2014 detsember

Nr 12 (160) detsember 2014 Kristiine linnaosa ajaleht

www.tallinn.ee/kristiine

K R I S T I I N E L I N N AO S A J Õ U LU O OT U S E SSellel aastal panustati Kristiine linnaosas tavapärasest enam jõulukaunistustesse. Üle linnaosa kaunistati seitse puud suurte elamukvartalite sisehoovides. Kui see uus algatus end õigustab, siis laiendatakse samasugust praktikat edasistel aasta-tel ka teistesse sisehoovidesse.

Kristiines on esmakordselt linnaosa ajaloos ka esinduslik jõulukuusk, mis sei-sab Kotkapoja haljasalal (endise Kristiine turu asukohal). Meie kuusk toodi Anija vallast Kõrgessaare külast ja on ligi 12 m kõrge. Jõulukuusel süüdati jõuluvalgus esimeseks advendiks.

8. detsembril toimus Kaarli kirikus Kristiine linnaosa traditsiooniline jõulukont-sert “Talveöö”. Esinesid Nele-Liis Vaiksoo ja Jassi Zahharov, klaveril saatis neid armastatud pianist ja helilooja, Kristiine linnaosa põline elanik maestro Olav Ehala. Kontsert oli kõigile tasuta.

Esitati kõigile tuntud jõululaule, neist osa maestro Olav Ehala loomingust. Kõlasid „Jõulukell“, „Jõuluööl juhtuda võib ime“, „Tiliseb, tiliseb aisakell“, mida kaasati laulma ka publik. Jõulukontsert lõpetati Olav Ehala läbi aegade tuntuima jõululauluga „Jõuluingel“.

Seebi kvartali siseõu jõuluvalguses

Vindi tänava siseõu jõuluvalguses Maestro Olav Ehala Publik Kaarli kirikus

Nele-Liis Vaiksoo ja Jassi ZahharovJõulukontserdi tervistussõnad Andrei Novikovilt

Jõulukuusk Kotkapoja 2b haljasalal

Edgar SavisaarTallinna linnapea

U U S A A S TAT E R V I T U S 2 0 1 5HEAD KAASLINLASED!

Tallinna elanikkond on uuel aastatuhandel kasvanud tubli maakonnalinna jao. Meid on tänaseks juba 435000. Kasv pole üksnes mujalt siia ümber asunute arvelt, kes on „hääletanud jalgadega” üle-eestilise regio-naalpoliitika vastu. Rõõmustav on see, et Tallinnas on iive pidevalt positiivne. Uusi kodanikke sünnib rohkem juurde kui vanu lahkub teispoolsusesse. See on märgiks, et inimesed julgevad meie linnas uskuda arengusse ja paremasse tulevikku. Linna pakilisemaid kohustusi on seetõttu tuleval aastal keskenduda täiendavate lastesõi-me- ja lasteaiakohtade loomisele, samuti muudele tulevikku suunatud projektidele. Need hõlmavad meie järel-kasvu heaolu, tervist, kasvatamist ja õpetamist, sportimist ja haridust. Sealhulgas palgalisad lasteaednikele ja õpetajatele, eluasemed lastekodulastele. Pole juhuslik, et rajamisel on Uute linnakodanike park. Muidugi tuleb tugevdada ka linna kogukonna sotsiaalset ja rahvuslikku sidusust, aidata nõrgemaid, töötuid ja puuetega inime-si. Sedavõrd, et lakkaks paremaid elamistingimusi otsivate inimeste äravool välismaile.

Lõppeva aasta parimad märksõnad linnas on Pärnu maantee rekonstrueerimine uute trammide tulekuks uuel aastal, elektrirongireisijate arvu plahvatuslik kasv, bussipargi jätkuv ulatuslik uuendamine, heitgaaside vä-hendamine, parkide ja haljastuse rohkendamine, Jäähalli avamine, arstide ja õdede maja, sotsiaalmajad vähe-kindlustatutele, Lennusadama rahvusvaheline muuseumipreemia, Birgitta festival, Music Week, Energeetikamuu-seumi avamine, PÖFF. Kultuurikatla ehitus, LIPO ehk linnapood.

Rahvusvahelise tunnustuse märkidest on oluline, et kaks kolmandikku turistidest ja reisijaist andis 10-pal-lisüsteemis Tallinnale hinnanguks 9 või 10 punkti. Neid oli tänavu üheksa kuu vältel 1,2 miljonit ööbijat hotelli-des ning 480000 kruiisituristi 257 laevalt. Veel kõrgemaks tunnustuseks on INTA (Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsiatsiooni) otsus korralda 38. üleilmne konverents 2015. aastal Tallinnas. Konverentsi motoks on „Nutikas tulevikulinn: regionaalne, sotsiaalne ja tehnoloogiline innovatsioon”. Tahame olla nutikas tulevikulinn mitte üks-nes laia vastukaja äratanud interneriseerituse ja tasuta ühistranspordi osas, vaid ka konkursil „Euroopa roheline pealinn” aastal 2018. Tuleval aastal avame linnapanga. Minevikku väärtustades jätkame Harjumäe bastioni maa-aluste käikude musealiseerimist. Oma suurmeestest osutame au Jaan Poskale, kellele avame Kadriorus ausamba.

INTA reitingu kohaselt on Tallinn arenevate linnade seas esimese kümne hulgas. Tallinnas elades võib aga paraku mitte märgata meie saavutusi, vaid puudusi ja arenguraskusi - kurta asfaldiaukude, liiklusummikute jms üle. Muidugi, arenguks on vajalik ka kriitika, kuid kodanikutunde aluseks on kaasvastutus. Loodetavasti aitavad selle rohkenemisele kaasa kodanikualgatust edendavad asumi- ja huvialaseltsid, kutseorganisatsioonid ja ame-tiühingud. Ühtlasi tahan loota, et kevadised valimised toovad võimule valitsuse, kellega on senisest kergem linna ja riigi suhteid tasakaalus hoida.

Soovin kõigile tarmukat ja edukat Uut aastat!

detsember 20142

Kätte on jõudmas aasta lõpp. Aeg on teha kokkuvõtteid 2014. aastast. Tänan kõiki, kelle kaasabi, nõu ja jõuga on muutunud meie linnaosa kaunimaks ja turvalisemaks.

Elanike juurdekasvSelle aasta jooksul on linnaosa elanike arv kasvanud ca 550 inimese võrra.

Juurdekasv jätkub ka tulevikus ja seda eelkätt tänu uusarenduste valmimise-le. Kõige suurem elanike kasv saab lähiajal olema Tondi elamukvartali, Sõp-ruse pst äärsete elamute ning Marja piirkonda kerkivate hoonete arvelt. 1. detsembri seisuga elab Kristiine linnaosas 31 771 elanikku. Alates 2010. aastast on meie elanike arv suurenenud üle 2300 inimese.

Raskustes inimeste toetamineJätkuvalt oleme toetanud peresid toimetulekuraskuste tekkimisel toetus-

te maksmise ja teenuste osutamisega. Oluliseks oleme pidanud teenuste arendamist linnaosa sotsiaalmajas, võimalikult kodu lähedal ja turvalises keskkonnas. Sel aastal käivitus näiteks eakate päevahoid. Samuti korraldame koduhooldust ja sooja toidu kojuviimist, mis ennetab inimeste hooldekodus-se paigutamist. Puuetega inimeste lähedaste hoolduskoormuse vähendami-seks saime pakkuda päevategevusi, puhkust hooldajale ja aidata hooldusku-lude tasumisel. Senisest enam oleme panustanud koostööle nii haiglate, haridusasutuste, töötukassa kui ka politseiga, mis on aidanud ennetada mit-meid raskeid olukordi, seda eriti lastega perede puhul.

Noorte sõltuvusprobleemidele suunatud ennetusprojektVäga oluliseks pean koostööprojekti „Puhas tulevik“ alustamist. Politsei-ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri, Kristiine Linnaosa Valitsuse ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri koostöökokkuleppe eesmärgiks on alaealiste sõltu-vusprobleemsete noorte nõustamine ja järelevalve.

Projekt tuleneb vajadusest vähendada narkootikumide tarvitamist ja oma-mist kuni 18aastaste isikute seas, ennetada uute narkosüütegude toimepa-nemist ning parandada nende sotsiaalseid oskusi, mis aitavad kaasa alaealis-te ja nende perede edukamale sotsiaalsele ja psühholoogilisele toimetulekule ning õiguskuulekusele. Ennetusprogrammi sihtgrupiks on esmakordselt narkosüüteoga politseisse sattunud Kristiine linnaosas elavad alaealised.

Olulised infrastruktuuri objektidSel aastal on valminud mitmeid olulisi tee-ehituslikke objektse. Rekonst-

rueeritud on Kotka ning Marsi tänav. Uue ülekatte on saanud terve rida kvar-talisiseseid teid ja hoovialasid. Selle aasta põhirõhk oli Marja piirkonnal, kus on valminud näiteks Mooni 60 ja Kuldnoka 13 sisehoov, Tedre tänava lõik, Kirsi tänav. Olulised tööd on teostatud ka kõrgepingeliinide maa alla viimise ettevalmistamisel ning järgmisest aastast algab ka juba esimeste kõrgepinge-

mastide demonteerimine.

Mahajäetud hooned kaovad linnaosa pildistLigi kolm aastat tagasi võttis linnaosavalitsus endale üheks prioriteediks

asuatamata hoonete probleemi lahendamise. Toona alustasime koostöös päästeameti ja politseiga regulaarsete reidide korraldamist tühjalt seisvates-se hoonetesse eesmärgiga vältida seal narkomaanide ja asotsiaalide kogu-nemist. Ühtlasi suhtusime väga karmit ka selliste hoonete omanike heakorra ja turvalisuse tagamise nõudesse. Kui me sel aastal kohtusime politsei esin-dajatega, et planeerida järjekordset reidi, siis pidime tõdema, et kolme aasta tagusest ligi 30 probleemse objekti nimistust pole tänaseks alles mitte ühte-gi. Tänaseks on kadunud aastaid või isegi aastakümneid tühjadena seisnud hooned aadressitel Seebi 4, Tondi 51b,c, Hane 2, Kuldnoka 22, Sinika 6 ja Spordi 3a. Kindlasti on probleemseid hooneid ka täna (näiteks Paldiski mnt 39), kuid linnaosa üldpilt on kindalasti muutunud oluliselt paremaks.

Kotkapoja 2b haljasala2013. aasta alguses toimus rahvaküsitlus, kus selgitasime, mida meie lin-

naosa elanikud näeksid endisel Kristiine turu alal. Enamik vastanutest soovis seal näha purskkaevuga haljasala. Tänaseks on see teostatud. Haljasalal on olemas värviküllane purskkaevuke. Täiendasime haljasala ka jõulukuusele aluse rajamisega. Alates novembrikuu lõpust kaunistab platsi ka linnaosa jõulukuusk.

JõuluvalgustusMitmed linnaosa sisehoovid on saanud omale jõulukaunistused. Nii on

ehitud näiteks Seebi, Välja sisehoov, Energia tn ja Vindi sisehoov. Uuendatud ja täiendatud on ka jõuluvalgustust peatänavatel. Kindlasti ei saa jätta mai-nimata ka linnaosa jõulukuuske. Arvestades elanikelt saadud tagasisidet pean oluliseks sisehoovide jõulukaunistamise praktika laiendamist uutesse hoovi-desse järgnevatel aastatel.

Suveüritused, talveüritusedLöwenruh pargi suviste pargikontsertide külastajate arv on tänavu kahe-

kordistunud, samuti on suurt tähelepanu pälvinud ka lastehommikute kor-raldamine. Selle suve välitreeningutel osalejate arv oli senisest ca 20% kõr-gem. Suveürituste teemalised vestlustest oma kolleegidega teistest linnaosadest annavad aluse arvata, et tasuta suvekontserdid hakkavad järg-misel aastal toimuma ka teistes linnaosades. Kõik see andis julgust proovida ka talveürituste sarja korraldamist. Suviste lastehommikute teema jätkuks oleme pakkunud linnaosa noortele peredele võimaluse külastada tasuta kino Artises toimuvaid beebikino seansse. Tänavu sügisel alustati suurt huvi ja osavõttu pälvinud tantsuõhtute korraldamist väärikas eas linnaosa elanikele. Toimus kuus tantsuõhtut, kus osales igal korral ligi sada inimest. Tantsuõhtud on saanud väga populaarseks, jätkame nendega ka uuel aastal. Järgmise aasta esimene tantsuõhtu toimub juba 29. jaanuaril kell 15 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59.

Soovin Teile rahulikku jõuluaega, meeleolukat aastavahetust ja tegude-rohket uut aastat!

LINNAOSAVANEMA VEERG

Andrei NovikovKristiine linnaosa vanem

Väljaandja: Kristiine Linnaosa ValitsusAadress: Tulika 33B, 10615 TallinnToimetaja: Kristel TammE-post: kristiineleht@tallinnlv.eeTelefon: 645 7117Reklaam: veronika.kotilevits@tallinnlv.ee, tel. 645 7134Järgmine leht ilmub: 23. jaanuar 2015Kristiine Leht veebis: www.tallinn.ee/kristiine/Kristiine-Leht

32014 detsember

TÜ eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Lastekaitse Liit, MTÜ Noorteühing TORE, SA Kiusamise Vastu ja Õiguskantsleri Kantselei korraldasid 10-11.detsembril 2014 seitsmenda s väärtuskasvatuse konverent-si, mis tõstis tähelepanu keskmesse kiusamisvaba haridustee.

Tartusse kogunesid koolijuhid, õpetajad, hariduseksperdid, lapsevanemad ja õpilased, et arutada, kuidas tagada igale Eesti õpilasele kiusamisvaba haridustee.

Konverentsi peakorraldaja, TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul ei piisa kiusamisvaba koolini jõudmiseks vaid turvalisusega tegelemisest, vaid see eeldab kooli väärtuspõhist juhtimist ning kõigi kooli tegevuste läbimõtlemist väärtuskasvatuse võtmes. „Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest vaid ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad. Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks kogu kooli haarav väärtusarendus. Mul on väga hea meel, et üha rohkem Eesti koole teadvustab väärtuskasvatuse olulisust, mida näitab ka väga suur huvi juba traditsiooniks saanud väärtuskasvatuse konverentside vastu,“ lausus professor Sutrop.

Konverentsil teegi TÜ eetikakeskus kokkuvõtteid koolidele ja lasteaedadele suunatud konkurssidest „Hea kool kui kiusamisvaba kool“ ja „Hea lasteaed kui kiusamisvaba lasteaed”, kuhu esitasid oma eneseanalüüsi 17 kooli ja 7 lasteaeda. Konkursil osalemiseks analüüsisid koolid ja lasteaiad, millised tegevused just nende asutu-ses aitavad kaasa kiusamisvaba haridustee loomisele.

„Hea kooli rajaleidja“ tiitli pälvis Tallinna Kristiine Gümnaasium

„ H E A KO O L I R A J A L E I D J A“ T I I T E LTiina PallTallinna Kristiine Gümnaasiumi direktor

PÄEVAKESKUSES TRALLITASID KADRID JA MARDID19. novembril oli Kristiine päevakeskuses kõva trallitamine – möllu tegid Mardid ja kaunimates kaunimad Kadrid. Üle aastasadade saadi kokku, et koos üks tore pidu maha pidada. Kadrid kand-sid enamjaolt valget ja Mardid musta, aga leidus ka uhkemaid kostüüme, mis andis alust arvata, et see Mart või Kadri on eriti kaugelt tulnud. Koos tehti läbi vanad head kombed. Maja sai täis õnne, sest õnnetoojad olid lahked ja lustlikud. Kadriema ja Mardiisa eestvedamisel öeldi pari-mad soovid ka sellele majale. Edaspidi saab siin kindlalt olema nii naisteõnne kui meesteõnne, vilja- ja karjaõnne kui lapsi toad täis. Lauldud said kõik tuntumad kadri- ja mardilaulud. Toi-

musid viktoriinid, kus iga õige vastus tagas ko-hese auhinna ja vastus ajas tihti naerma. Et te-gemist oli tõeliste andekate tegelastega, peeti maha ka korralik teatrietendus, millesse oli kaa-satud rekordarv osalisi. Seda, et tants ja laul on Kadridel-Martidel veres, sai kuulda kogu maja. Muidugi said Mardid ja Kadrid näidata oma osa-vust, kiirust ja taiplikust erinevates võistlusmän-gudes – mõõdeti ja võrreldi nina pikkust ja ke-hakaalu, jalapikkust ja vanust. Muidugi jagati ka siin auhindu. Peo lõppedes olid ka kõige tõsise-mad näod suudetud särama panna ning lauluga liiguti pikas rongis tantsides läbi maja.

TERVISEPÄEV PÄEVAKESKUSES

K R I S T I I N E S O T S I A A L M A J A

25. novembril oli Kristiine Sotsiaalmaja päevakeskuses tervisepäev.

Fortuna Optika OÜ optometristid nõustasid huvilisi silmade tervise teemal, kohapeal tehti ka nägemisteravu-se uuringuid.

Liigeste ja lihaste probleemidele pakkusid leeven-dust, tutvustades ja müües oma tooteid, Šveitsi ökoloo-giliselt puhaste bioaktiivsete loodustoodete müüja Nah-

rin. Liikumishuvilistele toimusid saalis võimlemistreenin-

gud. Kohapeal sai lasta mõõta ka vererõhku.Huvi pakutu vastu oli suur ja maja oli sedapuhku rah-

vast täis.

Järgmine tervisepäev Kristiine Sotsiaalmaja päevakes-kuses toimub 27. jaanuaril.

KRISTIINE SOTSIAALMAJA (Sõpruse pst 5) ÜRITUSED – jaanuar 2015

Lauluklubi - juhendaja Inda Kõiva E 5 13.00Uusaasta tervituskontsert. Esinevad Kristiine

Gümnaasiumi õpilased (dirigent Kai Rei, luulekavad Helmi Kelle)

K 7 13.30

Piiblitund - pastor Helari Puu K 7 15.00Vabadusvõitlejate koosolek N 8 13.30Väärikate Meeste Klubi – Keskonna reostatuse

teemadel räägib Tõnis PajoN 8 14.30

Vestlusringis linnaosavanem Andrei Novikov – Linnaosa aktuaalsed teemad

E 12 13.00

Vestlusring “Mis uudist” - Olga Kenk T 13 13.00Vaegkuuljate infotund - Uno Taimla T 13 15.00Kirjandusklubi – Milvi Sepp E 19 12.00Lauluklubi laulab- Inda Kõiva E 19 13.00Meil on külas laulja ja näitleja Voldemar Kuslap K 21 13.00Väärikate Meeste Klubi N 22 14.30Klubi “Ristik” - ristsõnahuvilistele E 26 12.00Tervisepäev! Tervisemõõtmisi, vererõhu,

veresuhkru ja rasvaprotsendi määramist teevad Talline Tervishoiu Kõrgkooli tudengid.

13.00 Loeng teemal „Depressioon“ Marianne Annion - Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

vaimse tervise õenduse õppejõud

T 27 10.00 - 14.00

Infotund eakatele skautidele N 29 13.00

K 21. JAANUARIL KELL 13.00Kristiine Sotsiaalmaja päevakeskuse saalis

(Sõpruse pst 5)Tule kuulama läbi aegade kauneimaid laule

ja nautima mõnusaid teatrinalju!

MEIL ON KÜLAS LAULJA JA NÄITLEJA VOLDEMAR KUSLAP

K 7. jaanuar kell 13.00 – Uusaasta tervituskontsert. Esinevad Kristiine Gümnaasiumi õpilased (dirigent Kai Rei, luulekavad Helmi Kelle)

E 12. jaanuar kell 13.00 – Linnaosa aktuaalsed teemad. Vestlusringis linnaosavanem Andrei Novikov

K 21. jaanuar kell 13.00 – Meil on külas laulja ja näitleja Voldemar Kuslap. Kuulame läbi aegade armsaks saanud laule ja naudime muhedaid teatrinalju.

T 27. jaanuar Tervisepäev10.00-13.00 Tervisemõõtmisi, vererõhu, veresuhkru ja rasvaprotsendi

määramist teevad Talline Tervishoiu Kõrgkooli tudengid õppejõud Agve Nuiame juhendamisel ; 13.00 Loeng teemal „Depressioon“ Marianne Annion - Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vaimse tervise õenduse õppejõud

AVATUD ÜRITUSED JAANUAR 2015KRISTIINE SOTSIAALMAJA PÄEVAKESKUSES (Sõpruse pst 5)

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased saali kaunistamas

detsember 20144

T U L E VA A A S TA R I I G I E E L A R V E L P U U D U B S I H T J A S U U R E M E E S M Ä R K

Tuleva aasta eelarvet võib iseloomustada kui valimisaasta eel-arve, peale mida saabub teadmatus. Valimiseelsele ajale oma-selt on sinna sisse kirjutatud nii mõndagi positiivset – vastasel juhul valijaile ei meeldi – ning kõrvale on jäetud tõsisemad tulevikku vaatavad suunad. Just see suuna ja suurema pildi puudus on see, mis paneb muretsema.

Alustaksin kõige pakilisemast teemast, ehk kuidas tõmma-ta elu Eestis taas käima. Ei ole saladus, et igal aastal lahkub Eestist tuhandeid tööealisi inimesi, meie iive on negatiivne ning maapiirkonnad sõna otseses mõttes surevad välja. Meie peaminister võib ju kindlalt edasi sammuda, kuid valitud kurss on noorukeseohtu valitsusjuhil totaalselt vale. Näitab seda il-mekalt meie tuleva aasta eelarve, kus on pööratud minimaalset tähelepanu maaregioonide arengule.

Tegelikult pole selline suund tänase koalitsiooni puhul eri-ti üllatav – kaotati ju nende valitsuses sootuks ära ka regionaal-ministri koht. Kui Keskerakond tegi tänavuse aasta eelarvesse ettepaneku eraldada Eesti põllumeestele täiendav 23 miljoni euro suurune toetus, siis teatati, et sellist raha pole kusagilt võtta. Sama asi kordus siis, kui arutluse all oli üle-eestilise tasu-ta bussiliikluse tagamine maakonnaliinidel ning koolitoidu toetuse suurendamine 78 sendilt 1 eurole. Kulla mehed, kui teie ei tea, kus kohast leida vajalikke vahendeid, siis kuulake meid. Keskerakonna ettepanek on jätta ära planeeritav tulumaksu ühe protsendiline langus. Selline samm tooks riigieelarvesse täiendavad 70 miljonit eurot. Kaetud saaks Keskfraktsiooni et-tepanekud ja jääks veel mitukümmend miljonit ülegi.

Me teame, et järgmine aasta on Eestile juba mitmes, mil kulutatakse enam, kui maksutulu saadakse. Paraku ei taga eel-

arve kõigi riigi ülesannete korralikku täitmist ning tehtud vali-kud ei näita ühiskonnale tervikuna edasiminekut. Tuleva aasta eelarve on järjekordne samm riigi õhemaks lihvimise teel. Koa-litsiooni otsus mitte toetada meie ettepanekuid näitab ilmekalt nende suhtumist. Me teame, et Eestis on üha süvenemas ääre-maastumine ja maapiirkonnad on välja suremas. See neid aga ei huvita. Nagu ikka on tähtis vaid rikkamatele kingituste tege-mine.

Kolleeg Urbo Vaarmann sõnas riigikogu kõnepuldis väga tabavalt: „Fassaadina näitame me värvilistes sokkides ülikonnas meest, kes sammub kindlalt edasi lennuväljal, millelt sõidavad üle uhked hävitajad. Aga tegelikkuses pole hävitajad meie omad, lennuväli on ehitatud välisrahaga ja mees, kes läheb kindlalt edasi, ei tea vist isegi, kuhu ta teed hoiab ja kuhu ta-haks lõpuks jõuda.“ Just see visioonitus ongi tänavuse eelarve probleem. Puudubki see paljuräägitud tabamatu narratiiv.

Et kogu lugu ja üldpilt liialt tume maalitud ei saaks, lõpe-taksin riigieelarve loo siiski positiivsega. Mind siiralt rõõmustab, et 2015. aasta eelarves on ka asju, mille eest Keskerakond on aastaid seisnud. Vajalikud lisad, mis nüüd on lõpuks reaalsuseks muutumas. Nendeks on tasuta koolitoidu jõudmine gümnaa-siumiastmesse, universaalse lapsetoetuse selge tõus ning pen-sionite indekseerimine kogu indeksi väärtuses. On meeldiv tõdeda, et Keskerakondlikud väärtused on pugemas üha süga-vamale ka meie valitsuserakondade südamesse. 2015 aasta 1. märtsil on aga hea võimalus nende väärtuste eest seismist veelgi süvendada ning valida just neid poliitilisi jõude, kes ka tegelikkuses Eesti elu edendada tahavad. Me vajame muutusi, mitte vaid pimedat kindlalt edasi sammumist.

Lauri LaasiRiigikogu liige, Keskerakond

Hea sõber!

Kutsun Sind endale 9. jaanuaril kella 14.00-ks Riigikogusse külla!Külaskäigu raames teen külalistele ekskursiooni Riigikogu hoones ja

Toompea lossis ning kõigil huvilistel avaneb võimalus nautida Pika Hermanni torni vaadet.

Kuulan huviga ka Teie mõtteid ning arvamusi, kuidas arendada Eesti elu ning kuidas suurendada koostööd rahvasaadikute ning inimeste

vahel. Teie ettepanekud on igati teretulnud!Riigikogu hoone külastamiseks on kehtestatud kindel kord. Osalejaks

registreerimiseks saada kiri koos oma nime, isikukoodi ja telefoninumb-riga e-postile Raivo.tammus@tallinnlv.ee või

helistades telefonil 535 863 94.NB! Osalejate arv on piiratud!

Lauri LaasiRiigikogu liige

E E S T I P I K A A J A L I S I E E S M Ä R K E TO E TAV R I I G I E E L A R V E

Iga riigikogu poolt vastu võetav riigieelarve peaks andma vas-tused küsimustele - kuidas aitab see tagada meie rahvuslikku julgeolukut? mismoodi toestab see kahaneva rahvaarvu juures perepoliitikat? kui palju aitab see Eestisse meelitada välisinves-teeringuid läbi soodsama maksukeskkonna?

2015.aasta riigieelarve võeti riigikogus vastu detsembri esimeses pooles ja järgnevalt kõige rohkem igaüht puuduta-vatest muudatustest juttu tulebki. Ühelt poolt toetub eelarve kevadel loodud uue Reformierakonna ja sotside valitsuse prio-riteetidele, teisalt reaalsele majandussituatsioonile ja riigi ra-hakoti võimalustele.

Langevad tööjõumaksud, suurenevad lastetoetused ja pen-sionid

Riigieelarve tulude maht kasvab 7% võrra 8.45 miljardi eu-roni. Eelarves tehtavad kulud keskenduvad Eesti julgeoleku tagamisele, maksukoormuse vähendamisele ja lastetoetuste ning pensionite tõstmisele. Olulisemateks maksumuudatusteks on järgmisel aastal tulumaksu alanemine 21 protsendilt 20 protsendini, töötuskindlustusmakse langetamine 3-lt protsen-dilt 2,4-le protsendile ja tulumaksuvaba miinimum tõustmine 144 eurolt 154 euroni. Keskmise palga juures tähendavad need maksuleevendused 170 eurot aastas rohkem kätte. Tööjõumak-sude langetamine on olnud üks valitsuse maksupoliitilisi eelis-tusi ning maksuvaba miinimumi tõstmine avaldab mõju väik-semate sissetulekutega inimeste rahakotile.

Selleks, et parandada riigi kaitsevõimet, tõusevad kaitseku-lud 2.05 protsendini SKP-st. Järgmisel aastal panustatakse rii-

gikaitsele Eestis üle 400 miljoni euro. Lisaks katab riik kulud, mis on seotud NATO liitlaste kohalolekuga Eestis. Kaitsekuludega samaväärselt olulisele sisejulgeoleku tagamisele eraldatakse eelarvest järgmisel aastal 425 miljonit eurot - raha suunatakse piiri tugevdamiseks ja investeeringuteks hoonetesse, operatiiv-tehnikasse ja nutikatesse tehnoloogiatesse.

Perede toimetuleku suurendamiseks tõstetakse esimese ja teise lapse toetus 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust li-saks nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni. Vanemahüvitise süsteem säilib senisel kujul, mis annab kindlustunde noortele pere loomiseks. Eesti koolid saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada ca 22 000 gümnasistile tasuta koolilõuna. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekesk-hariduse tasemel.

Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 353 eurolt 374 euroni. Tänu pensionä-ride täiendava tulumaksuvabastuse suurendamise jääb kesk-mine pension maksuvabaks ka järgmisel aastal.

Riigieelarve eelnõu ise koosneb tuhandetest ridadest ja detailidest, kuid eelpool sai kirjeldatud olulisemaid prioriteete. Kui opositsioonierakondade kriitika eelarve aadressil on piirdu-nud sellega, et see on valimistele suunatud eelarve, siis oleme valmis selle süü omaks võtma. See on justkui kompliment laia-põhjalist toetust leidvale eelarvele, sest Eestis on pea igal aas-tal valimised.

Remo HolsmerRiigikogu rahanduskomisjoni liige, Reformierakond

Õ H U K E , Õ H U K E , J Ä M E

15. aastat Eestit viie rikkama riigi hulka juhtinud Reformierakond on viimastel aastatel püüdnud oma ebaõnnestu-miste ja riigis valitseva stagnatsiooni varjamiseks kasutada kummalist narra-tiivi – õhuke riik, õnnelik eestlane.

Kas siis eestlane on õhukeses riigis õnnelikum ja kui õhuke me riik siis ik-kagi on? Viimasel ajal ilmsiks tulnud faktid piiri valveta jätmisest kinnitavad, et riik on muutunud ohtlikult õhuke-seks. Politsei- ja Piirivalveameti peadi-rektori piinlikud avaldused selle kohta, et Eestis uuritakse kriminaalasju vaid valikuliselt, kuna peale usinat koonda-mist puudub politseil võimekus iga rullilöödud kulmu või pätsatud rahako-ti pärast patrulli välja saata, panevad mõtlema, et teatud kohtades pole riik enam mitte õhuke, vaid suisa auklik. Samas leidub õhukese riigi kõrval näi-teid ka priiskamisest, mille puhul pole juttugi politseinike, õpetajate ning me-ditsiini-töötajate palkade suhtes kehti-vast koonerdamisest. Mõtlen siin riigi-sektori kontoriruumide ehitusbuumi, mille ilmekad näited on Tolli- ja Maksu-ameti hoone Ülemiste Citys, Statistika-ameti klaaskuubik Tatari tänavas ja kogu „suuremaks-valgemaks-uhke-maks“ liikumise ülima eesmärgi – su-perministeeriumi kavandatav koloss Suur-Ameerika tänavas. Riigiasutuste-firmade kinnisvarabuumi halenaljaka-maks näiteks on 40 töötajaga riiklikule hasartmänguettevõttele Eesti Loto impossantse klaaspalee rajamine Hal-livanamehe 4, kus lotokorraldajad hak-kavad üürima 1356 ruutmeetrit pinda, mis teeb koguni 34 ruutmeetrit töötaja kohta.

Aga mis on siis halba selles, kui rii-giteenistujad saavad paremad ja val-gusküllasemad töötingimused? Ega polekski, kui me ei hoiaks samal ajal kokku iga inimese heaolu puudutavalt sisejulgeolekult ning meditsiiniteenus-telt. Hetkel pole taoliste gigantomaa-niast ajendatud projektide jaoks nagu „superministeerium“ mitte kõige koha-sem aeg.

Riigi Kinnisvara ASi väitel on teos-tatud ja planeeritavad arendused mõeldud just selleks, et raha kokku hoida ning parandada inimeste töötin-gimusi. Kas on? Maksu- ja Tolliameti hoones on ruutmeetri eest tasutav hind kaks korda kõrgem, kui oli ameti endistel pindadel. Hoone ülalpidami-seks kulub ligi miljon eurot rohkem. Samas on kontoripind summaarselt vähenenud 3410 ruutmeetri ehk 21,8 protsendi võrra, 15 650 ruutmeetrilt 12 240 ruutmeetrini. Ruutmeetri eest ta-sutav kuine rendihind kasvas 8,8 eurolt 17,9 euroni ruutmeetri eest.

Aasta eest sai Tatari tänaval uued ja paremad tööruumid Statistikaamet. Büroohoones on ameti käsutuses 4874 ruutmeetrit pinda, mille ülalpidamis-kulud on aastas kokku 0,9 miljonit eu-rot. Majas on 342 töökohta, ehk ühe töökoha kohta tuleb kulusid enam kui 2600 eurot.

Milliseks kujuneb „superministee-riumi“ ülalpidamiskulu, pole hetkel veel selge, kuna esialgu on käimas han-ge ehitaja leidmiseks. Rahandusminis-teeriumi, majandus- ja kommunikat-s i o o n i m i n i s t e e r i u m i , sotsiaalministeeriumi ning justiitsmi-nisteeriumi ühishoones väheneks energiatarve 40%, ent kas saavutatav kokkuhoid õigustab megainvesteerin-guid ehitusse ning kõrgehoone puhul paratamatult lisanduvaid hoolduskulu-sid, pole selge. Täna on nelja ministee-riumi kasutuses kokku 20 000 ruut-meetrit büroopinda, ühishoones tuleb sama töötajate arvu juures saada hak-kama 16 000 ruutmeetriga. Ehituskulu-dena on räägitud 25 miljonist eurost, ent summa tundub kahtlaselt tagasi-hoidlikuna.

Riiklike ulmehoonete ehitamine pole päevakorras mitte üksnes Tallin-nas. Pärnu planeeritakse rajada 8 kor-ruseline Riigimaja, mis viiks ühe katuse alla kõik riigiasutused. Muidugi kahjus-taks taoline üliehitis veelgi kuurortlin-na habrast logistikat ning viiks lõpule linnasüdame väljasuretamise, millega on algust teinud megakaubakeskused.

Ent tagasi Tallinnasse! Uute hoone-te puhul räägitakse, et osa nende ehi-tusega seonduvatest kuludest kaetak-se tarbetuks muutunud kinnisvara realiseerimise arvelt. Arvestades prae-gust olukorda äri- ja büroopindade turul, pole see niisama hõlbus. Büroo-pindade pakkumine on märgatavalt suurenenud, mis raskendab realiseeri-mist. Ega RKASil polegi selles vallas erilisi töövõite ette näidata. 2013. aasta jooksul müüdi kokku 99 kinnistut sule-tud netopinnaga 55 453 ruutmeetrit, ent seda valdavalt Tallinnast väljas. Kokku oli müügiportfellis 333 objekti. Tühjade hoonete konserveerimine, kütmine ja hädavajalikus seisukorras hoidmine neelab aga tarbetult raha, kummutades uute kontorite kasulik-kust tõestavad arvutused.

Riik ei saa olla korraga õhuke ja jäme. Püksirihma pole võimalik pingu-tada vaid ühelt poolelt. Tallinna Linna-valitsus on oma arenguplaanides ar-vestanud majanduslikult keeruliste aegadega ja vastutustundlikult käitu-des külmutanud uue raehoone projek-ti elluviimise. Priiskaval riigil oleks mõ-tet sellest eeskuju võtta.

Marek JürgensonHaabersti linnaosa vanem

52014 detsember

OLE ORIGINAALNE – LIITU UKULELEORKESTRIGA!

Alates eelmisest sügisest tegutseb Kullo huvikeskuses uus ja uudne kollektiiv – ukuleleorkester, mis koondab oma ridades noori vanuses 12-16 aastat.

Ukulele – mis imeloom see on? Eestis on see nelja keelega instrument alles tuntust kogumas, kuid maailmas on ukulele väga levinud. Ukulele po-pulaarsuse tingis tõsiasi, et seda on võrdlemisi lihtne mängida ja pill sobib imehästi igasse seltskonda: laulu saateks, niisama seltskonnas sõrmitsemi-seks või ka mõne ansambli ridadesse.

Ukulele on pärit Havai saartelt, kuhu ta jõudis portugali sisserändajate kaudu. Havailt levis ukulele USAsse ja mujalegi ning on tänaseks vallutanud terve maailma. Ukulelet kasutatakse sageli popmuusikas, tema rõõmus hele kõla lisab igasugusele muusikale portsu optimismi.

Kullo ukuleleorkester on vaid paar kuud vana ning alles kujunemas. Iga orkester on oma liikmete nägu ja nii ootame enda sekka uusi mängijaid, kes soovivad toredas seltskonnas muusikat teha. Eelnev pillioskus pole vajalik, kiired edusammud on garanteeritud. Orkestri repertuaar sünnib osalejate initsiatiivil, selle põhiosa moodustavad seaded poplauludest. Oodatud on ka noored, kes soovivad laulda või mängivad juba eelnevalt mõnda teist instrumenti.

Alates jaanuarist ootab Kullo uusi õpilasi lisaks ukuleleorkestrile veel erinevatesse tehnika-, looduse-, muusika- ja kunstiringidesse. Rohkem infot leiab Kullo koduleheküljelt (www.kullo.ee) või telefonil 6646 111.

Tallinna Huvikeskus Kullo asub aadressil Mustamäe tee 59.

Joosep SangHuvikeskuse Kullo õpetaja

Õpilane Reigo Nahksepp 14a.

N Õ U A N D E I D I N T E R N E T I S O S T L E M I S E K SKadri PaulTarbijakaitseamet

Mugav on ostud teha kodust väljumata – just sellist võimalust pakuvad e-kauplused. Kindlasti on e-poest tellimine hea alternatiiv tavakaup-lusest ostmisele, kuid võrreldes tavakauplusest ostmisega on interne-tis ostlemisel mõningad nüansid, millega tarbija peaks arvestama.

Eraisik või juriidiline isikEnne e-poest kauba tellimist tuleb endale selgeks teha, kas pood

kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule. Seda saab teada, kui vaadata, kelle pangakontole tuleb raha kanda ja seejärel kontrollida, kas ette-võte või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud äriregistris. Paljud eraisikud müüvad kaupu ja teenuseid kuulutuste kaudu internetipor-taalides ja ka suhtlusvõrgustikes. Sellisel juhul on oht, et ostetav kaup on võltsitud, lisaks ei kehti eraisikult ostes kaubale seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijaõigused ning tarbija ei saa probleemide korral pöörduda tarbijakaitseameti poole.

Lisaks eraisikult ostmisele on risk suurem ka kauba tellimisel väl-jastpoolt Euroopa Liitu (EL). Tellides kaupa kolmandatest riikidest, näi-teks USA-st või Hiinast, ei saa tarbija probleemide korral abi tarbijakait-seametist ega EL-i tarbija nõustamiskeskusest.

Üldine taustakontrollKuna internetis on palju fiktiivseid e-kauplusi, mille abil võetakse

vastu tellimusi neid kunagi täitmata, on oluline enne ostmist teha li-saks e-poe üldine taustakontroll. Selleks tasub otsingumootorite abil vaadata lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise koh-

ta, kuid seejuures arvestada ka sellega, et sotsiaalmeedias ja ajaveebi-des võidakse levitada ebaõigeid ja eksitavaid arvustusi ja ülevaateid konkreetsete e-kaupluste või e-teenuste kvaliteedi kohta. E-poe taus-ta kontrollimisel on abiks ka tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest, kes ei järgi seadusi või ei täida oma kohustusi tarbijate ees või keelduvad täitmast tarbijakaebuste komisjoni otsu-seid. Lisaks tasub enne tellimuse tegemist saata müüjale kiri mõne küsimusega ja vaadata, kas ja kuidas kaupleja sellele vastab.

E-poe tingimused ja tarbijale mõeldud muu teave kodulehelEnne ostmist tuleb vaadata, kas ja millist tarbijale mõeldud infot

e-kaupluse kodulehel leidub. E-poe veebilehel peab kindlasti olema järgmine teave: müüja nimi, asukoha ja e-posti aadress, kuhu problee-mide puhul pöörduda; lepingust taganemise, kauba tagastamise ja pretensioonide esitamise tingimused; kuidas ja millal peab kauba eest maksma; kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine ja kui suur on postikulu, samuti see, kes kannab tagastamiskulud. Tarbijat tuleb tea-vitada ka sellest, kui tema sõlmitavale lepingule ei laiene taganemis-õigus või kui mingi tegevuse tõttu taganemisõigus lõpeb. Välismaise e-poe kodulehel peab olema ka märgitud, milliste riikide seadused sealt ostes kehtivad.

E-poes tuleb tutvuda tähelepanelikult kauba tellimistingimustega, seejuures pöörata eriti suurt tähelepanu sellele, kuidas ja millal peab kauba eest maksma ja millised võivad olla lisakulud.

Ostude eest tasumineMõistlik on internetiostude eest tasuda rahvusvahelise krediitkaa-

rdiga, sest nii on ebaausa kaupleja otsa komistamisel suurem võimalus ette makstud summa panga abiga tagasi saada. Risk on väiksem ka siis, kui teha makse deposiitarvele vastava vahendaja kaudu (nt PayPal). Suuremate ostude tegemisel tasub eelistada kauplejaid, kes soovivad saada osalist ettemaksu või võimaldavad hoopis maksmist kauba kät-tesaamisel.

14-päevase taganemisõiguse kasutamineOluline on teada, et e-poest ostetud kaubaga võib tutvuda sama-

moodi nagu jaekaupluses. Kui ostetud toode mingil põhjusel siiski ei sobi või tarbija pole teenusega rahul, siis on tal õigus lepingust taga-neda 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuslepingu sõlmimisest.

Tarbija peab olema kursis, et kui ta otsustab kasutada 14-päevast taganemisõigust, siis peab ta tegema selleks e-kauplejale kindlasti ka taganemisavalduse. Tarbija poolt kauba tagasisaatmise ja e-kaupleja poolt tarbijale raha tagastamise tähtaeg on 14 päeva. Seejuures peab kaupleja tarbijale lisaks kauba maksumusele tagastama kauba kätte-toimetamisega seotud kulud. Kauplejal on õigus tagasimaksega viivitada juhul, kui tarbija ei ole kaupa tagasi saatnud või esitanud tõendit, et ta on kauba teele pannud.

1. oktoobrist muutus Politsei- ja Piirivalveameti struktuur ning juhtimiss-keem. Kui varasemalt oli amet ülesehitatud valdkondliku juhtimismudeli alusel, siis nüüd toimub juhtimine teenuste kaupa.

Muudatused on ühtepidi jätk 2010. aastal kolme asutuse: politsei, piiri-valve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühinemise protsessile.

Nii juhtimise vähendamise kui ka töö ümberkorraldamisega hoiab PPA kokku personalieelarvet, mis annab võimaluse tõsta politseinike palkasid. Sissetulekute suurendamine on ka üks muudatuste vajalikkuse põhjuseks. Meie eesmärk on tõsta uuest aastast ametnike sissetulekut minimaalselt 900 euroni. Paraku on aastate jooksul lahkunud politseist rohkem inimesi, kui on tööle tulnud. Ilmselgelt ei tunne korrakaitsjad end kesise sissetuleku tõttu kindlalt ning paljud on seetõttu valinud teise töö. Kõige suurem liiku-mine on olnud patrullteenistustes, mis on tekitanud probleeme patrullide väljapanekus. Nende aukude täitmiseks oleme aina enam kasutanud abi-politseinike ning piirkonnakonstaablite töötunde. Just viimase puhul on mõnevõrra kannatanud kogukonna ja piirkonnakonstaabli suhe, ehk teisi-sõnu ei ole piirkonnakonstaablid saanud tegeleda täies mahus oma piir-konna probleemidega – süütegude ennetamise ning menetlusega. Struk-tuuri muudatustega kaasneva jaoskondade liitmisega see olukord muutub ning kohalik konstaabel ei täida enam patrullpolitseiniku kohustusi, vaid saab sajaprotsendiliselt pühenduda kogukonnaga seotud küsimuste lahen-damisega.

Põhja prefektuuri viie jaoskonna asemel jätkab 1. oktoobrist tööd kolm. Kesklinna politseijaoskond, Lääne-Harju politseijaoskond, mis ühineb Lõu-na jaoskonnaga ning Ida-Harju politseijaoskond, mis ühineb Tallinnas asu-va Ida jaoskonnaga. Kesklinna jaoskonna juhina jätkab Kaido Saarniit, Lää-ne-Harju jaoskonna tööd juhib oktoobrist Veiko Randlaine ning Ida-Harju jaoskonda Valter Pärn. Muudatuste tagajärjel saavad jaoskonnad suurema võimekuse ning otsustuspädevuse, samuti kuuluvad need otse prefekti alluvusse. Kolme jaoskonna struktuur koosneb edaspidi ennetus- ja menet-lusüksusest, kuhu koondub kogukonnaga seotud süütegude ennetamine ja uurimine, piirkonna- ja noorsoopolitseinike töö, reageeriv üksus ehk

patrulltegevus ning teenindav üksus, Lääne- ja Ida-Harju jaoskonna puhul isikut tõendavate dokumentide taotluste vastuvõtmine ja dokumentide väljastamine (endised kodakondsus- ja migratsioonibüroo klienditeenin-dused Sõle tänav 61a ja Vilmsi 59 ning P.Pinna 4 majades). Kui varasemalt kuulus jaoskonna pädevusse vaid väärteomenetlus ning kuritegusid uuriti keskselt kriminaalbüroos, siis struktuurimuudatuste tagajärjel tegeleb jaos-kond ka oma haldusalal toime pandud kuritegude uurimisega. Raskemad kuriteod, mis ei ole otseselt seotud konkreetse piirkonna nn iseärasustega ja peitkuriteod jäävad kriminaalbüroo kesküksuse menetlusse.

Ligi pool senisest piirkonnapolitseinikest jätkavad teenistust patrullpo-litseinike ridades. Sellise ümberkorraldusega suurendame ööpäevaringset reageerimisvõimekust igas Harjumaa piirkonnas, ühtlasi loome konstaab-lile soodsa pinnase, et tegelda süsteemselt vaid kogukonnakesksete prob-leemidega ning teha koostööd kohaliku omavalituse ja enda piirkonna elanikega. Konstaabli poole tuleb julgelt pöörduda mistahes korrakaitsja nõu ja tuge vajava küsimusega. Siiski, kui tegemist on juhtumiga, mis nõuab kiiret reageerimist ning politseinike sekkumist, kui on oht inimese elule ja tervisele, on kõige õigem helistada hädaabinumbrile 110 või 112. Kuna konstaabel teenindab mitut piirkonda, siis tuleb kindlasti arvestada sellega, et igal ajal ei pruugi konstaabel konkreetses vastuvõtupunktis olla, vaid ta liigub senisest rohkem ringi. Kabinetitöö ning inimeste ootamine ei ole ka eesmärk omaette, politseinik peab olema liikvel ning tegutsema tänaval, kus teda on kõige enam vaja. Põhja prefektuuri JAOSKONNAD:

Kesklinna politseijaoskond – Kesklinna linnaosa, Põhja-Tallinna linnaosaLääne-Harju politseijaoskond – Kristiine linnaosa, Mustamäe lin-

naosa, Haabersti linnaosa, Nõmme linnaosa, Harjumaa lääneosa (s.h. Keila, Saue, Laagri, Saku, Paldiski, Klooga jne)

Ida-Harju politseijaoskond – Pirita linnaosa, Lasnamäe linnaosa, Viimsi vald, Harjumaa idaosa (s.h. Maardu, Loo, Lagedi, Kiiu, Kuusalu, Kose jne)

Politsei- ja Piirivalveamet Infotelefon: 612 3000

MUUDATUSED POLITSEIS ALATES 01.10.2014.A.

Jõululaada traditsiooni on Tallinna Tondi Põhikoolil juba üle 10 aastat. Tegemist on rõõmuküllase ja erilise ette-võtmisega, millest tasub igal aastal osa saada. Laadalt leiti palju nutikaid ja südantsoojendavaid kinke jõulu-vana kotti ning meeleolukaid kaunistusi kodudesse.

Jõululaat ei ole pelgalt jõulueelne trall vaid tõsine õpiprojekt. Nimelt saavad õpilased läbi laadapäeva ja sel-leks ettevalmistudes praktilise kogemuse, kuidas kujunda-da oma müügiartiklit ja teha reklaami, mis on raha väär-tus ja kuidas sellega oskuslikult läbi käia. Oluline on isetegemisrõõm ja ostja-müüja rollide kogemine. Laa-dapäevale eelnevad õpitoad, kus õpetajad saavad ideid ja näpunäiteid, kuidas koos õpilastega jõululaadaks prak-tilisi kingitusi meisterdada. Tondi põhikooli jõululaadal osalesid ka Kadaka Kooli ja Tallinna Konstantin Pätsi Vaba-õhukooli õpilased oma õpetajatega.

Käesoleval aastal toimus laat 10. detsembril 2014 kel-la 10.00 – 12.30 peamaja võimlas, Tondi 40, Tallinn. Laa-daplats oli jagatud kaubatänavateks ja avatud oli ka koh-vik.

Maire PaluveerTallinna Tondi Põhikooli huvijuht

TALLINNA TONDI PÕHIKOOLI JÕULULAAT

Riho tehtud jõulukaart

KRISTIINE KONSTAABLIJAOSKONNA VASTUVÕTUAJAD

Aadress: Rahumäe tee 6; 11316

Lääne Tallinna konstaablijaoskonna piiirkonnavanem: vanemkomissar Kairi Ränk,

tel. 612 5834; vastuvõtt E 11-13 e-post: kairi.rank@politsei.ee

• Lilleküla komissar Arne Talberg, tel. 612 5731; vastuvõtt

E 14-15; K 10-11; e-post: arne.talberg@politsei.ee

konstaabel Jekaterina Golenevskaja, tel. 612 5888; vastuvõtt E 14-15; K 10-11; e-post: jekaterina.golenevskaja@politsei.ee

konstaabel Mari Loorens, tel. 612 5889; vastuvõtt E 14-15; K 10-12; e-post: mari.loorens@poiltsei.ee

• Tondi ja Järve konstaabel Mari Laats, tel. 612 5887; vastuvõtt

T 11-12; N 11-12 ; e-post: mari.laats@politsei.ee

konstaabel Mihkel Vahi, tel. 612 5889; vastuvõtt T 11-12; N 11-12; e-post: mihkel.vahi@politsei.ee

konstaabel Janek Alekseitšik , tel. 612 5887; vastuvõtt T 11-12; N 11-12; e-post: janek.alekseitsik@politsei.ee

detsember 20146

KUHU MINNA

KRISTIINE LINNAOSA VALITSUS KUTSUB:VÄÄRT KINO VÄRSKETELE VANEMATELEKutsume kõiki Kristiine noori emasid beebidega kinno. Kinose-ansid toimuvad igal kolmapäeval kell 11.30 Kinos Artis. BEEBIKINO seanssidel linastatakse ARTISE programmi parimaid pärle ja seda kõike lapsesõbralikus keskkonnas. Tasuta filmiseansi kutse ootab Teid Kristiine rahvastikuregist ris (Tulika 33b, kab 202). Nimelise kutse saate vahetada pileti vastu kino ARTIS kassas ühel BEEBIKINO kolmapäeval kuni 31. detsem-ber 2014. Kutse on personaalne ning palume jätta see kino kas-sasse.VÄÄRIKAS EAS ELANIKELEKoostöös Raua tänava saunaga kingime meie linnaosa väärikas eas elanikele ühekordse tasuta saunakülastuse. Tasuta sauna kutse ootab Teid Kristiine rahvastikuregistris (Tulika 33b, kab 202). Sauna külastamise võimalus kehtib esmaspäevast reede-ni kella 11-15, kuni 31. detsembrini 2014. Kutse on personaalne ning palume jätta see sauna kassasse. Raua saun asub kesklin-nas, Raua tänav 23. EKSKURSIOONIDE JÄTKUMINE KRISTIINE AJALOOTOAS MTÜ Tondi SK Ajalooklubi korraldab heategevuslikke jätkuekskursioone Kristiine linnaosa ajalootoas ja renoveeritud Tondi kasarmutes sees.

Ekskursioonid toimuvad neljapäeviti kella 17.00 – 19.00 siseruumides kuni aprillikuu lõpuni.

Kogunemine ja jätkuekskursiooni algus Tallinna Ülikooli hoones Tondi tänav 55 tuba 101 (Kristiine linnaosa ajalootuba).

Kohale saab 23. autobussiga, „Marsi“ peatus. Autoga tulijaile on tasuta parkla Tondi 55 ees.

Ekskursioon on tasuta, kuid saab annetada raha Memoriaali püstitamiseks Tondi Sõjakooli 1770 lõpetajatele, kes hukkusid nõukogude ja natsistlike okupatsioonivõimude käe läbi.

Ühe ekskursioonirühma suurus on mitte üle 25 inimese. Info ja registreerimine tel. 55 682 883 või e-post jaak.haud@

smail.ee.Tondi SK Ajalooklubi kogub mälestusi, ajaloolisi fotosid ja säilikuid Tondi kohta.UUSAASTATERVITUS AMEERIKAST!Põhja-Iowa Ülikooli kontsertkoor (USA)Dirigent: Dr. John Len WilesKontserdid:31.detsember kell 13.00 Kaarli kirik01.jaanuar kell 15.00 Mustpeade Maja03.jaanuar kell 18.00 Kadrioru LossKontserdid on tasuta.MUUSEUMID OOTAVAD KÜLASTAJAIDEesti Ajaloomuuseumi SUURGILDI HOONESSE (Pikk tn 17) ja MAAR-JAMÄE LOSSI (Pirita tee 56) TASUTA sissepääs : iga kuu viimane nelja-päev: 29.01.15. Muuseum avatud E–P 10–18, 1.10–30.04 kolmapäeval suletudKumu Kunstimuuseumi (Weizenbergi 34 / Valge 1). Muuseum avatud oktoober-aprill K-P 11-18Kadrioru Kunstimuuseumi (Weizenbergi 37). Muuseum avatud okt-aprill K-P 10-17Mikkeli Muuseumi (Weizenbergi 28). Muuseum avatud K–P 11-17Niguliste Muuseumi (Niguliste 3). Muuseum avatud K–P 10-17. Adamson-Ericu Muuseumi (Lühike jalg 3). Muuseum avatud K–P 11-18Eesti Loodusmuuseum (Lai 29A)- TASUTA sissepääs kõigile külastaja-tele: iga kvartali esimese kuu (jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri) viima-sel reedel (30.01). Muuseum avatud K–P 10–17Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11)- issepääs TASUTA. Muuseum avatud T–R 12–17, L 11–16Eesti Tuletõrjemuuseum ( Raua 2)- pilet: 2 eurot; sooduspilet 1 euro. Muuseum avatud E–R 9–16, külastusest palume ette teatada.Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 12) avatud talve-hooajal ( 29. september – 22. aprill) iga päev 10–17. Üksikpilet 5 eurot ; sooduspilet 3 eurot. Nõmme Muuseum (Jaama 18) avatud N-L kl 12-16. Pilet: 1 euro; õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 50 senti; pere-pilet (2 täiskasvanut ja kuni 2 last) 2 eurotFotomuuseum (Raekoja tn 4/6) avatud: 1.11.–28.02. N–T 10.30–17. Pilet: 2 eurot; sooduspilet 1 euro. Peeter I Majamuuseum (Mäekalda 2) avatud: 1.09.–30.04. K–P 10–16. Pilet: 2 eurot; sooduspilet 1 euro.

A. H. Tammsaare Muuseum Tallinnas (Koidula 12a) avatud: K–E 10–17. Pilet: 2 eurot; sooduspilet 1 euro.Kalamaja Lastemuuseum Miiamilla (Kotzebue 16) avatud: K–P 10.30–18 (1.nov. – 28.02. 10.30-17). Pilet: 2 eurot; sooduspilet 1 euro.

KRISTIINE LINNAOSA VALITSUS KOOSTÖÖS KESKLINNA SOTSIAALKESKUSEGA KUTSUVAD VÄÄRIKAS PENSIONI-EAS KRISTIINELASI EAKATE ÜLIKOOLI HOPNERI MAJASHOPNERI MAJA AJALOOKOOL on ajaloo ja kultuuriloo alast enese-täiendusvõimalust pakkuv ettevõtmine, mis kutsub kõiki huvilisi osa saama põnevatest keskajateemalistest loengutest, õpitubadest ja va-nalinnaringkäikudest. HOPNERI MAJA AJALOOKOOLI eestikeelsed loengud toimuvad õppeaastal 2014/2015 üks kord kuus teisipäeviti, 13.01, 10.02, 10.03, 14.04 ja 12.05.2015 algusega kell 17.00 Hopneri Maja diele‘s (sissepääs Vanaturu kael 3).

2015. a kevadpoolaasta loengute ja õpitubade teemad ning lektorite ja juhendajate isikud on veel täpsustamisel. Jälgige reklaami!Loengutes ja õpitubades osalemiseks on vajalik eelregistreerimine: telefon 6455321 või e-mail: huvi@hopnerimaja.euLoengu teema, toimumiskoha ja/või alguskellaaja muutumisest teavitatakse kõiki Hopneri Maja kodulehel. Loengud ja ekskursioonid on kooliõpilastele (kuni 18 a) tasuta, üle 18aastastel osalejatel palutakse kaasa võtta loengutasu 3€. SEENIORIDE ÜLIKOOLKesklinna Seenioride Ülikoolis saab õppida neljas teaduskonnas: Tallinna ajaloo ja kultuuri teaduskond, psühholoogia teaduskond, terviseteaduskond, riigiteaduste teaduskond.

2014/2015 õppeaastal hakkavad eesti- ja venekeelsed loengud toimuma üks kord nädalas neljapäeviti, vastavalt 12:00-13:30 ja 14:00-15:30. Loengud on eakatele õppuritele tasuta.EESTIKEELSED LOENGUDDETSEMBER18.12.2014 kell 12.00 Tervis. Loeng “Inimese vananemisest ja pikaealisusest geenide tasemel”. Lektor: Riin Tamm, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi doktorant ja Tartu Ülikooli Geenivaramu teadur JAANUAR08.01.2015 kell 12.00 Psühholoogia. Loeng „Õnneteadus“. Lektor Helena Väljaste, psühholoog ja nõustaja.15.01.2015 kell 12.00 Ajalugu ja kultuur. Loeng „Eesti metsavendadest“. Lektor Martin Andreller, Okupatsioonide Muuseumi kuraator.22.01.2015 kell 12.00 Tervis. Loeng „Rasvad ja õlid kui sooja andjad ja mälu värskendajad“. Lektor Mai Maser, toitumisteadlane.29.01.2015 kell 12.00 Riigiteadused. Loeng “Mis see meie asi on kes katab meie toidulaua ja õmbleb meie riided?“. Lektor Piret Hirv, Arengukoostöö Ümarlaua juht.VEEBRUAR05.02.2015 kell 12.00 Psühholoogia. Loeng „Visuaalse kunsti teraapiline kasutamine“. Lektor Eha Rüütel, TLÜ kunstiteraapiate professor.12.02.2015 kell 12.00 Ajalugu ja kultuur. Loeng „Tallinna sõjandus keskajal“. Lektor Juhan Kreem, Tallinna Linnaarhiivi teadur.19.02.2015 kell 12.00 Tervis. Loeng „Geneetikast“. Lektor Alar Nääme, Tallinna Kesklinna linnaosa vanem.26.02.2015 kell 12.00 Riigiteadused. Lektor Mihhail Korb, Riigikogu liige. Loengu teema täpsustub.MÄRTS05.03.2015 kell 12.00 Psühholoogia. Lektor Epp Veski, arst ja psühhoterapeut. Loengu teema täpsustub.12.03.2015 kell 12.00 Ajalugu ja kultuur. Loeng „11 Pansot – särava teatrimehe Voldemar Panso elu- ja loometee“. Lektor Kirsten Simmo, Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja.19.03.2015 kell 12.00 Tervis. Loeng „Ravimid ja raha“. Lektor Erki Laidmäe, Haigekassa ravimiosakonna juhataja.26.03.2015 kell 12.00 Riigiteadused. Loeng „Riiklik tervise arengukava“. Lektor Ene Augasmägi, Sotsiaalministeeriumi tervisepoliitika juht.APRILL02.04.2015 kell 12.00 Psühholoogia. Loeng „Noored ja vanad- kuidas üksteist mõista?“. Lektor Auli Andersalu-Targo, Audentese Erakooli psühholoog.09.04.2015 kell 12.00 Ajalugu ja kultuur. Loeng „Tallinna Kaarli ja Jaani kiriku ehitusest ja tähendusest 19.saj I poolel-20.saj algul“. Lektor Tiina-Mall Kreem, kunstiajaloolane, EKM Kadrioru kunstimuuseum.16.04.2015 kell 12.00 Tervis. Loeng „Eesti tervishoiu ja Tervishoiu Muuseumi ajaloost: I MS ajal ja 1980-tänaseni“. Lektorid Kalju Paju ja Margus Jürgatam, Tervishoiu Muuseum.23.04.2015 kell 12.00 Riigiteadused. Loeng-ekskursioon „Keskpanga funktsioonid“, Eesti Panga Muuseum (Estonia pst 11)30.04.2015 kell 12.00 Psühholoogia. Loeng „Mis teeb meid suhtlemisel edukaks?“. Lektor Triin Vana, vaimse tervise valdkonna spetsialist, superviisor ja koolitaja.MAI07.05.2015 kell 12.00 Ajalugu ja kultuur. Loeng „Tallinn 30ndatel: naise vaade“. Lektor Loone Ots, kultuuriloolane.14.05.2015 kell 12.00 Tervis. Loeng „Puusa- ja põlveliigese kulumisest“. Lektor Vahur Metsna, Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeed.21.05.2015 kell 12.00 Riigiteadused. Loeng „Teaduse ja riigi koostöö“. Lektor Anastasia Pertsjonok, Eesti Keskkonnaühenduste Koja GMO-spetsialist.28.05.2015 LõpuüritusRegistreerimine: huvi@hopnerimaja.eu, tel. 6455 321.HOPNERI KAMMERKOOR Hopneri Kammerkoor ühendab neid, kel muusika südames ja viisid huultel. Hopneri Kammerkoor on välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskammerkoorist.

Koori dirigendiks on Karin Rööp. Kooriproovid toimuvad kolmapäeviti Hopneri Maja kaminasaalis.

Lisaks proovidele korraldame ka muid ühiseid, toredaid üritusi.NB! Võtame oma ridadesse vastu uusi lauljaid, eriti ootame

täiendust meeshäältele. Kui Sul on tahtmist laulda ja tunned veidi ka nooti, siis miks mitte oma lauluoskusega meie kammerkoori täiendada. Saada oma soov e-mailile hopneri-kk@googlegroups.com või helista numbril 58 317 573 58 317 573 (Karin Rööp).

Lisainfo: http://www.hopnerikammerkoor.eu/

VÄÄRIKAD KINOHOMMIKUD ARTISESEestikeelse sissejuhatusega seansid toimuvad igal teisipäeval kell 11, filmikava leiate kino Artise kodulehelt või otse kinost.Venekeelse sissejuhatusega kinolinastused toimuvad igal neljapäeval

kell 11. Kino Artis asub Solarise keskuse III korrusel, sissepääs Rävala puiesteelt.Templikaardiga iga 5. seanss tasuta.KINOPILET SEENIORIDELE 3 eurotKINO ARTIS BEEBIKINOKinos Artis toimuvad iganädalased beebihommikud, kuhu oodatakse kõige pisemate kaaslastega filmifänne. Beebikino seansil on saal pisut heledam, helinivoo madalam, liftiga pääseb otse kinno, soovi korral käruga saali, ent vankri võib ka fuajees-se parkida, mähkimislaud ja mähkmed on käepärast ning kohvikus saadaval eri menüü. Tõestamaks, et imetamise kõrval on võimalik ra-huldada ka iseenda intellektuaalsemaid vajadusi, linastame me BEEBI-KINO seanssidel ARTISE programmi parimaid pärleid, samuti olulisi filme Sõpruse kino ja kobarkinode programmist, seda kõike lapsesõb-ralikus keskkonnas. Filmikava publitseeritakse jooksvalt Artise veebis www.kino.ee ning sotsiaalmeedia leheküljel www.facebook.com/beebikino. Artise beebikino seansid toimuvad igal kolmapäeval kell 11:30. Mitmekesine filmivalik sobib nii emadele kui isadele, vanaemadest ja vanaisadest rääkimata. Pilet 4.20 eurot kuni 3-aastased lapsed tasuta. Perefilmidel väikelaste pilet 2.80 eurot.Tartu Ülikooli Väärikate ÜlikoolTõnismägi 2, Tallinn (Eesti Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal)Kell 14.00-16.00: 16. detsember Kehaline aktiivsus ning südame- ja veresoonkonna hai-gused Livian Laaneots – TÜ kliinikumi füsioterapeut

JÕULUTURU KULTUURIPROGRAMM 2014RAEKOJA PLATSIL kuni 10. jaanuar 201519.detsember REEDE17:00 Karjamaa Põhikooli ansambel “Võluflööt” ja koolikoor17:30 Kuristiku Gümnaasiumi õpilased18:00 Rahvatantsurühm KIILI KEERULISED ja naisrühm KIILITAR18:30 Laulab Jaanika Sillamaa20.detsember LAUPÄEV15:30-17:30 Esinevad Järva Jaani isetegevuslased:Tantsurühmad TUTTUUED NAISED, EI ME ETTE TEA ja JÜRID MARID Regilauluansambel ARHAILISED MEHED koos solisti HANS-KRISTEN SAPAS21.detsember PÜHAPÄEV IV ADVENT12:00 Käsiklellastuudio KELLARING12:30 Nõmme Noortemaja liikumisrühm13:00 Segakoor VOX POPULI ” Swingiv Jõul”13:30 Tallinna Toompea koguduse pastor AGO LILLEORG Jõulutervi-tus13:35 Advendiküünla süütab pastor AGO LILLEORG13:35 Muusikaline etteaste Toompea koguduse muusikutelt24.detsember KOLMAPÄEV JÕULULAUPÄEV12:00 Tallinna linnapea EDGAR SAVISAAR kuulutab välja jõulurahu26.detsember REEDE16:00 Jüri Gümnaasiumi õpetajate kapell16:30 JJ – STREET Tantsukool17:00 Mustlastantsuansambel JAGORY17:30 HIP-HOP NEW STYLE27.detsember LAUPÄEV16:00 A-Tantsustuudio ja SIKI Tantsustuudio16:30 Tantsurühm BLACK COFFE17:00 Tantsuansambel KULLAKETRAJAD17:30 Ladinatantsurühm PANTER18:00 Tuletantsijad28.detsember PÜHAPÄEV12:00 Rahvatantsurühm ARUKÜLA JA PELGULINNA MEMMED12:30 Laulustuudio MINIMUUSIKAL põhikooli ja gümnaasiumi aste13:00 Naiskoor ASTRA13:30 Linetantsurühm KOLGAKÜLA LAINERID13:45 Tantsustuudio31.detsember KOLMAPÄEV23:25 Kabaree trupp FLASH kavaga Moulin Rouge23:55 Saadame ära aasta 201401.jaanuar NELJAPÄEV00:00 HEAD UUT 2015 AASTAT!00:10-02:00 DJ02.jaanuar REEDE17:00 Ahula lasteaia laululapsed ja ajateenijate meeskoor17:30 Vähemusrahvuste Liit BALTI RAND, solistid Juri Zaljubovski ja Adelina Krementšjukova18:00 Estraadikool MAESTRO, Vokaalstuudio VOICE & BEAUTY18:30 Noorte vokaalansambel Assamblé Brulé03.jaanuar LAUPÄEV17:00 Ansambel KODU ” Mustlaslaager”17:30 Folklooriansambel BÕLIINA18:00 Tantsutrupp ASMARAH18:30 KATI Tantsustuudio04.jaanuar PÜHAPÄEV12:00 Mustlastantsukool KHAMARO12:30 Raasiku Põhikooli lauljad HELI KARU juhendamisel13:00 Tantsutrupp MODUS kavaga ,, Swingides uude aastasse “13:30 Rahvakunstiselts LEIGARID10.jaanuar LAUPÄEV16:00 Rahvatantsuansambel LEESIKAD ja folklooriselts JUHUKSE16:30 Eesti- Mordova Selts17:00 Kõhutantsutrupp ALHAMBRA17:30 Tuletantsijad ja Jõuluturg 2014/2015 lõpetamine

Lugupeetud Kristiine linnaosa elanikud!

Tallinnas toimub hulk tasuta ja soodsate hindadega kultuuri-, spordi- ja teisi toredaid rahvaüritusi, mida tasub kaema minna. Kutsun Teid kõiki osalema ja mõnusalt aega veetma! Andrei Novikov Kristiine linnaosa vanem

72014 detsember

REAKUULUTUSEDKINNISVARA KIIROST TALLINNAS! Kanname kõik ostuga seotud kulud (nt. hinda-

mine, notarikulud). Samuti võtame pikaajalisele üürile (3-5 aastat) 4…10-toaliseid kortereid või büroopindu mitte läbikäidavate tubadega võimalusel hilisem väljaost. Maksame 300 EUROT vihjetasu kinnisvara müügisoovituse eest mis lõpevad meie poolt korteri ostuga. Helista 56150084 või saada e-kiri property@latipac.eu

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel.522 1151; www.nagusul.ee

Üürin omanikult korteri. Tel. 508 9052

Kivikorstnate ehitamine (10 aastat töökogemust) Tel. 518 8889

Ostan vanu rinnamärke, vanaraha, postkaarte, trükiseid ja muid kollektsio-neerimise esemeid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim

Ostan korteri või maja Tallinna piires. Oodatud kõik pakkumised. Tel. 582 00800

Fassaadide soojustamine, krohvimine, värvimine. Piirdeaedade ehitus ja üldehitustööd www.fassaadimeister.ee Tel. 519 69314

Halupuud. Lahtiselt, konteineris, võrkkotis. Brikett. Kõdusõnnik 40L. Kvii-tung. Tammaru Farm www.tg.ee tel. 654 1100, 5238852

Müügil soodsa hinnaga puitbrikett 165€/tonn koos tasuta kohaletoomi-sega Tallinnas. Pakendatud 11 kg veekindlatesse pakenditesse. Tel. 566 90811 ja www.puitbrikett.com

Müüa kütte-ja kaminapuud, (25, 30, 40, 50cm), lahtiselt ja võrgus, klotsid 40L võrgus, tulehakatus, saepuru kotis, koos toomisega, www.kaminapuud.ee, tel. 501 8594

Ostan vana maja või tühja krundi Kristiines. Tel. 503 5933

Liiv, killustik, freesasfalt, sõelutud põllumuld, kasvumuld, kivisüsi, ja muud puisteained koos transpordiga hea manööverdusvõimega, soodsal väikekal-luril kuni 6 tonni Tallinnas ja Harjumaal. Tel. 52 52 632 mullavedu@hot.ee

UNIVERSAALNE KODUABI! Kõikvõimalikud remondi- ja pisitööd, san. re-mont, kodutehnika ühendamine, torutööd ja külmunud torude lahtisulatus, restaureerimine. Tel. 56788609

TAI CHI hiina terviseliikumise rühm alustab jaan.2015. Tel.58608888 www.yongsheng.ee

Pakume vaipade ja pehme mööbli keemilist puhastust. Tel. 5888 0999, info@EUclean.eu

Jõulukuused koju kätte. Valikuvõimalus kohapeal. Tellides ka naabrile, tuleb hind soodsam. Transport TASUTA. Info ja broneerimine telefonil 54583370

Ostan heas korras maja Kristiines hinnaga kuni 230000 eurot. Pakkuda võib ka elamumaad hinnaga kuni 90000 eurot või 3-4 toalist korterit uues majas hinnaga kuni 150000 eurot. Asukoha maksimaalne kaugus Kesklinnast piir-neb Linnu teega. Ei ole maakler ega soovi tegeleda kinnisvara vahendusega. Telefon: 56 475 830 või e-mail: andrei12@hot.ee

TEATED DETAILPLANEERINGUTESTTallinna Linnavalitsus otsustas 12. novembri 2014 istungil korraldusega nr 1726-k: algatada Nõmme tee 3 // Spordi tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Planeeritava maa-ala suurus on 0,17 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Nõmme tee 3 // Spordi tn 1 kinnistule ehitusõigus 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varusta-mise põhimõtteline lahendus.2.1 Algatatav detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane väi-keelamuala juhtotstarve planeeritava ala piires ettevõtluse segahoonestusalaks

Tallinna Linnavalitsus otsustas 13. novembri 2014 istungil otsusega nr 172: kehtestada Paldiski mnt 41 ja 43 kinnistute detailplaneering.

Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tal-linn.ee/tpr/

Tallinna Linnavolikogu otsustas 11. detsembri 2014 istungil otsusega nr 191: tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2007 korraldusega nr 736-k kehtestatud „Kotka tn 12 // Spordi tn 11 kinnistu detailplaneering” krundi positsioon 2 osas ke-htetuks.

Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tal-linn.ee/tpr/

Sinu esindaja Riigikogus ja Knopka saate tegija Tallinna Televisioonis

Rahu südamesse, tasakaalu mõtteisse,tervist, valgust ja armastust!

Uueks poliitika-aastaks õigeid valikuid!

detsember 2014

Marika Tuus-Laul Hea Kristiine elanik!Taaskord on üks aasta jõudnud lõpusirgele ning

saabumas uus. Loodame, et pühadeaeg toob meile kõigile hoolivust, armastust, sõprust ning hingerahu.

Soovime Teile ja Teie lähedastele südamlikke jõulupühi, meeldejäävat aastavahetust ning parimat uut aastat!

Rein Ratas ja Jüri Ratas

HEA TALLINLANE !Igal isikul, kelle arvates on Tallinna linna ametiasutuses rikutud tema

põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ehk koheldud teda hea halduse tava vastaselt (nt kes on kogenud võimu kuritarvitamist, kellele on viivitatud vastamisega või jäetud vastamata, antud puudulikku või tegelikkusele mittevastavat teavet jms) on õigus pöörduda suuliselt või kirjalikult linna ombudsmani poole. Pöördumised on tasuta. Vastuvõtuajad on: Esmaspäeviti: 14.00 -17.00; Teisipäeviti: 10.00-12.00; Kolmapäeviti: 14.00 – 18.00; Neljapäeviti: 10.00-12.00;Reedeti:10.00- 12.00;

Linna ombudsmani abi telefonil 6 943 292 saab kokku leppida ka teistes vastuvõtuaegades.

Linna ombudsmani büroo e-posti aadress on: ombudsman@tallinnlv.ee.Kirjalikud pöördumised (avaldused ja kaebused) saata või tuua aadressil: Vana-Viru 12, 15080 Tallinn.

Rahulikke jõulupühi, head aastalõppu ja õnnelikku uut aastat soovib Tallinna linna ombudsman Jüri Kaljuvee

UUSAASTATERVITUS AMEERIKAST!Põhja-Iowa Ülikooli kontsertkoor (USA)

Dirigent: Dr. John Len WilesKontserdid:

31.detsember kell 13.00 Kaarli kirik01.jaanuar kell 15.00 Mustpeade Maja

03.jaanuar kell 18.00 Kadrioru Loss Kontserdid on tasuta.

Maamaksuseaduse muudatustest tulenevalt ei pea maa-omanik enam maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esita-ma. Maamaksust vabastatakse elamumaa omanik või hoones-tusõiguse ning kasutusvalduse omanik linnas kuni 1500m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vasta-valt rahvastikuregistrisse kantud andmetele.

Maamaksuvabastus määratakse riigi registrite andmete alusel maamaksuseaduses sätestatud tingimustel. Selleks kont-rollitakse maamaksuseaduses sätestatud tingimustele vastava-te isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kan-nete alusel 1. jaanuari seisuga

Juhime tähelepanu, et maamaksuvabastus on võimalik määrata vaid ühe, elukohaks oleva maaüksuse osas vastavalt maamaksuseaduses sätestatud tingimustele.

Maamaksu ja maamaksuvabastuse suuruse kohta saab in-fot maamaksuteatega, mis väljastatakse maksumaksjatele jooksva aasta 15. veebruariks posti teel või elektroonselt. Nen-dele isikutele, kelle maamaksu summa jääb alla 5 € aastas, maa-maksu ei määrata ja maksuteadet ei saadeta.

Oma maksukohustusi on isikutel võimalik kontrollida e-maksuameti kaudu.

Alates 1. veebruarist on võimalik vaadata maamaksuvabas-

tuse andmeid riigiportaalist eesti.ee. Informatsiooni maamaksuga seonduvates küsimustes an-

nab Tallinna Linnavaraameti maa hinna osakond. Osakonna poole võib pöörduda maksustatavate maakasutuste, s.h maa-tüki maksustamishinna, hinnatsoonide, maatüki pindala, siht-otstarbe ja maamaksu subjektide isiku- ja kontaktandmete küsimustes, samuti maamaksuvabastuste küsimustes (Vaba-duse väljak 10, 10146 TALLINN Tel: 640 4454, vastuvõtt: E 14.00-18.00, N 09.00-12.00, E-post: linnavaraamet@tallinnlv.ee)

Maksuteate maamaksu tasumiseks väljastab Maksu- ja Tol-liamet (Aadress: Lõõtsa tn 8a, 15176 TALLINN, maamaksu info-telefon: 880 0816, E-post: maa@emta.ee ). Maksu- ja Tolliameti poole võib pöörduda maksuvõlgnevuste, võlgnevuste ajatami-se, intresside jt küsimustega. Oma maksukohustusi on isikutel võimalik kontrollida e-maksuameti kaudu. Maamaksu infotele-fon: 880 0816, E-post: maa@emta.ee.

Elukoha aadressi rahvastikuregistris on võimalik vaadata riigiportaalis eesti.ee ning samas saab esitada ka avalduse uue elukoha aadressi registreerimiseks. Küsimuste tekkimisel võite pöörduda linnaosavalitsuse registripidaja poole (telefon 645 7127).

KODUOMANIKU MAAMAKSUVABASTUSEST

TEEMANTPULM60. pulma-aastapäeva tähistasid 27.11.2014 meie linnaosa põlised elanikud

Evi ja Kaljo Sõerde. Palju jätkuvaid kooseluaastaid, tugevat tervist ja õnne edaspidiseks!

detsember 20148

Kasu

ta võ

imalu

st ja

reklaa

mi en

dko

halik

us lin

naos

a leh

es!

Info K

ristiin

e Leh

e rek

laami

koht

a:ww

w.tal

linn.e

e/kris

tiine

vero

nika.k

otile

vitš@

tallin

nlv.ee

Tel. 6

45 71

34

VEO- ja KOLIMISTEENUS

RÕÕMUTAREKESE LASTEAED pakub tööd õpetaja abile. CV ja avaldus saata

hiljemalt 29. 12.2014 e postile: info@roomu.edu.ee või posti teel:

Rõõmutarekese Lasteaed Tallinn, Toom Kuninga 13 a 10122

Tallina Tööstushariduskeskus otsib tublit kojameest.Kojamehelt nõutavad tööd:1. Territooriumi koristamine2. Lehtede riisumine3. Lume koristamine (käsitsi ja lume- puhuriga)4. Prügimaja korrashoidTallinna TööstushariduskeskusSõpruse pst. 182Haldusdirektor Andres Niine Tel. 5037124

Suuraastavahetuse

piduVabaduse väljakul

31. detsember 2014kell 22.30

Esinevad:

EAST 17S H A N O NKorraldaja: Tallinna Kesklinna Valitsus

Kristiine Linnaosa Valitsus tänab oma toredaid koostööpartnereid

meeldiva koostöö eest 2014.aastal:

kh energia konsult

Rahulikku jõuluaega! Õnnelikku uut aastat! Kristiine Linnaosa Valitsus

Kallavere HaiglaSA PJV Hooldusravi Keila Haigla

MTR Teenused OÜ

www.pk.eeTallinna Perekeskus