapsed rahastama. Muuhulgas kehtestati koolidele pikapäevarühma moodustamise kohustus, juhul kui hoolekogu seda vajalikuks peab. Kui kooli pidajal pole piisavalt raha, peavad vanemad pikapäevarühma rahastamisel aitama.

82

7. Peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE § 84 - § 88§ 84. Riikliku järelevalve teostamine§ 85. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanded§ 86. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused§ 87. Riikliku järelevalve tulemused§ 88. Riiklik järelevalve koolitervishoiuteenuse osutamise üle

83

Riiklik järelevalve

84

Seadus

(üksikküsimus)

Määrus

(temaatiline järelevalve)

“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” “Koolieelse lasteasutuse seadus”

“Kutseõppeasutuse seadus”“Huvikooli seadus”

haridus- ja teadusministri 30.03.2010 määrus nr 16 "Õppeasutuste riikliku

järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste

vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2010/2011. õppeaastal

haridus- ja teadusministermaavanem

maavanem

Temaatiline riiklik järelevalve

85

2010/2011. õppeaastal viiakse läbi järgmistel teemadel:•alusharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine

•üldharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine

•kutseharidus: praktikakorraldus, erivajadustega õpilaste toetamine, täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine

Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanded on järgmised:

1) kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist

2) analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel

86

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 1. jagu Üleminek 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 3. jagu Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril. § 7 lõige 6 ja § 105 punkt 21, “ES” § 222 jõustuvad 01.09.2011.

Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas, § 7 lg 6

§ 222. Eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemine (1) Vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis

õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil.

(2) Tegevuskulude katmisel lähtutakse käesolevast seadusest, kui vallad või linnad ja erakooli pidaja ei ole omavahel kokku leppinud teisiti.

(3) Tegevuskulude katmisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast.» § 105 p 21, “Erakooliseaduse” muudatus

87

Kooli veebileht

1) Kooli vastuvõtu tingimused ja kord, § 55, määrus § 2 lg 2

2) Kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed, § 55

3) Kooli õppekava, § 69 (hindamine!)4) Kooli põhimäärus, § 695) Arengukava, § 696) Kodukord, § 697) Õpilaskodu kord, § 698) Info õppenõukogu koosolekute toimumise kohta, ÕN

määrus § 5 lg 4

88

Direktor kehtestab 1) Kooli õppekava, § 17 lg 22) Kooli päevakava, § 25 lg 63) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, esitades selle

enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule, § 37 lg 5

4) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, § 38 lg 25) Õpilaskodu kodukorra, § 39 lg 46) Hädaolukorra lahendamise plaani, § 45 lg 4, 01.09.2011, § 91 lg

3 7) Kooli kodukorra, § 68 lg 1 8) Kooli sisehindamise korra, § 78 lg 29) Sisehindamise aruande, § 78 lg 3

89

Direktor otsustab (1)

1) Isiku õpilaste nimekirja arvamise, § 27 lg 6

2) Õpilase koolist väljaarvamise, § 28 lg 5

3) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel, § 38 lg 4

90

Direktor otsustab (2)

5) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine /---/, § 48 lg 1, 01.09.2011, § 93 lg 2

6) Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu (tugi- ja mõjutusmeetmed), § 58 lg 4

7) Puuduvate teavikute kustutamise, § 30, kooliraamatukogude määrus

91

Direktor korraldab

1) Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor, § 44 lg 3

2) Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor, § 37 lg 2, 01.09.2011, § 91 lg 1

3) Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, § 45 lg 2, 01.09.2011

4) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, § 60 lg 6

5) Õppenõukogu tegevust, § 1 lg 4, ÕN määrus92

Direktor määrab1) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku

erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel § 47 lg 3, 01.09.2011, § 93 lg 1

2) Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor. § 48 lg 6, 01.09.2011, § 93 lg 2

3) Õpilaskodu personali koosseisu, § 3 lg 1 (õpilaskodu määrus)

93

Direktor kinnitab

1) Õpilasesinduse põhimääruse, § 60 lg2) Ajalehtede ja ajakirjade tellimuse, § 4 lg 2

õppekirjanduse ja teavikute tellimuse, § 9 lg 5kustutusaktid, § 23 lg 5; inventuuriaktid, § 29 lg 1

raamatukogu kasutamiseeskirja, § 44 lg 3eriteenuste eest võetava tasu (määrab ja kinnitab), § 44 lg 4kooliraamatukogude määrus

3) Õppenõukogu alarühmade koosseisu, kokkukutsumise kora § 5 lg 2, ÕN määrus

94

Direktor Direktor võib moodustada

Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole, § 51 lg 2

Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise, § 38 lg 5

Direktor moodustabKomisjoni inventuuri läbiviimiseks, § 28 lg 3 (kooliraamatukogu määrus)

95

Kooskõlastus/ arvamuse andmine1) Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne

kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele, § 68 lg 2

2) Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule, § 67 lg 2

3) Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale, § 78 lg 3

4) Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule, PÕK § 24 lg 3

96

Hoolekogu (1) 1) Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib

õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu, § 21 lg 3, 01.09.2013

2) Põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel, § 21 lg 2

3) Pedagoogide konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul, § 75 lg 5

4) Munitsipaalkooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse munitsipaalkooli hoolekogu valla- või linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt, § 82 lg 10

97

Hoolekogu (2) 5) Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud

korraldama pikapäevarühma moodustamise, § 38 lg 5

Võrreldes varasemaga:• Hoolekogu töökord kehtestatakse pidaja kehtestatud korras,

mitte enam htm• Kooli töötajaid ei saa alati valida esindama

Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka, § 73 lg 8

• Õpilasesindus saab osaleda, võib valida ka täisealise esindajaKui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja, § 73 lg 2

98

Vaba ametikoha täitmine

PGS § 75 (6) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

99

Pidaja tagab (1)

1) Kooli pidamisel tuleb tagada riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Gümnaasiumi pidamisel tuleb täiendavalt tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada valikõppeainetest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt, § 7 lg 1 (kolm õppesuunda 01.09.2013)

2) Vanema taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele, … § 7 lg 5

100

Pidaja tagab (2)

3) Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis, § 80 lg 9

4) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja, § 82 lg 3

101

Pidaja võib kehtestada (1) 1) Gümnaasiumi pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu

nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et gümnaasiumis on õppeaasta jooksul neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat, § 24 lg 7

2) Kooli pidaja võib kehtestada piirnormidest (24) väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi, § 26 lg 2

§ 26 lõikes 3 sätestatud piirangut klassi täituvuse ülemise piirnormi suurendamiseks ei kohaldata põhikooli nominaalse õppeaja jooksul õpilaste suhtes, kes alustasid põhihariduse omandamist 2010/2011. õppeaastal või varem, § 89 lg 6

3) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast, § 26 lg 3

102

Pidaja võib kehtestada (2)

4) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema (24+) pikapäevarühma täitumuse ülemise piirnormi, § 38 lg 3

5) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma (24+) täitumuse ülemise piirnormi (õpilaskodu), § 39 lg 5

103

Pidaja kehtestab/ otsustab/ kinnitab

1) Pidaja või pidaja volitusel direktor kehtestab kooli vastuvõtmise tingimused ja korra, § 27 lg 5

2) Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule. § 54 lg 1

104

Pidaja kehtestab/ otsustab/ kinnitab

3) Munitsipaalkooli eelarve kinnitab kooli pidaja valla- või linnavolikogu või valla- või linnavalitsuse õigusaktide kohaselt, § 82 lg 10

§ 98. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine Kuni 2010. aasta 31. detsembrini lähtutakse munitsipaalkooli

tegevuskulude katmises osalemisel enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 441 alusel kehtestatud õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikust maksumusest ja munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise korrast.

105

Kommentaar: tegevuskulu

PGS § 98 mõte on selles, et käesoleva eelarveaasta lõpunilähtutakse kohalike omavalitsuste vahelises arvlemises samadest reeglitest, miskehtisid enne 1.09.2010, sest eelarveaasta keskel ei ole mõistlik nii lühikeseetteteatamistähtajaga tegevuskulude katmises osalemise tingimusi ja kordamuuta. Nii ütlebki PGS § 98, et kuni 2010. aasta 31. detsembrini lähtutaksetegevuskulude katmises osalemisel enne uue PGSi jõustumist kehtinudpõhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 1 alusel kehtestatud munitsipaalkoolitegevuskulude katmises osalemise korrast. Nimetatud korra(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13202786&id=79579) § 2 lõike 1 kohaselt määratakse õpilase elukoht Eesti rahvastikuregistrielukohaandmete alusel. Erisusi sellest reeglist antud kord ette ei näe. Seegaloetaksegi arvlemisel kuni 2010. aasta 31. detsembrini õpilase elukohaks temarahvastikuregistri järgne elukoht. Alates 1. jaanuarist 2011. on üleminekuaegselles küsimuses lõppenud ja lähtuda tuleb uue PGSi regulatsioonidest.

106

Pidaja loob võimalused1) Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja

ning selle korraldab direktor, § 37 lg 2, 01.09.2011, § 91 lg 12) Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja

koolitöötajate kaitse hädaolukorras, § 45 lg 2, 01.09.2011 § 91 lg 33) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate

olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul. § 44 lg 2, 01.09.2011, § 91 lg 2

4) Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. § 44 lg 3

107

Kommentaar: pidaja loob võimalused

Kooli pidaja peab looma õpilastele võimalused saada eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi abi. Koolides ei pea kõik 3 spetsialisti palgal olema. Ministeeriumis ettevalmistatav kooli töötajate miinimumkoosseisu sätestav määrus võimaldab osta teenust sisse. Kasutada saab ka õppenõustamiskeskuste teenust.

(PGS § 37 lg 2, rakendus § 91 lg 1, 01.09.2011)

108

Pidaja korraldab (1) 1) Kooli pidaja korraldab koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning

teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud ning korraldab ja rahastab õpilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vältimatu vajadus ning õpilase vanemal puudub selles olukorras võimalus transporti korraldada, § 43 lg 2

2) Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise, § 38 lg 1

3) Kooli pidaja korraldab õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt, § 42 lg 1

109

Pidaja korraldab (2)

4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja, § 71 lg 5

110

Pidaja kehtestab korra

1) Põhimäärus kehtestatakse pidaja kehtestatud korras, § 66 lg 22) Arengukava kinnitatakse pidaja kehtestatud korras, § 67 lg 23) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi

läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja, § 71 lg 64) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli

pidaja kehtestatud korras, § 73 lg 1, Kooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord kehtestatakse ning hoolekogu koosseis viiakse käesoleva seaduse §-ga 73 kooskõlla hiljemalt 31.12.2010, § 97

5) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu, § 74 lg 3

111

Pidaja

• Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul, § 7 lg 4

1) Koolitusloa saamise taotluse esitab kooli pidaja haridus- ja teadusministrile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust, § 63 lg 2

2) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja, § 80 lg 1

112

Valla- või linnavolikogu

1) Põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel, § 21 lg 2

2) Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu, § 21 lg 3, 01.09.2013

113

Valla- või linnavolikogu

1) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu, § 42 lg 5

2) Munitsipaalkooli asutab valla- või linnavolikogu, § 61 lg 1 (tegevuse lõpetamisel enam aluseid ei ole)

3) Mitme valla või linna poolt ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühiskool) asutavad valla- või linnavolikogud, § 61 lg 3

114

Valla- või linnavalitsus

1) Kehtestab elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra § 10 lg 1, 01.04.2011, § 94 lg 1

2) Korraldab arvestuse pidamist koolikohustuslike laste üle § 10 lg 2(võrreldakse andmeid rahvastikuregistriga 10.09-ks)

3) Käesoleva paragrahvi (§ 14) lõikes 1 sätestatud väärtegudele (koolikohustuse mittetäitmine) kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid ning väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus § 14 lg 4

4) Korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks § 36 lg 2

115

Valla- või linnavalitsus

5) Korraldab vajaduse korral lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise (arenguvestlus), § 37 lg 4

6) Valla- või linnavalitsus teatab kirjalikult munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevatele valdadele ja linnadele õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks, § 83 lg 5 (§ 98, 31.12.2010)

7) Loob võimalused põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli õppides (§ 1 lg 2, koduõppe määrus)

116

Vallavanem või linnapea

Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik, § 71 lg 7

117

Vald või linn

1) Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning käesoleva seaduse § 7 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove, § 10 lg 1, 01.04.2011, § 94 lg 1

118

Vald või linn2) Koolikohustuse täitmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajärgne vald või linn vastavalt vajadustele ja võimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks, sealhulgas:1) korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes, määrates ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesannete hulka see kuulub;2) korraldab võimaluse korral koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks;3) esitab alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt alaealiste komisjonile taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks. § 13, ametikoht/struktuuriüksus 01.01.2011, § 94 lg 2

119

Vald või linn

3) Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. Kui õpilane asub nõustamiskomisjoni soovitusel õppima väljaspool elukohajärgse valla või linna haldusterritooriumi asuvasse kooli, on elukohajärgne vald või linn kohustatud korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud, § 49 lg 3, 01.01.2011, § 90 4) Määrab kooli(d), mille õpetajad viivad läbi haiglaõpet, § 9 lg 2, koduõppe määrus

120

Kool/õpetaja

1) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi ning gümnaasiumiõpilastele kursuse algul, § 25 lg 5

2) Kool on kohustatud õppest puudumiste üle arvestust pidama ning tegema kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ja teavitama sellest vanemat, § 35 lg 4

3) Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse, § 36 lg 4

121

Kool/õpetaja4) Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik

meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused (HEV), § 48 lg 4, 01.09.2011, § 93 lg 2

5) Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks, § 55 lg 3

6) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest, § 55 lg 57) Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase

käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras, PRÕK § 19 lg 3

122

“Haridusseadus”

Asendatakse sõna «omanik» sõnadega «kooli pidaja»Jäetakse välja sõna «õhtukoolid» Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile

võimalus tutvuda koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajatega.

Tegevusnäitajad kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

123

“Koolieelse lasteasutuse seadus”

Asendatakse sõna «järelevalveorgan» sõnaga «järelevalveasutus» Asendatakse sõna «juhataja» sõnaga «direktor»Asendatakse sõnad «eralasteaed-algkoolidele» sõnadega

«eralasteaed-põhikoolidele»Lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud põhikool

võivad tegutseda ühe asutusena. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul kohaldatakse

lasteaia osale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooli osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Lasteaia ja põhikooli ümberkorraldamise, kooli pidamise üleandmise, tegevuse lõpetamise ning hoolekogu koosseisu osas kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.

124

“Koolieelse lasteasutuse seadus”

Võimaluse korral lähtub lasteasutus erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamisel sobitus- või erirühmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 50 nimetatud nõustamiskomisjoni soovitustest

Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust

Asendatakse sõnad «tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal» sõnaga «õppealajuhatajat »

125

Muud seadused

“Erakooliseadus”“Huvikooli seadus”“Kutseõppeasutuse seadus”….Vt 8. ptk 2. jagu

Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

126

InfotEelnõude menetluskeskkondE-õigus: http://eoigus.just.ee/Õigusaktid“Riigi Teataja”https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?

link=chronology&year=2010“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” RTI, 05.07.2010, 41, 240

Seadused, määrused vt RTI (RTL kaob ära)Tellida “Riigi Teatajast” muudatused e-mailile (sügisest)

127

Kasvatamine on raske tegevus ja selle tingimuste parandamine on iga inimese püha kohustus, sest pole midagi tähtsamat kui enda ja oma

lähedaste haridus.

Sokrates, eKr469-eKr399

Rõõmsat alanud kooliaastat!

128