Põhjamaade ja Balti riikide maksejõuetusmenetlus – tänapäev ja edasised arengud

Paul Varul

Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor

Advokaadibüroo VARUL partner

Skandinaavia – Balti koostöövõrgustik

• osalevad: Rootsi, Soome, Norra, Taani, Läti, Leedu, Eesti

• esimene töökoosolek: 26. mail 2011 Tallinnas

• järgnevad töökoosolekud: Uppsala (nov. 2011); Helsingi (märts 2012); Aalborg (jaan. 2013); Oslo (mai, 2013); Riia (okt. 2013); Vilnius (apr. 2014)

• veel: Tartu (sept. 2014) ja Stockholm (dets. 2014)

Eesti töögrupp

• Moodustatud justiitsministri, Koja esimehe ja õigusteaduskonna dekaani ühisotsusega 2011. aastal; on sõltumatu

• Koosseis:– Kersti Kerstna-Vaks, Tartu Ringkonnakohus– Villu Kõve, Riigikohus– Martin Käerdi, Tartu Ülikool– Indrek Niklus, Justiitsministeerium– Toomas Saarma, pankrotihaldur– Paul Varul, Tartu Ülikool, töögrupi juht– Annemari Õunpuu, Swedbank

– Osaleb: Triin Tõnisson, Justiitsministeerium

Töökorraldus ja eesmärk

• Käsitletakse pankrotimenetlust ja saneerimist

• Igaks töökoosolekuks – konkreetsed probleemid

• Tööjaotuse alusel valmistatakse ette projektid

• Projektide alusel kujundatakse ühised seisukohad

• Lõpptulemus: soovitused siseriiklike seaduste parandamiseks ja ühtlustamiseks

Vajadus siseriiklikuks ühtlustamiseks

• Palju tähelepanu seni – piiriülene maksejõuetusmenetlus (EL 2000.a määrus)

• Esmane menetlus: universaalsuse põhimõte• Parem kohaldada, kui seadused sarnased, sh

nõuded halduritele• Ka EL-is: suund siseriiklikule ühtlustamisele• Suurem praktiline tähendus: ühistes

regioonides• Mitte täielik sarnasus, vaid eelkõige põhimõtete

ja oluliste reeglite ühtlustamine

Seadused Skandinaavia ja Balti riikides

• Skandinaavia: pankrotiseadused (juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta) ja saneerimisseadused

• Eesti: pankrotiseadus (1992) ja saneerimisseadus (2008)• Läti: maksejõuetusseadus (2007; 2010)• Leedu:

– ettevõtte pankrotiseadus (1992; 1996; 2002; 2008; 2011)

– ettevõtte saneerimisseadus (2001, 2010, 2011)

– füüsiliste isikute maksejõuetusseadus (2012)

Erinevused ja sarnasused – pankrotiseadused

• Skandinaaviamaad omavahel sarnased• Eesti pankrotiseadus on oluliselt mõjutatud

Rootsi pankrotiseadusest• Läti, Leedu ja Eesti pankrotiseadused on

detailides küllaltki erinevad• Põhimõtete ja peamiste reeglite osas on

Skandinaaviamaade ja Balti riikide pankrotiseadustes palju ühist

Erinevused ja sarnased –saneerimisseadused

• Skandinaaviamaad omavahel sarnased• Eesti ja Leedu omavahel sarnasemad, Läti

erinevam• Rakendamispraktika on Skandinaavias ja Balti

riikides oluliselt erinev • Balti riikide praktika sarnane• Saneerimise osas on Balti riikidel palju

Skandinaaviast õppida• Majanduskeskkonna mõju, praktika kujunemine

Kesksed küsimused –pankrotiseadus (1)

• Pankrotimenetluse algatamine; eelmenetlus; raugemine

• Lepingute täitmine ja jätkamine; kohtumenetluse jätkamine

• Pankrotihalduri määramine; halduri staatus; pankrotipesa probleem

• Järelevalve pankrotimenetluses

• Nõuete kindlakstegemine

Kesksed küsimused –pankrotiseadus (2)

• Tagasivõitmine

• Tasaarvestus, sh tasaarvestuse piirangud

• Pandipidaja positsioon pankrotimenetluses

• Väljamaksete järjekord

• Nõuete rahuldamise järjekord

• Juhatuse liikmete vastutus

• Menetluse lihtsustamine ja kiirendamine

Kesksed küsimused –saneerimine

• Avalduse esitamine; ka võlausaldajad (?)• Menetluse algatamine ja selle mõju• Saneerimiskava: koostamine, esitamise

tähtajad, sisu• Võlausaldajate grupid; pandipidajate positsioon• Kohtu roll• Saneerimisnõustaja roll• Saneerimiskava muutmine• Tagasivõitmine saneerimismenetluses• Saneerimiskava tühistamine

Edasine tegevus

• Viimane töösessioon: dets. 2014 Stockholmis

• Lõppdokument valmis: jaan. 2015

• Edasine sõltub riikidest

• Balti riikides vajadus muudatusteks suurem

• Eestis:

– SanS parandusettepanekud – sügis 2014; menetlus Riigikogus – 2015

– PankrS parandamine – võiks kavandada 2015

Tänan!

Paul.Varul@ut.ee

Paul.Varul@varul.com