Prader-Willi ja

Angelmani sündroomid

Alla Dudina

Mari Liiva

Hambaarstiteaduse IV kursus

Prader-Willi ja Angelmani sündroomi põhjus

Prader-Willi ja Angelmani sündroomid on väga erinevad kaasasündinud arenguhälbed, mida ühendab haigusgeenide lähedane asukoht 15. kromosoomis ja nende erilaadne verming vanemate meioosis.

Prader-Willi sündroomi tekitab kromosoomipiirkonnas 15q11-q13 ainult isalt pärituna aktiivsete geenide puudumine või inaktiivsus.

Angelmani sündroomi põhjus on kromosoomi-piirkonnas 15q11-q13 ainult emalt pärituna aktiivse UBE3A-geeni puudumine või inaktiivsus.

PWS-i ja AS-i põhjustavad muutused kromosoomialas 15q11q - q13

PRADER-WILLI SÜNDROOM Esinemissagedus Eestis 1:20 000 – 1:30 000 elussünni kohta

Iseloomulik sümptomikompleks (1)

Tõsine hüpotoonia ning varajases imikueas raskused toitumisel

Hüpogonadism nii meestel kui naistel, ebatäielik areng puberteedieas ja viljatus

Kiire kehakaalu suurenemine või pikkusega võrreldes ülemäärane kehakaalu lisandumine pärast 12. elukuud, rasvumise kujunemine enne 6. eluaastat (piiramatu söömise tõttu)

Tüüpilised näojooned: dolihhotsefaalia ehk pikkpeasus, kitsas otsaesine, mandlikujulised silmad, väike suu õhukese ülahuule ja allapoole suunatud suunurkadega

Lühike kasv, pikkusele mittevastavad väikesed labakäed ja –jalad, sageli esineb skolioosi

Haigestuvad sageli insuliin-sõltumatusse diabeeti

Iseloomulik sümptomikompleks (2)

Võib esineda kõõrdsilmsus (strabism)

Ülemäärane, sageli täitmatu söögiisu/ ülemäärane hõivatus söögiga (rasvumine, kui söömist ei kontrollita)

Psühhomotoorse arengu hilistumine, kerge või mõõdukas vaimse arengu mahajäämus ja/või väljendunud õpiraskused

Keskmine PWS-i patsiendi IQ on 70 (piiripealne vaimne areng) või natuke alla selle (kerge vaimse arengu mahajäämus)

Kõne areng hilineb

Esineb eriline käitumuslik fenotüüp: jonnakus, kangekaelsus, manipuleeriv käitumine, obsessiiv-kompulsiivsed omadused

Lugemine ja kirjutamine on tavaliselt jõukohased, kuid lootusetu olukord on matemaatika ja abstraktse mõtlemisega

Väga edukad aladel, mis nõuavad paigalistumist ja head tähelepanu nagu mosaiikpildid (pusled), sõnaotsingud, õmblemine, joonistamine, värvimine

PWS-i patsiendi iseloomulik nägu

Välimus

a) 8-kuune tüdruk, esineb hüpotoonia, hüpogonadism ja vajab abi toitumisel b) 19-aastane kontrollimata dieediga noormees (BMI=67), esineb tüüpiline

rasva kogunemine kõhule, puusadele ja reitele c) 30-aastane mees võrdlemisi hästi kontrollitud dieediga (BMI=30)

Sümptomid suuõõnes

Pehme hambaemail

Sülg on viskoosne ja kleepuv

Kserostoomia

Halb suuhügieen ja pidev söömine

→ Sellest tulenevalt suurenenud kaariese risk

Hammaste krigistamine (bruksism) ja pidevate mälumisliigutuste tegemine

→ Hammaste kulumine

Diagnoosimine

PWS-i on võimalik diagnoosida vahetult pärast sündi vastavate kahtluste tekkimise korral

DNA metülatsioonitest PWS-ile on analüüs, mida tänapäeval kasutatakse esmaseks diagnostikaks. Testi vastus annab teada, kas isikul on PWS või mitte, testist aga ei piisa tekkepõhjuste avastamiseks.

Seega vajavad kõik positiivse DNA metülatsioonitestiga isikud täiendavaid geneetilisi uuringuid.

Vajadusel, kui perekonna haiguslugu viitab pärilikule PWS-ile, on võimalik sünnieelne sündroomi diagnoosimine.

Ravi ja rehabilitatsioon (1)

Väljaravimatu, kuid teadliku tegutsemise ja igapäevaste pingutustega saab inimene elada võrdlemisi normaalset elu.

Ei ole ravimit, mis oluliselt pidurdaks PWS-iga kaasnevat ülemäärast söögiisu. Samas põlvkond, kellel ~17-18 aastat tagasi lapseeas alustati kasvuhormoonravi, alles hakkab jõudma noorte täiskasvanute ikka ning nende võimalikud probleemid on veel teadmata.

Mitmeid sündroomiga kaasnevaid terviseprobleeme saab vältida järjepideva range dieedi ning igapäevase kehalise aktiivsusega.

Kõikidele peredele on hädavajalik hea koostöö perearsti, füsioterapeudi, logopeedi ja psühholoogiga lapse probleemide varaseks avastamiseks ja vajadusel asjatundlikuks abiks.

Ravi ja rehabilitatsioon (2)

PWS-iga laps vajab võimetele/eripäradele vastavat arendus- ja õppeprogrammi.

Imikueas vajab laps spetsiaalseid lutte või enteraalset toitmist, et tagada adekvaatne toitumine.

Füsioteraapia võib aidata lihaseid tugevdada.

Hormoon- ja kirurgiline ravi võivad aidata munandite väljaarenematuse korral.

Lapsepõlves on oluline range järelvalve toidu tarbimise üle ja kaalu, pikkuse ja BMI kontrollimine.

Kasvuhormooniteraapia aitab normaliseerida kasvu, suurendab lihasmassi ja vähendab rasvamassi.

ANGELMANI SÜNDROOM Esinemissagedus 1 : 12 000 – 40 000

Sümptomid (1)

Kliinilised tunnused sõltuvad haige vanusest

Haigetel esineb

◦ Raske psühhomotoorne ja vaimne alaareng

◦ Raske kõne arengu häire

◦ Ebaadekvaatne paroksüsmaalne naer (nimetatakse ka naerugrimassiks)

◦ Ataksia ehk liigutuste koordinatsioonipuue (ataxia)

◦ Epilepsia koos muutustega elektroentsefalograafias.

Sümptomid (2)

Iseloomulikud on samuti ◦ Mikrotsefaalia ◦ Omapärane nägu suure alalõua ja suust väljaulatuva

keelega ◦ Hüpopigmentatsioon ◦ Skolioos

Kuna lapsed on tihti tihedate juuste, kulmude ja ripsmetega, punapõsksed ning naerunäolised, siis nimetatakse sündroomi ka nn õnneliku nuku sündroomiks (ingl k happy puppet syndrome).

Sümptomid on nõrgemini väljendunud nendel haigetel, kellel ei esine mikrodeletsiooni regioonis 15q11-q13.

Sümptomite väljendatus nõrgeneb järgmiselt: deletsiooniga haiged > UBE3A mutatsiooniga haiged > imprintingu mutatsiooniga ja/või UPD-ga haiged.

Välimus

Sümptomid suuõõnes

Diasteemid

Keele väljaajamine

Imemise/neelamise häire

Esiletungiv alalõug

Lai suu

Rohke süljeeritus

Ülemäärane mälumine

Diagnoosimine

Ravi ja rehabilitatsioon

Arendusravi keskendub suhtlemisele, söömisraskustele ja käitumisele.

Uneprobleeme saab leevendada rahustite ja melatoniiniga.

Epilepsia ravis välditakse ravimeid, mis suurendavad aju GABA-sisaldust (γ-aminobutaanhape).

Kasutatud allikad

Aula, P., Kääriäinen, H., Palotie, A. Pärilikkusmeditsiin. Tallinn: Medicina. 2010.

Mikelsaar, R. Kromosoomihaigused. Tartu: Atlex. 2001.

http://www.pws.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=12&Itemid=301

http://www.angelman.org/understanding-as/medical-info/diagnostic-testing/

http://www.pwsausa.org/syndrome/basicfac.htm