83
AASTARAAMAT YEARBOOK EЖEГOДHИK 2014

AASTARAAMAT 2014 E Ж E Г O Д HИK...Meie riik kohustab meid arutlema selle üle, kui-das tagame põhiseaduse preambulas kirja pandud väärtuste säilimise. Kas kohustab see meid

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • A A S T A R A A M A TY E A R B O O KE Ж E Г O Д H И K

    2014

  • 5

    E E S T I K A U B A N D U S - T Ö Ö S T U S K O D A Toomas Lumani ja Mait Paltsi juhtkirjad / Kaubanduskojast Ettevõtjate üldhuvide esindamine / Olulisemad teemad Juristide konsultatsioon on jätkuvalt hinnatud / Arbitraažikohus Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee / Hariduspoliitika Teenused / Esindused / Ettevõtjate suhtluskanal Trükised ja väljundid / Ettevõtete konkurentsivõime edetabel

    J U H AT U S J A T Ö Ö TA J A D Board and Staff / Правление и работники

    K O N S O L I D E E R I T U D M A J A N D U S A A S TA A R U A N N E Consolidated Annual Report / Консолидированные финансовые отчеты

    E S T O N I A N C H A M B E R O F C O M M E R C E A N D I N D U S T R Y

    Э С Т О Н С К А Я Т О Р ГО В О - П Р О М Ы Ш Л Е Н Н А Я П А Л АТА

    L I I K M E T E N I M E K I R I Directory of Members / Список членов

    K O N TA K T I D Contacts / Контакты

    S I S U K O R D C O N T E N T S / С О Д Е Р Ж А Н И Е

    6

    3 0

    3 2

    3 5

    5 1

    6 9

    8 6

  • 6

    P E A K S I M E M Õ T L E M A , K U I D A S I S E H A K K A M A S A A D A

    JUHATUSE ESIMEES TOOMAS LUMAN

  • 7

    Kaubanduskoda on olnud ja jääb ka edaspidi apolii-tiliseks organisatsiooniks, omamata soovi üht polii-tilist jõudu teisele eelistada. Ettevõtjatena hindame loomulikult ideid ja tegevusi, mis kantud liberaalsest maailmavaatest, soovist väärtustada vaba tahet ja loovust ning mitte sellest, kuidas rohkem regulee-rida või suurendada riigi sekkumist. Aktiivne, loov ja arenev saab olla üksnes selline riik, kus igaühele on jäetud küllaldaselt ruumi otsustada ja vastutada.

    Paraku oleme oma senise riikluse arenguga jõud-nud sinna faasi, kus eluks tarvilikud põhimõtted on olnud juba mõnda aega tagasi piisavalt täpselt kirja saanud ning edasi saab vaid regulatsioonide detail-sust suurendada. Paratamatult viib see aga loovuse ja isemääratlemise vähenemiseni, mis omakorda vähendab igaühe vastutust. Kuid just vabadus ja vastutus on need, mis aitavad meid edasi, mitte aga see, kui ülima detailsusega kõik ära reguleerime.

    Me elame taas üsna huvitaval ajaperioodil. Käib tihe rähklemine – poliitikud lubavad uusi rikkusi, amet-nikud, kelle eksistents sõltub välisfinantseerimisest, sikutavad tekki nii kuis jaksavad enda poole, et mitte järgnevatel aastatel külma kätte jääda. Üsna selgelt on tunda, kuidas erinevate administreerivate tegevuste roll on kasvamas olukorras, kus oleks vaja mõelda välja ja toetada tegevusi, mis võimaldaksid meil välis- abi lõppedes iseseisvalt edukamaks saada. Kindlasti ei saa me oluliselt edukamaks seeläbi, kui suurendame ametnike tegevusvaldkondi või loome juurde uusi ad-ministreerivaid töökohti. Paraku on oht, et nii läheb, suur. Ühe uue ametniku palgakulu on paraku oluli-selt suurem kui näiteks ettevõtjale antav maksimaal-ne starditoetuse määr. Kui viimasel juhul nõuame ka töökohtade loomist või eksporditegevust, siis mitu lisandväärtust loovat töökohta on võimeline looma üks toetuste jagamist kontrolliv ametnik?

    Täna jääb kohati mulje, et maksudest räägivad kõik ja maksupoliitikast teavad veelgi rohkemad. Õnneks ei luba põhiseadus maksudega seotud küsimust rah-vahääletusele panna ning seda väga kindlal põhjusel. Maksupoliitika on tänases Euroopas üks neid väheseid valdkondi, kus meil on Eestis võimalik ise midagi otsus-tada. Iseotsustamine tähendab ka vastutust ja otsused nõuavad tarkust ja läbimõeldust. Ühe või teise numbri väljapakkumine on mõttetu ja viitab pigem populismile, kui sellega ei kaasne analüüsi ja eesmärkide vajaduse põhjendust. Üks number ei ole parem kui teine! Osa

    tarkuse tõstmine pooltühjast taskust teise taskusse ei tekita rikkust juurde vaid suurendab vaesust. Arvan, et sellise ümbertõstmise üle arutamine tuleks asendada eesmärkide üle arutamisega.

    Meie riik kohustab meid arutlema selle üle, kui-das tagame põhiseaduse preambulas kirja pandud väärtuste säilimise. Kas kohustab see meid mõtle-ma välja üha uusi regulatsioone, reglementeerima võimalikult täpselt käitumisjuhiseid, püüdlema selle poole, et ka kõik teoreetilised ohud saaksid seadus-tega ammendavalt maandatud või on meil ka olulise-maid küsimusi, millest omariiklus sõltub? Nii nagu oleme seda Kaubanduskoja poolt püüdnud järje- kindlalt tekitada, kutsun ka täna üles otsima poliiti-list üksmeelt vähemalt kahes küsimuses.

    Esiteks, kuidas tagada järgneva põlvkonna hariduse kõrgem kvaliteet kõikjal Eestis? Sealhulgas, milline on meie ootustele ja võimalustele kõige paremini vastav koolivõrk, õpetajate ja õpilaste suhe erine-vatel kooliastmetel, õpetajate kvaliteet ja staatus ühiskonnas ning meetmed, kuidas õpetame inimesi õppima. Analüüse on tehtud piisavalt, uuringuid sa-muti, järgmised kohalikud valimised on veel kaugel. Viimane aeg on otsustada ja ellu viia.

    Teine ja veelgi kontseptuaalsem teema – millist riiki soovime ja jaksame endale lubada? Just, millist riiki suudame ise üleval pidada ja kui palju oleme selleks nõus panustama. Ja seda ilma välise abita, mis la-seb meil täna veel üsna mugavalt jätkata, mõtlemata, kuidas ise rohkem teenida. Kui last aitab majandus-likult otstarbekalt kulutama ja vastutustundlikumalt käituma suunata see, kui ta teab, et vanemad enne järgmist kuud taskuraha juurde ei anna, siis sama põhimõtet peaksime kasutama ka riigi kujundamisel. Kuidas saame ise hakkama sellega, mis meil on ja selleta, mida meil endal ei ole. Mis sest, et suur hulk inimesi peabki mõistlikuks, et keegi teine tuleb ja ai-tab ja annab ikka juurde või ümber jagab. See ei ole jätkusuutlik ega vastutustundlik käitumine. Kuid just vastutustunnet on meil vaja kasvatada. Sihitu rööp-rähklemine, uute asendustegevuste väljamõtlemine ja õhinaga elluviimine ning teki üksteiselt ära sikuta-mine meid ei aita – aitab targalt läbimõeldud ja üht-ne eesmärkide elluviimine. Seda ühtsust ootaksime nende, meie riikluse säilimise seisukohalt raskete, teemade lahendamisel nii poliitikutelt, akadeemilis-telt ringkondadelt, kui ka ettevõtjailt ja vabakonnalt.

  • 8

    Ü H T S U S J A P R O F E S S I O -N A A L S U S T A G A V A D E D U

    Kaubanduskoja eksisteerimine ja edukus sõltuvad tema liikmetest ja liikmete huve arvestavast ning professionaalsest organisatsioonist. Samuti on väga olulisel kohal koostöö – teiste ettevõtlusorganisat-sioonidega nii Eestis kui välismaal, kuid konstruk-tiivne koostöö ka riigi institutsioonidega. Kui silme ees on eesmärk seista oma liikmete huvide eest ning püüelda parema ettevõtluskeskkonna poole, tuleb seda teha professionaalselt, argumenteeri-tult, koostöös teiste võimalikult sarnaste huvidega organisatsioonidega, austades seejuures ka konku-reerivaid eesmärke! 2014. aasta näitas, et just nii on võimalik maksimaalset edu saavutada.

    Kaubanduskoda on jätkuvalt suurima liikmeskonna-ga ettevõtlusorganisatsioon Eestis. Ligemale 3200 vabatahtlikult liikmeks olevat ettevõtet tähendab organisatsioonile ühelt poolt suurt vastutust ja väl-jakutseid, kuid teisalt ka palju võimalusi. Mitmeke-sine ja arvukas liikmeskond annab võimaluse täita edukalt nii valvekoera funktsiooni õigusloomes kui ka ettevõtlusmaailma kujunemisel. See aitab hoida tegevana tugevat ja võimekat organisatsiooni, mis entusiasmist või projektipõhiselt tegutsedes alati võimalik ei oleks. Ka on mitmekülgsus eeliseks nii tegevusalades kui ettevõtete suuruseid arvestades, kui teemaks on üldised küsimused ehk ettevõtete üldhuvide esindamine, mis on Kaubanduskoja üks peamisi tegevusi. Maksuküsimused, ettevõtete rahvus- vahelistumine, äriõigus, korruptsioon, ausad äritavad, ettevõtliku mõttelaadi edendamine haridusmaailmas on vaid väike osa teemadest, millega pidevalt tege- leme. Neil teemadel kaasa rääkides ja soovides seda teha tulemuslikult, on vajalik aga just laiapõhjaline arusaam erineva spetsiifikaga ettevõtete toimimisest.

    Koostöö erialaorganisatsioonidega annab võimaluse ettevõtjate muresid riigi tasemel veelgi tõhusamalt lahendada. Kuigi sageli peetakse ettevõtjaid esin-davaid organisatsioone konkurentideks, tuleb tõde-da, et olukorras, kus üle 90% üldistest eesmärki-dest kattub, on nende saavutamiseks tulusam teha koostööd kui konkureerida. Seda loomulikult aga ainult siis, kui eesmärgiks ikka on tulemus ja mitte midagi muud. Mul on hea meel, et viimase aasta jooksul oleme saanud oma ühise seisukoha kujun-dada raamatupidamisvaldkonna arengute kohta koos raamatupidajaid ja audiitoreid ühendavate orga- nisatsioonidega. Samuti on meil pidevalt toimiv koostöö Eesti Kaupmeeste Liidu, Toiduliidu, Panga-liidu, Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Lii-du ja paljude teistegagi. Koos tegutsedes oleme igal juhul nii tugevamaks vastaseks kui ka mõjusamaks survejõuks ühiskonnas.

    Kaubanduskoda on jätkuvalt ka kindel partner riigile, ministeeriumitele, riigiametitele, saatkondadele. Toimuvad regulaarsed kohtumised peaministriga, ministrite ja ministeeriumite ametnikega ning suursaadikutega Eestist, aga ka mujalt maailmast. Oleme välismaistele ettevõtetele sageli esmaseks kontaktiks, kui otsitakse äripartnereid ning välis- riigi esindustele koostööpartneriks, et arutada või-malusi piirideülese kaubandusse edendamisel. Samuti on need kontaktid ja aktiivsus erinevates võrgustikes meie tugevuseks, kui soovime pakkuda parimaid võimalusi enda äride arendamiseks oma liikmesettevõtetele.

    PEADIREKTOR MAIT PALTS

  • 9

  • 10

    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on vabatahtliku liik-meskonnaga ettevõtjate esindusorganisatsioon, mille missiooniks on ettevõtluse edendamine Eestis ette-võtjasõbraliku majanduskeskkonna arendamise ning praktiliste teenuste osutamise kaudu.

    K A U B A N D U S K O J A S T

    Kaubanduskoda on mõjukaim, vanim ja suurim ettevõtjate esindusorganisatsioon Eestis, millel on hea rahvusvaheline maine.

    Kaubanduskoda on võrdne partner valitsusele Eesti majanduspoliitilise keskkonna kujundamisel.

    L I I K M E D2014. aasta 31. detsembri seisuga oli Kaubanduskojal 3152 liiget. 2014. aastal astus liikmeks 300 uut ning välja arvati 263 liiget, seega Kaubanduskoja liikmeskond 2014. aastal kasvas. Peamisteks liikmeks astumise põhjus-teks olid ettevõtlusalane info, kontaktide leidmine ja kaasarääkimine ettevõtluskeskkonna parendamiseks.

    Liikmesettevõtted tegevusalade kaupa

    Tööstus

    Kaubandus

    Ehitus

    Transport, info ja side

    KinnisvaraPangandus, kindlustus

    IT

    Hotellid, restoranid, turismPõllumajandus ja kalapüük

    Muu17,8 %

    28,3 %

    6,5 %

    9,5 %

    2,3 %

    2,4 %

    1,9 %

    1,8 %

    1,6 %

    27,9 %

    15,6 %

    76,2 %

    8,2 %

    Hulgikaubandus

    Jaekaubandus

    Mootorsõidukid ja -kütus

    Liikmelisus suurendab ettevõtte usaldusväärsust koostööpartnerite silmis,

    tagab parema juurdepääsu valdkondlikule infor-

    matsioonile ning aitab luua uusi kontakte.

    G E R T J O S T O V

    Technopolis Ülemiste ASJuhatuse esimees

  • 11

    ETTEVÕTJATE VALVEKOER 

    RI IGI JUURES

    MONITOORIME JA MÕJUTAME RIIGI ETTEVÕTLUSPOLIITIKAT 24/7. HOOLITSEME SELLE EEST, ET

    MEIE LIIKMED SAAKSID KÕIGEST ESIMESTENA TEADA.

  • 12

    Liikmesettevõtted töötajate arvu kaupa

    3%

    31%

    51%

    1%

    14%

    toetajaliikmed

    250 ja enam töötajat

    50-249 töötajat

    10-49 töötajat

    1-9 töötajat

    Liikmesettevõtted piirkonniti

    E T T E V Õ T J A T E Ü L D H U V I D E E S I N D A M I N E

    Põhikirja kohaselt on Kaubanduskoja üheks olulise- maks eesmärgiks esindada oma liikmeskonna üld- huve Eesti majanduspoliitika kujundamisel, osaleda ettepanekute esitamises riigivõimu- ja valitsemis- organitele seadusandluse täiustamiseks.

    Kaubanduskoda esitas ministeeriumitele, Riigi- kogule ning teistele institutsioonidele aasta jooksul

    erinevate seaduste või määruste eelnõude, välja- töötamiskavatsuste ning tegevuskavade kohta ligi 140 arvamust. Lisaks osalesid Kaubanduskoja esin-dajad igapäevaselt ka erinevate seadusloomega seotud töögruppide koosseisus.

    lääne-, saare- ja hiiumaa

    harju-, rapla- ja järvamaa

    jõgeva-, tartu-, põlva-,võru- ja valgamaa

    lääne- ja ida-virumaa

    pärnu- ja viljandimaa

    17 %

    5 %

    6 %3 %

    12 %

    tallinn

    57 %

  • 13

    Ettevõtjate ühispöördumine Riigikogule Tegime Riigikogule ettepaneku seadusemuudatus- teks, mis annaksid ettevõtjaile maksumuudatustega kohanemiseks vähemalt pool aastat aega ja tagaksid maksukeskkonnas parema ettenähtavuse. Ühis-pöördumisele andis toetusallkirja ligi 1300 ette-võtjat. Ettepanekut võeti kuulda ning 19. veebruaril 2015 võeti seadusemuudatus vastu.

    Riigile tasutud maksude avalikustamine Kaubanduskoja ettepanekul avalikustab Maksu- ja Tolliamet iga kvartal oma kodulehel ettevõtete ja asutuste tasutud riiklike maksude koondsumma ning eraldi ka tööjõumaksude kogusumma. Esma-kordselt avaldati maksusummad 10. oktoobril 2014. Avalikustamise eesmärgiks on saavutada läbipaist-vam maksukeskkond ning tõsta esile ettevõtjate pa-nust riigi tuludesse.

    Uue äriseadustiku väljatöötamine Justiitsministeerium kaalub kogu ühinguõiguse ana- lüüsimist ning uue äriseadustiku loomist. Kauban-duskoda on ministeeriumile teada andnud, et ei pea uue äriseadustiku koostamist vajalikuks, sest tänane äriseadustik töötab üldjoontes hästi, ettevõtjad on praeguse äriseadustikuga harjunud ning suuri prob-leeme ja ebakõlasid esineb minimaalselt.

    Maksuvõlglaste nimekirja avalikustamine Maksu- ja Tolliamet avalikustab alates 1. juunist 2014 oma veebilehel juriidilistest isikutest maksu-

    O L U L I S E M A D T E E M A D

    võlglaste nimekirja. Kaubanduskoja ettepanekul kantakse võlglaste nimekirja kõik isikud, kelle maksuvõlg on vähemalt 1000 eurot. Esialgu sooviti võlglaste nimekirja kanda ettevõtted, kelle võlg ületab 10 eurot.

    Uue riigihangete seaduse koostamine Kaubanduskoda osales aktiivselt uue riigihangete seaduse väljatöötamisel. Uue seaduse eesmärgiks on tagada läbipaistev, kuid liigse bürokraatiata riigi- hangete süsteem. Riigihangete seaduse eelnõu peaks valmima 2015. aasta esimestel kuudel ning jõustuma 2016. aasta aprillis.

    Arvestusvaldkonna arengud Rahandusministeerium plaanib töötada välja uue raamatupidamise seaduse ning teha mitmeid olu-lisi muudatusi audiitortegevuse seaduses. Kauban-duskoda on seisnud hea selle eest, et muudatused oleksid ettevõtjasõbralikud ning ei koormaks ette-võtjaid.

    Kiirlaenuturu korrastamineMinisteeriumid töötasid 2014. aastal välja mitmeid seaduseelnõusid eesmärgiga korrastada kiirlaenu- turgu. Kaubanduskoda toetas kiirlaenuturu korras- tamise eesmärki, kuid ei kiitnud heaks kõiki välja- pakutud lahendusi, sest mitmed muudatused aval-davad negatiivset mõju ka ettevõtetele, kes ei tegutse kiirlaenuturul.

    Kaubanduskoda annab ettevõtjate hääletoruna võimaluse ja tagatise, et meie sõnum kuhugi jõuab - ühiselt rääkides kostab hääl kaugemale.

    A N N E S A M L I K

    Estravel ASJuhataja

  • 14

    Abiks ettevõtjatele uute nõuetega kohanemisel 2014. aasta tõi ettevõtjatele kaasa mitmeid olulisi muudatusi. 1. juulist alustas tegevust töötamise re-gister, kuhu tööandjad pidid kandma andmed oma töötajate kohta enne nende tööle asumist. Juulist jõustus ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. Kaubanduskoja vastuseisust hoolimata jõus-tusid 2014. aasta lõpus ka mitmed olulised käibe-maksuseaduse muudatused. Detsembrist hakkasid kehtima autode käibemaksustamise uued reeglid ning 22. detsembriks pidid ettevõtjad esitama esma-kordselt käibedeklaratsiooni lisa, kui arved ületasid ühe kliendi lõikes 1000 euro piiri. Kaubanduskoda oli ettevõtjatele abiks uute nõuetega kohanemisel.

    Liikmetelt laekunud üldise iseloomuga probleemi-de põhjal tegi Kaubanduskoda aasta jooksul mit-meid ettepanekuid õigusaktide muutmiseks.

    M Õ N E D N Ä I T E D

    ettepanek Rahandusministeeriumile tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär seniselt 32 eurolt vähemalt 55 euroni

    ettepanek Sotsiaalministeeriumile, et tööandjale võiks haigusleht olla elektroonilises keskkonnas nähtav juba alates töötaja esimesest haiguspäevast

    J U R I S T I D E K O N S U L T A T -S I O O N O N J Ä T K U V A L T H I N N A T U D

    Kaubanduskoja liikmed kasutasid 2014. aastal aktiivselt meie juristide teenuseid. Juristid nõus-tasid liikmeid kõikides olulisemates valdkondades, millega ettevõtted oma igapäevategemistes kokku puutuvad.

    Kõige suuremat huvi pakkusid ettevõtjatele jätku- valt lepingutega seotud konsultatsioonid. Kauban-duskoja juristid aitasid ettevõtetel koostada eri-nevat liiki lepinguid (peamiselt müügi- ja töövõtu- lepinguid) ning viisid läbi lepingute analüüse.

    Paljud ettevõtted pöördusid Kaubanduskoja poole ka maksude, tööõiguse, riigihangete, võlaõiguse ja äriõigusega seotud küsimustega.

    M A R K O U D R A S

    Kaubanduskoda Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

    Kaubanduskojal on tugev juristide

    meeskond, kes nõustab ettevõtjaid juriidilistes 

    küsimustes.

  • 15ARBITRAAŽIKOHUS 2014. AASTAL» laekus 16 hagiavaldust. Vaidluse lõplikuks lahen- damiseks anti üle 12 hagiasja materjalid (sh 2013. aastal menetlusse võetud asjad)

    » põhiliselt on vaidluste põhjuseks ja objektiks ikka lepingud. Ehitusega seotud lepingutest ning ostu- müügi lepingutest kokku tulenes sel aastal taas ligemale kolmveerand vaidlustest 

    A R B I T R A A Ž I K O H U S

    » hagimaterjale tagastati vaid kahel korral. Mõlemal korral lõpetati menetlus seetõttu, et pooled leidsid lahenduse enne kohtumenetluse reaalset algust

    » otsuseid tehti kokku 13 (sh aastal 2013. aastal me-netlusse võetud asjad). Kuus otsust tehti rahvus- vahelistes asjades

    » viiel korral oli vähemalt üks pooltest väljastpoolt Eestit (äriühingud Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Lätist).

    Kaubanduskoja Arbitraažikohus tegutseb alalise vahekohtuna Eestis alates aastast 1992. Vastavalt Arbitraažikohtu reglemendile lahendab vahekohus eraõigussuhetest, sealhulgas ka väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi, sõltumata hagi hinnast. Vaidluseid on praktikas olnud nii hinnaga alates mõnest tuhandest eurost kuni kümnete miljoniteni. Arbitraaži- kohtu otsused jõustuvad tegemise hetkest ning on otse täidetavad rahvusvaheliselt.

    Brüsselis asuvas Euroopa kodanikuühiskonna hääle- torus − Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK) jätkas Kaubanduskoja esindajana Reet Teder. Ettevõtjate huvide esindajana kuulus Reet Teder tööandjate rühma ja osales aktiivselt kolme erineva sektsiooni töös: INT (siseturg, tarbijakait-se), ECO (makromajandus, maksupoliitika) ja TEN (transport, energia, infrastruktuur, infotehnoloogia).

    Aastale vajutasid oma pitseri Europarlamendi vali- mised ja uue Euroopa Komisjoni koosseisu moodus- tamine ning ametisseasumine. EMSK jaoks tähen- das see vähenenud komisjoni ja Parlamendi poolsete

    E U R O O P A M A J A N D U S - J A S O T S I A A L K O M I T E E

    konsultatsioonitaotluste hulka, samas suuremat tähe- lepanu Euroopa Liidu võimalikele arengusuundadele ning omaalgatuslike arvamuste hulga kasvu.

    Kuna suur osa töötajate ja kolmanda sektori esin-dajatest soovib rohkem regulatsioone, suuremat ümberjaotamist ja senisest rangemalt reguleeri-tud majandust ning ühiskonda, tuli põhitähelepanu suunata ebamõistlike keeldude ja piirangute ära-hoidmisele. Reet Teder oli ka „Euroopa tegevus- kava“ välja töötava töörühma president.

  • 16

    TÕLGIME ETTEVÕTLUST HARIDUSELE

    JA VASTUPIDI

    LOOME KOOSTÖÖD ETTEVÕTETE JA HARIDUSSÜSTEEMI VAHEL,

    EDENDADES NOORTES ETTEVÕTLIKKU MÕTTEVIISI.

  • 17

    Kaubanduskoda osaleb mitmetes hariduspoliitikat kujundavates töörühmades ja nõukogudes, esindades ning kaitstes ettevõtjate nägemusi ja seisukohti. Aasta jooksul toimusid mitmed arutelud, kus ettevõtjad ja haridusvaldkonna esindajad vahetasid mõtteid selle üle, kuidas kooliharidus seostuks rohkem tööelus vajalikuga ning mida võiks üheskoos selles vallas ära teha.

    2014. aastal jätkas Kaubanduskoda koostööd haridusmaastikul tegutsevate ettevõtlusõpet toetavate organisatsioonidega, kes on koondatud Ettevõtlusõppe Mõttekoja tegevusse. Koguti informatsiooni ettevõtlusõppe olulisemate arengute ja tegevuste kohta ning täiendati materjalidega veebikeskkonda www.ettevotlusope.ee. Haridusasutuste juhtidele ja õpetajatele tutvustati ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“ ideoloogiat ja põhimõtteid.

    Tegutsemist jätkas ettevõtjate algatusel loodud koostöövõrgustik „Unistused ellu!“, kuhu on koondunud need ettevõtted ja organisatsioonid, kes oma tegevustega panustavad laste ja noorte ettevõtliku mõtteviisi edendamisse. Võrgustiku liikmeid oli 2014. aasta lõpuks juba 171.

    H A R I D U S P O L I I T I K A

    OLULISEMAD SÜNDMUSED

    » UNICEF Eesti rahvuskomitee tunnustas ette- võtete koostöövõrgustikku „Unistused ellu!“ Sinilinnu aastapreemiaga. Nii võrgustiku tegemiste kui ka ette- võtete toetustegevuste kohta saab infot aadressiltwww.unistusedellu.ee

    » seminaril „Õppekäik ettevõttesse“ otsiti vastu-seid küsimustele, kuidas siduda koolielu paremini tööeluga ning kas haridussüsteem vastab tänastele tööturu vajadustele; seminar toimus koostöös Siht-asutusega Innove

    » koostöös algatusega „Tagasi kooli“ viidi 30 ette- võtja seas läbi uuring, mis kaardistas ettevõtete seniseid kogemused ja tulevikuvõimalused haridus- valdkonnas

    » koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga toimus ümarlaud teemal „Miks praktikute loodud õppematerjalid ei jõua koolitundi?“

    » koostöös Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga toimus seminar „Kuidas muuta loodus- ja reaalainete õppimist elulähedase- maks?“, keskendus koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamisele.

    Parem tulevik sõltub ettevõtlikest inimestest ning haridusmaailma ja tööturu tõhusast koostööst.

    L I I S I H A N S E N

    KaubanduskodaEttevõtlikkuse projektijuht

  • 18

    ET SÜNNIKS MIDAGI UUT,

    TOOME ETTEVÕTTED

    MUGAVUS-TSOONIST

    VÄLJATOETAME ÄRIVÕRGUSTIKKU,

    ÄRGITAME ETTEVÕTTEID OMAVAHEL TIHEDAMALT SUHTLEMA NING

    UUSI ÄRIVÕIMALUSI LOOMA.

  • 19

    T E E N U S E D

    ÄRIDELEGATSIOONID

    Aasta jooksul korraldas Kaubanduskoda äridele-gatsioonide osalemise mitmetel kõrgetasemelistel visiitidel:

    » Vabariigi Presidenti saatvad äridelegatsioonid riigivisiitidel Jaapanisse, Poola, Soome ja Norra

    » peaministrit saatev äridelegatsioon Saksamaale Baieri liidumaale, samuti aitasime kaasa äridele-gatsiooni korraldamisele peaministri visiidil Amee-rika Ühendriikidesse

    » välisministrit saatev äridelegatsioon Usbekistani ja Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengu- koostööküsimuste asekantslerit saatev äridelegat-sioon Brasiiliasse

    » majandus- ja kommunikatsiooniministrit saatev äridelegatsioon Indiasse

    » Tallinna linnapead saatev äridelegatsioon Vene-maale Peterburisse.

    Samuti korraldasime puidutööstuse ja toiduaine-tööstuse ettevõtjatele ärivisiidid Hiina; kontaktvisiidid Saksamaale Berliin-Brandenburgi liidumaale. Lisaks korraldasime koostöös EASiga kontaktvisiidid Bel-giasse ja Rootsi. Visiite kaasrahastati Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ja Eesti Arengukoostöö vahen- ditest. Mitmeid kordi viisime Eesti ettevõtjad Kauban-duskoja ruumides kokku välisettevõtjatega, kes tulid siia uusi äripartnereid otsima.

    MESSIINFO

    Kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee/messid on jätkuvalt võimalik leida pidevalt täiendatavat infor-matsiooni mitmesuguste rahvusvaheliste messide, konverentside ja kontaktürituste kohta, sealt leiab ka viited rahvusvaheliste messide andmebaasidele ja valitud messikeskuste kodulehtedele.

    ENTERPRISE EUROPE NETWORK

    Enterprise Europe Networki (EEN) Eesti konsortsiumi partnerina on Kaubanduskoda pakkunud Eesti ette-võtetele mitmeid rahvusvahelistumisega seotud tee-nuseid. EENi vahendusel aitasime leida 147 korral välisriikidest potentsiaalseid partnereid ja viimase kahe aasta tulemiks oli 12 välislepingu sõlmimine. Selle tulemuse poolest oli Eesti võrgustik üle-Euroo-palises võrdluses jätkuvalt esireas.

    EENi kaudu oleme vahendanud ettevõtjatele messi- ja kontaktkohtumiste infot üle maailma. Samuti ole-me pakkunud Eesti ettevõtetele võimalust osaleda Euroopa ettevõtjate ühistes äridelegatsioonides kolmandatesse riikidesse.

    VÄLISKAUBANDUS

    Kaubanduskoda andis 2014. aastal välja kokku 72 ATA Carnet kaubamärkmikku. Päritolusertifikaate väljasta-sime 16 495, mis on 1500 võrra vähem kui aastal 2013, seega oleme jõudnud tagasi 2012. aasta tasemeni.

    2014. aastal kasutati ATA kaubamärkmikke aktiiv-selt. ATA püsikasutajad on erinevad Eesti ettevõtted, kes pakuvad oma teenuseid nii töötajate kui ka töövahenditega väljaspool Euroopa Liitu. Enim on käidud Norras ja Valgevenes. Muu hulgas viidi ATA abil kohale Sotši taliolümpiamängudel osalevate Eesti võistlejate varustus ja ansambli Metsatöll Põhja-Ameerika tuuri pillid ning helitehnika.

  • 20

    MAAILMA-TASEMEL

    KONSULTAT-SIOONIDLIIKME-

    HINDADEGA

    PAKUME OMA LIIKMETELE JURIIDILIST ABI, KOOLITUSI NING MUID ÄRITEENUSEID VÄGA HEADE HINDADEGA.

  • 21

    Oleme partnerid Välisministeeriumile ja Euroopa Komisjonile väliskaubandusalastes küsimustes. Jätkuvalt on tegev Kaubanduskoja väliskaubanduse ümarlaud, kuhu on kaasatud ka liikmesettevõtete esindajaid, Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet.

    KOOLITUSED, SEMINARID, FOORUMID

    2014. aastal korraldasime üle 60 koolituse ja seminari, millel oli kokku üle tuhande osaleja.

    Muu hulgas:» külastasime uue üritustesarja „Ekspordi Akadeemia läheb külla“ raames eksportivaid ettevõtjaid

    » korraldasime sihtturuseminare ja kohtumisi Eesti suursaadikute ning majandusdiplomaatidega järg-mistel sihtturgudel: Venemaa, Poola, Läti, Leedu, Norra, Rootsi ja Suurbritannia

    » Maailmapanga, Euroopa Komisjoni ja teiste rahvus- vaheliste institutsioonide esindajad tutvustasid Eesti ettevõtjatele rahvusvahelisi ärivõimalusi

    » arengukoostöö projekti raames viisime koos Välis- ministeeriumiga läbi Aafrika-teemalise ekspordi-foorumi

    » korraldasime koos Tarbijakaitseametiga infopäevade sarja Suunanäitaja, 2014. aastal toimus Tallinnas esimest korda ka venekeelsele sihtgrupile suunatud Suunanäitaja – suure huvi tõttu lausa kaks korda

    » korraldasime koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ekspordiga seonduvaid välismessi, kontaktide loomise ja arendamise ning turu-uurin-gute koolitusi, mida kaasrahastas Euroopa Sotsiaal-fond. Seminaridest võttis osa kokku ligi 200 erineva ettevõtte juhi, ekspordi- ja müügispetsialisti

    » viisime läbi seminarid finants- ja raamatupidamis-teemadel, tööõigusest, juhatuse liikmete kohustustest

    » projekti EDECON raames toimusid ökodisaini teemalised koolitused.

    Äridelegatsioonides osaledes tuleb olla avatud uute kontaktide loomisele ja valmis kinni haarama võimalustest, mis võivad kiirelt tekkida.A R G O S A U L

    Nordic Houses OÜJuhatuse esimees

  • 22

    E S I N D U S E D

    Kaubanduskoda on lisaks peakontorile Tallinnas esindatud ka nel-jas regioonis kontoritega Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Kuressaares. Piirkondlik esindatus on oluline selleks, et võimaldada liikmetel osaleda koolitustel ja seminaridel, saada väliskaubandusdoku-mente ja muid teenuseid kiiremini ning kaugele sõitmata.

    J Õ H V I

    T A R T U

    P Ä R N U

    K U R E S S A A R E

    T A L L I N N

    V A H U R R O O S A A R

    AS Wendre Juhatuse esimees

    Lisaks riigi majanduskeskkonna ja õigusruumi kujundamisele aitavad regionaalsed esindused kohalikku ettevõtluskeskkonda soodsamaks muuta.

  • 23

    OLULISEMAD SÜNDMUSED 2014. AASTAL

    » sihtturuseminar „Kuidas olla edukas Suurbri- tannia turul“, mis sai teoks heas koostöös Suur- britannia suursaatkonna, UK Trade & Investmenti ja Briti-Eesti Kaubanduskojaga

    » Kaubanduskoja ja Nordea panga ettevõtlussemi-naril Narvas osales üle 50 ettevõtja

    » seminaridel „Ettevõtte müümine – kui palju maksab su elutöö?“ osalejad said ülevaate sellest, kuidas hin-nata müüdava ettevõtte väärtust ja leida investoreid. Seminare aitas korraldada Investment Agency OÜ

    L Ä Ä N E - J A I D A - V I R U M A A

    Kaubanduskoja Jõhvi esinduse tegevus oli 2014. aastal suunatud ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamisele ja tegevuse tule-muslikkuse parandamisele Eesti turul. Uue teemana kerkis esi-le ja äratas suurt huvi ettevõtete ostu-müügi ning ärist väljumise teema, samuti sai selgeks, et vaja on üritust, millel räägitaks Ida- Virumaa majandusest ja siinsete ettevõtete koostöövõimalustest.

    J Õ H V I E S I N D U S

    » projekti „Regions are to attract the investors“ part- nerina viis Kaubanduskoja Jõhvi esindus ellu mit-meid tegevusi, mille eesmärgiks oli luua soodsaid tingimusi uute investorite tulekuks Ida-Virumaale ning edendada piirkonna ettevõtete piiriülest koos-tööd Loode-Venemaa firmadega. Projekti toetas Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 

    » seminarid „Kuidas kaitsta ennast maksuhalduri eest?“ ja „Äriühingu juhtorganite liikmete õigused, kohustused ja vastutus“ koostöös advokaadibürooga VARUL

    » esindus väljastas 972 väliskaubandusdokumenti.

    Tulemuste saavutamine uute välisinves-teeringute toomisel Ida-Virumaale on võimalik vaid tänu tugevale koostöövõrgule, kus on eesmärgile pühendunud partnerid.

    T E E T K U U S M I K

    SA Ida-Virumaa Tööstusalade ArendusJuhatuse liige

  • 24

    OLULISEMAD SÜNDMUSED 2014. AASTAL

    » 1000euroste tehingute deklareerimist ja muuda-tusi sõiduautode käibemaksustamises puudutav koolitus osutus Tartus erakordselt populaarseks

    » koostöös Tarbijakaitseametiga viidi läbi Suuna-näitaja seminarid pretensioonide, müügigarantiide ning e-kaubanduse teemadel

    » koostöös Maksu- ja Tolliametiga valgustati Kauban-duskoja liikmeid ja regiooni ettevõtjaid küsimustes, mis tulenesid töötamise registri juurutamisest

    » esindus osales kohaliku ettevõtluse edendami-seks mõeldud töögruppide ja komisjonide töös. Muu hulgas Tartumaa ettevõtluse ümarlaua ja aren-gustrateegia „Tartu 2030“ ettevõtluse töörühma töös ning ettevõtluskonkursi Tartu parimad ettevõt-

    J Õ G E V A - , T A R T U - , P Õ L V A - , V Õ R U - J A V A L G A M A A

    Lisaks tavapärasele liikmete infopäringutele vastamisele ning nende konsulteerimisele õiguslikes ja majanduslikes küsimustes korraldas Tartu esindus 2014. aastal ka enam kui kümme prakti-list koolitust.

    T A R T U E S I N D U S

    ted 2013 žüriis. Lisaks tasub ära märkida ka töö SA Tartu Ärinõuandla nõukogus. Osaleti ka Tartu Üli-kooli Ettevõtlus- ja Innovatsioonikeskuse korralda- tava üliõpilaste äri- ja projektiideede konkursi „Kaleidoskoop“ žüriis

    » võeti osa Tartu ettevõtlusnädala raames toimunud paneeldiskussioonist, mis puudutas ettevõtlusõpet ülikoolis ja ettevõtjate rolli selles

    » Kaubanduskoja esindaja osales projekti Heritage Business juhtrühma töös

    » jätkus koostöö Läti Kaubandus-Tööstuskoja Valmiera esindusega ja Pihkva oblasti Kaubandus-Tööstus- kojaga. Oktoobris võõrustati Tartus Valmiera ette- võtjate delegatsiooni ning külastati metallitöötlemise ja aknatootmisega seotud ettevõtteid

    » esindus väljastas 749 väliskaubandusdokumenti.

  • 25

    OLULISEMAD SÜNDMUSED 2014. AASTAL

    » sihtturuseminaril „Kuidas leida ärikontakte ja olla edukas Norra turul“ osales 41 ettevõtjat

    » ettevõtjate seas populaarne seminar „Üle 1000- euroste tehingute deklareerimine ja muudatused sõiduautode käibemaksustamises“

    » 14. novembril toimus Pärnus juba üheksas majandus- teemaline pärastlõuna, mida korraldati koostöös Swedbanki Lääne-Eesti regiooniga ning kus kõnelesid peaminister Taavi Rõivas, Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik ja Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak

    » ärihommikusöögid Pärnus, kus ettevõtjatele olulis-tel teemadel võtsid sõna Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas ja Maksu- ja Tolliameti peadirek-tor Marek Helm

    » Kaubanduskoja Pärnu esinduse välja antava auhinna „Pärnumaa vastutustundlik ettevõtja“ pälvisid 2014.

    P Ä R N U - J A V I L J A N D I M A A

    Pärnu esinduse tegevus oli 2014. aastal orienteeritud Pärnu piir-konnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime kasvule. Selleks korraldati 20 koolitust-seminari, aidati kaasa ärikontaktide loomi-sele välisturgudel ja ettevõtete osalemisele välismessidel.

    P Ä R N U E S I N D U S

    aastal AQ Lasertool OÜ ja Tarmo Luhaäär. Ettevõte on olnud majanduslikult edukas pikema aja jooksul ja loonud palju hästitasustatud töökohti

    » kaheksaliikmelise Eesti ettevõtjate delegatsiooni ärivisiidid Belgiasse ja Rootsi

    » Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogus on Kaubanduskoda esindatud kolme liikmega, nõukogu esimees on Pärnu esinduse juhataja

    » läbi Kaubanduskoja Pärnu esinduse olid ettevõtjad esindatud kolme rakenduskõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise rahvusvahelises komisjonis

    » lisaks osales esindus Pärnumaa ettevõtlusnädala, ideekonkursi „Paneme kodukoha endast rääkima“, Pärnumaa täiskasvanuhariduse foorum „Õige aeg on õppida“ ja õpilasfirmade jõululaada „Pärnumaa Jõulud 2014“ korraldamises ning Pärnu maakonna arengustrateegia arendamises

    » esindus väljastas 2693 väliskaubandusdokumenti.

  • 26

    OLULISEMAD SÜNDMUSED 2014. AASTAL

    » koostöös teiste regioonidega korraldati populaar-ne koolitus „Üle 1000euroste tehingute deklareeri- mine ja muudatused sõiduautode käibemaksus- tamises”

    S A A R E - , L Ä Ä N E - J A H I I U M A A

    Saaremaa esinduse eesmärk on olnud tagada Kaubanduskoja liikmetele igapäevaste teenuste, konsultatsioonide, seminaride, koolituste, päritolusertifikaatide jm kättesaadavus.

    K U R E S S A A R E E S I N D U S

    » Kaubanduskoja esindaja osales Kuressaare Ameti- kooli nõukogu, Saaremaa Ettevõtjate liidu ja Saare maavanema juures asuva Saare maakonna Arengu- koja töös

    » esindus väljastas 348 väliskaubandusdokumenti.

    Kaubanduskojalt ootan ennekõike ettevõtjate ühishuvide esindamist. Koolituse planeerimisel on raske lähtuda üksiku ettevõtja hetke-emotsioonist, vaja on üldistust ja koolitusvajaduse kaardistust laiemal horisondil. Seni on Koja esindajad olnud meile heaks partneriks. N E E M E R A N D

    Kuressaare AmetikoolDirektor

  • 27

    KEVADBALL

    18. korda peetud meeleolukas Kaubanduskoja kevad- ball toimus 12. aprillil Tallinnas restoranis Gloria. Muu-sika eest hoolitsesid Uku Suviste ja Kristjan Kasearu, ei puudunud ka kuumad ja kirglikud tantsuetteasted ning hõrgutavad road Dimitri Demjanovi meeskonnalt.

    Traditsiooniliselt anti ka seekord ballil üle Kauban-duskoja aumärgid. Aumärk on austus-, tunnustus- või tänuavaldus, mis antakse Eesti Vabariigi või välis-riigi kodanikule eriliste teenete eest Kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasaaitamisel.

    Seekordsed aumärgi saajad olid:

    I klassi aumärk

    Peter Hunt Eriliste teenete eest Eesti majanduse ja ettevõtluse aktiivsel edendamisel läbi aktiivse ettevõtlustegevuse ja panustamise ühiskondlikku tegevusse.

    Lembit Lump Eriliste teenete eest Eesti majanduse ja ettevõtluse aktiivsel edendamisel läbi aktiivse ja järjepideva ekspordi edendamise.

    Tiit Kõuhkna Eriliste teenete eest Eesti majanduse ja ettevõtluse pikaaegsel edendamisel ning kalanduse valdkonna arendamisel.

    E T T E V Õ T J A T E S U H T L U S K A N A L

    II klassi aumärk

    Priit Rohumaa Eriliste teenete eest Eesti ettevõtluse ja eelkõige tööstussektori edendamisel ning innovatsiooni panustamisel.

    Teet Kuusmik Eriliste teenete eest Eesti ettevõtluse ja ekspordi edendamisel ning välisinvesteeringute Eestisse toomise soodustamisele kaasaaitamisel.

    III klassi aumärk

    Toomas Hansson Eriliste teenete eest Eesti majanduse ja ettevõtluse edendamisel ning pikaajalise panuse eest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja regionaalsesse esindatu-sesse.

    TENNISETURNIIR

    31. mail toimus Pärnus järjekorras juba 17. tradit-siooniline Kaubanduskoja tenniseturniir.

    Turniiri ja Kaubanduskoja rändkarika võitjateks tulid seekord Ilona Poljakova (Estonia Medical Spa) ja Sirje Peetri (Arco Vara AS), kes finaalkohtumi-ses alistasid paari Rando Lainvee (Atoy Automotive Estonia OÜ) ja Viljo Naari (Gvandron OÜ). Kolmanda koha heitluses jäid peale Aivar Kamm (Siemens OY Eesti filiaal) ja Tõnu Kull (Maru Ehitus AS).

    Lohutusturniiri võitjateks krooniti Tarmo Thomson (AS Prelvex) ja Rainer Toome (Wendre AS).

    Kaubanduskoda korraldas 2014. aastal mitmeid pikkade traditsioonidega üritusi, kus ettevõtjad said vabamas õhkkonnas kohtuda ja kontakte luua. Lisaks alustati uue traditsiooniga – Kaubanduskoja enda golfiturniiriga.

  • 28

    GOLFITURNIIR

    Kaubanduskoja esimene golfiturniir toimus 12. juunil Suuresta golfiväljakutel. Vihma ja tuult trotsis kuus vaprat liikmesettevõtte võistkonda.

    Tulemused:I koht – Directo OÜ Helen Pastarus, Kete Rosenperk, Ott Aaloe, Egon Leego ja Ats Vooglaid

    II koht – Advokaadibüroo Sirel&Partnerid Jüri Sirel, Janno Kuusk, Kalle-Kaspar Sepper, Kristo Kallas ja Kristel Valk

    III koht – Grant Thornton Rimess OÜ Margit Mõttus, Mariliis Rahkema, Maia Sokolova, Liina Ihats ja Mikk Mägi

    ÄRIHOOAJA AVAMINE

    30. augustil kogunes Eesti Vabaõhumuuseumisse ligi 2000 Kaubanduskoja liiget, koostööpartnerit ja toeta-jat koos peredega, et osaleda Kaubanduskoja tradit-sioonilisel ärihooaja avamisel.

    Lõbusal ja päikesepaistelisel päeval pakkusid põne- vaid tegevusi mitmed liikmesettevõtted. Muu hul-gas sai jälgida autolammutamise performance’it, rääkida maailmameister Heiki Nabiga autodest, õppida tulekahju kustutama, maitsta erinevaid õllesid, tutvuda giidi juhendamisel või hobukaarikust Vabaõhumuuseumiga. Põnevaid tegevusi jätkus ka lastele.

    MUUD ÜRITUSED

    » liikmete korraline üldkoosolek» traditsiooniline Kaubanduskoja juhatuse ja Eesti Vabariigi Presidendi lõuna» Kaubanduskoja 89. aastapäeva pidulik vastuvõtt » Eesti Parimad Ettevõtted 2014 pidulik auhinnagala» neli uute liikmete vastuvõtu üritust

    Kaubanduskoda tänab koostööpartnereid: Silberauto, Euronics, Saku, Estravel, Finnair, Olympic Casino, Liviko, Nordic Hotel Forum,Dermoshop, Stillabunt, restoran Gloria, Avision,Estonia Medical Spa Hotel, A. Le Coq, Kuusakoski,Taktikalise Laskmise Keskus, Suuresta Golf

    Jätkuvalt ilmusid kõik liikmeid teavitavad ning välispartneritele suunatud väljaanded:

    » 20 numbrit Kaubanduskoja häälekandjat Teataja

    » 11 numbrit venekeelset häälekandjat Vestnik

    » iganädalane e-Teataja eesti keeles, üle nädala ilmuv venekeelne e-Vestnik ning kord kuus ilmuv ingliskeelne e-News

    T R Ü K I S E D J A V Ä L J U N D I D

    » Kaubanduskoja 2013. aasta tegevusaruannet kajastav aastaraamat

    » Estonian Export Directory 2014 (EED), kus tut-vustavad ennast Eesti ettevõtted, kes soovivad oma kaupu ja teenuseid välisturgudele viia ja mujalt maailmast partnereid leida. Estonian Export Direc-tory koostööpartner on FCR Media AS.

  • 29

    E T T E V Õ T E T E K O N K U R E N T S I -V Õ I M E E D E T A B E L 2 0 1 4

    KONKURENTSIVÕIMELISIMAD 2014:

    suurettevõte EMT AS (Eesti Telekom AS)väike- ja keskettevõte Tallinna Teede ASmikroettevõte Entronik OÜ

    2014. AASTA VÕITJAD TEGEVUSALADE KAUPA:

    toiduainetööstuse ettevõte A. Le Coq AStööstus- ja energeetikaettevõte ABB ASäriteenindus- ja kinnisvaraettevõte Arealis ASturismiettevõte Estravel AShulgikaubandusettevõte Toyota Baltic ASjaekaubandusettevõte Tallinna Kaubamaja AStranspordi- ja logistikaettevõte E.R.S. ASfinantsvahendusettevõte Swedbank ASehitusettevõte Merko Ehitus AS

    side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõte EMT AS (Eesti Telekom AS)teenindusettevõte Olympic Entertainment Group ASarhitektuuri- ja projekteerimisettevõte Reaalprojekt OÜ

    Koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse konkursi Ettevõtluse Auhind parimatega kandideerisid Kon-kurentsivõime Edetabeli parimad tiitlile Aasta Et-tevõte 2014. Aasta Ettevõtte tiitli pälvis Eesti juhtiv ujuvkaide tootja Top Marine OÜ

    Aasta Ettevõtte žürisse kuulusid:

    Urmas Paet välisminister Anne Sulling väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Ardo Hansson Eesti Panga president Andres Keevallik Tallinna Tehnikaülikooli rektor Volli Kalm Tartu Ülikooli rektor Mart Ambur Kühne + Nagel ASi juhatuse liige Ettevõtluse Auhind 2013 üldvõitjaVäino Kaldoja Silberauto ASi juhatuse esimees

    Edetabelid, metoodika ja kõik konkurssi puudutav on kättesaadav ka veebilehel www.ettevotluskonkurss.ee

    Konkurentsivõime Edetabeli koostamise eesmärk on selgitada välja kõige konkurentsivõimelisemad ette- võtted, pakkuda firmadele võimalust võrrelda end teiste omasugustega ning hinnata Eesti ettevõtete edu-kust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust.

    Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabeli ajalugu ulatub aastasse 2003, mil seda pingerida hakati koos-tama Eesti Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivil. Koos Eesti Konjunktuuriinstituudiga on juba kümme aastat selgitatud välja üldist konkurentsivõime paremusjärjestust, mille tulemusena selguvad Eesti konkurentsi-võimelisimad ettevõtted. Eraldi koostatakse edetabelid valdkonniti.

  • 30

    J U H A T U S

    T O O M A S L U M A N

    Nordic Contractors ASJuhatuse esimees • Chairman of the Board

    Председатель правления

    M E E L I S M I L D E R

    Baltika ASJuhatuse esimees • Chairman of the Board

    Председатель правления

    J Ü R I K Ä O

    NG Investeeringud OÜJuhatuse esimees • Chairman of the Board

    Председатель правления

    V A L D O K A L M

    AS Eesti TelekomJuhatuse esimees

    Chairman of the Board Председатель

    правления

    T I I N A M Õ I S

    Genteel ASJuhatuse liige

    Member of the Board Член

    правления

    E N D E L P A L L A

    Harju Elekter ASNõukogu esimees

    Chairman of the Council Председатель

    совета

    F E L I K S M Ä G U S

    Nordic Hotels ASJuhatuse esimees

    Chairman of the Board Председатель

    правления

    J A A N T O O T S

    U.S Real Estate ASNõukogu esimees

    Chairman of the Council Председатель

    совета

    E N N K U N I L A

    Liviko ASNõukogu esimees

    Chairman of the Council Председатель

    совета

    E N N V E S K I M Ä G I

    Standard ASJuhatuse esimees

    Chairman of the Board Председатель

    правления

    J U H A N K O L K

    Alexela Oil ASNõukogu liige

    Member of the Council Член совета

    V Ä I N O K A L D O J A

    Silberauto ASJuhatuse esimees

    Chairman of the Board Председатель

    правления

    N E I N A R S E L I

    Estiko ASNõukogu esimees

    Chairman of the Council Председатель

    совета

    K O I T U U S

    Uuesmõisa Invest ASJuhataja Manager

    Руководитель

    G U N N A R K R A F T

    Sangar ASJuhatuse esimees

    Chairman of the Board Председатель

    правления

    B O A R D / П Р А В Л Е Н И Е

    Juhatuse esimeesPresident • Председатель правления

    Juhatuse aseesimeesVice President • Заместитель председателя

    Juhatuse aseesimees Vice President • Заместитель председателя

  • 31

    T Ö Ö T A J A D S T A F F / Р А Б О Т Н И К И

    7

    Poliitikakujundamise ja õigusosakondPolicy Formation and Legal DepartmentОтдел права и формирования политики

    13

    Teenuste osakond Department of ServicesОтдел обслуживания

    6Turundus- ja

    liikmesuhete osakondMarketing Department

    Отдел маркетинга

    6Finants- ja haldusosakond

    Accounting and AdministrationФинансовый и

    административный отдел

    38

    6Esindused

    Regional OfficesПредставительства

  • 32

    B I L A N S S / A K T I V A

    konsolideeritud (eurodes), consloidated (euros), консолидированный (в эвро) 2014 2013

    KÄIBEVARAcurrent assets / оборотное имущество

    Raha ja pangakontodcash and bank accounts / деньги и банковские счета

    1 572 367 1 527 541

    Lühiajalised finantsinvesteeringudshort-term financial investments / краткосрочные финансовые инвестиции

    697 000 672 000

    Nõuded ostjate vastutrade receivables / требования к покупателям

    80 062 73 305

    Mitmesugused nõudedvarious receivables / различные требования

    37 784 35 591

    Ettemakstud tulevaste perioodide kuludprepayments of other expenses of future periods / прочие pасходы будущих периодов

    75 949 67 625

    KÄIBEVARA KOKKUtotal current assets / оборотное имущество итого

    2 463 162 2 376 062

    PÕHIVARA fixed assets / основное имущество

    Materiaalne põhivaratangible fixed assets / материальное основное имущество

    Maa ja ehitisedland and buildings / земля и строения

    1 265 536 1 374 184

    Masinad ja seadmedmachinery and equipment / машины и оборудование

    19 680 17 982

    Muu põhivaraother fixed assets / прочее основное имущество

    5 942 10 090

    MATERIAALNE PÕHIVARA KOKKUtotal tangible fixed assets / материальное основное имущество итого

    1 291 158 1 402 256

    IMMATERIAALNE PÕHIVARAintangible fixed assets / нематериальное основное имущество

    21 243 30 166

    PÕHIVARA KOKKUtotal fixed assets / основное имущество итого

    1 312 401 1 432 422

    AKTIVA KOKKUtotal assets / актив итого

    3 775 563 3 808 484

    B A L A N C E / A S S E T S Б А Л А Н С / А К Т И В

  • 33

    B I L A N S S / P A S S I V A

    konsolideeritud (eurodes), consloidated (euros), консолидированный (в эвро) 2014 2013

    LÜHIAJALISED KOHUSTUSEDshort-term liabilities / краткосрочные обязательства

    Ostjate ettemaksedprepaid accounts / предоплаты покупателей

    234 901 236 120

    Võlad tarnijateletrade accounts payable / задолженности поставщикам

    45 116 50 025

    Mitmesugused võladvarious payables / различные задолженности

    312 772 315 682

    MaksuvõladTtax arrears / задолженности по налогам

    91 264 87 795

    Viitvõladaccruals / просроченные задолженности

    Võlad töötajateleemployee-related payables / задолженности работникам

    48 081 49 661

    Muud viitvõladother accruals / прочие просроченные задолженности

    202 792 227 424

    VIITVÕLAD KOKKUtotal accruals / просроченные задолженности итого

    250 873 277 085

    LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKUtotal current liabilities / краткосрочные обязательства итого

    934 926 966 707

    NETOVARAnet assets / нетто-имущество

    Reservfondreserve capital / резервный фонд

    95 155 95 155

    Reservidreserves / резервы

    383 470 383 470

    Eelmiste perioodide akumuleeritud tulemaccumulated return of previous periods / аккумулированные доходы за предыдущие периоды

    2 363 152 2 254 785

    Aruandeaasta tulemreturn of reporting year / доходы за отчетный год

    -1 140 108 367

    NETOVARA KOKKUtotal net assets / нетто-имущество итого

    2 840 637 2 841 777

    PASSIVA KOKKUtotal liabilities / пассив итого

    3 775 563 3 808 484

    B A L A N C E / L I A B I L I T I E S Б А Л А Н С / П А С С И В

  • 34

    T U L U D E - K U L U D E A R U A N N ES T A T E M E N T O F I N C O M E A N D E X P E N S E S О Т Ч Е Т О Д О Х О Д А Х И Р А С Х О Д А Х

    konsolideeritud (eurodes), consloidated (euros), консолидированный (в эвро) 2014 2013

    TULUDincome / доходы

    Müügitulusales revenue / доход от продаж

    759 906 747 524

    Liikme- ja sisseastumismaksudmembership and accession fees / членские и вступительные взносы

    886 077 868 785

    Muud tegevustuludother operating revenue / прочие доходы от деятельности

    244 296 422 168

    TULUD KOKKUtotal revenue / доходы итого

    1 890 279 2 038 477

    KULUDexpenses / расходы

    Mitmesugused tegevuskuludmiscellaneous operating expenses / различные расходы на деятельность

    664 414 686 170

    Tööjõu kulupersonnel expenses / расходы на рабочую силу

    1 104 546 1 123 410

    palgakuludsalaries / зарплата

    824 263 838 529

    sotsiaalmaksudsocial tax / социальный налог

    280 283 284 881

    Kulumdepreciation / износ

    133 633 135 365

    Muud tegevuskuludother operating expenses / прочие расходы на деятельность

    1296 1 259

    KULUD KOKKUtotal expenses / расходы итого

    1 903 889 1 946 204

    PÕHITEGEVUSE TULEMreturn on principal activities / доход от основной деятельности

    -13 610 92 273

    FINANTSTULUD JA -KULUDfinancial income and expenses / финансовые доходы и расходы

    Intressituludincome on interest / доходы от процентов

    12 470 16 094

    KOKKU FINANTSTULUD JA -KULUDfinancial income and expenses / финансовые доходы и расходы итого

    12 470 16 094

    ARUANDEAASTA TULEMreturn of the reporting year / доходы за отчетный год

    -1 140 108 367

    ARUANDEAASTA TULEM KOKKUtotal return of the reporting year / доходы за отчетный год итого

    -1 140 108 367

  • Y E A R B O O K 2 0 1 4

  • 36

    W E S H O U L D T H I N K H O W T O M A N A G E O N O U R O W N

    PRESIDENT TOOMAS LUMAN

    The Chamber of Commerce has always been and always will be an apolitical organisation that gives no preference to any of the political forces. As en-trepreneurs, we naturally value ideas and activities that are based on liberal views, on the wish to hold free will and creativity in high regard and not to over-regulate or increase interference of the state. Only a country where everyone is given sufficient space to decide and take responsibility can be con-sidered an active, creative and developing country.

    The state of development of our country has reached the phase where the vital principles have already been established, and the way forward would be increasing the level of detail of the regulations. However, this will lead to decreased creativity and self-determination, which in turn decreases the sense of responsibility of everyone. But freedom and responsibility, not regulating every small detail, are the factors that help us move on.

    We are living in exciting times – politicians are prom-ising new wealth, officials whose existence depends on foreign financing, are pulling the blanket as hard as they can in order not to get cold in the coming years. We can see quite clearly how the role of dif-ferent administrative activities is increasing in a sit-uation where it would be necessary to develop and support actions that would allow us to succeed inde-pendently when foreign aid runs out. We will not be much more successful through increasing the activ-ities of civil servants or creating new administrative jobs. But the risk for it to happen is, unfortunately, quite high. The salary costs of one new official are much higher than the maximum start-up support given to entrepreneurs. In the case of the latter, we demand job creation or export activities. But how

    many jobs with additional value can be created by an official whose job it is to oversee the distribution of supports?

    At the moment, I get the impression that almost everyone is talking about taxes and even more people are experts in tax policy issues. Luckily, the constitu-tion does not allow organising referendums on tax matters – and that is for a very good reason. In to-day’s Europe, tax policy is one of the few areas where Estonia can decide on its own. Making our own de-cisions means also taking responsibility, therefore the decisions need to be wise and thought through. Suggesting one or another number is pointless and rather populist if it does not involve analysis and rea-soning. No number is better than other numbers! Taking a part of knowledge from a half-empty pock-et and placing it into another pocket does not create additional wealth but increase poverty. I think that discussions over such rearranging should be re-placed with discussions over goals.

    Our country compels us to discuss how to ensure preservation of the values laid down in the pream-ble of the Constitution. Does it compel us to gener-ate more new regulations and establish as detailed codes of conduct as possible in order to manage even the most theoretical risks, or do we have more important issues to deal with in order to preserve our country? The Chamber has always called differ-ent parties to find unity in different issues. There-fore we call upon the politicians to find unity at least in two issues.

    First, how to ensure higher quality of education of the next generation everywhere in Estonia? Fur-thermore, which school network, teacher-student

  • 37

    relationships, quality of teachers and their status in the society and measures for teaching to learn best meet our expectations and possibilities? There have been plenty of analyses and researches and the next local elections are still far away. It is time to decide and make things happen.

    Secondly – what kind of country do we want and can support? What kind of country can we afford to maintain ourselves and how much are we willing to contribute. Without external help that, for now, allows us to continue rather comfortably. Children learn to spend reasonably and behave responsibly when they know that parents will not give any more money before the next month. We should use the same principle for our country. How can we man-age with what we have and without the resources we do not have? It does not matter, that many peo-ple consider it reasonable to expect someone to come and help when we have run out of resources. This is not a sustainable or responsible behaviour. Taking responsibility is what we need. Aimless mul-titasking, developing new replacement activities, realising them with great excitement, and pulling the blanket from each are not the things that help us. What would help is making our well-considered aims and goals happen. In unity. This unity is what we expect from politicians, academics, entrepre-neurs and third sector in solving issues that are difficult from the point of view of preserving our in-dependent country.

  • 38

    U N I T Y A N D P R O F E S S I O N A L I S M A R E T H E K E Y S T O S U C C E S S

    The existence and success of the Chamber of Com-merce depend on its members and the professional organisation that takes into account the interest of the members. Another key is cooperation – with other business organisations in Estonia and abroad as well as with the state institutions. When the aim is to defend the interests of our members and strive towards a better business environment, this aim must be achieved professionally, reasonably and in cooperation with other organisations that have simi- lar interests, while respecting the competing aims! The year 2014 showed that this is how maximum success is achieved.

    The Chamber continues to be the business organisa-tion with the largest number of members in Estonia. Nearly 3,200 member companies that have joined voluntarily means, on one hand, a lot of responsi-bility and challenges for the organisation, but on the other hand, also many opportunities. The large number of members with different profiles gives us the opportunity to perform our duty of watchdog in legislative drafting as well as in forming the busi-ness world. This helps maintaining a strong and ca-pable organisation, which would not be possible if we worked only out of enthusiasm or on project basis. Versatility, of the areas of activity as well as of the sizes of the companies (nearly half of the members of the Chamber are small companies) is an advan-tage if we speak about issues that concern compa-nies in general – defending the general interests of companies, which is the primary task of the Cham-ber. Tax issues, internationalisation of companies, commercial law, corruption, honest business prac-tices, developing entrepreneurial way of thinking in education are just a small part of the topics we work with daily. A wider understanding of the functioning

    of companies with different profiles is of key impor-tance when we give our opinions on these topics and if we want to achieve good results.

    Cooperation with professional organisations gives us the opportunity to solve problems that entre-preneurs face more efficiently on the state level. Although very often different organisations that rep-resent the interests of entrepreneurs are considered competitors, we must admit that in a situation where over 90% of the general aims overlap, it is more effi- cient to cooperate than to compete in order to achieve results. This applies, of course, only if the aim is achieving results and nothing else. I am glad, that during the past year we have managed to form our common position regarding the developments in accounting together with organisations that join accountants and auditors. Furthermore, we are con-tinuously cooperating with the Estonian Traders As-sociation, Food Industry Association, Banking Asso- ciation, Association of Information Technology and Telecommunication and many others. Acting together, we can be a stronger opponent and a more efficient pressure group in the society.

    The Chamber continues to be a solid partner for the state, ministries, state authorities and embassies. We have regular meetings with the Prime Minister, ministers and officials as well as ambassadors from Estonia and abroad. We are often the first business address for foreign companies in search of busi-ness partners and cooperation partner for foreign representations in discussions concerning the pro-motion of cross-border trade. These contacts and activities in different networks are our strength if we wish to offer the best options for our member companies for developing their businesses.

    DIRECTOR GENERAL MAIT PALTS

  • 39

    The Estonian Chamber of Commerce and Industry is an organisation based on voluntary membership that represents entrepreneurs with a mission to pro-mote entrepreneurship through creating an entre- preneur-friendly business environment and provi- ding practical services.

    E S T O N I A N C H A M B E R O F C O M M E R C E A N D I N D U S T R Y

    It is the most influential, oldest and largest business organisation in Estonia that has a good international reputation.

    The Chamber is an equal partner for the government in forming the economic environment in Estonia.

    M E M B E R SAs on 31 December 2014, the Chamber had 3,152 members. During the year 300 new members joined and 263 members left the Chamber.

    Distribution of Members by Areas of Activity

    Industry

    Commerce

    Construction

    Transport, information and communication

    Real estateBanking, insurance

    IT

    Hotels, restaurants, tourismAgriculture and fisheries

    Others17.8 %

    28.3 %

    6.5 %

    9.5 %

    2.3 %

    2.4 %

    1.9 %

    1.8 %

    1.6 %

    27.9 %

    15.6 %

    76.2 %

    8.2 %

    Wholesale

    Retail

    Motor vehicles and fuel

    Membership increases credibility of a company

    for cooperation partners, allows better access to information and makes

    finding new contacts much easier.

    G E R T J O S T O V

    Technopolis Ülemiste ASChairman of the Board

  • 40

    Distribution of Members by Number of Employees

    3%

    31%

    51%

    1%

    14%

    supporting members

    250 and more employees

    50-249 employees

    10-49 employees

    1-9 employees

    Distribution of Members by Regions

    lääne, saare and hiiu county

    harju, rapla and järva county

    jõgeva, tartu, põlva, võru and valga county

    ida- and lääne-viru county

    pärnu and viljandi county

    17 %

    5 %

    6 %3 %

    12 %

    tallinn

    57 %

    The Chamber as the voice of entrepreneurs ensures that our message gets across – our voice is louder together.

    A N N E S A M L I K

    Estravel ASDirector

  • 41

    R E P R E S E N T I N G M E M B E R S I N P O L I C Y F O R M A T I O N

    In 2014, the Chamber submitted in total 140 different opinions and positions regarding various legislations or regulations to the ministries, the Parliament and other institutions. Additionally, the representatives of the Chamber participated daily in different legislative drafting working groups.

    Petition of Entrepreneurs to the Riigikogu The Chamber and entrepreneurs made a proposal to the Riigikogu to amend the law so that entre- preneurs would have at least 6 months to adjust to changes in tax regulations and ensure better fore-seeability in the tax environment. The petition was signed by 1,300 entrepreneurs. The amendment of the law made on the basis of the petition was passed on 19 February 2015.

    Disclosure of Taxes Paid to the State As a result of a proposal made by the Chamber, the Tax and Customs Board discloses on its website the total sum of state taxes paid by companies and orga- nisations and separately the total sum of labour taxes paid. The aim of the disclosure is to achieve a more transparent tax environment and highlight the contri- bution of businesses into the state revenues.

    Developing the New Commercial Code The Ministry of Justice is considering analysing the entire company law and creating a new Commercial Code. The Chamber has told the Ministry that we do not think creating a new Commercial Code is neces-sary, because the current Code is functioning well.

    Disclosure of the List of Persons Who Owe Arrears Since 1 June 2014, the Tax and Customs Board dis-

    closes on its website the list of legal entities who owe arrears. Based on the proposal by the Cham-ber, the list features all persons whose arrears are at least 1,000 euros. Initially, the Tax Board wanted to draw the list up of persons whose debt is at least 10 euros.

    Preparing the New Public Procurements Act The Chamber participated actively in the develop-ment of the new Public Procurements Act. The aim of the new Act is to ensure a transparent system of public procurements that is not excessively bureaucratic.

    Developments in Accounting The Ministry of Finance is planning to develop a new Accounting Act and make several important changes in the Auditing Act. The Chamber has made sure that the changes are entrepreneur-friendly.

    Changes in the Instant Loans Market In 2014, the ministries developed several draft acts with the aim of rearranging the instant loans market. The Chamber supported the aim, but did not approve all the proposed solutions, because several changes have a negative impact on companies who do not operate on the instant loans market.

    The members of the Chamber actively used the services of our legal specialists. Entrepreneurs were most interested in consultations related to contracts. The lawyers of the Chamber helped entrepreneurs in drawing up contracts and analysed different types of contracts.

    L E G A L C O N S U L T A T I O N S

  • 42

    C O U R T O F A R B I T R A T I O N

    The Chamber participates in various working groups and councils involved in the formation of educational policy, representing and protecting the positions and visions of entrepreneurs. During the year, there were several discussions where entre-preneurs and representatives of the field of educa-tion discussed how could school education be more related to what is needed in work life and what could be done in this field.

    IN 2014, THE COURT OF ARBITRATION

    » received 16 statements of claim, materials of in total 12 actions were given to arbitration for the final settlement of disputes

    » returned the materials of actions in two cases, in both cases the parties found a solution before the legal proceedings could start

    » made rulings in 13 cases, in six cases the rulings were made in international cases

    » had five cases in which at least one of the parties was from outside Estonia (companies from Finland, Sweden, Russia and Latvia)

    » processed disputes regarding mainly contracts

    E U R O P E A N E C O N O M I C A N D S O C I A L C O M M I T T E E

    Reet Teder continued as the representative of the Chamber in the consultative body established with the European Union treaties, the European Economic and Social Committee (EESC). As a representative of the interests of entrepreneurs, Reet Teder participated in the employer’s committee and its three sections: INT (internal market, consumer protection), ECO (macro-economy, tax policy) and TEN (transport, energy, infrastructure).

    E D U C A T I O N P O L I C Y

    The Estonian National Committee for UNICEF awarded the Unistused ellu! network of compa-nies coordinated by the Chamber with the Bluebird annual award given to organisations or per-sons who have done something for the children. Information on the activities of the network as well as support activities of companies is available at www.unistusedellu.ee

  • 43

    BUSINESS DELEGATIONS

    During the year, the Chamber organised participation of business delegations in several high level visits:

    » business delegations accompanying the President of the Republic during state visits to Japan, Poland, Finland and Norway

    » business delegation accompanying the Prime Minister during the visit to Bavaria, Germany; the Chamber also contributed to organising the busi-ness delegation accompanying the Prime Minister during his visit to the USA

    » business delegation accompanying the Foreign Minister to Uzbekistan and business delegation accompanying the Undersecretary for External Eco- nomic Policy and Development Cooperation Affairs of the Ministry of Foreign Affairs during the visit to Brazil

    » business delegation accompanying the Minister of Economic Affairs and Communication during the visit to India

    » business delegation accompanying the mayor of Tallinn to St. Petersburg, Russia

    The Chamber additionally organised business visits of wood and food industry entrepreneurs to Chi-na; contact visits to the Berlin-Brandenburg area in Germany, Belgium and Sweden, which were carried out in cooperation with Enterprise Estonia and which were co-financed from the European Union Regional Development Fund and from the Estonian Development Cooperation funds.

    S E R V I C E S

    ENTERPRISE EUROPE NETWORK SERVICES

    As a partner of the Enterprise Europe Network, the Chamber of Commerce offers many services re-lated to internationalisation. Through the Network the Chamber found potential partners for Estoni-an companies from foreign countries in 147 cases. These results make Estonia the leading country in the Network.

    Through the Network, the Chamber has also pro-vided information on exhibitions and B2B meetings taking place in the world. Furthermore, the Cham-ber has provided Estonian companies with the op-portunity to participate in the joint business delega-tions of European entrepreneurs to third countries.

    FOREIGN TRADE

    In 2014, the Chamber issued in total 72 ATA Carnets and 16,495 certificates of origin.

    The Chamber continues to be a partner for the Min-istry of Foreign Affairs and European Commission in foreign trade issues. The foreign trade round table working at the Chamber functions with the partici-pation of its member companies.

    TRAININGS, SEMINARS, FORUMS

    In 2014, the Chamber organised over 60 trainings and seminars with more than a thousand partici-pants. The most important topics to be highlighted were exports, target markets, consumer protec-tion, finances and accounting.

  • 44

    L Ä Ä N E A N D I D A - V I R U C O U N T Y

    In 2014, the activities of the Jõhvi Office were aimed at increasing exporting capacities of the companies and improving their results at the local market. New topics highlighted this year included purchase and sale of companies and doing business in Ida-Virumaa as well as cooperation opportunities for the companies of the region.

    J Õ H V I O F F I C E

    HIGHLIGHTS IN 2014

    » Target market seminar How to Succeed in the UK

    » Business seminar of the Chamber and Nordean Bank in Narva

    » Project Regions Are to Attract the Investors

    » Seminar Selling a Company – How Much Does Your Life Work Cost

    » Seminars Protecting Against the Tax Administrator and Rights, Obligations and Liability of the Members of the Managing Bodies of Companies

    » Jõhvi Office issued 972 foreign trade documents

    Achieving results in bringing new investments to Ida-Virumaa is possible only thanks to strong networks with committed partners such as the Chamber.

    T E E T K U U S M I K

    Ida-Virumaa Industrial Areas DevelopmentMember of the Board

  • 45

    HIGHLIGHTS IN 2014

    » Training Declaring of Transactions Over €1,000 and VAT Changes for Passenger Vehicles

    » Suunanäitaja information days in cooperation with the Consumer Protection Board

    » Trainings regarding the employment register

    » Entrepreneurship education panel discussion during Tartu Entrepreneurship Week

    J Õ G E V A , T A R T U , P Õ L V A , V Õ R U A N D V A L G A C O U N T Y

    In addition to the regular activities concerning information queries from members and providing them with consultations in legal and economic issues, the Tartu Office organised more than 10 practical trainings in 2014.

    T A R T U O F F I C E

    » Participating in the work of working groups and committees aimed at promoting local entrepre-neurship

    » Cooperation with the Valmiera Office of the Latvian Chamber of Commerce and Industry and Pskov Oblast Chamber of Commerce

    » Participating in the work of the lead group of the project Heritage Business

    » Tartu Office issued 749 foreign trade documents

    Business exists also outside Tallinn. Therefore it is important that an organisation founded by and working for entrepreneurs would also be represented in the regions.

    T O O M A S H A N S S O N

    Estonian Chamber of Commerce and IndustryHead of the Tartu Office

  • 46

    HIGHLIGHTS IN 2014

    » Target market seminar How to Find Business Contacts and Succeed in Norway

    » Ninth business afternoon with Prime Minister Taavi Rõivas, Swedbank’s Head of Corporate Banking Heiki Raadik and President of the Estonian Football Association Aivar Pohlak

    P Ä R N U A N D V I L J A N D I C O U N T Y

    In 2014, the activities of the Pärnu Office were aimed at improving competitiveness of the companies of the region. For that purpose 20 seminars and trainings were organised, establishing business contacts abroad and participating in international exhibitions was facilitated.

    P Ä R N U O F F I C E

    » Training Declaring of Transactions Over €1,000 and VAT Changes for Passenger Vehicles

    » Two business mornings – with Head of the Parlia- ment’s Economic Committee Kaja Kallas and Director General of the Tax and Customs Board Marek Helm

    » Two business visits – to Belgium and Sweden

    » Pärnu Office issued 2,693 foreign trade documents

    V A H U R R O O S A A R

    AS Wendre Chairman of the Board

    In addition to contributing to the formation of business and legal environment of Estonia, regional offices contribute to improving the business environment on the local level.

  • 47

    HIGHLIGHTS IN 2014

    » Training Declaring of Transactions Over € 1,000 and VAT Changes for Passenger Vehicles

    » The representative of the Office participated in the work the Council of Kuressaare Vocational School,

    S A A R E , L Ä Ä N E A N D H I I U C O U N T Y

    The aim of the Kuressaare Office has always been ensuring easy availability of daily services, consultations, seminars, trainings, foreign trade documents etc. for the members of the Chamber of Commerce.

    K U R E S S A A R E O F F I C E

    Association of Entrepreneurs of Saaremaa and Saare County Development Chamber established at the Saare County Governor

    » Kuressaare Office issued 348 foreign trade documents

    What I expect from the Chamber is representing the common interests of entrepreneurs. It is difficult to rely on the emotions of one entrepreneur, we need to generalise and plan training needs in longer perspective. So far the Chamber has been a good partner for us.

    N E E M E R A N D

    Kuressaare Regional Training CentreDirector

  • 48

    C O M M U N I C A T I O N C H A N N E L F O R E N T R E P R E N E U R S

    SPRING BALL

    The 17th Spring Ball of the Estonian Chamber of Commerce and Industry took place in restaurant Gloria on 12 April.

    Traditionally, the Chamber awarded its medals of honour at the Ball.

    Medals of Honour of the First Class

    Peter Hunt for special services in active promotion of Estonian economy and entrepreneurship through active en-trepreneurship activities and contribution into ac-tivities in the society

    Lembit Lump for special services in active promotion of Estonian economy and entrepreneurship through active and continuous facilitating of export

    Tiit Kõuhkna for special services in long-term promotion of Estonian economy and entrepreneurship and contribution to the fisheries sector

    Medals of Honour of the Second Class

    Priit Rohumaa for special services in promoting entrepreneurship in Estonia and contributions to the industrial sector and innovation

    Teet Kuusmik for special services in promoting Estonian entre-preneurship and export, and facilitating the bring-ing of foreign investments to Estonia

    Medals of Honour of the Third Class

    Toomas Hansson for special services in promoting Estonian entre-preneurship and economy and for his long-term contribution into the regional representation of the Estonian Chamber of Commerce and Industry

    TENNIS TOURNAMENT

    The 18th traditional Tennis Tournament of the Chamber of Commerce took place in Pärnu.

    The winners of the Tournament were Ilona Poljakova (Estonia Medical Spa) and Sirje Peetri (Arco Vara AS) who defeated Rando Lainvee (Atoy Automotive Estonia OÜ) and Viljo Naari (Gvandron OÜ) in the final match. Aivar Kamm (Siemens OY Eesti filiaal) and Tõnu Kull (Maru Ehitus AS) came third.

    Winners of the consolation rounds of the tourna-ment were Tarmo Thomson (AS Prelvex) and Rain-er Toome (Wendre AS).

    GOLF TOURNAMENT

    The first Golf Tournament of the Chamber took place at the Suuresta Golf Centre on 12 June.

    Results:First place – Directo OÜ Helen Pastarus, Kete Rosenperk, Ott Aaloe, Egon Leego and Ats Vooglaid

    Second place – Law Firm Sirel&Partnerid Jüri Sirel, Janno Kuusk, Kalle-Kaspar Sepper, Kristo Kallas and Kristel Valk

  • 49

    Third place – Grant Thornton Rimess OÜ Margit Mõttus, Mariliis Rahkema, Maia Sokolova, Liina Ihats and Mikk Mägi

    OPENING OF THE BUSINESS SEASON

    On 30 August, nearly 2,000 members, cooperation partners and supporters of the Chamber with their families came together at the Estonian Open Air Museum. The fun and sunny day offered many ex-citing activities for adults as well as children.

    OTHER EVENTS

    » Regular general meeting of the Chamber» Traditional lunch of the board of the Chamber and Industry and the President of the Republic

    » Reception for the 89th Anniversary of the Chamber » Award Ceremony for the Top Estonian Enterprises 2014» Four receptions for new members

    The Chamber of Commerce would like to thank its cooperation partners: Silberauto, Euronics, Saku, Estravel, Finnair, Olympic Casino, Liviko, Nordic Hotel Forum, Dermoshop, Stillabunt, restaurant Gloria, Avision, Estonia Medical Spa Hotel, A. Le Coq, Kuusakoski, Taktikalise Laskmise Keskus, Suuresta Golf

    In 2014 the Chamber published:» 20 issues of the magazine Teataja in Estonian» 11 issues of the magazine Vestnik in Russian» newsletters in Estonian, Russian and English» Yearbook 2013 – and overview of the activities of the Chamber » Estonian Export Directory 2014

    P U B L I C A T I O N S

  • 50

    The aim of the Estonian Companies’ Competitiveness Ranking is to establish the most competitive enter-prises, provide them the opportunity to compare themselves against others and assess success, results and sustainability of Estonian companies.

    E S T O N I A N C O M P A N I E S ’ C O M P E T I T I V E N E S S R A N K I N G 2 0 1 4

    WINNERS:

    The Most Competitive Large Company EMT AS (Eesti Telekom AS)The Most Competitive Small and Medium-sized Company Tallinna Teede AS The Most Competitive Micro Company Entronik OÜ

    THE MOST COMPETITIVE COMPANIES BY AREAS OF ACTIVITY:

    A. Le Coq AS in food industryABB AS in industry and energyArealis AS in business service and real estateEstravel AS in tourismToyota Baltic AS in wholesale

    Tallinna Kaubamaja AS in retailE.R.S. AS in transport and logisticsSwedbank AS in financial brokerageMerko Ehitus AS in constructionEMT AS (Eesti Telekom AS) in communications and ITOlympic Entertainment Group AS in serviceReaalprojekt OÜ in architecture and project design

    The best of the Estonian Companies’ Competitive-ness Ranking competed together with the best of the Entrepreneurship Award organised by Enter-prise Estonia to the title Company of the Year 2014. The title was won by Top Marine OÜ.

    The rankings, methodology and information about the competition is available at www.ettevotluskonkurss.ee

  • E Ж E Г O Д H И K2 0 1 4

  • 52

    Торговая палата была и останется в дальнейшем неполитической организацией и не имеет жела-ния отдавать предпочтение той или иной поли-тической силе. Как предприниматели, мы, безу- словно, ценим идеи и деятельность, основанную на либеральном мировоззрении, на желании повы- сить ценность свободной воли и творческих спо-собностей, а не на том, чтобы как можно боль-ше регулировать или повышать вмешательство государства в предпринимательство или органи-зацию предпринимательской деятельности.

    Активным, творческим и развивающимся может быть только такое государство, в котором каждо-му предоставлено достаточное пространство для принятия решений и несения ответственности. К сожалению, к настоящему моменту развитие нашей государственности достигло той фазы, когда необходимые для жизни принципы были достаточно точно записаны еще некоторое время назад, и далее можно лишь расширять деталь-ность регуляций. Все это неизбежно приводит к уменьшению творческих способностей и само-определения, что, в свою очередь, снижает от-ветственность каждого члена общества. Однако необходимо подчеркнуть, что именно свобода и ответственность являются теми факторами, кото-рые помогают нам двигаться вперед, а не то, с какой степенью точности мы способны все отре-гулировать.

    Мы вновь переживаем весьма интересный пе-риод времени, наблюдая за весьма активными и суетливыми метаниями: политики обещают новые богатства, а чиновники, чье существова-ние зависит от внешних инвестиций, изо всех сил тянут одеяло на себя, чтобы в последующие годы «не дать себе замерзнуть». Достаточно явно чувствуется возрастание роли различных адми-

    нистративных шагов в ситуации, когда следовало бы обдумать и поддержать именно те действия, которые позволили бы нам и после окончания внешней помощи продолжить уже самостоятель-ное успешное развитие.

    Мы, безусловно, не сможем стать значитель-но более успешными посредством расширения сфер деятельности чиновников или создания новых рабочих мест для занимающихся адми-нистрированием работников. Однако существует реальная опасность того, что события будут раз-виваться именно в этом направлении. Расходы на зарплату одного нового чиновника, к сожа-лению, значительно выше, чем, например, пре-доставляемая предпринимателям максимальная ставка стартовой субсидии. Если в последнем случае требуется также и создание рабочих мест или наличие экспортной деятельности, то сколь-ко же производящих прибавочную стоимость рабочих мест способен создать один чиновник, контролирующий распределение субсидий?

    Сегодня порой создается впечатление, что о на-логах говорят все, и в налоговой политике счи-тает себя сведущим еще большее количество людей. К счастью, конституция не разрешает ставить на всенародное голосование связанные с налогами вопросы, и для этого имеются впол-не определенные основания. Налоговая поли-тика в современной Европе является одной из тех немногих сфер, в которых мы в Эстонии еще можем сами принимать какие-то решения. Са-мостоятельное принятие решений означает так-же ответственность, кроме того, этот шаг требу-ет мудрости и продуманности. Предложение тех или иных цифр совершенно бессмысленно, и оно свидетельствует, скорее, о популизме, если не сопровождается анализом и обоснованием не-

    Н А М СТО И Т П ОД У М АТ Ь О ТО М , К А К С П РА В И Т Ь С Я Б Е З В Н Е Ш Н Е Й П О М О Щ И

    ТООМАС ЛУМАНПРЕДСЕДАТЕЛЬ ПРАВЛЕНИЯ ТОРГОВОЙ ПАЛАТЫ

  • 53

    обходимости целей. Одна цифра ничуть не луч-ше другой! Перекладывание части приобретен-ной мудрости из полупустого кармана в другой карман не создает дополнительного богатства, а лишь увеличивает бедность. Думаю, обсужде-ние подобного перекладывания следовало бы заменить рассмотрением конкретных целей. Ка-кие тенденции мы желали бы изменить, и каким мог бы быть результат, например, в десятилетней перспективе? Когда цель определена, то можно обсудить и способ ее достижения. В противном случае, похоже, вся энергия уйдет на бесцельные метания в разные стороны.

    Выше я уже упоминал конституцию, и хотелось бы сделать это еще раз. Рекомендую непременно ознакомиться с конституцией также и всем по-литикам – как имеющим уже значительный стаж, так и только еще набирающим опыт молодым л�