nr 2 2015

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLI IT, EESTI PÕLLUMA JANDUS -K AUBANDUSKODA JA EESTIMAA TALUPIDA JATE KESKLI IT

ROHUMAALT PIIMAKLAASI ...

www.bmf.ee

Kandevõime kuni 9 t3 postipaariRattad 400/60-15,5Kraana pikkus 6,65 m

Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVADMETSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

A-jalgJagaja 4/8 el on/offRotaator GR 30Haarats 0,21 m3

Hind alates +km€9600Komplekt BMF 91/665

Hind alates +km€9900

Kandevõime kuni 9 t3 postipaariRattad 400/60-15,5Kraana pikkus 6,65 mA-jalgJagaja 4/8 el on/offRotaator GR 30Haarats 0,21 m3

Komplekt BMF 92/665

3

PÕLLUMEHE TEATAJA

Väljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 5221972Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5210 632Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fo-tod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Põllumehe Teata ja Hoiate käes Põllumehe Teataja teist numbrit, mis jagab infot põllumehele olulistest küsimustest. Koostöös Eesti Põllumeeste Kesklii-du, Eesti Põllumajandus-Kaubandus-koja ning Eestimaa Talupidajate Kesklii-duga ilmuv ajakiri vahendab põlluma-jandusvaldkonna uudiseid, annab eda-si arvamusi ning kajastab aktuaalseid probleeme.Ootame teie tagasisidet ja ettepane-kuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaare meiliaadressile heli@meediapilt.eeAjakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub aprillis 2015, topelttiraaž läheb jagamisele Maamessil.

Tuuma talu: aasta parim lk 6 – 10

Erakondade lubadused lk 12 - 13

Maaelu arengukava lk 14 - 15

Ühistegevuse võlu ja valu

lk 16 - 19

Vabakaubandus USA-ga

lk 20 - 22

Eesti tootjad Grüne Wochel lk 24 - 25

Lehm lüpsab suust... lk 28 - 32

Piima omahinna erinevused

lk 34 - 37

Kodumaine maisikasvatus lk 38 - 41

Masina kindlustuse abc lk 42 - 43

Kutsetunnistus: kas vajalik? lk 44 - 46

PRIA hinnakataloog lk 48 - 49

Nõuandetoetust saab kevadest lk 50

Sisu: 6

24

28

38

16

ISSN 2382-8372

4

4000piimalehma saade-ti möödunud aasta teisel poolel tapa-majja.

ROOMET SÕRMUS, EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

Põllumajandus- ja toidusek-toris on ärevad ajad. Heit-likud turud ja heitlik polii-

tika on ennast taas ilmutanud, li-saks kummitab taudioht. Euroopa Liidu erinevad abimeetmed on küll olemas, aga Eesti tootjate vaate-vinklist need ei toimi. Peatselt va-litav uus riigikogu koosseis peab aga tegema tõsise kodutöö, et leida edaspidi riigieelarvest raha ülemi-nekutoetuste maksmiseks.

Toidusektorit on tabanud korra-ga paljud negatiivsed asjaolud. Va-rasemalt olime pigem harjunud, et kui taimekasvatuses oli mõõn, siis loomakasvatajate seis polnud laita ja vastupidi. Seekord on suur po-liitika toiduturu pea peale löönud, riik otsustanud põllumajandustoe-tuste arvelt kokku hoida, sealiha-tootjaid ähvardab katkuoht, maa-ilma suured saagid tõid viljahin-nad alla, uue maaelu arenguka-va meetmete rakendamine venib, piimatootjad hoiavad hinge kinni kvooditrahvi hirmus.

Me pole kriisideks valmisNii praegune kui ka varasemad

kriisid on näidanud, kui halvasti me tegelikult nendeks valmis ole-me. Euroopa Liidu turukorralduse meetmed ja kriisiabifondid on ju tegelikult olemas, aga Eesti toot-jate vaatevinklist need pigem ei toimi. Kui piimaturg kukub sisu-liselt kokku ja tootjad peavad pii-ma müüma tegelikest tootmisku-ludest pea kolmandiku võrra ma-dalama hinnaga, siis ei usu keegi, et aastaid põllumajanduspoliitika reformi käigus disainitud nö tur-vavõrk ka tegelikult toimib.

Headel aegadel tõusis Eesti pii-ma kokkuostuhind koguni EL

Kodutööd peab võtma tõsiselt

keskmisele tasemele, möödunud aasta teisel poolel oli meie piima-tootjatele makstav hind aga juba umbes 25% madalam EL-i keskmi-sest. Mõningast leevendust toob 6,9 miljoni euro suurune EL-i abi piimatootjatele, kuid tegemist on pigem ühekordse abiga paari kuu kahjude kompenseerimiseks.

Tõrvatilgana meepotis jättis riik ka seekord kodutöö tegemata ning lubatud teist poolt summale juur-de ei pannud, rääkimata sellest, et vaatamata uue põllumajandusvo-liniku üldisele lihtsustamise init-siatiivile paistab meie abipaketi ra-kendus silma tarbetu keerukuse ja

üht osa tootjatest diskrimineeriva-te tingimustega.

Põllumajandus on teatavasti pi-ka perspektiiviga äri, käive on aeg-lane, turud on kõikuvad ja saagid sõltuvad suurel määral ilmast. Eel-olevate riigikogu valimiste eel on paslik meelde tuletada, et ka Eesti põllumajanduspoliitika võiks olla pikema perspektiiviga ja pakkuda tootjatele mingitki kindlust inves-teeringuteks ja igapäevaseks tööks Eesti rahva toitmisel.

Sõnades ilus, tegudes mitteÜkski erakond ei vaidle vastu, et

Eesti tootjatele tuleb tagada võrd-sed konkurentsitingimused. Järg-neva nelja aasta jooksul ei ole sel-le lipukirja põhisisuks mitte võit-lus EL-i tasemel meie võrdse koht-lemise nimel, seekord on riigiisa-de ülesanne teha ära kodutöö, et valimistel antud lubadus saaks ka tegelikult täidetud. Tihti visatakse nalja, et kas peale selle ühe laulu, mille refrääniks on top up, top up, top up, ka midagi muud mõistlikku välja pakkuda suudame? Suudame, seda on põllumajandus-kauban-duskoda oma ettepanekutes era-kondadele ka teinud, kuid ülemi-nekutoetuste maksmine riigieelar-vest on tõsine kodutöö riigikogus-se valitavatele saadikutele. Ülemi-nekutoetus on vajalik nii kriisimõ-jude leevendamiseks kui konku-rentsitingimuste tasandamiseks.

Pikaajaline põllumajanduspolii-tika võiks lähtuda eesmärgist võt-ta Eesti põllumajandusressursid korralikult kasutusse, sellest või-daksid nii meie toidulaud, maapiir-kondade areng kui lõppude lõpuks ka riigikassa. Möödunud aasta tei-sel poolel tapamajja saadetud üle 4000 piimalehma jätab vähemaks nii töökohti kui ka kahandab rii-gieelarvesse laekuvat maksutulu.

PÕLLUMAJANDUSPORTAAL

WWW.AGROTURG.EE

TASUTA KUULUTAMINE

6

Kõik Tuuma talu lambad reisivad Euroopasse

Lambakasvatus on talupidajate Ants ja Sirje Schmidti ainukeseks tegevusalaks.

7

TEKST: KRISTINA TRAKSPILDID: KALJU KUUSIK

Eestimaa Talupidajate Keskliit tunnistas mullu Tuuma talu pari-maks taluks. Siin on lambakasva-tusega tõsisemalt tegeletud viima-sed seitse aastat ning just nii kaua ongi lambakasvatus talupidaja-te Ants ja Sirje Schmidti ainuke-seks tegevusalaks. Tunnustus ta-lude konkursil tuli Schmidtidele suure üllatusena.

Sirje vanavanemate taastatud talukohal Tuumal on tegelikult lambaid peetud juba ammu, kuid enne tõsisemalt lammastele spet-sialiseerumist jõudis Ants veel 10 aastat pidada rekkajuhi-eraettevõt-ja põlve. Nimelt ostis ta 1996. aas-tal Võru autobaasist masina ning pakkus sellega üle Eesti veotee-nust. Hiljem ostis ettevõtlik mees Scania, millega vedas puitu ja väe-tist. Tööd oli seni, kuni turule hak-kasid tekkima suured logistika- ja veofirmad ning üksiküritaja nen-dega enam konkureerida ei suut-nud. Siis müüs Ants rekka maha ning keskenduti lambakasvatusele.

Lambalauda pani talupere püs-ti 2000. aastal, kusjuures muu töö kõrvalt ja ilma toetusrahadeta. „Eks meid peeti vähe imelikuks, sest ümberringi kõik lõpetasid põl-lumajandust, aga Schmidtid ehita-sid hoopis lauta,“ muigab Ants. Te-mast õhkub ehtmaamehelikku ka-he-jalaga-maa-peal olekut ja talu-pojatarkust. Jutuajamise käigus läheb Ants korduvalt üle võro kii-lele, milles kõneldes tundub tema sõnadel veelgi enam kaalu olevat.

Lambad lihtsalt meeldivadAga miks lambad? Seda enam,

et algusaegadel polnud lambakas-vatus Eestis sugugi mitte nii popp ja trendikas nagu praegu. „Meile lihtsalt meeldivad lambad,“ ütle-

Võrumaal Kõrgepalu külas asuvas Tuuma talus on jaanuari algu-ses kiired ajad – sajad lambad alustavad kohe-kohe poegimist. Juba jaanipäeva paiku sõidavad needsamad talled siit Saksamaa, Hollandi ja Prantsus-maa poole.

8

vad Ants ja Sirje. „Eks me lehma oleme ka pidanud.“

Sirje nimelt teenis nõukogu-de ajal lehmapidamisega päristöö kõrvalt teise palga välja. Tööd ol-nud küll tohutult, kuid noored ini-mesed ei märganudki seda. Piima-karja soetamine ja piima tootmine oleks nõudnud alguses suuremaid kulutusi kui lambapidamise sisse-seadmine ning samas jätab lam-maste pidamine perele võimaluse oma töid planeerida mitte nii täpse kellaaja järgi nagu käib lehmalüps.

Lammaste poole kallutas Tuuma talu pererahva ka asjaolu, et üm-berkaudsetel niitudel ei saa kas-vatada vilja ja lehmi pidada, need ongi pigem lambakarjamaad. Tuu-ma talu kasutada on 160 hektarit maad, mis on kõik mahetunnus-tusega. 90 hektarit sellest on lam-bakarjamaid, ülejäänud osas aga kasvatatakse oma talu tarbeks te-ravilja – kaera, nisu ja otra.

Alguses ei tahetud lambaid ostaTulles tagasi talu algusaegade

juurde, ei olnud algus lihtne. „Ne-li esimest aastat olid tõeliselt ras-ked. Keegi ei tahtnud lambaid os-ta. Saaremaa lihatööstus oli ainu-ke ja nemadki võtsid sümboolse hinnaga,“ kirjeldab Ants. „Algu-ses ei müünud me ühtegi lammast välismaale ja müüsime liha Eestis.“

Keeruliseks tegi alguse ka see, et talul ei olnud muud tehnikat kui üks veneaegne traktor. Maa-elu arengukava toetustega soeta-tigi traktor ja kultivaator, samuti osteti tõujäärasid. Täna on Tuuma talu põhikari suffolki tõugu ning natuke on ka texeli tõugu lambaid.

Viimased viis aastat pole talul olnud ühtegi laenu ning talunike raudne põhimõte on see, et ka toe-tusega ostetakse ainult neid asju, mida vaja läheb. „Me ei osta teh-

nikat sellepärast, et toetust saab. Investeeringutoetused on kind-lalt ainult investeeringuteks, mit-te majanduskulude katteks. Mitte midagi me endale hoovi peale seis-ma ei osta. Aga jah, kui investee-ringutoetusi poleks olnud, siis po-leks saanud midagi osta,“ selgitab Ants. Sirje lisab, et rahalugemis-oskus peab talumajandamisel ole-ma väga hea, sest raha lammaste müügist laekub peamiselt sügisel, kuid kulutusi on ju vaja teha aas-taringselt.”

Eks meid peeti vähe imelikuks toona, sest ümberringi kõik lõ-petasid põllumajan-dust, aga Schmidtid ehitasid hoopis lauta. Ants Schmidt

1000 lamba eest hoolitsemine tundub väga suur töö olevat, kuid seni on Tuuma talus saadud hak-kama sisuliselt oma jõududega. Vaid suvel käis üks kohalik poiss abiks heina niitmas ja vedamas.

Kõik tööd tehakse ise „Peab oskama ise kõik tööd ära

teha,“ ütleb Ants. Ja nii ongi. Näi-teks Sirje, kelle õlul on talu paberi-majandus ja raamatupidamine, os-kab ka lammastele sünnitusabi an-da. „Loomaarsti oodata pole aega, sest kui poegimisel midagi halvas-ti on, tuleb tegutseda kohe – ei tohi lasta tallel ära surra, sest see on ju lamba aastatoodang,“ ütleb Ants.

Kui lammas on poeginud, pan-nakse ta koos tallega karjast eral-di. „Peab vaatama, et tall ternespii-ma saaks ja utel piima oleks. Poe-gimisajal on nii olnud, et kui öö-sel ei käi tihti vaatamas, siis hom-mikul lähed lauta ja 10 lammast on korraga poeginud,“ teab Sirje.

Tuuma talu tunnistati eelmisel aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt parimaks taluks.

Aasta talu konkurssi kor-raldava Eestimaa Talupi-dajate Keskliidu peadirek-

tor Kaul Nurm ütleb, et kui Tuu-ma talu taolisi ettevõtmisi oleks Eestimaal rohkem, oleksime õn-nega koos.

„Tegemist on tubli taluperega,“ ütleb Nurm. „Töökus, taibukus ja asjade läbimõeldus paistab seal igati välja. Juba nende ehitatud la-hendused laudaehituses on väga nutikad. Nad on läbi mõelnud, kui-das võimalikult vähese energia- ja töökuluga saaks lambad peetud, hein hoiustatud. Seal on mõeldud kõikide peale, nii lammaste hea-olu kui ka pererahva enda peale.“

Nurm ütleb, et mahetootjana te-gutseva Tuuma talu põllud on ees-kujulikus korras.

„Arvatakse, et mahepõldu po-le võimalik umbrohust hoida, sest

Kaul Nurm: taibukus kõikides tegemistes

mürke ju ei kasutata, kuid Tuu-ma talu põldudel ei märganud ma umbrohtu. Saak, mis seal peal kas-vas, oli silmnähtavalt üle keskmi-se,“ räägib Nurm.

Ka asjaolu, et valdava osa loo-madest Tuuma talu ekspordib, tu-leb Nurme sõnul tunnustada. „Me teame, et eestlastel ei ole just suurt lambalihaarmastust, samas maa-ilmas armastatakse ja tarbitak-se lambaliha rohkesti. Mina näen küll lambakasvatusel perspektiivi, kui vaid saaks müüa,“ lisab Kaul Nurm. „Tuumal paistis ka silma, et kogu pere lööb jõudumööda ta-lutegemistes kaasa. Peremees ei ole tegelikult põllumajandust õp-pinud, kuid seda enam on tunnus-tamist väärt tema julgus teha täht-said otsuseid ning valmisolek kõi-ke õppida. Pealehakkamist paistab neil olevat.“

10

Viimastel aastatel müüb Tuu-ma talu enamuse toodan-gust elusloomadena Eu-

roopasse. Müüki organiseerib Sän-nas asuv kokkuostja Estonian ACB Vianco, kes müüb loomad edasi Saksamaale, Hollandisse, Prant-susmaale ja ka Araabia riikidesse.

Auto tuleb Sännasse, võtab pea-le umbes 400 looma ja sõit läheb-ki lahti. Kui on kaugem sõit, näi-teks Prantsusmaale, saavad lam-bad Poolas 24 tundi puhata, Sak-samaale aga sõidetakse ühe jutiga. Lammaste ühismüügiga tegeleb ka Eesti Lambakasvatajate Selts.

„Euroopasse müümine käib ai-nult läbi vahendajate. Ise sinna müüa on võimatu, sest keegi meid seal ei oota,“ sõnab Ants. Tal on meel veidi mõru suure vahendus-tasu pärast, aga teha pole midagi – seda enam, et aastatega on hin-

Eksport käib ainult läbi vahenda jatenad tegelikult kasvanud ka. „Meil ei ole muidugi mõtet võrrelda siin-seid hindu sellega, mida saavad Prantsuse lambakasvatajad – vahe on kolmekordne meie kahjuks. Sa-mas sisendid on kõik sama hinna-ga. Ja siis küsitakse, miks ma üh-tegi palgalist töötajat tööle ei võta. Aga ma ei saa võtta, sest siis ma ei tule omadega välja,“ räägib Ants.

Kes lambaliha tahab süüa, sel-lel peab Antsu sõnul olema tuttav lambakasvataja. „Ka meilt küsitak-se palju liha, kuid meil ei ole an-da. Me ei tohi kodus tapetud lam-baid müüa ja lähim tapamaja on nii kaugel, et kui seal lasta lam-baid tappa, ei tasu jällegi lihamüük ära,“ räägib ta. Kuigi poes võib maksta lambaliha tükk 30-40 eu-rot kilo, siis lambakasvataja saab erinevaid müügikanaleid kasuta-des kolmest kuni kuue euroni kilo.

Korra aastas müüakse talust ka villa ja see on viimasel ajal läinud Iirimaale. Lihatõugu lammaste vill käsitööks eriti sobilik pole ja seetõttu on hea, et sellest lihtsalt lahti saab ning pügamiskulud ta-sa teenib.

Kui saaks aega 10 aastat tagasi kerida, siis oleks Ants ja Sirje pal-jutki teistmoodi teinud. „Kõige-pealt oleks ehitanud lõikamise ja pakendamise liini, tapapunkti ja siis võtnud loomad,“ selgitab Ants. „Praegu on suurim probleem see, et lambakasvatajatel ei ole min-git ühistegevust – üksinda tehes ei saa lihtsalt hakkama. Kui me saaksime ühiselt müüa liha, siis oleks kindlasti tootega võimalik minna Euroopasse. Aga seni, kuni me müüme siit ainult loomi, ei saa me iialgi sama hinda, mida saavad Euroopa lambakasvatajad.“

Peagi vahetavad Tuuma talu lambad Eestimaa külma ja lume Araabia päikese ja palavuse vastu.

Konkurss Eesti Parim talu

Konkursil hinnatakse talusid erine-vates kategooriates: tootmistalud, al-ternatiivtalud (nt turismitalud), pari-mad noortalunikud. Konkursil vaadel-dakse talu kui tervikut – žürii käib iga võistleja juures kohapeal, üle vaada-takse laudad, põllud, investeeringud, vastavus nõuetega, loomade tingi-mused, põldude saagikus, hinnatakse majandusnäitajaid. Igal aastal võist-leb konkursil umbes 15-20 talu.

Eelmisel aastal toimus konkurss juba 22. korda. Talusid hindas žü-rii koosseisus: Ivo Eenpalu, Arvo Veidenberg, Kaul Nurm, Leho Verk Eestimaa Talupidajate Keskliidust, Vahur Vider põllumajandusministee-riumist ja Anneli Ammas ajalehest Postimees.

12

Kelle pirukas on magusam?

EESTI REFORMIERAKOND

Oleme kogu aeg seisnud võrdsete konku-

rentsitingimuste eest Euroopa Liidu ühis-

turul ja Eestis. Eesti põllumajandusettevõt-

ted on viimastel kümnenditel teinud suure

arengu ja muutnud tootmise väga efektiiv-

seks ja kasumlikuks. Lisaks Euroopa Liidu

ühtsele põllumajanduspoliitikale on selleks

eelduse loonud meie vaba konkurentsi

soosiv ettevõtluskeskkond ja efektiivsuse

kasvule suunatud põllumajanduspoliitika.

Põllumajandust toetakse jätkuvalt riigieel-

arvest Euroopa Liidu toetuste kaasrahas-

tusena ja erimärgistatud kütuse kaudu. Vii-

masel ajal on riik oluliselt panustanud uute

turgude leidmisse ja avamisse. Kuna Refor-

mierakond pooldab võrdseid konkurent-

sitingimusi, siis ühte toetusliiki pole õige ja

objektiivne eraldi välja tuua.

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT

Toetame riigieelarvest põllumeestele üle-

minekutoetuste maksmist EL-i lubatud

maksimaalses määras. See oleks üks abi-

nõu kriisi mõjude vähendamiseks ja samm

erinevate toetustasemete võrdsustami-

se suunas. Riigieelarve on tervik ja katteal-

likad sõltuvad sellest, milline on tulevane

koalitsioonileping. Võimalikud katteallikad

tulevad erinevatest maksumuudatustest

ja kulutuste ümbervaatamisest kuni minis-

teeriumide superhoone ehituse ärajätmi-

seni. Kui põllumajandustoetused on uue

koalitsiooni prioriteet ja on piisav poliitiline

tahe, siis vastavad vahendid ka leitakse.

EESTI VABAERAKOND

Peame vajalikuks üleminekutoetuste

maksmist maksimaalses mahus. Kattealli-

kate leidmine on keeruline, sest Reformi-

erakonna ja sotsiaaldemokraatide koalit-

Kas toetate järgnevatel aastatel riigieelarvest põllumeestele ülemineku-toetuste maksmist Euroopa Liidu lubatud maksimaalses määras? Palun põhjendage. Kui vastus on jah, siis kust sellele summale katteallikas leida, arvestades, et aastatel 2016-2020 oleks üleminekutoetus maksimaalses määras kokku 92 miljonit eurot?

sioon koostas 2014. aastal riigieelarve stra-

teegia järgmiseks viieks aastaks ning ei

näinud ette üleminekutoetuste maksmist.

Seega tuleb kõigepealt muuta riigieelar-

ve strateegiat ja leida üleminekutoetuste

maksmiseks vahendid.

Katteallikaid võib leida mitmeid. Näiteks

vabaneb erakondade riigieelarvest toeta-

misest loobumisel 27 miljonit eurot, kok-

ku on võimalik hoida ka valitsemiskulu-

delt, mis kaasneb riigireformi läbiviimise-

ga. Kaalume tõsiselt suurte riiklike infrast-

ruktuuri objektide ehitamiseks laenu võt-

mist. Sel juhul vabaneb märkimisväärne

summa riigieelarve vahendeid. Kui eelar-

ve koostamisel ei õnnestu kogu vajalikku

summat saada, kohustume üleminekutoe-

tusi maksma kõikidele õigustatud isikute-

le üksnes kuni esimese 1000 hektarini et-

tevõtte kohta.

EESTIMAA ÜHENDATUD

VASAKPARTEI

Oleme muidugi toetuste säilitamise poolt,

kusjuures ka oma riik peaks maaeluga pal-

ju rohkem tegelema, kui ei taha, et kogu

rahvas Tallinnasse või välismaale jookseb.

Mis rahasse puutub, siis ei teeks kellele-

gi haiget, kui mõttetuid sõjalisi kulutusi vä-

hendada.

RAHVA ÜHTSUSE ERAKOND

Toetame põhimõtet, et Eesti põllumajan-

duses tegutsevad ettevõtjad oleksid võrd-

setes konkurentsitingimustes teiste EL

tootjatega. Kuni see ei ole saavutatud, tu-

leb meil top- up’ i kasutada. Raha katteks

tuleb riigireformist (avaliku sektori ja koha-

like omavalitsuste kärpimisest).

EESTI KONSERVATIIVNE

RAHVAERAKOND

Toetame põllumeestele üleminekutoetus-

te maksmist EL-i lubatud maksimaalses

määras ja mitte ainult sel programmpe-

rioodil, vaid ka järgneval, sõltuvalt sellest,

millise seisukoha võtavad teised liikmesrii-

gid põllumajanduse toetamise kohta.

Toidutootmine on julgeoleku seisukohalt

strateegilise tähtsusega, põllumajandus-

tootmine sõltub suuresti ilmast ja põlluma-

jandustootmist ei ole võimalik kriisiperioo-

dil seisma panna ja paremate aegade saa-

bumisel uuesti alustada. Põllumajandus on

valdkond, kus ka lühiajalised kriisid võivad

tekitada suurt kahju, seepärast hoiab iga

riik oma põllumajanduslikku tootmist.

92 miljonit eurot ei ole riigieelarvele üle-

tamatu number, seda enam, et EL-i luba-

tavad siseriiklikud maksed on vähene-

va trendiga – 2015 aastal 23 miljonist kuni

2020 aastal 15,3 miljonini.

Katteallika leiaks kokkuhoiust raiskami-

se arvelt – vaja on tugineda analüüsidele

ja suunata raha sihtotstarbelisemalt, mitte

kulutada reformide tegemisele reformide

pärast. Võib-olla peaksime muutma mõt-

lemist: mitte mõtlema, kuidas raha ühest

taskust teise tõsta. Ehk on aeg hakata mõt-

8 erakondaütlevad “jah” põllu-meestele riigieelar-vest üleminekutoe-tuste maksmisele. Kaks ütlevad “ei”.

lema, kuidas raha majanduses juurde te-

kitada ja selleks on vaja analüütilist mõt-

lemist, eesmärgistatud tegutsemist ja jät-

kusuutlikku ettevõtluskeskkonda. Konser-

vatiivse Rahvaerakonna üks tähtsamaid

valimislubadusi on käibemaksu alandami-

ne 10 protsendile, mis vähendab kõiki si-

sendhindasid ka põllumajandustootmises

ning muudab meie tootjad kohe konku-

rentsivõimelisemaks.

EESTI KESKERAKOND

Esitasime tänavuse aasta riigieelarves-

se muudatusettepaneku, millega oleks ta-

gatud Eesti põllumeestele 23 miljoni euro

suurune täiendav toetus (top-up). Eesti

on ainuke riik Euroopa Liidus, kes lubatud

top-up’i ei kasuta. Kahjuks ei pea praegu-

ne valitsuskoalitsioon põllumeestele võrd-

sete tingimuste tagamist vajalikuks. Kui

soovime, et Eesti põllumehed püsiksid Eu-

roopas konkurentsis ja maaelu areneks,

tuleb ka järgnevatel aastatel (2016-2020)

eraldada maksimaalsed üleminekutoetu-

sed. Nii tagame maale ka rohkem töökohti.

Valitsuse otsus mitte eraldada põllumees-

tele täiendavaid vahendeid näitab nende

suutmatust teadvustada põllumajanduse

ja toiduturu tegelikku olukorda. Lisaks uute

turgude leidmisele peame ka riigieelarvest

neile abi leidma.

Riigieelarvesse tooksime raha juurde ter-

vikliku maksureformiga. Keskerakonna

plaan on Eestis kehtestada astmeline tulu-

maks ning klassikaline ettevõtte tulumaks.

SOTSIAALDEMOKRAATLIK

ERAKOND

Toetame põllumeestele üleminekutoetus-

te maksmist EL-i lubatud maksimaalses

määras, sest tänase rahvusvahelise olukor-

ra tõttu on põllumehed sattunud keerulis-

se olukorda. Ilma täiendavate riigipoolsete

abivahenditeta oleks meil suur tagasilöök

kogu põllumajandussektoris.

Sotsiaaldemokraadid on oma ettepaneku-

te katteks esitanud maksupaketi, sellele li-

sanduvad prognoositavast majanduskas-

vust ja riigireformi tulemusel vabanevad

vahendid.

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED

Toetame üleminekutoetuste maksmist

maksimaalses määras. Seda tingib nii tu-

rusituatsioon kui ka teiste EL riikide kõrge-

mad toetused. Katteallikas oleks eelkõige

keskkonnatasude tõus.

EESTI ISESEISVUSPARTEI

Tegemist on riigikogu valimistega, seega

riigi juhtimise tasemega. Teie esitatud küsi-

mus on aga valitsuse haldusala. EIP püüab

maja ehitada alates vundamendist, mitte

aga katusest. Seega on üksikprobleemide

lahendamine võimalik kogu riigijuhtimist

muutes, magusaid valesid me ei genereeri.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ette-panekuid Riigikogu valimistel osalevatele erakondadele saab lugeda veebilehelt www.epkk.ee. Eestimaa Talupidajate Keskliidu platvormiga saab tutvuda veebilehel www.etkl.ee.

14

TEADMUSSIIRDE puhul on tähelepanu põllumajan-dustootjate, nõustajate ja teadlaste koostöö paranda-misel ning teadustulemuste praktikas juurutamisel. Teadus- ja arendustegevused ning innovatsioon on olulised märksõnad.

KONKURENTSIVÕIME tõstmisel on siht soodustada toetustega ettevõtete arenguhüpet, mille tulemusel enam toetusi ei vajata. Investeeringutoetuste puhul keskendutaksegi eelkõige pikaajalistele investeerin-gutele (investeeringud ehitistesse) ning mobiilseid masinaid ja seadmeid toetatakse üksnes erandjuhtu-del (väiketootjate, ühistute ja aiandussektori puhul). Uuendusena lisanduvad tagastatava abi näol laenud ja tagatised, milleks on ette nähtud 38 miljonit eurot.

TOIDUTARNEAHELA võtmesõna on koostöö tarneahe-la lülide vahel ning toodangu väärindamine, et seni-sest suurem osa sissetulekutest tuleks turult võimali-kult kõrge lisandväärtusega toodangu eest. Selleks li-sandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid tegevusi. Enam tähelepanu pööratakse ühis-tegevusele, lisandub toetus innovatsiooniklastritele.

KESKKONNA valdkonnas lisandub spetsiifilisi kesk-konnatoetusi (piirkondlik mullakaitse ja veekaitse toetus, keskkonnasõbraliku aianduse toetus), laien-datakse mitmete jätkuvate toetuste ulatust: kohalik-ku sorti taime kasvatamise toetusesse lisandub koha-likke põllukultuure, puuvilja- ja marjasorte, loomade heaolu toetusesse lisanduvad toetatavate loomagrup-pide hulka sead ja veised.

MAAETTEVÕTLUSE keskmes on kohalik ressurss ja kuidas seda paremini ära kasutada nii töökohtade loo-miseks kui elukeskkonna parandamiseks.

Uus maaelu arengukava annab rohkem raha

Uuel perioodil on Eestil maaelu arengukavas kasutada 993 miljonit eurot, mida on 6% rohkem kui aastatel 2007-2013. Keskendutakse viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

MARKO GORBANPÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI MAAELU ARENGU OSAKOND

Taotlusvoorud avanevad veebruarist

VEEBRUAR: Väikeste põllumajandusettevõtete arendamineInvesteeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseksMÄRTS: Investeeringud majandustegevuse mitmekesista-miseks maapiirkonnasTeadmussiire ja teavitus (pikaajalised programmid)APRILL: Nõustajate koolitamineTootjarühmade tunnustamineMAI: Koostöö (teadus- ja arendustegevus)Koostöö (innovatsiooniklastrid)Keskkonnasõbraliku majandamise toetusPiirkondlik mullakaitse toetusKeskkonnasõbraliku aianduse toetusKohalikku sorti taimede kasvatamise toetusOhustatud tõugu looma pidamise toetusPoolloodusliku koosluse hooldamise toetusMahepõllumajandusLoomade heaoluNatura 2000 toetus põllumajandusmaaleNatura 2000 toetus erametsamaaleJUUNI: Investeeringud põllumajandustoodete töötlemi-seks ja turustamiseksTootjarühmade loomineMetsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamineJUULI: Teadmussiire ja teave (infopäevad)Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavadKoostöö (lühikesed tarneahelad ja kohalike turgude aren-damine)AUGUST : Noorte põllumajandustootjate tegevuse alus-tamineLEADER kohalikuks arenguksOKTOOBER: Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine NOVEMBER: Tootjarühmade loomineDETSEMBER: Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks

Esimesena käivituvad investeeringutoetused

9. veebruaril avatakse meede “Väikeste põllumajandus-ettevõtete arendamine”. Eelarve 30 mln eurot.

Toetust võivad taotleda ettevõtjad, kelle põlluma-jandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu on taotlemisele vahetult eelnenud majan-dusaastal 4000–14 000 eurot (taotlemisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot) ja see on moodustanud üle 50% kogu müügitulust.

Toetussumma ettevõtte kohta perioodi jooksul on kuni 15 000 eurot, omafinantseeringut ei nõuta.

Veebruari lõpus on plaanis avada meetme “Investeerin-gud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandami-seks” esimene taotlusvoor. Eelarve on 146 m eurot.

Toetust võivad taotleda põllumajandusliku majandus-tegevusega vähemalt kaks majandusaastat tegelenud ettevõtted, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu on üle 50% kogu müügitulust. Põllumajandustoodete müügitu-lu on taotlemisele eelneval majandusaastal suurem kui 14 000 eurot ja taotlemisele eelnenud teisel majandus-aastal vähemalt 1200 eurot.

Toetust võib taotleda ka tulundusühistu. Toetatakse põllumajanduslike tootmishoonete ja raja-

tiste ehitamist, neisse statsionaarsete seadmete ostmist ja paigaldamist, viljapuuaedade ja marjaistandike raja-mist, mesindus- ja seenekasvatusinventari ja -seadmete ostmist ja paigaldamist, bioenergia tootmiseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamist ning juurde kuuluvate statsionaarsete seadmete ostmist ja paigaldamist.

Mobiilsete masinate soetamisel ei ole vaja PRIAle hinnapakkumisi esitada. Mobiilsed masinad ja seadmed kantakse hinnakataloogi PRIA veebilehel.

Toetuse määr on 40% (traktorite soetamisel 30%). Kui toetust taotlev ettevõtja on alla 40-aastane või põlluma-jandustootjaid ühendav tulundusühistu, siis suurenda-takse toetuse määra 5% võrra. Toetussumma on kuni 500 000 eurot ettevõtja kohta perioodi jooksul.

Märtsis on kavas avada meetme “Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” esimene taotlusvoor. Eelarve on 57 miljonit eurot.

Toetust võivad taotleda maal tegutsevad mikroet-tevõtted, kelle müügitulu on üle 4000 euro ja kes on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat.

Toetatakse mittepõllumajandusliku tegevuse aren-damiseks vajalikke investeeringuid: hoonete ja rajatiste ehitamine ning parendamine ja neisse paigaldatavate statsionaarsete seadmete, masinate soetamine ja pai-galdamine, rändkaupluse ja selle sisseseade soetamine.

Toetuse määr on 40%. Toetussumma on kuni 150 000 eurot ettevõtja kohta perioodi jooksul.

Võsa- ja metsafreesid

tuntud Euroopa

tootjalt

Võsa- ja metsafreesid

tuntud Euroopa

tootjalt

Lisainfo: Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 56 222 442 | melker@melkerbaltik.eu

16

TEKST: VIVIKA VESKI

Ühiselton mõtet teha sel-lepärast, et nii tuleb odavam, parem ja kasulikum.Olav Kreen

Ühistu toob tulu ja lisab kindlustunnet

Üheskoos on põllumeestel kasulikum toimetada, sest ühistu ei ole kolhoos, vaid võimalus saada lihtsama vaevaga rohkem tulu ja ras-kel ajal üksteist toetada, leiavad põllumajandusühistute juhid.

„Eelkõige tegutsevad põllumehed ühiselt selleks, et turustada suu-remat kaubakogust. Nii on oma-korda võimalik saada paremaid tingimusi, mis üldjuhul tähendab paremat hinda,“ ütleb Eesti Põllu-majandus-Kaubanduskoja (EPPK) ühistegevuse toimkonna esimees Olav Kreen, kelle juhitav OÜ Rabavere Farm tegeleb teravilja- ja rapsikasvatusega.

Olav Kreen lisab, et piimaühis-tute puhul aitab ühistegevus maa-ilmas levinud kogemuse põhjal ta-gada ka turustuskindlust, sest pii-ma on vaja iga päev müüa ja äri-ühing on siin palju ebastabiilsem partner kui ühistu.

„Masinaühistu aitab saada kok-ku vajalikku töömahtu, et masinat oleks üldse mõtet soetada, see opti-meerib investeeringukulu. Arene-nud riikides rohkem levinud, kuid ka Eestis tegutsevate hoiu-laenu-ühistute ülesanne on pakkuda liikmetele finantsteenust: nii vaba raha hoiustamist kui ka vajaduse korral laenu võtmise võimalust,“ toob Kreen näiteid. Kokkuvõttes

on tema sõnul ühistegevuse kan-dev idee ühistu liikmete vajadus-te rahuldamine, võimaldades neile vajalikke teenuseid omahinnaga.

„Ühiselt on mõtet teha sellepä-rast, et nii tuleb odavam, parem ja kasulikum,” tõdeb Kreen. „Sa-mas pole tegelikkus nii roosiline, kui võiks selle põhjal arvata. Ei ole Eestis paika, kus poleks näiteid põhja läinud ühistutest.”

Küünarnukitunne aitab Sellegipoolest on ühistusse

koondunud põllumeestel lihtsam ka keerulistel aegadel. Teravilja- ja rapsikasvatajaid koondava põl-

lumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets tõdeb, et Vene turg küll teraviljasektorit nii palju ei mõjuta kui loomakasva-tust, kuid teravilja hind oli eelmi-sel aastal suhteliselt madalseisus ja see on oma jälje jätnud.

„Eks rasked ajad ole kõigil ühte-moodi rasked. See koostoimetami-ne aitab võib-olla selles suhtes, et meie sisemine küünarnukitunne ei luba kaaslasel uppuda. Kui kellelgi on tõsised raskused, siis siin annab olla paindlik,” arutleb Läänemets.

Ta kinnitab, et omavahel ei hak-ka ühistu liikmed ka kõige raske-mal ajal konkureerima.

Majanduslik evolutsioonAS E-Piim Tootmine on ühistu-

lise omandivormiga ja Eesti farme-ritele kuuluv kahe meiereiga pii-matööstusettevõte. Ettevõtte ju-hatuse esimees Jaanus Murakas tõdeb, et arenenud riikide põllu-majandus seisab enamjaolt ühis-tegevusel.

„Põllumehed toodavad toorai-net, aga arenenud riikides kuulub

17

Ühistegevus toob tulu

Ühistegevus on kasulik nii ostmisel kui müümisel.

Arenenud riikide põllumajandus seisab enamjaolt ühistegevusel.

Enne II maailmasõda kuulus ena-mik töötlevat tööstust põllumeeste ühistutele.

Ühiselt tegutsemine võimaldab ühistu liikmetel saada paremaid tin-gimusi.

ühistutele ka töötlev tööstus, se-da liha- ja piimatöötlemises, kuid tihti ka teraviljatootmises. See on arenenud ja kõrge demokraatia ja turumajandusega riikides levinud korraldus. Eestis on ikkagi totali-taarsete riikide mudel, kus põllu-mehed ise toodavad toorainet, aga töötlev tööstus neile ei kuulu. Nad ei juhi kogu ahelat,“ kirjeldab Jaa-nus Murakas tänast olukorda.

Murakas meenutab, et nn esi-mesel Eesti ajal, veel 30ndate lõ-pus, enne kui Nõukogude Liit meid annekteeris, kuulus enamik töötle-vat tööstust põllumeeste ühistute-le. Olid ka ühistute pangad, see on olnud ajalooline evolutsioon.

„Meil 1940. aastal see katkes ja nüüd ei ole samasugune struktuur taastunud. Kui vaatame ajalugu, kuidas majandused on majandus-likus evolutsioonis arenenud, siis põllumehed kui peremehed on loo-nud ühistuid, mis võimaldab vää-rindada nende tooteid. Olgu toode-teks siis piim või teravili või kap-sas või sibul või kaalikas või mets. Vastasel juhul ei jää põllumeeste-

le nii palju tulu kätte. Ühistud on ennast tõestanud: nad on väga tu-gevad ja pankrotikindlad, ühistuli-sed ettevõtted pankrotistuvad väga harva,” räägib Murakas.

Partner läbirääkimistelEesti Tõusigade Aretusühistu

(ETSAÜ) ja Vajangu Farmi juht Ur-mas Laht leiab, et ühistegevus on kasulik nii ostmisel kui ka müü-misel. Näiteks ostab ETSAÜ oma liikmetele börsilt valgulist toorai-net sigade söötmiseks. Kui nad os-tavad koos, siis saavad nad hinna börsi omast juba natuke allapoole. Üheskoos müües saab jällegi välti-da seda, et hinda hakatakse ühe-kaupa alla suruma.

Peale selle on tema sõnul olu-line, et oleks sotsiaalne partner riigiga läbirääkimiste juures. Ta toob näite: „2012. aastal alustasi-me Seedriga (tollane põllumajan-dusminister Helir-Valdor Seeder – toim.) läbirääkimisi väga kee-rulisest olukorrast seakasvatuses. 2013. aastal leidsime, kuidas seda on võimalik Euroopa Liidu era-

korralise fondiga leevendada, mi-da selleks tegema peab. 2014. aas-tal maksti meile erakorraline toe-tus välja. Tänu sellele, et aretus-ühistus oli initsiatiivikate inimes-te töögrupp, kes selgitas valitsuse-le olukorda ja pidas läbirääkimisi.”

Laht lisab, et koos on võimalik veel mitmeid asju teha. “Eestis on vaja tõufarmi, kust farmerid saa-vad osta tõusigu, et igaüks ei peaks neid kodus kasvatama ja aretama, mis on seotud lisakulutustega. Siis saaks tegeleda põhitegevuse ehk tootmisega,” leiab ta.

E-Piima juht Jaanus Murakas tõdeb, et arenenud riikide põllumajandus seisab enamjaolt ühistegevuse peal. 2010. aasta sügisel sõlmisid E-Piim ja Tere eellepingu strateegilise koos-töö alustamiseks, mille üks tulemusi oleks võinud olla kahe ettevõtte ühi-nemine. See siiski teoks ei saanud. Foto: Äripäev/ Andras Kralla.

18

Kuigi üheskoos toimetada on lihtsam kui üksi, tu-leb ette ka raskusi. OÜ

Rabavere Farm juhi Olav Kree-ni hinnangul on kõige suuremad probleemid ühistulise tegevuse juures seotud ühistu liikmete tead-likkuse ja oskustega, oskusega juh-tida ühistut kui täiesti eritüübilist majandusühistut.

„Ühistegevuse suurim vaenla-ne on aga selline ühistu liige, kel-le tegevuse motiiviks on kasu saa-mine teiste arvelt,” kinnitab Kreen. „Ja siit tulenebki, et ühistegevust saavad arendada ainult ühesugus-te huvidega inimesed, kes tahavad teha koostööd kõigi osalejate vaja-duste rahuldamiseks.”

Ta räägib, et on aastaid teravil-jaühistu Kevili näitel nende teema-dega tegelenud ja number üks ongi ühistu liikme teadlikkus ja number kaks juhtimiskompetentsus, ku-na ühistu juhtimine eeldab võrrel-des äriühingu juhtimisega täien-davaid tegevusi. Ka Kevili esimees Jaak Läänemets tunnistab, et kõi-

Ühtse meele saavutamine tuleb raskelt

ge raskem on põllumeeste hulgas üksmeele saavutamine, ühise ees-märgi püstitamine ja selle suunas liikumine.

Liikme huvid ei pruugi ühistu omadega kattuda

„Alati ei pruugi üksikliikme huvid kokku langeda suure pildi-ga, ühistu üldiste huvidega,“ tõdeb Läänemets. Üle-eestiline ühistu ei suuda arendada ja investeeringuid teha igal pool korraga, aga kui teha seda ühes piirkonnas, peavad pa-nustama ja pingutama kõik ühis-tu liikmed.

Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Vajangu Farmi juht Urmas Laht räägib, et kui Eesti umbes kaks-kümmend aastat tagasi uuesti oma teed alustas, siis väärtustati roh-kem era-, mitte ühistulist kapitali. „Eestisse toodi ameerikalik polii-tiline mudel, kus iga inimene pidi ise võitlema oma elu eest ja euroo-palikud põhimudelid, pean silmas siin eelkõige Rootsi näidet, heideti kõrvale. Ameerikaliku mudeli jär-

Alati ei pruugi üksikliikme huvid kokku langeda suure pildiga, ühistu üldiste huvidega.Jaak Läänemets

Kevili esimees Jaak Läänemets. Foto: Äripäev/Andras Kralla

gi tootmine väga palju võimalust ei andnud. Ühistuline tegevus võrd-sustati kolhoosiga ja seda halvus-tati ajakirjanduses niivõrd palju, et enamik inimesi hakkas mõtlema, et tõepoolest, me ei taha kolhoosi, vaid ikka uuele järjele minna. Tä-na saame aru, et ühistuline tege-vus oleks pidanud säilima,” mee-nutab Urmas Laht. “Et seda ratast nüüd tagasi pöörata, peaks ka riik seadusloomes soosima üldrahvali-ku kapitali haaramist ettevõtluses-se ja selle kaudu realiseerimisse.”

Tuleb ise lahendusteni jõudaOlav Kreen tõdeb, et Eestis ei ole

hetkel reaalselt tegutsevat ühis-tegevuse organisatsiooni. Teema-sid püüab vast kõige enam katta EPKK.

Ühistulise tegevusega seotud teadusuuringuid katab mingil määral Eesti Maaülikool, samal

ajal tugevat ühistegevuse koolitust Eestis Kreeni sõnul ei tehta. Koo-litatud on küll ühistegevuse alus-tajaid. „Aga kuidas reaalseid tege-vusprobleeme lahendada ja kuidas mida ennetada, seda oleme Kevi-liga välja töötanud kohapeal, tu-ginedes üldtunnustatud juhtimis-põhimõtetele ning kasutades Ees-tis välja antud ühistegevuse õpi-kuid. Ja nii palju, kui ma teisi ühis-tuid tean, siis on seal samamoodi,” räägib Kreen. Kreen lisab, et täien-dav ühistute tasand on katusühis-tu Farm In, mille liikmed on oma-korda teised ühistud ja selle juhti-misspetsiifika on juba jälle täies-ti eripärane.

„Ja ongi paraku nii, et meil ei ole kellelgi teadmisi, oskusi ja ko-gemusi selles, mistõttu peame ise palju asju läbi katsetama,” ütleb Kreen.

Jaanus Muraka sõnul on rasku-

sed ühistulises tegevuses täpselt samad, mis kogu Eesti riigi asja-ajamises.

Riigil ja ühistul samad mured„Meie riik on varsti juba 100-aas-

tane, aga sellist kogemust meil te-gelikult ei ole. Kogemus on ikkagi poisikeseohtu või natuke pubertee-dist väljakasvamise eas. Me ei oska oma riigiga midagi õieti peale ha-kata ja samamoodi ei ole sisemist teadlikkust, kaugelenägemise või-met ja sellist demokraatlikku aren-guprotsessi, mis paneks ka põllu-mehi ise koonduma ja õigeid asju tegema,” arutleb Jaanus Murakas. „Täpselt samad probleemid, mil-lesse meie jalad on takerdunud ko-gu riigi arengus, samad probleemid on ka ühistute arengus. Aga eks iga küla on oma kõrtsi ja kirikut väärt ja nii oleme me ise seda väärt, mis me siin üles ehitanud oleme.”

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936info@stt.ee • www.stt.ee

Saare Talutehnika... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

VASTUPIDAVUS USALDUSVÄÄRSUS INNOVATSIOON

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA!

FIKSEERITUD, MUUTUVKAM-BRILISED JA KOMBIPRESSID. Küsi laoseisu!

• 12–75 m3

Teagle Tomahawk RULLIPURUSTAJAD

Tanco PALLILÕIKUR eemaldab ka kile ja võrgu ühe töökäiguga!

Ovlaci MADALKÜNNI PÖÖRDADRAD (6–10 hõlma) Küsi demovõimalust!

• 12–75 m

Agrimeci HAAGISKUIVATID

AS BACULAmoos@moos.eetel: 767 9660www.moos.ee

Põllumees ja

aiapidajaAS BACULA ootab 2015.aastal

mahedalt kasvatatud marju ja puuvilju

Kõik suud moosiseks!

20

KAUL NURMEESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU PEADIREKTOR

Euroopa Liidu ja USA vahel käivad läbirääkimised vabakaubanduslepingu sõlmimise üle. Kuna EL-i ja USA põllumajandussektorid on väga erinevad, toimuks põllumajandussaaduste turgude vastastikuse avamisega meteo-roloogia termineid kasutades justkui madal- ja kõrgrõhkkonna kokkupõrge.

Täna on vabakaubandusleppe (ingl. k TTIP) lähtepositsioon olu-liselt soodsam USA põllumajan-dustootjale.

Euroopa põllumajandus sõltub toetustest, USA oma aga turust

EL-i ja USA põllumajandussek-torid on ülesehituselt väga erine-vad. 2012. aasta USA põllumajan-dusloenduse andmetel tegutseb seal 2,1 miljonit põllumajandus-ettevõtjat, kes harivad kokku 373 miljonit hektarit maad. Keskmine tootmisüksuse suurus on 182 hek-

Kuidas näeb Euroopa talunik vabakaubandust USA-ga?

tarit. Võrdluseks: Eesti keskmise tootmise suurus on 115 hektarit ja Euroopa keskmine on 15 hektarit.

Kui EL-is tegeleb toidutootmise-ga 5,3% töövõimelisest elanikkon-nast, siis USA-s vaid 0,7%. USA-s on põllumajanduse kontsentree-rumine jõudnud juba määrani, kus 4% põllumajandustootjatest annab 66% kogutoodangust. Võrdluseks, Eestis toodab 9% tootjaid 70% ko-gutoodangust. EL-is keskmisena on see proportsioon aga veelgi ta-gasihoidlikum.

Kui EL soovib USA põllumajan-dusega vähegi võrreldavat toot-misstruktuuri, tuleks 80% EL-i tä-nastest tootjatest kuulutada „üle-liigseteks“. Sellist plaani pole, mis-

tõttu kinnistatakse olukord, kus Euroopas sõltub põllumajandus en-diselt toetustest, USA-s aga turust.

USA tootjad kujundavad hinna2-3% põllumajandussaaduste

ületootmist põhjustab 20-30% hin-nalangust ja vastupidi. Loodaval ühisturul oleks põllumajandus-saaduste hinnakujundajateks see-ga USA tootjad, sõltumata nende Euroopas müüdavate saaduste ko-gustest. Eestis on see olukord tut-tav ajast, kui USA-st pärit nisu-lastiga laev Muuga viljaterminalis või paar konteinerit kanakoibi mõ-nes Tallinna külmhoones dikteeri-sid kokkuostuhindasid kogu riigis.

Erinevad on ka mõlema ühendu-

21

EL-i eksport ja import USA-sse

Peamised ekspordiartiklid: piiri-tus ja liköörid 22%, veinid 17%, õlu 8%, juust 5%, kondiitritooted, laste- ja muud valmistoidud 4% ning karastus-joogid 4%.

Peamised impordiartiklid: troopili-sed puuviljad 16%, sojauba 14%, kan-ge alkohol 8%, õlikoogid 7%, valmis-toidud 4% ning veinid 4%.

se toetuspoliitikad. Siingi on USA lähtepositsioon läbirääkimisteks oluliselt soodsam.

OECD tööstusriikide keskmi-ne toetus põllumajandusele suh-tena põllumajanduslikku kogutoo-dangusse on vähenenud 1986. aas-ta 41,3%-lt 2012. aastaks 20,7%-le ja keskmised toetuseraldised nende liikmesriikide eelarvetest vähene-nud 3,10%-lt SKT-st 0,94%-ni.

On mõistetav, et enne kui EL ja USA avavad oma turud kolmanda-

tele riikidele, avatakse turud vas-tastikku. Sellele peaks aga eelne-ma Euroopa siseturu liberaliseeri-mine: tootmiskvootide kaotamine ja toetustasemete ühtlustamine. EL-is soovib iga liikmesriik säi-litada põhiliste toiduainetega rii-gi isevarustatavuse taset, mistõttu erinevalt USA-st ei ole EL-i põllu-majanduses toimunud regionaal-set tootmisharudele ümberspetsia-liseerumist, mis arvestaks loomu-likku konkurentsiolukorda. Kumb-ki nendest protsessidest võtab vä-hemalt ühe inimpõlve aega.

USA vähendas toetusi, EL mitteUSA ühtne põllumajandusturu

korraldus sai alguse 1933. aastal, kui föderaalvalitsus otsustas ha-kata ületootmise ja sellest tingitud madalate hindade tõttu kontrolli-ma põllumajandusaaduste pakku-mist. Põllumajandustoetuste filo-soofia on suunatud turu toimimi-se parandamisele, turumoonutuste vähendamisele ja sektori ülemaa-ilmse konkurentsivõime arenda-misele. Kui 1986. aastal moodustas USA-s tootmist moonutavate põl-lumajandustoetuste osakaal kogu-toodangusse 24,1%, siis 2012. aas-taks on seda vähendatud 7,1%-ni.

EL-is hakati ühtset põlluma-janduspoliitikat rakendama 1962. aastal vastusena II maailmasõja järgsele rohkem kui dekaad kest-nud näljahädale. Erinevalt USA-st asuti põllumajandust stimuleeri-ma kõrgete tollitariifidega. WTO survel alandati tollitariife 1992. aastal ja talupidajate sissetuleku-te vähenemise ärahoidmiseks võe-ti kasutusele tänaseni toimivad ot-setoetused.

EL-i põllumajandustoetuste keskmes on olnud aastakümneid peretalud. Kui 1986.aastal moo-dustas konkurentsi moonutava-te põllumajandustoetuste osakaal

sektori kogutoodangust 38,6%, siis aastaks 2012 vähenes see 19,0%-ni. Toetuste maksmise peamiste põh-justena nimetatakse lisaks pereta-lude säilitamisele veel EL-is kehti-vaid kõrgeid toiduohutuse ja loo-made heaolu standardeid ning säästva arengu eesmärkide saa-vutamist.

Kaitse impordi eestEL ekspordib USA-sse täna 15,4

miljardi euro ja impordib 9,8 mil-jardi euro väärtuses põllumajan-dussaadusi. Kuidas muutuks ka-hepoolne kaubavahetus vabakau-banduse tingimustes, annab pildi tänaste tollitariifide analüüs ehk milliseid kaubagruppe on seni kõi-ge rohkem vastastikku kaitstud.

Tariifid rakenduvad täna täies mahus, kui kaubavahetus ületab kehtivat tariifidevaba või soodus-tariifidega kvoodikaubandust.

EL kaitseb kõige rohkem oma turge USA põllumajandussaadus-te impordi eest järgmistes kauba-gruppides: piimasaaduste reaal-ne kaalutud keskmine tollitariif on 57,6%, suhkur ja suhkrutoo-ted 28,3%, loomakasvatussaadu-sed 24,3%, tubakas ja alkohoolsed joogid 21,8% ning teraviljad 20,3%.

USA kaitseb siseturgu EL-i suh-tes nii: piimasaadustele rakenduv reaalne kaalutud keskmine tolli-tariif on 19,2%, suhkrule ja suhk-rutoodetele 16,9% ning alkohool-setele jookidele ja tubakale 16,3%. Tollitariifide täielik kaotamine tä-hendaks seetõttu olulisi probleeme ennekõike EL-i ja Eesti piima ning veiseliha tootmisele.

Kui selles protsessis peaks täna ennustama otseseid võitjaid, siis on need ennekõike Euroopa toidu-tarbijad. USA-s kulutas 2012. aas-tal keskmine tarbija toidukorvi-le 12,8%, Euroopa Liidus 16,4% ja Eestis 28,9% oma netosissetulekust.

Kui USA ja EL-i vahel vabakaubandusleping sõlmitakse, on üsna tõenäoline, et pärast 2020. aastat hakatakse toetusi veelgi enam suunama väiksematele peretaludele.

22

USA lubab GMO-d, Euroopa mitte

Vabakaubanduslepingu kõi-ge keerulisemaks teemaks peetakse sanitaar- ja fü-

tosanitaarseid (SPS) meetmeid ehk nn toiduohutuspaketti.

Nii USA kui EL järgivad WTO lepingu raames allkirjastatud SPS meetmete kokkulepet. See eeldab, et pooled kaitsevad inimese, loo-ma ja taime elu või tervist teadus-likel alustel ulatuses, mis on mi-nimaalselt hädavajalikud elu või tervise kaitseks. Selle regulatsioo-ni sisustamisel ollakse aga täiesti erinevatel positsioonidel.

USA-l on kitsalt teaduslik lähe-nemine. Ollakse seisukohal, et ku-na teaduslikult (kuigi mitte alati sõltumatute uuringute põhjal) on

GMO maisi kasvatamine USA-s, Ohio osariigis.

Mida peaks vabakaubanduslepingust arvama Eesti talunikud?

Ei saa väita, et vabakauban-duslepe USA ja EL-i vahel on kõigile sektoritele kasulik.

Ühelt poolt on EL-i ametnikud ja poliitikud lubanud, et toiduohutuse paketis ei toimu järeleandmisi, mis tähendaks seda, et hormoonidega toodetud liha ja GMO toodang ei tohiks jõuda Euroopa turule.

Kui nii siiski ei lähe, tuleb kon-kurentsis püsimiseks ka meil võt-

ta kasutusele samad võtted, mis USA-s. Kas see aga meie tarbijatele meeldib, on omaette küsimus.

Julgen ennustada ka muutusi toetuste maksmise poliitikas pea-le 2020. aastat ameerikaliku mude-li suunas. On üsna tõenäoline, et toetused suunatakse veelgi enam väiksemate peretalude suunas ja loobutakse tööstuslike suurettevõ-tete toetamisest.

Seetõttu on oluline olla kaasa-tud ja informeeritud läbirääkimis-te käigust.

Eesti ei peaks olema passiiv-ne läbirääkimiste jälgija, vaid ak-tiivne EL-i positsioonide kujunda-ja. Me peaksime ennekõike nõud-ma EL-i siseturu täielikku libera-liseerimist, kõikide tootmiskvoo-tide kaotamist ja toetustasemete ühtlustamist.

tõestatud, et geneetiliselt muunda-tud organismide (GMO) looduslik-ku keskkonda viimine, nende or-ganismide tööstuslik paljundami-ne ja suunamine tarbimisse ei ole inimesele ja looduskeskkonnale ohtlik, siis on need USA siseturul lubatud. Sama kehtib ka kloonitud loomade paljundamise kohta.

EL kasutab nn ettevaatlikkuse printsiipi, viidatakse tarbijamu-rele, säästliku arengu printsiibile, teaduslikule ebakindlusele, mitte-teaduslikule riskijuhtimisele. Sel-le alusel on EL-i siseturul keela-tud GMO-de ja kloonitud loomade tööstuslik tootmine ja tarbimine.

Samuti ollakse eri meelel põllu-majandust ümbritseva keemia- ja

biokeemiatööstuse suhtes. USA-s on looma- ja linnukasvatuses lu-batud kasutada kasvuhormoone, mis EL-is on keelatud. Samuti on pooled erineval arusaamisel väe-tiste ja kemikaalide piirnormide osas ning selles, millises ulatuses toksiliste ainete jääke võib esine-da toiduainetes.

USA rakendab EL-ist pärit puu- ja köögiviljadele kohustust impor-tida need läbi ühe sertifitseeritud sadama, mis muudab USA turule ligipääsu pea võimatuks. Euroopa soovib suuremat kaitset geograa-filiste tähiste süsteemile. Näiteks ei tohiks USA-s enam turustada parmesani märgistusega juustu, mis pole toodetud Itaalias.

24

PILDID: PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM, GRÜNE WOCHE

Grüne Woche -

Berliinis 16.–25. jaanuarini toimunud maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil tut-vusid Eesti stendi külastajad Eesti maaturismi võimalustega. Meie toidutootjate pakutust hää-letasid külalised lemmikuiks Eesti rukkileiva, põdralihast grillvorstikesed ja Eesti heleda õlle.

Eesti promos maaturismi

“Kõige rohkem söödi Eesti boksis kiluleibu, põdralihast burgereid ja grillvorstikesi. Populaarsed too-ted olid ka sprotid, kama, lepasuit- sujuust, Põltsamaa sinep, vinnuta-tud põdraliha ja teised põdralihast tooted. Igal aastal tuntakse suurt huvi ka Vana Tallinna likööri, A Le Coqi õlle ja Moe maheda vii-na vastu,” rääkis messimelus osa-lenud Roomet Sõrmus, Eesti Põllu-majandus-Kaubanduskoja juhataja. Kokku oli esindatud 40 ettevõtet li-gi 80 tootega.

Rõõmustavad: Rootsi põlluma-jandusminister Sven-Erik Bucht ja

tema Eesti kolleeg Ivari Padar.

25

Läti oli messi partnerriik, pakkudes väga esinduslikku väljapanekut, sh orgaanilist leiba. Läti alal oli üles seatud ka Läänemere toidutee, kus sai maitsta riikide suupisteid.

Grüne Wochet külastas kümne päevaga 415 000 inimest ja iga külastaja kulutas keskmiselt 117 eurot. Messil väljas olnud firmade kogumüük ulatus 48 miljoni euroni.

Grillvorstid kuulusid messikülastajate lemmikute sekka.

REKLAAMTEKST

KVANTITEETÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on kasvanud aastaks 2050 rahvastiku arv üheksa miljardini. Samal ajal põllumajandusmaa väheneb, misõttu on hakatud üha enam tähelepanu pöörama uutele söödatehnoloogiatele ning nende rakendamisvõimalustele, mis tagaksid kõrge toodangu.

Kvaliteetset saaki saab ainult juhul, kui taimedel on piisavalt vajalikke toitaineid, mis aga pole sugugi lihtne ülesanne.

Selle tagamiseks ei piisa traditsioo-nilistest väetamistehnoloogiatest: Rah-vusvahelise Taimede Toitumise Instituudi (IPNI) andmetel võib õige väetus koos tänapäevaste bioloogiliste kasvustimu-laatoritega anda veel kuni 50% saagikuse tõusu.

Vale väetamisega võib aga kaotada kuni pool saagist. Seega on läbimõeldud ja mulla- ning toodanguanalüüsidel tu-ginev väetamiskava saagikuse ja taime-kasvatuse tootlikkuse seisukohalt eluliselt tähtis. Järjest enam farmereid on lisaks traditsioonilisele väetamisele kasutusele võtnud kasvu stimuleerivad mikrotoit-ained ehk bioloogilised kasvustimulaa-torid, mis võimaldavad suurendada nii saagikust kui ka saagi kvaliteeti. Alltech´i CropScience tooteportfelli kuuluv lehe-kaudselt manustatav mikrotoitainete lahus Impro-Grain imendub kiiresti lehe pinnalt ning tagab seeläbi koheselt taime jaoks vajalikud toitained.

Naturaalsed pindaktiivsed ained Imp-ro-Grainis suurendavad lehtede võimet omastada vajalikke toitaineid veelgi tõ-husamalt.

Uued teadmised sapogeniinidest ja aminohapetest võimaldasid välja töötada

toote, mis parandab taimede toitainete omastamist ning suurendab seeläbi saa-gikust, saagi toiteväärtust ja üldist saagi kvaliteeti. Impro-Grain kiirendab taimede metaboolseid protsesse ning suurendab seeläbi fotosünteesi aktiivsust.

Tänu Impro-Grainile on paranenud silokultuuride (lutsern, ristik, kõrrelised, samuti mais - meie piimatootmises üha olulisemaks muutuv silokultuur) ja tera-viljade saagikus. Katses osalenud maisi haljasmasside analüüsist selgus, et Impro-Grain´iga pritsitud mais oli kõrgema proteiini- ja tärklisesisaldusega ja looma jaoks paremini seeditav. Impro-Grain´iga pritsitud maisi haljasmassides oli vähem mükotoksiine, kuna taimed olid tervemad ja hallitusseentele vastupidavamad kui kontroll-grupi taimed.

Kokkuvõttes on Impro-Grain põllume-hele majanduslikult mõistlik valik – roh-kem silo ja tärklist hektari kohta võimaldab talunikul anda loomadele rohkem energiat piima või liha tootmiseks. Arvestades täna põllumajandusvaldkonnas toimuvat on kvaliteetsete koresöötade tootmine muutunud veelgi olulisemaks - tänu sellele on võimalik suurendada silopõhist piima- ja lihatootmist ning vähendada tootmiskulusid.

Agronoomiline innovatsioon ja teh-

2014. aastal kümnes Eesti põlluma-jandusettevõttes läbi viidud Impro-Grain´i maisikatsete tulemustest selgus, et võrreldes kontroll-gruppi-dega olid Impro-Grainiga pritsitud taimed:

võimsamalt arenenud juurestikuga suurema stressitaluvusega (külm

kasvuperioodi algus, traatussi kahjustus, hallitused jm haigused)

suurema tõlvikute saagiga hektari kohta (keskmiselt 1.3 t rohkem tõlvikut/ha kohta). Suurim tõlvikute saagi tõus katses oli traatussikahjustusega põllul – 36.5%

oluliselt vähemal määral riknenud tõlvikuid

noloogia mängivad olulist rolli põllu-majandusettevõtte konkurentsivõime ja kasumlikkuse kujunemisel. Eesti põl-lumajandustootmise konkurentsivõime säilitamise ja tõstmise eelduseks on, et uued maailmas kasutust leidnud tehno-loogiad jõuaksid ka meie tootjateni.

Alltech Eesti mission on pakkuda põllumehele innovaatilisi tooteid koos kompleksse nõustamisteenusega. Huvi korral võib meie spetsialistidega julgesti ühendust võtta.

E L I N A M A R K , Alltech Eesti OÜ

KVALITEET

Proteiin, % Tärklis, % Seeduva kuivaine sisaldus, %kontroll Impro-Grain® kontroll Impro-Grain® kontroll Impro-Grain®

9,9 11 35,4 39,2 82,6 80,7

Põhja-Eesti ettevõttes kasvatatud maisi haljasmassi analüüsitulemused

Impro-Grainiga pritsitud taimedel on võimsamalt arenenud juurestik

... ja oluliselt vähemal määral riknenud tõlvikuid

Lisainformatsioon Alltech´i lahendustest:Pilleriin Puskar | +372 505 2846 | ppuskar@alltech.comElina Mark | +372 5782 2288 | emark@alltech.comAlltech Eesti OÜ, Aretuse 2, Märja, Tähtvere vald, Tartumaawww.global.alltech.com/eesti

28

TEKST: HELI LEHTSAAR

Lehm lüpsab suust...

„Üritasin söödaga katsetada – suu-rendasime jahu osakaalu ning loo-busime rapsikoogist, aga kahe nä-dalaga langes piimatoodang 28 ki-lolt 21,5-ni,“ tõdeb Piirsalu Põllu-majanduse OÜ juht Elvo Leppmaa.

Keeruline olukord piimaturul seab farmerid tahes-tahtmata kü-simuse ette, kas ja kust on võima-lik kulusid kärpida. Piimalehmade söötmiselt kokku hoidmine aga õi-ge otsus ei ole. Seda nendib ka Lää-

Kokkuhoid söödalt annab piimatoodangus kiire tagasilöögi, näitab farmerite kogemus, kes ras-kel ajal on proovinud kulusid kärpida loomade toidulaua arvelt.

nemaal tegutseva suurfarmi juht Leppmaa, kes jaanuari esimeses pooles söödaratsiooni muutmise-ga katsetas. Kuid söödabilanss läks tasakaalust välja ja loomad hak-kasid lüpsma nö kehamassi arvelt. Seega oli loogiline otsus kaks nä-dalat kestnud „dieet“ kärmelt lõ-petada. „Eile (22. jaanuaril – toim.) panin rapsikoogi uuesti sisse, aga ega piimatoodang kohe ei taastu, see võtab nädala või kaks aega,“ räägib Leppmaa. Ta lisab, et kui piimatoodang oleks langenud mit-

te 6,5, vaid kaks kilo, oleks rapsi-koogi ärajätmine end ära tasunud.

„Jõusöödalt ei saa kokku hoida, sest meil on robotlaut ja kui tahad, et lehm seal käiks, pead jõusööta panema. Mikroelementidelt samu-ti kokku hoida ei saa, võibolla ai-nult need, kes väga proteiinirikast sööta annavad,“ arutleb Leppmaa.

Edaspidise ees on mehel tõsi-ne mure, sest kui praegu pole va-ja sööta varuda ega põldu künda ja saab elada vanast rasvast, siis mis saab kevadel, kui vaja põllu-le minna?

„Isegi kütuseraha pole suutnud talvel koguda,“ märgib Elvo Lepp-maa mõrult. Sama mõru pole meel aga tema farmi vasikatel: piima-pulbrist tehtud joogipoolise ase-

29

Hea teada

Söötadest ja söötmisest sõltub kõi-ge enam veiste jõudlus ja piima ning veiseliha tootmise tasuvus.

Piima omahinnast moodustavad söödad umbes 50%.

Piimatoodangu tõstmise peami-seks aluseks peaks olema toitainete-rikas ja kvaliteetne silo, mis võimal-dab toota kvaliteetset piima kõige odavamalt.

Silo kvaliteeti peaks sagedamini kontrollima, näiteks uue partii puhul või perioodil, kui võib eeldada kvali-teedi ja ohutuse langust. See on ak-tuaalne ka praegu, sest juba märtsis võivad hakata silo kvaliteet ja aeroob-ne stabiilsus langema.Heino Lõiveke, Eesti Maaviljeluse Instituut

Lehm onnagu tippsportlane, ta peab kogu aeg hästi sööma.Karin Feldmann, OÜ Halinga

mel joovad nad nüüd piima – see on lihtsalt nii odav.

Toodang langes enam kui poole võrra

Ka Pärnumaal asuval osaühin-gul Halinga on seljataga koge-mus söödalt kokku hoidmisega. Ettevõtte loomakasvatuse juht Karin Feldmann räägib, et det-sembris võeti kaheks nädalaks jõusööt maha ja loomade ninaesi-seks jäi ainult silo. „Sellest ei tul-nud midagi head. Hakkas looma-de tervise peale ja piimatoodang langes rohkem kui 50%,“ meenu-tab Karin Feldmann.

Ta nendib, et sööt pole koht kok-kuhoiuks. Eriti kui arvestada, et tänapäeval on lehmad aretatud

kopsakat piimatoodangut andma ja kui nad täisväärtuslikku toi-tu ei saa, hakkab organism toit-aineid tarbima nö kehavarude ar-velt. „Lehm on nagu tippsportlane, ta peab kogu aeg hästi sööma. Kui Gerd Kanter läheb medalivõistlu-sele, ei saa ta eelmisel aastal olla kehvalt söönud,“ toob Feldmann paralleeli spordimaailmaga.

Hoolimata keerulistest aegadest ja tõsiasjast, et Halingal tuli mul-lu detsembris teha valus otsus töö-tajate palkade langetamise kohta, on Feldmann positiivselt meeles-tatud. „Rasked ajad õpetavad. Kui raskeid aegu ei oleks, muutuksi-me laisaks. Eks majanduses võidab see, kes teeb õigel ajal õigeid otsu-seid,“ lisab ta lõpetuseks.

OÜ Kehtna Mõis juhataja Märt Riisenberg on väga hästi kursis, et Eestimaa piimafarmides ürita-takse praegu söödaga optimeeri-da. Jäetakse ära kõik, mis kannab ühist nimetajat jõusööt: rapsikook, sojašrott, osalt ka teramais. „Tean, et osades farmides on seda tehtud ja see on ka otsene põhjus, miks osades farmides on piimatoodang vähenenud. Jätkusuutliku majan-damise seisukohast pole aga sööt-miselt kokku hoidmine kindlasti õige,“ nendib Riisenberg.

„Lehm on elusolend. Tema ter-vist on lihtne rikkuda ja ta karjast välja viia. Aga pärast karja asenda-da on aeganõudev ja kulukas. Oda-vam on looma hästi toita, siis pü-sib ta tervis hea ja toodang ei vä-hene,“ räägib Riisenberg ja lisab, et Kehtna Mõis ei ole oma looma-de toiduratsiooni vähendanud. Ta mainib, et palju sõltub ka silo kva-liteedist, sest ega lehm ainult jõu-sööda pealt ei lüpsa. „Meie oleme panustanud silo tegemisse ja eel-misel aastal saime väga hea silo. Seetõttu oleme jõusöödale saanud mõõdukaid kulusid teha.“

Kui torti pole, on kirsist tordil vähe kasu

Ka Rotaks-R müügijuhi Ivo Randveeri sõnul on väga oluline põhisööda ehk silo kvaliteet. „Li-sandid ehk vitamiinid, mineraa-lid ja mikroelemendid ei aita pal-ju, kui põhisööt on kehv. Need on nagu kirss tordil, aga kui torti po-le, on kirsist vähe kasu,“ märgib ta.

Ta selgitab, et silo kvaliteet ei hakka pihta käesoleva aasta nii-test, vaid saab alguse juba aastaid varem pindade ettevalmistami-sest, külvatava koosluse valimi-sest. „Kui see töö on tegemata ja sellele lisaks veel mass koos mu-daga auku lükatakse ning piisa-valt kinni ei tallata, siis ühegi li-sandiga neid vigu ei kompenseeri. Sellise silo peale ei saa head sööda-ratsiooni teha,“ kinnitab Randveer.

Foto: Maris Ojasuu

30

IVO RANDVEERROTAKS-R MÜÜGIJUHT

Inimlikult on arusaadav, et ha-katakse söötmist optimeerima, sest Vene turg on kinni ja püü-

takse leida võimalusi odavamalt läbi ajada. Kuid kui tahad head ja odavat, pead ostma kaks asja – ühe hea ja teise odava.

Aastatepikkuse kogemusega on selgeks tehtud, mis peab piimaleh-ma söödaratsioonis olema ja kui minnakse odavamate lahenduste peale välja, makstakse lõivu loo-made terviselt ja piimatoodangult.

Lehma söödas on olulisel kohal proteiin ja energia. Lisaks on vaja aminohappeid, vitamiine, mine-raale. Viimane on just piimaveise-le oluline, sest loom väljutab pii-maga suhteliselt palju mineraale ja ja muid toitaineid ning peab need söödaga tagasi saama. Kui need kokkuhoiu eesmärgil ära võetak-se, annab see looma tervises tun-da. Hakkavad ilmnema ainevahe-tuse häired, liigeseprobleemid, sõ-rad lähevad pehmeks, tekivad nu-risünnitused, vasikad pole elujõu-lised, lehmad ei jää tiineks – see on vaegsöötmise tagajärg.

Kes lähevad odavat teed, lõikavad näppu

Kokku hoitakse mitmel moel: kas jäetakse lisasöödad üldse ära või ostetakse odavamat. Kuid oda-vamad tooted ei sisalda piisavalt kõike seda, mida loom vajab. Ostja peab olema väga teadlik, kuid selli-seid farmereid on suhteliselt vähe.

Kolmanda variandina katseta-takse kvaliteetse lisasööda and-mist poole normiga. Kõik saavad aru, et autoga ei ole ühtäkki või-malik läbida 100 kilomeetrit poo-le väiksema kütusekuluga kui ta-valiselt, aga samas soovitakse poo-le väiksemate toitainekogustega säilitada endisi tootmisnäitajaid. Kokkuhoid söödalt ei ole võimalik.

Nagu öeldud, mõju ei avaldu küll kohe, nii et mõnda aega on võimalik enesepettusega tegele-da. Võib-olla saab isegi kuu või kaks läbi ajada. Oluline on ka see, kui terase pilguga keegi oma kar-ja juures on ja millal tervisehäda-sid märkab. Suurtes farmides, kus tööline ei ole omanik, terviseprob-leeme tihti ei märgata. Pigem nä-hakse neid väikefarmides ja talu-des, kus omanik on ka terava pil-guga tööline. Tõsi, on ka omanik-ke, kel teravat pilku polegi...

Kui tahad head ja odavat, pead ostma kaks asja: ühe hea ja teise odava.

Kallis ja kasulik proteiinOLAV KÄRTEESTI MAAÜLIKOOLI PROFESSOR

Piimalehma päevasest 3,5-4 eurosest toidurat-sioonist moodustab 70

senti kuni euro proteiinsööt. Mineraalsööda osakaal on ko-gu ratsioonist umbes 20 senti.

Praegu hoitakse kõige roh-kem kokku proteiinsöödalt – näiteks jäetakse ära sojašrott ja rapsikook. Aga kui proteiinilt kokku hoida, kaotame toodan-gus ja selle mõju on kõige suu-rem lehmade esimestel laktat-sioonikuudel. Kui lehm tuleb lüpsma ja me talle 17-18% pro-teiinsööta ratsiooni ei pane, siis me toodangut ei saa. Energia on loomal küll olemas ja esimene lüps näitas 40 liitrit piima, aga teine langes juba 25 liitri peale, sest proteiini kehas pole ja nii jääb toodang 20-25 liitrile kõi-kuma kuni kinnijäämiseni. See oli nagu kolhoosi ajal, mil pol-nud proteiini anda – lehmad olid küll ilusad ja prisked, aga piima ei andnud.

Mineraalsöötade pealt isegi üht-teist saaks kokku hoida, aga samas on kulu mineraalsööda-le vaid sentides. Nii et mängu-maa toiduga ei ole väga suur, et lehmade tervis ja sigivus säiliks.

Võtame vastu tellimusi

2015. aasta kevadeks.

-

32

Silo ja mükotoksiinidHELGI KALDMÄEEESTI MAAÜLIKOOLI VANEMTEADUR

Loomade põhisööda silo kva-liteeti, eriti söödakõlblikkust mõjutavad ka mükotoksiinid.

Mükotoksiinid kahjustavad loo-made tervist ja vähendavad too-dangut.

Mükotoksiinid on hallitusseen-te, peamiselt Aspergillus, Penicil-lium, Fusarium, Mucor tüvede pro-dutseeritud keemilised ühendid. Mükotoksiinid kahjustavad loo-made immuunsüsteemi ja hormo-naalseid funktsioone ning vähen-davad söömust ja toodangut. Sa-muti ohustavad mükotoksiinid loo-made tervist, põhjustades olene-valt kogustest mitmesuguseid nii subkliinilisi kui kliinilisi haigusi.

Hallitusseente areng ja silo mü-kotoksiinidega saastatuse ula-tus sõltub materjali ja selle aren-gu keskonnatingimustest. Näiteks temperatuurist ja niiskusesisaldu-sest, vee aktiivsusest ja keskkonna hapnikusisaldusest, pH-st, aga ka heintaimede sordist või muudest kahjustustest.

Muret teeb zearalenoonEesti Maaülikooli söötmise osa-

konna laboratooriumis uuritakse igal aastal ka silode toksiinide si-saldust.

2014. aasta saagist uuritud 222 rohusilo proovidest keskmise kuiv-ainesisaldusega 30% ei sisaldanud zearalenooni (ZEA) üks ja deoksü-nivalenooli (DON) kuus proovi. Madalal tasemel sisaldasid ZEA-d 13%, keskmisel tasemel 21% ja kõr-gel tasemel 66% uuritud proovidest.

DON-i sisaldasid madalal tase-mel 93%, keskmisel tasemel 6% ja kõrgel tasemel 1% proovidest. Nagu andmed näitavad, ei ole problee-me DON-i sisaldusega, kuid väga

suurt muret tekitab ZEA sisaldus, sest ainult 13% silodest võib söö-ta ohutult. Mükotoksiini keskmi-ne tase nõuab juba kõikide sööta-de ülevaatamist, et leida õige sööt-mise strateegia. Tuleb otsustada, kuidas lahjendada segasööda tok-silisust, kui palju ja missuguseid toksiinisidujaid kasutada.Zearale-noon mõjutab kõige enam lehma-de sigimist alates seemendamisest kuni abortideni.

Silotegemise protsess luubi allaMillal sattuvad ja arenevad silos

mükotoksiinid, uuriti kahel aastal. Kui silo närvutada ühe ööpäeva, siis mükotoksiinide sisaldus kahe-

kordistub, lisa annab ka rohumas-si käitlemine, kaarutamine, trans-portimine kuni silohoidlas tihen-damiseni.

Sileerimisel ja säilitamisel aga suurenes toksiinidesisaldus mit-mekordselt: timuti-punaseristi-ku silos DON 1,8 ja ZEA 3,7 kor-da ning lutsernisilos vastavalt 1,5 ja 5,6 korda. Need andmed viita-vad sellele, et silomaterjali kas ti-hendati vähe või hoidlat ei sule-tud hermeetiliselt, sest silos leidus piisavalt hapnikku hallitusseen-te arenemiseks. Vale käärimisega roiskunud silo ei sisalda toksiine, vaid hoopis laibamürke. Silohoid-la kiire täitmine, hea tihendamine ja hermeetiliselt katmine pärsivad mükotoksiinide teket.

Sööda mükotoksiinide sisaldust tuleks vaadata konkreetse sööda-partii juures ning söötmisel lähtu-da nendest numbritest. Alati tuleb aru pidada, kas proovi ei sattunud mõni hallitustükk või toksiinide-ga nakatunud kolle, mis ei anna objektiivset hinnangut kogu söö-dapartiile.

Kui teised söödad on puhtad, siis alati silos olevad toksiinid ei muuda segasööta (mikserdatud sööt) ohtlikult toksiliseks.

Suurt muretteeb zearalenooni si-saldus: ainult 13% si-lodest sisaldas seda madalal tasemel ja seda silo võib sööta ohutult.

Mükotoksiinid silos on ohtlikud Esiteks mõjutavad nad loomade ter-

vist ja vähendavad toodangut. Teiseks saastavad nad loomadelt saa-

davaid toiduprodukte. Silode mükotok-siinidega saastatus saab tulla taimse materjaliga põllult, silo tegemisel, silee-rimisel, kui materjal on halvasti tihen-datud, silohoidla on kaua avatud olnud või ei ole hermeetiliselt suletud, aga ka pärast avamist ja söötmisel.

Uurimuse andmetel suurenes põllul heintaimede mükotoksiinide tase just viimasel nädalal enne siloks koristust, olenedes ilmastikutingimustest ja hein-taimede liigist ning sordist.

Näiteks tetraploidne punane ristik ja lutsern sisaldasid juba põllul rohkem mükotoksiine võrreldes kõrreliste või põldheinaga.

34

Kuidas piima omahinda vähendada?

AADI REMMIKEESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DOKTORANT

Kümnes keskmise suurusega piimatootmisettevõttes tehtud analüüsist selgus, et mõnedes ettevõtetes on piima omahind praegusest kokkuostuhinnast madalam, teistes aga mitte.

Tulemuste erinevus näitab, et juh-timisotsustel on piima omahinnale suur mõju ja seda on võimalik tea-tud ulatuses mõjutada ka lühiaja-lises perspektiivis.

Eesti Maaülikoolis tehtud ra-kendusuuringus „Piimatootmis-ettevõtte tootmisprotsessi uuring tulemusmõõdikute süsteemi väl-jatöötamiseks“ analüüsiti detail-selt 10 keskmise suurusega piima-tootmisettevõtte tootmisprotsessi, sh müüdud piima omahinda ning selle komponente.

Müüdud piima aritmeetiline keskmine omahind 2014. aasta 9 kuu keskmisena oli 312 eurot/tonn (vt tabel). Kui lahutada kuludest loomade müügist saadud tulu, siis oli keskmine piimatootmise oma-hind 283 eurot/tonn. See on ligi 13% kõrgem kui piima kokkuostu-hind 2014. aasta viimastel kuudel. Samas erines omahind ettevõtete lõikes märkimisväärselt. Kolmel

35

Müüdud piima omahinna kujunemine

Kulu eurodes 1 tonni müüdud piima kohta

Lüpsikarja lisasööt 92Tööjõukulud 54Lüpsikarja põhisööt 47Muud püsikulud 27Muud muutuvkulud 26Kulum 26Noorkarja lisasööt 23Noorkarja põhisööt 17

Kulud kokku 312Loomade müük -30Piima omahind 282

335 €/toli 10 farmi seas kõrgeim piima omahind. See on madalaimast oma-hinnast 53% rohkem.

ettevõttel kujunes piima omahind siiski müügihinnast madalamaks (madalaim väärtus 219 eurot/tonn). Kõige kõrgem piima omahind oli 335 eurot/tonn, ehk madalaimast 53% kõrgem.

Söötmist kärpides kukub piima-toodang

Kõige suurem omahinna kom-ponent on lüpsikarja söödakulu (45%), kus tõenäoliselt leidub ena-mikul tootjatest kokkuhoiuvõima-lusi. Kuid sealjuures tuleb alati ar-vestada ka mõju tuludele ehk pii-ma müügile. Kui tulud langevad

kuludest rohkem, siis ei saa rääki-da kokkuhoiust. Lüpsikarja sööda-kulu hindamisel tuleks tähelepa-nu pöörata jääktulule ehk lehma toodetud müügipiima tulu ja tar-bitud lisasöötade kulu vahele. Ku-na lisasöötade söötmine ei mõju-ta praktiliselt üldse muid kulusid, siis tähendab muutus jääktulus si-suliselt ka muutust loomakasvatu-se kasumis.

Noorkarja sööt on oluline (13% kuludest), kuid tihti vähe tähele-panu pälviv kuluartikkel. Ometi on see kulu võrreldavas suurusjär-gus pidevaks arutlusteemaks oleva tööjõukuluga (17%).

Noorkarja söödakulu oli vaadel-dud perioodil sõltuvalt ettevõttest vahemikus 0,47 kuni 1,47 eurot/

Osakaal kuludest, %

Lüpsikarja lisasööt

29,5

Tööjõu- kulud

17,3Lüpsikarja

põhisööt 15,1

Muud püsikulud

8,7

Muud muutuv- kulud 8,3

Kulum 8,3

Noorkarja lisasööt

7,4

Noorkarja põhisööt 5,4

Autori arvutused.

Vähetähtis pole ka täiendav tu-lu loomade müügist, see vähen-das piima omahinda keskmiselt 10% võrra.

Tänane piima kokkuostuhind on käesoleval näitel madalam kui keskmine müüdava piima oma-hind. Siiski näitab tulemuste va-rieeruvus, et ka juhtimisotsustel on piima omahinnale suur mõju ja seda on võimalik teatud ulatu-ses mõjutada ka lühiajalises pers-pektiivis.

söötmispäev. Keskmine noorkarja söödakulu oli 1 euro söötmispäe-vas ehk 365 eurot aastas lehmiku kohta. Kui kõige kõrgema keskmi-se noorkarja söödakuluga ettevõ-te rakendaks noorkarja söötmi-sel kõige madalama kuluga ette-võtte praktikat, säästaks ta kesk-miselt 36 eurot müüdud piima ton-ni kohta.

Samuti erines ettevõtete lõikes oluliselt lehmikute eeldatav es-maspoegimisiga (keskmine vanus esimesel seemendusel +9 kuud), mis oli vahemikus 23,0 kuni 27,7 kuud. Nende kahe näitaja kombi-neerimisega saab hinnata sööda-kulu lehmiku sünnist kuni poegi-miseni, mis oli vahemikus 326 ku-ni 1062 eurot looma kohta ehk see erines üle kolme korra.

Palga vähendamise asemel efek-tiivsuse tõus

Tööjõukulu vähendamine saab tänases olukorras toimuda valda-valt tööaja tulemuslikuma kasuta-mise kaudu, kuna tööturg väljas-pool piimatootmist on pingeline ja läbimõtlemata otsused (nt pal-kade alandamine) võivad kergesti viia ettevõtte positsiooni kaotami-seni kohalikul tööjõuturul.

Tööaja efektiivsemaks kasuta-miseks tuleks üle vaadata nii töö-protsesside korraldus kui ka nende läbiviimine töötajate poolt.

Muude kulude (näiteks energia) juhtimises tähendab iga kokkuhoi-tud sent täiendavat kasumit. Het-kel tuleneb mõningane sääst ka kütusehindade langusest, kuid pii-matootmises ei oma talveperioodil kütuse hind suurt mõju.

Kulukärbete kaalumise juures peaks silmas pidama, et kärpeid ei tehtaks karja tervise arvelt. See võib üsna lihtsalt anda suuri ta-gasilööke, millest toibumine kes-tab oluliselt kauem kui kriis pii-maturul.

36

Põllumees kaotab, poodnik võidabJÜRI LEHTSAAREESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DOTSENT

Venemaa kehtestatud impor-dipiirangutest Euroopa Lii-du toidukaupadele on Ees-

tis kõige rohkem kannatanud põl-lumehed ja võitnud kaubandus.

Eelmise aasta 6. augustil kuulu-tas Venemaa välja impordipiiran-gud Euroopa Liidu toidukaupade-le. Eesti Vabariigi valitsus lubas kohe asuda tegelema sanktsiooni-de mõju leevendamisega tootjate-le ja tööstustele. Eelkõige oli jutuks Eesti toidutoodangule uute turgu-de leidmine.

Möödunud on pool aastat, uute turgude otsimisega jätkuvalt te-geletakse, aga ettevõtjate problee-mid süvenevad. Nii nagu 2009. aas-ta kriisi puhul, on ka nüüd prob-leemide raskuskese kandunud just põllumeestele, sest ahelas toot-ja-töötleja-kaubandus seni toimu-nud hinnamuutuste järgi pole ahe-la kõik lülid solidaarset vastutust võtnud.

Eestis väga suur hinnalangusAnalüüsime olukorda Põlluma-

jandusministeeriumi kodulehel avaldatud TNS Emor ja Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadi-rektoraadi hinnainfo alusel. Kui piima kokkuostuhinnad Eestis olid veel I kvartalis 2014 EL-i keskmi-sest isegi pisut kõrgemad, siis IV kvartalis sai Eesti põllumees EL-i keskmisest juba 27,6% madalamat hinda (vt tabelit). EL-is keskmiselt alanes piima kokkuostuhind 12,0%, Eestis oli langus 36,4% ehk keskmi-sest kolm korda suurem.

Eesti tarbija jaoks märkimis-väärset võitu pole, sest peamis-te piimatoodete jaehinnad poes on samal ajal langenud ainult

0,3–7,4%. Piimatööstuste väljamüü-gihinnad langesid 10–15%, aga neil võib tekkida mõningaid lisakulu-sid ka seoses laovarude suurene-misega. Kriisist on igal juhul võit-nud kaubandus.

Euroopa Liidu kompensatsioo-nist ei piisa

Eesti piimatootjate müügitulu on poole aastaga langenud tublis-ti üle 30 miljoni euro. Euroopa Lii-dult saadav 6,9 miljoni euro suuru-ne kompensatsioon katab sellest vaid tühise osa ja kriisi lõppu po-le veel näha.

Et maandada ettevõtetes karja-de vähenemisest või piimatootmi-se lõpetamisest tulenevat riski Ees-ti piimatootmise potentsiaalile, tu-leks piimatootjate jaoks enne ke-vadet leida täiendavaid toetamise võimalusi. Keskmises-pikas pers-pektiivis tuleb aga leida lahendus, kuidas suurendada piimatootjate osa ahelas tekkiva väärtuse jaga-misel. Üks võimalus on tootjatele kuuluva piimatööstuse rajamine.

36,5%alanes piima kokku-ostu hind Eestis, mis on kolm korda suu-rem langus, kui EL-is keskmiselt.

Piima kokkuostuhind langes üle kolmandikuHinnad piima tarneahela erinevates lülides 2014. aastal.Käibemaksuta hinnad, €/kg

I kv II kv III kv IV kv muutus % Piima kokkuostuhind Eestis 0,400 0,366 0,291 0,254 -36,5Piima kokkuostuhind EL-is 0,399 0,379 0,370 0,351 -12,0Juustu „Edam“ hulgihind 3,63 3,56 3,42 3,05 -16,0Piimapulbri hulgihind 2,42 3,15 3,61 3,00 24,0Või (väikepakend) hulgihind 4,56 4,56 4,40 4,13 -9,4Kilepiima hulgihind 0,45 0,46 0,44 0,41 -8,9Kilepiima jaehind 0,51 0,51 0,50 0,50 -2,0Hapukoore jaehind 1,48 1,49 1,52 1,41 -4,7Või jaehind 6,73 6,54 6,21 6,23 -7,4Juustu jaehind 6,48 6,62 6,49 6,46 -0,3 TNS Emor, autori arvutused

37

MATI MÕTTE, KERSTI AROEESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT

Eesti piimatööstused tunneta-vad siseturul avaliku sektori tuge oma toodete turustami-

sel (Eesti toidu kampaaniad jms), kuid välisturul mitte, kuigi ootus on vastupidine.

Piima esmatootjat ja piima tööt-lejat kui väärtusahela kaht olulist lüli ühendab piima kokkuostu-hind. Piima hinda ja piimatootjate konkurentsivõimet mõjutab oma-korda piimatööstuse tootlikkus.

Et uurida Eesti maaelu arengu-kava 2007-2013 rakendamise tule-musi toiduainetööstustes, kogusi-me aastatel 2009, 2011 ja 2014 ette-võtjate arvamusi ja hinnanguid ning analüüsisime nende majan-dusnäitajaid.

Selgus, et kuigi Eestis on toiduainete tootmine

ja töötlemine võrd-lemisi konkurent-sitihe, hindavad piimatööstused oma ettevõtte positsiooni Ees-

ti siseturul heaks ja välisturul pigem

halvaks. Ettevõtjate hinnangul sõltub ettevõt-

te eelis konkurentide ees nii Eesti kui ka välisturul

järgnevatest teguritest: kvaliteetne toodang,

kiire reageerimine turu nõud-mistele, aktiivne tootearendus,

spetsiifiliste või nišitoodete olemasolu sortimendis.

Neid tegureid saavad ettevõtte omanikud ja juhtkond kontrollida ja nad alluvad juhtimisele. Samas ettevõtte konkurentsivõimet pärs-sivad tegurid tulenevad peaasjali-kult väliskeskkonnast. Peamiseks konkurentsvõimet vähendavaks teguriks hinnatakse tööjõu puu-dumist ja tooraine hinda.

Uuritud piimatööstuste majan-

Peamisekskonkurentsivõimet vähendavaks tegu-riks hinnatakse töö-jõu puudumist ja tooraine hinda.

Eesti piima-tööstustel puudub välisturgudel tugev seljatagune

dusnäitajate järgi oli 2013. aas-tal nende tootlikkus töötaja kohta võrreldes ülejäänud toiduainetöös-tusega 45% suurem ning tööjõu-kulu töötaja kohta 22% väiksem. Muud konkurentsivõime näitajad nagu omakapitali ja käibe äriren-taablus ning põhivarade käibekor-daja jäid teiste ettevõtetega võrrel-davaks. Lisaks ilmneb, et tööstu-sed läbisid 2009. aasta finantskrii-si suhteliselt edukalt. Kuna Vene-maaga seotud kriis ei ole globaal-ne ja ülejäänud majandus on suh-teliselt stabiilne ning kütusehin-nad madalad, siis prognoositavalt läbivad tööstused 2015. aasta esi-mese poolaasta edukalt.

Lähiaastatel peaks piimatööstu-rite hinnangul nende konkurentsi-võime Eestis pisut paranema. Vä-listurul konkurentsvõime taseme muutust ei nähta.

Analüüsist järeldub, et piima esmatootjate jaoks kasvab piima kokkuostuhind väga headel ma-jandusaastatel.

Tööstuste majandustulemused kriisiaastatel näitavad, et omani-ke ja ettevõtete juhtkonna töö on efektiivne ning väga kiiresti rea-geeritakse kahjumi tekke vältimi-sele, mis tähendab aga väga kii-ret piima kokkuostuhinna lan-gust. Kahjuks toorpiima koguse ja tootmiskulude kiire vähendamine ei ole võimalik ja nii avaldub eba-soodsa toorpiima hinna mõju eel-kõige põllumajandustootjale.

38

Erinevate silomaisi sortide oma-dusi uuriti Põllumajandusuuringu-te Keskuse Viljandi katsekeskuses 2002.–2004. aastal ja Kuusiku kat-sepõldudel 2006.–2014. aastal. Väe-tamise foon oli kõigis põldkatsetes alati ühesugune – enne külvieelset mullaharimist anti väetist annu-ses N120 P30 K100-150 kg/ha kohta ning taimede kasvu ajal (taimede kõrgus 0,5–0,7 m) külvati taimeri-dade vahele täiendavalt pealtväe-tiseks N30-50. Mais külvati maikuu II–III dekaadis üheseemnekülviku-ga Monosem normiga 8 seemet/m2, reavahe 70 cm. Seemne tärkami-seks kulus 8–11 päeva.

Kultuuristatud ja väheumbroh-tunud Kuusiku katsepõldudel kas-

MADIS HÄUSLERKUUSIKU KATSEKESKUS, AGRONOOM

Kümme aastat silomaisiga tehtud katseid on andnud andmed 21 maisisordi saagikuse ja saagi kvaliteedi kohta. Uued maisisordid sobivad kasvatami-seks meie muldadel ja kliimas. Eriti oluline on, et kevadine öökülm ei ole maisile ohtlik. Näiteks -2,5 kraadi jättis kõik maisisordid alles.

vatati maisi 2006–2013 keemilise umbrohutõrjeta. Ühe- kuni kahe-kordse vaheltharimisega õnnes-tus enamus umbrohtudest hävi-tada. 2014. aastal tegime katse pi-kaealiste umbrohtudega umbroh-tunud põllul. Siis pritsiti maisitai-mede 4–5 lehe faasis herbitsiidiga Maister 1,5 l/ha, mis tõrjus häs-ti orasheina ja ohakat. Kõik mai-sisordid talusid herbitsiidi hästi.

Taimekahjuritest vähe kurja, lin-dudest palju

Kasvu ajal olulist taimehaiguste levikut ei esinenud. Väga vihma-ne ilm 2008. ja 2014. aasta augus-tis, mil sademete hulk ületas kesk-mist 2,1 ja 2,7 korda, ei põhjusta-nud taimehaiguste levikut. Tai-mekahjuritest suutsid väiksemat kahju tekitada naksurlase röövi-

kud (traatuss) maisi kasvuperioo-di alguses juunis (2014) ning mit-mel aastal kahjustas maisi rootsi kärbes, kelle tegevus külvide kas-vutihedust ei vähendanud.

Hea algarenguga kiirekasvulis-tel maisisortidel olid taimekahju-rite tekitatud kahjustused väikse-mad. Näiteks olid maisile ebasood-sal 2014. aastal (mulla liigniiskus ja külm ilm juunikuus) tugevakasvu-lised sordid Grescendo, Artist, Ac-tivate vastupidavad. Kasvuperioo-di algul juuni- ja juulikuus ei esi-nenud arenguhäireid ja taimede hävimist. Ka traatussi kahjustus oli väheoluline.

Maisipõllul teevad kõige suu-remat kurja linnud, kes igal aas-tal söövad tärkamise ajal ära kuni 10 % taimedest. 2010. aasta kevadel hävitasid mustvaresed ühe hekta-

Maisisaak sõltub mullast, ilmast ja sordist

39

ri suuruse katsepõllu, ka juuni al-gul uuesti külvatud maisipõllu te-gid linnud täitsa puhtaks. Antud juhul jäi linnuparv põllule oota-ma kuni mais uuesti tärkama hak-kab, sest tol aastal oli lindudel loo-dusest raskem toitu leida.

Kuna ilma soojenedes lähevad linnud põllult ära, on maisi õigem külvata mai keskel või lõpus.

Saagikust mõjutab mulla vilja-kus ja ilm

Kümne katseaasta keskmisena oli söödamaisi haljasmassisaak 51 t/ha. Saagi kuivainesisaldus oli 25% ja kuivaine kogusaak 14 t/ha. Ainult kahel aastal (2002 ja 2013) oli standardsordi haljasmassisaa-gi kuivainesisaldus üle 30% – vas-tavalt 36 ja 33%. Ülejäänud kahek-sal aastal oli haljasmassi kuivai-nesisaldus 16–29%, keskmiselt 22%.

Väga oluliselt mõjutas silo-maisi saagikust mulla viljakus ja kasvuaasta ilm. Näiteks oli stan-dardsordi Grescendo haljasmassi-saak viljakal mullal Viljandi kat-

sepõllul kolme aasta keskmisena 61 t/ha ja väiksema veevaruga rähksel liivsavimullal 42–50 t/ha. Kuusikul oli haljasmassi kogusaak 8–30% väiksem.

2006. aastal asus maisi katse-põld väga põuakartlikul rähk-sel saviliivmullal. Ilm oli kuum ja kuiv, 10. juunist 20. augustini sadas vihma ainult 20% aastate keskmi-sest. Põuaperioodil seiskus maisi-sortide Grescendo, Furioso ja Ka-limero kasv ning alumised lehed kuivasid ära. Pärast 21.–22. augus-ti vihma (15 mm) värvusid ülemi-sed lehed uuesti tumeroheliseks ning keskmisest soojema ilmaga taimekasv jätkus. Erakordselt tu-geva põua tagajärjel oli maisi hal-jasmassisaak madal – 27 t/ha. Kui-vaine kogusaak oli 7,8 t/ha, seal-hulgas tõlvikuid ainult 2 t/ha, mis oli võrdne oder Arve terasaagiga kõrvalasunud põllul.

2006. aasta andis kogemuse, et põuakartlikul mullal ei tasu mai-si kasvatada. Järgnevatel aasta-tel valisime maisikatseks viljaka-mad põllud, kus mulla aktiivkiht on tüsedam. Keskmise viljakuse-ga rähksel liivsavimullal oli põua-aastatel 2013 ja 2014 standardsordi Artist haljasmassisaak 40–44 t/ha, mis sisaldas kuivainet 11,6–14,4 t/ha, sealhulgas oli tõlvikuid 6,5–7,2 t/ha. Tõlvikute saak ületas odra te-rasaaki kaks korda.

Tõlvikute saak sõltus väga suu-rel määral kasvuaasta ilmasti-kust. 2008 ei olnud mulla vee- ja õhurežiim maisile soodne. Sordi Grescendo tõlvikute kuivainesi-saldus (9,7%) ja kuivainesaak (0,8 t/ha) jäi väga madalaks. Samasugu-ne oli tõlvikute areng ka ülejäänud suure saagivõimega sortidel – Fu-rioso, Artist, ADV 9155. 2008. aas-tal oli juuli I ja II dekaadis maisi kasv aeglane ning ebasoodne oli ka augustikuu vihmane ilm. Mär-jal aastal oli maisi haljasmassi ko-gusaak tagasihoidlik, 40 t/ha, mis on põuaste aastate keskmine tase.

Saagi koristamine 2014. aasta sügisel.Fotod: Siim Older

Hea teada Kümneaastase katseperioodi jook-

sul esinenud ebasoodsa ilmaga aas-tatel oli parimate söödamaisi sorti-de tõlvikusaak ja saagi tärklisesisal-dus madal.

Mais on proteiinivaene söödakul-tuur, söödateraviljas on proteiini kol-mandiku võrra rohkem.Kümne katse keskmine tõlvikute pro-teiinisisaldus oli 9,7 %. Maisi varred ja lehed sisaldasid proteiini 7,9 %. Maisi kuivaine kogusaagi keskmine proteii-nisisaldus oli 8,5%.

Tõlvikud on energiarikkad, meta-boliseeruva energia sisaldus on küm-ne katseaasta keskmisena 11,8 MJ/kg. Varred ja lehed on väiksema metabo-liseeruva energia sisaldusega. Kuivai-ne kogusaagi keskmine energiasisal-dus oli 10 MJ/kg.

Viimasel kahel aastal olid silomai-si riiklikes katsetes ainult tugevakas-vulised maisisordid, mis andsid kesk-misest soojema juuli, augusti ja sep-tembrikuu ilmaga hea tõlvikutesaagi.

40

Alla 7tonnist saaki hektarilt pole olnudHINDREK OLDER, SIIM OLDEROLDER GRUPP

Kuusikul korraldatud mai-sikatsete põhjal saame väita, et mais on ilmas-

tikutundlik, ent mõned sordid on meie kliimasse sobilikumad. Kuivainesaagi kõikumine on ol-nud kuni kahekordne – 7-14 t/ha, kuid alla 7 t/ha saaki ei ole me kohanud.

Alustasime maisikatseid Kuusikul 19 aastat tagasi impor-ditud seemnetega. Täna ostame maisiseemne jätkuvalt Euroo-pa seemnefirmadelt, sest seeme ei jõua meil idanemisküpseks.

Katsetöö peamine eesmärk on leida Euroopa seemneturult maisi, mis meie jahedas klii-mas ja pika päeva tingimustes oleks varavalmiv, saagikas ja kõrge söödaväärtusega. Oleme katsetanud ligi 50 sordiga Su-urbritanniast, Taanist, Ukrai-nast, Ameerika Ühendriikidest ja leidnud küllaltki erineva kas-vuajaga sorte. Katsetulemused on paljulubavad ja võib arvata, et peagi on meie põhjamaa klii-mas kasvanud maisiseeme ida-nemisvõimeline. Maisi kasvuaja lühenemine on seotud uute hüb-riidsortide tulekuga.

Teiseks oleme leidnud, et maisi on võimalik külvata mai-kuu esimese kümne päeva jook-sul, mis on võrreldes varasema-ga kuni kolm nädalat varem. Sõltuvalt sordist erines kuivai-nesaak 1,0-2,5 t/ha võrra varaja-se külviaja kasuks. Saagi muu-tust mõjutas tõlvikute arv.

On teada-tuntud, et öökül-mad kahjustavad maisi. Kevadi-ne öökülm küll kahjustab taimi, kuid need ei hävi, vaid jätkavad kasvamist. Taimekasvu lõpeta-vad sügisöökülmad.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Haljasmassi kogusaak Kuivaine kogusaak

Tõlvikute kuivainesaak

2002 2003 2004 2006 2007 2008 2009 2010 2013 2014

Grescendo Artist

Aastad 2006 ja 2008 polnud maisile soodsad Silomaisi haljasmassi ja kuivainesaak t/ha, standardsort Grescendo 2002–2010 ja Artist 2013–2014

Maisitõlvikute kvaliteedinäitajadstandardsort Grescendo 2002–2010 ja Artist 2013-2014

Kuivaine Tärklise Proteiini Metaboli- sisaldus % sisaldus sisaldus seeruva kuivaines % kuivaines % energia sisaldus MJ/kg

2002 54,7 51,3 7,3 12,3 2003 13,4 11,7 12,6 10,6 2004 25,8 39,3 10,4 12,2 2006 24,2 28,1 10,7 11,4 2007 37,4 44,7 8,9 12 2008 9,7 1,9 12,8 10,9 2009 18,5 21,8 10,7 11,3 2010 39 48,9 7,3 12,2 2013 48,4 53,7 8,1 12,6 2014 42 39,9 8,6 12,2keskmine 31,3 34,1 9,7 11,8

Kolmandaks oluliseks tähe-lepanekuks on õige kasvukoha ja mulla valik. Oleme Kuusikul rajanud katseid kuivale ja pa-rasniiskele mullale. Kuival mul-lal seiskus taimede kasv augusti lõpus-septembri alguses, paras-niiskel mullal aga kasv jätkus. Olulisemat saagilisa täheldasi-me pikema kasvuajaga sortidel. Kuivainesaak suurenes kesk-miselt 1t/ha, tärklise ja suhkru-te saak 160 kg/ha (27%).Mais on tuntud kui proteiinivaene ener-

giakultuur. Proteiinisisalduse tõstmiseks maisis korraldasi-me mitmefaktorilise katse, li-sades suvipõlduba ja suvivikki. Kui liblikõielist kultuuri külva-ti maisiga samas reas vähenda-tud külvinormiga (50%), suure-nes kogusaagi proteiinisisaldus 7%-lt 11%-ni. Probleemiks on so-bilike herbitsiidide puudumine umbrohutõrjel, kuid arvatavas-ti laheneb ka see probleem uni-versaalse herbitsiidi turuletule-kuga lähitulevikus.

Koostas Madis Häusler

Mais vajab õhustatud mulda, mulla liig-ne tallamine paneb taimekasvu kinni. Näiteks olid 2009. aastal traktori ratta-

jälgede kohal kasvanud maisitaimed lühemad ja tõlvikud vähemarenenud ja maisi loomise algus hilines mitu päeva.

Toona tallati väetisekülvikuga niisket mulda kaks korda. Järgmis-tel aastatel vähenda-ti katsepõldudel mul-la tallamist. Väetise külvamine ja külvi-eelne mullaharimine toimub ainult kuiva ilmaga.

2003. aasta vihma-sel suvel jäid tõlvikud jaheda juuni- ja juu-likuu ilma tõttu vesi-seks – parimate sorti-de Grescendo ja Furi-oso tõlvikutes oli kui-vainet 13%. Ülejäänud neljal sordil jäid tõlvi-kud välja arenemata, sest kuivainet oli ai-nult 6–9%. Samal aas-tal kasvas suur hal-jasmassisaak 78–84 t/ha (kuivainesisal-dus 17–19%). Tõlviku-te osatähtsus saagis

oli väga madal, 9–12%.Viimasel kahel aastal on erinevad maisisor-

did andnud suure tõlvikute kuivainesaagi, mil-le osatähtsus moodustas kogusaagist 40–50%. Tõlvikute kuivaine ja tärklisesisaldus oli kõr-ge. Näiteks oli parimate sortide hulka kuuluva-te Activate ja Artisti tõlvikute kvaliteet mõle-mal aastal praktiliselt ühesugune. Samal tase-mel olid esimese katseaasta andmetel uued sor-did Kalimero ja Arcade.

Üksikutel aastatel oli tõlvikute tärklisesisal-dus väga madal – näiteks 2003. ja 2008. aastal standardsordil Grescendo vastavalt 11,7 ja 1,9 %. Kümne katse keskmine tõlvikute tärklisesisal-dus oli 34,1%.

Ilus tõlvik kasvab tallamata mullal

Kvaliteetne maisitõlvik, september 2014

TRA

CTI

ON

SYS

TEM

S

The Toughest Chain for the Roughest Terrain

metsamasinatelepõllumasinateleveoautodele

TS-HYDRAULIC OÜTel. 5303 1642info@ts-hydraulic.eewww.ts-hydraulic.ee

• Metsatehnikamüük ja hooldus

• Mõõtesüsteemidja metsatarvikud

• Hüdrosüsteemidiagnostika ja remont

42

93% kõigist masinate ja haakeseadmetega juhtunud õnnetus-test on seotud töö tegemisega.

Kindlustamine tagab stabiilsuse

ERKO MAKIENKO, ERGO KAHJUKÄSITLUSE OSAKONNA VARAKAHJUDE GRUPI JUHT

Põllumehel oli kaks heina-küüni, mida teenindas sä-demepüüduriga varustatud

traktor, kuid ühel päeval sai min-gil põhjusel alguse tulekahju. See arenes sedavõrd kiiresti, et tulle jäi traktor ning tuul kandis sädemed kõrvalasuvale küünile. Ka see süt-tis ja hävis täielikult. Kahju ulatus sadadesse tuhandetesse eurodes-se, mille kindlustus kompenseeris.

Teine näide. Taimekaitsepritsi-ga põllul töötades läks seade üm-ber ja kahjustus, nii et selle taasta-mine ei olnud mõistlik. Kindlustus korvas kahju 45 000 eurot.

Kolmas näide. Kombainiga põl-du koristades jäi juhil kuivendus-kaev märkamata, mistõttu sõitis ta sellele heedriga otsa. Kombaini re-mont läks maksma üle 10 000 eu-ro, mille kompenseeris kindlustus.

Kahjusummad üle 10 000 euroPõllumajandusmasinate ja

-seadmete kahjud on meie prakti-kas siiani kõik üle 10 000 euro ula-tunud – kui midagi põllumajan-dusmasinate või -seadmetega juh-

tub, siis on nende taastamine või asendamine kulukas.

Liikurmasinad ja haakesead-med on põllumehele väga olulised abilised erinevate tööde tegemisel põllul ja farmis. Ühe masinaga on võimalik suhteliselt lühikese aja-vahemiku jooksul ära teha suur hulk tööd. Masina või seadme va-lik sõltub väga mitmest asjaolust ja seetõttu valitakse neid väga hooli-kalt. Seega on need abimehed põl-lumehele väärtuslikud, kuid nende ülalpidamisega kaasnevad ka ku-lutused – masina või seadme soe-tamisega kaasneb igakuine liisin-gumakse, lisaks veel kulutused kü-tusele, hooldusele ja ka kindlusta-misele.

Kui toimub ootamatu ja ettenä-gematu sündmus ning masin või seade saab kahjustada, on selle re-montimine või taastamine samuti kulukas. Lisaks võib õnnetuse tõt-tu jääda osa töödest tegemata või tuleb nende tegemiseks kulutada rohkem aega ja tööjõudu.

Tegijal juhtubMillised on ootamatud ja ettenä-

gematud sündmused, mis masinate ja haakeseadmetega aset leiavad? Enamus õnnetustest toimub põllul või farmis töö tegemise ajal, liiku-misel ühelt põllult teisele või liiku-misel garaažist põllule või tagasi.

Need on liikurmasinate ja haa-keseadmetega seotud riskid töö te-gemisel ja liikumisel, mis moodus-tavad 93% kõigist juhtumitest – ot-sasõit takistusele või liikumatule esemele, ümberminemine või kü-lili vajumine, kokkupõrge liikuva või seisva masinaga, liiklusõnne-tus teel liikumisel, klaasikahjud (kui kahjustub ainult masina ka-biiniklaas) ja muud juhtumid.

Väiksema osa, 7% kõigist juhtu-

mitest, moodustavad nö põhiriskid nagu tulekahju, torm, vandalism, vargus või murdvargus ja röövi-mine. Need on üksikud juhtumid, mille sagedus on küll väike, kuid kahjusumma väga suur.

Kindlustamine tagab halbade

Kindlustamine tagab stabiilsuse

omavastutusest, hoone tulepüsi-vusklassist ning vara kaitsmiseks kasutatavatest turvameetmetest.

Kindlustuslepingu sõlmimisel on oluline määrata õige kindlus-tusväärtus, et ei tekiks alakind-lustust. Hooneid kindlustatakse reeglina taastamisväärtuses. Kõiki seadmeid on võimalik kindlustada turuväärtuses, kuid uuemaid sead-meid saab kindlustada ka taasta-misväärtuses.

Ühe keskmise põllumajanduset-tevõtte puhul, mille vara väärtus on umbes miljon eurot, on vara-kindlustuse kindlustusmakse suu-rus aastas reeglina alla 1000 euro. Seega on aastase kindlustusmak-se ja võimaliku kahjuhüvitise vahe rohkem kui tuhandekordne.

Ulatuslik põleng, milles ka traktor maha põles, toimus 2012. aasta talvel Põhja-Eestis. Põhjuseks oli rike elektrisüs-teemis ning kahju suurus oli ligi 90 000 eurot. Foto autor: ERGO Insurance SE

asjaolude kokkulangemisel ette-võtte jätkusuutlikkuse ja finants-stabiilsuse. Paremini mõistavad kindlustusvajadust ettevõtted, kel-lel on tulnud kokku puutuda suu-remate kahjudega, millega nad ise-seisvalt toime poleks tulnud.

Kuidas leida sobiv kaitse? Õige kindlustuskaitse valikuks

tuleks kaardistada ettevõtte vara ja mõelda läbi võimalikud ohud iga-päevases majandustegevuses.

Kindlustuskaitse valikul tuleks läbi mõelda, milliste kahjudega tu-leb ettevõte ise toime ja millised jä-tab kindlustusseltsi kanda.

Kindlustusmakse suurus sõl-tub peamiselt sellest, kui lai kind-lustuskaitse valitakse, samuti

Keskmised kindlustus-summad

120 000 eurose turuväärtusega kombaini aastane kindlustusmakse on 1 200 eurot.

60 000 eurose turuväärtusega ra-tastraktori aastane kindlustusmakse on 425 eurot.

30 000 eurose turuväärtusega haakeseadme aastane kindlustus-makse on 210 eurot.

NäpunäiteidMida enne kindlustuslepingu sõlmi-mist peaks uurima ja endale selgeks tegema, et oma vajadustele kõige pa-remini sobiv leping saada?

Mis on kindlustusobjekt? Kas lisaks kombainile on kindlustatud ka hee-der või peab see olema kindlustusle-pingus eraldi märgitud?

Kui suur peab olema kindlustus-summa, et see vastaks kindlustus-väärtusele ja ei tekiks alakindlustust?

Millised riskid on kindlustatud ja millised juhtumid on kindlustusjuh-tumiks? Kas põhiriskidele lisaks on kindlustatud ka riskid töö tegemisel ja liikumisel (sh teeliiklus)?

Kui masinale tekkinud kahjustusi on võimalik taastada, siis kas kindlus-tusselts hüvitab uue asendatava osa maksumuse või rakendatakse hüvi-tise arvutamisel uue osa suhtes ku-lumit?

Kui suure osa kahjust on põllumees nõus või valmis jätma enda kanda ehk kui suur on omavastutus? Oma-vastutuse suurus lepitakse kindlus-tuslepingut sõlmides kokku.

Millised on välistused, mille puhul hüvitist ei maksta?ERGO Insurance SE

44

Kutsetunnistus näitab, et inimesel on kõik vajalikud kom-petentsid ühe või tei-se töö tegemiseks.

Ann Riisenberg, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse liige

Kutse- tunnistus tõendab tööoskust

TEKST: AIN ALVELA

Eesti Põllumeeste Keskliit annab juba aastaid välja põllumajandusspetsialistide kutsetunnis-tusi. Eraldi standardid on kehtestatud põlluma-jandustootja ja -töötaja kohta, osatasemed ka lüpsja ja masinatega töötaja jaoks.

Põllumajandusvaldkonna kutse-te omistamine toimub kutsestan-dardite kaudu, mis omakorda on aluseks ka vastavate õppekavade koostamisele. Tavaliselt saadakse kutsetunnistus pärast aasta-pool-teist vältavat kooliõpet. Selle pik-kus sõltub õpilase varasemast ette-valmistusest ja käsile võetud tase-mest ning üldjuhul on need inime-sed juba kusagil ametis, käies ha-ridust omandamas seega nn õhtu-koolis või kaugõppes.

Sageli on aga nõnda, et talutöö-de keskel üles kasvanud noormees võib neid töid praktikas paremini osata kui mõni koolitaja eales. Siis on võimalik tulla ka otse eksami-le. Sel juhul peab inimene olema suuteline kutsekomisjonile prak-tiliste tegevustega tõestama, et tal on olemas vajalikud oskused, mida konkreetne kutse eeldab. See klau-sel kehtib siiski vaid osakutsete

kohta, tervikkutse omandamiseks tuleb läbida ka vastav koolitus.

Tööandja tahab oskusiEesti Põllumeeste Kesklii-

du (EPK) juhatuse liige Ann Riisenberg on seda meelt, et kut-sestandarditest peaksid ennekõi-ke olema huvitatud tööandjad. Sa-mas pole suurele osale agrofirma-de omanikest või talunikest oluli-ne, kas tema lüpsjal või masinaju-hil on üks või teine paber taskus. Temale on oluline, et inimene hästi

tööd tunneb, loovalt mõelda oskab ja ootamatutes olukordades mõis-tusepäraselt tegutseda suudab.

„Pigem on kujunenud suhtumi-ne, et mida väiksem põllumajan-dussektor, seda enam ollakse hu-vitatud töötajate tõendatud kutse-oskuste omandamisest,“ ütleb Rii-senberg. „Nii soovisid hobusekas-vatajad ja vesiviljeluse arendajad oma personalile erialase kutsekva-lifikatsiooni väljatöötamist ja nüüd annabki EPK teiste kõrval välja ka hobuhooldaja ja kalakasvataja kut-setunnistusi.“

EPK teeb koostööd Olustvere kutsekooli ja Järvamaa kutsehari-duskeskuse Särevere õppekeskuse-ga, kus toimub kutsetaotlejate koo-litöö ja antakse reaalsetes farmi-tingimustes eksameid. Riisenber-gi sõnul ei kontrollita kutseeksa-mil mitte niivõrd teoreetilisi tead-misi kui just praktilisi oskusi. Kut-se taotleja peab niisiis oskama ka tegelikult lehma lüpsta või randaa-li remontida.

Kutsetasemed

Põllumajandustöötaja, tase 3 hobusekasvatus-, karusloomakasva-tus-, lamba- ja kitsekasvatus-, linnu-kasvatus-, seakasvatus-, veisekasva-tustöötaja. Osakutsed: lüpsja, põllu-majandusmasinatega töötaja.

Põllumajandustöötaja, tase 4 hobusekasvataja, karuslooma- ja küülikukasvataja, lamba- ja kitsekas-vataja, linnukasvataja, seakasvataja, veisekasvataja, taimekasvataja. Osa-kutsed: lüpsja, põllumajandusmasina-tega töötaja.

Põllumajandustootja, tase 5 hobusekasvatus-, karusloomakas-vatus- ja küülikukasvatusspetsialist, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, linnukasvatusspetsialist, seakasva-tusspetsialist, veisekasvatusspetsia-list, taimekasvatusspetsialist.HINDAMINE: 1. etapp – hindamine do-kumentide põhjal, 2. etapp – taotleja näitab oskusi tööalaseid toiminguid sooritades või tööga seotud problee-me lahendades, 3. etapp – vestlus.

Toetusetahtjatel kutsetunnistus nõutav

Erinevalt mõnest teisest vald-konnast (pottsepatööd, veo-auto- ja bussijuhid) ei ole

põllumajanduses erialasid, kus oleks kutsetunnistuse omamine kohustuslik. Küll on kutsetunnis-tus kohustuslik nendel alustavatel ettevõtjatel, kes on võtnud nõuks taotleda noore taluniku toetust. Selle toetusmeetme statuut näeb ette, et taotlejal oleks põllumajan-dustootja kutsestandardi tase 5.

„Kutsetunnistus näitab, et ini-mesel on kõik vajalikud kompe-tentsid ühe või teise töö tegemi-seks. Tööandjad sellele paraku kui-gi olulist tähelepanu ei omista,“ tõ-deb Ann Riisenberg.

Lemmusoo talus tulevad peremees Riho Mangus ja perenaine Sirje Pahtma tööga suures osas oma jõududega toime.Foto: Arvet Mägi, Virumaa Teataja

Müük, hooldus ja AVANT töövahendite rentPõhja-Eestis: Petseri 40, Valga 68204. Tel. 524 1759Lõuna-Eestis: Tule 20, Saue 76505. Tel. 528 2732, 670 9040

www.sami.ee

SAMI metsa- põllu- ja teehooldusseadmed

laaduridINO niidukid

LEGUAN tõstukidCLM pealesõiduteed

REMU sõelkopadAVANT on väikeste ülalpidamis- ja

kasutuskuludega tugeva ja vastupidava konstruktsiooniga ning lihtsasti juhitav väikelaadur. Juhil on 360 kraadi nähtavust kabiinist, sest

tema töökoht asub liigendtraktori esiosas.

AVANT on konkurentsitult enim müüdud väikelaadur,

ka Eestis!

Lõuna Ehitus OÜon Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni “võtmed kätte”.

Juhataja Jaago Roosmann:“EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.”

Meie trumpon avatus ja nutikus

ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad:• Loomakasvatushoonete

ehitus• Tööstushoonete ehitus• Hoonete rekonstrueeri-

mine ja restaureerimine• Kilpmajade, eramute ja

korterelamute ehitamine• Metallkonstruktsioonide

ehitus-paigaldus• Seikluspargid, mängu-

väljakud, külaplatsid• Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa Telefon 515 3120 • info@lounaehitus.ee

Mullu aasta põllumehe tiit-liga pärjatud Pärnumaal piimakarja pidav Ilmar

Teevet märgib, et kutsetunnistust ta töötajatelt ei nõua. Teeveti fir-mas Vändra OÜ on palgal veidi üle poolesaja inimese ja tööjõu leidmi-sega praegu veel raskusi pole.

„Raskused võivad aga peagi tul-la, kui inimesed muudkui maalt lahkuvad,“ nendib Teevet. „Prae-gused töötajad on oma ala spetsia-listid ja viimasel ajal on üsna mitu helistamist olnud tööletuleku soo-viga.“ Ta lisab, et noortele on pa-kutud praktikakohti, mitu uut ini-mest tuli Särevere õppekeskusest.

Lemmusoo talu peremees Ri-ho Mangus nii optimistlik ei ole, tunnistades, et töötajaid on prae-

Kutsetunnistust tööta jatelt ei nõuta

gu keeruline leida. Sestap ei saa endale lubada luksust töötajatelt kutsetunnistust nõuda. Õigupoo-lest ongi nii, et talu peetakse abi-kaasaga kahekesi.

Lemmusoo põhitegevusala on piimakarja kasvatamine, koos noorloomadega on praegu farmis 300 looma. Piim realiseeritakse TÜ Rakvere Piimaühistu kaudu.

„Õnneks on meil nüüd robot-lüps, see pakub tööjõu osas vara-sema lüpsiplatsiga võrreldes mär-gatavat leevendust ja lüpsirobotid tasusid end praktiliselt kohe ära,“ selgitab ta olukorda.

Lisaks hangiti mullu suvel ka innovaatiline lehmade poegimis-andur. Tänu sellele oli võimalik farmis loobuda öövalvurist.

Kutse saamine koolitusel käimata

Väljaspool erialast koolitust kut-se taotleja peab täitma esmalt perso-naalse töömapi.

Küsimused ja ülesanded puuduta-vad peamiselt tema töösse puutuva-te praktiliste tegevuste ja tööprotses-si detailset kirjeldamist.

Tööandja kinnitab õpilase oskusi ja töökogemust oma allkirjaga.

EPK kutsekomisjon hindab tööma-pi täitmist.

Seejärel siirdub kutsetaotleja eri-alasele eksamile, selle eduka läbimise korral saab vastava kutsetunnistuse.

Kui taotletakse põllumajandustoot-ja taset 5, tuleb koostada ka oma tu-levase ettevõtte äriplaan, mis samuti läbib kutsekomisjoni hindamise.

Kutsekoolituse kestus on 1-1,5 aas-tat, sõltuvalt omandatavast tasemest ja varasemast töökogemusest.

Kutseeksami hind on laias laas-tus 200 eurot. Kui õpilane saab kut-se koolis õppides, maksab raha tema eest Haridus- ja Teadusministeerium. Allikas: Kutsekoda, EPK

www.hydraulikapumbad.eu

Põllumajandustehnika hüdraulika erinevate sõlmede,hüdraulikapumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müükOleme abiks sinu masina või seadmetehnilise probleemi lahendamisel

HÜDRAKS OÜ, PärnumaaGSM: +372 555 36366GSM: +372 55 36003E-mail: agroparts@hydraks.ee

48

TEKST: HELI LEHTSAAR

Toetuse taotlemiseks pole põllumehel enam vaja hankida kolme võrdlevat hinnapakkumist.

See tähendab, et toetust saab taotleda ainult nende lii-kuvate masinate ja seadmete ostmiseks, mis on taot-lusvooru alguseks hinnakataloogi kantud ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi spetsia-listide poolt valideeritud.

Kuna valideerimine võtab vei-di aega, siis tuleb arvestada, et en-ne taotlusvooru algust läheb hinna-kataloogi andmete sisestamine luk-ku. PRIA annab andmete sisestami-se lõpuaja teada portaalis Ametli-kud Teadaanded. Andmete sisesta-mise lõpetamine enne taotlusvooru algust tagab selle, et kõik sisestatud andmed on ka taotluste esitamise hetkeks valideeritud.

Jaanuari lõpu seisuga oli hinna-kataloogis üle vaadatud kirjeid 1500 ringis ning vali-deerijate töölaual veel lisaks umbes 2000. Kokku nii-siis üle 3500 erineva kirje.

Kuidas hinnakataloogi andmed tekivad? Hinnakataloogi saab vaadata ja sinna andmeid si-

sestada end e-PRIA portaalis ID-kaardiga autenti-des. Andmeid võivad sisestada nii masinate müüjad kui ka ostjad – kui näiteks viimased näevad, et se-da masinat, mida nad osta tahaks, pole veel kataloo-gis. Veebruari teisest nädalast on võimalik hinnaka-taloogis olevaid kandeid vaadata ka ilma ID-kaardi-ga autentimata.

Valideerijad vaatavad kõik sisestatud kirjed üle ja annavad oma eksperthinnangu, kas maksumus on mõistlik või mitte. Ebakõlade korral saadetakse masi-na/seadme andmete sisestajale info kommentaariga, mis ei sobinud ja mis võiks tegelikult olla. Selle info alusel muudab andmete sisestaja ise andmed ära vas-tavalt ettepanekule või edastab kommentaarilahtris oma põhjendused ja saadab kirje uuesti valideerijale.

27. veebruaril avaneb taotlusvoor, millega põllumehed saavad liiku-va tehnika ostmiseks PRIA-st investeeringutoetust taotleda. Senise kolme hinnapakkumise asemel tuleb kasutusele elektrooniline hinna-kataloog.

PRIA teeb masina ostu lihtsamaks

PRIA arengutoetuste osakonna peaspetsialist Tar-mo Soo mainib, et tegemist ei ole müügikataloogiga. Toetuse taotleja jaoks peaks hinnakataloog muutma asjaajamise varasemast lihtsamaks, sest taotluse esi-tamiseks pole enam vaja hankida kolme võrdlevat

hinnapakkumist. „Kui taotleja soovib osta trakto-

rit, siis läheb ta ikka müüja juurde, et teada saada, milliseid traktoreid pakutakse ja millist tal täpselt va-ja on. Läbirääkimiste käigus peab selguma, kas vastav objekt on ole-mas ka hinnakataloogis või mitte. Kui pole, siis peab selle sinna lisa-ma ning seda võib teha nii müüja kui ka taotleja,” selgitab Tarmo Soo uut süsteemi.

“Kui masina ostuhuviline hiljem toetustaotlust esitab, peab ta taot-

lusele kirjutama hinnakataloogist valideeritud ma-sina või seadme unikaalse koodi, eeldatava maksu-muse ning ka eeldatava müüja,“ jagab Tarmo Soo nä-punäiteid.

Valikus erineva varustusega masinadSoo sõnul kantakse masinad ja seadmed kataloo-

gi margi ja mudeli põhiselt. „Näiteks marki X ja mu-delit Y on kataloogis kuni neli korda, sest masina varustusastmed on erinevad. Andmete sisestaja va-lib ise masina varustatuse astme ja sisestab andmed lisaseadmete kohta. Teisisõnu – erinevatel markidel, mudelitel ja varustusastmetel on kataloogis erinevad piirhinnad ja toetust saab neile erineva summa ulatu-ses. Maksimaalse toetuse piirmäära kehtestab meet-me määrus,“ mainib Soo.

Oluline ongi tähele panna, et piirmäär pole sama, mis müügihind. Piirmäär näitab maksimaalset mää-ra, mille ulatuses saab PRIA konkreetse masina või seadme ostmiseks toetuse määrata. Ostmine ja müü-mine toimub ikka vastavalt turuhindadele.

Hea teada Elektrooniline hinnakataloog on aluseks 2014-2020 maa-

elu arengukava (MAK) meetmest „Investeeringud põlluma-jandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ liikuvate põllumajanduslike masinate ja seadmete ostmiseks toetu-se taotlemisel.

Liikuvate põllumajandusmasinate ja seadmete ostmiseks saavad meetmest toetust taotleda ainult tulundusühistud ja aiandussaaduste müügist tulu saanud ettevõtjad ning väi-ketootjad, kelle taotlemisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu jääb alla 200 000 euro.

Toetust saab ainult hinnakataloogi kantud ja Eesti Taime-kasvatuse Instituudi poolt valideeritud liikuvate masinate ja seadmete ostmiseks.

Valideerimise käigus saab iga masina või seadme kirje unikaalse koodi, mis on toetuse taotlemisel kõige olulisem. Selle koodi peab taotleja taotlusele kirjutama ja selle alusel toimub masina/seadme identifitseerimine.

Valideeritud maksumus kehtib maksimaalselt kaks aastat ja minimaalselt kuus kuud. Kui kahe aasta jooksul keegi kir-jet ei uuenda, muutub see mitteaktiivseks ning seda enam kataloogis ei kuvata. Objekti võib soovi korral uue kirjena kataloogi sisestada.

Hinnakataloogi saavad masinate ja seadmete andmeid si-sestada nii nende müüjad kui ka ostjad või muud asjast hu-vitatud osapooled.

Kataloogis näidatud masina või seadme maksumus ei määra kauba müügihinda, vaid maksimaalse piirmäära, mil-le ulatuses PRIA saab määrata konkreetse masina kohta makstava toetuse summa. Tehing ostja ja müüja vahel toi-mub turuhinna järgi.

PRIA teeb masina ostu lihtsamaks

Hinnakataloog e-PRIAs http://www.pria.ee/et/ePRIA

50

TEKST: HELI LEHTSAAR

8,6 mln €nõustamisteenuse eelarve perioodil 2014–2020. Sisaldab nii nõustamisteenu-seid kui nõustajate koolitamist.

Nõuandetoetust ei saa enne kevadet

Edaspidi ei pea põllumees nõustamisteenuse saami-seks enam ise PRIA-lt toe-

tust taotlema, vaid saab pöörduda nõustamisteenuse pakkuja poole, tasudes vaid omaosaluse. Kui esi-algu oli plaanis toetatavat nõusta-misteenust pakkuma hakata jaa-nuarist, siis tegelikult seda enne kevadet ei saa.

Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna pea-spetsialist Hanna Kreen selgitas, et ministeerium valib nõustamis-teenuse osutaja välja riigihankega ning sõlmib hanke võitjaga lepin-gu. Hankelepingu saab aga sõlmi-da pärast seda, kui Euroopa Ko-misjon on Eesti maaelu arenguka-va 2014—2020 heaks kiitnud. Kree-ni sõnul võib komisjon praeguste prognooside kohaselt arengukava kinnitada I kvartalis.

Kuidas uue korra järgi nõustami-seks toetust saab?

„Kui siiani on nõuandeteenust osutanud tunnustatud nõuande-keskused, siis uue Eesti maaelu arengukava elluviimise perioodil saab nõustamisteenuse osutajaks vastava riigihanke võitja. Senise korralduse kohaselt maksis põl-lumajandustootja esialgu teenuse eest kogu summa ning taotles hil-jem PRIA-lt toetust,” rääkis Han-na Kreen. “Uue korralduse järgi ei pea põllumajandustootjad või maa valdajad nõustamisteenuste toetu-se saamiseks PRIA-sse pöörduma. Edaspidi tasub põllumajandustoot-ja vaid omaosaluse ning toetust PRIA-lt taotleb nõustamisteenuse osutaja, st riigihanke võitja,“ kir-jeldas Kreen.

Hanke võitja hakkab nõusta-misteenust pakkuma kõigis Eesti maakondades. Lisaks hakatakse

toetama nõustamisteenust mentor-luse vormis, kus tugiisikuks võib olla konsulent või ka teine koge-mustega põllumajandustootja.

Kes tahavad nõustamisteenust pakkuma hakata?

Mullu juulis välja kuulutatud riigihankel osalesid Maaelu Eden-damise Sihtasutus, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus (ühis-taotlus 18 taotlejalt) ja Aktsia-selts Taalri Varahaldus (ühistaot-lus koos osaühinguga TP Invest).

„Kõik taotlejad kvalifitseeriti, nad osalesid läbirääkimistel võist-levas dialoogis. Lähiajal esitatak-se taotlejatele kutse pakkumuse esitamiseks. Hanke võitja valitak-se välja pärast arengukava kinni-tamist Euroopa Komisjoni poolt,“ selgitas Kreen.

Kui hanke võitjaga sõlmitav le-ping lõpuks jõustub, saavad klien-did kasutada toetatavaid teenuseid kogu lepingu kehtivuse jooksul või kuni eelarvet jätkub.

Nõustamisteenus

Maaelu arengukava meetme „Nõustamisteenused, põllumajan-dusettevõtte juhtimis- ja asendustee-nused“ eesmärk on nõustamistee-nust pakkudes aidata kaasa põlluma-jandusega tegelevate majapidamiste või ettevõtete jätkusuutlikule majan-damisele või tulemuslikkuse tõhus-tamisele.

Nõustamisteenuse ostmist toeta-takse põllumajandusega tegeleva-le füüsilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alu-sel vähemalt 0,3 hektarit maatulun-dusmaad.

Nõustamisteenuste meetme kogu-maht on 2014-2020 eelarveperioodil 8,6 mln eurot, mis sisaldab nii nõus-tamisteenuseid kui nõustajate kooli-tamist.

Põllumees saab aastas nõu kuni 3000 € eest

Aastatel 2015-2020 saavad põllumajandusega tegele-vad ettevõtted või majapi-

damised erinevates valdkondades nõustamisteenust kasutada ku-ni 3000 euro eest aastas. Nõuan-detoetust antakse kuni 1500 eu-rot ühe nõustamisteenuse kohta. Nõustamise saamiseks tuleb klien-dil pöörduda nõustamisteenuse osutaja poole, kus vormistatak-se nõustamisleping ja klient tasub omaosaluse. Ülejäänud dokumen-did PRIAle koondab ja vormistab teenuse osutaja.

Omafinantseering erineb: Toetatavates valdkondades eri-

alase nõustamisteenuse ostmisel (nt taimekasvatus, loomakasvatus, nõuetele vastavus, põllumajandus-saaduste töötlemine, töötervishoid ja tööohutus jt) on omaosalus 10 %;

Majandus- ja juhtimisalase nõus-tamisteenuse ostmisel on omaosa-lus 50%. Ettevõtte äriplaani koosta-mise alast nõustamist toetatakse üks kord programmperioodi jook-sul tootja kohta;

Mentorlusteenust toetatakse 100% ulatuses kuni 25 tundi ka-lendriaastas (kuni 50 tunni ula-tuses programmi perioodis) toot-ja kohta.

SÄRAV TOODE KANNAB KVALITEEDIMÄRKI*

Märgi taotlemiseks võta ühendust:Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda* info@epkk.ee ) 6009349

www.epkk.ee

*Pääsukesemärk on Eesti tuntuim toidumärgis (TNS Emor 2014)