Upload
paeaesteamet
View
242
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Päästeameti veeohutuskampaania märgatavus 2010
Citation preview
Veeohutuskampaania tagasiside uuring
juuni 2010
Sisukord
Veeohutuskampaania
tagasiside uuring
juuni 2010
Emor AS
Autor
Esta Kaal
| © TNS
1. Veega seotud ohtude tajumine ja
riskikäitumine elanikkonnas
4
2. Kampaania märkamine 11
Lisad 16
Sissejuhatus 3
Tulemused
Uuring korraldati eesmärgiga hinnata alkoholijoobes ujumise riske meenutava meediakampaania “Kui võtad – võta kuivalt” märgatavust elanikkonnas. Uuringu lisaeesmärgiks oli kaardistada elanikkonna veeohutusalast teadlikkust ja riskikäitumist.
Meediakampaania aktiivne periood oli Jaanipäeva eel, kui kasutati nii tele-, raadio-, trüki- ja välimeedia kanaleid ning erilahendusi veekogude läheduses.
Uuring viidi läbi Päästeameti tellimusel ning uuringu tulemuste omandiõigus kuulub uuringu tellijale.
Küsitlus viidi läbi TNS Emori Omnibussi küsitluse raames CAPI-meetodil (computerassisted personal interview) vastaja kodus.
Valimi suurus oli 500 inimest vanuses 15-74 eluaastat.
Küsitlusaeg: 23.-30. juuni 2010.
Aruandes on uuringu tulemused esitatud graafiliselt koos lühikommentaariga.
Sissejuhatus
Veega seotud ohtude tajumine ja
riskikäitumine elanikkonnas
Veeohutuskampaania tagasiside uuring
KokkuvõteEbakaines olekus ujumise riske teadvustatakse enam.45% tõdeb, et on veekogu ääres pruukinud alkoholi
Kampaania eelses küsitluses (jaanuaris) nimetas uppumissurmade põhjustena esimeses järjekorras ebakainet olekut 34% inimestest ja kampaania järel juba 69%.
pisut madalamaks jäi see 15-24-aastaste sihtrühmas (55%), kus suhteliselt enam meenus hoopis laste järelvalveta jätmine.
Kolme peamise põhjuse seas, mis seavad inimesi kõige enam uppumisohtu, nimetas ebakainet olekut enne 55% ja pärast kampaaniat juba 89% elanikest. Samuti tõusis uppumiste põhjuste seas tundmatus kohas vettehüppamise mainimissagedus.
Seega võib öelda, et läbiviidud kampaania tõstis elanikkonna teadlikkust peamistest riskiteguritest uppumisohtu sattumisel.
Paraku on teavitus- ja veenmistöö jätkuvalt hädavajalik, sest teadlikkuse tõusust käitumise muutumiseni on sageli pikk tee. Seda kinnitab nii uppumissurmade sellesuvine statistika, kui ka fakt, et 45% elanikest tõdeb, et on veekogu ääres viibides pruukinud alkoholi. Suhteliselt enam on neid meeste, 25-34-aastaste ning ka kõrgema haridus- ja palgatasemega inimeste seas.
Päästevesti kandjate osakaal ei ole võrreldes jaanuariga muutunud (antud kampaania ei sisaldanud paadisõidu riskide sõnumit) – ligikaudu pool täisealisest elanikkonnast väidab, et ta kannab (või kannaks, kui ta paadiga üldse sõitma läheks) päästevesti.
Päästevesti mittekandmise tõttu on paadisõidu peamine riskirühm mehed ja mitteeestlased.
14
Teadlikkus: riskitegurite tajumineMillised on peamised põhjused, miks inimesed satuvad uppumisohtu? Nimetage kolm peamist?n= 503
esimene mainitud Kokku (spontaanne)
ebakaine olek
tundmatus kohas ujumine/vette hüppamine
ujumisoskuse puudumine
võimete ülehindamine
laste järelevalveta jätmine
nõrgale jääle minek
tervis
hooletus
külm vesi
abivahendite puudumine/mittekasutamine
õnnetusjuhtum
muu
ei oska öelda
4
Käitumine: alkoholi tarbimine veekogu ääresMõeldes olukordadele, kui olete aega veetnud või töötanud mõne veekogu ääres, siis kas olete joonud seal ka alkoholi? n= 503
KOKKU n=503
RAHVUS Eestlane n=341
muu rahvus n=162
SUGU mees n=235
naine n=268
VANUS 15-24 n=95
25-34 n=93
35-49 n=133
50-74 n=182
ASULATÜÜP pealinn n=151
suur linn n=97
muu linn n=103
maa-asula n=152
PIIRKOND Põhja regioon n=204
Lääne regioon n=83
Ida regioon n=89
Lõuna regioon n=127
8
KOKKU n=503
RAHVUS Eestlane n=341
muu rahvus n=162
SUGU mees n=235
naine n=268
VANUS 15-24 n=95
25-34 n=93
35-49 n=133
50-74 n=182
ASULATÜÜP pealinn n=151
suur linn n=97
muu linn n=103
maa-asula n=152
PIIRKOND Põhja regioon n=204
Lääne regioon n=83
Ida regioon n=89
Lõuna regioon n=127
Käitumine: päästevesti kandmise praktikaMõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate paadisõidu ajal päästevesti?, n= 503
5
Päästevesti kandmise tõenäosus neil, kes paadiga ei sõida.Kui oletada, et Te lähete tulevikus paadisõidule, siis kui tõenäoline on, et Te kannate päästevesti?, n= 209
KOKKU n=209
RAHVUS Eestlane n=146
muu rahvus n=63
SUGU mees n=75
naine n=134
VANUS 15-24 n=28
25-34 n=29
35-49 n=47
50-74 n=105
ASULATÜÜP pealinn n=51
suur linn n=46
muu linn n=34
maa-asula n=77
PIIRKOND Põhja regioon n=74
Lääne regioon n=30
Ida regioon n=32
Lõuna regioon n=73
7
KOKKU juuni
jaanuar
RAHVUS Eestlane juuni
jaanuar
muu rahvus juuni
jaanuar
SUGU mees juuni
jaanuar
naine juuni
jaanuar
VANUS 15-24 juuni
jaanuar
25-34 juuni
jaanuar
35-49 juuni
jaanuar
50-74 juuni
jaanuar
ELUKOHT pealinn juuni
jaanuar
suur linn juuni
jaanuar
muu linn juuni
jaanuar
maa-asula juuni
jaanuar
Päästevesti kandmine paadisõidul: jaanuar vs juuniMõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate/kannaksite paadisõidul päästevesti? n= 503/märkus: siin on juuni tulemustes koondatud nii paadiga sõitnute kui ka mittesõitnute hinnangud päästevesti kandmise osas, et see oleks võrreldav jaanuaris esitatud küsimuse tulemustega /
6
Kampaania märkamine
Veeohutuskampaania tagasiside uuring
Kokkuvõte (1)Veeohutuskampaania märkamisnäit elanikkonnas oli kõrgeMärgatavalt tõusis alkoholi ja uppumissurmade seose tuntus
Kampaania kogukatvus (näinud või kuulnud vähemalt korra) 15-74aastases elanikkonnas oli 87% ehk hinnanguliselt 904 000 inimest (usalduspiire arvestades 865 000–943 000 inimest). Nii kõrge katvusnäitaja on saavutatud tänu erinevate sihtrühmade ühtlaselt kõrgele katvusele. Sihtrühmade lõikes oli kampaania märkamine pisut madalam meeste (märkas 82%), mitte-eestlaste (80%) ja väiksemate linnade elanike (79%) seas.
Kampaania tõstis inimeste teadlikust uppumissurmade ja alkoholitarbimise seosest: kui kampaania eel (jaanuaris) nimetas uppumissurmade põhjustena ebakainet olekut esimeses järjekorras 34% inimestest, siis kampaania järel juba 69%.
Kampaaniat näinute ja mittenäinute hinnangud erinesid päästevesti kasutamises: kampaaniat märganute seas on valmisolek kanda paadisõidul päästevesti kõrgem – 28% teeb seda alati (mittenäinud vastavalt 14%). Veekogu ääres alkoholi tarbimist tõdesid enda puhul 45% kampaaniat näinutest ja mittenäinutest 48%.
Taust: Kampaania meediavalikTuginedes TNS Emori reklaamipanuste monitooringu AdEx andmetele oli kampaania meediavalik ja esituskordade televisioonis ja tükimeedias järgmine:
Televisioon: 246 esituskorda, sh Kanal 2-s 50, TV3-s 70, Kanal 11s 20, TV6s 18 ja venekeelsetes kanalites: PBKs 70 ja 3+ s 18 korda.
Trükimeedia: kokku 38 esituskorda 25 ajalehes (üleriigilistes kui ka maakondlikes) ning 2 korda Infopressis.
Märkus: Kampaanias kasutati veel raadio ja välireklaami standard- ja erilahendusi, kuid aruande esitamise ajaks ei olnud nende kanalite reklaamimonitooringu andmed veel koos.
9
Kokkuvõte (2)Erilahendused töötasid meediamixis hästi
Meediatüüpide lõikes olid praktiliselt võrdse katvusega raadio ja televisioon (59% ja 60%), kuid neile võrreldavat katvust andsid ka veekogude ääres olnud erilahendused (51% märkajaid), sh hoiatusmärk, mida näidati ka teles erilahendusena.
Erilahendused olid eriti tulemuslikud Tallinnas ja/või 25-34-aastaste sihtrühmas, kus ainult nende lahenduste kaudu kampaaniast puudutatute osakaal oli keskmisest kõrgem. Nii andsid erilahendused kampaania auditooriumisse lisaks 16 000 - 50 000 25-34-aastast inimest (kokku märkas erilahendusi 65 000 usalduspiiridega 37 000 – 93 000 inimest).
Raadioreklaami esitati täiendavalt ka Rimi kaupluste siseraadiotes. Kokkuvõttes kattis raadioreklaam 59% elanikkonnast, sh suhteliselt enam naisi, eestlasi ja maa-asulate elanikke. Ka telereklaam kattis suhteliselt enam naisi, kuid muudes sotsiaal-demograafilistes lõigetes olulisi erinevusi ei esinenud.
Trüki- ja tänavareklaami märkajaid oli elanikkonnas vastavalt 26% ja 20%, kuid väiksema mahu tõttu jäid nad ainult toetavaks meediaks ja unikaalseid märkajaid nad kampaaniale ei lisanud. Nimetatud meediatest kampaaniat märganute osakaal oli suhteliselt kõrgem suurtes linnades.
9
Kampaania märkaminePalun meenutage, kas olete…? n=503
KOKKU
RAHVUS Eestlane
muu rahvus
SUGU mees
naine
VANUS 15-24
25-34
35-49
50-74
ASULATÜÜP pealinn
suur linn
muu linn
maa-asula
PIIRKOND Põhja regioon
Lääne regioon
Ida regioon
Lõuna regioon
11
Kampaania märkamine kanalite lõikesPalun meenutage, kas olete näinud/kuulnud…? n=503 märkajate % sihtrühmas
Tele, n=302 Raadio, n=296 Trükireklaam, n=128Erilahendused,
n=256Välireklaam, n=100
KOKKU
RAHVUS Eestlane
muu rahvus
SUGU mees
naine
VANUS 15-24
25-34
35-49
50-74
ASULATÜÜP pealinn
suur linn
muu linn
maa-asula
PIIRKOND Põhja regioon
Lääne regioon
Ida regioon
Lõuna regioon
12
Lisad
Veeohutuskampaania tagasiside uuring
Uuringu metoodika ja ülevaade küsitlustööst
AS Emori läbiviidavate Omnibuss-tüüpi uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74 aastat (seisuga 01.01.2009. a kokku 1 038 848 inimest).
Valim on moodustatud “isekaaluvana”, st kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaaldemograafilist struktuuri soo, vanuse, rahvuse ja elukoha lõikes võrreldakse vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi kohta ning vajadusel kaalutakse sellele vastavaks (vt järgmisel slaidil).
CAPI-intervjuu puhul on ankeedi küsimused sülearvuti ekraanil ja vastused sisestatakse kohe arvutisse. Filtrid ja roteerimised on programmeeritud, vähendades nii vigu küsitlemisel.
Ankeet sisaldas multimeediat: trükimeedia ja välimeedia visuaale ning raadio audiofaile ja telereklaami videofaile.
Küsitlustöös osales 54 vastava ettevalmistuse saanud ASi Emor küsitlejat.
Kokku tegid küsitlejad 1283 kontaktivõttu, neist:
503 juhul viidi intervjuu läbi (vastamismäär 78%);
365 juhul ei olnud kahe külastuskorra järel kedagi kodus või puudus kontakt;
150 juhul ei olnud sihtrühma esindajat;
265 korral keelduti vastamisest või sobiv isik oli vastamisvõimetu.
Kokku külastati vastajate leidmise käigus 1292 aadressi ja tehti 359 korduvvisiiti.
Uuringu valim
Uuringus kasutatud küsimustik
Räägime järgnevalt ujumisest ja veega seotud ohtudest. /NB! See küsimus oli intervjuu alguses eraldiseisvana/
Q1. Millised on peamised põhjused, miks inimesed satuvad uppumisohtu? Nimetage kolm
peamist? Spontaanne, fikseeri esimesena mainitu.Sellele küsimusele järgnes 2-3 muud uuringuteemat Omnibussi teemat!
Räägime nüüd suvisest ajaveetmisest veekogude ääres.
Q2. Mõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate paadisõidu ajal päästevesti?
1 alati
2 enamikel kordadel kannan
3 enamikel kordadel ei kanna
4 ei kanna kunagi
5 ei sõida paadiga, raske öelda (ei loe ette!)
Q2a. kui 2=5
Oletagem, et Te tulevikus lähete paadisõidule, siis kui tõenäoline on, et Te kannate päästevesti?
1 kindlasti
2 tõenäoliselt kannan
3 tõenäoliselt ei kanna
4 ei kanna kindlasti
Q3. Mõeldes olukordadele, kui olete aega veetnud või töötanud mõne veekogu ääres, siis kas
olete joonud seal ka alkoholi?
a. tihti
b. harva
c. mitte kunagi
d. muu ….
Uuringus kasutatud küsimustik
Q4 Palun vaadake seda pilti tänavareklaamist. Palun meenutage, kas olete seda näinud?
1 jah
2 ei
Q5 Palun vaadake neid pilte. Need on tehtud erinevates kohtades / RMK puhkemajad, veekogude
läheduses jms/? Palun meenutage, kas ja milliseid olete neist näinud?
1 jah, olen näinud
2 ei ole näinud ühtegi neist
Q6 Palun kuulake seda raadioreklaami ja öelge, kas olete seda viimase kuu jooksul kuulnud? / eesti ja
vene klipp vastavalt intervjuu keelele/
1 jah
2 ei
Q7 Palun kuulake seda kaupluse raadio reklaami ja öelge, kas olete seda viimase kuu jooksul kuulnud?
1 jah
2 ei
Q8 Palun vaadake neid ajalehereklaame. Kas olete mõnda neist viimase kuu jooksul näinud? /eesti ja
vene versioon vastavalt intervjuu keelele/
1 jah
2 ei
Uuringus kasutatud näited kampaania erilahendustest
Uuringus kasutatud trükimeedia ja välireklaami näited
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolne kontaktisik: Indrek Ints
Uuringu kava ja aruande koostaja: Esta Kaal
Valimi koostaja: Mare Lepik
Ankeedi programmeerija: Mare Lepik
Küsitlustöö koordineerija: Kaja Ruuben
Graafilised tööd: Maire Nõmmik
Kontaktandmed:
AS Emor
Telefon: 626 8532
Telefon (üld): 626 8500
Faks: 626 8501
E-mail: [email protected]
E-mail (üld): [email protected]
Aadress: A. H. Tammsaare tee 47
11316 Tallinn
Projekti töörühm
18