Euroopa Liidu finantstulevik

5.12.2012.

1. Mis läks valesti

Euroopa integratsiooni mootor: Soov tagada rahu Euroopas majandusliku heaolu

kasvatamisega tolliliidust majandus- ja rahaliiduni

1. Söe- ja teraseühendus – 19502. Euroopa Majandusühendus, Rooma leping

19573. Ühtse Euroopa Akt – 19864. Maastrichti leping 1992• 1990-94 Siseturu arendamine sh kapitali vaba

liikumine• 1994-99 Euroopa Keskpanga ja keskpankade

süsteemi loomine ja majandusliku konvergentsi saavutamine

• 1999 vahetuskursifikseerimine ja euro käiberaha• 2002 euro sularaha käibele tulek

Majandus- ja rahaliit

• Liikmesriikide majanduspoliitikate koordineerimine

• Liikmesriikide eelarvepoliitikate koordineerimine

• Ühine sõltumatu rahapoliitika

• Ühisraha ja euroala

Liikmesriigid, komisjoni abil ning stabiilsuse ja kasvu pakti alusel

Euroopa Keskpank

Ülehinnati• Euroala kui optimaalne valuuta piirkond• Riikide võimet vastutustundlikku poliitikat

ajada• Riikide kollektiivset sunnivõimet Konvergentsikriteeriumid• Tugev riigi rahandus

• Eelarve puudujääk < 3% SKPst• Riigivõlg < 60% SKPst või selle poole piisava kiirusega

liikumas• Madal ja stabiilne inflatsioon: kolme madalaima keskmine

+1,5%• Stabiilne vahetuskurss: 2 aastat vahetuskursimehhanismi

ERM II liikmelisust• Pikaajalised intressimäärad: kolme madalaima keskmine

+2%

Alahinnati• Asümmeetriliste šokkide tõsidust ja

suurema kriisi riski • Puudus kriisimehhanism• Ei kasutatud võimalusi konkurentsivõime

parandamiseks: EL vahendid, madalad intressimäärad

• Finantssektori deregulatsiooni mõju riskivõtmise valmidusele• Riskid kuhjusid

Tegelikkus: valitsussektori puudujäägid

1

-4,1 -4,5

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

ee fi lu de at mt be eu 17

pt eu 27

nl sk fr lt cy sl es gr ie

% SKPst

Maastrichti kriteerium

Tegelikkus: valitsussektori võlad

6

82,5 87,2

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

ee lu sk sl fi nl es cy mt at de eu 27

fr eu 17

be pt ie it gr

% SKPst

Maastrichti kriteerium

10 aastat (näilist) stabiilsust enne kriisi

Euroala arengud

1989-1998 1999-2008 2011

SKP % muutus 2,2 2,1 1,4

Tööpuudus % muutus 9,3 8,3 10,1

Inflatsioon % 3,3 2,2 2,7

Eelarve positsioon

% SKP -4,3 -1,7 -4,1

Riigivõlg % SKP 68,6 68,6 88,1

Pikaajaline intressimäär

% 8,1 4,4 4,4

2. Kriis ja vigade parandus

Kriis

• 2008 ületatakse riskitaluvus finantssektoris– Pankade päästmine avaliku sektori rahaga– Majanduse elavdamine

• saavutatakse piir mõnedes euroala riikides– 2010 Kreeka ja Iirimaa– 2011 Portugal– 2012 Hispaania ja Küpros

Laenuprogrammid

• Kreeka I laenuprogramm 73 mld € (2010-2012)

• Iirimaa 67,5 mld € (2010-2012) • Portugal 78 mld € (2011-2013)• Kreeka II 142,6 mld € (2012-2014)• Hispaania ca 45 mld €• Võimalik Küpros ca 15 mld €

• Rahastajad: euroala riigid, EFSF, EFSM, IMF, bilateraalsed laenud

Kriisilahenduse meetmed

• Kreeka I kahepoolne laenuprogramm• EFSF ja EFSM (440+60 mld €)

– EFSF lubadused Iirimaale, Portugalile ja Kreekale kokku 192 mld eurot

• ESM 08.10.2012– Laenuvõime 500 mld €; koos EFSFiga 700 mld €– Kogukapital 700 mld, sellest sissemakstav 80

mld

EKP erakorralised stabiilsusmeetmed• Likviidsusabi pankadele

– Nt 2011 IV kvartal USD likviidsusoperatsioonid

• Riigivõlakirjade tugiostud– Securities Market Programme (SMP)

– alates mai 2010: 211 mld €

• Pikaajalised (3a) rahapoliitilised laenud– Long-term refinancing operations (LTRO)

–529 mld € (dets 489€)

• OTM

Riigirahanduse koordinatsiooni tugevdamine• Majandusjuhtimise I pakett (nn 6-pakk)

– Stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine– Makrotasakaalustamatuste seire

• Majandusjuhtimise II pakett (nn 2-pakk)– Eelarvekavade hindamine– Probleemsete riikide süvendatud seire ja

programmi soovitamine

• Fiskaallepe• struktuurne eelarve positsioon kuni -0,5% SKPst• korrektsiooni mehhanism, et reageerida eelarve

olukorra halvenemisele

4. Tulevik

4 presidendi raport

• Vaheraport 10/2012 ja lõppraport 12/2012– Eelarve liit– Pangandusliit– Majandusliit– Euroala demokraatlik kontroll

Eelarve liit

• Rakendada täielikult majandusjuhtimise raamistik

• Euroala eelarve või eelarve võimekus• Euroala rahandusminister, eurokassa• Eurovõlakirjad, võlakustutamise fond• Fiskaalleppe toomine

põhilepingutesse• ESM toomine EL õigussüsteemi

Pangandusliit

• Ühtne pangandusjärelevalve– Euroala+– Siseturgu arvestav

• Ühtne kriisihaldus ja lahenduste rahastamine

• Ühtne hoiuste tagamise süsteem

Majandusliit

• Majanduspoliitikate koordinatsiooni laiendamine

• Reformide kiirendamine

• Tööturu paindlikkuse suurendamine• Konkurentsi piirangute kaotamine• Sotsiaalkindlustuse reformid• Riigi osaluse vähendamine• Maksupoliitika

Mida Eesti arvab

• Teha ära majandusjuhtimises juba kokkulepitu• Täiendav pädevuste ära andmine liikmesriigi

tasandilt võib tähendada referendumit • ELTL art 125 ei loobu, st ei soovi euro võlakirju• Euroala eelarve või eelarve võimekuse

loomisse suhtume skepsisega• Pangandusliiduga oleme nõus• Majandusliidus nõus reformide toetamisega,

aga teeme seda juba niigi praeguste Euroopa poliitikate raames

Euroala tulevik

Tänan tähelepanu eest.