POOLA ERILEHT 27. OkTOObER 2011

EuROOPA LIIdu EEsIsTujAmAA

P o o l a

27. OkTOObER 2011POOLA ERILEHT2

Teemalehe materjalid: Poola suursaatkond koostöös Poola Majandusministeeriumi, Põllumajandusabi Programmide Agentuuri, Poola Ettevõtluse Arendamise Agentuuri, Poola Turismi organisatsiooni, Dr Irena Erise, toidublogi Kwestia Smaku ja ajakirjaga Polish Food.

Erilehe toimetaja: Riina Luik, riina.luik@postimees.eeReklaam: Marika Jahilo, marika.jahilo@postimees.ee Eve Kruuse, eve.kruuse@postimees.ee

Küljendus: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee

Korrektor: Kai Koks, kai.koks@postimees.ee

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, TallinnTel 666 2202, faks 666 2301

Poola – sinu äripartner

PARP toetab ja arendab Poola proinnovaatilisi institutsioone

WALDEMAR PAWLAK Poola asepeaminister, majandusminister

Poola on dünaamiliselt arenev maa, mis teeb ta

atraktiivseks välisinvestoritele. Uhkusega tuletan meelde, et Poo-la oli ainus Euroopa Liidu maa, kel õnnestus viimase majandus-kriisi ajal säilitada positiivset majanduskasvu. Praegune ma-janduslik situatsioon Poolas an-nab aluse käsitleda meid kui po-liitiliselt ja majanduslikult sta-biilset riiki. Oleme viimasel ajal teinud mitu tähtsat sammu ette-võtlustegevuse soodustamiseks. Üheks olulisemaks neist on ette-võtlust reguleerivate õigusaktide muutmine, mis praktikas tähen-dab tõkete kõrvaldamist, mis se-gavad ettevõtjaid majandustege-vuse alustamisel ja selle arenda-misel. Valmistasime ette kaks seadust, mis likvideerisid osa ad-ministratiivkohustusi, mis lubab ettevõtjatel säästa aastas umbes 1,8 mld eurot.

Poola on endiste idabloki maade seas üks kiiremini arene-vaid riike. Meie ambitsiooniks on ettevõtlustegevuseks parimate tingimuste loomine kogu Euroo-pas. Seda, et meie püüdlusi mär-gatakse, kinnitab kõrge hinnang Ühendatud Rahvaste Organisat-siooni aruandes «World Invest-ment Report 2011». Selles aruan-des, mida valmistas ette ÜRO Kaubanduse ja Arengu Konve-rents (UNSTAD) ning kus soovi-

tatakse potentsiaalsetele investo-ritele parimaid kohti fondide pai-gutamiseks, asetati Poola kuuen-dale kohale ning see on Poolale suur edu. Meie ees on ainult sel-lised hiiglased nagu Hiina, USA, India, Brasiilia ja Venemaa.

Selle kinnituseks, et Poolal läheb hästi, on ka fakt, et Krakow märgiti ära kui perspektiivikaim linn innovatiivseks tegevuseks – Małopolska pealinn edestas selli-seid konkurente nagu Peking ja Kairo. Investorite magnetiks on ka Poola 14 tugevat erimajan-dustsooni territooriumiga kokku üle 130 km² – sinna on väljasta-tud üle 1400 tegevusloa. Erima-jandustsoonides on 2011. aasta juuni lõpu seisuga teostatud enam

kui 15 mld euro väärtuses inves-teeringuid ning see võimaldas luua 180 000 uut töökohta.

Erimajandustsoonide funkt-sioneerimise eesmärgiks on re-gioonide areng, sellele aitab kaa-sa investeeringute sissevool, uute tehnoloogiate rakendamine ja kohalike koostöösidemete aren-damine. Erimajandustsoonid on ka hea baas koostöö tugevdami-seks olemasolevate majandussi-demete raames ning majandus- klastrite initsiatiivide arendami-seks.

Soovitame Eesti ettevõtjatele meie riigis investeerida, sest vii-maste aastate jooksul on Poola tõestanud oma majanduslikku küpsust ja stabiilsust.

Poola Ettevőtluse Arenda-mise Agentuur andis väl-

ja oma kataloogi, mis promob Poola institutsioone, mis toetavad innovatiivset ettevõtlust. Publi-katsioon tutvustab mitutkümmet institutsiooni – teadus-tehnoloo-gilisi parke, tehnoloogilisi inku-baatoreid ja tehnoloogia rakenda-miskeskusi.

PARPi esinaine Bożena Lub-lińska-Kasprzak kutsub kataloo-giga tutvuma, öeldes, et kataloog on suunatud eelkõige ettevõtja-tele, kes plaanivad tegevuse alus-tamist ja arendamist, kasutades tänapäevaseid teadmisi ja tehno-loogiaid; investoritele, kes otsi-vad innovatiivseid projekte ning võimalikele partneritele Poolas ja välismaal, kes kaaluvad koos-

töö alustamist Poola institutsioo-nidega.

Alates Poola ühinemisest ELiga kasvas erinevate innovat-siooni toetavate institutsioonide arv kolmekordselt, praegu on neid üle 190. Veel sellel aastal ja lähi-matel aastatel tekib üle kümne sellist tüüpi institutsiooni.

Innovaatilise ettevõtluse areng ja teadusuuringute tule-muste efektiivne kasutamine majanduses oleks võimatu ilma hästi toimiva ja laia innovat-siooni toetavate institutsioonide võrguta. Tegutsedes teaduse ja äri piiril, on Poola tehnoloogili-sed inkubaatorid ja pargid ning tehnoloogia rakenduskeskused eduka majanduse üks võtmete-guritest. Need aitavad kaasa teadmiste liikumisele teadusük-suste ja ettevõtete vahel. Sellega

teevad nad lihtsamaks uute la-henduste rakendamise majan-duspraktikasse, oma tegevusega osalevad aktiivselt majandus-ühiskondliku arengu logistikas, kujutades endast teadmistele toetuva majanduse infrastruk-tuuri.

Seoses ülaltooduga toetab PARP innovatiivinstitutsioone mitte ainult infrastruktuuri ehita-mise osas, vaid ka nende institut-sioonide kaadrite kasvatamise osas. Seda tehakse erinevate pro-jektide kaudu. Lisaks kataloogi väljaandmisele tugevdab PARP pro-innovatiivsete institutsiooni-de potentsiaali ja kompetentsi initsiatiivi «Innovatiivse ettevõt-luse Efektiivne Ümbrus» raames, mis näeb ette töötajate koolitusi, infopäevi, koolitusreise ja info-materjalide väljaandmist.

Poola Eli eesistumise prioriteedid majanduskontekstis:«Euroopa integratsioon kui kasvu allikas» – ELi siseturu arendamine, toetudes Euroopa Komisjoni Ühtse Turu Aktile (Single Market Act): digitaalse kaubanduse arendamine, administratiivtõkete vähendamine, õigusregulatsioonide parandamine ning ühtse, odavama patendisüsteemi loomine Euroopas.

«Turvaline Euroopa» – ELi efektiivse energeetika strateegia loomine: ELi positsiooni tugevdamine ener-gia toorainete tootjate ja transiitmaade osas ning vastavate ELi institutsioonide funktsioneerimise efek-tiivsuse tõstmine.

«Maailmale avatud Euroopa» – ELi ühtse kaubanduspoliitika arendamine: ELi majandus-kaubanduslike suhete elavdamine idaga. Sealhulgas vabakaubandustsooni teemaliste läbirääkimiste edukas lõpetami-ne ELi ja Ukraina vahel.

GRZEGORZ M. POZNAŃSKIPoola Vabariigi suursaadik Eestis

Mul on ülihea meel, et loete praegu Poola eri-

lehte, või täpsemalt Poola majan-dusele ja Poola–Eesti koostööle pühendatud lehte.

Meie riigid on minevikus sage-li jaganud ühist saatust. Liivimaa sõdade ajast oleme tihedalt seotud – mida kinnitab ka Tartu linna val-ge-punane lipp. Koos saime ise-seisvaks pärast Esimest maailma-sõda ning kaotasime iseseisvuse Molotovi-Ribbentropi pakti tule-musel. Koos võitlesime oma vaba-duse eest ja saime selle tagasi «so-lidaarsuse» võidu, «ümarlaua» lä-birääkimiste ja külma sõja lõpu jä-rel. Üheskoos astusime Euroopa Liitu ja NATOsse.

Aasta 2011 on meie jaoks erili-ne. See on Eesti rahvale iseseisvu-se taastamise 20. aastapäev. Samas tähistame sel aastal 90. aastapäeva diplomaatiliste suhete loomisest Poola ja Eesti vahel ning nende su-hete taasloomise 20. aastapäeva. Alates 1. juulist on Poola Euroopa Liidu eesistujamaa. Kõik see muu-dab 2011. aasta kokkuvõtete tege-mise aastaks. Toome esile Poola ja Eesti saavutusi, analüüsime meievahelist koostööd ja mõtleme, mida oleks võimalik tulevikus te-ha, et meie lapsed elaksid turvali-semas, jõukamas ja avatumas Eu-roopas ning paremas maailmas.

Tänu ühisele ajaloole saame hästi teineteisest aru ning näeme sarnaselt Euroopat ja maailma. Praeguste suhete mustrit, mida meie rahvad arendavad vabaduse, demokraatia ning samadesse Eu-roopa ja Atlandi struktuuridesse kuulumise tingimustes, loovad aga suuremal määral majandus-, kul-tuuri- ja teaduskontaktid ning suh-ted meie inimeste vahel. Just need kontaktid otsustavad, kui tugevad on sidemed Poola ja Eesti, poola-kate ja eestlaste vahel.

Erileht tutvustab teile dünaa-milist, moodsat ja innovaatilist Poola majandust. Oleme veendu-nud, et meie firmade koostöö võib olla kasulik mõlemale poolele ja saame toetuda sünergiale meie ka-he riigi majanduse vahel. Koostöös Poola Majandusministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Ees-ti Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-tuse, Poola-Skandinaavia Kauban-duskoja ja Skandinaavia-Poola Eks-pordi Keskusega püüab Poola Va-bariigi Suursaatkond Tallinnas iga-ti toetada uute koostöövormide arengut ning majanduskontakte

meie riikide vahel. Infot meie tege-vuse kohta leiate saatkonna kodu-lehel ning suurematel messidel, kus saatkond osaleb infostendidega.

Suurt rõõmu teevad mulle jõudsalt arenevad kultuurisuhted, mille heaks näiteks on Tadeusz Kantori näitus, mida eksponeeri-takse praegu KUMUs. Kantor on üks suuremaid poola kunstnikke pärast Teist maailmasõda, maail-ma mastaabis tuntud režissöör, maalija, performance´ide meister ning silmapaistev avangardist. Poola ja Eesti kunstnikud loovad tänapäeval koos uusi väärtusi ja kunstitrende. Edukalt arenevad suhted ka teaduse vallas – paljud Eesti tudengid õpivad praegu Poo-la kõrgkoolides ja Poola tudengid Eestis. Poola keelt on võimalik õp-pida Tallinna ja Tartu ülikoolides, eesti keelt õpetatakse mitmes kõrg-koolis Poolas. Poola ja Eesti õppe-asutused teevad tihedat koostööd Euroopa ja maailma teadusprog-rammides.

Suur arengupotentsiaal peitub ka regionaalkoostöös. Poola re-gioonid (vojevoodkonnad), millest mõningatel on juba partnersuhted Eesti maakondadega, on igati so-bivad koostööpartnerid kultuuri ja majanduse vallas ning aitavad luua vahetuid kontakte meie riikide ela-nike vahel. Ma loodan, et Poola re-gioonide avatus ja dünaamika ins-pireerib teid kontaktide loomisel Poolas. Saatkond võib teid aidata atraktiivsete partnerite leidmisel Poola regioonides.

Kõik, keda huvitab Poola kul-tuur, ühiskond, majandus, on tere-tulnud sel aastal loodud Poola-Ees-ti Klubisse Pro Polonia. Loodan, et klubi muutub tähtsaks kohtumis-paigaks ning annab vajalikku infot Poola ja poolakate kohta.

Kallid eesti sõbrad! Poola ja Eesti on lähedased riigid.

Praegu ehitame koos Euroopa Lii-du poliitikat, koos püüame hakka-ma saada tänapäeva Euroopa ja maailma väljakutsetega. Teeme ti-hedat koostööd Läänemere regioo-nis. Seda enam, et nüüd on just Läänemere regiooni riigid muutu-nud Euroopa Liidus eeskujuks eel-arvedistsipliini ja avaliku sektori vastutustundlikkuse osas. Poola-kad ja eestlased võivad olla uhked oma viimase kahekümne aasta saa-vutuste üle ning ma olen kindel, et saavad uhkust tunda ka järgmise 20 aasta pärast selle üle, mida saa-vutame tänu tihedale koostööle ja sõprussuhetele.

Soovin teile meeldivat lugemist!

Hea Postimehe lugeja

Poola Vabariik

Swinoujscie

Kolobrzeg

UstkaGdynia

Sopot

Glogow

Bytom

Gliwice

Konin

Szczecin

Koszalin

Slupsk

Gdansk

Elblag

Olsztyn

Suwalki

Bialystok

Lomza

Ostrateka

Ciechanow

PlockWloclawek

TorunBydgoszcz

Pila

Gorzow Wielkopolski

Zielona Gora

Poznan

LesznoKalisz

Sieradz

Lodz

Skierniewice

Piotrkow Trybunalski

Radom

SiedlceBiala Podlaska

LublinChelm

Zamosc

TarnobrzegKielceCzestochowa

Opole

Wroclaw

Walbrzych

Jelenia

Legnica

KatowiceKrakow

Bielsko-Biala

Nowy Sacz

TarnowRzeszow

KrosnoPrzemysl

Warsaw

Poola lipp

Poola vapp

Pealinn Varssavi

Pindala 312 683 km2

Rahvaarv 38 161 000 (juuli 2009)

President Bronisław Komorowski

Peaminister Donald Tusk

Iseseisvus 11. november 1918

Rahaühik zlott (PLN)

Poola Vabariigi Suursaatkond TallinnasSuur-Karja 110140 Tallinn

Tel (+372) 627 8201 Tel (+372) 627 8208, 627 8211 (konsulaar- ja viisaküsimused) Faks (+372) 644 5221

E-post: eetalamb@msz.gov.pltallin_amb_rk@msz.gov.pl (konsulaar- ja viisaküsimused)

Info: www.tallinn.polemb.net

Facebook’i konto: Embassy of the Republic of Poland

Poola-Eesti Klubi Pro Polonia: www.poola.ee

Skandinaavia-Poola Kaubanduskoda: www.spcc.pl

Skandinaavia-Poola Ekspordi Keskus: www.spec.ee

Poola Vabariigi ametlik infoportaal: www.poland.gov.pl

Poola innovatiivsust toetavate institutsioonide kataloog on kättesaadav Innovatsiooniportaalis: http://www.pi.gov.pl/PARP/CHAPTER_86197.asp?soid=43C238365746418699D582EB6FC02629

Pomeraania teadus- ja tehnoloogiapark koondab enda üm-ber maailmas kõrgelt hinnatud ettevõtteid ja sel on kõik eel-dused, et saada kõige tugevamaks omataoliseks Poolas.

Foto: PARP

27. OkTOObER 2011 POOLA ERILEHT 3

ADAM POŚLEDNIKMajandusanalüüside ja põllu-majanduspoliitika osakondPõllumajandusabi Programmide Agentuur (FAPA)

Poola on alates 2004. aastast Euroopa Liidu liige, liidus

on 27 liikmesriiki ja põllumajandus-sektori tähtsus nende majanduses on vägagi erinev. Poolas on põlluma-jandus aga väga tähtis majandussek-tor, millel on suur mõju mitte ainult maaelanike sotsiaal-majanduslikust vaatevinklist lähtudes, vaid ka loo-duskeskkonna, maastiku struktuu-ri ja bioloogilise mitmekesisuse poo-lest. Samas on põllumajanduse mõ-ju makroökonoomilistele näitajate-le, sh eelkõige osakaalule SKPs,

suhteliselt väike. 2009. aastal oli Poola põllumajanduse osa SKPst 2,1%, 1989. aastal (st Poola riigikor-ra muutumise aastal) oli see aga 11,8%. Võrdluseks: 2009. aastal oli põllumajanduse osakaal SKPst ELi riikides keskmiselt 1,1%.

2009. aastal töötas Poolas põl-lumajanduses 13,3% elanikkonnast, mis on võrreldes teiste Euroopa rii-kidega üsna suur protsent. Sarnased näitajad Poolaga on Kreekal (11,9%), Portugalil (11,2%) ja Lee-dul (9,2%). Poola Statistikaameti andmeil moodustavad 93% Poola pindalast maapiirkonna alad (291 000 km²) ja seal elab 14,9 mln inimest. Kõlvikud moodustasid Poolas 2009. aastal Euroopa Ko-misjoni andmeil 50% riigi pindalast (15,6 mln ha) ning selle näitaja poo-lest on Poola viiendal kohal Euroo-pas. Võrreldes teiste ELi riikidega

on Poolal ka tähelepanuväärne põl-lumajandusmaa kogus – üle 1 ha ühe elaniku kohta.

Poola Statistikaameti andmetel oli teraviljasaak Poolas 2009. aastal 27,3 mln tonni. Teravili moodustab Poolas külvipinnast valdava enami-ku – 70%. 2010. aastal kasutati 28% (2 406 000 ha) teravilja külvipin-nast nisu kasvatamiseks, toodeti 9 487 000 tonni nisu. See asetas Poo-la kolmandale kohale nisu külvpin-na suuruse järgi ELis ning tootmi-ses neljandale kohale pärast Prant-susmaad. Puu- ja köögiviljade toot-mise osas on Poolal Euroopa Liidus tähtis koht: Poola on ELis suurim õunte, kirsside, mustade sõstarde ja vaarikate tootja. Maasika-, kultuur-mustika- ja kapsatootmises on Poo-la ELis teisel kohal. Ka sibula- ja porganditootmises on Poola ELis arvestatavatel kohtadel. Poola on

ELis suurim õuna- ja pehmetest puuviljadest valmistatava kontsent-reeritud mahla tootja, suurim kül-mutatud puuviljade tootja ning tei-ne külmutatud ja hapendatud köö-giviljade tootja.

Sealiha turg on Poolas suurim ja tähtsaim nii tootjaile kui ka tar-bijatele ning Poola varustab end täiel määral ise sealiha ja sealiha-toodetega. 2010. aastal toodeti Poo-las 1 775 000 tonni sealiha, olles kogutoodangult ELis 4. kohal. Si-gade hulk Poolas oli 2010. a ligi 14,8 mln ning rohkem sigu kasva-tatakse ELis vaid Saksamaal (26,6 mln) ja Hispaanias (25,3 mln). Ala-tes ELiga ühinemisest on Poolas tunduvalt kasvanud veiste arv (v.a piimalehmad): 2010. a detsembri seisuga oli Poolas 5,5 mln veist, sh piimalehmi 2,6 mln. See asetas Poola seitsmendale kohale ELi rii-

kide seas. Piimatootmises on Poola ELis 4. kohal. 2010. aastal toodeti u 12 mln tonni piima.

Poola on maailmas ja Euroopas tähtis põllumajandus-, aiandus- ja loomset päritolu saaduste tootja. Poolas on head looduslikud tingi-mused põllumajandussaaduste toot-miseks, mis lubab toota tervislikke ja kvaliteetseid toiduaineid. Lisaks kuulub Poola Euroopa riikide grup-pi, kellel on kõrge bioloogilise mit-mekesisuse faktor. Teiste ELi riiki-de taustal, kes võivad kiita efektiiv-set ja moodsat põllumajandust, on Poola trumbiks hästi säilinud loo-duslik keskkond. Poola on Kesk-Euroopas ka erakordne näide maast, kus tänu põllumajanduse killusta-tusele on traditsioonilistes majapi-damistes säilinud regionaalsed kul-tiveeritud taimed ja põllumajandus-loomade haruldased tõud.

Poola põllumajandusel on Euroopa Liidus suur kaal

Poola Ettevõtluse arenda-mise agentuur (PaRP) on

riigi agentuur, mis allub majandus-ministrile ning on loodud 9. no-vembril 2000. aastal. Agentuuri ülesandeks on ettevõtluse aren-damiseks, innovatiivsuse toetami-seks ja inimressursi arendamiseks ette nähtud riigieelarve ja UE fon-dide juhtimine.

PARPi missiooniks on soodsate tingimuste loomine Poola majan-duse tasakaalustatud arenguks ettevõtete innovatiivsuse ja rah-vusvahelise aktiivsuse toetamise kaudu ning keskkonnasõbralike tootmis- ja tarbimisvormide pro-pageerimine.

Agentuuri tegevuse eesmär-giks on väikeettevõtete innova-tiiv- ja arendustegevust toetavate majandusarenguprogrammide realiseerimine, regionaalareng, ekspordi kasv, inimressursside areng ja uute tehnoloogiate ra-kendamine.

Finantsperspektiivis aastateks 2007–2013 osaleb PARP kolme operatsiooniprogrammi rakenda-mises, mida realiseeritakse Riikli-ku Strateegilise Raamistiku 2007–2013 alusel:

operatsiooniprogramm • Innovatiivne Majandus eelarve 3,9 mld eurotoperatsiooniprogramm • Inimkapital eelarve 672 mln eurotoperatsiooniprogramm • Ida-Poola areng eelarve 2,6 mld eurot

Riikliku Strateegilise Raamistiku eelarve aastateks 2007–2013 on 85,6 mld eurot, mis vastab aasta kuludele 5% Poola SKP ulatuses.

Agentuuri poolt rakendatavate operatsiooniprogrammide finants-osalus RSRis: 7172 mld eurot – see on 8,4% RSR eelarvest.

Fotod: Polish Food

LOT Polish Airlines panustab tasemel teenindusse ja lennuliinide arendamisse

LOT on üks neist lennufirmadest, mis jätkuvalt pakub nii turisti- kui äriklassis reisijatele pardal toitu ning karastus- ja alkohool-seid jooke. Fotod: LOT

2012. aastal võtab LOT kauglennuliinidel kasutusele praegumaailma kõige moodsamaks peetava Boeing 787 Dreamlineri.

RIINA LUIK teemalehe toimetaja

K aks aastat tagasi ava-tud Varssavi – Tallin-

na – Varssavi lennuliin on end igati õigustanud ja leidmas ai-na enam poolehoidjaid, sest LOT Polish Airlines pakub par-dal kõrgetasemelist teenindust. Ka turistiklassi reisija saab nau-tida sööki-jooki ning pagasi osas pole sarnaselt mitmete teiste lennufirmadega kitsendu-si tehtud. Sellest, kuhu suunas lennufirma edasi areneb, räägib LOT Polish Airlines’i kom-munikatsioonidirektor Leszek Chorzewski.

Kaks aastat tagasi avasite Tallinna – Varssavi lennuliini. Kui edukaks see liin on osu-tunud ja mida räägivad numbrid?

Varssavi – Tallinn – Varssa-vi on osutunud edukaks lennu-liiniks: suvise lennuplaani ko-haselt lendasime iga päev, tal-vel, mil reisijate arv paratama-tult veidi kahaneb, vähendasi-me lende neljale korrale näda-las. Liini teenindab mugav väi-kelennuk Embraer-170.

Ümmarguselt 50 protsendi-le Tallinnast peale tulevatele reisijatele on sihtkohaks Varssa-vi/Poola ning sama suur on ligi-lähedaselt ka transiitreisijate hulk, kes lendavad Varssavi kaudu teistesse Euroopa siht-kohtadesse või USAsse. Praegu tundub, et reisijate arv Tallin-nast on tõusuteel ja tulevik on üsna paljulubav.

LOT on viimasel ajal jõudsalt panustanud kauglennuliinide arendamisse ning praegu ole-vat teie kõige populaarsem lennuliin Varssavi – Hanoi. Kuhu edasi?

See on tõepoolest nii. Vars-savi kaudu saab mugavalt len-nata kahte sihtkohta USAs: Chicagosse ja New Yorki – vii-mases nii JFK kui Newarki len-nujaamadesse; Kanadas lenda-me Torontosse ja Kaug-Idas len-dame alates 2010. aasta sügisest Vietnamisse Hanoisse. Järgmi-sel aastal on kavas avada lennu-liin Hiinasse Pekingisse. LOTi edasised arenguplaanid on otse-selt seotud lennupargi täienda-misega ehk sellega, millal saa-

me tootjatehasest kätte praegu maailma kõige moodsamaks peetava lennumasina – Boeing 787 Dreamlineri.

Milliseid lennukeid praegu kauglennuliinidel kasutate?

Opereerime äri- ja turis-tiklassi omava Boeing 767-300 mudeli lennukitega ning nagu juba ütlesin, loodame väga järg-misel aastal liinile saata uhiuue ja meie lennupargis esimese B787 Dreamlineri.

LOT on teinud liinivõrgu laie-nemise kõrval olulisi samme ka klientide rahulolu tõstmi-sel: serveerite endiselt par-dal toitu, karastus- ja alko-hoolseid jooke ning seda ka turistiklassis reisijatele; te pole läinud välja pagasi pii-ramise peale, teie hinnad on kombineeritavad SASi, Luft-hansa ja Estonian Airiga, või-maldades kasutada väljalen-nul üht ja tagasilennul teist lennufirmat – klient ainult võidab sellest ega pea näili-se kokkuhoiu eelistuses hil-jem pettunult oma rahakotti kergendama.

Need on õiged tähelepane-kud ning oleme seda suutnud vaatamata sellele, et LOT kuu-lub n-ö tavaliste lennufirmade kategooriasse. Oleme oma ka-heksakümne kahe tegutsemis-aasta jooksul alati püüdnud pak-kuda kõrgekvaliteedilist len-

nuelamust ning maitsva toidu, karastus- ja alkohoolsete jooki-de pakkumine lennuki pardal nii turisti- kui äriklassis on meil olnud kogu aeg. Samuti on len-nureisijatele oluline, et lennufir-mal oleks lai liinivõrk ning ühest lennujaamast oleks või-malus lennata otse võimalikult paljudesse sihtkohtadesse. Suu-dame seda Varssavi igati täna-päevaseks muutunud lennujaa-ma kaudu lendavatele reisijate-le ka pakkuda. Olles 2003. aas-tast maailma suurima lennufir-made liidu Star Alliance liige, saab LOT pakkuda mitmeid soodustusi ja eripakkumisi, näi-teks:

mitmeid eraldi soodustusi • pakkuv püsikliendiprogramm Miles&More;

globaalne lennuvõrk, mis tä-• hendab 21 200 lendu ööpäevas 1185 sihtkohta 185 eri riigis;

tänu alliansile on meie ja • meie partneritega võimalik maailmale tiir peale teha;

elektrooniliste piletite kasu-• tamine, elektrooniline check-in ja fare finder ehk nutitelefoni-dele mõeldud lahendus parima hinna leidmiseks Star Alliance’i lennufirmade seast jpm.

Need on vaid mõned näited eelistest, mida reisija tänu LOTi Star Alliance’i liikmelisu-sele saab. Soovitan meie klien-tidel neid lähemalt uurida ka meie kodulehelt www.lot.com ja www.staralliance.com.

27. OkTOObER 2011POOLA ERILEHT4

L irene on üks Dr Irena Eri-se Kosmeetikalaboratoo-

riumi tuntud kaubamärkidest, mi-da müüakse ka Eestis. Lirene on turul olnud juba seitse aastat ning saanud kiiresti tarbijate lemmi-kuks. Praegu on see üks juhtivatest

kaubamärkidest Poola kosmeetika-turul ja muutub üha populaarse-maks ka välismaal – Lirene tooteid müüakse 27 riigis, sh Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis, Ukrainas, Leedus, Lätis, Lähis-Idas, Põhja-Ameerikas ja Aasia riikides.

RIINA LUIKteemalehe toimetaja

S armikas Agnieszka Jacob-son-Cielecka on Poolas tun-

nustatud vabakutseline näituste ku-raator, disainikriitik, ajakirjanik ja kirjastaja. Pärast seda, kui ta oma-loodud sisustusajakirja Elle Decora-tioni peatoimetaja kohalt lahkus ning hakkas tegelema õpetamise ja disai-ninäituste kureerimisega, on temast saanud üks tuntumaid Poola ja rah-vusvaheliste noorte disainerite toe-tajaid.

Agnieszka peab loenguid, aval-dab disaini- ja elustiilialaseid artik-leid, on disainikonkurssidel kohtuni-kuks ning püüab kõigiti levitada di-sainialaseid teadmisi. Koostöös mit-mete Poola ja teiste riikide kultuuri-institutsioonidega organiseerib ta di-saininäitusi üle kogu maailma.

22. septembril Tallinnas peetud järjekordsel disainifestivalil Disaini-öö esines Agnieszka ettekandega, kus tutvustas verinoort Poola disai-nikõrgkooli School of Form Poz-nańis, mille ellukutsujate ja pedagoo-gide seas on ta ametis isegi. Just Ag-nieszka on õige inimene, kes oskab rääkida sellest, mis Poola disaini-maailmas praegu toimub.

Teie ettekande põhisisu puudutas ühte verivärsket õppeasutust, mis alustab tänavu oktoobris enam kui saja tudengiga. Mis õigupoo-lest ajendas looma uut disaini-kõrgkooli?

Eelkõige leidsime oma mõtte-kaaslaste-disainerite ringis, et disai-niharidus vajab Poolas täiesti uut kontseptuaalset lähenemist. Üks sel-le kontsepti põhimõtteid on, et üliõpi-lased ei saaks ainult disainialast ha-ridust, vaid ka laiapõhjalise humani-taarhariduse. Meie koolis on disaini-haridus (sisekujundus, mood, töös-tusdisain, visuaalne kommunikat-sioon) tugevasti läbi põimunud hu-manitaarteadustega, mis on olulisim erinevus disainerite õppekavast Kau-nite Kunstide Akadeemias.

Teine oluline aspekt on see, et kuigi me oleme Varssavi sotsiaal- ja humanitaarteaduste kõrgkooli haru, on tegu Poola suurima erakõrgkooli-ga. Osaliselt toetume ELilt saadud stardikapitalile, kuid kooli põhira-hastaja on Poola üks suuremaid mööbliettevõtteid Iker. Nende huvi ja toetus on mõistetavad, sest nad tea-vad, mida tänapäeva disainitööstus vajab ja millised on noorte disaineri-te probleemid.

Poola on tootmismahtudelt maa-ilma suuruselt neljas mööblitootja. Kui vaataksime ühe mööblieseme tootmiseks kulutatud summat ja di-saini, siis selline tööstus ellu ei jääks – midagi peab muutuma. Seda enam, et meil on oma mööblitööstusel pikk ja väärikas ajalugu, oleme juba viis-

kümmend aastat olnud Rootsi mööb-ligigandi IKEA suurim tarnija ning omal moel võime öelda, et just Poola ja IKEA tehastes töötavad poolakad on päästnud ühe maailma mööbli-tööstuse lipulaeva.

Kätte on aga jõudnud aeg luua Poola oma tootemark ja selles suu-nas me oma noori disainerid koolita-des liigumegi. Kuid eriliselt hea meel on selle üle, et meie kooli mentoriks on maailmas tuntud moe- ja interjöö-ridisainer, tõeline trendilooja Li Edelkoort. Pärast kümmet aastat Eindhoveni Disainiakadeemias töö-tamist võttis ta vastu meie pakkumi-se jagada lähiaastatel oma kogemusi Poolas.

Millistel kaalutlustel rajasite koo-li just nimelt Poznańisse ja mitte pealinna Varssavisse?

Puht praktilistel kaalutlustel, sest Poznań on Poola mööbli- ja disaini-tööstuse süda ning siin on meie tuden-gitele kõige paremad ja käepärasemad praktikabaasid. Teiseks põhjuseks on see, et nii Varssavis, Krakówis, Łódźis, Gdańskis kui Wrozławis olid juba kunstikõrgkoolid olemas ja mõ-ned fakulteedid polütehniliste kõrg-koolide juures. Ent kui oled saanud hariduse eelkõige kunstnikuna, oled sa paratamatult harjunud olema loo-meprotsessi keskmes.

Kui oled õppinud disaineriks, do-mineerib selles looja ja tellija suhe – disain on teenindus ja teenus selle kõige paremas tähenduses. Kuid kahtlemata peab sellel teenusel ole-ma kõrge kunstiline ja esteetiline väärtus. Disaineri roll on viimastel aastatel oluliselt muutunud – omaet-te nokitsemisest on kasvanud välja vajadus juhtida nii loome-, tootmis- kui turundusprotsesse. Disainer peab olema ka avatud suhtleja ning sot-siaalselt aktiivne, tajuma hästi ini-meste vajadusi. Just see on põhjus hu-manitaarainete sissetoomiseks meie õppeprotsessi.

Milles seisneb erinevus sisuliselt ehk õppeprotsessis eneses?

Meil on kaks peamist õppesuun-da: disain, mida juhin mina ning hu-manitaarteaduste suund (filosoofia, sotsioloogia, antropoloogia, psühho-loogia erialad), mida kureerib Dawid Wiener.

Nagu igas kunstikõrgkoolis on vaja tudengitel õppida ka kunstiaja-lugu ja filosoofiat, kuid enamasti an-takse eksam ära ja see unustatakse. Meie tahame, et humanitaarvallas saadud teadmisi rakendataks väga praktilisel moel oma loomeprotses-sis, et need muutuks selle loomuli-kuks ja rikastavaks osaks.

Disainierialad koos humanitaar-teadustega moodustavad õppesüstee-mi tugitalad. Kolmas piilar on work-shop ehk käelise tegevuse arendami-ne ja praktika, sest kahjuks on sellis-test oskustest loomevaldkonnas aina suurem puudus. Neljas piilar, milleta

Lirene – iluhooldus naisele, kes teab, mida vajab

22. septembril disainifestivali Disainiöö raames toimunud disaine-rite ja loomeinimeste üritusel «Pecha Kucha» esines ettekandega tuntud Poola disaini propageerija, kultuuriajakirjanik ja kuraator Agnieszka Jacobson-Cielecka. Foto: Tiit Koha

Dr Irena Erise tooted EestisSarja Lirene tulek Eesti turule toimus käesoleval aastal ja selle maaletoojaks on MG Beauty. Praegu müüakse Lirene tooteid 24 müügipunktis ja internetipoes www.mylook.ee. Lirene’t on võimalik osta Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Haapsalus, Paides, Keilas, Jõgeval, Elvas, Kanepis, Mustvees, Võrus, Antslas, Hiiumaal ja Saaremaal. Lirene põhipakkumiseks Eestis on Lirene Folacyna sari.

Krynica Zdroj on üks kahest luksuslikust Dr Irena Erise SPA hotellist, mis on ülipopulaarsed nii kodu- kui välismaiste puhkajate seas. 3x foto: Dr Irena Eris

Henryk orfinger Varssavi Tehnikaülikooli transpordi osakonna vilistlane Henryk Orfinger on Laboratorium Kosmetyczne Dr Irena Erise kaasomanik ja juhatuse esimees. Ta on ka Poola Eratööandjate Konföderatsiooni Lewiatan Ülemnõukogu esimees. Orfinger on pälvinud auhinna «Poola Ettevõtluse Liider 2000» silmapaistvate oskuste eest firma maine tugevdamisel turul, püsiva majandustulemuste kasvu, stabiilse rentaabluse ja efektiivse konkureerimise eest välismaa kosmeetikatoodetega (Business Centre Club, 2001). Alates jaanuarist 2006 on Orfinger Lääne-Masuuria Lokaalse Turismiorganisatsiooni juhatuse esimees. Organisatsioon toetab turismi arengut Masuuria läänepiirkonnas.

Dr Irena Eris Firma idee autor dr Irena Eris õppis Varssavi Meditsiiniakadeemias farmaatsiat ning kaitses doktorikraadi Berliini Humboldti Ülikoolis. Praegu on ta kosmeetikafirma Laboratorium Kosmetyczne Dr Irena Eris kaasomanik ning teadus- ja arendusdirektor. Firma loomisest alates tegeleb dr Eris uute toodete loomisega ning juhib arendusprotsesse. Silmapaistvate saavutuste eest nii ettevõtluses kui ilutööstuses on teda pärjatud paljude mainekate auhindade, aunimetuste ja preemiatega, sealhulgas Aastakümne Ärinaine (1999), Aasta Ärimees (2000), Kisieli auhind tugeva keskmise ettevõtte loomise eest (2000). 2004. aastal sai ta 20. koha mõjukate Poola naiste reitingus, 2005. aastal pälvis Itaalia presidendilt medali Stella Della Solidarieta’ Italiana. 2008. aastal anti talle eduka eksporttegevuse eest Poola Rahvuskaubanduskoja auhind «Väljapaistev Poola eksportija». Samal aastal valiti ta SPA & Wellness Magazine’i ja Spaplaneti poolt parimaks spaa-loojaks. 2010. aastal saavutas dr Eris esikoha Poola «Edukate inimeste TOP 20».

L aboratorium Kosmetycz-ne Dr Irena Eris (Dr Irena

Erise Kosmeetikalabor) on tun-tuim ja suurim Poola hoolduskos-meetika tootja, mis on turul olnud juba ümmarguselt kolmkümmend aastat. Firma toodab laias valikus kosmeetikatooteid, mis on kätte-saadavad erinevates turusegmen-tides: premium-sarjad: Dr Irena Eris ja Prosystem Home Care; economic-sari Lirene (müügil ka Eestis), noortesari Under Twenty ja apteegi dermokosmeetika sari Pharmaceris. See on suurepärane näide sellest, kuidas firma on käi-vitunud ühe naise unistustest ning mille reaalsuseks muutmisel on olnud ühtviisi olulised nii töökus, kirg kui ka koostöö ja usaldus.

Laboratorium Kosmetyczne Dr Irena Eris sündis 1983. aastal abielupaari Irena Eris ja Henryk Orfinger ettevõtmisel väikese kä-sitööettevõttena, kus töötas ainult üks inimene ja toodeti vaid ühte kreemi. Möödus peaaegu 30 aas-tat ning nüüd on tegemist hoopis teise firmaga – Dr Irena Erise kos-meetikatooteid müüakse 28 maa-ilma riigis, firma annab tööd 800 inimesele ja toodab üle 25 miljoni kosmeetikatoote aastas. Dr Irena Eris on üks väärtuslikumaid ja tuntumaid Poola kaubamärke.

INNOVAATILISED TEADUSUURINGUD

Tähtsamaid suundi Laborato-rium Kosmetyczne Dr Irena Erise tegevuses on teadusuuringud.

2001. aastal tekkis Poolas ja kogu Euroopa kosmeetikavaldkonnas unikaalne asutus Dr Irena Erise teadus- ja arenduskeskus, mille bioloogidest, molekulaarbioloogi-dest, dermatoloogidest ja allergo-loogidest koosnev kollektiiv teos-tab uuringuid naharakkudel – fib-roblastidel ja veresoonte endotee-li rakkudel. Siin teostatakse naha-rakkude (fibroblastide, kerano- tsüütide, melanotsüütide) katse-klaasiuuringuid (in vitro), mis või-maldavad kasutada kosmeetika-toodetes aktiivseid koostisaineid optimaalse kontsentratsiooniga ning panna need harmooniliselt toimima koos teiste selles tootes olevate komponentidega.

Uuringutöö teiseks etapiks on in vivo uuringud (vaatlus), mis kinnitavad koostisainete toime

efektiivsust konkreetses tootes. Uuringute tulemusi esitletakse rahvusvahelistel konverentsidel ning avaldatakse teadusajakirja-des ja perioodilistes teadusvälja-annetes ehk Institute for Science Informationi poolt soovitatud väl-jaannetes.

Laboratoorium teeb koostööd mitme teaduskeskusega Poolas ja välismaal (nt Keemia- ja Tuuma-energia Instituudi, Varssavi Üli-kooli bioloogia osakonna, Kra-kowi Jagielloni Ülikooli biotehno-loogia osakonna, Poola Teadus-akadeemia Eksperimentaalbioloo-gia Instituudi, Varssavi ja Lodzi Meditsiiniülikoolide, Poznani Tehnikaülikooliga, University Hospital Schleswig-Holsteiniga Saksamaal jmt). Koostöö tulemu-seks on mitte ainult tõhusate, ohu-

tute ja innovaatiliste kosmeetika-toodete tootmine, vaid ka teadus-like ja populaarteaduslike publi-katsioonide avaldamine erialaväl-jaannetes ning presentatsioonid teaduskonverentsidel Poolas ja mujal riikides.

Firma Dr Irena Eris on ainus Poola tootja, kes kutsuti osalema Poola Foorumi loomises loomkat-sete suhtes alternatiivsete meeto-dite väljatöötamiseks kosmeetika valdkonnas. Firma sai auväärse kutse seetõttu, et ei testi oma kos-meetikatooteid loomade peal ning on üks vähestest Euroopa firma-dest, kes uurib oma toodete koos-tisaineid in vitro meetodil kulti-veeritud naharakkudel – fibroblas-tidel ja soonte endoteeli rakkudel.

MITTE AINULT KOSMEETIKA!

Dr Irena Eris on üks tugeva-maid Poola kaubamärke. Aastaid ehitatud positiivne maine on selle asutaja ja omaniku dr Irena Erise töö vili. Esimesena Poolas on ta loonud novaatorliku Kosmeetika Instituudi Dr Irena Eris, mis ühen-dab professionaalseid kosmeetika-teenuseid ja nõustamist nahaarsti-de poolt. Lisaks konsultatsiooni-dele teevad arstid esteetilise der-matoloogia valdkonda kuuluvaid protseduure.

Peale Kosmeetika Instituuti-de võrgu toetavad kaubamärgi mainet ka luksuslikud hotellid SPA Irena Eris (Krynica Zdrój ja Wzgórza Dylewskie’s).

Dr Irena Eris – Poola ilusaadik maailmas

Poola disainis puhuvad värsked tuuled

27. OkTOObER 2011 POOLA ERILEHT 5

loomeinimesed enam kuidagi toi-me ei tule, on head teadmised äri-valdkonnas tegutsemiseks.

Juba esimesel aastal asus teie koolis õppima üle 120 üliõpilase, kas see huvi ja usaldus verivärs-ke kooli vastu üllatab teid?

See on väga hea näitaja, seda enam, et umbes sama palju tuden-geid õpib Poola erinevates kunsti-kõrgkoolides kokku. Ma arvan, et võtmeküsimuseks on siinjuures meie paindlik lähenemine õppe-protsessile, ainete rohkus ja nende kombineerimine, sümbioos eri valdkondade vahel.

Samu disainierialasid õpetatak-se teistes koolides endiselt vanade õppemudelite järgi. Erinevus torkab silma juba sisseastumisel – meie kooli astuja ei pea ilmtingimata os-kama filigraanselt joonistada, hoo-pis tähtsam on tema üldine loov mõtlemine, huvitavad ideed. Joo-nistamist saab meie juures õppida, see on ainult üks «keel», mida di-sainer kasutab, kuid meie peame sa-maväärseks ka teisi «keeli» – arvu-tiprogrammide valdamist, võõrkee-li jne.

Me ei arvagi, et kõigist meie koolis õppinuist peaksid tingimata saama disainerid, kuid usume, et nad jäävad ühel või teisel moel sel-

lesse valdkonda tööle ja aitavad kaasa disaini arengule. Kolmas olu-line aspekt on see, et tudengid puu-tuvad esimesel aastal kokku kõigi koolis õpetatavate erialadega.

Tutvustusest selgus, et enamik õppejõududest on väga noored.

Jah, see on tõsi – peaaegu poo-led õppejõududest on nooremad kui 40 aastat. Kuid mis on meie jaoks eriti oluline – nad kõik on tegutse-vad disainerid. Meie meeskonna sä-ravaima tähe Li Edelkoorti kõrval on kahtlemata tuntud ja hinnatud disainer Oskar Zieta, keda teatakse nii kodu- kui välismaal.

Kes üldse kujundavad praegu Poola disaini nägu?

Alustaksin taas Zietast, kes lõi üliõhukesest lehtmetallist FIDU-tehnoloogia. Selle alusel tehtud Plopp-tool (www.zieta.pl), mis kan-natab välja raskuse kuni 2,5 tonni, on Poola disaini üheks ikooniks.

Moevallas on selleks nimeks kindlasti Wojcech Dziedzic, kes on oma hariduse saanud Rietveldi Akadeemias Amsterdamis, Arnhe-mi Moeakadeemias ning lõpetanud St Martini Kolledži Londonis. Prae-gu on ta rohkem keskendunud teatrikostüümidele kui moele.

Üheks kuumemaks rõivadisai-

neriks on Ania Kuczynska, kes elab küll Poolas, kuid on leidnud tun-nustust ja teinud moeshow’sid ka mitmel pool raja taga.

Tööstusdisaineritest on tuntui-mad Tomasz Augustyniak, Piotr Kuchciński, Tomek Rygalik (möö-bel), Marek Cecuła & Modus De-sign (portselan), Tomasz Rud-kiewicz ja Nc.Art, Andrzej Śmiałek ja Ergo Design, Marek Adamczews-ki ja Marad Design, Studio projek-towe 1:1, Puff-Buff: Anna Siedlec-ka ja Radosław Achramowicz (lam-bid), Poor Design (Bartosz Mucha), Moho Design (Poola rahvakunstist inspireeritud moodsad vaibad), Aze Design, Studio Bakalie jmt.

Poola Tööstusdisainerite Liit (IWP) kuulutas 2011. aasta disaine-riks Marek Liskiewiczi (stuudiost Triada Design). Seda tänu silma-paistvatele saavutustele visuaalse kommunikatsiooni alal ja mitmete tööstuslike projektide eest, mis mõ-jutasid tootjate strateegiat, suuren-dades nende turupositsiooni. Ta on ka pedagoog ning noorte disaineri-te toetaja ja nõustaja.

Tänavu on välja antud ka Briti Nõukogu loomeauhinnad noortele Poola loovinimestele. Disaini val-las sai selle Monika Brauntsch (lambiseeria) ja moe vallas Agata Wojtkiewicz.

Laelamp. Agnieszka Lasota

Plopp-toolid. Oskar Zieta

Laelamp. DBWT

Nagi/riidepuu. Poor Design

Vilttehnikas vaibad. Agnieszka Czop

Poola disainis puhuvad värsked tuuled

27. OkTOObER 2011POOLA ERILEHT6

Poola 7 imet

KRaKÓW

Juba 965. aastal ajaloolistes ürikutes esmamainitud

Kraków oli enam kui viis ja pool sa-jandit (1040–1596) Poola kuninga-te residentsiks ja riigi pealinnaks. Ka pärast seda, kui Kraków enam pealinna funktsioone ei kandnud, jäi ta siiski kogu Poola jaoks oluli-seks teadus- ja kultuurikeskuseks. Linnal on ajaloolises mõttes kõvas-ti vedanud, sest vaatamata ajaloo-keeristele on Krakówi suur ja rik-kalik mälestistepärand pärast selle täielikku ülesehitamist 13. sajandil peaaegu tervenisti säilinud. Just seepärast kanti Krakówi ajalooline linnasüda 1978. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ime-kaunisse vanalinna, Waweli linna-mäele ning Kazimierzi ja Stradomi linnaosadesse on koondunud Poola ajaloo kõige tähtsamad mälestised – ligikaudu 3000 arhitektuuriobjek-ti ning muuseumit, ilma milleta ei saaks rääkida ei Poola kunsti- ega arhitektuuriajaloost. Krakówi vana-linna turuplats oli üks keskaegse Euroopa suurematest ja seda ehib

tänini elegantne renessansiajast pä-rit turuhoone Sukiennice, mille va-nimad kauplused pärinevad 13. sa-jandist. Väljakut ümbritsevad tore-dad kivimajad ja linnapaleed, selle keskel on XIV sajandist pärinev raekoda. Platsi ääres asub imekau-nis Maarja kirik, mille tornist kos-tab juba sajandeid igal täistunnil pa-sunaheli, mis raadio vahendusel kantakse üle kogu Poola. Maarja ki-riku taga asub endine turuplats, mis kannab Väikse turu nime. Vanalin-na kohal kõrgub Waweli mägi koos renessansistiilis kuningalossiga, kus asuvad riigi hinnalisemad kuns-tikogud. Gooti katedraali krüptides puhkavad paljude Poola kuningate põrmud.

TURISMIINFOKESKUS

Krakow, Szpitalna tn 25Tel +(48 12) 432 0110 Faks 432 0060Info: www.krakow.plE-post: it-krakow@wp.pl

MaSUURIa SUURED JÄRVED

Masuuria suured järved kujutavad endast Poola

suurimat veekogude kompleksi: omavahel kanalitega ühendatud jär-vede pindala moodustab umbes 20% selle regiooni – Masuuria Suurjärvistu – üldisest territooriu-mist. Poola teiste regioonide taustal eristub selle piirkonna maastik jär-vede rohkuse tõttu tuntavalt muu-dest looduskooslustest. Järvistu laiub meridiaani-kujuliselt Masuu-ria regiooni keskel – põhjas algab see Mamry järvedekompleksiga, mis asuvad liigendatud moreen-maastikul; keskosas asetsevast Niegocini järvest kaugemal läheb nõgu kitsamaks ja piklikumaks: sealses orus asuvad järved Ryńskie, Tałt, Mikołajskie, Bełdan ja Nidz-kie. Peamisest, põhja-lõunasuuna-lisest veeteest ida pool laiub aga Poola kõige suurema järve Śniar-dwy avar veteväli. Masuuriasse sõi-dab kokku hulgaliselt purjetajaid, kes tavaliselt alustavad oma reise ühest suurjärvistu piirkonna pea-mistest turismikeskustest: Giżyc-kost, Węgorzewost, Mikołajkist või Ruciany-Nidast. Tegelikult on pea iga Masuuria järve ääres sadamad, mis meelitavad purjetamishuvilisi retkedele mööda siinseid maalilisi

veekogusid. Masuuria suurjärvistu piirkonnas on palju puhkekeskusi, hotelle, pansionaate, külaliskorte-reid ja telkimiskohti, mis pakuvad turistidele võimalusi puhata vägagi erineval tasemel ja eri hindadega. Mandrijää poolt vormitud vahel-dusrikas reljeefne maastik, metsa-massiivid ja arvukad järved muu-davad Masuuria suurjärvistu ala ebatavaliselt võluvaks ja erandli-kuks piirkonnaks nii Poolas kui ka kogu Euroopas. Masuuria suurjär-vistu on juba arvatud maailma kolmekümne kõige kaunima paiga hulka (28. kohal) ja viie kauneima paiga hulka Euroopas. Masuuria järved on jõudnud ka Šveitsi fondi «New 7 Wonders» läbiviidava kon-kursi finaali, mille eesmärgiks on «Seitsme uue loodusime» väljasel-gitamine. Konkursi laureaadid sel-guvad tänavu 11. novembril. Kuni selle ajani jätkub seitsme loodus- ime hääletus ning Masuuria järvis-tut saab toetada, andes oma hääle internetilehel: www.MazuryCud-Natury.org.

ROHKEM INFOT: www.polska.travel/en

MalBoRK

Ristirüütlid ehitasid Poola maadele terve rea kindlus-

tatud lossikomplekse, millest esi-mene ning kõige uhkem oli XIII–XV sajandil püstitatud ja hiljem laiendatud Malbork. Alates 1309. aastast täitis see ka orduriigi pea-linna rolli. Praegu on Malbork üheks suurepärasemaks keskaegse kindlustus- ja esindusarhitektuuri näiteks kogu Euroopas. Kindlust ümbritsevad kaitsetornide ja vära-vatega müürid. Eeslinnuses, mida kutsutakse Niski Zamek, asuvad ar-senal, püha Laurentsiuse kabel ja gooti stiilis linnamajade müürid. Kindluse keskmises osas (Średni

Zamek) asub ordumeistri palee ning hiiglaslik rüütlisaal. Pärast ordurii-gi allakäiku sai lossist Poola kunin-gate residents nende siinmail viibi-mise ajaks. Turistidele avatud lossi-ruumides eksponeeritakse arheo-loogilisi ja ajaloolisi kogusid Mal-borkist kui orduriigi pealinnast ning relvi ja rüütlite raudturviseid, samuti suurepärast merevaigukol-lektsiooni. Lossis toimuvad ka val-gus- ja heliinstallatsioonid.

MALBORKI LOSSMalbork, Starościńska tn 1Tel + (48 55) 647 0800 Faks 647 0803Info: www.zamek.malbork.pl, E-post: info@zamek.malbork.pl

WIElICZKa

Krakówi lähedal asuv kae-vandus oli soolatootmisko-

hana tuntud juba X–XI sajandil ning on töötanud vaheaegadeta ju-ba alates X sajandist, ehkki eelmi-se sajandi lõpust saadik ei kaevan-da soola enam kaevurid, vaid see aurutatakse välja kaevanduses lei-duvast soolasest veest. Kaevanduse sügavus on kuni 327 m; siin on üheksa eri kaevandustasandit, um-bes 300 km koridore ja ligi 3000 koobast. Wieliczka soolakaevandu-sest sai külastajate jaoks atraktsioon juba nii ammu, mil turismist selle sõna tänapäevases tähenduses veel juttugi polnud. Kaevanduse süga-vustesse viiv trepp ehitati külasta-jate tarbeks juba 1744. aastal. Prae-gune maa-alune turistitrass viib lä-bi kolme tasapinna – 64 m sügavu-sest kuni 135 m sügavuseni, või-maldades juurdepääsu 19-le omava-hel kaevanduskäikudega ühendatud koopale, mis on kaunistatud palju-de soolaste skulptuuridega, nende

seas on ka imelised soolast kabelid ja saalid. Suurim neist kannab ku-ninganna Kinga nime ning on 50 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 12 meetrit kõrge. Kõik selles ääretult kaunis ruumis, sh kroonlühtrid, on soolakristallidest. Maa all asuvad mitte ainult kaunid kabelid ja ke-nasti kujundatud koopad, vaid ka ballisaal, banketisaalid, restoran, meenekauplused ning isegi sana-toorium. Mõnedes maa-alustes koo-bastes asuvad väga tugevalt sooldu-nud veega järvekesed. Osa teetras-sist on ligipääsetav ka puuetega ini-mestele, kes saavad siin liikuda ra-tastooliga.

WIELICZKA SOOLAKAEVANDUS

32-020 Wieliczka, Daniłowicza tn 10Tel +(48 12) 278 7302Faks +(48 12) 278 7333Info: www.kopalnia.pl E-post: turystyka@kopalnia.pl

WaWEl

Poola valitsejate residents, nende nekropol ja koht, kus

loodi Poola ajalugu. See ebatavali-ne, poolakate jaoks püha paik, rõ-hutab nende rahvuslikku identitee-ti ning on samal ajal ka oluliseks kultuurisümboliks. Aastal 1000 sai Krakowist piiskopkonna keskus ning varsti pärast seda püstitati Wawelile esimene katedraal. Wawe-li loss oli Poola valitsejate resident-siks alates XI sajandi keskpaigast kuni XVII sajandi alguseni. Ehkki praegune hoonestus ühendab endas olulisi romaani ja gooti stiili frag-mente, omandas Wawel oma prae-guse välisilme umbes aastatel 1504–1535, s.o kuningate Aleksan-der Jagiellończyku (1501–1506) ja Zygmunt I Vana (1506–1548) ajal. Praegu on kuningalossi interjööri-des väljas kuus muuseumikogusid tutvustavat ekspositsiooni: «Ku-ninglikud saalid», «Privaatruu-mid», «Idamaad Waweli eksposit-sioonis», «Kroonijuveelide vara-kamber», «Relvakamber», «Kadu-nud Wawel». Kõige hinnalisemaks eksponaatidekoguks on renessansi-aegsed gobeläänvaibad, mis kooti

1550. aasta paiku kuningas Zyg-munt II Augusti tellimusel. Need on tehtud Brüsseli kangrute töökoda-des suurepärase kunstniku Michiel Coxcie jooniste järgi. Kollektsioon, mis praegu sisaldab 138 eset, on suurim ja hinnalisim tekstiilikogu Euroopas. Waweli katedraal on üks Poola tähtsamatest pühakodadest. Siin on toimunud kroonimispidus-tused, sõlmitud monarhide ja nen-de laste abielud ning ristitud nende järglased. Katedraali sees ning sel-le maa-alustes krüptides puhkavad peaaegu kõik Poola kuningad. Prae-gu on sel kirikul kolmelöövilise ba-siilika kuju, samuti kolm torni, rist-lööv ja kabelid. Kõige kaunim on ülekullatud plekk-katusega kaetud XVI sajandist pärit renessansistiilis Zygmunti kabel – viimaste Jagel-loonide mausoleum.

WAWELI KUNINGALOSS 31-001, KrakówWawel 5 Tel +(12) 422 5155 Info: www.wawel.krakow.plE-post: zamek@wawel.edu.pl

Viimasel aastakümnel on Poolast saanud populaarne turismisihtkoht Euroopas: seni suhteliselt tagasihoidlikult avastatud paigana pakub Poola ometi ohtralt võimalusi huvitava ja mitmekesise puhkuse veetmiseks. Külastatavaimate paikade hulka kuuluvad ajaloolised ja kaunid linnad nagu Kraków, Toruń, Varssavi, Poznań, Wrocław ja Trójmiasto ehk kolmiklinn: Gdańsk, Gdynia ja Sopot. Maailmas ainulaadsed on nii Wieliczka soolakaevandus, Malborki loss kui Elblągi kanal.

Fotod: 7x Poola Turismiorganisatsioon

(POT)

27. OkTOObER 2011 POOLA ERILEHT 7

Traditsiooniline seenesupp

Koostisained: 600 g seeni (puravikke ja/või kasepuravikke), 2 spl võid, 1 hakitud sibul, 5 kl kuuma loomaliha puljongit, 1 kl vahu-koort, 1 spl sidrunimahla, 1 tl nisujahu, soola ja pipartlisaks: soolases vees keedetud makarone (lintnuudlid või farfalled ehk «kikilipsud») ja petersellilehti.

Valmistamine: puhasta seened, loputa ja kuivata õr-nalt paberiga. Lõika väiksemateks tükkideks ja pane paksu põhjaga potti. Prae õrnalt segades, kuni vesi seentest välja keeb. Lisa või ja hakitud sibul ning prae seni, kuni sibul muutub klaasjaks. Vala juurde puljong ja keeda 10-15 min väiksel tulel. Vahusta koor sidrunimah-laga, seejärel sega sisse jahu ja lisa supile. Maitsesta soola ja pipraga. Keeda veel 5 min väiksel tuulel. Ser-veeri makaronidega ja kaunista hakitud peterselliga.

Muffinid besee ja granaatõuna siirupiga

Koostisained (12 tk): Muffinid: 125 g pehmet võid, 2/3 kl peensuhkrut, 1 tl vanilli ekstrakti, 2 muna (toasooja), 1 kl (150 g) jahu, 1/3 tl soodat, 1/2 tl küpsetuspulbrit, 1/2 kl (125 ml) piimaBesee: 2 munavalget (toasooja), 1/2 kl (110 g) peensuhk-rut, 1/2 tl valget veiniäädikatGranaatõuna siirup: 1/2 kl granaatõuna mahla, 4 spl tuhksuhkrut, 3 spl sidrunimahla, 4 spl lüditud granaatõu-na seemneid

Valmistamine:Siirup: vala potti granaatõuna mahl, puista sisse tuhksuh-kur ja sega väiksel tulel, kuni suhkur lahustub. Lisa sidru-nimahl ja keeda, kuni siirup muutub paksuks. Sega sisse granaatõuna seemned. Besee: vahusta munavalged, seejärel lisa vähehaaval (1 tl kaupa) suhkur ja veiniäädikas kogu aeg vahustades, nii et lõpuks oleks vaht paks ja läikiv.Muffinid: Soojenda ahi 160 kraadini. Mikserda või sega puulusikaga pehme või, peensuhkur ja vanill õhuliseks massiks. Seejärel lisa ükshaaval munad ning vahusta ko-

gu mass õhuliseks. Sõelu sisse jahu, mis on eelnevalt se-gatud küpsetuspulbri ja soodaga. Kõige lõpuks lisa piim ja vahusta ühtlaseks. Aseta mass 12 vormikesse mahuga 1/2 klaasi (125 ml) ja aseta need aukudega muffiniplaadile. Igale muffinile pane peale 1 spl munavalgevahtu ja küpse-ta seejärel ahjus 15-20 min, kuni muffini sisse torgatud tikk jääb kuivaks. Jahuta ning enne serveerimist vala iga muffin üle granaatõuna siirupiga.

Tatrapannkoogid

pärmitainast, suitsulõhe ja hapukoorega või arbuusi- piparmündisalsaga (seda võib asendada mõne muu hooajalise analoogiga)

Koostisained (25 tk): 25 g värsket pärmi, 1 tl suhkrut, 2 kl sooja piima, 100 g nisujahu, 250 g tatrajahu, 1 munakollane, 50 ml su-latatud võid, 1 tl soola, taimeõli praadimisekslisandid: hapukoor (20%), õhukeselt viilutatud suitsulõ-he, till, sidrunitükid, värskelt jahvatatud must pipar. Või: arbuusi viljaliha, (kitsepiima)kohupiim, värske piparmünt, soovi korral vedel mesi, värskelt jahvatatud must pipar.

Valmistamine: segada pärm 1 tl suhkruga, lisa 1/4 kl soo-ja piima ja 2 tl nisujahu, kata käterätiga ja jäta 15 min ker-kima. Sega suuremas kausis sõelutud tatrajahu ülejäänud nisujahu, piima, munakollase, sulatatud või ja soolaga, li-sa kerkinud pärm ja sega korralikult läbi. Kata rätikuga ja jäta umbes 45 min sooja kohta kerkima. Seejärel prae su-pilusika-suurused pliinid mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Serveeri kohe kas hapukoore, suitsulõheviilude ja pee-nestatud tilliga, lisades peale paar tilka sidrunimahla ja veidi värskelt peenestatud musta pipart, või kuubikuteks lõigatud arbuusi viljaliha, mis on segatud peenestatud pi-parmündilehtede ja kitsepiimakohupiimaga, soovi korral vala peale sulamett.

Poola ametlik koduleht, kus on palju kasulikku infot turismi, rahvus parkide, majutuse, söögi-kohtade, toimuvate ürituste jpm kohta: www.poland.gov.pl

Poola Turismiorganisatsioonhttp://www.poland-convention.pl/en

Turismiinstituudi statistika (inglise keeles) http://www.intur.com.pl/itenglish/statistics.htm

Poola Turismikoda http://www.pit.org.pl/?lng=en

Regionaalsed turismiorganisatsioonid (välja on toodud ainult need, kellel on ingliskeelne koduleht):

Podlaskie http://www.podlaskieit.pl/index.php?page=en

Warmińsko-Mazurskie http://mazury.travel/index,gb.html

Pomorskie http://www.prot.gda.pl/en/

Śląskie http://www.silesia-sot.pl/

Kujawsko-Pomorskiehttp://www.kujawsko-pomorskie.pl/

Zachodnio-Pomorskie http://www.zrot.pl/english/index2.php

Turismiinfo suurimate linnade kohta:Varssavi http://www.warsawtour.pl/en

Kraków http://www.cracow.travel/

Gdansk http://www.en.gdansk.gda.pl/tourists

Poznań http://www.poznan.pl/mim/public/turystyka/?lang=en

Toruń http://www.visittorun.pl/

KaSUlIKUD INFolINGID PoolaS REISIJalE

ElBŁĄGI KaNal

Ebatavaliselt huvitav tehni-kamälestis, isegi maailma

mastaabis unikaalne kanalitesüs-teemiga veetee (kolmeosalise ka-nalisüsteemi kogupikkus on 129,9 km) koosneb paljudest kõrvalharu-dest. Kanalisüsteemi kuuluvad nii järved kui Drużno järve ja Wiślany lahte suubuvate jõgede laevatata-vad osad. See suurendab laevatata-va veesüsteemi üldpikkuse koguni 147 kilomeetrini. Kanalid projek-teeris Hollandi insener Georg Ja-kob Steenke ning need ehitati aas-tatel 1848–1872. Suurimaks tehni-liseks probleemiks oli 99-meetrise veetaseme vahe ületamine Elblągi lähedal asuva Drużno järve ja 11

km kaugusel asuva Piniewo järve vahelisel lõigul. Steenke töötas väl-ja vägagi ebatavalise lahenduse, mis muutmata kujul funktsionee-rib tänini ning on teadaolevalt tei-ne omataoline töötav kanalisüs-teem kogu maailmas. See on XIX sajandi inseneritarkuse ja -kunsti ülim näide. Geniaalne lahendus seisneb trassile kahe lüüsi (Miłomłyn ja Zielona) ning viie kaldtee (Buczyniec, Kąty, Oleś-nica, Jelenie, Całuny) ehitamises, mis tähendab, et laevad ületavad kaldteed spetsiaalsetel veokitel mööda raudteerööpaid. XIX sajan-dil täitis kanal peamiselt majandus-likke funktsioone, võimaldades

viljavedu ja palgiparvetust Lääne-Masuuria maadel asuvatest ladu-dest Elblągi ning edasi Wiślany la-he äärsetesse sadamatesse. Täna-päeval on see aga üks suurematest Põhja-Poola turismiatraktsiooni-dest, mis kulgeb läbi kauni Masuu-ria maastiku.

OSTRÓDA-ELBLĄGI KANALI LAEVASTIK

Grunwaldzka 49, Ostroda Tel/faks +(48 89) 646 4246Mickiewicza 9a, Tel +(48-89) 646 3871 (suvel)Info: www.zegluga.com.plE-post: info@zegluga.com.pl

ToRUŃ

Praegu rohkem kui 200 000 elanikuga Toruń suudab

teile pakkuda unustamatu reisi kau-getesse sajanditesse. Sealses Vanas ja Uues Linnas asub üks Poola suur-sugusemaid ja siiani oma autentse gooti- ja barokiajastust pärit ilme säilitanud arhitektuurikomplekse. Kõige arvukamalt mälestisi on koondunud vanalinna, mis algselt oli planeeritud ebasümmeetrilisele viiekülgsele maatükile. Kunagisest jõekaldal asunud sadamast alguse saavad tänavad on laiad, meenuta-des mööda Vislat kulgenud elavat kaubateed. Kindlustatud linna en-distest kaitseehitistest annab tun-nistust piki Visla jõge kulgev, XIV–XV sajandist pärit linnamüür koos uhkete väravatega (Kloostri, Purje-ka ja Sillavärav) ning kaitsetornide-ga (Kõver torn, Munakivi torn, Monstrants). Nende läheduses asu-vad ka kunagisest ristirüütlite los-sist alles jäänud varemed. Turuplat-si dominandiks olev gooti raekoda on praegu muuseum. Raekoja fas-saadi ees seisab mälestussammas, mille postamendil on ladinakeelne kiri: «Mikołaj Kopernik, Toruńi elanik, pani maa liikuma ning pea-tas päikese ja taeva». Astronoomi-le ja helio-tsentrilise süsteemi loo-jale, kes siinmail ilmale tuli, on pü-hendatud ka tema kunagises kodus asuv majamuuseum.

TURISMIINFOKESKUSToruń, Rynek Staromiejski 1Tel +(4856) 621 0931, faks 621 0930Info: www.it.torun.com.pl E-post: it@it.torun.pl

Poola fusion lähtub traditsiooniliselt heast ja toitvast Poola köögist, millele maa parimad ko-

kad ja kulinaarid on lisanud juurde uusi maitseid, otsi-nud põnevaid serveerimisvõimalusi ja teid ühendamaks neid teistest toidukultuuridest pärit ideedega.

Tulemuseks on uudne, fantaasiarikas, julgetest ideedest ja põnevatest maitsekombinatsioonidest tulvil

uus Poola köök, mis paelub pilku ja paneb juba ette nee-latama. Sel kevadel Tallinnas toimunud Poola köögi päevade raames said kõik huvilised Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i restoranis maitsta rahvus-vaheliselt tuntud ja tunnustatud meisterkoka Jacek Szczepański koostatud Poola erimenüüd, mis esindas suurepäraselt uut Poola fusion-kööki. Smacznego!

Hõrgutav Poola köök uues ja põnevas kuues

Fotod: Kwestia Smaku

27. OkTOObER 2011POOLA ERILEHT8

Poola eriväljaande valmimisele aitasid kaasa ja toetasid rahaliselt:

Poola olulisemad sündmused ja üritused Eestis

25. maist 9. juunini toimusid Tallinnas Poola toidu päevad. Hõrgutiste lett Raekoja platsil.

Poola toidu päevad RIMI hüpermarketites meelitasid ligi palju maitse- ja ostuhuvilisi.

Juulis Tallinnas toimunud Treff Festivali raames esitati mitu Poola monolavastust. Piotr Kondrat William Shakespeare'i osas mono etenduses «Hamlet: 24»

Foto: NUKU teater

28.–29. märts 2011 Poola Vabariigi presidendi Bronisław Komorowski ja proua Anna Komorowska visiit Eestisse. Vastuvõtul Kadriorus koos Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.

1. juuli: Poola ELi eesistumise avamine Tallinna lauluväljakul. Meeleoluka kontserdi andis seal Poola laste ansambel Studio Wokalne SUKCES.

Poola köögi nädalate avamine Meritoni hotellis 26. mail. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud meisterkoka Jacek Szczepański juhendamisel koostatud Poola erimenüüst said restorani külastajad osa kahe nädala jooksul.

8. septembril toimus KUMUs näituse «Tadeusz Kantor. Poola avangardist ja teatri uuendaja» avamine.

22. septembril festivali Disainiöö raames toimunud konverentsil «PechaKucha» Rottermanni keskuses osalesid Poola disainerid: Dominik Lejman, Stefan Kornacki ja Agnieszka Jacobson-Cielecka.

Chopini aasta lõpuüritusel Eesti Lastekirjanduse Keskuses tutvustati Michal Rusineki (vasakul) eesti keelde tõlgitud raamatut «Väike Chopin». Autor vahetab muljeid Chopini aasta Eesti-poolse patrooni Evelin Ilvesega.

Foto: Peeter Langovits

Kultuuriürituste kalender 2011/2012

2011. aasta on Czesław Miłosz’i ja Stanisław Lem’i • aasta. 2012. aasta on kirjanik Janusz Korczak’i aasta, mille raames on kavas joonistuste konkurss ja Korczak’i lasteraamatu «Kuningas Maciuś I» uus väljaanne.

Erilist tähelepanu pööratakse ka jalgpallile seoses • EURO 2012 läbiviimisega Poolas ja Ukrainas.

Poola muusikud ja filmiinimesed osalevad • tähtsaimatel festivalidel Eestis: Jazzkaar, Kammermuusika festivalid Kuressaares ja Tallinnas, Viljandi Folgil ja PÖFFil.

Poola Suursaatkond on infostendidega mitmel Eesti messil:

02.-04.11.2011• Toidumessil Tallinnas (koos Poola toidu maaletoojatega). www.profexpo.ee

25.-27.11.2011• Ökomessil «Elu kvaliteet» Tartus (koos Poola ökotoidu tootjatega). www.tartunaitused.ee

17.-19.02.2012• Turismi messil Tallinnas. www.fair.ee

11.-14.04.2012• Ehitusmessil Tallinnas www.fair.ee

19.-21.04.2012• Maamessil Tar-tus www.tartunaitused.ee

Euroopa Komisjoni Eesti Esinduses näidatakse Poola filme:

10.11.2011 kl 18• Tadeusz Konwicki film «Dolina Issy» Czesław Miłoszi romaani järgi. Kirjanduskohvikus toimub Hendrik Lindepuu tõlgitud Miłoszi raamatute esitlus.

12.12.2011 kl 18• Antoni Krauze film «Must näljapäev»http://ec.europa.eu/eesti/paeevakajalist/events_calendar/index_et.htm

Veel üritusi:

18.11.2011• festivali NEW/NEU avamine (Wojciech Pustoła osaleb projektsiooniga «Hole») Eesti Muusikaakadeemias. www.ema.edu.ee

29.01-05.02.2012• IX Chopini konkurss Narvas.

05.02 kl 15• IX Chopini konkursi galakontsert Estonia Kontserdisaalis.http://chopin.narva.ee/?url=chopin

Seoses Tadeusz Kantori näitusega toimuvad loengud, ekskursioonid ja dokfilmide esitlused:

02.11.2011 kl 16.30-20.00• KUMU. Teatriteadla-se dr Anna-Róża Burzyńska loeng teemal «Ta-deusz Kantori Surmateatri surmajärgne elu», dokfilmi «Armastuse ja surma masin» esitlus ja näitusega tutvumine koos A. R. Burzyńskaga. (www.ekm.ee/kumu)

07.12.2011 kl 16.30-20.00• KUMU. Kunstiajaloo-lase Jarosław Suchani loeng teemal «Kantor kui Gesamtkunstwerke»; Dietrich Mahlow dokfilmi «Kantor ist da» esitlus; Tadeusz Kan-tori näitusega tutvumine koos J. Suchaniga. (www.ekm.ee/kumu)

10.11.2011• Poola õhtu ETVs. Dokfilmid T. Kanto-rist novembris ETV 2-s. (www.err.ee/etv).

Kõik lehes ilmunud fotod: Poola suursaatkond (kui ei ole märgitud teisiti)