1

KESKKONNAMINISTEERIUM

Oluliste veemajandus- probleemide ülevaade

Ida-Eesti vesikond Lääne-Eesti vesikond

Koiva vesikond

31.01.2014

2

Töö koostaja:

AS Infragate Eesti

Projektijuht - Nils Kändler

Spetsialist – Katre Kasemägi

Töö lähteandmed:

Vesikonna tunnuste analüüs. Ida-Eesti vesikond. Lääne-Eesti vesikond. Koiva vesikond;

Ülevaade koormustest, mida inimtegevus avaldab. Ida-Eesti vesikond. Lääne-Eesti

vesikond. Koiva vesikond;

Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade. Ida-Eesti vesikond. Lääne-Eesti vesikond.

Koiva vesikond.

Keskkonnaministeerium (http://www.envir.ee/ ) Keskkonnateabe Keskus (http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php)

Keskkonnaregister ( http://register.keskkonnainfo.ee/)

Põllumajandusamet (http://www.pma.agri.ee/index.php?main=1)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (http://pria.ee/)

Maa-amet (http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=1)

Statistikaamet (http://www.stat.ee/)

Veeteede amet (http://www.vta.ee/atp/index.php?)

Töö põhineb terviklikult eelpoolnimetatud teabeallikatele tuginedes.

AS Infragate Eesti ei vastuta asukohapõhiste andmete õigsuse eest.

Töö on koostatud AS Infragate Eesti Keskkonnaministeeriumi tellimusel riigihanke nr

126710 sõlmitud lepingu alusel

http://www.envir.ee/http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.phphttp://register.keskkonnainfo.ee/http://www.pma.agri.ee/index.php?main=1http://pria.ee/http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=1http://www.stat.ee/http://www.vta.ee/atp/index.php?

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5

1 Veemajandusprobleemide olemus ...................................................................................... 6

1.1 Veekeskkonnale avalduv koormus ............................................................... 7 1.1.1 Pinnaveele avalduv koormus ................................................................................ 7

1.1.2 Põhjaveele avalduv koormus ................................................................................ 8

1.2 Veekasutusega seotud majanduslikud aspektid ............................................. 9 1.2.1 Veekasutuse majanduslik tähtsus ......................................................................... 9

1.2.2. Veeteenuste ja veekasutuse kulude katmine ...............................................11 2 Veekogumite keskkonnaeesmärkide saavutamine ja mitte saavutamine arvestades veekeskkonnale avalduvat koormust ........................................................................................ 12

2.1 Oluliste koormuste seostamise vajadus veekogumite keskkonnaeesmärkide ja meetmetega .....................................................................................................12 2.2 Kasutatud metoodikad ..............................................................................13 2.3 Hinnang koormuse arengustsenaariumi kohta ..............................................13 2.4 Koormuste muutuste prognoos ..................................................................14 2.5 Veekogumite keskkonnaeesmärkide ohustatus arvestades koormusi ...............16

2.5.1 Pinnaveekogumid ............................................................................................... 16

2.5.2 Põhjaveekogumid ............................................................................................... 17

3 Veekogumite keskkonnaeesmärkide saavutamine arvestades veekogumite seisundit..... 18

3.1 Pinnaveekogumid .....................................................................................18 3.2 Põhjaveekogumid .....................................................................................18

4 Meetmed ja tegevused veekogumi keskkonna eesmärkide saavutamiseks ...................... 18

LISAD ..........................................................................................................................................

LISA 1 Koormuste nimekiri ja nende kriteeriumid .................................................... LISA 2 Koormuste koondtabel ................................................................................ LISA 3 Põhjaveekogumite seisundi hinnangud, ohustatus ja koormused ...................... LISA 4 Tabel: Pinnaveekogumite keskkonnaeesmärgi ohustatus arvestades koormusi ... LISA 5 Tabel: Pinnaveekogumite keskkonnaeesmärgi ohustatus arvestades veekogumi

seisundit ............................................................................................................. LISA 6 Kaart: Pinnaveekogumite keskkonnaeesmärgi ohustatus.................................

Tabelid

Tabel 1.1 Pinnaveekogumitele avalduvate koormuse arv vesikondades......................... 7

Tabel 1.2 Põhjaveekogumitele avalduvad koormused ................................................. 9

Tabel 1.3 Majanduslikult oluliste veekasutusvaldkondade hinnangu tulemus vesikonniti 10

Tabel 1.4 Kulude katte tase Eestis tervikuna ............................................................11

Tabel 2.1 Koormuse senise tendentsi edasise arengustsenaariumi esinemise tõenäosus 14

Tabel 2.2 Koormuse muutuste prognoos tavapärase arengutendentsi kohaselt .............14

Tabel 2.3 Koormuste kaupa tuleviku indikaatori arvestuse põhimõte ...........................15

Tabel 2.4 Koormuste poolt ohustatud veekogumite kriteeriumid .................................16

Tabel 2.5 Vooluveekogumite arv, mille keskkonnaeesmärk pole ohus, võib olla ohus või

on ohustatud arvestades koormusi .........................................................................16

Tabel 2.6 Maismaa seisuveekogumite arv, mille keskkonnaeesmärk pole ohus, võib olla

ohus või on ohustatud arvestades koormusi .............................................................17

Tabel 2.7 Põhjaveekogumite arv, mille keskkonnaeesmärk pole ohus, võib olla ohus või

on ohustatud arvestades koormusi .........................................................................17

4

Tabel 3.1 Ohustatud pinnaveekogumid 2011. a. ajakohastatud seisundi hinnangu alusel

..........................................................................................................................18

Tabel 4.1 Peamiste meetmete maksumused koormuste kaupa ...................................19

Tabel 4.2 Koormuste põhised võimalikud meetmed ...................................................20

5

Sissejuhatus

Töö eesmärgiks oli välja selgitada olulised veemajandusprobleemid Eestis ja esitada need

vesikondade kaupa. Töö põhineb veemajanduskavade ettevalmistamiseks koostatud

analüüsidel ja ülevaadetel, mis on koostatud vastavalt veeseaduse1 §318 lõikele 1 ja 2.

Neid analüüse ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta järel. Esimese veemajanduskava

(hõlmab perioodi 2009-2015) jaoks tehti analüüsid ja ülevaated aastal 2005-2006.

Sellega on võimalik tutvuda internetis Keskkonnaministeeriumi veebilehel:

http://www.keskkonnaministeerium.ee/1084660. Uus veemajanduskava koostatakse

perioodiks 2015-2021

Käesolev töö oli kuus kuud kestval avalikul väljapanekul, mille ajal oli töö kätte saadav

Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee/vmk/2015-2021 ja avalikul

väljapanekul koos oluliste veemajandusprobleemidega maakonnakeskustes. Käesolevat

tööd on avalikult arutatud ja tutvustatud oluliste veemajandusprobleemide avaliku

väljapaneku ajal igas vesikonnas. Avaliku väljapaneku ajal oli võimalik esitada käesoleva

töö kohta täiendavaid ettepanekuid või vastuväiteid. Esitatud küsimused ja

kommentaarid, vastused ning nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused

on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel käesoleva töö avalikustamise ja

üldsuse kaasamise materjalides.

Avalikud arutelud toimusid 15. november 2013 Haapsalus toimunud Lääne-Eesti

vesikonna töörühma koosolekul, 19. november 2013 Otepääl toimunud Koiva vesikonna

töörühma koosolekul, 22. November 2013 Türil toimunud Ida-Eesti vesikonna töörühma

koosolekul ja 14. jaanuar 2014 Tallinnas toimunud Veemajanduskomisjoni nõupidamisel.

1 Veeseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013009

http://www.keskkonnaministeerium.ee/1084660

6

1 Veemajandusprobleemide olemus

Ülevaate koostamise aluseks on võetud järgnevalt loetletud tööd:

Vesikonna tunnuste analüüsi läbivaatamine ja ajakohastamine. Ida-Eesti

vesikond. Lääne-Eesti. Koiva vesikond (edaspidi vesikonna tunnuste analüüs);

Ülevaade koormustest, mida inimtegevus avaldab pinnaveele. Ida-Eesti vesikond.

Lääne-Eesti vesikond. Koiva vesikond (edaspidi koormuste ülevaade);

Veekasutuse majandusanalüüs. Ida-Eesti vesikond. Lääne-Eesti vesikond. Koiva

vesikond (edaspidi majandusanalüüs).

Nende tööde tulemustega on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel:

www.envir.ee/vmk/2015-2021

Peale selle kasutati töö sisendiks järgmisi Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti

poolt tellitud, avaldatud või ettevalmistatud töid:

Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste

kontseptuaalsete mudelite koostamine2

Veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava eelnõu3

Veemajanduse korraldamise majanduslike meetmete vastavuse hinnang

veepoliitika raamdirektiivi nõuetele ning majanduslike meetmete ajakohastamine4

Põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika

väljatöötamine

Ohustatud põhjaveekogumid, ohustatud põhjaveekogumite täiendav kirjeldus,

ohustatud põhjaveekogumite seisundite ohustavad saasteained ja nende

saasteainete läviväärtused. Piiriülesed põhjaveekihid, piiriüleste põhjaveekihtide

täiendav kirjeldus ja võimalik inimtegevusest tingitud negatiivne piiriülene mõju

põhjaveele

Oluliste veemajandusprobleemide analüüsimiseks ja tuvastamiseks kasutati eelnevalt

nimetatud materjale, analüüsiti veekogumitele inimtegevuse tulemusena avalduvat

koormust ja koormuste mõju, mõjude vähendamiseks kasutatavaid võimalike meetmeid

ning veeteenuste kulude katmist erinevate koormuste korral, millest

veemajandusprobleemid võivad olla tingitud.

Oluliseks veemajandusprobleemiks loeti need tegevused, millest tingitud

koormus või koormuse mõju seadis ohtu pinna- ja põhjaveele seatud

keskkonnaeesmärkide saavutamise. Ohtu hinnati erinevaid arengustsenaariume

arvestades. Ülevaate saamiseks oluliste veemajandusprobleemide kohta hinnati

koormuste avaldumist veekogumite kaupa. Igale veekogumile avalduva koormuse kohta

koostati prognoos vastavalt eelnevalt määratletud arengusuundumustele ning hinnati iga

arengusuundumuse esinemise tõenäosusust. Selle tulemusena saadi

keskkonnaeesmärkide saavutamise prognoos iga veekogumi jaoks, arvestades erinevaid

arengusuundumusi.

Vastavalt keskkonnaeesmärkide saavutamisele või mitte saavutamisele, tehti iga

veekogumi jaoks kindlaks:

2 Saadaval Keskkonnaministeeriumis

3 Saadaval Keskkonnaametis

4 http://www.keskkonnaministeerium.ee/1185240

http://www.envir.ee/vmk/2015-2021

7

keskkonnaeesmärkidele mittevastavust põhjustavad inimtegevuse tulemusena

veekeskkonnale avalduvad koormused (edaspidi koormused) Lisas 1 toodud

koormuste loetelu alusel

potentsiaalsed meetmed ning nende hinnanguline maksumus koormuse mõju

vähendamiseks

meetmete rakendamise kulud ning nende mõju inimtegevusaladele ja veeteenuste

kulude katmisele.

1.1 Veekeskkonnale avalduv koormus

1.1.1 Pinnaveele avalduv koormus Koormuste ülevaate käigus täpsustati veekogumile avalduvaid ja tema valgalal olevaid

koormusi, seega koostati töö „Ülevaade koormustest, mida inimtegevus avaldab

pinnaveele. Ida-Eesti vesikond. Lääne-Eesti vesikond. Koiva vesikond”. Eelnevalt

mainitud töös analüüsiti ainult pinnaveekogumite koormusi. Koormused liigitati kuueks:

punktkoormus, hajukoormus, veevõtust tingitud koormus, veevooluhulga muutmisest või

hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud koormus, vooluveekogude kasutamisel

avalduv koormus ja siirdevee või rannikuvee kasutamisel avalduv koormus. Need

omakorda jaotati alamliikideks. Täpsem koormuste nimekiri on Lisas 1.

Koormuste leidmiseks kasutati asukohapõhiseid andmeid, mille põhjal koostati

veekogumite põhine koormuste tabel (Lisa 2). Koormused jaotati kriteeriumite alusel

oluliseks või mitte oluliseks. Olulised koormused jaotati omakorda vähe tähtsaks,

tähtsaks ja väga tähtsaks. Analüüsi tulemusena koostati kokkuvõttev Tabel 1.1, kus on

peamiste koormuste liigituse alusel toodud välja nende summaarsed arvud vesikondande

lõikes. Veekogumite koormuste arv tuleneb Lisas 1 olulisuse ja tähtsuse kriteeriumitest.

Juhul kui koormus vastas kriteeriumite tabelis paika pandud nõuetele, loeti koormus

arvuliselt üheks.

Tabel 1.1 Pinnaveekogumitele avalduvate koormuse arv vesikondades

Koormus Koormuste arv

Kokku Ida-Eesti vesikond

Lääne-Eesti vesikond

Koiva vesikond

Punktkoormus 469 588 19 1076 Hajukoormus 1463 1797 118 3378 Veevõtust tingitud koormus 27 7 - 34 Veevooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud koormus

730 522 49 1301

Vooluveekogude kasutamisel avalduv koormus 497 782 12 1291

Siirdevee või rannikuvee kasutamisel avalduv koormus 2 106 - 108

Allikas: Koormuste ülevaade

Koormuste ülevaate tulemusena seostati veekogumitega 3378 erinevat hajukoormust.

Arvuliselt järgmisena määratleti tegevused, mis on seotud veevooluhulga muutmisest või

hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud koormuste esinemisega, kokku 1301 korral.

Ligikaudu 1291 tegevust on seotud aga vooluveekogude kasutamisel avalduva

koormusega.

Punkt- ja hajukoormuse puhul hinnati samuti kvantitatiivseid näitajaid. Punktkoormuse

puhul võeti aluseks Keskkonnateabe Keskuse andmed veekasutuse kohta. Hajukoormuse

osakaalu hinnati ESTMODEL’i põhise mudeli arvutuste teel, kasutades andmeid

maakasutuse ja erinevast maakasutuse liigist tekkiva potentsiaalse koormuse kohta.

ESTMODEL’i arvutused viis läbi Peeter Ennet (Keskkonnaagentuur). Täpsem selgitus

8

hajukoormusest tuleneva lämmastiku ja fosfori näitajate kohta on antud töös „Ülevaade

koormustest, mida inimtegevus avaldab pinnaveele. Ida-Eesti vesikond. Lääne-Eesti

vesikond. Koiva vesikond”. Arvutuste tulemusena saadi ligikaudsed hinnangulised

näitajad hajukoormuse kvantitatiivse osakaalu kohta üldises reostuskoormuses, kahe

peamise saasteaine, fosfori ja lämmastiku alusel. Saadud tulemused on kuvatud Joonisel

1.1.

Joonis 1.1 ESTMODEL’i tulemuste alusel punkt- ja hajukoormusest tulenevad fosfori ning lämmastiku aastased kogused

Koormuste ülevaate lõpptulemusena saadi ülevaade iga veekogumi kohta kõikide uuritud

koormuste lõikes. Need lähteandmed on veekogude ohustatuse hindamise aluseks.

Nende põhjal on võimalik selgitada, kas koormus takistab või võib takistada teatud

tingimuste esinemisel veekogudele seatud keskkonnaeesmärkide saavutamist või mitte.

Lisaks on saadud info aluseks veekogude seisundi hoidmiseks ja parandamiseks vajalike

meetmete valikul, hindamisel ja määramisel.

1.1.2 Põhjaveele avalduv koormus Põhjaveekogumitele avalduvad koormused määrati Keskkonnaministeeriumi poolt

avaldatud töö „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite

hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“ ja „Põhjaveekogumite

seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika väljatöötamine“ alusel. Viimati

nimetatu põhjal hakati 2013. aasta suvel määratlema põhjaveekogumite seisundit.

Ülalnimetatud tööde kohaselt on Eestis 39 põhjaveeveekogumit. Samuti on neis antud

ülevaade põhjaveekogumitele avalduvast koormusest (surveteguritest). Tabelis 1.2 on

välja toodud peamiste koormuste esinemine põhjaveekogumitel. Täpsemad koormuste

kirjeldused on esitatud Lisas 3. Tabeli 1.2 põhjal võib öelda, et kõige rohkem erinevaid

9

põhjaveekogumite seisundit võib mõjutada hajukoormus, kuna koormus esineb 33

veekogumil, sellele järgnevad punktkoormus ja veevõtt, mis võivad mõjutada vastavalt

17 ja 15 põhjaveekogumit.

Tabel 1.2 Põhjaveekogumitele avalduvad koormused

Koormus Põhjaveekogumite arv,

millel koormus avaldub

Punktreostus 17

Hajureostus 33

Veevõtt 15

Merevee sissetung 4

Soolase vee sissetung põhjaveekogumi

lamamist 5

Merevee mõju põhjaveele 7

Põlevkivikaevanduste veekõrvaldus 5

Kaevandustest põhjavette minev reostus 1

Kaevanduste veega täitumine 4

Allikas: Põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika

väljatöötamine, Keskkonnaministeerium, 2013

1.2 Veekasutusega seotud majanduslikud aspektid Veekeskkonnale avalduv koormus on tingitud veekasutuse iseärasusest. Veeressurss on

sisendiks paljudele olulistele majandustegevustele. Veemajandusprobleemide paremaks

kirjeldamiseks on esitatud järgnevalt tööst „Veekasutuse majandusanalüüs. Ida-Eesti

vesikond. Lääne-Eesti vesikond. Koiva vesikond” kokkuvõte koormust põhjustavatest

peamistest majandustegevustest ning nende olulisusest ühiskonnale. Samuti on esitatud

arvutuste tulemused erinevate veeteenuste ja veekasutajate panuse kohta veeteenuste

ja veekasutamisega seotud kulude katmisse. Veeseaduse §34 kohaselt peavad

veekasutuse erinevad valdkonnad, eeskätt tööstus, kodumajapidamised ja

põllumajandus, andma veeteenuste kulude katmisse piisava panuse ehk hüvitama

õiglase osa oma tegevusega kaasnevatest keskkonna- ja ressursikuludest. Veekasutuse

majanduslikku tähtsust ja kulude katmist hinnati veekasutuse majandusanalüüsi käigus.

1.2.1 Veekasutuse majanduslik tähtsus Veekasutuse majandusanalüüs hõlmas veekasutuse ja –teenuse pakkujate määratlust

tegevusalade lõikes, veekasutamisega seonduva sotsiaalmajandusliku mõju määratlemist

ja majanduslikult tähtsate veeliikide määratlemist. Selle tulemusena leiti majanduslikult

olulised veekasutuse tegevusalad.

Majanduslikult olulised veekasutuse tegevusalad EMTAK 2008 klassifikatsiooni põhiselt

on:

elektrienergia, gaasi, auru, konditsioneeritud õhuga varustamine;

mäetööstus, majanduslikult olulisim toornafta ja maagaasi tootmine;

veevarustus ja kanalisatsioon;

põllumajandus;

töötlev tööstus: toiduainete tootmine; paberi ja pabertoodete tootmine; koksi ja

puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine; muude mittemetalsetest

mineraalidest toodete tootmine;

metsandus;

kalapüük ja vesiviljelus.

Eelnevast loetelust annab 92% lisandväärtust energeetika, põllumajandus ja tööstus.

Suurimat lisandväärtust andnud tegevusvaldkondade käive oli 2011. aastal 3 691 miljonit

eurot, mis oli kokku 95% kõikidest veekasutuse olulistest tegevusvaldkondade käibest.

10

Kokkuvõttes on majanduslikult kõige olulisemad tegevusvaldkonnad energeetika ja

töötlev tööstus

Eestis on majanduslikult olulised veeliigid pinnavesi, põhjavesi ja kaevandusvesi.

Pinnavett kasutatakse enamasti jahutusveena. Nii pinnavee kui ka põhjavee osakaal

ühisveevärgi tarbeks on enamasti võrdne.

Iga vesikonna kohta koostati hinnang majanduslikult oluliste veekasutusvaldkondade

kohta. Tabelis 1.3 on esitatud vesikonniti erinevate teemade kokkuvõtted

majandusanalüüsist. Selle põhjal on näha igat vesikonda mõjutavad erinevad

tegevusalad. Näiteks veekasutus Lääne-Eesti vesikonnas toimub olme ja tööstuse poolt,

Ida-Eestis on energeetika suuremaks veekasutajaks ning Koivas kasutab vett kõige

rohkem olme ja põllumajanduse tegevusvaldkonna grupp.

Tabel 1.3 Majanduslikult oluliste veekasutusvaldkondade hinnangu tulemus

vesikonniti

Majandusanalüüsis esile toodud

iseloomulikud tulemused

Lääne-Eesti

vesikond

Ida-Eesti

vesikond

Koiva

vesikond

Kokku

Veekasutus Olulisemad võetud vee kasutajad [tegevusala grupp]

Olme ja

tööstus

Energeetika Olme ja

põllumajandus

Kokku

Võetud vee mahust vesikonnas [%]

97,5 93 98,8 -

Vee erikasutusõiguse tasu [milj €]

2,6 10,2 0,05 -

Vee erikasutusõiguse tasu

osakaal [%]

20 79,6 0,40 100

Veeheide Olulisemad veeheite tekitajad [tegevusvaldkond]

Veevarustus ja kanalisatsioon,

paberi ja paberitoodete

tootmine, mäetööstus

Elektrienergia tootmine,

mäetööstus, veevarustus

ja kanalisatsioon

Veevarustus ja

kanalisatsioon

-

Veeheite mahust vesikonnas [%]

95,7 100% 91,32 -

Saastetasu 1,95 3,3 0,066

Saastetasu osakaal [%]

37 62 1,24 100

ÜVK-ga ühendatavus

ÜVK-ga ühendatud inimeste arv

746409 401962 2212 1150582

ÜVK-ga ühendatud inimeste osakaal (%)

87,58 81,18 34,41 84,99

Keskmine ÜVK vee hind (km-ta, EUR/m3)

0,96 0,88 0,87 0,92

11

Keskmine ÜVK

heitvee ära juhtimise hind (km-ta,EUR/m3)

1,33 1,28 1,43 1,31

Kulu vee- teenusele aastas

(EUR/in)

100,49 94,65 100,74 97,93

Keskmine neto- sissetulek (EUR/in)

6886,09 5993,4 5601,21 6434,39

Kulu vee-

teenusele (%)

0,0146 0,0158 0,018 0,0152

4% netosisse- tulekust (EUR)

275,44 239,74 224,05 257,38

Loomakasvatus Loomühikud 186 903 165 788 9 536 362 227

osakaal [%] 51,6 45,77 2,63 100

Pindala, sh meri [km2]

45 375 23 758 1 335 70 478

LÜ/km2 4,12 6,98 7,14 5,14

Pindala, maismaa [km2]

23 478 19 047 1335 43 860

LÜ/km2 7,96 8,70 7,14 8,26

Allikas: Majandusanalüüsi põhjal

1.2.2. Veeteenuste ja veekasutuse kulude katmine Järgnevalt tuuakse välja kokku veeteenuste ja veekasutuse kulude katmisest. Täpsem

analüüs on esitatud majandusanalüüsis. Tabelis 1.4 on toodud kulude katte kordaja

(CRR, protsentides) veeteenuseti ning veekasutuse eri valdkonniti (majapidamised,

tööstus, põllumajandus). Täiendavalt on lisatud tabelile põllumajanduslike

veekasutuseviiside tekitatud keskkonnakulude suurus (ca 367 miljonit eurot), mis jääb

100%-liselt kulude tekitaja poolt katmata.

Tabel 1.4 Kulude katte tase Eestis tervikuna

Veeteenus ja -kasutus Kulude katte tase (CRR)

Veeteenus => Veeteenuse kulude katte tase (lühend CRR)

Tsentraalne veevõtt, töötlemine ja jaotamine (ÜV), sh:

CRR= 36%

Majapidamised CRR= 33%

Tööstus CRR= 68%

Põllumajandus CRR= 95%

Tsentraalne reovee kogumine kanalisatsiooni ja puhastamine ning heitvee suublasse juhtimine (ÜK), sh:

CRR= 34%

Majapidamised CRR= 31%

Tööstus CRR= 55%

Põllumajandus CRR= 83%

Veevõtt väljaspool ÜV’d, sh: CRR= 100%

Majapidamised CRR = 97%

Tööstus CRR = 100%

Põllumajandus CRR = 100%

Veeheide väljaspool ÜK’d, sh: CRR = 66%

Majapidamised CRR = 85%

Tööstus CRR = 49%

Põllumajandus CRR = 23%

Muud olulised veeteenused Hinnanguliselt on antud veeteenuse finants- ja

12

Veeteenus ja -kasutus Kulude katte tase (CRR)

Hüdro-energeetikaga seonduv paisutamine

keskkonnakulud 80% ulatuses kaetud, samas teenusega seonduvad ressursikulud on enamikus katmata.

Muud ülalnimetamata

veeteenused

Olulised veekasutusviisid (mitte veeteenused) => Adekvaatne panus veekasutusse (keskkonna- ja ressursikulud, va vee erikasutusõiguse tasu ning saastetasu)

Põllumajanduslik hajukoormus (loomkasvatushooned)

Katmata keskkonnakulude maht on hinnanguliselt 57,4 miljonit eurot

Põllumajanduslik hajukoormus (kuivendussüsteemid)

Katmata keskkonnakulude maht on hinnanguliselt 309,8 miljonit eurot

Allikas: Majandusanalüüsi põhjal

Märkus: ÜV - ühisveevärgi veevõtt, töötlemine ja jaotamine, ÜK - ühiskanalisatsiooni

reovee kogumine ja puhastamine ning heitvee suublasse juhtimine

Aastal 2011 oli ühisveeteenuse kulud kaetud 36% ulatuses tarbija poolt ning

ühiskanalisatsiooni-teenuse kulud 34% ulatuses. Kulude katmise taset mõjutab olulises

osas väga suur subsiidiumite maht (veidi alla 100 miljoni euro), mis kaetakse enamikus

maksumaksja kuludest. Enamik subsiidiumitest on suunatud majapidamistele parema

teenuse osutamiseks, mistõttu on teenuse katte kordaja just majapidamiste osas

märkimisväärselt madalam kui ÜVK’ga ühendatud tööstus- ja põllumajandusettevõtete

puhul. Samuti tuleb rõhutada, et enamik teenusest on seotud antud juhul just

majapidamistega, mistõttu mõjutavad subsiidiumite maht ka kogu teenuse kulude katte

kordajat.

Analüüsis on eeldatud, et väljaspool ÜV’d on veevõttu puudutava veeteenuse kulud

100%-liselt kaetud, samuti ei tekita antud veeteenus olulisi keskkonna- ja

ressursikulusid. Kui väljaspool ÜK’d on veeheidet puudutava veeteenuse finantskulud ja

internaliseeritud keskkonnakulud samuti 100%’liselt kaetud, siis antud veeteenuse poolt

tekitatud muud keskkonnakulud (nõuetele mitte vastavate puhastite ning septikute poolt

tekitatud kulu näol) on tarbija poolt katmata. Hinnanguliselt 80% majapidamiste

septikutest (ehk veeheide väljaspool ÜK’d) ei vasta nõuetele ning on veekeskkonna

koormusallikaks.

Hinnanguliselt on paisutamisega seonduva veeteenuse finants- ja keskkonnakulud 80%

ulatuses kaetud, samas teenusega seonduvad ressursikulud on enamikus katmata, jättes

suure osa veemajandusele tekitatud kuludest siiski katmata.

2 Veekogumite keskkonnaeesmärkide saavutamine ja mitte saavutamine arvestades veekeskkonnale avalduvat koormust

2.1 Oluliste koormuste seostamise vajadus veekogumite keskkonnaeesmärkide ja meetmetega

Koormused jaotatud veekogumite ja nende valgalade järgi võimaldab võtta kokku

koormused ühe veekogumi kohta. Erinevatele koormustele omistatud tähtsus seisneb

selles, et need võimaldavad täpsemalt vaadelda võimalikke koormusi, mille tõttu võivad

jääda veekogumi keskkonnaeesmärgid saavutamata. Koormused, mis on seotud

veekogumi ja selle valgalaga määrati ära koormuste ülevaates.

Koormusi on vaja esitada veekogumi põhiselt sellepärast, et oleks võimalik hiljem tagasi

pöörduda veekogumi koormuse juurde ja analüüsida meetmete rakendamist. Teisalt

aitab koormuste jagamine veekogumite põhiselt määratleda koormusi iseloomustavaid

parameetreid ja panna paika kriteeriumid, mille alusel muutub mõni objekt või tegevus

koormuseks. Eelnevate tööde põhjal on leitud, et eelmistes veemajanduskavades ei

13

esitatud andmeid piisava täpsusega, et hiljem oleks saanud hinnata koormuse mõju

vähenemist või suurenemist.

Täpsustatud lähenemist on vaja rakendada uute veemajanduskavade koostamisel.

Seejuures tuleks esimeses etapis määrata veemajanduskavades kasutatavad andmed ja

registrid, mida võidakse kasutada koormuste kindlaks määramisel. Seejärel on vaja

defineerida vajalike andmete kogumise ajavahemik ja võimalusel teha kokkulepped

erinevate registritega, võttes arvesse registrite endi andmete kogumiste ajavahemikke.

Samal ajal tuleks töötada uute andmete ja registrite põhjal välja metoodikad, mille alusel

hinnata meetmete rakendatavust, võttes arvesse nii kulude ja tulude analüüsi, kui ka

meetme mõju veekogumi keskkonnaseisundi parandamiseks. Seetõttu on oluline siduda

võimalikud meetmed veekogumitega, millele aitab kaasa eelnevalt koormuste ja

veekogumite omavaheliste seoste leidmine. Samuti on eelnevalt teada, et meetmed,

mida planeeritakse veemajanduse olukorra parandamiseks rakendada, on tihti esitatud

näiteks haldusüksuste kaupa, mis ei võimalda hinnata nende meetmete rakendamise

mõju pinna- ja põhjavee seisundile.

Eelnevalt kirjeldatud puuduste likvideerimisel on võimalik uute veemajanduskavade

koostamise jooksul ja lõpus anda hinnang meetmete efektiivsusele ning hinnata nende

tegelikku mõju veekogumite seisundi parandamisele või halvendamisele.

2.2 Kasutatud metoodikad Pinnaveekogumite keskkonnaeesmärgi saavutamise leidmiseks, arvestades sealjuures

koormuste esinemist veekogumil ja selle valgalal, kasutati maatriks süsteemi. Maatriks

süsteem valiti Euroopa Komisjoni töö „Guidelines for the Assessment of Indrirect and

Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (1999) soovituste põhjal. Käesoleva

töö eesmärgiks oli selgitada välja võimalikest koormustest tingitud keskkonnaeesmärgi

saavutamine ja mitte saavutamine. Esialgse hinnangu andmiseks on meetod sobilik,

andes võimaluse teha veekogumi tasemel teatavaid üldistusi.

Keskkonnaeesmärgi saavutamise ohustatuse kategooriate hindamisel lähtuti Euroopa

Komisjoni tööst „Guidance Document No 3. Analysis of Pressures and Impacts“ Töös

tuuakse välja soovitused pinnaveekogumite ja põhjaveekogumite riskihinnanguteks.

Seega lähtuti samadest põhimõtetest, nagu seda tehakse pinnaveekogumite

keskkonnaeesmärkide saavutamise hindamisel sõltuvalt veekogumi seisundist.

Siinkohal ei võetud arvesse veekogumi seisundit, veekogumi valgalal teisi koormusi,

koormuste vahelisi mõjutusi, veekogumi ja valgala hüdrogeograafilisi tingimusi,

maapinna kaldeid ja muid keskkonna omavahelisi protsesse. Seega tegemist on

kvalitatiivse hinnanguga, mille puhul on saadud kriteeriumite alusel veekogumite

eesmärkide saavutamise kohta hinnang. Käesoleva töö jaoks on täpsus piisav, andmaks

ülevaadet võimalike keskkonnaeesmärkide ohustatuse kohta arvestades koormusi.

Täpsem metoodika pinnaveekogumite keskkonnaeesmärkide ohustatuse hindamiseks on

lahti seletatud järgmistes peatükkides.

Põhjaveekogumite keskkonnaeesmärkide saavutamist hinnati eelnevate uuringute alusel.

2012. aastal uuendati põhjaveekogumite tunnuseid ja piire, 2013. aastal töötati välja uus

põhjaveekogumite seisundite hindamise metoodika ja piirväärtused ning 2013. aasta

lõpuks hinnatakse uuesti põhjaveekogumite seisundit. Käesolev töö käsitleb

põhjaveekogumite eelmise seisundi hindamisel saadud tulemusi.

2.3 Hinnang koormuse arengustsenaariumi kohta Koormuste arengustsenaariumide hindamiseks tehti majandusanalüüsi käigus PEST

analüüs (poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja tehniliste tegurite analüüs), mis

põhines arvulistel väärtustel, mille andmed pärinesid peamiselt Statistikaametist.

Koormusi hinnati punktkoormuse, hajukoormuse, veevõtu, veevooluhulga muutmiste,

vooluveekogude kasutamine ja siirdevee või rannikuvee kasutamise koormus jaotuse

14

alusel. Tuginedes Statistikaameti andmetele, leiti iga koormuse arengustsenaariumi

tõenäolisem toimumine.

Tabel 2.1 Koormuse senise tendentsi edasise arengustsenaariumi esinemise

tõenäosus

Koormus

Koormuse senise arengustsenaariumi esinemise tõenäosus (%)

NEGATIIVNE TAVAPÄRANE POSITIIVNE

STSENAARIUM STSENAARIUM STSENAARIUM

Punktkoormus 27,48% 49,60% 22,93%

Hajukoormus 21,63% 48,30% 30,08%

Veevõtust tingitud koormus 19,90% 48,85% 31,25%

Veevooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud koormus

22,55% 47,40% 30,05%

Vooluveekogude kasutamisel avalduv koormus

21,40% 54,80% 23,80%

Siirde- või rannikuvee kasutamisel avalduv koormus

29,20% 41,40% 29,40%

Allikas: Veekasutuse majandusanalüüs

Tuginedes Tabeli 2.1 andmetele, leiti et kõikide koormuste puhul jätkub kõige suurema

tõenäosusega tavapärane arengustsenaarium. Tavapärase stsenaariumi põhjal analüüsiti

koormuste olulisi indikaatornäitajaid, mida hinnati arvuliste väärtuste ja muude

analüüside põhjal ning tehti kindlaks kas see tulevikus kasvab, kahaneb või jääb samaks.

2.4 Koormuste muutuste prognoos Koormuste muutuste prognoos koostati põhikoormuste liigituse alusel. Eelnevalt

määratletud arengustsenaariumide põhjal prognoositi koormuste muutust. Peamiseks

stsenaariumiks koormuste puhul on tavapärane stsenaarium, mille kohaselt jätkub

tavapärane koormuse trend. Täpsemat stsenaariumite metoodikat on kirjeldatud

majandusanalüüsis.

Koormuste mõju hinnang on suuresti teoreetilise väärtusega ja tuleb kindlasti üle

vaadata peale andmete täpsustamist. Üldistatud prognoosid võib lugeda piisavalt

adekvaatseks, et hiljem analüüsida koormuse poolt keskkonnaeesmärkide saavutamist

või mitte saavutamist.

Tabel 2.2 Koormuse muutuste prognoos tavapärase arengutendentsi kohaselt

Koormus Koormuse arengutendents

Selgitus

Punktkoormus ↓

On oodata koormuse tendentsi kahanemise jätkumist tänu nõuetele vastava reovee-puhastuse taseme kasvule – hinnanguliseks koormuse languseks 1-2% aastas

Hajukoormus ↔ Oluliselt ei kasva (väetiste kasutus)

Veevõtust tingitud koormus ↑ Järgnevatel aastatel on oodata veevõtu

15

Koormus Koormuse

arengutendents

Selgitus

kasvu, peamiselt tootmise ja tööstuse kasvu arvelt – ca 3% aastas

Veevooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest

kõrvalekaldest tingitud koormus

↑ Lähi-aastatel on oodata koormuse kasvu tulenevalt Hüdroenergeetika tõenäolisest

edasisest arengust.

Vooluveekogude kasutamisel avalduv koormus

↔ Koormuse tase on olnud stabiilne ka

eelnevatel aastatel

Siirde- või rannikuvee kasutamisel avalduv koormus

↑

Tulenedes tõenäolisele Eesti sadamaid külastavate laevade arvu järk-järgulisele kasvule, võib eeldada koormuse kasvu

järgmistel aastatel suuruses 1,2-1,4% aastas

Allikas: Veekasutuse majandusanalüüs

Koormuste muutumine on arvestatud aastast 2011 kuni aastani 2021. Hinnangu

andmiseks arvestati Tabeli 2.2 põhjal Tabelisse 2.3 koormuse arengutendentsi mõjutav

protsentuaalne muutus. Juhul kui koormusele prognoositi kasvu, siis on tabelisse

märgitud protsent positiivne ja juhul kui kahanemist, siis negatiivne. Kui jääb samaks

pole tabelis protsentväärtust esitatud. Tuleviku indikaatori arvutamiseks vajaliku

koefitsiendi saamiseks arvestati kümne aasta jooksul toimuvat muutust, mis vastavalt

liideti või lahutati 100 % väärtusest. Kõik eelnevalt mainitud koormuste põhised

muutuste prognoosid on lisatud veekogumite põhisesse koormuste arvestusse. Andmed

veekogumi täpsusega on esitatud Lisas 4.

Tabel 2.3 Koormuste kaupa tuleviku indikaatori arvestuse põhimõte

Koormus Koormuse arengutendentsi protsent [%] ühe

aasta jooksul

Ajaarvestus Tuleviku indikaatori

arvutamiseks vajalik

koefitsient

Punktkoormus -1,5 10 aastat 0,85

Hajukoormus - 10 aastat 1

Veevõtust tingitud koormus

3 10 aastat 1,3

Veevooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud koormus

1,5 10 aastat 1,15

Vooluveekogude

kasutamisel avalduv koormus

- 10 aastat 1

Siirde- või rannikuvee

kasutamisel avalduv

koormus

1,3 10 aastat 1,13

Tabelisse 2.4 on koondatud kriteeriumid, mille alusel on hinnatud veekogumi

keskkonnaeesmärgi ohustatust arvestades koormusi. Ohustatust hinnatakse ainult

vastava koormuse ilmnemisel ja ei võeta arvesse koormuste liikide omavahelisi seoseid

ja kumulatiivset mõju. Lähtuti erinevate koormuste liikide esinemisest ja nende

vähenemisest vastavalt trendide hinnangule. Tegemist on hinnanguliste väärtusega,

esitamaks võimalikke mõjutusi koormuste poolt, mida on arvestatud asukohapõhiselt.

Sealjuures pole arvesse võetud veekogumi ja selle valgala hüdroloogilisi iseärasusi ja

16

maapinna kaldeid, pinnase iseloomu ja muid keskkonnas toimuvaid protsesse. Kasutatud

hinnangut tuleb uute andmete esinemisel ja metoodikate täiendamisel uuendada.

Tabel 2.4 Koormuste poolt ohustatud veekogumite kriteeriumid

Koormus Ohustatuse kriteeriumite piirväärtused

Koormuse poolt pole ohus

Koormuse poolt võib olla ohus

Koormuse poolt ohustatud

Tuleviku indikaator

[%]

Tuleviku indikaator

[%]

Tuleviku indikaator

[%]

Punktkoormus Puudub või alla 40 40-60 Üle 60

Hajukoormus Puudub või alla 40 40-60 Üle 60

Veevõtust tingitud koormus*

Puudub - Üle 100

Veevooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud

koormus

Puudub või alla 30 30-50 Üle 50

Vooluveekogude kasutamisel avalduv koormus

Puudub või alla 30 30-50 Üle 50

Siirde- või rannikuvee

kasutamisel avalduv koormus

Puudub või alla 30 30-50 Üle 50

2.5 Veekogumite keskkonnaeesmärkide ohustatus arvestades koormusi

2.5.1 Pinnaveekogumid Eelnevates peatükkides 2.1-2.4 kirjeldatud meetodi alusel koostatud maatrikstabelite

kokkuvõtvad tulemused on esitatud Tabelis 2.5. Veekogumite põhised tabelid on esitatud

Lisas 4. Tabelisse 2.5 on märgitud vooluveekogumite arv, mille keskkonnaeesmärk pole

ohus, võib olla ohus ja on ohus arvestades koormusi. Pikas perspektiivis on saadud

tulemus, et aastaks 2021 võib punktkoormuse poolt olla ohustatud kaks

vooluveekogumit ja seitse võib olla ohus. Hajukoormus võib selle hinnangu põhjal

ohustada 190 vooluveekogumi seisundit ja 95 veekogumit ei tohiks hajukoormus

ohustada. Veevõtust tingitud keskkonna eesmärgi saavutamist võib ohustada 11

vooluveekogumi seisundit. Samal ajal kui veevooluhulga muutmisest või

hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud koormus võib ohustada 114

vooluveekogumi seisundit ja 341 vooluveekogumi seisundit antud hinnangu põhjal sama

koormus ei ohusta.

Tabel 2.5 Vooluveekogumite arv, mille keskkonnaeesmärk pole ohus, võib olla

ohus või on ohustatud arvestades koormusi

Koormus Veekogumite arv keskkonnaeesmärgi ohustatust arvestades

koormuste

Koormuse poolt pole ohus

Koormuse poolt võib olla ohus

Koormuse poolt ohustatud

Punktkoormus 446 7 2

Hajukoormus 95 170 190

Veevõtust tingitud koormus

444 - 11

Veevooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest

kõrvalekaldest tingitud

341 0 114

17

koormus

Vooluveekogude kasutamisel avalduv koormus

139 262 54

Tabelis 2.6 on esitatud kokkuvõte maismaa seisuveekogumite arvust, mille

keskkonnaeesmärk pole ohus, võib olla ohus ja on ohustatud arvestades koormusi. Selle

tabeli põhjal võib oletada, et erinevate koormuste otsene mõju seisuveekogumitele on

vähene, kuna vähesed veekogumid on koormuse poolt võib olla ohus ja ohustatud.

Käesoleva hinnangu alusel võib tulevikus maismaa seisuveekogumeid mõjutada

veevõtust tingitud koormus ja vooluveekogude kasutamisel avalduv koormus, sealjuures

võttes arvesse võib olla ohus ja ohustatud veekogumite arvud.

Tabel 2.6 Maismaa seisuveekogumite arv, mille keskkonnaeesmärk pole ohus,

võib olla ohus või on ohustatud arvestades koormusi

Koormus Veekogumite arv arvestades koormuste keskkonnaeesmärgi

ohustatust

Koormuse poolt pole ohus

Koormuse poolt võib olla ohus

Koormuse poolt ohustatud

Punktkoormus 73 1 1 Hajukoormus 75 - 0 Veevõtust tingitud koormus

44 23 8

Veevooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud

koormus

63 10 2

Vooluveekogude kasutamisel avalduv koormus

55 17 3

2.5.2 Põhjaveekogumid Põhjaveekogumite keskkonnaeesmärkide saavutamise riskihinnangu alusel koormuste

poolt ohustatuks või mitte ohustatuks loetud põhjaveekogumid on hinnatud Lisas 3

esitatud tabeli põhjal. Ohustatuse hinnangu aluseks võeti Keskkonnaministeeriumi poolt

avaldatud töö „Ohustatud põhjaveekogumid, ohustatud põhjaveekogumite täiendav

kirjeldus, ohustatud põhjaveekogumite seisundite ohustavad saasteained ja nende

saasteainete läviväärtused. Piiriülesed põhjaveekihid, piiriüleste põhjaveekihtide täiendav

kirjeldus ja võimalik inimtegevusest tingitud negatiivne piiriülene mõju põhjaveele“.

Eelpool mainitud töö tegemise ajal polnud määratud uuemaid põhjaveekogumeid, seega

need koondati arvuliselt (Tabel 2.7) kokku „Määramata all“. Tabeli 2.7 põhjal võib öelda,

et koormuste (põhjaveekogumite töödes käsitletud kui „survetegurite“) poolt ohustatud

on 11 põhjaveekogumit ja ohustamata 21 põhjaveekogumit. Ohustatuse hinnang on

määramata 7 põhjaveekogumil. Täpsemad põhjaveekogumite keskkonnaeesmärkide

ohustatuse hinnangud on Lisas 3.

Tabel 2.7 Põhjaveekogumite arv, mille keskkonnaeesmärk pole ohus, võib olla

ohus või on ohustatud arvestades koormusi

Ohustatus Põhjaveekogumite

arv

Mitte ohustatud 21

Ohustatud 11

Määramata 7

18

3 Veekogumite keskkonnaeesmärkide saavutamine

arvestades veekogumite seisundit

3.1 Pinnaveekogumid Lisaks koormusest tingitudkeskkonnaeesmärkide saavutamise ja mitte saavutamise

hinnangule, saab hinnata ohustatust arvestades veekogumi teadaolevat seisundit või

muutusi seisundis. Pinnavee seisundi hindamiseks tehakse igal aastal veeseiret.

Seiretulemuste alusel antakse hinnanguid veekogumite seisundi kohta. Erinevatel

aastatel ajakohastatakse hinnanguid erinevate veekogumite kohta. Vähemalt üks kord

kuue aasta jooksul antakse üldhinnang kõikide veekogumite seisundi kohta. Veekogumi

seisundi hinnangud esitati 2009. aastal veemajanduskavas, ajakohastatud hinnang esitati

2011 aastal, ning sellele järgnevalt igal aastal. Käesoleva ülevaate tegemiseks loeti

täiendavalt ohustatud veekogumiks kõik need veekogumid, mille seisund pole 2011. a.

hinnangute kohaselt vähemalt hea. Täpsem tabel pinnaveekogumitest, mille

keskkonnaeesmärk on ohus, on esitatud Lisas 5.

Tabel 3.1 Ohustatud pinnaveekogumid 2011. a. ajakohastatud seisundi

hinnangu alusel

Veekogumid Ohus olevate

veekogumite

arv

Vooluveekogumid 151

Maismaa

seisuveekogumid 66

Rannikuveekogumid 15

3.2 Põhjaveekogumid Põhjaveekogumite viimase seisundi hinnangu alusel on heas seisundis kõik

põhjaveekogumid, välja arvatud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum,

mille seisund hinnati halvaks. Mitteheas seisundis olevas põhjaveekogumi seisundi

paranemist ei ole oodata, sest põhjaveekogum on seotud põlevkivi kaevandamisega.

Alles moodustatud põhjaveekogumid on eelnevalt hindamata. Kõikide põhjaveekogumite

seisundeid hakatakse hindama uuesti 2013. aasta suvest. Hindamine viiakse läbi

Keskkonnaministeeriumi poolt tellitava töö „Põhjaveekogumite seisundiklasside

määramise kriteeriumite ja metoodika väljatöötamine“ põhjal.

4 Meetmed ja tegevused veekogumi keskkonna eesmärkide saavutamiseks

Koormuste leevendamiseks ja veekogumite keskkonnaeesmärkide saavutamiseks

rakendatakse koormustele erinevaid meetmeid. Meetmete rakendamist koordineerib

Keskkonnaamet, kes koostab vesikondadele veemajanduskavade rakendamise

tegevuskavasid, mis sisaldavad meetmeid, mida erinevate koormuste puhul kasutada.

Meetmete määratlemisel ja nende maksumuse hindamisel lähtuti majandusanalüüsis

väljatoodud peamiste meetmete maksumuste hindamise metoodikast, mis suures osas

põhineb erinevate tegevuste ühikhindadel. Meetmete täpsem analüüs ja maksumuse

hindamine võetakse ette veemajanduskava koostamise käigus 2014-2015. aastal.

Hinnangud koormuse vähendamiseks vajalike meetmete maksumuse kohta on esitatud

vesikondade kaupa, mis on piisav, et anda hinnanguid ka erinevate piirkondade kohta.

Veekogumite tasemele meetmete viimine poleks käesoleva töö raames liiga suurte

üldistuste tõttu põhjendatud. Juhul kui taoline vajadus peaks tekkima, oleks soovituslik

19

kasutada iga koormuse puhul majandusanalüüsis kasutatud metoodikat. Tabelis 4.1 välja

toodud maksumused peegeldavad nii minevikus tehtavate maksumuste kui ka metoodika

alusel meetmete maksumuste hinnanguid, kuna eeldatakse seni peamiste meetmete

kasutamise jätkumist.

Tabel 4.1 Peamiste meetmete maksumused koormuste kaupa

Koormus Koormuse puhul

kasutatav peamine meede

Ida- Eesti vesikond

[EUR]

Lääne- Eesti

vesikond [EUR]

Koiva vesikond

[EUR]

Kokku [EUR]:

Punktkoormus Uute puhastusseadmete

ehitamise või rekonstrueerimise maksumus

23 505 336,44 12 446 618,59 244 522,47 36 196 477,49

Hajukoormus Nõuetele vastavate

sõnnikuhoidlate

ehitamise maksumus

30 443 924,7 25 539 313,86 1 459 069,2 57 442 307,76

Maaparandussüsteemide parandamise maksumus

151 848 408,3 150 505 375 7 455 125 309 808 908,3

ÜVK-ga ühendamata

majapidamiste nõuetele vastavate septikute ehitamise maksumus

189 690 282 166 943 697 7 555 986 364 189 964

Veevooluhulga

muutmisest või hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud koormus

Paisude

likvideerimine, kalapääsude rajamine, kopra tammide likvideerimise maksumus

- -- - 630 000

Vooluveekogumite kasutamisest tingitud koormus

Vee omaduste parandamine kalanduse eesmärkidel maksumus

- - - 2 200 000

Siirdevee või rannikuvee kasutamisest tingitud koormus

Rannikuveekogumite kasutamise leevendamise maksumus

- - - 900 000

Kokku: - - - - 735 171 180,1

Allikas: Veekasutus majandusanalüüs

Tabeli 4.1 põhjal võib anda hinnangu meetmete maksumuse kohta. Eestis on peamiste

meetmete elluviimiseks vajalik summa on 735 miljonit eurot. Erinevate koormuste puhul

käsitleti majandusanalüüsis erineva täpsusega meetmeid, mistõttu osaliselt toodi

meetmete maksumused välja vesikonniti ning osaliselt üle terve Eesti. Kui koormuste

osas esines kõige rohkem hajukoormust, siis ka vastava koormuse leevendamiseks

vajalike meetmete maksumused on kõige kõrgemad. Järgneb punktkoormuse meetmete

maksumus, kuid punktkoormust kui sellist esines koormuste arvu pooltest neljandal

kohal.

Koormuste meetmete võimalikud mõjud on koondatud peamiselt majandusanalüüsi

põhjal Tabelisse 4.2. Meetmed mõjutavad peamiselt tehniliste lahenduste kaudu

koormuste negatiivset mõju veekogumitele. Hajukoormuse puhul on tehtud Eestisse

20

sobilike meetmete analüüs ja on uuritud meetmete mõju5. Teiste koormuste meetmete

kohta käivad analüüsid ja hinnangud puuduvad.

Tabel 4.2 Koormuste põhised võimalikud meetmed

Koormus Võimalikud meetmed

koormuse vähendamiseks

Meetme võimalik tulemus

Punktkoormus Nõuetele mittevastavate reoveepuhastite korrastamine.

Punktreostusallikatest väljuva heitvee parameetrid vastavad normatiividele.

Hajukoormus Nõuetele vastavate

sõnnikuhoidlate rajamine

Väheneb põllumajanduslik

hajukoormus.

Maaparandussüsteemide

parandamine (nõnda, et kõlvikute kuivendusvesi enne veekogusse juhtimist puhastatakse).

Väheneb põllumajanduslik

hajukoormus. .

ÜVK-ga ühendamata majapidamiste nõuetele vastavate septikute paigaldamine.

ÜVKA-ga mitte ühendatud majapidamiste reoveekäitlussüsteemid vastavad nõuetele

Veevooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud koormus

Paisude likvideerimine, kalapääsude rajamine, voolusängide korrastamine, kobraste arvukuse piiramine ja

koprapaisude likvideerimine.

Kõikidele paisudele on ehitatud nõuetele vastavad kalapääsud, mitte kasutuses olevad ja ohtlikud paisud on likvideeritud, samuti on likvideeritud koprapaisud.

Vooluveekogumite kasutamisest tingitud koormus

Veekogude kasutuse arendamine kalanduse eesmärkidel (nt

analüüside ja uuringute tegemine kalaliikide taastootmine ja asustamine veekogudesse.

Parenenud veekogu omadused.

Siirdevee või

rannikuvee kasutamisest tingitud koormus

Teadustööd ja

administratiivsed meetmed koormuse vähendamiseks.

Rannikuveekogumite kasutamisest

tingitud koormus on vähenenud.

Allikas: Veekasutus majandusanalüüs

5 “Põllumajanduse hajukoormuse piiramise meetmete väljatöötamine ja nende tõhususe hindamine. Hinnang

pinnaja põhjavee hea seisundi saavutamise ja veesäästu võimaluste kohta”. Keskkonnaministeerium,

http://www.envir.ee/1180920

21

LISAD

LISA 1 Koormuste nimekiri ja nende kriteeriumid

LISA 2 Koormuste koondtabel

LISA 3 Põhjaveekogumite seisundi hinnangud, ohustatus ja koormused

LISA 4 Tabel: Pinnaveekogumite keskkonnaeesmärgi ohustatus arvestades koormusi

LISA 5 Tabel: Pinnaveekogumite keskkonnaeesmärgi ohustatus arvestades veekogumi seisundit

LISA 6 Kaart: Pinnaveekogumite keskkonnaeesmärgi ohustatus