Eriti ohtlikud nakkushaigused ja situatsioon maailmas

Natalja Võzelevskaja

Eesti Sanitaarkarantiinitalituse juhataja

10 veebruar 2006

Info allikad TKI koduleheküljel: http://www.tervisekaitse.ee “WHO materjalid” IHR-eeskirjad, WHO, 1969, 1983 (Rahvusvahelised Sanitaar-meditsiinilised Eeskirjad – eestikeelne tõlge) “Reisimine ja tervis” - Nakkushaiguste

riskipiirkonnad maailmashttp://www.tervisekaitse.ee/jutud/riskipiirkonnad.htm Vaktsineerimissoovitused välismaale sõitjatele International Travel and Health, WHO 2004 www.who.int/ith WHO nädala epidemioloogilised aruanded- WER www.who.int/wer

Seadusandlus

International Health Regulations (WHO, 1969) 1981 3- edition

Review 12.01.2004 (4 väljaanne), jõustub 01.07.2007

http://www.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA58/A58_55-en.pdf Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus

nr 2119/98/EÜ millega moodustatakse ühenduse epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus

12.02.2003 RT I 2003, 26, 160 Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku

tõkestamise kord ja tingimused

VV määrus nr 298 27.11.2003.a RT I  2003, 76, 513

Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused

Määrusega• Kohaldatakse rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides sinna saabuvate isikute, transpordivahendite ja kaupade suhtes eriti ohtlike nakkushaiguste, välja arvatud tuberkuloos, leviku tõkestamiseks.

• Määratakse transpordivahendi meeskonna, sadama, lennu- ja raudteejaama ning piiripunkti töötajate tegutsemise kord epideemiaohu korral liiklusvahendis või piiripunkti territooriumil;

•Määratakse nakkusohtlikus transpordivahendis kahjuritõrje läbiviijad ja läbiviimise kord.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 mõiste:

Eriti ohtlik nakkushaigus –

suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske ja eluohtlik

Eriti ohtlikud nakkushaigused NETSi seaduse tähenduses : Katk Koolera Kollapalavik Viiruslikud hemorraagilised

palavikud Tuberkuloos     Uutes rahvusvahelistes eeskirjades

ülemindud haiguste diagnoosidelt sündroomidele.

OHTLIKUD NAKKUSHAIGUSED MAAILMAS JA NAKKUSTÕRJE

Epidemioloogiliselt on karantiinhaiguste osas ohtlikud ja huvipakkuvad just transpordivahendid.

Ajalooliselt on teada , et just transpordivahendid on soodustanud ohtlikke haiguste levikut riikide vahel.

OHTLIKUD NAKKUSHAIGUSED MAAILMAS JA NAKKUSTÕRJE

Ülemaailmseks probleemiks on koolera pandeemia , mis kestab juba 36 aastat.

Ei ole kadunud maailmast samuti selline haigus nagu katk. Aastatel 1975 – 1997 on maailmas registreeritud üle 26 tuhande katku haigestumise juhu millest letaalne lõpe oli üle 2 tuhandel.

Erilist ohtu kujutavad endast nii sissetoomise kui ka kohapeal leviku suhtes kõrgelt patogeensed hemorraagilised palavikud nagu Lassa , Ebola , Marburg, millesse haigestumine viimase 10 aasta jooksul on kasvanud 10 korda.

Malaariast on maailmas nakatunud enam kui 90 riiki , millest pooled asuvad Aafrikas.

Ohtlikke nakkushaiguste sümptomid: palavik, mis kestab mitu päeva või millega

kaasneb lümfisõlmede suurenemine; lööve või paised nahal koos kaasneva

palavikuga või ilma; sage kõhulahtisus; kollasus koos palavikuga

(Lisainformatsiooni laekumiseni, olenevalt epidemioloogiaolukorrast maailmas).

Koolera Tekitaja – Vibrio Cholerae 2 biotüüpi – klassikaline ja El Tor (01 ja 0139)

Nakkusallikas – haige inimene või pisikukandja

Nakkuse ülekanne – levib fekaal-oraalsel teel (saastunud joogivee või toidu tarbimisel)

Katk

Tekitaja – bakter Yersinia Pestis

Nakkusallikas: - 200 liiki närilisi, eeskätt rotid, aga ka

hiired, mutid, skunksid, suslikud jne - kaamelid, ahvid ja shaakalid - Haige inimene (peamiselt kopsuvormiga)

Kollapalavik Tekitaja – flaviviirus Nakkusallikas – ahvid, opossumid, haiged inimesed Nakkuse ülekanne – Aedes aegypti hammustusega (ka Denge viiruspalaviku edasikandja) Kliiniline pilt – Äge algus kõrge palaviku, pea- ja seljavaluga,

külmavärinad,lihastevalu, naha ja limaskestade kollasus ja hüpereemia, oksendamine (veriokse),millele järgneb maksapõletiku, albuminuuria ja vahel – neerukahjustuse, shoki ja hemorraagiate kujunemine, sisemised verejooksud.

Haigestunutest sureb ca 50 %.

Ebola ja Marburgi hemorraagilised palavikud Inkubatsiooniaeg: Ebola viirushaigus – 2-21 päeva Marburgi viirushaigus – 3-9 päeva Kliiniline pilt Äge algus kõrge palavikuga, iiveldus,

oksendamine, verelisandiga kõhulahtisus, pea- ja kõhuvalu. Hiljem tekib konjunktiviit, neelamisehäired ning hemorraagiline sündroom (ninaverejooks, igemete verdumine, veriokse, veriroe, veritähnus või makulopapulaarne lööve kerel).

Ebola ja Marburgi viirushaigused

Nakkusallikas – ahvid, haiged inimesed, kuid vaatamata

uuringutele ei ole lõplikult tõestatud Nakkuse ülekanne – haigelt inimeselt inimesele – nakatanud vere

ja bioloogilise vedeliku kaudu (sperma kaudu 7 nädalat pärast tervenemist) Õhukaudset ülekannet inimeste seas ei ole

registreeritud. Tihti registreeritakse haiglanakkusena

Lassa viiruspalavik

Tekitaja – Lassa viirus Nakkusallikas – närilised (rotid ja hiired) Nakkuse ülekanne – Kontaktne või õhukaudne (näriliste eritistega

saastunud pindadelt, aerosoolis) Nakatanud vere ja bioloogilise vedeliku kaudu Inkubatsiooniaeg 21 päeva

Lassa viiruspalavik

Kliiniline pilt – palavik, peavalu, halb enesetunne, kurguvalu, köha, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihase- ja rindkerevalu, kuulmisekadu

Kõrgepatogeense (sh A/H5N1) linnugripi haigusnähud inimestel:

1. kõrge palavik (alates 38 kraadist), 2. kurgu- ja lihasvalu, 3. köha ja nohu, 4. hingeldus, 5. silmapõletik. 6. Raskem tüsistus on kopsupõletik,

millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom

  2003 2004 2005 2006 Total cases deaths cases death cases deaths cases deaths cases deathsCambodia 0 0 0 0 4 4 0 0 4 4China 0 0 0 0 8 5 3 2 11 7Indonesia 0 0 0 0 17 11 6 5 23 16Iraq 0 0 0 0 0 0 1 1 1 1Thailand 0 0 17 12 5 2 0 0 22 14Turkey 0 0 0 0 0 0 12 4 12 4Viet Nam 3 3 29 20 61 19 0 0 93 42

Total 3 3 46 32 95 41 22 12 166 88

Cumulative Number of Confirmed Human Cases of Avian Influenza A/(H5N1) Reported to WHO9 February 2006

Total number of cases includes number of deaths.WHO reports only laboratory-confirmed cases.

  Linnugripp lindudel

Linnugripp inimestel

Linnugripp Türgis 13.01.2006

seisuga ECDC ja OIE andmetel

Meeskonna tegutsemise kord epideemiaohu korral Juhul, kui transpordivahendis reisijal ilmnevad

reisi ajal : kõrgepatogeense linnugripi haigusnähud ning ta viibis viimase 7 päeva jooksul

linnugripi riskipiirkonnas või oli kontaktis kõrgepatogeense linnugripi

haigega või haiguskahtlase isikuga transpordivahendi meeskond tegutseb vastavalt kinnitatud “ Meeskonna tegutsemise korrale epideemiaohu korral”

Euroopas 2000-2003 registreeritud

puhangud :

Koolera 2001- 1 imporditud juhtum Saksamaal

(haige külastas Nigeeriat puhkuse ajal) 2001 – 1 imporditud juhtum Tsehhis

Indiast 2002 – 53 kohalikku juhtumit Kaasanis

(Tatarstan) – 90% nakatanutest suplesid kesklinna tiigis

Euroopas 2000-2003 registreeritud puhangud :

2003 - 1 imporditud Lassa viiruspalaviku juhus Inglismaal (haige - ajateenija,kes naases Sierra Leonest, Lääne Aafrika)

2000 – imporditud Lassa viiruspalaviku juhtumid Hollandis, Saksamaal, Inglismaal

2002 – 79 Q-palaviku juhtumit Prantsusmaal, mis olid seotud mittepastöriseeritud piima ja sellest valmistatud juustu tarbimisega

Eestis registreeritud juhtumid: 1993.a -2 imporditud koolera juhtumit Ida-Viirumaal Jõhvi elanikud saabusid välisreisilt,

Türgis viibimise ajal oli tekkinud kõhulahtisus, pöördusid arsti poole kodukohas, olid hospitaliseeritud.

Pereliikmetele oli korraldatud ennetav ravi.

Sissetoodud nakkuse kohalik levik välditi.

Tänan tähelepanu eest!