Nr. 4 TOrI VALLA AJALEHT APrILL 2016

Meid jätkub kõikjale …TRETOn bussis Aime kapten ja Argo kaarti loebOn Janel kaasas “lapsed”, kel isa polegiSeal Klaarikal on viski ja muret pole miskitOn Ehal kaasas linnud ja Margel telefonOn Annika käes kohver ja keegi pole ohverSeal Annikil on Juku ja Piret päästab RaimutEi meelest läe meil iial, kui TRET käsi SaaremaalEi meelest läe meil iial, mis teatrit tehti sealTeater TRET´i näitleja, Piret Dreimann pälvis žürii eripreemia meeldejääva rollisoorituse eest.

LAULUSELTSING22. aprilli õhtupoolikul pakkis Selja Laulu-seltsing oma lauljad ja kompsud kokku ja alustas sõitu Eestimaa teise otsa Moostesse, 17. rahvamuusikatöötluste festivalile “Moi-sekatsi Elohelü”.

Reede õhtul avati festival rootsi-eesti bän-diga Folk & Rockare, millele järgnes simman. Keskööl sai nautida gongi ja kristallhelide muusikat. Laupäevahommik algas kirbutu-ruga meistrite hoovis ja jätkus soundiproovi-dega folgikojas. Soundiproov tehtud, oli aeg minna Veskiteatrisse vabalavale, kus astusime üles pooletunnise kavaga.

Peale lõunasööki jäi tunnike aega riiete vahetamiseks ja väiksemate koeruste tege-

miseks ning oligi võistluskontserdi aeg käes. Kontsert algas pidulike sõnavõttude ja

žürii tutvustamisega. Festivali patroon Ing-rid Rüütel, annab igal aastal auhinna oma lemmik kollektiivile, kelleks sel aastal osutus Selja Lauluseltsing. Lisaks Ingrid Rüütli-le kuulusid žüriisse Ando Kiviberg, Tauno Aints, Ruth Alaküla ja Juko-Mart Kõlar.

Kontserdil esines viisteist ansamblit, Sel-ja Lauluseltsing läks lavale seitsmendana. Esitada tuli kohustuslik laul, mis sel aastal oli «Kulla imä, tsirgu imä …» ja üks vabalt valitud laul, mis oli vana hea «Kaera-Jaan». Kerge värin enne esinemist muidugi oli, aga suuremat paanikat ei tekkinud ja kõik õn-

nestus suurepäraselt. Konkurents oli väga tugev, häid muusikuid käis lavalt läbi palju ja põnevaid seadeid oli mitmeid. Peapreemia vääriliseks kuulutati Etnosfäär. Suur rõõm, et jäime silma just Ingrid Rüütlile, kes aastate jooksul on kuulnud väga erinevaid rahva-muusikatöötlusi.Sel ajal, kui žürii parima-test parimaid valis, nautisime ansambli «La Phoenix» etteasdet, kes Tori ööde ja päevade raames astub üles Tori kirikus.

Õhtu lõppes ühise tordisöömisega juba uue päeva esimestel tundidel.

Irene ja KrIstI

selja Lauluseltsing. Fotograaf riho semm

APRILL 20162tori Valla volikogu istung

tori Vallavalitsuse istungid23. veebruari 2016 istungil:1. Otsustati edukas hinnapakkumus kinnitada (teehoiukava).2. Otsustati Tori Vallavalitsuse 23.09.2015 määrust nr 3 „Ühis-sõidukipeatuste kohanimede määramine“ muuta.3. Otsustati hajaasustuse programmi lõpparuanded kinnitada.4. Otsustati ehitusluba väljastada.

02. märtsi 2016 istungil:1. Otsustati anda nõusolek maa riigi omandisse jätmiseks.2. Otsustati võtta vastu detailplaneering ja kinnistu detailpla-neeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.3. Otsustati määrata sotsiaaltoetusi.4. Otsustati väljastada ehitusluba.5. Otsustati eraldada toetust mittetulunduslikuks tegevuseks.6. Otsustati vallavalitsuse 2016. aasta tööplaan kinnitada.7. Vaadati üle volikogu istungile kinnitamiseks esitatavad eelnõud.

15. märtsi 2016 istungil:1. Otsustati jagada katastriüksus.2. Otsustati määrata maaüksuste koha-aadressid ja sihtots-tarbed.3. Otsustati eraldada mittetulunduslikuks tegevuseks toetust.4. Otsustati väljastada ehitusload ja projekteerimistingimused.5. Otsustati tunnistada keskkonnamõju strateegiline hindami-ne asjakohaseks ja piisavaks.6. Otsustati pikendada hajaasustuse programmi 2015 puu-duste likvideerimise tähtaega.7. Otsustati moodustada arengukava koostamiseks valdkonna komisjonid.

22. märtsi 2016 istungil:1. Otsustati eraldada toetust mittetulunduslikuks tegevuseks.2. Otsustati väljastada ehitusluba.3. Otsustati moodustada heakorrakonkursi „Kaunis Kodu 2016“ hindamiskomisjon.4. Otsustati katastriüksuste piiride muutmine.

29. märtsi 2016 istungil:1. Otsustati võtta vastu detailplaneering.2. Otsustati moodustada Pärnu linnaga ühinemisläbirääki-misteks komisjon.3. Vaadati üle volikogu 20.04 istungile kinnitamiseks esita-tavad eelnõud.

09. märtsi 2016 istungil:1. Otsustati võtta vastu tiheasustusalal üksikpuude raiumi-

seks loa andmise tingimused ja kord.2. Otsustati määrata audiitor. 3. Otsustati laenu andmine.4. Otsustati võtta seisukoht Pärnu Linnavolikogu 18. veeb-

ruari 2016 otsuse nr 11 „Haldusterritoriaalse korralduse muut-mise algatamine ja ettepaneku tegemine“ suhtes.

DetailplaneeringTori Vallavalitsus võttis 12.04.2016 korraldusega nr 67 vastu Tori vald, Tori alevik, Tori aleviku keskuse detailplaneeringu.

Detailplaneering on avalikusta-tud Tori valla veebilehel: https://www.torivald.ee/detai lplanee-ringute-avalikud-valjapanekud 14.04.2016 – 16.05.2016. Materja-lidega on võimalik tutvuda ka Tori

vallamajas Tori alevik, Selja mnt 2.Detailplaneeringu avalik arutelu

toimub 19.05.2016 kell 15.00 Tori Rahvamajas, Tori alevik, Võlli tee 4.

Lugupidamisega,aarne PõLLuäär

Tori vallavalitsusArendusnõunik

5594 0777 arendusnounik@torivald.ee

www.torivald.ee

Veterinaar- ja ToiduametPRESSITEADE24.04.2016

Vta: Ka jõulusigade pidamisel tuleb täita kõiki bioohutusnõudeidVeterinaar- ja Toiduamet (VTA) tu-letab meelde, et möödunud aasta septembrist karmistunud bioohu-tusnõuded kehtivad kõigile sea-kasvatajatele ning sigade Aafrika katku ohu tingimustes suve eel nn jõulusigade kasvatamisega alusta-misel tuleb hoolikalt kõiki riske ja seapidamise otstarbekust kaaluda.

„Diagnoosime seakatku iga-nädalaselt kümnetel metssigadel. See tähendab, et metsas on viiru-se kontsentratsioon kõrge ja oht pole kuhugi kadunud. Väiksemgi eksimus bioohutusnõuete täitmisel võib põhjustada haiguse kandumise metsast farmi,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Inimesed tavatsevad võtta kevadel põrsaid, et neid jõulu-prae tarvis kasvatada. Kõik, kes soo-vivad seapidamisega tegeleda - olgu jõulupraeks või müügiks, peavad arvestama, et nõuded on ühesu-gused kõigile ning VTA kontrollib neid täie rangusega.“

2015. aasta kehtestati sigade Aaf-rika katku puhangute tõttu kõigile seakasvatustele uued ja karmimad bioohutusnõuded, millest kõige olulisem on territooriumi tarastu-se nõue. See tähendab, et loomapi-damine peab toimuma oludes, kus kogu loomade, inimeste ja trans-pordivahendite liikumine on range kontrolli all. „Väikemajapidamiste puhul võib sellise kontrolli raken-damine olla keeruline. Seepärast tuleks seakatku ohu tingimustes jõulusigade pidamisega seotud ris-ke ja nende maandamiseks vajali-ke investeeringute majanduslikku mõttekust hoolega kaaluda,“ lisas Kalda.

Olev Kalda sõnul on Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud pii-rangutsoonide kaotamine otseselt seotud sellega, kas seakasvatajad suudavad eeloleval suvel seakatku

farmidest eemal hoida. „See tähen-dab, et üheainsa sea nakatumine võib põhjustada piirangute kao-tamise edasilükkumise ning tuua kaasa majanduslikku kahju kõigile piirkonnas tegutsevatele seakasva-tajatele,“ ütles Kalda.

Kõik seakasvatamiseks kasuta-tavad hooned peavad olema regist-reeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA), samuti peab olema esitatud teatis sigade arvu kohta. Kompensatsioo-ni võimaliku taudipuhangu korral farmis, on võimalik taotleda vaid nendel seakasvatajatel, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.

Maaeluministeerium, Veteri-naar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koos-töös Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Maa-ülikooliga tänavu kevadel läbi tea-vitusprogrammi, millega paranda-takse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste ja sea-kasvatajate infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele ning kavas on elanikkonnale suunatud teavitustegevused.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ula-tuslikku majanduslikku kahju sea-kasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohu-tusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud vee-bilehele http://www.seakatk.ee/

www.seakatk.ee Teate edastas:

Eva LehtlaMaaeluministeerium

Avalike suhete osakondTel. 55 643 691press@agri.ee

APRILL 2016 3

23. aprillil peeti Tori kirikus traditsiooniliselt Vete-ranipäeva ning rahvast oli palju kohale tulnud. Tun-tud persoonidest olid kohal kaitseminister Hannes Hanso ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes pidas ka tervituskõne ja asetas pärja Püha Jüri ratsamo-numendi jalamile. Üks vanahärra vajas ka kiirabi ning kiirabi auto sõitis kiriku juurde ning abivajaja viidi kanderaamiga kiirabiautosse.

Kuna ilm oli jahe ja sadas ka vihma ja lumelörtsi segu, siis hernesuppi mindi sööma kirikusse.

Tekkis küsimus, miks poliitikud Veteranipäeva üritust oma kohalolekuga ei austanud? Kas rahvale käiakse end näitamas tõesti ainult valimiste eelsel ajal?

Üritusel räägiti rahva hulgas ka sellest, et seo-ses valdade liitmisega pidavat Torist perearst ära

koondatama. Tahaks loota, et see jutt jääb vaid kuulujutuks ning teoks ei saa.

teKst ja FotoD: HILLar KoHV

Veteranipäeval tori kirikus viibisid ka kaitseminister Hannes Hanso ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste pärjaga

Veteranipäev tori kirikus

Sindi tähistab linnaõiguste saamise 78. aastapäeva suure ühispildigaSarnaselt eelmise aastaga saab jälle tulla 1. mail Sindi laadapäe-vale müüma, ostma ja laadamelu nautima. Kavas on rändnäitleja Heino Seljamaa etteasted eesti ja vene keeles, tantsud, põnevad laadamängud ja palju muud hu-vitavat.

Selle kevade laadapäeva lä-bivaks teemaks kujuneb Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis või-maldab laadakülastajatel minna ajas tagasi. Retrofoto telgis saab ennast vabrikutööliseks kehastu-nult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tut-vustatakse tekstiilitööstuse aren-gulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi mee-neid. Ei puudu elevust tekitavad laadamängud ja taidlejad. Esine-jatest ütlesid oma kindla jah-sõna JJ Street, Murueided ja Meelela-hutusklubi Kuu segarühm. Pole võimatu mõni üllatuski. Põnevust lisavad MTÜ Sindi Tuletõrjuja-te Selts, Punane Rist, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Midagi uut mõeldi välja laadal orienteerumiseks. Täpsemad juhised ja üllatused tublimatele selguvad laadal.

Tippsündmusena üritatakse teha ajalugu! Kell 13.00 võetakse käsile kõigi linnaelanike ühispil-distamine. Möödunud aastal nal-jahammaste poolt kahurimäeks nimetatud künka veerule ooda-takse võimalikult palju osalejaid. Pildistab tunnustatud fotograaf Haide Rannakivi.

Korraldajad pole unustanud lapsigi. Hetkel käib joonistus-võistlus „Minu unistuste kanga-muster“. Omaaegses Sindi tekstii-livabrikus loodud kangamustreid näeb muuseumis. Kindlasti on sealsetest väljapanekutest loov-mõttele abi. Mäluasutus võtab töid vastu 28. aprillini. Auväärsed hindajad on muuseumi juhataja Heidi Vellend ja tõelised kanga-kunstnikud Sindi tekstiilivabri-ku ajast Helgi Tuul ja Ene Riso. Võistujoonistamises osalejate ealine piir on määratud 4 kuni 16 aastastele. Kõiki võistlustöid näeb Sindi seltsimajas, mis laa-dapäeval kujundatakse lastealaks. Seltsimaja fuajees avatav laste kirbuturg võimaldab kaubelda mänguasjade, rõivaste, käsitöö

ja muu tarvilikuga. Loodetavalt päeva kõige

rõõmsamad silmapilgud toob endaga kaasa Heino Seljamaa „Okasroosikese“ näitemäng, mida rändnäitleja lavastab nii eesti (kell 12.00) kui vene keeles (kell 14.00) ja seda koguni ilma hinnata!

Nii lastele kui täiskasvanutele avatakse töötoad. Laadaplatsil saab kätt proovida kartulitrüki-ga kangale. Muuseum on erakor-raliselt avatud kell 9.00 – 15.00 ja sealses töötoas saab mõõduka tasu eest osaleda helkurnukkude valmistamisel. Keskpäeval ava-takse keraamik Helle Hanseni isikunäitus “Minu rõõmud”.

Linnaraamatukogus näeb (kell 10.00 - 14.00) päevapiltnik Henn

Soodla näitust „Sindi 77+1“.Laadale kutsutakse kauplema

käsitöö, toidu- ja tööstuskau-baga. Kevadele iseloomulikult oodatakse ka taimede, istikute ja aiakaupade müüjaid. Kõigil soovitatakse tuulutada oma kap-pe, keldreid ja pööninguid ning osaleda suurel kirbu- ja vanavara turul. Segadustest hoidumiseks paigutatakse kauplejad vastavalt kauba valikule.

Sindi laadapäeva korraldab MTÜ Tuhk ja Tolm koostöös Sindi linnavalitsuse, Sindi güm-naasiumi, Sindi seltsimaja, Sindi kommunaali, AS Pajo ja linna kodanikega. Fein-Elast Estonia OÜ teatas, et paneb välja joonis-tusvõistluse auhinnad. „Nii tore kui Sindi asutused on nõus toeta-ma. Meil on sellest südamest hea meel,“ ütles Kadri Kärg-Varris, Tuhk ja Tolm juhatuse liige ja laa-da vastutav peakorraldaja. Veel rääkis ta sellestki, et oodatakse vabatahtlike, kellel tahet organi-seerimisel kaasa lüüa. Täiendav teave ja laadale kirja panemine telefonil 55 111 01 või e-kirja teel tuhkjatolm.mtu@gmail.com. Laadamelu pakutakse tasuta nii müüjatele kui külalistele.

Aga kui linna sünnipäeval peatub teie juures  keegi heledast puidust kastiga ja palub anneta-da raha Sinti püstitatava Julius Friedrich Seljamaa mälestusmär-gi jaoks, siis saab iga laada külas-taja võimaluse teha midagi ka-sulikku ka selle linnakese heaks.

sindi laat 2015. a. Foto urmas saard

APRILL 20164Mees kuldse nööbiga12.-28. aprillini võis Tori rahvamajas uudistada Eesti tuletõrje-muuseumi näitust „Mees kuldse nööbiga“. Näitus andis ülevaate, kust on alguse saanud korstnapühkija lugu, ja avas õnnetoova kuldse nööbi saladuse. Olulisele kohale polnud asetatud ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korstnapühkijaga, mehega, kes uskumuste kohaselt toob õnne.

Olid näidised korstnate ja kivikatustega. Korstnate sees sai vaadata multikaid ja kuulata muusikat. Stendid andsid vastuse paljudele küsimustele. Oli koostatud vastav lauamäng. Mängu v õitjat ootas üllatus – kuldne nööp. Meie vallas on nii mõnigi kuldse nööbi omanik.

Fotod näituse avamispäevast Argo Juske.Lea Puust

TOrI MUUSEUM

v õitjat ootas üllatus – kuldne nööp. Meie vallas on nii mõnigi

Lea PuustTOrI MUUSEUM

12.-28. aprillini võis Tori rahvamajas uudistada Eesti tuletõrje-muuseumi näitust „Mees kuldse nööbiga“. Näitus andis ülevaate, kust on alguse saanud korstnapühkija lugu, ja avas õnnetoova kuldse nööbi saladuse. Olulisele kohale polnud asetatud ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korstnapühkijaga, mehega,

Olid näidised korstnate ja kivikatustega. Korstnate sees sai vaadata multikaid ja kuulata muusikat. Stendid andsid vastuse paljudele küsimustele. Oli koostatud vastav lauamäng. Mängu v õitjat ootas üllatus – kuldne nööp. Meie vallas on nii mõnigi

Suvetegevuste mess 1. mai kell 12-18 Pärnu Kaubamajakas

Suve veetmise võimalus maal va-naema juures muutub aina haruldase-maks. Lapsed kipuvad jääma vanemate tööloleku ajaks üksi ning üha enam vee-detakse aega toas arvutimänge mängi-des. Seetõttu on aina olulisem lastele suveks sobivate ja meeldivate tegevuste leidmine. Selleks annab hea võimaluse 1. mail Pärnu Kaubamajakas toimuv suvetegevuste mess.

Suvetegevuste mess koondab lapse suvised võimalused: puhke-, õpi-, töö- ja spordilaagrid, aktiivsed tegevused ja kultuurisündmused, ning viib kokku tegevuste pakkujad ning suvetegevuste otsijad – lapsed-noored ja lapsevane-mad.

Külastajatel on võimalik messil ak-tiivselt kaasa lüüa. Päeva jooksul paku-vad laagrite ja suveürituste korraldajad mitmeid põnevaid tegevusi, mida saab ka kohapeal lõbusate mängude näol järgi proovida.

Laagrivõimalusi tutvustavad nii suurte üle-Eestiliste kui ka Pärnumaa laagrite korraldajad. Kohal on näiteks Taevaskoja laager, TaimAUT laager,

Pärnu Noorte Vabaajakeskus, Pärnu Õpilasmalev, Lindi suvekool, Aasavili loodushommikud, Rajaleidja, Päästeala laager. Rahvusvahelisi võimalusi tut-vustavad Archimedes noorteagentuur ja Work&Travel.

Hea ülevaate saab ka suvistest tantsulaagritest – näiteks JJ Street ja Happy Dancers suvelaagritest – ning spordivõimalustest –Tatjana Jaansoni sõudetrennist, Kivisaare ratsatalu tree-ningutest, MyFitnessi võimalustest ja paljust muust.

Messil lõbustavad lapsi maskotid, üles pannakse „Minifarmi mängumaa“ ja „Me ehitame linna“ maja, kohal on Jääaja Keskus ja Tartu Skatetown rull-uisukeskus. Pärnu Surfiklubi on väljas oma lohedega. Valgeranna seikluspark tutvustab ronimisvarustust ja teeb mänge.

Messi toetavad: Sõõrikubaar, A le Coq, Kadarbiku, Zefiir Catering, Kuu-rordigalerii Central, Kaja Keraamika jt.

Info eksponentide kohta jääb näda-laks pärast messi Pärnu Kaubamaja-kasse tutvumiseks. Eksponentide jaoks on messile registreerimise tähtaeg 15. aprill. Mess on külastajatele tasuta.

Lisainfo: http://www.galerii.turundustugi.ee/mess www.galerii.turundustugi.ee/ mess ja Facebookis https://www.facebook.com/Suvetegevustemess

Veeda suvi kasulikult ja põnevalt!

APRILL 2016 5

LEIUNURK

Nuta või naera...(õnneks ei ole seotud Tori vallaga)

Telefonikõne vallavalitsusse: “Halloo!! Kas te saate midagi ette võtta, mul juba hommikust saati rähn toksib õues puu otsas!“

??? „Ja kuidas meie teid aidata saame?“„No kas siis kedagi ei ole, kes selle rähni siit puu otsast ära koris-

taks? Ma tulin maale elama, ma tahan vaikust ja rahu! Ma olen töölt tulnud ja ma tahan magada! Aga see kuramuse rähn toksib kogu aeg!“

Talvel on teadagi lumerohkel ajal teed umbes ja nähakse kurja vaeva nende lahtihoidmisega.

Telefonikõne vallavalitsusse: „Halloo! Kas teie lumelükkajad on pimedad või? Mul läheb kassi rada sealt ja te olete selle kõik kinni lükanud! Kuidas mu kass nüüd koju saab?“

Kiriklikud pühad mai kuus Esimese pühana, 5. mail tähis-tame Kristuse taevaminemise püha. Taevaminemispüha on tähtis kristlik püha, mida tähis-tatakse kuuendal lihavõttejärgse nädala neljapäeval. Püha tähistab Kristuse taevasseminekut, mis Piibli järgi toimus neljakümnen-dal päeval peale ülestõusmist. Taevaminemispüha pidamise komme on pärit teadaolevalt 5. sajandi algusest. Taevaminemis-püha on üks nendest kirikuaas-ta pühadest, mis teenimatult on jäänud tagaplaanile, seda mitte ainult ilmalikus ühiskonnas vaid ka kirikus endas. Piiblis võime sellest lugeda. Mk 16:19, Lk 24:51 ja Ap 1:4-11.

Taevaminemispüha on ühelt poolt osa kogu Kristuse kanna-tamise, surma ja ülestõusmise müsteeriumist, millele annab lõpp-pitseri Püha Vaim Nelipü-hal. Seetõttu on taevaminemis-püha ajaloo vältel kuulunud suu-rimate pühade hulka kirikuaas-tas. Teiselt poolt on sel päeval ka omaette väärtus. Kreekakeelses idakirikus oli ja on üheks püha nimeks ja mõtteks – päästmine. Meile antakse mõista, et just oma taevaminemises, astumises jumalikku kirkusesse viis Kristus lõpule meie lunastamise patust ja surmast. Kristus läks Isa juurde oma väe tugevuse jõul selleks, et ka Temasse uskujad võiksid min-na sama teed mööda ja pärida igavese elu.

Teise pühana 15. mail tähis-tame Nelipüha ehk Püha Vaimu väljavalamise püha. Nelipüha nn. suvistepüha peetakse 7. püha-päeval pärast Ülestõusmispühi.

Liikuvate pühadena saavad need olla ajavahemikus 10. maist kuni 14. juunini ja tähistatavad Püha Vaimu väljavalamist apostlitele. Seada sündmust peetakse krist-liku koguduse sünniks. Nelipühil sai Püha Vaimu väljavalamisega alguse Kirik. Kuna kirik on sün-dinud Vaimust siis on ka kiriku olemus vaimne. Kirik moodus-tub paljudest inimestest, kes on ise vaimu kandjad ja nagu Uues Testamendis apostel Paulus on öelnud – Kristuse ihu. Kirik pole kindlasti praegusel ajal ideaalne institutsioon või selline, millise-na me seda ideaalis näha soovi-me. Palju on imestamist selle üle, et ka kirikus on võimuvõitlust ja intriige. Tegelikult on kirik ju samasuti maapealne organisat-sioon nagu iga teine. Selge see, et kirik peaks esindama ülimat ligi-mesearmastust, osadust ja Juma-la armastust. Paraku vahel see ei õnnestu, sest ka kristlased kellest kirik koosneb on inimesed. Me pole täiuslikud, kuid meil peab olema püüd saada täiuslikeks. Väga paljudel juhtudel õnnestub kirikul inimesi toetada. Lugu on ka nõnda, et tihti võimendab meedia kiriku kitsaskohti, samas positiivsed persoonid ja sünd-mused jäävad suurest meedia tähelepanust kõrvale.

Kirik on ühelt poolt inimlik organisatsioon, teisalt aga Ju-mala tööriist, mille kaudu Ju-mal inimesi usule kutsub, neile oma armu jagab ja nad õndsaks teeb. Viimase tarvis on Jumal seadnud ka erilise vaimuliku ameti. Evangeeliumidest saame teada, kuidas Jeesus valis kaks-

teist apostlit ning andis neile ko-hustuse ja meelevalla inimestele rõõmusõnumit kuulutada, neid ristida, neile patte andeks anda ja neil kõigest sellest osa saada lasta, mida inimesed Jumalalt vajavad. Apostlitest alates on Kirikus vaimulikku ametit edasi antud, et kõik inimesed võiksid kuulda Jumala sõna ja osa saada sakramentidest.

Üheks kiriku ülesandeks on inimeste vaimne toetamine, nii, et neil oleks võimalik õnnelik olla või õnnelikuks saada. Sel-leks, et seda suurt eesmärki täita, on hädavajalik paljude inimeste koostöö ja teineteisemõistmine. Iga üksik koguduse liige saab oma hea sõna ja teoga selle teos-tumisele kaasa aidata.

Nelipühade nimetuse rahva-päraseks vasteks on suviste pü-had – suve saabumise ja vastu-võtmise pühad. Veel kutsutakse pühi: kaskede, laste, karjaste ja munade pühadeks. Selleks ajaks pidid kõik suuremad kevadised tööd olema lõppenud.

Kolmanda pühana tähis-tame 22. mail Kolmainupüha

– varjatud Jumala püha. Lääne kristlikus traditsioonis otsusta-ti aastal 1334, et Nelipühadele järgnevat pühapäeva tähistatak-se Püha Kolmainsuse päevana. Pühapäeva keskmeks on õpetus Jumala kolmainsusest. Jumal on üks, aga Ta ilmutab end meile Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Jumal on Isana loonud maailma ja andnud elu kogu loodusele ja inimestele. Pojana on Jumal ini-mese lunastanud: andnud andeks kõik meie patud ja avanud tee igavesse ellu. Püha Vaimuna on Jumal pühitseja, kes juhib ini-mest õigele eluteele, annab usku ja lootust. Inimene saab Jumalat kogeda nii palju, kui Jumal en-nast talle ilmutab, siin ei saa loo-du Loojat sundida ega ise asjade üle otsustada. Jumala kogemise hetked on alati täis aukartust ja ülistust, samas on nad toetavad ja julgustavad. Kolmainupüha üks olulisemaid teemasid on Jumala ülistamine, austamine ja tänamine kõige hea eest, mis ta inimestele annab.

LugupidamisegaõPetaja ants KIVILo

APRILL 20166RAHVAMAJA

Ja see kevad tuleb teisiti … 24. aprillil siis täitus 10 aastat Tori rahvamaja juhataja ametikohal töötamisest. Suured tänud, kes on aidanud koos tegutseda Tori valla kultuurimaastiku kirjumaks muutmisel. Aitäh!

Tori Idla võimlejatel oli tegus kuu. 16. aprillil osaleti võimle-mispeo “Hingelind” ülevaatusel Kilingi-Nõmmes. Juhendajal Ri-tal, “ütles närv üles”, ja teda ta-bas ootamatult kuri viirus. Kuid võimlejad ei lasknud sellest en-nast segada, sest Rita oli kavad ilusasti selgeks õpetanud.

Võimlemispeo “Hingelind” liigijuhilt ja Idla õpetajalt Katrin Reinupilt saadi kaasa mõned as-jalikud näpunäited, kuidas olla Tallinnas veel tublimad.

Ootame kõiki 2. juulil Tallin-na, et saaksite meie võimlejatele kaasa elada.

Aprilli lõppu jäid kaks fes-tivali, milles osalesid Tori valla aktiivsed kollektiivid.

22.-23. aprillil toimus Mooste mõisas XVII Eesti rahvamuusi-katöötluste festivalil “Moisekatsi Elohelü 2016”, mille peapreemia pälvis Etnosfäär Viljandist.

Muusikud Kathi Koch ja Kaa-rel Kuusk lõid helipildi, mille akustiliste ja elektrooniliste va-hendite kombineerimisel sündis muusika, mille sisu tuleb rahva-muusikast ja vorm kaasajast.

Parima kohustusliku loo tööt-luse preemiaga tunnustati mee-sansambel Avajat Türilt, mida juhendavad Andris Avamere ja Siret Heinaste.

Noorte kategoorias pälvis pea-preemia festivali kõige noorema-te osavõtjatega vokaalansambel Tähtihellad Pärnu kunstide ma-jast, mida juhendab muusikaõpe-taja Margrit Kits. “Noor Talent” tunnustuse sai Helle Laanes an-samblist “Fanfaar veinikeldris”.

Lisaks rahalistele preemiatele

anti välja festivali patrooni Ing-rid Rüütli kaks eriauhinda, mille said Selja Lauluseltsing Torist ja Rootsi-Eesti ansambel Folk & Rockare.

Publiku lemmikuks tunnistati ja Põlva maavalitsuse eriauhin-naga tunnustati Pärnu kunstide maja ansamblit Tähtihellad. Vil-jandi pärimusmuusikafestivali eriauhind läks Rootsi-Eesti an-samblile Folk & Rockare. Võro instituudi eriauhinna Julge Joro pälvisid Tallinna hariduskollegiu-mi kaks neidu Ann-Lisett Reba-ne ja Katariina Kivi ansambliga Ruut. Eesti rahvaluule arhiivi eri-auhinna sai duo Cathy Sommer & Johannes Ahun.

Võistluskontserdi žüriisse kuulusid esimees Viljandi linna-pea, pärimusmuusik Ando Ki-viberg, festivali patroon Ingrid

Rüütel, liikmed helilooja Tauno Aints, kultuuriministeeriumi muusikanõunik Juko-Mart Kõ-lar ja ERR produtsent-saatejuht Ruth Alaküla.

Kokku osales võistluskontser-dil 16 kollektiivi 96 muusikuga. Eesti rahvamuusikatöötluste fes-tivali võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja inst-rumentaalvõimed, loominguline

fantaasia ja tehnilised oskused. Sündmusega propageeritakse ja hoogustatakse looma ajaloolise rahvamuusika kaasaegseid inter-pretatsioone, luues sideme vana ja uue vahel.

Suur tänu Tori Vallavalit-susele, kes toetas lauljate sõitu Mooste.

23.-24. aprillil toimusid Lü-mandas Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa viien-dad provintsiteat-ripäevad.

Kahel päeval kanti Lümanda kultuurimaja la-valaudadel ette 16 etendust, nendest kümme Saaremaa näitetruppidelt. Etendusi hindas žürii koosseisus To omas L õh -muste, Jaak Al-lik ja Lümanda omakandi mees

Andres Ots. Oma arvamusi ja tagasisidet jagasid nad truppide-le ja lavastajatele saalis kõikide ees. Anti ka nõu, mida tulevikus etendustes tähele panna ja mis oli valesti tehtud või mis omakorda oli hästi välja mängitud.

Grand Prixi viis Salmele koju Salme vallateater, Tove Appelg-reni “Majakavahi tüdrukud” et-tekande eest, lavastaja Maire Sil-lavee. Välja anti kolm laureaadi autasu: Tornimäe näitering Tun-gal Jaan Tätte draama “Meeletu”, lavastaja Krista Kütt, Nasva näite-ring Albert Uustulnd “Kaugused kutsuvad”, lavastaja Valve Heiberg ja Hiiumaa Kärdla kultuurikeskus “Palukesi mitmest sekist”, lavasta-ja Koit Randus.

Parim naisosatäitja: Helve-Es-ta Sillamaa Hiiumaa Kärla kultuu-rikeskusest, parim meesosatäitja: Meelis Pärn, Tornimäe näitering Tungal. Eripreemiad žüriilt päl-visid meeldejääva rollisoorituse eest Piret Dreimann, särava la-vadebüüdi eest Maret Kaju Ki-

helkonna näiteringist ja kolmas eripreemia rolli eest, mis meelest ei lähe, kuulus Urmas Lehtsalule Nasva näiteringist.

Suured tänud Tori Vallavalit-susele ja oü Ewwerree´le, et see festivali reis Saaremaale sai toi-muma.

Kutsun kindlasti kõiki osale-ma 7. mail Tori kirikus toimu-vale mälestuskontserdile, mis on pühendatud Tšernobõli aatomi-elektrijaama avarii 30. aastapäe-vale. Üles astuvad Alen Veziko ja Sindi Laulukoor.

Tori valla eakateklubi tantsu-kollektiivi võite esinemas juba näha 29. mail Pärnu Vallikäärus, kus saab toimuma Pärnumaa ea-kate suvepidu, mis kannab peal-kirja “Meri, Maa ja Päike”.

3. juunil ootame kõiki koo-rilaulu huvilisi Tori kirikus toi-muvale kontserdile, mis algab kell 20.00. X Pärnu Rahvus-vahelise Koorifestivali raames imeline kontsert. Üles astuvad: Naiskoor Linda /dirigent Tiiu Künnapas/ EST, Youth Chamber Choir Atzalynas /dirigent Jurgi-ta Juozuniene/ LIT, Neidudekoor Kammerhääled /dirigent Ingrid Roose/ EST, Tallinna Tehnika-ülikooli Akadeemiline Naiskoor /dirigendid Aivar Leštšinski ja Jana Perens/ EST.

Alates 1. maist oleme Tori Rahvamaja fuajees avanud i-PUNKT´i, mis on avatud teisi-päevast laupäevani kellaaegadel 10.00-18.00. Kutsume kõiki uu-distama ja teada saama rohkem Soomaa, Pärnumaa ja Eesti kohta. Kui janu, siis kuumajoogi auto-maat on alati abiks selle problee-mi lahendamisel. Astu kindlasti läbi ja avasta enda ümber olevat maailma.

Kui sul on mõtteid ja ideid ja soovid mõne huvitava idee teos-tamiseks kasutada rahvamaja ruume, siis tule läbi. Mõnusate kohtumisteni Tori Rahvamajas.

raHVamaja uuDIseID VaHenDas argotori rahvamaja tret festivalil “kohtumine autoriga”.

Fotograaf argo juske

tori rahvamaja tret festivalil. Fotograaf argo juske

tori rahvamaja moisekatsi elohelü. Fotograaf riho semm

APRILL 2016 7

Kolmapäeval, 4. mail kell 17.00

Tori Põhikooli võimlas

Sulgpalliturniir

SULGTRALLtäiskasvanutele

Võisteldakse nais- ja mees üksikmängus ning sega- ja

naispaarismängus. Täpne võistlussüsteem selgub peale eelregistreerimist.

Osalustasu: 4 eurot võistleja kohta, Tori Spordiklubi

liikmetele 2 eurot.

Autasustatakse iga võistlusklassi kolme paremat.

Eelregistreerumine 3. maini e-posti aadressil tori.spordiklubi@gmail.com või telefonil 56910009

(Andra Sõmer).

Toetajad:

Eesti Kultuurkapital

Tori vallavalitsus

Tori Spordiklubi

V selja korvpallilahing 18. juunil kell 11.0018. juunil algusega kell 11.00 toimub Selja külas suur spor-di- ja vabaajasündmus – Selja korvpallilahing. Seekord kannab eelnimetatud sündmus järjekor-ranumbrit 5. Seljale on oodatud absoluutselt kõik Tori vallas paiknevad inimesed, nende sõb-rad ja sõprade sõbrad. Kohapeal saab loomulikult tänavakorvpalli mängida ning sellele lisaks mit-mel muul moel oma vaba aega veeta.

Sel aastal on meil rõõm tea-tada, et külastajatel on võimalus lisaks korvpallilahingule kätt proovida ka reaalselt tulistades, sest kohale on tulemas meeskond koos oma paintball-i varustusega ja see saab olema kindlasti väga vinge. Kindlasti ei ole see kõik, mis Selja korvpallilahingu juu-belisündmusel kohalikele ja kau-gemalt külastajatele pakkuda on! Selleks, et näha, peab ise kohale

tulema!Kõik, kes soovivad tänava-

korvpalli turniirist osa võtta, soovitame aegsasti registreerida, kuna kohad on piiratud! Seda saab teha kirjutades osalemissoo-vist seljakorvpallilahing@gmail.com. Samuti on toimumas ko-hapeal võistlus ihaldatud Snaipri rändkarikale. Osavõtumaks täna-vakorvpalli puhul 20€ meeskond ja Snaipri osalustasu 2€.

Selja Vabaajakeskuse mees-kond palub südamest kõigil kohale tulla, sest teeme seda sündmust just Teie – kohalike inimeste jaoks.

Uudiste ja täieneva infor-matsiooniga Selja korvpallila-hingust saab end kursis hoida läbi Facebook-i https://www.facebook.com/seljakorvpallila-hing

LugupidamisegaoLIVer eHte

SELjA VABAAjAKESKUS MTÜ

TORI PÕHIKOOLI VÕIMLA Alates 1. maist oleme avatud

esmaspäevast – reedeni kell 17.00 – 22.00.

Laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel suletud.

tori valla jüriöö rahvajooksMul pole vähimatki aimu, miks peab Jüriööl just jooksma, aga kuna seda teevad kõik Eestimaa inimesed, siis ei saa ka Tori rahvas kehvem olla. Pealegi on tegemist väga toreda traditsiooniga, mis nüüd, kas kogemata või meelega, langeb kokku ka südamekuuga.

Niisiis, 22. aprillil kogunes kõik see mees vallamaja aasale, sportlik vorm seljas ja suur jook-sukihk hinges.

Enne rajale minekut aitas Argo veel meenutada Eestlaste ajaloo suurima vastuhakuaktsiooni kul-gu ning Mariah, koos oma sõp-rade ja hobustega, kandis kohale tõrviku, et süüdata jürituli. Nüüd oli sissejuhatus tehtud ja antigi start 2 kilomeetrisele jooksule. Õi-gupoolest valis igaüks ikka ise, kas joosta ennast hingetuks või nautida kaunist loodust, tõrvikutuld ja linnulaulu. Usun, et rahul olid nii ühed kui teised.

Kõik lõpetajad said mälestuseks rinna-märgi ja väikese maiustuse ka.

Olen väga rõõmus, et veetsite selle kauni õhtupooliku meiega! Aitäh kõi-gile abilistele!

Järgmiste meeldivate kohtumis-teni!

Sündmuse korraldamist toetasid Tori Vallavalitsus ja Tori Spordiklubi.

teKst: anDra sõmerFotoD: ÜLo soomets

SPORT

tähelepanu, valmis olla, start!

sport on lahe!

tehtud! nüüd siis välja teenitud märk rinda ja suu magusaks!

APRILL 20168Kiri sõbrale

LASTEKAItsEPÄEV

31. mail kell 12. 00 – 16. 00

TORI VALLAMAJA AASAL

batuut,

ponisõit,

beebidisko.

Vana aja mängud,

Näomaalingud,

võistkondlikud teatevõistlused

(võistkonnas 2 täiskasvanut ja 4 last)

ja

palju muud huvitavat!

Oodata on Üllatuskülalisi!

MAI4.05 kell 13.00-14.00

TORI VALLA PIIRKONNAPOLITSEINIKJANEK SAHARENKO VASTUVÕTT

* * *5.05 kell 10.00

KOKARING- Maigi Loite* * *

10.05 kell 10.00LOODUSTUND - Aadi SaarLäheme metsa istutama!

* * *17.05 kell 10.00

JUTURINGRäägime elust - Külas Liivi Tõnissaar

* * *19.05 kell 10.00

KÄSITÖÖRING - Helin Mugamäe* * *

24.05 kell 10.00KUNSTIRING - Vaike Viileberg

* * *24.05 kell 12.00

KABERINGJuhendaja Lille-Õie Joosepson

* * *31.05. kell 10. 00

KÄSITÖÖRING - Leida Ilves

KEVADISED ILUPÄEVAD!9. mai

JUUKSURMANIKÜÜR JA PEDIKÜÜR

KULMUDE KITKUMINE JA VÄRVIMINEja

26. maiJUUKSUR

Juuksur Pamela 5340 8603* * *

18. maiNOORTE JUUKSUR

Danna EeskiviVajalik eelregistreerimine 529 7216

* * *MASSAAŽ

Vajalik eelregistreeriminetel 446 6980 ja 529 7216

Praegu, kui sulle kirjutan, hakkab ilus ja pidulik laupäev lõppema. Aga veel on meeles kirikukella kumin, lehvivad lipud, rahvahulgake valla keskuses ja sõdurisupi maitse. Kõik see tähistas tä-nast veteranide päeva, tänast jüripäeva. Kindlasti põlevad paljudes paikades õh-tuhämaruses jüriöötuled ja nende ümber tunnevad sõpruskonnad ennast ühekoos õdusalt. On ju jälle käes kevad, mis meeli erutab ja loodusesse kutsub!

Minu õu ja aed on selleks korraks üle riisutud ja talvepraht kompostihun-nikusse veetud. Igal varahommikul ja-lutuskäiku tehes tundub nagu kõnniks mööda vastpestud põrandat. Puudel on pungad paisunud,tundub, et iga hetk pakatavad. Õhus on värsked lõhnad ja kõrvu kostavad kõlavad linnuhääled. Seisatad, kuulatad kurgede kluuguta-mist raudtee taga soos ja millegipärast meenub, kuidas Vargamäe Krõõt oma koduõuel mõtiskles. Siis märkad peenral või põõsa all mõnda vast õide puhkenud kevadlillede puhmast ja tunned südames samasugust rõõmusähvatust nagu hilis-sügisesel õitevaesel ajal sünnipäevaks lillekimpu saades. Jah, kuigi tänavune kevad on siiani jahedapoolne ja veniv ol-nud, siis imeline ilu ja jõud käib temaga samamoodi kaasas nagu igal eelnevalgi kevadel. Tasub siis võtta vastu ja nautida iga hetke sellest, mida Looja nii suure-meelselt meie kõigi kasutusse annab. Ja anda omalt poolt vastu südamest tulev piiritu tänu selle eest!

Olen õppinud, et midagi teise inimese jaoks teha või jagada, on kõige parem asi elus üldse. Olgu see siis sinu aeg, koge-mused, mälestused või teadmised. Mi-

dagi käegakatsutavatki. Sest tagasi saad alati võrratult rohkem - soojad naeratu-sed, kallistused, head nõuanded - terve hulga häid emotsioone, mis sind kaua kannavad ja lisavad elujõudu. Ma olen ennegi sulle, armas sõber, kirjutanud, et mul on kohutavalt hästi elus läinud, sest olen olnud ümbritsetud alati enamjaolt heasoovlike inimestega ja lausa haletsen inimesi, kes arvavad, et teised inimesed on omakasupüüdlikud ja sageli isegi hal-vad. Võib-olla olen liialt “sinisilmne”... aga selline on minu arvamus elust. Ja veel olen ma olnud seda meelt, et kui sa inimest ei tunne, temaga suhelnud ei ole, siis ei tohiks kunagi selle inimese suhtes mingit hoiakut endale kujundada. Mind puudutas väga Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu mõtisklus, mis nii ühtis minu mõttega: “Kui meil ikka ei ole aega omavahel rääkida, siis me ei tea ju teisest inimesest ka midagi, ei tema igatsusi ega soove. Kui meil ei ole aega üksteisele silma vaadata, siis me ju ei tea, kas seal silmades on kurbus või rõõm.” (Igaviku hääl, Pilgrim 2016)

Olin üllatunud, kui sain kutse min-na Tori sotsiaalmaja rahvaga kohtuma - nagu üks vallaelanik, kes on kümne aasta jooksul läbi “sõbrakirjade” oma mõtteid jaganud. Nojah, üks asi on laua taga vaik-selt oma mõtteid arvutisse toksida, neid muuta ja parandada kui vaja, teine asi hoopis kuulajatele rääkida. Jõudsin mit-meid kordi nii kutse üle rõõmustada kui ka kohtumise ees hirmu tunda. Viimast ei oleks küll üldse vaja olnud, sest maja perenaise Avega kohtumine ja tuttavaks saamine, pühkis juba esimestel minutitel igasuguse ärevuse mu südamest. Olin

küll kursis, et ta on väga särav isiksus ja temast rää-gitakse palju head, olin ka varemalt mõelnud, et selles valdkonnas töötav inimene peabki olema üks tõeliselt pühendunud ja läbilõhki positiivne inimene, aga laiendan eespool kirjuta-tu tähendust veelgi - ai-nult inimest silmast silma nähes ja inimest tundma õppides võib näha tema südame suurust! Olen tä-nulik, et sain olla Ave ja sotsiaalmaja pere keskel! Tean, et ma ei olnud suute-line andma endast nii palju kui ehk oleks pidanud, aga vastu sain kuhjaga hinge-rikkust kõigilt osalejatelt sel kohtumisel. See oli üks külaskäik, armas sõber, sinu koju!

Tagasi oma koju jõud-nud, mõistsin, et olen mõ-

APRILL 2016 9ned oma sõbrad unarusse jätnud, mõned nende tähtpäevad unustanud või külaskäigud edasi lükanud. Õnneks on inimesele antud võimalus ennast parandada! Alustasin sellest, et tellisin teatrpiletid ja helistasin sõbrannale, kuidas oleks, kui saaksime tunnikese enne etenduse algust teatrikohvikus kokku ja vaa-taksime siis edasi koos etendust. Tahtsin nii väga, et võiksin selle kutsega märku anda, et vaatamata sellele, et pole kaua silmast silma kohtunud, pean ma temast lugu kui ühest olulisest inimesest minu elus. Olen õnne-lik, et ta võttis mu kutse vastu ja ootame kohtumist! Aga imepäraseid kohtumisi on igal sammul, oska vaid näha! Meie hiljuti sündinud lapselapse pilk ütles mulle mõned päevad tagasi selgesti - ma olen su ära tund-nud, vanaema! Nii terane silma vaatamine ja

lai naeratus takkapihta ei saa ju midagi muud tähendadagi! Õhkan ikka ja jälle endamisi - elu on nii ilus ja elamisväärt! Kes meist ei tahaks ilusaid ja häid hetki lõputult pikaks venitada ja sooviks, et raskemad ja segased ajad oleksid pea olematud. Aga aeg sammub ikka omas tempos ja toob kaasa uued päevad, mille sisust meil suurt midagi ette teada ei ole. Küll teab aga meie Looja, kuidas kõik olema saab, nii nagu ta teab meist endist kõik - iga viimse kui mõtteraasunini, iga tükike-sena meist. Ja see on julgustav!

Peagi on Emade päev, igakevadine kau-nis maikuu teine pühapäev! Ka see päev on kohtumiste päev. Kellel on veel võimalus oma emale lillekimbuke ulatada ja põsele pai teha, see tehku seda kindlasti, sest aeg on armutu ja ühel päeval jääb vaid üle minna kalmule

emaga rääkima. Aga ka see on üks elu kau-nis osa, mille ees ei peaks hirmu tundma. Tunneme siis sel päeval rõõmu olevikust kui ka minevikust ja piilume ehk veidi läbi lap-sesilmade tulevikkugi!Iga õis räägib armastusest üht lugu, kevadtuul silub su põske ja pead, pole tähtis, kas oled nais - või meessugu, oled Loojale kallis - sa ju tead! Talle armas on lind, rohulible, iga kõrreke põllu peal. Palju rohkemat - kui vaid ainult nime - sinu juures ta tähtsaimaks peab!

Selline sai mu kiri seekord sulle, armas sõber! Kui antakse elupäevi, küllap kirjutan jälle. Seniks ole sina aga väga hoitud!

LIIVI tõnIssaar

Tori raamatukogu uudiskiriRaamatukogu uuenemisprotsessInventuur on lõpetamisel, uued riiulid paika pandud, jäänud on veel korrastamine ning uute viitade tellimine-paigutamine.

Tänan kõiki abilisi, innustajaid ning toetajaid.Nüüd on Tori raamatukogul mõnevõrra vähem trükiseid, kuid

olemasolevad pääsevad paremini mõjule. Ka on vaba ruumi ning valgust rohkem.

Tulge meile külla. Väiksem seltskond või sõpruskond võib isegi mõnusat kohvitundi või koosolekut pidada.

Tel: 442 5320Kohtumiseni!

Uued raamatud:* Kaljund, H. “Ajaratta rehvi peal”* Kaldur, M. “Avasta Soomaa”* Nicholas,A. “Kass kuumal kivikatusel”* Cardos, P. “Koidupalavik”* Clarke, L. “Laev nagu sinine unelm”* Klas, E. “Mälestuste portfell”* Paltsmar, L. “Minu Costa Rica”* Drey, W “Muuda oma mõtteid, muuda oma elu”* Kettu, K. “Ööliblikas”* Peet, H. “Pärnu kohvikud”* Kaasik, A. “Põlised pühapaigad”* Kusnets, T. “Puud kasvavad kõigile”* Laar, M. “Rahvuse sünd”

Lugemiseni!aIta Puust

Üks põnev teadaanne!Tori Vallavalitsus ja Tori valla raamatukogud kuulutavad välja kirjatööde kogumise teemal “Tori vald 25”.Palume kirja panna mälestusi, meenutusi, mõtisklusi. Põnev oleks lugeda nii põlis-torilaste kui ka hiljuti meile elama asunute arvamusi.Kirjatöö vormi võib vabalt valida.Piisava hulga tööde korral koostame neist valla aastapäevaks meenutuste vihiku. Kindlasti ei puudu ka tunnustus.Oma töö saada või too Tori või Jõesuu raamatukokku hiljemalt 1. oktoobriks 2016. Veel täpsem info maikuu lehes.

Kiiret mõttelendu!Tori Vallavalitsus

Tori RaamatukoguJõesuu Raamatukogu

Tori valla Käsitöö näitus 15. juuli 2016Tori Sotsiaalmaja ja Tori Raamatukogu paluvad teil, tublid käsitöö tegijad, osaleda sel aastal ”Tori ööde ja päevade” raames korraldataval käsitöönäitusel. Osavõtust teatada 1. juuniks, töid ootame 1. juuliks.

Telefonid: 446 6980 (sotsiaalmaja), 442 5320 (raamatukogu)

Nobedaid näppe!Ave Aaslaid, Aita Puust

APRILL 201610

Jürikuu uuemat lugemist Jõesuu raamatukogus!Lastele ja noortele• Ütsmüts, E. „Emmi jamõmmi“.Emmi on vahva kolmeaastane

tüdrukutirts. Mõmmi on tema maailma kõige armsam kaisukaru. Nad on parimad sõbrad, kes avastavad maailma, õpivad uusi asju ja teevad kõike koos. Emmi õpib koos Mõmmiga või tänu tema-le, mis on hoolitsus, hoolivus, igatsus, lähedus, ausus, sõprus ja armastus.“Emmi ja Mõmmi” on tore raamat väikelastele, kus on sees heatahtlikud ja õpetlikud lood.

• Roos, S. „ Jaani aasta. Lugu esimesest armastusest“ . Tõeline sõber, esimene sigaret, kooliminek ja armumine kuuluvad lapse kasvamise ja arenemise juurde. Selles raamatus ei mõisteta hukka, küll aga selgitatakse, miks mõned asjad on tänapäeval teistmoodi kui vanasti. Raamat on mõeldud eelkõige lastele, aga sellest loost leiab tubli hulga äratundmisrõõmu igas vanuses lugeja.

Ajalugu• Colton,T.J.„Jeltsin.Elu“ . Vene esimese presidendi Boriss Jelt-

sini elulugu väärib kindlasti eesti keelde tõlkimist. On ju värvikas Jeltsin sööbinud ka enamiku eestlaste mällu kas televiisori või ajalehtede vahendusel. See raamat ei kõnele aga niivõrd palju vä-lispoliitikast, kui pigem Jeltsini siseheitlustest ning suhetest teiste Vene võimumeestega, eriti Nõukogude Liidu viimase presidendi Mihhail Gorbatšoviga.

Krimi ja põnevik• Jungstedt,M.„Silmalenähtamatu“.Gotlandi saar seisab turis-

mihooaja lävel. Olles iga-aastasel sõpradega veedetud suvepeol elukaaslasega tülitsenud, läheb Helena Hillerström koeraga välja. Udusel rannal kohtab naine kedagi. Ta leitakse mõrvatuna. Kui ka kolme väikese lapse ema Frida Lindh leitakse pärast kõrtsiõhtut samamoodi mõrvatuna, on kriminaalkomissar Anders Knutas veendunud, et tegu on sama kurjategijaga. Kellegagi, kes annab kindlasti uue löögi. Meedia pealetung on suur. Paanika võtab maad ja on halvamas kogu saart. Kas mõrvar valib juhuslikult või ettekavatsetult – ja kui lugu on nii, siis kes on järgmine ohver?

Eestimaist• Kaljund,H.„Ajarattarehvipeal“. Romaan ühest tavalisest eesti

taluperest, kes elas Virumaal Karuse külas, algab Eesti Vabariigi lõpuaastail, 1938, kui Palupuude perre sündis poisslaps nimega Enn. Mõnusa huumoriga kirjutab autor põllumehe elust Eesti Vabariigi lõpuaastail: maatööd, maaromantika... siis aga muutub kõik: baaside leping Venemaaga, suure sõja puhkemine, kohutav 1941. a vene okupatsioon ja kommunistide kuritööd. Küüdita-mise kibe karikas tuli põhjani juua ka sellel perel, imekombel jäi küüdirongist maha üksnes nooruke Enn. Palupuude pere näitel rullub meie ees lahti otsekui Eesti rahva traagiline ajalugu: tead-matus küüditatute saatusest, kolhooside rajamisega kaasnevad

uskumatud totrused... kõik nähtuna ikka lihtsate maainimeste silmade läbi, rohujuure tasandilt. Aastad aga lähe-vad ja nõukogude impeeriumi lõpp on käega katsuda. Ka peategelase eraelus toimuvad suured muutused: luulelise hingega, lapsi, loomi ja lilli armastav sõbralik maamees Enn tutvub ülikoolis praktilise mõtlemisega külmapoolse vabadusvõitleja Virvega...

• Sajo,M.„Jäljed“.Romaani väljamõeldud tegelaskujude taustaks on kasutatud täiesti tõepäraseid lugusid elust Ingerimaal, Eestis, Soomes ja Venemaal. Selles on leidnud kasutust ingerlaste väga valusad mälestusi Ingerimaa küladest, Klooga laagrist, elust Soo-mes ja Siberis ning sõjajärgses Nõukogude Liidus. Praeguseks ajaks on meie sekka alles jäänud veel väga vähesed isiklikult 1943. aastal oma kodudest lahkuma sunnitud ingerlased. Õige varsti on nendestki vähestest saanud vaid mälestus. Ometi elab neist enamik edasi oma lastes, lastelastes ning lastelastelastes. Tuletades meelde ning kandes endaga pärandina kaasas seda nüüdseks juba unustusehõlma vajuma kippuvat lugu.

Reisikirjad• Kaldur,M.„AvastaSoomaa“.Soomaa, peaaegu Hiiumaa suurune

maalahmakas Pärnu- ja Viljandimaa piiril, on Eesti üks omapä-rasemaid looduskaitsealasid. Soomaa kuulsad üleujutused ja viies aastaaeg, lõputud sood ja rabad, ürgsed metsaalad ning lammid ja luhad oma elustikuga meelitavad igal aastal ligi tuhandeid huvilisi. Lisaks terviklikule puutumata loodusele väärib tähelepanu Soomaa kultuuripärand, mis kohalike elanike ekstreemsete elutingimuste tõttu erineb suuresti muust Eestist. Reisijuht sisaldab Soomaa lühiajalugu, ülevaadet paikkonna loodusest, kohalikest inimestest ja nende elust ning matkamisest ja muudest ajaveetmisvõimalus-test Soomaal. Lisaks leiab raamatust Soomaa kaardi, kirjeldatud paikade koordinaadid ja ohtralt fotosid.

Muud• Lomb,K.„Kuidasmakeeliõpinehkkuutteistkeeltoskavatõlgi

märkmed“. Kató Lomb (1909–2003) oli maailma esimesi sünk-roontõlke, ungarlanna, kes suutis tõlkida 16 keelest. Oma pika elu jooksul jõudis ta töötada sünkroontõlgina viiel mandril, tõlkida hiina keelest armastusromaane ja jaapani keelest keemiapatente ning õpetada Budapesti tehnikaülikoolis vene keeles keemiat ja füüsikat. Enamiku keeli omandas ta iseõppimise teel. Käesolevas raamatus jutustabki keeletark humoristlikus võtmes sellest, kui-das tema keeli õppis. Iseseisvale keeleõppijale on see kasutatav käsiraamatuna, muiduhuvilisele aga mõnuga loetav elulooraamat.

Meeldivaid lugemiselamusi,jane

Jõesuu raamatukogu uudiskiri

TORI PÕHIKOOL Tori Kooli Sihtasutuse a/a 10220031515017 SEB

Mis on aprill?Aprill on naljakuu.Mis on see naljakuu?Naljakuu on naljakas.

Naljakas, naljakas,mis on naljakas?Nali on naljakas.Anna näide, mis on nali.

Vaata, siga lendab!Kus, see on lehm!Kus kohas? Aprill!

Ahaa! See ongi nali.Mis on sinu nali?

(Jacklyn Jaanimäe)

1. aprill saabus kooli 1.-6. klas-si lastele humoorikalt. Nimelt otsustasime ühendada laste-raamatupäeva naljapäevaga ja valida tutvumiseks Ilmar To-muski vahvad raamatud. Olime väga ettenägelikud, sest juba järgmisel päeval, 2. aprillil, mis on rahvusvaheline lasteraama-

tupäev, kuulutati välja Nukitsa konkursi võitjad, kus Eesti las-te lemmikuks osutuski Ilmar Tomusk. Tema raamatud ei jää kauaks riiulile pidama ka meie kooli raamatukogus.

Raamatu „Digipöörane kool“ panid juhendaja Anne Borkveli kaasabil saali jaoks elama Keity-Liisa, Marii-Eliise, Triinu, Carl Aadam, Andris, Sander, Dorit ja Aria. Direktori rollis projekto-riekraanil esines õpetaja Harri.

Kõrgetel kingadel ja parukate-ga laval ringi tatsavad „õpetajad“ Andris ja Carl Aadam olid ikka naljakad küll! (Daivi Jõerand)

Naljakad tegemised on koo-lis ikka vaheldunud tõsise töö, võistluste ja olümpiaadidega.

29. märtsil toimus Paikuse Põhikoolis esmaabi päev Pär-numaa linna- ja maakoolide 8. klassi õpilastele. Igast koolist oli

Naljakuu aprill Tori Põhikoolis

APRILL 2016 11osalema oodatud 3-liikmeline võistkond. Meie kooli 8. klassist osalesid Laura Kobin, Marie Saar ja Marwin Joseph Virkus. Osales 17 võistkonda. Võisteldi praktili-ses esmaabivõistluses ning inter-aktiivses viktoriinis. Tori kooli võistkond saavutas tubli 4. koha (118,5 punkti) Pärnu Vabakooli (130 punkti), Pärnu-Jaagupi (126 punkti) ja Paikuse kooli (120 punkti) järel. (Kai Kukk)

Eesti Jalgpalliliidu poolt kor-raldatud noorte jalgpallurite osavusfestival „Värav” Pärnu-maa võistlus toimus 31. märtsil Kilingi-Nõmme spordihoones. Võisteldi kolme harjutuse soori-tamises: „Palli vedamise meist-rid”, „Täpsuskütid” ja „Turbo”. Arvestust peeti kahes vanusegru-pis, 1.-3. klass ja 4.-5. klass. Oli näha, et lapsed olid kehalise kas-vatuse tundides festivali harju-tustega juba tutvunud ja tase oli üle keskmise hea. Lastes oli lusti ning palju emotsioone ja mõned sisse tulnud eksimused unustati kiiresti. Tori kooli käisid esinda-mas 1.-3. klassi vanuserühmas: Angelika Savolainen, Meril-Adeela Alev, Jürgen Saar, Johan-nes Ergezinger, Jakob Ergezinger ja Keiro Tarn. Selles vanusegru-pis oli võistlemas 7 võistkonda. Seekord pidime leppima viimase kohaga, aga järgmiseks aastaks saadi palju kogemusi ja innustust harjutamiseks. 4.-5. klassi arves-tuses võistles 6 võistkonda. Kol-me ala kokkuvõttes saavutasid 3. koha Kristin Künnapas, Mary Elisee Reinsalu, Arit Allik, Art Lemets, Carl Robyn Valdaru ja Jan-Markus Tohv. (Rita Petersell)

VIII vabariiklik muusi-kaolümpiaad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimus 2. aprillil. Põhikoolide arvestuses oli finaali kutsutud 25 osalejat üle Eesti. Sellel aastal esindas Pärnumaad meie kooli 7. klassi õpilane Kairi Sosi . Olümpiaad oli väga mitmekülgne ja kestis 9 tundi. Selle aja sees pidi Kairi näitama oma teadmisi eesti muu-sika ja noodiõpetuse valdkonnas (kirjalik test), laulma noodist ja koputama rütmiharjutust (ilma ettevalmistusajata), esita-ma soololaulu ja kandma ette omaloomingulise helitöö. Žürii esimees oli Olav Ehala, kes dip-lomeid üle andes pidi tõdema, et 16 aastaga on tase tohutult tõus-nud ja kriitikat enam ei oskagi teha. Sellel olümpiaadil kaota-

jaid ei olnud, Kairi teenis välja pronksdiplomi. Lisaks Kairile tuleb tänada veel klaverisaatjat Madis Pilti ja Vändra Muusika-kooli tublisid õpetajaid. (Anne Rätsep)

Eks meil kõigil ole omamoodi huumorisoon ja naljataju. Meie koolis on ikka leidunud neid õpi-lasi, kes midagi uut oma peaga suudavad välja mõelda. Mõned näited meie kooli laste naljakast omaloomingust:

Pannkook ja lindPannkook küpses pliidil ning

aken oli lahti. Lind lendas akna-lauale ning küsis: Noh pannkook, kas lähed õhtul piimaga kohtin-gule?“

Pannkook vahtis talle otsa ning ütles: „Mina lähen õhtul su-piga bowlingut mängima.“

Lind lendas, suured silmad peas, oma pessa maja kõrval.

(Berit Saks)

Tori Põhikooli digipööre on kestnud nüüd juba pool aastat ning 5. aprillil Pärnu Maavalit-suses toimunud kogemuspäeval andsime ka meie vahekokkuvõt-tena ülevaate tehtud tööst ja eda-sistest plaanidest. Kõik projektis osalevad Pärnu maakonna koolid on digipöördele hoo sisse saanud ning kuigi aeg-ajalt tuleb ette ka takistusi ja probleeme, ollakse tuleviku suhtes väga optimistli-kud. Õpetajate algne kartus, et süvatutvus arvutitega on liialt keeruline, ei ole õnneks tõeks osutunud. Samuti ei ole lähitule-vikus põhjust muretseda, et tra-ditsiooniline õpik-vihik ära kaob ning lapsed vaid kõrgtehnoloogi-lisi õppevahendeid omaks tun-nistavad. (õp. Ülle Urba)

6. aprillil sõitis Tori Põhikooli vanem kooliaste (7.-9.kl) st 55 õpilast Viljandisse, et tutvu-da Viljandi Kultuurikolledźis muusikamajaga ja osaleda seal kahes tunnis. Pool grupist kohtus kitarrist Andre Maakeriga (kes on ka Toris esinemas käinud) ja teine pool sai näha, kuidas he-listuudios töö käib. Päev oli to-redaks vahelduseks tavapärasele muusikatunnile! (Anne Rätsep)

Nagu ikka aprillis, toimu-sid ka sel aastal maakondlikud inglise keele olümpiaadid. Sel aastal esindasid Tori Põhikooli 4. klassist Rasmus Ulp, 6. klas-sist Henry Veeväli ja Carl Aadam

Vihrov ning 8. klassist Marek Lilleväli ja Aaron Saar. Tugevas konkurentsis esineti väärikalt ning saadud kogemused moti-veerivad poisse kindlasti ka edas-pidi võõrkeelele rõhku panema. (Ülle Urba)

7. aprillil kogunesid Pärnu Maavalitsuse saalis maakonna 7. klasside geograafiahuvilised.  Õpilased said kasutada uudseid õpimeetodeid ja rakendada oma teadmisi. Kohapeal moodustati segavõistkonnad ja vastati um-bes kolmekümnele küsimusele. Viktoriini läbiviimiseks kasutati tahvelarvuteid. Kokkuvõtteks sai Arthur Vaargase segavõistkond geograafias esimese koha, Elii-se Tominga segavõistkond kol-manda koha, Triinu Tominga ja Kaspar Hunt said võistkondli-ku seitsmenda koha. Kokku oli võistkondi kaksteist. Õpilastele meeldis päev väga! (Kaja Mari-puu)

Kärbes karjus karu Kaarlile kõrva. Kana kuulis, krõmpsutas kärbse. Kana kargas karu Kaar-li kukile, karjus „Kakaa!“ Karu Kaarel kõndis kõrge künka kõr-vale. Kana kargas karu Kaarli ku-kilt, komistas kõrge kiige kõrvale, kargas kiigele, karjus: „Kakaa!“ Karu Kaarel ja kana kinkisid kad-ripäeval kinke, kuigi kogemata krõmpsutati kärbes.

(Johanna Mihkelstein)

4. klassi õpilased Keidi Kask ja Rasmus Ulp osalesid edukalt maakonna emakeeleolümpiaa-dil. Keidi saavutas 11.-12. koha ja Rasmus 13.-14. koha 40 õpila-se seas. (Heli Mitt)

8. aprillil toimus Paikusel 5.-6.kl emakeeleolümpiaad. Meie kooli esindasid 5. kl õpi-lased Marii-Eliise Lumijõe ja Carl Robyn Valdaru, 6. klassi noormehed Carl Aadam Vihrov ja Henry Veeväli. Tori kooli õpi-lastest saavutas parima tulemuse Marii Eliise, kes sai 69,5 punkti 112 punktist. Aitäh osalejatele! (Merike Haas)

Pärnu maakoolide 6.-7. klas-si tüdrukud ja poisid mängi-sid korvpalli 08. aprillil Sindi Gümnaasiumis. Aastatega on kujunenud nii, et kes on jäänud ala harrastama, need ka võist-lustele tulevad. Enamasti ikka ühed ja samad koolid. Poistest olid gümnaasiumitest esindatud Sindi, Pärnu-Jaagupi ja Vändra ning põhikoolidest Tori võist-

kond. Saavutasime igati tubli 2. koha.Võistkonnas mängisid: Raul Viira, Germo Pärnik, Arko Saar, Janar Saar, Kaspar Hunt ja Robin Siim. (Rita Petersell)

Mis kell on?Juku küsis, mis kell on. Ott vastas: „Pool“.Juku küsis, mida pool.„Ma ei tea, sest tunniosutit

pole“, vastas Ott.Juku küsis: „Kus see siis on“Ott vastas: „12 peal ehk üle-

val!“(Meril Adeela Alev)

Vene keele viktoriin 6.-9. klassidele toimus 12.04.2016. a Sindi Gümnaasiumis. Eri koo-lidest moodustati 4-liikmelised võistkonnad. Osales 11 kooli 90 õpilasega.Tori Põhikoolist oli 8 last. 6. klassist Andris Ermanis ja Henry Veeväli, 7. klassist Triinu Tomingas ja Karina Prants (õp. Evi Ringmäe), 8. klassist Aaron Saar ja Marwin Joseph Virkus, 9. klassist Maarja Lünekund ja Kaur Mihkel Kask.

8.-9. klasside viktoriinis saa-vutas Aaron Saar võistkondliku 1. koha ja Maarja Lünekund oma võistkonnaga 2.-3. koha. Laste-le selline võistlus ja viktoriini korraldus väga meeldis. Oli tore päev koos uute sõpradega. (He-lene Huik)

13. aprillil oli võimalus viiel Tori kooli õpilasel: Marii-Eliisel, Henryl, Triinul, Marwin Josephil ja Maarjal vastata mälumängus VARIA Jaan Allikul omapäraste-le küsimustele.

Seekord soovis ta muu hulgas teada, millise arvutimängu „hai“ on Tartust pärit noormees Cle-ment Ivanov, Austraalia piirkon-nas elavat mürgist elukat ning riiki, mille rahvuskangelased on õekesed, kes juhtisid oma kodu-maal Hani impeeriumi ülestõusu ja kus toimub filmi „Rambo“ te-gevus. (Daivi jõerand)

Projekt „Digipööre ehk õpime nutikalt!“ on Tori koolis kestnud juba pool aastat. Õpeta-jad on kasutanud ja koostanud ülesandeid erinevates keskkon-dades, mida tahvelarvuteid ka-sutades on õpilased saanud ai-netundides kasutada. 19. aprillil külastasid Tori lasteaiaõpetajad klassiõpetajate Eve Kuke, Heli Lilleste, Astrid Roosilehe ja Heli Miti tunde, et vaadata, kuidas ja milliseid keskkondi meie õpila-

APRILL 201612sed netikeskkonnas kasutavad. Lisaks toimus digimeeskonna poolt (Ülle Urba, Kaja Maripuu ja Heli Mitt) koolitustund las-teaia õpetajatele, kus tutvustati digipöörde projekti ja keskkondi

nutiseadme abil. (Heli Mitt)

18. aprillist 27. aprillini oli Paikuse vallamaja saalis kõigi-le vaatamiseks ja nautimiseks maakonna kunsti- ja käsitöö

näitus- konkursi „Meri ja ini-mene“ parimad tööd.

Ilusaid tulemusi oli ka meie koolist:

Marleen Haas „Anname au meremeestele“ II koht (kunst)

- juhendaja Astrid Roosileht ja Liis Marii Sams „Saame sõpra-deks“ eripreemia – juhendaja Eve Kukk. (Tiia Kass)

VIRULA CUP III MÄNG toi-mus 19. aprillil.

Selle hooaja viimases peremä-lumängus Virula Cup osales 70 mälumängurit. Seekord mängi-ti fuajees sõbralikult koos ning

võistkondade punktivahed olid imeväikesed. Kõige arvukamalt oli esindatud 3. klass, järgnesid 2. klass ja 5. klass. Ka emasid-isasid, vanaisasid-vanaemasid, õdesid-vendi ning õpetajaid oli

piisavalt, nii et kõik mahtusid 8 võistkonna sisse.

Küsimused on läbi mitme aas-ta koostanud Aita Puust ja Daivi Jõerand.

Sügiseks plaane pidades aru-

tati, et uue õppeaasta I ja IV vee-randil võiks oma võistkondadega mängida kooli juurde valmival discgolfirajal ning II ja III vee-randil minna ikka edasi mälu-mänguga.

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.Elizabeth Meedla

Andres Saar Jane Lumijõe, Marii-Eliise Lumijõe

Marleen Haas Ülle Urba Maarja Lüne-kund

Merete Vinkler Silver, Liis Marii, Nele Liis, Inga Sams

Agada-Stiina Koolme

Heli Mitt Art Lemets Johannes Ergezinger

Dorit Nõmm, Aida Nõmm

Katria Laasma Merileid Vinkler

Meril, Merli, Agur Alev

Victoria Loorents

Ave Mitt Ronaldo Kiviselg

Ardy Annus ja Siiri Mets

Merike Haas Leili Silm Marion Ida ja Johanna Vinkler

Jakob Ergezinger

Hannes Hunt Ahto Saar Madis Rätsep Keiro Tarn Triinu Tomingas

Kristin Lünekund

Katrin Mihkelstein

Marcus Saks

Kaspar Hunt Aaron Saar Emma Rätsep Jan-Matis Limberg ja Merle Kikkas

Kristella Laura Kirsipuu

Jaagup Lasn Johanna Mihkelstein

Jürgen ja Margit Saar

Katrin Kont Arko Saar Heli Lilleste S., A., J., O. Martsoo

Tiina Liiv, Keity-Liisa Luttvärk

Juhan Lasn Aleksandra Tarn

Jacklyn Jaanimäe, Diana Prants, Laura Liis Ansi

Sander Siim Oliver ja Varje Kalde

Aria Kohtla Maribel Lauri

13 punkti 17. punkti 16 punkti 15 punkti 16 punkti 15 punkti 13 punkti 13 p6.-8. koht I koht 2.-3. koht 4.-5. koht 2.-3. koht 4.-5. koht 6.-8. koht 6.-8. koht

Kohtunikud: Kaili Limeng, Markko Virkus, Pille Usin (Pille Usin)

Juba teist korda toimusid Tartu Ülikooli Loodus- ja teh-noloogiateaduskonna poolt läbi viidud füüsika õpikojad Tori Põhikoolis. Eelmised füüsika õpikojad toimusid üle-eelmisel, s.o. 2013/2014. õppeaastal.

Seekordki oli kokku seitse õpikoda, mis toimusid regu-laarselt üks kord kuus a 4 tundi rühmaõppena. Alustasime ok-toobris ja lõpetasime 4. aprillil. Alustajate nimekirjas oli kokku 30 7.-9. klassi õpilast, neist 4 Surju Põhikoolist. 77% Tori kooli õpilastest suutis sellel õppeaastal läbida kõik seitse õpikoda. Au ja kiitus neile! (Harri Kivi)

21. aprillil, Pärnumaa õpi-laste kodu-uurimiskonverentsil kanti ette 14 uurimustööd. Tori kooli esindas kaks üheksanda klassi noormeest: Jaagup Lasn, kelle töö tutvustas läbi aegade Tori koolis ametis olnud direkto-reid ning Dan Aleksander Soon-talu uurimistööga Tori vallas te-

gutsenud vesiveskitest. Hindamiskomisjon otsustas

Dan Aleksandri uurimuse tun-nistada Pärnumaa õpilaste selle aasta parimaks tööks ja esiko-hapreemia vääriliseks. Aino Lepa ajaloopreemia koos tunnustus-kirjaga andis üle MTÜ asutaja-liige Eerik-Niiles Kross.

Kuna hea töö kirjutamiseks läheb tarvis hulgaliselt teemako-hast materjali, peab seda kusagilt hankima, seetõttu tuli tülitada ja küsitleda paljusid inimesi. Dan Aleksander palub südamest tänada kõiki, kes tema töösse suuremal või vähemal määral panustasid ning kui kusagilt kummutinurgast ilmub välja veel mõni veski-teemaline foto või muu materjal, saab kooliarhiivis säilitatavat tööd ju lõpmatuseni täiendada. (Dan Aleksandri ju-hendaja Anne Borkvel)

23.aprillil Raplas toimunud vabariiklikul matemaatikavik-toriinil Nuputa esindasid Pärn-

numaad meie kooli 7. klassi õpi-lased Aveli Kohtla, Karina Rants ja Kairi Sosi. 33 võistkonna seas jäädi jagama 21.-25. kohta. See on hea tulemus, sest võistlusel osalesid väga nimekad koolid kogu Eestimaalt ja punktivahed olid üsna väikesed. Meie võist-konna edu võti on hea meeskon-natöö. (Vilja Jansen)

Jüripäev – skautide ja gaidi-de suurlaagri päev. Püha Jüri, õilis rüütel, on skautluse kaitse-pühak, skaudid aga - tänapäeva rüütlid. Iga kord toimub nende jüripäeva üritus erinevas Eesti-maa paigas, et õppida tundma oma kodumaad. Seekord toi-mus suur Skautide ja Gaidide ühislaager Tabasalus. Meie koo-li gaidirühma esindasid seal Kristella Laura Kirsipuu, Aida Nõmm, Diana Prants, Keity-Liisa Luttvärk, Aria Kohtla, Dorit Nõmm, Triinu Tomingas, Aveli Kohtla ja Karina Prants. Laager koosnes tõrvikutega rongkäigust

reede õhtul, suurest 15 km mat-kast mööda rannikut, ujumisest Tabasalu spordihoones ja tantsu-peost ning pühapäeval pidulikust paraadist. Laagris oli inimesi umbes 400 ja tegevuste vahepeal leiti endale palju sõpru nii Eestist kui ka Lätist. Uhke oli laagrist osa võtta kandes vormina fliisi, mis eristas meid hästi teistest gruppidest. Noortel elamusi jät-kus. (Gaidide juht Tiina Liiv)

NaljajuttOli kehalise tund. Õpetaja tegi

jooksuvõistluse. Õpetaja ütles: „1, 2, 3, visake varvast!“ Kõik poisid jooksid minema, aga sinna jäi üks poiss. Õpetaja küsis: „Miks sa ei jooksnud?“ Poiss vastas: „Ma ei saanud oma varvast kätte!“

(Jan-Matis Limberk)

Milline on Sinu nali?

Tori kooli sündmusi aprillikuus vahendas

DaIVI jõeranD

APRILL 2016 13TORI LASTEAED www. torivald. ee

Jürikuu möödus lasteaias nii ruttu toredate ettevõtmiste tõttu. Hea on taas tõdeda, et ka see kuu läks joostes ja mängides. Kohe kõigest järgemööda.

Aprilli alguses käis Miljon Miksi meile uusi ja põnevaid mänguasju müümas. Iga rühm sai täiendatud uute toredate mängudega.

12. aprillil külastas 4. rühm

meie aleviku apteeki, kus aptee-ker Silva tutvustas proviisori tööd.

15. aprillil oli meil väga tähtis päev, Tori Lasteaia sünnipäev. Seoses lasteaia sünnipäevaga käis meil külas Paikuse lasteaia loomegrupp ja mängisid meile etenduse: „Lõpp hea, kõik hea“. Õhtuse piduliku söögikorra te-gime saalis, vaatasime filmi meie lasteaiast ja sõime sünnipäeva väärilist küpsisetorti. Tordi val-mistas meile tubli kokatädi Ülle.

18. aprillil käisid 4. rühma lapsed Tori Rahvamajas Eesti Tuletõrjemuuseumi näitusel „Mees kuldse nööbiga“. Näitu-sel nägid lapsed korstnapühkija riideid ja töövahendeid. Näitu-sel olid ka näidised kivikatustest koos korstnaga, mille seest sai vaadata multikaid korstnapüh-kijatest.

Sellele aastal osalesid kooliee-likud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbiviidavates õppeprog-rammides. Aprillis toimus prog-ramm „Suvised aialinnud“, kus tutvustati erinevaid linde ning ühiselt meisterdati ilus pesakast.

Nii nagu igal aastal, toimu-sid ka selle aasta aprillikuus õpetajate ja lastevanemate vahel arenguvestlused. Arenguvest-luse käigus tehti kokkuvõtteid õppeaastast, seati uusi sihte ja

eesmärke, ikka meie laste ni-mel.

Aprilli viimasel nädalal saame vaadata pea iga päev etendusi. 26. aprillil on külalisetendus: „Imede aed“. 27. aprillil näitle-vad meie 3. rühma lapsed eten-dusega: „Kuidas kassipoeg kassi moodi rääkimise ära unustas“ ja 28. aprillil tulevad meie ette 2. rühma lapsed näidendiga: „Kaksteist kuud“.

Talv on selleks korraks mäles-tus. Kena kevad on saabunud ja ega suvegi kaua enam ootama ei pea. Plaanis on rajada 1, 2 ja 4.

rühma õuealale uued liivakastid ja ka kiiged leiavad uue asukoha. Laos ootavad ka ilusad istumis-pingid õuealale paigaldamist.

Tori valla kalender 2016 „Armastuse aastaring“ raames toimus 2015 detsembris oksjon. Oksjonil olid enampakkumisel Ülo Soometsa kaunid fotod, mis ilmestavad Tori valla 2016 ka-

lendrit. Saadud tulu eest soetas Tori Lasteaed laste rahvariiete juurde kuhiksõled (27 tk).

Täname Ülot ning kõiki oks-jonil osalejaid.

Ilusat alanud kevadet kõigile väikestele ja suurtele!

HeLen KustassonrÜhMA õPETAjA

Jürikuu Tori Lasteaias

Kuhiksõled

Paikuse lasteaia loomegrupp

Üheskoos lasteaia laulu laulmas

Pesakaste on õuealal kokku kaheksa

APRILL 201614TEATED! MAI 2016

P 01.05 kell 12:00-17:00 Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu

AVATUD USTE PÄEV Vaata reklaami!E 02.05 kell 18:00 Tori lasteaedKUNDALINI JOOGA / Juhendab Juta Ild, osalustasu 5 €K 04.05 kell 13:00-14:00 Tori sotsiaalmajasTORI VALLA PIIRKONNAPOLITSEINIK JANEK SAHARENKO VASTUVÕTTT 03.05 kell 19:00 Tori koolimaja aulasVÕIMLEMINE / Juhendab Rita VeeremetsT 03.05 kell 19:00 Tori rahvamajasSEGAKOOR / Juhendab Kalli RõõmusaareK 04.05 kell 19:00 Tori rahvamajasRAHVATANTS / Juhendab Rita VeeremetsN 05.05 kell 10:00 Tori sotsiaalmajasKOKARING / Juhendab Maigi LoiteN 05.05 Tori rahvamajasVIIRA KERAAMIKA NÄITUS / Juhendaja Tiia KassNäitus jääb avatuks kuni 21. mai 2016!L 07.05 kell 17:00 Tori kirikusTšernobõli aatomielektrijaama avarii 30. aastapäeva MÄLESTUSKONTSERT Esinevad: Alen Veziko ja Sindi LaulukoorTasuta! P 08.05 kell 14:00 Tori kirikusJUMALATEENISTUS / Teenib Ants KiviloE 09.05 kell 18:00 Tori rahvamajasKUNDALINI JOOGA / Juhendab Juta Ild, osalustasu 5 €T 10.05 kell 10:00 Tori sotsiaalmajasLOODUSTUND – Lähme metsa istutama! / Juhendab Aadi SaarT 10.05 kell 19:00 Tori koolimaja aulasVÕIMLEMINE / Juhendab Rita VeeremetsT 10.05 kell 19:00 Tori rahvamajasSEGAKOOR / Juhendab Kalli RõõmusaareK 11.05 kell 19:00 Tori rahvamajasRAHVATANTS / Juhendab Rita VeeremetsN 12.05 kell 09:00-11:00 Tori rahvamajasTORI EAKATE KLUBI KANARBIK TANTSURINGJuhendab Kaarina TaluN 12.05 kell 11:00 Tori sotsiaalmajasEAKATE KLUBI KANARBIK E 16.05 kell 18:00 Tori rahvamajasKUNDALINI JOOGA / Juhendab Juta Ild, osalustasu 5 €T 17.04 kell 10:00 Tori sotsiaalmajasJUTURING / Räägime elust. Külas Liivi TõnissaarT 17.05 kell 19:00 Tori koolimaja aulasVÕIMLEMINE / Juhendab Rita VeeremetsT 17.05 kell 19:00 Tori rahvamajasSEGAKOOR / Juhendab Kalli Rõõmusaare

K 18.05 kell 19:00 Tori rahvamajasRAHVATANTS / Juhendab Rita VeeremetsN 19.05 kell 10:00 Tori sotsiaalmajasKÄSITÖÖRING / Juhendab Helin MugamäeN 19.05 kell 09:00-11:00 Tori rahvamajasTORI EAKATE KLUBI KANARBIK TANTSURINGJuhendab Kaarina TaluL 21.05 kell 20:00 Tori rahvamajasTORI MUUSEUMIÖÖ “ÖÖS ON LAINED” Jälgi reklaami!P 22.05 kell 14:00 Tori kirikusJUMALATEENISTUS armulauaga / Teenib Ants KiviloE 23.05 kell 18:00 Tori rahvamajasKUNDALINI JOOGA / Juhendab Juta Ild, osalustasu 5 €T 24.05 kell 10:00 Tori sotsiaalmajasKUNSTIRING / Juhendab Vaike ViilebergT 24.05 kell 12:00 Tori sotsiaalmajasKABERING / Juhendab Lille-Õie JoosepsonT 24.05 kell 19:00 Tori koolimaja aulasVÕIMLEMINE/7 Juhendab Rita VeeremetsT 24.05 kell 19:00 Tori rahvamajasSEGAKOOR / Juhendab Kalli RõõmusaareK 25.05 kell 19:00 Tori rahvamajasRAHVATANTS / Juhendab Rita VeeremetsN 26.05 kell 09:00-11:00 Tori rahvamajasTORI EAKATE KLUBI KANARBIK TANTSURINGJuhendab Kaarina TaluP 29.05 kell 15:00 Pärnu VallikäärPÄRNUMAA EAKATE SUVEPIDU “MERI, MAA JA PÄIKE”Osaleb Tori eakate klubi Kanarbik tantsuringE 30.05 kell 18:00 Tori rahvamajasKUNDALINI JOOGA / Juhendab Juta Ild, osalustasu 5 €T 31.05 kell 19:00 Tori koolimaja aulasVÕIMLEMINE / Juhendab Rita VeeremetsT 31.05 kell 19:00 Tori rahvamajasSEGAKOOR / Juhendab Kalli RõõmusaareT 31.05 kell 10:00 Tori sotsiaalmajasKÄSITÖÖRING / Juhendab Leida IlvesEELINFO:L 04.06 kell 12:00 Tori rahvamaja

sisehoovisTORI VALLA LASTE PÄEV Jälgi reklaami!R 03.06 kell 20:00 Tori kirikusX Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival 2016KONTSERT Esinevad: Naiskoor Linda (Eesti), Youth Chamber Choir Atzalynas (Leedu), Neidudekoor Kammerhääled (Eesti), Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor (Eesti) Ole kohal!K 22.06 kell 21:00 Tori vallamaja aasalTORI VALLA JAANITULI / Tantsuks mängib: Seljanka / Tasuta!

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega

või asetseda piiranguvööndis.Tel: 56 111 900

POLITSEINURK

OÜ ESTEST PR ostab

mETSa- ja Põllumaad

Tel 50 45 215, 51 45 215

PaKun teenust

teen maaLrI- ja

taPeetImIstöID

Tel: 506 8359

APRILL 2016 15

VEOAUTOJUHI JA BUSSIJUHI AMETIKOOLITUSED PÄRNUS

Lp. kutseline autojuht!Kui teil hakkab kutsetunnistuse kehtivusaeg lõppema, siis olete oodatud osalema tõeliselt praktilisel ja uuel tasemel *autojuhi 35-tunnisel täiend-koolitusel Pärnus.Meie koolitused on kõik autojuhi töö- ja puhkeaja ning sõidumeerikute süvaõppega.

Ametikoolituste ajakava: • 5.-8. mai • 2.-5. juuni • 30. juuni - 3. juuli • 11.-14. august

Asume Pärnus Swedbank ärimaja teisel korrusel (Kontserdimaja kõrval).Helista meile julgelt telefonil 5886 7665 või külasta meie kodulehte: www.ametikoolitus.ee

Tõeliselt praktilised, kasulikud ja kaasahaaravad autojuhtideametikoolitused.

Andmaris Grupp OÜ

Tel: +372 517 5783 andmarisgrupp@gmail.com

• Muld, kild, liiv, kruus veoga• KÜTTEPUUD 30-60 cm, valge/must lepp, kask,

saar veoga

Ohtlike ja suurte puude langetamine• Korvtõstuki teenus 22 m

• Vihmaveerennide puhastamine• Multi lift kallur

• Tõstuk greiferkopa ja haaratsitega

APRILL 201616

Ajaleht KALDAD ilmub iga kuu viimasel päeval. Hind 0.50 eurot.

Ajalehte saab tellida vallamajast, ilmub postiga.

Ajaleht on müügil jõesuu Külapoes, Tori ja Selja A&O kauplustes.

Lugemisvõimalus:* Toris - raamatukogus, põhikoolis, rahvamajas, sotsiaalmajas, vallamajas* jõesuus - raamatukogus, Kodukõrtsis* Seljal - kohvikus Kuuvarjutus

Lisainfo vallamajast tel. 443 6640

KALDADTori VallavalitsusTori vald, 86801 PärnumaaTel. 443 6640, 443 6641Faks 443 6642E-mail: kaldad@torivald.eeInternet: http://torivald.ee/kaldadtoimetajaLea Puust, tel. 5301 9440Ootan lehe materjale hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks

Küljendus ja trükkOÜ hansaprinthttp://www. hansaprint. ee

Jäägu ikka Sul sära silmija tugevaks töökad käed.

Ärgu tulgu Su pilgusse pilvika siis, kui raske on päev…

HeLDI reIDaK 91 18.05.1925joHanna tomIngas 86 11.05.1930jaan tIItus 86 31.05.1930mILVI rasK 84 14.05.1932VaIKe LImeng 80 03.05.1936marIe PuusePP 80 06.05.1936VaLVe sImson 79 10.05.1937jaan nõmm 78 18.05.1938LeILI PIK 77 18.05.1939arVo Puussaar 76 09.05.1940 arVI-toomas toHt 76 13.05.1940maLLe VäLBa 75 17.05.1941KarLI Kontus 73 02.05.1943sIjan-sI sooL 73 03.05.1943VaLVe eerma 73 12.05.1943 VaIKe aLamaa 72 23.05.1944tõnIs rIIs 72 26.05.1944 VeLLo VäraV 71 31.05.1945 eeVa oLju 70 03.05.1946joHannes eamets 70 26.05.1946

Õnnitleme maikuu eakaid sünnipäevalapsi!

(70 ja vanemad)

Kes ei soovi oma sünniaja avaldamist, palun andke sellest teada hiljemalt iga kuu 20ndaks kuupäevaks telefonil 443 6640 või e-postil muuseum@torivald.ee

Kõik tuled põlevad kord lõpuni…

TOOMAS KOSK24.02.1961 – 29.03.2016MIHKEL LÕO07.09.1942 – 29.03.2016MIHKEL RÄHK14.06.1936 – 01.04.2016SIRJE JÕERAND18.11.1939 – 15.04.2016

Kui sa hoiad ja armastad teda,siis sirgudes jõudu on tal tunda armastust, elu ja seda,et me maailm ei olegi halb…rIHarD KauP 18.03.2016Vanemad: Ave Miilits ja Kaidu KaupmInna sosI 20.03.2016Vanemad: Kairi Kangro ja Kauri Sosi reLIna Hansumäe 12.04.2016Vanemad: Katrin ja reigo hansumäe