Maapiirkonna areng ja maaettevõtlus: arengud, probleemid, väljakutsed

Prof. Rando VärnikMajandus- ja sotsiaalinstituut

05.06.2012

Regionaalsed erisused • Lihtsate lahendusteta ja kiirete lahendusteta

probleem kogu Eestile. • Jätkuv rahvastiku ja majandustegevuse

pealinna ja selle tagamaale koondumine – küll aeglustunud võrreldes 1990-ndate ja 2000-ndate algusega, kuid jätkumas. • Miks maapiirkonna arengu teema puudutab ka

linlasi? –maapiirkonna areng mõjutab otseselt nende

heaolu, sh läbi konkurentsi nii tööjõuturul kui ettevõtete vahel, maksuraha ümberjagamise, ettevõtetele klientide olemasolu jms läbi.

– Nö „võitjad“ peavad maksma „kaotajate“ eest (Hanson et al 1983)

Majandusareng

Sotsiaalsed protsessid

Rahvastiku arengud

• Tüüpilised probleemid -- noorte lahkumine, maaelanike vananemine, ebaühtlased sissetulekud, madal ettevõtlusaktiivsus jms. – probleemid on samad kogu Euroopas ja ka majanduslikult rikkamad maad pole leidnud lahendusi.

• Keskne küsimus – kuidas kohaneda muutunud olukorraga? • Ainult üksikuid näiteid edukalt kohanenud piirkondadest :

– Globaliseeruvas, teadmiste põhises ja suure konkurentsiga majanduses on hästi kohanenud dünaamilised majandusarengu piirkonnad eelkõige erandid, mitte reegel (Pike et al 2006).

• Ettevõtlus — üks peamisi majandusliku arengu mootoreid, ettevõtete ja töökohtade looja, majanduskasvu ja innovatsiooni allikas; elanikele vajalike majanduslike ja sotsiaalsete teenuste pakkuja.

• Olulises vastasmõjus sotsiaalsete ja rahvastiku protsessidega.

Maaettevõtlus • Kaks võimalikku lähtekohta:

– kogu maapiirkondade ettevõtlus, sh ka mittepõllumajanduslik;– traditsiooniline seostatus põllu- ja metsamajandusega kui ettevõtlusviis,

mis on eriomane maapiirkondade ressursside kasutusele ja elulaadile. • Maapiirkondade asukohast ja rahvastiku ja ettevõtete tihedusest tulenevad

eripärad:– väike ja spetsialiseerunud majandustegevus, mis toodab ainult väikese osa

piirkonna elanikele vajalikest toodetest ja teenustest (Rizov 2006), samuti ka väikse osa piirkonna ettevõtetele vajalikest toodetest ja teenustest;

– piirkonna suurus ja kaugus tähendab ettevõtluseks vajalike ressursside kaugust (Henderson 2002);

– klientide kaugus. • Keskne küsimus: kuidas ületada distantsi ressurssideni ja ära kasutada

konkreetsele piirkonnale eriomaseid ressursse?

Põllumajanduse muutunud roll • Kuigi põllumajandusel on oluline osa paljude piirkondade majanduses,

üha enam “maapiirkond” ei tähenda “põllumajandust” ning “põllumajandus” ei ole sünonüüm “maapiirkonnale” (OECD 2010).

• St. olulist põllumajanduse osatähtsuse langust nii SKP-s kui maaelanike tööhõives, heaks näiteks kasvõi Eesti.

• Põllumajanduse kui sektori tähtsuse languse ja selle ümberstruktureerimise tulemusena on maapiirkonnas esile kerkinud uued, keerulised majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilised suhetevõrgustikud (Flynn, Lowe 1994).

• Samas põllumajandus oluline maapiirkonna keskkonna kujundaja ja jätkuvalt olulisim maakasutaja.

• Uueks fookuseks põllumajanduspoliitikas maakasutus ja keskkonnahoid (OECD 2010); põllumajandus kui erinevate avalike hüvede pakkuja.

Põllumajanduslik vs. maaelu arengu vaatenurkPõllumajanduslik Maaelu areng

Põllumajandustootjate huvid on samad, mis maapiirkonna huvid.

Kohalikel huvigruppidel on väga erinevad huvid tulenevalt nende sotsiaalsest kuuluvusest ja majanduslikust staatusest .

Multifunktsionaalsus maapiirkondades on traditsioonilise põllumajanduse tulem.

Maapiirkondade multifunktsionaalsuse allikaks on nende sisemine mitmekesisus ja välised ootused või väline surve.

Maapiirkondade elujõulisus sõltub põllumajandustootmisest nii majanduslikult kui kultuuriliselt .

Konkurentsivõimeline põllumajandussektor pole alati eeldus elujõulisele maapiirkonnale.

Allikas. Lukesch, R, Asamer-Handler, M (2001)

Endogeenne vs. eksogeenne maapiirkonna arengumudel

• Poliitiline fookus Euroopas viimastel aastakümnetel – endogeenne arengumudel, mis rõhutab suurenevat mitmekesistamist, et haarata mitmesuguseid majanduslikke tegevusi ja uusi elustiile (Galdeano-Gomez et al 2010).

Iseloomujooned Eksogeenne areng Endogeenne areng Põhiprintsiip Mastaabisääst ja majanduslik

kontsentratsioonKohalike ressursside (loodus-, inim- ja kultuuriliste) kasutamine säästva arengu saavutamiseks

Dünaamiline jõud Linnalised kasvukeskused (liikuma panevad jõud on väljaspool maapiirkondi)

Kohalik initsiatiiv ja ettevõtlikkus

Maapiirkondade funktsioonid

Toidu ja toorme tootmine kasvavatele linnadele

Mitmekesine teenusmajandus

Peamised maaelu arengu probleemid

Madal tootlikkus ja ääremaastumine

Piirkondade ja inimgruppide piiratud võimekus osaleda majandustegevuses

Maaelu arengu fookus

Põllumajanduse moderniseerimine: tööjõu ja kapitali liikumise soodustamine

Oskuste parandamine (inimestes, institutsioonides, infrastruktuurides), et vähendada tõrjutust

Põhiline kriitika Sõltuv, moonutatud, lammutav ja dikteeritud areng

Pole praktiline tänapäeva Euroopas

Allikas. Galdeano-Gomez et al (2011); Ward et al. (2005); Buchenrieder et al (2007)

Poliitiline fookus Euroopas viimastel aastakümnetel :

• Endogeenne areng , mis rõhutab suurenevat mitmekesistamist, et haarata mitmesuguseid majanduslikke tegevusi ja uusi elustiile (Galdeano-Gomez et al 2010).

Iseloomujooned Neo-endogeene mudel

Põhiprintsiip Kohalike ja globaalsete jõudude vastasmõju

Dünaamiline jõud Globaliseerumine, kiire IKT ja kommunikatsiooni tehnoloogiate muutus

Maapiirkondade funktsioonid

Teadmispõhine majandus; kohalike huvigruppide osalus kohalikes ja väljaspoolsetes võrgustikes ja arenguprotsessides.

Peamised maaelu arengu probleemid

Ressursside jaotus ja konkurentsivõime globaalses keskkonnas

Maaelu arengu fookus

Suurendada kohalike võimekust ja huvigruppide osalust, et suunata kohalikke ja väliseid jõude enda kasuks.

Põhiline kriitika Ebapiisav empiiriline tõestusmaterjal.

Allikas. Galdeano-Gomez et al (2011); Buchenrieder et al (2007)

Neo- endogeenne mudel

• Maapiirkondade majanduse muutus – pöördumatu põllumajandusliku tööhõive ja traditsiooniliste tegevusalade kahanemine, samas uued tööstuslikud ja teeninduslikud tegevused pole tihti esile kerkinud piirkondades, mis kõige enam on kannatanud languse käes (Baldock et al 2001).

• Kiire majanduslik kasv tihti eelkõige piirkondades (OECD 2010):

– kus on hea transpordiühendus, – mis on linnaliste keskuste läheduses, – mis on suutnud ära kasutada oma kohalike ressursse, nt. oma

maapiirkonna eripära. • Seetõttu majanduses mittepõllumajanduslik mitmekesistamine tihti

oluliselt edukam maapiirkondades, kus ka varem oli rohkem arenenud põllumajanduslik tootmine, sest seal on ka suurem nii inim- kui muude ressursside kontsentratsioon.

Uuring “Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus”

Tellija: EV PõllumajandusministeeriumFinantseeriti Eesti maaelu arengukava (MAK-i) vahenditestKestus: mai 2011- september 2012Läbiviija: Eesti Maaülikooli majandus ja sotsiaalinstituut

Uuringu eesmärkViia läbi Eesti maapiirkonna ettevõtluse vajaduste analüüs, mille raames

kaardistatakse: – maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad, – nende ettevõtjate olukord, – ettevõtluse areng ja arengusuunad, – arenguks vajalike ressursside olemasolu ja vajadus.

Uuringu objekt: Eesti 15 maakonna maapiirkonna põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike tegevusalade ettevõtjad.

Vastavalt MAK-ile loetakse maapiirkonnaks: – vallad; – vallasisesed linnad, kus elanike arv jääb alla 4000;– kuni 4000 elanikuga väikelinnad.

MetoodikaKombinatsioon kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest meetoditest.1. Kvantitatiivsete andmete kogumine —Statistikaameti ja EMTA

andmed maaettevõtete arvu, asukoha, tegevusalade, majandusnäitajate jms kohta.

2. Fookusgrupi intervjuud —5 fookusgrupi intervjuud erinevate eriala- ja tootjate liitude, teadusasutuste, ministeeriumite ja ettevõtjate esindajatega.

3. Maapiirkonna ettevõtjate ankeetküsitlus — ankeetküsitlus interneti ja posti teel, et uurida maapiirkonna ettevõtete plaane, investeeringu- ja toetusvajadusi, probleeme jms. Küsitlusele vastas 1825 ettevõtet.

4. Süvaintervjuud KOV-de esindajatega — poolstruktureeritud intervjuud 31 maapiirkonna KOV-i vallavanema või linnapeaga, et uurida nende arvamusi, hinnanguid oma valla ettevõtluse olukorra, arengutrendide jms kohta.

Tulemused

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110

20,000

40,000

60,000

80,000

100,000

120,000

81,756

65,362 71,012 76,159 77,948 81,909

100,304 103,833

19,504 20,781 23,091 24,850 25,695 26,83334,765 36,031

Ettevõtete arv Eestis ja maapiirkonnas

Kokku ettevõtjate arv s.h.maapiirkonna ettevõtjate arv

Allikas: Statistikaamet (2012)

Füüsilisest isikust et-tevõtja42.02%

Täisühing0.43%

Usaldusühing0.28%

Osaühing54.74%

Aktsiaselts2.06%

Tulundusühistu0.43% Välismaa äriühingu filiaal

0.03%

Maapiirkonna ettevõtjate jagunemine õigusliku vormi alusel, 2011

Allikas: Statistikaamet (2012)

A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük B Mäetööstus C Töötlev tööstus

D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

E Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus F Ehitus G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont H Veondus ja laondus I Majutus ja toitlustus J Info ja side K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N Haldus- ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P Haridus R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne S Kunst, meelelahutus ja vaba aeg T Muud teenindavad tegevused

U Kodumajapidamised tööandjana; kodumajapidamiste oma tarbeks kaupade tootmine

V Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

A; 31%

B; 0%C; 8%

D; 0%

E; 0%F; 9%G; 13%

H; 6%I; 3%

J; 2%K; 1%

L; 3%

M; 9%

N; 4%P; 1%

R; 2% S; 2% T; 4%

Maapiirkonna ettevõtjate jagunemine EMTAK 2008 alusel, 2011

Allikas: Statistikaamet (2012)

Harju maakond36%

Hiiu maakon

d2%

Ida-Viru

maakond

5%Jõgeva maakond

3%Järva maakond4%

Lääne maakond3%

Lääne-Viru maakond7%

Põlva maakon

d3%

Pärnu maakon

d7%

Rapla maakon

d7%

Saare maakon

d3%

Tartu maakon

d9%

Valga maakon

d3%

Viljandi maakond4%

Võru maakond3%

Maapiirkonna äriühingute jagunemine maakonniti, 2011

Harju maakond11%

Hiiu maakon

d3%

Ida-Viru

maakond

6%Jõgeva maakon

d6%

Järva maakon

d5%

Lääne maakon

d4%Lääne-

Viru maakon

d8%

Põlva maakond6%

Pärnu maakond10%

Rapla maakon

d7%

Saare maakon

d7%

Tartu maakon

d7%

Valga maakon

d4%

Vil-jandi

maakond

8%

Võru maakond7%

Maapiirkonna FIE-de jagunemine maakonniti, 2011

Allikas: Statistikaamet (2012)

Ettevõtete ankeetküsitluse tulemused (esialgsed)

Harju maakond; 16.3%

Hiiu maakond; 2.7%Ida-Viru maakond; 3.6%

Jõgeva maakond; 5.2%

Järva maakond; 6.1%

Lääne maakond; 3.6%

Lääne-Viru maakond; 8.3%Põlva maakond; 5.5%Pärnu maakond; 7.6%

Rapla maakond; 8.3%

Saare maakond; 6.1%

Tartu maakond; 9.2%

Valga maakond; 4.2%

Viljandi maakond; 7.6%

Võru maakond; 5.6%

Vastajate jaotus maakonna alusel, % (N=1825)

• Kokku 1825 vastajat.

• 20%-le kuulus peale küsitletava ettevõtte veel teine ettevõtte/FIE.

• 33%-l oli peale küsitletud ettevõtte/ FIE palgaline töökoht mõnes teises ettevõttes või asutuses.

• 85% vastajatest elas ise ka maapiirkonnas.

Presentation Author, 2005Page 18

Ettevõtte omanik/

FIE

Ettevõtte palgaline

juht

Ettevõtja pereliige

Töötaja0.0%

10.0%20.0%30.0%40.0%50.0%60.0%70.0%80.0%90.0%

100.0%86.1%

13.8%4.6%

13.3%

Vastaja seos ettevõttega

1.6%

88.7%

8.2%

1.3% 0.1%

Ettevõtte suurusgrupp töötajate arvu alusel, % (N=1825)

Teadmata kuni 9 töötajat10- 49 töötajat 50- 249 töötajatÜle 250 töötaja

29.1%

13.2%

2.0%1.2%0.9%

53.6%

Ettevõtte käibegrupp, %(N=1825)

0 - 99999 eurot 100000 - 9999991000000 - 1999999 2000000 - 4999999 eurot5000000 - ... eurot teadmata*

* Eelkõige FIE-d

Maapiirkond kui elukoht ja elukeskkond: erinevate tegurite olulisus ja olukord

Olulisus

Keskmisest madalam Keskmisest kõrgem

Olu

kord

Kes

kmis

est p

arem

Kesk- ja kutsehariduse kvaliteet Elektrivarustuse kvaliteet (rikkekindlus)

Kanalisatsioonisüsteemi olukord Piisava elektrivõimsuse kättesaadavus

Kaupluste olemasolu lähikonnas Üldine elukeskkond: puhas õhk, vaba ruum, looduslähedus jms.

Põhihariduse kättesaadavus Tarbevee kvaliteet Põhihariduse kvaliteet Andmeside kättesaadavus Laste päevahoiu kvaliteet Laste päevahoiu kättesaadavus

Kes

kmis

est h

alve

m

Avalike teenuste (nt. post, päästeteenistus, arstiabi) kättesaadavus lähikonnas Arstiabi kvaliteet Töövõimalused pere liikmetele lähikonnas Teede olukord Kaupade hinnatase lähikonna kauplustes Arstiabi kättesaadavus Ühistranspordi korraldus Andmeside kvaliteet Kaubavalik lähikonna kauplustes Kesk- ja kutsehariduse kättesaadavus Kohalik kultuuri- ja seltsielu Isikuteenuste (juuksur, toitlustusasutus, kino jms) kättesaadavus lähikonnas

Maapiirkond kui ettevõtluskeskkond: erinevate tegurite olulisus ja olukord

Olulisus

Keskmisest madalam Keskmisest kõrgem

Olu

kord

Kes

kmis

est

pare

m

Kanalisatsioonisüsteemi olukord Andmeside kättesaadavus Andmeside kvaliteet (ka kiirus) Piisava elektrivõimsuse kättesaadavus Elektrivarustuse kvaliteet (rikkekindlus) Tarbevee kvaliteet

Kes

kmis

est h

alve

m

Uute töötajate leidmise võimalused lähikonnas Teede olukord Avalike teenuste (nt. post, päästeteenistus, arstiabi) kättesaadavus lähikonnas Ettevõtte jaoks oluliste teenuste (hooldus- ja remonditööd jm) kättesaadavus lähikonnas Ühistranspordi korraldus

Kohalik omavalitsus Eesti riik0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2.5% 1.2%

14.4% 12.9%

36.1%34.0%

31.3% 35.0%

15.8% 16.9%

Täiesti ebapiisavPigem ebapiisavNii ja naaPigem piisavTäiesti piisav

Milline on Teie arvates olnud riigi ja kohaliku omavalitsuse senine panus maaettevõtluse arengusse? (%)

EL-ga liitumine 2004. aastal

Euro kasutuselevõtt 2011.aastal

Majanduskasv aastatel 2004-2008

Majanduskriis aastatel 2009-2010

Töökohtade vähenemine primaarsektoris (põllu- ja metsamajandus)

Avalike teenuste (post, haridus jms) koondumine suurematesse keskustesse

Jaekaubanduse „ketistumine“

Maaelu kajastamine meedias

Turistide arvu suurenemine

Infoühiskonna kiire areng, sh internet, Skype, Facebook jms

Muu,

0% 20% 40% 60% 80% 100%

14.7%

9.1%

12.9%

12.9%

26.2%

9.0%

48.1%

31.2%

46.8%

10.2%

4.0%

3.4%

10.5%

26.6%

45.4%

54.0%

12.1%

26.9%

31.0%

31.8%

30.1%

41.3%

29.1%

41.5%

51.3%

37.5%

18.4%

59.5%

8.9%

23.5%

7.1%

38.7%

38.9%

46.9%

35.2%

14.8%

3.5%

1.2%

4.7%

1.4%

5.2%

1.3%

19.4%

14.8%

19.9%

12.4%

3.4%

0.8%

0.2%

14.6%

Väga positiivset Pigem positiivselt Nii ja naa Pigem negatiivset Väga negatiivset

Millist mõju on järgmised eelmise kümnendi (2001-2010) sündmused ja trendid maaettevõtlusele avaldanud? (%)

Praeguse põhitegevuse tootmis- või teenin-dusmaht

Praeguste kõrvalategevuste tootmis- või teenindusmaht

Müügitulu

Klientide arv

Töötajate arv

Investeeringute maht

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%

21.5%

14.2%

27.6%

26.0%

12.2%

17.7%

35.5%

31.0%

44.2%

41.6%

32.3%

38.9%

32.9%

43.7%

20.6%

25.3%

49.4%

33.6%

6.8%

6.8%

4.8%

4.4%

2.8%

6.2%

3.3%

4.3%

2.9%

2.7%

3.3%

3.6%

Kindlasti suurendada Pigem suurendada Jätkata samas mahus Pigem vähendada

Ettevõtte/FIE plaanid tegevuse/tootmise suhtes perioodil 2012- 2018 (%)

Ettevõtte/FIE plaanid ettevõtlusega jätkamise suhtes perioodil 2012- 2018 (%)

Kavatsen luua uusi ettevõtteid

Kavatsen müüa oma ettevõtte

Kavatsen likvideerida oma ettevõtte

Plaanin ettevõtte juhtimise üle anda järeltulijatele

Mul on olemas inimesed, kellele anda oma ettevõte üle (nt lapsed)

Plaanin alustada praeguses ettevõttes/FIE-na uue tegevusalaga,

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

3.4%

0.9%

1.2%

4.1%

19.3%

2.5%

13.3%

4.1%

5.4%

12.2%

25.2%

12.5%

15.2%

11.6%

11.7%

20.5%

17.8%

17.4%

41.1%

39.9%

37.4%

33.7%

19.7%

33.6%

27.0%

43.4%

44.3%

29.5%

18.0%

34.1%

Kindlasti jah Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Kindlasti ei

20112008- 20102004- 20072001- 20030%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

3.6%2.2%6.7%3.8%

23.9%20.2%

35.6%29.4%

37.8%40.9%

36.2%

40.5%

23.5%27.4%

16.9%18.8%

11.2%9.3%4.7%7.5%

Väga halb

Pigem halb

Nii ja naa

Pigem hea

Väga hea

Ettevõtete kasum eelnevatel perioodidel (%)

Tootmismahtude suurendamine

Kasumi suurendamine

Kulude vähendamine

Toodangu/teenuste kvaliteedi tõstmine

Tootmise automatiseerimine

Investeeringutoetuste saamine

Ajaga kaasaskäimine

0.0% 20.0% 40.0% 60.0% 80.0% 100.0%

46.7%

44.9%

37.4%

59.1%

25.4%

16.7%

42.6%

33.4%

37.4%

38.9%

33.7%

23.2%

13.7%

36.5%

Kindlasti jah Pigem jah

Mis on olnud eelneval perioodil tehtud investeeringute eesmärk?(“kindlasti jah”, “pigem jah” vastanute %)

Uute töökohtade tekkimineUute toodete/teenuste pakkumine

Tootmis-/ teenindusmahu kasvToodangu/teenuste kvaliteedi kasv

Ettevõtte tootlikkuse kasvEttevõtte kasumlikkuse kasv

Tootmisseadmete kaasajastamineTootmisprotsessi areng

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengEnergia kokkuhoid

Keskkonnakoormuse (saaste) vähenemineTaastuvenergia kasutamine

Suurem koostöö teiste ettevõtete/organisatsioonidegaParem toodete turustamine

Turuosa suurenemineMuu,

0% 20% 40% 60% 80% 100%

16.4%

23.8%

30.1%

40.2%

33.5%

27.0%

33.3%

28.1%

17.2%

14.5%

14.7%

4.2%

10.2%

17.0%

16.6%

16.3%

18.7%

38.5%

46.2%

46.7%

42.9%

41.5%

41.7%

38.7%

32.1%

34.2%

27.9%

10.2%

29.4%

39.6%

38.2%

9.6%

Kindlasti jah Pigem jah

Milline on olnud tehtud investeeringute mõju ettevõttele? (“kindlasti jah”, “pigem jah” vastanute %)

KOKKUVÕTTEKS• Häid lahendusi regionaalse mahajäämuse vähendamiseks pole – see

on aastakümneid olnud samamoodi probleem kogu Euroopas.

• Globaliseeruvas majanduses edukalt kohanenud maapiirkonnad on pigem erand kui reegel.

• Põhiline fookus Euroopas on maaelu areng läbi majandus- ja muude tegevuste mitmekesistamise ja piirkonna siseste ressursside kasutuse.

• Samas aga mitmed uuringud on näidanud, et seda on suutnud edukalt teha varem põllumajanduslikult paremini arenenud piirkonnad, kus oli suurem inim- jm kapitali kontsentratsioon, mida suudeti kasutada mitmekesistamistegevuseks, kui seda on suutnud teha varem nö mahajäänumad piirkonnad, mille arenguprobleeme mitmekesistamine peaks vähendama.

• Põllumajanduse roll majanduses ja tööhõive pakkujana on pöördumatult muutunud, kuid samas on ta jätkuvalt maakasutust ja keskkonda enim mõjutav tegevus.

• Eestis on teenindussektor olulisim maaelanike tööandja ning erinevate sektorite ettevõtete osakaalud maa ja linnaettevõtete koguarvus on ühtlustumas.

• Maapiirkonna ettevõtluse üheks omapäraks on füüsiline distants ressurssidest, klientidest, teenustest jms. IKT arengute tulemusel on paljudel juhtudel see vähenenud.

• Eestis on maapiirkonna ettevõtjate arv sarnaselt linnaettevõtete arvule kasvanud viimastel aastatel. Selle üheks põhjuseks saab pidada majanduskriisi, mis on olnud tõuketeguriks.

• Üheks eripäraks on FIE-de suur osakaal, mis näitab, et ettevõtlus on maapiirkondades sunnitud valik muude võimaluste puudumise korral. Seetõttu ka FIE-sid puudutavad otsused mõjutavad regionaalselt oluliselt rohkem maapiirkondi.

AITÄH!

• Eesti piires on maapiirkondade arengutes jätkuv ka maaettevõtete kontsentratsioon Tallinna ja suuremate linnade tagamaale.

• Erinevate tegurite olulisus maapiirkonnas kui elukeskkonna seisukohast ja kui ettevõtluskeskkonna seisukohast on erinevad. Kõige negatiivsemateks arenguteks hindasid ettevõtjad avalike teenuste koondumist, majanduskriisi, töökohtade vähenemist maapiirkonnas. Kuigi nende teenuste olukorda hinnati keskmiselt halvemaks, hinnati keskmiselt madalamalt ka nende olulisust. Paratamatult on toimunud kohanemine muutunud oludega.

• Ettevõtte likvideerimist kaalus vastajatest viiendik . Alla viiendiku oli neid, kes kavatses luua uue ettevõtte.

• Arvestades, et ettevõtetega seotud vastajatest arvestatav osa on seotud enam kui ühe ettevõttega ja ligi kolmandikule oli see ettevõtmine (ettevõte, FIE) lisategevus muu palgatöö kõrval, siis jätkuvalt ettevõtluse mootoriteks väike osakaal aktiivseid eestvedajaid, juhte.