Muudame koos tööelu paremaks!

OHTLIKUD KEMIKAALIDTÖÖKESKKONNAS

Autor: Silja Soon

Toimetaja: Evelin Kivimaa

Keel ja korrektuur: Liina Smolin

Fotod: Sotsiaalministeerium, fotograaf Virginia Kullasepp; Shutterstock

Ristsõna ja nuputamisülesanne: ristsõnaajakiri Ristik (Ajakirjade Kirjastus)

Kujundus ja trükk: trükikoda Koit

© Tööinspektsioon, 2013

ISBN 978-9949-9462-5-9 (trükis)ISBN 978-9949-9462-6-6 (epub)ISBN 978-9949-9462-7-3 (pdf)

�

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................. 2

1. Mis on ohtlik kemikaal? ........................................................................................................ 4

2. Kemikaali mõju inimesele .................................................................................................... 5

Inimesest endast tingitud subjektiivsed tegurid ........................................................... 5

Organismi sattunud kemikaali üldtoime võimalikud avaldumisvormid ................... 6

Kemikaali toime ajaline kulg ............................................................................................... 7

3. Kemikaalide sattumine organismi .................................................................................... 8

4. Ohtlike kemikaalide märgistamine .................................................................................. 10

Ohupiktogrammid ............................................................................................................... 10

Ohulaused ja hoiatuslaused .............................................................................................. 12

5. Ohtliku kemikaali ohutu käitlemine ................................................................................. 13

Ohutuskaart ........................................................................................................................... 13

6. Töötajate ohutuse tagamine ............................................................................................. 15

Üldised ennetuspõhimõtted ............................................................................................. 15

7. Töötajate tervisekontroll .................................................................................................... 17

8. Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemine ................................... 18

Kantserogeensete kemikaalide jaotus ............................................................................ 18

Mutageensete kemikaalide jaotus ................................................................................... 18

Kantserogeenide ja mutageenide kasutamisest teatamine ...................................... 19

9. Asbestitööd ........................................................................................................................... 20

10. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamine .................................................................. 21

Lisa 1. Pane pea tööle .............................................................................................................. 22

Lisa 2. Õigusaktid, mida on vaja teada kemikaalidega töötamisel .............................. 24

�

SissejuhatusLapsepõlvest saati on meile räägitud, et pärast seenelkäiku tuleb pesta käsi, sest kõik seened ei ole toorelt söödavad. Samas kipume unustama, et pärast kemikaa-lidega kokkupuudet peab samuti pesema käsi, aga ka nägu. Kas pole imelik, et tööandjale kui täiskasvanud inimesele tuleb põhjendada, miks ta peab tagama töö-tajatele kätepesu võimaluse. „Kus see nõudmine kirjas on?“ küsitakse seepeale. Kas siis see, mis pole otsesõnu keelatud, on lubatud? Või siis on töötaja imestunud, et ta peab pärast detailipesu kemikaalivannis ilmtingimata oma käed korralikult üle loputama.

Meid ümbritsevas keskkonnas, loomulikult ka töökeskkonnas, kohtab ohtlikku mõt-teviisi, mis võib varem või hiljem kurjasti kätte maksta. Nimelt on paljudel inimestel ohust üsna lihtsustatud arusaam – ohtu kujutab vaid see, mida on võimalik näha ja käega katsuda. Sellisest väärarusaamast lähtudes saaks siis töökeskkonnas juhtuda vaid tööõnnetused: olemas on ohtlik töövahend või töö, see reaalne oht realisee-rub õnnetusena ja inimene saab viga. Kuid ohte, mida palja silmaga ei näe ja mille mõju ei ilmne kohe, vaid viivitusega, justkui polekski olemas.

Mõningate kemikaalide mõjust ollakse küll rohkem kuulnud. Tõenäoliselt mäleta-vad kõik keskealised ja vanemad inimesed hirmu selle ees, et kraadiklaas läheb kodus katki ja elavhõbe satub põrandaprao vahele, sest nii võis saada elavhõbe-damürgituse. Küll aga ei teatud seda, et nõukogude perioodil oli maalrivärvidesse lisatud toksilist pliid (ilmselt värvide vastupidavuse suurendamiseks), millest mürgi-semad on ainult kaadmium ja elavhõbe. Nii võiski maalrina töötav inimene toona otsida koos arstiga oma tervisehäirete põhjusi, mis pahatihti leidmata jäidki. Küllap olid arstide teadmised toksikoloogiast veidi kaootilised ning harvu ja ebatüüpilisi mürgistusjuhtumeid ei tuntud lihtsalt ära.

Meenub aastatetagune loeng hematoloogiast (teadus verehaigustest ja nende ravist), kus õppejõud tutvustas järjekordset haigusjuhtu. Ühes sovhoosis töötav kahekümnendates eluaastates noormees sai ülesandeks kühveldada käsitsi mingi hunnik teise kohta. Loomulikult tegi ta seda ilma kaitsevahenditeta. Kuidas võikski väikest roosat graanulihunnikut ohtlikuks pidada?! Kolm kuud hiljem hospitaliseeriti kehva enesetundega noormees haigla sisehaiguste osakonda ja uuringutel leiti tal äärmiselt halb verepilt: patsiendil puudusid praktiliselt kõik punased verelibled. Arstid jõudsid küll veel jälile haiguse põhjusele – selgus, et noormees oli kühvel-danud mürgist taimekaitsevahendit – ent selleks ajaks oli juba liiga hilja. Noormees lahkus manalateele.

Paraku peab tunnistama, et vaatamata inimeste teadlikkuse kasvule ja ühiskonna arengule, ei ole veel praegugi hõiskamiseks põhjust. Mu kolleeg nägi kutsehari-

�

dusasutuses, kuidas noored ehitaja- ja maalrihakatised tegid õppejõu juhatusel paljakäsi tööd, kasutades white spirit’it. See süütuna näiv läbipaistev vedelik, mida sageli värvide vedeldamiseks ja pintslite puhastamiseks kasutatakse, on aga ohu-tuskaardi andmetel tuleohtlik ning allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav.

Kolleeg küsis, kus on hingamisteede kaitsevahendid ja kindad ning miks töötatakse ohtlike kemikaalidega ilma tervist kaitsmata? Õppejõu vastus oli üllatav: „See pole ju kemikaal, see on white spirit!“

Silja Soon

Keskkonnale ohutu värv ei pruugi olla veel tervisele ohutu.

�

�. Mis on ohtlik kemikaal?Ohtlik on selline kemikaal, mis oma omaduste tõttu kahjustab keskkonda, tervist või vara, selgitab kemikaaliseaduse § 5 lõige 1. Rõhutagem, et olulised on aine omadused, mitte kogus. Nii ei saa lugeda parketile voolanud ja niimoodi seda kah-justanud vett ohtlikuks kemikaaliks, sest parketti ei rikkunud mitte vee omadused, vaid selle kogus.

Kemikaaliseadus toob veel ära ka niisugused olulised mõisted nagu kemikaali käit-lemine ja kemikaali turustamine.

Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoid-mine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.

Kemikaali turustamine on tegevus, millega kemikaal tehakse tasu eest või tasuta kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks kolmandate isikute poolt. Kemikaali turustamiseks loetakse ka kemikaali importi Euroopa Liidu territooriumi-le.

Mistahes kemikaal, olgu see siis rohkem või vähem ohtlik, peab olema pakendatud originaaltaarasse või taarasse, mis on märgistatud nii, et teave pakendis oleva sisu kohta oleks üheselt arusaadav ja mõistetav. Kemikaale ei tohi mitte mingil tingimu-sel ümber villida toiduainete taarasse!

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1272/2008 16. detsembrist 2008 käsit-leb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (C – Classifica-tion, L – Labelling, P – Packaging, edaspidi CLP-määrus). Selle määruse artikkel 17 sätestab täpsed nõuded, kuidas peab pakend olema märgistatud.

Mis on selle pakendi juures valesti?

Isopropanool on villitud purki, millelt on originaalsilt maha võtmata ja pakendi märgistamise nõudeid ei ole täidetud.

Beebitoidu purgis olev isopropanool on tuleohtlik kemikaal, mis põhjustab nii silmade kui ka nahaärritust. Lisaks on isopropanool alla neelates toksiline ja selle aurud võivad tekitada unisust ning peapööritust.

Iga kemikaal on mürk, kõik sõltub vaid kontsentratsioonist.Paracelsus (1493–1541)

�

�. Kemikaali mõju inimeseleMistahes kemikaal mõjutab inimese organismi. Mõju võib olla rohkemal või vähe-mal määral kahjulik, sõltuvalt mitmetest asjaoludest, mis on tingitud kas kemikaa-list, mitme kemikaali koosmõjust, inimesest endast, aga ka keskkonnast, kus inime-ne viibib jne.

Inimesest endast tingitud subjektiivsed tegurid

• Vanus. Ravimi infolehel on alati kirjas, kas seda tohib anda alla 12-aastastele lastele, missugune on suurim lubatud annus sõltu-valt vanusest jne. Kuid kemikaalide puhul ei ole mingeid kindlaid reegleid – noorus võib teinekord olla soodne tegur, vahel on aga eeliseks hoopiski eakus. Vananedes inimese ainevahetuse aktiivsus väheneb, kiireim on see noortel täiskasvanutel. See, kas kiire ainevahetus tuleb mürgistuse korral kasuks või kahjuks, sõltub aga konk-reetsest kemikaalist: organismi kuhjuma kippuvad ained ohustavad rohkem eakaid, samas on ained, mille mingi laguprodukt on algsest ainest mürgisem (nt metanool), ohtlikumad kiire ainevahetusega noortele täiskasvanutele.

Elu jooksul saadud kahjustused, olgu siis mürgistused või mõned põetud/põetavad haigused, võivad muuta organismi toksilis-te ainete mõjule vastuvõtlikumaks. Eaka-mad inimesed tarvitavad tõenäolisemalt ja suuremal hulgal ravimeid, mis võivad koos täiendavate keemiliste ühenditega anda kõrvalreaktsioone. Lisaks sellele koor-mavad ravimid niigi organismi ning ka ravitava haiguse mõju organismile on kõike muud kui tugevdav.

• Sugu. Kemikaalide erinev mõju meestele ja naistele on tingitud eri sugupoolte füüsilistest omadustest – mehed on tavaliselt suuremat kasvu ja nende lihas-mass on suurem, naistel on seevastu vähem lihasmassi ja rohkem rasvkudet.

• Etniline rühm. Indiaanlastest rääkivates raamatutes ja filmides on tihtipeale teemaks, et punanahad taluvad väga kehvasti alkoholi, mistõttu valgetel (ta-valiselt negatiivsed tegelased) oli neid väga lihtne purju joota ja siis sundida oma maid loovutama või nad koguni tappa. Põhjus, miks indiaanlased alkoholi halvasti taluvad, tuleneb nende organismist – nimelt on nende kehas väga vähe ensüümi nimega alkoholi dehüdrogenaas, mis vastutab alkoholi lõhustamise eest organismis. Ilma selleta on tulemuseks tugevad mürgistusnähud ning al-koholismi kiirem väljakujunemine.

�

• Endokriinne seisund. Meie sisesekretsiooninäärmete töö või selle seisund määrab samuti organismi vastupidavuse erinevate kemikaalide toimele. Näiteks vastutab kilpnääre ka ainevahetuse toimimise ja selle kiiruse eest. Kilpnäärme talitushäired võivad muuta meid kemikaalide toimele vastuvõtlikumaks.

• Toitumus. Organismi vastupanuvõime sõltub paljuski meie toitumisest ja selle tervislikkusest.

• Väsimus. Organismi jõuvarude ammendumine nõrgestab kogu meie keha. Kurnatud inimene muutub mistahes kahjulikule tegurile vastuvõtlikumaks.

• Biorütmid. Need kajastavad meie füüsilist, emotsionaalset ja intellektuaalset vormi (emotsionaalne, intellektuaalne ja füüsiline biorütmitsükkel). Biorütmid mõjutavad rohkemal või vähemal määral kõiki inimesi. Kõige kriitilisem on aeg, mil biorütmide tsükkel vahetab suunda, st on kas maksimum- või miinimum-punktis.

• Pärilikkus. Looduses esineb üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad kehaehituselt ja selle talitluselt oma vanematega. Samamoo-di võivad nad sarnaselt reageerida erinevate tegurite toimele. Näiteks suit-setamise seos kopsuvähiga – kui vanem suitsetab ning saab kopsuvähi, siis on tema suitsetajast järglasel samuti suur tõenäosus kopsuvähki haigestuda.

• Põetud haigused. Iga haigestumine võib muuta organismi nõrgemaks ja selle vastupanusüsteemid ei toimi enam piisava tõhususega või siis reageerib or-ganism seetõttu väljast tulevale ärritile (kemikaal) hoopis ägedamalt. Näiteks astmahaige kokkupuude ärritavate kemikaalidega võib lõppeda astmahooga.

Kemikaali toimet mõjutavad objektiivsed tegurid on töö iseloom, töökeskkon-na teised ohutegurid, toimeaine struktuur, kemikaali kogus, aine füüsikalised ja keemilised omadused, selle toimeviis ja iseloom, kemikaaliga kokkupuute kestus, selle eelmise annuse suurus ja teiste ainete mõju.

Kemikaali toimetest inimorganismile eristatakse üldtoimet ja lokaalset toimet, viimase puhul toimub mõju avaldamine mingi kehapiirkonna ulatuses, näiteks naha pinnal.

Organismi sattunud kemikaali üldtoime võimalikud avaldumis-vormid

• Toksiline: mürgistuste põhjustamine. Näiteks plii ja selle ioonsed ühendid on toksilised, avaldades nii neurotoksilist (närvidele) kui ka nefrotoksilist (neeru-dele) mõju.

• Düstroofiline: selle tulemuseks on ainevahetushäire (toitumishäire), mis põh-justab mõne koe, elundi või kogu organismi toitumise puudulikkust. Düstroo-fiad tekivad rakkude ultrastruktuuri kahjustuste järel. Näiteks maksarakkude rasvdüstroofia on põhjustatud alkoholist, aga ka onkoloogias kasutatavatest ravimitest.

• Sensibiliseeriv: organismis ülitundlikkuse põhjustamine, mille tulemusel või-vad välja areneda allergilised haigused. Näiteks autoremondis kasutatavad isotsüanaate sisaldavad värvid võivad olla kopsuastma põhjustajaks.

�

• Kantserogeenne: vähkkasvajaid põhjustav. Kantserogeensetest kemikaalidest on teada asbest – pahaloomulise mesoteelikasvaja tekitaja, kopsuvähki võivad põhjustada arseen ja kaadmium, leukeemiat põhjustab benseen, maksavähki triklooretüleen ja puidutolm (näiteks tammepuutolm) põhjustab vähki nina kõr-valkoobastes.

• Genotoksiline: kemikaal avaldab mõju DNA-le, tekitades selle kahjustusi ning võib olla vähkkasvaja põhjuseks. Sellist mõju võivad avaldada radoon, benseen ja tsüklofosfamiid.

• Gonadotroopne: toime sigimisorganitesse, sugurakkudesse. Seda võivad põhjustada lahustid, metüülmetakrülaat luutsemendis, anesteetikumid, tsütos-taatikumid ja hüdrokinoon fotolahustes.

• Mutageenne: kemikaal põhjustab pöördumatuid edasiantavaid muutusi rak-kude või organismide geneetilise materjali ulatuses ja struktuuris. Inimese kok-kupuude mutageensete ainetega võib suurendada mutatsioonide esinemist. Järglastel (aga ka järgnevatel generatsioonidel) võib tekkida pärilikke kahjus-tusi, kui vanemad puutuvad kokku mutageensete ainetega ja mutatsioonid mõjutavad vanemate sugurakke. Mutatsioonid võivad keharakkude tasemel olla surmavad, kuid võivad kanduda ka edasi tütarrakkudesse. See omakorda põhjustab mõjutatud organismile kahjulikke tagajärgi. Mutageense toimega kemikaalid on näiteks arseen, kaadmium, kroom ja nikkel.

• Embrüotroopne ja teratogeenne toime: neist saab rääkida seoses rasedu-sega. Esimene põhjustab loote enneaegse surma, teine loote väärarengut. Embrüotroopset mõju võivad avaldada herbitsiidid, teratogeenset mõju aga polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ja dioksiin.

Kemikaali toime ajaline kulgKemikaali mõjus inimorganismile eristatakse ägedat ja korduvannuse toksilisust.

• Ägeda toksilisuse korral tekivad kahjulikud mõjud kokkupuutel ainega 24 tun-ni jooksul. Ei ole oluline, kas kokkupuude on olnud ühekordne või mitmekord-ne, määravaks on toime avaldumise kiirus.

Näiteks sai 2011. aasta oktoobris raske mürgituse masuudimahutit puhastanud mees, kes suri mürgituse tagajärjel.

• Korduvannuse toksilisuse puhul tekivad käesolevas peatükis eespool kirjel-datud üldised toimed. Need esinevad korduval igapäevasel kokkupuutel aine-ga mõne aja või koguni suurema osa eluea jooksul.

Näiteks diagnoositi 2012. aastal 14-aastase tööstaažiga metallitöötlejal kopsu-tolmumus, mis oli põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest.

Kopsutolmumus ehk pneumokonioos tekib peamiselt räni või räniühendeid sisaldava peendispersse tolmu sissehingamisest pikema aja vältel, kui tolmu kontsentratsioon sissehingatavas õhus ületab piirnorme. Haigusele on iseloo-mulik difuusse interstitsiaalse pneumofibroosi arenemine. See tõbi on tuntud ammusest ajast: juba vanad roomlased ja kreeklased panid tähele, et kulla- ja hõbedamaagi kaevandajatel tekkis küllalt kiiresti surumistunne rindkeres ja õhupuudus.

�

�. Kemikaalide sattumine organismiKemikaalid võivad inimese organismi sattuda peamiselt kolmel viisil: läbi hingamis-teede, suu kaudu ja imendudes läbi naha.

�) Hingamisteede kaudu

Kemikaali organismi sattumise sagedasim tee töökeskkonnas on hingamisteede kaudu. Töötaja hingab kemikaali sisse ning see kandub kopsudest vereringesse ja mööda keha laiali. Pahatihti on tööinspektorid näinud olukordi, kus töökeskkonda on äratõmbeventilatsioon küll paigaldatud, kuid see on kohas, kuhu jõudmiseks liiguvad gaasid läbi töötaja hingamistsooni. Probleem võib ka olla tõmbeava vales asendis või on äratõmbetoru sootuks katki.

�) Suu kaudu

Tavaliselt ei kujutata ette, et töötaja kokkupuude kemikaaliga võiks toimuda suu kaudu, kuid kahjuks on ka see täiesti võimalik. Aastakümneid tagasi leidis ühes teha-ses aset mitu kroonilise mürgistuse juhtumit. Algul ei olnud selge, miks ühe ja sama tsehhi töötajatest osal on mürgistustunnused, osal aga mitte. Asja lähemalt uurides selgus, et ühed einetavad tehase sööklas, teised aga söövad kodust kaasavõetud lõunaleiba töökohalt lahkumata ning just viimased said mürgituse.

Katkisest äratõmbetorust pole kasu.

Joogitasside ja kemikaalide koht pole samal riiulil.

�

Siit jõuti juba kergesti mürgitusnähtude põhjuseni: koos lõunaga sõid töötajad alati sisse väikese koguse kemikaali, mis oli sadestunud nende kätele ja huultele ning „ri-kastas“ ka lõunaleiba. Mürgistusnähud puudusid neil töötajatel, kes sõid sööklas ja seega töökeskkonnast väljaspool. Määrava tähtsusega siin oli lõunaleiva saastumine kemikaaliga. Oma rolli, et kemikaali mõju ei avaldunud sööklas lõunatajatel, võis mängida käte pesemine enne sööma hakkamist.

Näide ettevõttes tuvastatud rikkumisestTöökojas seisid teekruusid lahtiselt laudadel. Elektrimootorite remondiks ette-valmistamise ja remondi käigus satub aga tööruumi õhku tervisele kahjulikke aineid, mis võivad ladestuda laudadel olevatele sööginõudele ja sealt sattuda organismi.

�) Läbi naha imendudes

Kemikaal imendub inimese organismi läbi naha kiiremini, kui sellel on vigastusi ja mikrotraumasid. Läbi naha imenduvad näiteks paljud aromaatsed süsivesinikud, benseen ja selle derivaadid.

Iga kemikaali jaoks vali õige kinnas.

�0

�. Ohtlike kemikaalide märgistamineOhtliku kemikaali pakendi märgistuse tekst peab olema selle Euroopa Liidu liikmes-riigi ametlikus keeles (või keeltes), kus aine või segu turule viiakse, kui asjaomane liikmesriik ei näe ette teisiti.

Seega peavad ohtlike kemikaalide pakendid Eesti riigis olema eesti keeles. Tasub teada, et riigikeelsuse nõue on esitatud ka kemikaaliseaduse § 18 lõikes 5: turustami-seks ettenähtud kemikaali märgistus peab olema eestikeelne. Erandina on lubatud saaja nõusolekul tarnida teaduslikus uurimis- või arendustegevuses kasutamiseks kemikaali, mille märgistus on mõnes muus saajale arusaadavas keeles ja vastab CLP-määruse nõuetele.

Kemikaali nõuetekohasel pakendil peab olema järgmine teave:

• tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber;

• aine või segu nimikogus pakendis;

• tootetähised (aine või segu identifitseerimist võimaldavad andmed);

• ohupiktogrammid (piktogramm on graafiline kompositsioon, mis sisaldab süm-bolit ja muid graafilisi elemente, nagu ääris, taustamuster või -värv, ning on mõeldud konkreetse teabe edastamiseks asjaomase ohu kohta);

• tunnussõnad (sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada lugejat võimaliku ohu eest. Eristatakse kahte tasandit: „ettevaatust” viitab raskemale ohukategooriale, „hoiatus” vähem tõsisele ohukategooriale);

• ohulaused;

• hoiatuslaused;

• lisateave.

OhupiktogrammidOhtliku kemikaali pakendilt peab esmalt otsima kemikaali ohtu märgistavat pikto-grammi. Vastavalt eespool nimetud direktiivile on alates 2010. aasta detsembrist kasutusele võetud GHS-märgistus. Üleminekuperiood vanalt uuele märgistusele kestab küll veel mõnda aega (kuni 01.06.2015), kuid uue märgistuse kohaselt on kasutusel üheksa piktogrammi.

GHS01 – plahvatusohtlik. Plahvatav pomm tähistab lõhke-aineid, sh ebapüsivaid lõhkeaineid, isereageerivaid aineid ja segusid ning orgaanilisi peroksiidide.

GHS02 – tuleohtlik. Nii on tähistatud tuleohtlikud gaasid, aerosoolid, vedelikud, tahked ained, isereageerivad ained ja segud, pürofoorsed vedelikud ja tahked ained, isekuu-menevad ained ja segud; ained ja segud, mis veega kok-kupuutel eraldavad tuleohtlikke gaase, ning orgaanilised peroksiidid.

��

GHS03 – oksüdeeriv. Selle piktogrammiga tähistatakse oksüdeerivaid gaase, vedelikke ja tahkeid aineid.

GHS04 – rõhu all olev gaas. Nii tähistatakse gaase, mis on kas kokkusurutud, veeldatud, külmutatud ja veeldatud või lahustatud.

GHS05 – söövitav. Nii tähistatakse söövitavaid aineid.

GHS06 – äge mürgisus, mis võib olla nii suukaudne, na-hakaudne kui ka sissehingamisel tekkiv. Ohukategooriad 1–3 (ohukategooria on kriteeriumide jaotus igas ohuklas-sis ohu raskusastme täpsustamiseks).

GHS07 – hüüumärgiga tähistatakse ägedat mürgisust (suukaudne, nahakaudne, sissehingamisel tekkiv), 4. ohu-kategooriat, naha- ja/või silmade ärritust, naha sensibili-seerimist, mürgisust sihtelundi suhtes ühekordsel kokku-puutel, hingamisteede ärritust ja narkootilist toimet.

GHS08 – terviseoht tähistab hingamisteede sensibilisee-rimist, mutageensust sugurakkudele, kantserogeensust, reproduktiivtoksilisust, mürgisust sihtelundi suhtes ühe-kordsel ja korduval kokkupuutel ning hingamiskahjustusi.

GHS09 – keskkonna piktogramm tähistab ohtu vesikesk-konnale, mis võib põhjustada nii ägedat kui ka kroonilist mürgitust

��

Ohulaused ja hoiatuslaused

Ohulause on ohuklassile ja ohukategooriale määratud fraas, mis kirjeldab ohtliku aine või seguga seotud ohtude laadi, sealhulgas vajaduse korral ohumäära.

Ohulauseid tähistatakse CLP-määruses tähega H (inglise k hazard – oht) ja lisaks numbriga.

Füüsikaliste ohutegurite ohulaused on näiteks:• H201 – plahvatusohtlik, massiplahvatusoht;

• H220 – eriti tuleohtlik gaas;

• H260 – kokkupuutel veega eraldab tuleohtlikke gaase, mis võivad iseenesest süttida.

Ohulaused terviseohtude kohta on näiteks:• H304 – allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav;

• H334 – sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi;

• H336 – võib põhjustada unisust või peapööritust.

Hoiatuslause on fraas, mis kirjeldab ohtliku aine või segu kasutamisest või hävitami-sest tuleneva kokkupuute kahjulike mõjude minimeerimiseks või ennetamiseks soo-vitatud meedet/meetmeid. Hoiatuslauseid tähistatakse tähega P (ingl k precaution – ettevaatusabinõu) ja numbriga. Hoiatuslauseid jaotatakse üldisteks ning ennetami-se, reageerimise, säilitamise ja kõrvaldamise hoiatuslauseteks.

Hoiatuslausete näited:

• P101 – arsti poole pöördudes võtta kaasa toote pakend või etikett (üldine hoiatuslause);

• P233 – hoida pakend tihedalt suletuna (ennetamisest);

• P314 – halva enesetunde korral pöörduda arsti poole (reageerimisest);

• P410 – hoida päikesevalguse eest (säilitamisest);

• P502 – hankida valmistajalt/tarnijalt teavet kemikaali taaskasutamise/ringlusse- võtu kohta (kõrvaldamisest).

��

�. Ohtliku kemikaali ohutu käitlemineKemikaaliseaduse § 15 lõige 1 kohustab kemikaali käitlejat rakendama vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali ko-gust ja ohtlikkust.

Kemikaaliseaduse § �� toob välja kemikaali käitleja põhiliste ohutusnõuete järgimise kohustuse:

• tal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlik-kuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta;

• ta peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid, ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgimiseks.

Näide ettevõttes tuvastatud rikkumisest.Ettevõttes kasutatavate kemikaalide ohutuskaartidelt selgus, et mõned kemikaa-lid on allaneelamisel kahjulikud. Samas asus töötajate sööginurk kemikaalidega töötsooni vahetus läheduses, mistõttu oli olemas võimalus, et kemikaal ladestub toidunõudele ning kätele ja näole.

OhutuskaartVastavalt Euroopa Komisjoni 20.05.2010 määrusele nr. 453/2010/EL on ohutuskaart üldtunnustatud ja tõhus vahend aine või segu kohta teabe esitamiseks.

Ohutuskaardi nõudeid käsitletakse Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses nr 1907/2006 artiklis 31. Antud määrust nimetatakse ka REACH-määruseks tulenevalt selle ingliskeelsest pealkirjast: R – Registration (registreerimine), E – Evaluation (hin-damine), A – Authorisation (autoriseerimine), Restriction of CH – Chemicals (kemi-kaalipiirang).

REACH-määruse kohaselt esitatakse ohutuskaart liikmesriikide ametlikes keeltes, kus aine või segu turule viiakse. Järelikult peavad Eesti Vabariigi territooriumil olema ohu-tuskaardid eesti keeles. Paraku ringleb töökeskkonnas ohtralt mitmesugustes keeltes ohutuskaarte, mistõttu jääb töötajatel mõnigi oluline asjaolu segaseks ning taaskord on nende tervis ohus.

Ohutuskaart esitatakse kemikaali käitlejatele paberkandjal või elektrooniliselt tasuta.

Kemikaali ohutuskaardi ajakohastamise eest vastutavad tarnijad (turustajad) ning seda tehakse järgmistel juhtudel:

• niipea, kui ilmneb uus teave kemikaali kohta;

• pärast kemikaali autoriseeringut või selle andmisest keeldumist;

• pärast kemikaalile piirangu kehtestamist.

Vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse,ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta peab olema kirjas kemikaaliohutuskaardil.

��

Uus ohutuskaart esitatakse paberkandjal või elektroonsel kujul samuti tasuta kõigile, kellele on ainet või segu eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik registreerimisele järg-nevad ajakohastamised peavad olema varustatud registreerimisnumbriga.

Ohutuskaardil on �� jaotist:

1) aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine;2) ohtude identifitseerimine;3) koostis/teave koostisainete kohta;4) esmaabimeetmed;5) tulekustutusmeetmed;6) meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda;7) käitlemine ja hoidmine;8) kokkupuute ohjamine/isikukaitse;9) füüsikalised ja keemilised omadused;10) püsivus ja reaktsioonivõime;11) teave toksilisuse kohta;12) ökoloogiline teave;13) jäätmekäitlus;14) veonõuded;15) kohustuslik teave märgistusel;16) muu teave.

Tööandjal tuleb silmas pidada REACH-määruse artiklit 35, mille kohaselt peab ta ta-gama, et töötajatel ja nende esindajatel on juurdepääs vastavalt artiklites 31 ja 32 esitatud teabele (nõuded kemikaali ohutuskaardile, mis on seotud nende töö käigus kasutatavate ainete või segudega, millega nad võivad töö käigus kokku puutuda).

Nii REACH- kui ka CLP-määruse jaoks on olemas eestikeelne kasutajatugi ning seal küsimuste esitamiseks vastav vorm:

• REACH kasutajatugi http://reach.sm.ee/• CLP kasutajatugi http://clp.sm.ee/

Ohutusnõudeid tuleb järgida alati, kui töötad ohtlike kemi-kaalidega.

��

�. Töötajate ohutuse tagamineSelleks, et tagada töötajate ohutus ja anda suunised tööandjale, on välja antud Va-bariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“.

Määrus kohustab tööandjat hindama töökeskkonna riske, mille käigus tuleb ar-vestada kõigi võimalike ohuteguritega, mis on seotud ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega. Vajadusel tuleb mõõta keemiliste ainete sisaldust töö-keskkonna õhus ja võrrelda seda piirnormidega.

Riskianalüüsi käigus hinnatakse töötaja võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust ning määratakse ohutusabinõud ja nende rakendamise kord. Riskianalüü-si tulemused vormistatakse kirjalikult ning see võib olla kogu töökeskkonna riski-analüüsi üks osa.

On selge, et ainuüksi riskide hindamisest ja tulemuste vormistamisest ei piisa, et tagada töötajate ohutus kemikaalidega töötamisel.

Üldised ennetuspõhimõtted on toodud ohtlike kemikaalide määruse §-s 3.

Üldised ennetuspõhimõttedOhu vähendamine tööprotsessi optimeerimisega:

• ohtlikel kemikaalidel põhineva tehnoloogia asendamine ohutumaga;

• ohtliku kemikaali asendamine ohutumaga;

• ohtlike kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate hulga vähendamine;

• ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine;

• ohtlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal.

Ohu vähendamine töökoha parema töökorraldusega:

• õigete töövõtete kasutamine;

• töötajate ohutust tagavate seadmete ja tehnoloogiate kasutamine;

• asjakohaste töövahendite ja materjalide kasutamine;

• seadmete regulaarne tehniline kontroll ja hooldamine.

Kemikaalide füüsikalistest ja keemilistest omadustest, mis ei ole otseselt seotud tehnoloogilise protsessiga, tekkida võiva ohu vältimiseks vajalikud meetmed:

• vastavalt tehnoloogilistele võimalustele tuleb töökohal vältida kergesti süt-tivate ja lagunevate kemikaalide kasutamist või vähendada nende hoitavaid koguseid;

• süüteallikate vältimine;

• kemikaali põhjustatava võimaliku tulekahju, plahvatuse või teiste füüsikaliste nähtuste tervistkahjustava toime tagajärgede ennetamine.

��

Näide ettevõttes tuvastatud rikkumisest.Kutsehaigestumise juhtumi uurimisel, kus epoksiidvaike kasutanud ehitustöö-lisel diagnoositi allergiline kontaktdermatiit, väitis tööandja, et tegemist on ju äärmiselt loodussõbraliku tootega ja lisaks olevat tootmisjuhil selle ainega töö-tamisel suured, lausa „rahvusvahelised“ kogemused. Kahjuks ei omandatud ko-gemusi ka ainete mõju kohta tervisele, unustati lugemata kemikaali ohutuskaarti ning aeti sassi mõisted „loodussõbralik“ ja „tervisesõbralik“. Nende kahe sõna vahele ei saa mingil juhul panna võrdusmärki!Samuti oli kummastav lugeda 21. sajandil koostatud tööohutusjuhendist, et ke-mikaaliga töötades võib töötaja soovi korral kasutada hingamisteede kaitsmi-seks vati-marlisidet.

Tegelikult ei tuleks tänapäeval töötajal endale ise isikukaitsevahendeid hankida, tööandja peab minema lähimasse vastavaid tooteid müüvasse kauplusse ja vajali-kud isikukaitsevahendid töötajatele ostma, õpetama nende kasutamist ja kontrol-lima nende kandmist.

Nõukogudeaegses sõjalise kasvatuse ja õpetuse tunnis kasutatud isevalmistatud vati-marliside ei vasta üheski olulises punktis Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 mää-ruses nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1“ § 2 lõikes 4 ja 5 toodud nõuetele.

Lisaks kehtib igale Eesti Vabariigis kasutatavale isikukaitsevahendile sotsiaalministri 29.09.2010 määrus nr 64 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord1“, mille kohaselt peab hingamisteede isikukaitsevahendil olema tootjat identifitseeriv tunnus ja isikukaitsevahendi tüübi eriomadusi iseloomustav märgistus, mis koos kasutusjuhendiga võimaldavad koolitatud kasutajal seda õi-gesti käsitseda.

Tööandja kohustus on hankida töötajale sobivad isikukait-sevahendid.

��

�. Töötajate tervisekontrollParaku võib kõikidele ettevaatusabinõudele vaatamata tekkida olukord, kus töötaja tervis saab ohtlike kemikaalidega töötamisel kahjustada. Selleks, et avastada mis-tahes tervisehäired võimalikult vara, on tööandja kohustus korraldada kõigile ke-mikaalidega kokkupuutuvatele töötajatele tervisekontroll töötervishoiuarsti juures. Kontrolli käigus võib töötervishoiuarst pidada vajalikuks ka bioloogilist seiret, et määrata töötaja veres või uriinis kemikaali või selle metaboliidi sisaldus. (Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis ainevahetuse tagajärjel tekkinud aine.)

Pärast haiguse diagnoosimist ei ole enam oluline, millal pidi kätte jõudma tööter-vishoiuarsti poolt märgitud järgmise läbivaatuse tähtaeg (näiteks pidi see toimu-ma alles 1–2 aasta pärast), vaid tervisekontroll korraldatakse kõikidele töötajatele kohe.

Tervisekontrolli üldisest korrast erineb ka taoliste andmete säilitamise tähtaeg: pä-rast töötaja viimast kokkupuudet ohtlike kemikaalidega või neid sisaldavate mater-jalidega säilitatakse tervisekontrolli andmeid töötervishoiuteenistuses 40 aastat.

Kui töötervishoiuarst on andnud tööandjale mingeid soovitusi töökeskkonnast tu-leneva ohu vähendamiseks, on tööandja kohustatud nendega arvestama. Näiteks on töötervishoiuarst soovitanud tööandjale paigaldada kohtäratõmbeventilatsioon või asendada mõni ohtlik kemikaal ohutumaga.

Peale selle on tööandja kohustatud tervisekontrolli tulemuste alusel rakendama töötervishoiuarsti soovitusi, tagama vajalikud kaitse- ja ennetusabinõud ning sei-resüsteemide töö. Töötervishoiuarst esitab konkreetsed soovitused iga töötaja kohta, näiteks tõhusam isikukaitsevahend teiste töötajatega võrreldes, lühem töö-päev vms.

On vajalik rõhutada, et töötervishoiuarst ei tee ettepanekuid ega anna soovitusi tööandjale niisama, vaid see on alati töötajate tervise huvides, ohutumat ja tervisli-kumat töökeskkonda silmas pidades.

Kui tervisekontrollis diagnoositakse töötajal haigus või tuvastatakse tööst tingitud tervisehäire, peab tööandja korraldama tervisekontrolli ka kõigile teistele samalaadsetes tingimustes töötavatele alluvatele.

Õigeaegne tervisekontrollis käimine aitab avastada tööst põhjustatud tervisehäireid.

��

�. Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemineOrganismile kantserogeenset või mutageenset toimet avaldavate kemikaalide ohu-tu käitlemise juhised on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruses nr 308 “Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad tööter-vishoiu ja tööohutuse nõuded1“.

Kuidas aga mõne kemikaali pakendit käes hoides kantserogeeni või mutageeni ära tunda? Esiteks tuleb teada, kuidas tähistatakse kantserogeenseid ja mutageenseid kemikaale, millised on ohupiktogrammid, tunnussõnad ja ohulaused. Seejärel tuleb uurida põhjalikult kemikaali pakendit.

Kõikide kategooriate kantserogeenide ja mutageenide puhul tuleb pakendil ka-sutada terviseohu piktogrammi:

GHS08

Kantserogeensete kemikaalide jaotus• I kategooria, mis jaguneb omakorda alakategooriateks IA (on tõendatud vähki-

tekitav toime inimesele) ning IB (on tõendatud vähkitekitav toime loomadele).

IA ja IB kantserogeenide tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulause H��0 – „võib põhjustada vähktõbe“ (tuleb märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

• II kategooria – võimalik vähkitekitav toime. Tunnussõna on „ettevaatust” ja ohu-lause H��� – „arvatavasti põhjustab vähktõbe“ (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

Mutageensete kemikaalide jaotus• I kategooria, mis jaguneb samamoodi alakategooriateks IA (on tõendatud muta-

geenne toime inimesele) ja IB (on tõendatud mutageenne toime loomadele).

IA ja IB mutageenide tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulause H��0 – „võib põhjustada geneetilisi defekte“ (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tões-tatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

• II kategooria. Tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulause H��� – „arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte“ (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tões-tatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

Üldiselt on kantserogeenide ning mutageenide käitlemise nõuded sarnased mis-tahes ohtliku kemikaali kasutamise nõuetega. Samas tuleb teada, et selle grupi

��

kemikaalidega kokkupuude on alati ohtlik, mis tähendab, et ohutut taset ei ole ning organismi mingi kaitsemehhanismi nõrgenemisel võib välja kujuneda vähkkasvaja või tekkida geneetiline defekt.

Kantserogeenide ja mutageenide kasutamisest teatamineNii tööandjale, töötajatele kui ka Tööinspektsioonile on oluline, et kantserogeeni-de ja mutageenide kasutamine töökeskkonnas oleks kontrolli all. Tööandjal on ko-hustus teavitada Tööinspektsiooni kohalikku asutust, kui hakatakse neid kemikaale töökeskkonnas esmakordselt kasutama või kui riskianalüüsiga selgitatakse välja, et töötajatel on kokkupuuteoht kõnealuste kemikaalidega.

Tööinspektsioonile esitataval teatel peavad olema järgmised andmed:

• tööandja nimi ja aadress;

• kasutatavate kantserogeenide või mutageenide loetelu koos neid identifitsee-rivate andmetega vastavalt kemikaaliseadusele;

• loetelu tööprotsessidest või tehnoloogiatest, mille juures kasutatakse kantse-rogeene või mutageene, ja nende kasutamise põhjendused;

• valmistatavate või kasutatavate kantserogeene või mutageene sisaldavate ai-nete või segude kogused;

• kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate hulk, kokku-puute laad ja kestus tööpäeva või töönädala jooksul;

• andmed kasutatavate ohutusabinõude, sealhulgas isikukaitsevahendite kohta.

Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega kokkupuude on alati ohtlik. Töötajate tervist säästa-vad sobivad ohutusabinõud.

�0

�. AsbestitöödAsbest on ülimalt ohtlik: umbes 125 miljonit inimest puutuvad oma töökohal kokku asbestiga ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul sureb igal aastal asbestist tingitud kopsuhaigustesse 107 000 inimest. Iga kolmas tööst põhjustatud surm vähkkasvaja tõttu on tingitud asbestist.

Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale, mille alla kuuluvad:

– kihtsilikaat krüsotiil ehk valge asbest;

– amfiboolid amosiit ehk pruun asbest (mineraalina grüneriit);

– antofülliit ehk sinine asbest (kiudjas erim ehk teisend);

– krokidoliit (mineraalina ribekiit);

– tremliit (kiudjas erim);

– eriti peenekiuline amiant;

– aktinoliit (kiudjas erim).

Töötaja asbestiga kokkupuute päevane piirnorm sissehingatavas õhus on 0,1 kiu-du cm3 kohta (100 000 kiudu m3 kohta), mis on mõõdetud või arvutatud 8-tunnise kokkupuuteaja aja-kaalu keskmisena.

Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil, eriti aga ehitus-, hooldus- ja koristustöö-tajail. Tööandja peab teadma, et tema kohustus on veenduda enne ehitise lammu-tamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust, kas see sisaldab asbesti või mitte. Uurimise tulemus dokumenteeritakse.

Kui asbestisisaldus leiab kinnitust, järgitakse nimetatud tööde tegemisel asbesti määruses asbestitööde tegemiseks sätestatud nõudeid. Kõik tööandja kohustused on toodud Vabariigi Valitsuse 11.10.2007 määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ 3. peatükis.

Tänapäevased katusekat-tematerjalid enam as-besti ei sisalda, küll aga leidub seda nõukogude ajal laialdaselt kasutatud eterniidis.

��

�0. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutaminePliid tootmises kasutavale tööandjale on pandud väga tõhus pliiseire kohustus: töökeskkonna õhu pliisisaldust tuleb määrata vähemalt üks kord kolme kuu jooksul vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrusele nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Alles siis, kui kahel viimasel mõõtmisel ei ületanud õhu pliisisaldus 100 µg/m3, töö-keskkonna olud ei ole muutunud ja ühegi töötaja vere pliisisaldus ei ületa 60 µg Pb/100 ml, võib pliisisaldust määrata üks kord aastas.

Pliisisaldust töökeskkonna õhus võib mõõta vaid Eesti Akrediteerimiskeskuse akre-diteeritud või erialase pädevuse kinnitust omav labor. Selle nõude täitmine tagab, et mõõtetulemused oleksid jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.

Lähem info nii akrediteeritud kui ka erialaselt pädevaks kinnitatud laborite kohta asub Eesti Akrediteerimiskeskuse koduleheküljel www.eak.ee alapunktis „akredi-teeritud asutused/laborid“.

Lisaks tuleb töötajatele korraldada kaks korda aastas bioloogiline seire, mille käigus määratakse töötaja vere pliisisaldus. Kui eelmisel kahel mõõtmisel oli töökeskkon-na õhu pliisisaldus 75–100 µg/m3 ja ühegi töötaja veres ei ületanud pliisisaldus 50 µg Pb / 100 ml, võib bioloogilist seiret korraldada üks kord aastas.

Enne töötaja asumist tööle, kus ta puutub kokku plii või selle ioonsete ühen-ditega, on vaja tema tervist kontrollida. Edaspidi peab töötaja tervisekont-rollis käima üks kord aastas.

��

Ohtlikud kemikaalidLisa �. Pane pea tööle!

Paiguta lattu hoiatusmärgid nii, et iga märk markeeriks kaht märgiga külgnevates ruutudes asuvat kemikaalitünni. Seejuures ei tohi erinevad märgid asuda ei kõrvuti ega ka mitte nurka-pidi kokku puutuvais ruutudes. Ühtki tünni ei saa markeerida kaks erinevat märki.

NÄ

IDE

��

��

Õiged vastused

Nuputamisülesande vastus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1

Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1

Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1

Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid1

Lisa �. Õigusaktid, mida on vaja teada kemikaali-dega töötamisel

Ristsõna vastus: vormimütsiga.

Kasutatud kirjandus

CNRS – Prévention du Risque Chimique; Le Centre national de la recherchescientifique (17.06.2013)http://www.prc.cnrs-gif.fr/reach/et/hazard_assessment.htmlhttp://www.prc.cnrs-gif.fr/reach/et/toxicological_data.html

Terviseameti kodulehekülghttp://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/uudised.html (05.07.2013)

Tervise Arengu Instituudi ja Soome Töötervishoiuinstituudi ühislehekülghttp://www.asbest.ee/ (05.07.2013)

Tööelu tekitab küsimusi?VAATAHELISTAKIRJUTA

Tööinspektsiooni kodulehele ja Tööelu portaaliwww.ti.ee www.tööelu.eejuristi infotelefonile igal tööpäeval kella 9–15640 6000jurist@ti.ee

ISBN 978-9949-9462-7-3 (pdf)