Varrak 1www.varrak.ee

4 (39) 23. aprill .2009

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2010

Tulekul on Balti Raamatumess06.–08. maini toimub Nokia Kontser-dimajas Balti raamatumess 2010. Te-gemist on rahvusvahelise messiga, mis sai alguse 1995. aastal Tallinnas ja toimub igal aastal ühes Balti riigis.

Messil osaleb ligikaudu 30 kirjas-tust-organisatsiooni. Toimub üritusi kirjastusvaldkonnaga kokkupuutuva-tele spetsialistidele, rahvusvaheline seminar e-raamatu arengu ja selle mõjude teemal, seminar meie ühi-sest kultuuriruumist Eesti vene kooli-de ajaloo- ja keeleõpetajatele ning gümnaasiumiõpilastele, samuti tea-bepäev lasteraamatukoguhoidjatele. Kohtumistele lugejatega on oodata nii Eesti autoreid kui ka välisautoreid ja -külalisi. Korraldatakse vestlusrin-ge, õpitube ja nagu ikka, on võimalik osta ka raamatuid.

Balti Raamatumessil toimub Balti-maade kauneima raamatu konkurss ning vaadata saab ka Eesti, Läti ja Leedu 2009. aasta kauneimaid raa-matuid.

Sissepääs messile on tasuta.Täpsem informatsioon alates

7. aprillist Eesti Kirjastuste Liidu vee-bilehelt www.estbook.com

Nüüd hakkab nalja saama!Lasteajakiri Täheke, Õpetajate Leht ja kirjastus Tänapäev kuulutavad väl-ja naljakuu naljavõistluse kõigile suurtele ja väikestele.

Žürii hindab nalju neljas kategoo-rias: nn lapsesuu-naljad ja tõsielus aset leidnud naljakad juhtumised; naljakad väljavõtted koolikirjandi-test; laste endi poolt väljamõeldud naljad ja anekdoodid lasteraamatute tegelaste elust.

Nalju oodatakse lastelt, õpetaja-telt ning emadelt-isadelt 31. aprillini aadressil taheke@taheke.ee või Roosikrantsi 6, Tallinn 10119.

Ilmus kauaoodatud raamatKirjastuselt Varrak ilmus Stieg Lars-soni Millenniumi-sarja kauaoodatud kolmas raamat „Purustatud õhu-loss“. Lisaks paljudele autasudele ja kriitikute ning lugejate tunnustusele oli Stieg Larsson 2009. aasta müü-duim Euroopa autor.

Euroopa Liidu uus kirjandusauhind2009. aastal käivitas Euroopa Liit Euroopa Raamatukaubastajate Liidu, Euroopa Kirjanike Liidu ja Euroopa Kirjastuste Liidu kaudu projekti, mille eesmärk on kirjanikuteed alustavate talendikate autorite esiletõstmine liik-mesriikides ning liitunud riikide kir-janduse leviku toetamine.

Projekti kestvuseks on planeeritud kolm aastat. Igal aastal valitakse liik-mesriikide seast välja need, kes saa-vad ühele oma kirjanikuteed alustava-le talendikale romaaniautorile taotle-da rahalist autasu. Väljavalitud ja auhinna saamiseks esitatud teos peab olema ilmunud eelnenud viie aasta jooksul. Autasu suurus on 5000 EUR-i. Ühtlasi edendatakse selle autori teose tõlkimist ja levitamist teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Sel aastal on auhinnasaajateks väl-ja valitud üksteist liikmesriiki: Belgia, Küpros, Taani, Eesti, Soome, Saksa-maa, Luksemburg, Rumeenia, Slovee-nia, Hispaania ja endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia.

Raamatu ja autori valiku teeb kolme- kuni viieliikmeline kohalik žürii. Meie žüriisse kuulub kokku neli esindajat Eesti Kirjanike Liidust, Eesti Raamatu-kaubastajate Liidust, Eesti Kirjanduse Teabekeskusest ja Eesti Kirjastuste Lii-dust. Žürii otsust ootab vastav konsort-sium hiljemalt 31. juuniks 2010.

Raamatu ja autori valiku aluseks on kriteeriumid, mille kohaselt autor peaks olema veel suhteliselt vähetun-tud ja -hinnatud ning oma loometee alguses. Eeldatakse, et viie viimase aasta jooksul on see autor välja and-nud kaks kuni neli romaani.

Niisiis on tegu preemiaga, millega tahetakse esile tõsta paljulubavat auto-rit, kes vääriks senisest rohkem tähele-panu ja keda peetakse kirjanduslikult lootustandvaks. Samas on tingimuste seas, et tal peaks olema ilmunud vähe-malt üks küps romaan. Auhinda ei jaga-ta luule, lühijuttude, draamakirjanduse või lastekirjanduse eest. Korraldajate sõnul on piirangu põhjenduseks asja-olu, et võõrkeeltesse tõlgitakse ja ka ostetakse eelkõige romaane.

Auhinna võitjad kuulutatakse välja selle aasta oktoobris Frankfurti rah-vusvahelisel raamatumessil ning au-hinnad antakse pidulikult üle käesole-va aasta novembris Brüsselis.

Projekti rahastab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm.

Krista OjasaarLugemisaasta projektijuht

Lugemisaasta on kestnud juba kaks ja pool kuud. Veidi kauemgi, sest eelüritused algasid eelmise

aasta septembris. Nüüd, märtsi keskel, on paras aeg teha esimene vahekokku-võte.

Ideed on omaks võetudLugemisaastat ette valmistades ja välja kuulutades levitas korraldustoimkond põhimõtet, et lugemisaasta ei ole ainult vertikaalses käsuliinis toimiv ürituste-sari, vaid teema-aasta, mille ideed peak-sid jõudma võimalikult paljudeni ning mis innustaks inimesi ise midagi ette võtma, et lugemust edendada. See põ-himõte on hästi vastu võetud üle Eesti.

Teine lugemisaasta ideee ongi, et te-gevus peab toimuma igas Eesti nurgas, väliseestlaste asupaikadest rääkimata. Lisaks ülikoolid, kus õpetatakse eesti keelt. Eesti kultuuriesindajad välisriiki-des on lugemisaasta samuti esiplaanile seadnud ning korraldavad sellega haa-kuvaid üritusi. Nii näiteks rääkis Ian Thomson Londoni Eesti saatkonnas toi-munud kirjandusõhtul Graham Greeni seostest Tallinnaga, tulemas on eesti ul-mekirjandust tutvustavad üritused Parii-sis ja Helsingis ja palju muud põnevat.

Lugemisaasta ideede levikule on jõudsalt kaasa aidanud 22. veebruaril alanud reklaamikampaania, kus paljude elualade esindajad räägivad lugemise

kommentaar uudised

Astronoomia aasta lõpus ilmus raa-matulettidele raamat, mis üllatab nii autori nime kui ka käsitlusviisi poolest. „Teispool sinist taevast” on sõna parimas mõttes populaar-teaduslik raamat: mitte pelk fakti-kogum, vaid kirjaniku ja mõtleja su-lega kirja pandud lugu maailmaruu-mist. Jaan Kaplinski täiendab oma uue raamatuga oluliselt emakeelse teaduskirjanduse riiulit.Vt lk 7

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 2 (47) 25. märts 2010

Kaidi UrmetEesti Kirjastuste Liit

tegevjuht

olulisusest. Akadeemilisi inimesi, aga ka poliitikuid esindab Ene Ergma, ette-võtjaid Heldur Meerits, kultuuritegelasi ja põlvkondadevahelist sidet Ivo Linna, aktiivseid noori Ksenija Balta, noori loo-mingulisi inimesi Ott Lepland. Sama ku-jundusega plakatid on ka raamatukogu-des. Kindlasti on suur mõju televisioo-nil: ETV-s jätkuvad luuleminutid, Tere-visioonis ja Ringvaates tutvustatakse uu-si raamatuid.

Elav kirjanduseluEsimene eelüritus toimus 26. septemb-ril 2009, see oli raamatuvahetus Tellis-kivi loomelinnakus. Raamatujanuseid inimesi oli palju, mitmedki tegid lauda-de juures mitu tiiru, et paremaid palu tabada. Menukad olid lasteraamatud, uuem ilukirjandus ja aimekirjandus, ka kõik ENEd leidsid uue omaniku. Ka järgnevad raamatuvahetused on olnud osalisterohked. Raamatuvahetusi on olnud kultuuriministeeriumis, Tallinna 21. keskkoolis, Rakvere rahvamajas ja mujalgi. Need annavad sõnumi, et lugemishuvi ei ole kadunud.

Toimunud on hulgaliselt kirjandus-õhtuid nii linnades kui ka külades, nõutu-mad esinejad on olnud Andrus Kivirähk, Leelo Tungal ja Heiki Vilep. Samuti on ol-nud mitut laadi ettelugemisi, näiteks Koolibri ja Eesti Kirjastuste Liidu tööta-jad käivad raamatuid ette lugemas Dia-kooniahaiglas, mitmed valla- ja linnajuhid on käinud lasteaedades ja koolides oma lemmikraamatuist lõike ette lugemas, Kiili vallas oli suur lugemispäev. Kolme

kuu jooksul on olnud seitse konkurssi: Nukitsa konkurss, lugemisaasta avaüri-tus ehk etlusvõistlus „Hansenist Tamm-saareni”, kirjandusteemaliste kodulehte-de võistlus „Kirjandusraal”, fotovõistlus „Lugemise mõnu” Lääne-Virumaa kesk-raamatukogus jt Raamatukogudes on te-maatilised väljapanekud ja näitused, koo-lides ja raamatukogudes otsitakse huvita-vamat ja igavamat raamatut, lemmikluu-letust, kuu menukit jms.

On ettevõtteid, koole ja raamatuko-gusid, kus igal nädalal pannakse veebi üles lugemissoovitusi, asutatud on uusi lugemisklubisid. Tegelikult ei jõua siin kõiki toimunud üritusi ja muid ettevõt-misi üles lugeda, sest iga päev toob uusi. Lugemisaasta toimkond omalt poolt püüab neile laiemat tähelepanu saada ja avaldab ürituste reklaami Postimehes ja oma kodulehel.

Mis on tulemas?Lisaks olemasolevatele kirjandussaade-tele alustab 28. juunil Vikerraadios, kordustega Klassikaraadios, uus kirjan-dussaade „Keda sina viimati lugesid?”. Aprillis toimuvad Rakveres ja Tartus Poetry Slam’i eelvoorud, 23.–25. aprilli-ni rändab mõõda Eestit raamatubuss. 6.–9. mail on korraga Balti raamatu-mess, Tallinna kirjandusfestival Head Read ja Tartu kirjandusfestival Prima Vista, 11. juunil toimub konverents „Lu-gemine. Kirjutamine. Mõtlemine: Lu-gemine on nauding”, sügisel on tule-mas rahvusvaheline teadus-konverents.

Vahekokkuvõtelugemisaastast

Kultuuriminister Laine Jänes avas lugemisaasta 29. jaanuaril Albus A. H. Tammsaaret ette lugedes. FOTO ANDRUS EESMAA /JÄRVA TEATAJA

Kaplinski pööras pilgu taeva poole

2 2 (47) 25. märts 2010

Ann Aruvee

Väga palju erinevaid emotsioone pakkuv muinasjutt peaks kuulu-ma iga väikse inimese maailma.

Muinasjutt ei piirdu lapse jaoks kunagi ainult loo süžee ja tegelastega, vaid on aken palju enama juurde. Ühelt poolt arendab lugemine või ettelugemine tä-helepanuvõimet ja fantaasiat, teiselt poolt on muinasjutt hindamatu väärtu-sega lapse empaatiavõime arendaja, in-nustaja ja teejuht.

Muinasjutt õpetab last koos tegelas-tega rõõmustama või kurvastama, kaa-sa tundma ja lohutama, tegema vahet heal ja halval. Muinasjutu abil õpib laps mõistma oma tundeid, häälestama end oma muredele ja raskustele, ning pak-kuma samal ajal ise neile lahendusi. Muinasjutud võimaldavad lastega loo-mulikult ja sundimatult rääkida teema-del, mida muidu on raske arutada. Mui-nasjutukangelasega samastudes ja te-malt õppides elab laps läbi olukordi, mis võivad ta elus ka päriselt ette tulla.

Muinasjuttude võlujõudTuntud lastepsühholoog Bruno Bettel-heim ütleb oma raamatus „Muinasjut-tude võlujõud”, et muinasjuttudes on kangelane, kellega laps end samastab, vahel julge, aga vahel ta ka kardab. Kõik tunded on loomulikud. Kangela-sel ei õnnestu küll kohe kõiki asju kor-da ajada, kuid lõpuks tuleb ta toime ja saab kuningriigi või mingi muu väärili-se tasu. Nii annavad muinasjutud lapse-le ka kindlustunde, et ta ise võib kunagi edu saavutada. Need soovid ja eesmär-gid on meil kõigil. Paraku unustavad aga täiskasvanud suure kiirustamisega vahel unistada ja imedesse uskuda...

Uus muinasjuturaamatute sari Selleks et imedesse uskumisele hoogu juurde anda, ilmus TEA Kirjastusel 2009. aastal „Eesti muinasjuttude kuld-raamat”, kuhu on kogutud nii läbi aega-de armastatud kui ka tänapäeva kirjani-ke loodud muinasjutte. Raamatu suur menu innustas meid selle teemaga jät-kama ja mahuka muinasjuturaamatu kõrvale on loodud uus sari MUINAS-JUTUKAS, mis sobib kontseptsiooni ja hinna poolest praegusesse aega eriti hästi.

Uus sari toob väikestele ja suurtele lugejatele igal kuul kaks meeleolukat muinasjutuvihikut, kus on üks või mitu vahvat ja ilusate piltidega juttu. Esime-

sed neli muinasjutukat on juba ilmu-nud.

1. MUINASJUTUKAS „Rebane ha-nekarjas”. Esimeses vihikus on kaks eesti muinasjuttu. Julius Mägiste „Re-bane hanekarjas” pajatab hanekarjust otsivast peremehest ja rebasest, kes te-da ninapidi veab. Ernst Särgava „Hunt püüab jääaugust kalu” jutustab kavalast rebasest, kes meelitab hundi jääaugust kalu püüdma.

2. MUINASJUTUKAS „Kolm ku-ningatütart”. Muinasjutt räägib loo vap-rast kuningapojast, kes päästab maa-alusest riigist kurja karu küüsist kolm kuningatütart.

3. MUINASJUTUKAS „Karu ja juukselõikaja”. Selles vihikus on kaks muinasjuttu. „Tark rätsep” pajatab rät-sepast, kes peab läbima kuningatütre katse – olema öösel koos karuga tallis. Et mitte oma elu karu lõugade vahel lõ-petada, tuleb rätsepal karu üle kavalda-da. Teine muinasjutt „Karu ja juukselõi-kaja” räägib karust, kes läheb linna ot-sima juukselõikajat, kes tal kasuka õhe-maks pügaks. Hirmuga võideldes aja-vadki habemeajaja ja tema kolm õpi-

poissi karul kasuka maha. Rahulolev karu kingib habemeajajale tänutäheks hulga kuldrahasid.

4. MUINASJUTUKAS „Ahjualune”. Selles vihikus on samuti kaks muinas-juttu. „Ahjualune” räägib heasüdamli-kust mõisakokast, kes tuleb vastu ahju-aluse palvele maitsta toitu, ning ise see-tõttu kannatab, kuid hiljem heldelt ta-sutud saab. Teine muinasjutt „Rehe-papp ja vanapagan” pajatab rehepapist, keda vanapagan kiusamas käib. Karu-tantsitajalt laenatud karu abil annab re-hepapp vanapaganale õpetust, nii et see ei julge eluilmas enam rehepapiga tege-mist teha.

Kevadel ja suvel jõuab lugejateni veel palju toredaid muinasjutte, näiteks „Rebasejutud”, „Seenekuningas”, „Siili-jutud”, „Hundijutud”, „Imelik peegel”, „Kuidas kuningatütar seitse aastat oli maganud” ja palju teisi. Kavas on haka-ta korraldama ka muinasjututunde.

Muinasjutuvihikuid leiab poodidest ja ajalehekioskitest ajalehtede ja ajakir-jade kõrvalt.

Toredaid elamusi muinasju-tu imemaal!

Efektiivsest suurepäraseks

MUINASJUTUKAS on uus perioodiliselt ilmuv raamatusari, mis toob väikestele ja suur-tele lugejatele igal kuul kaks muinasjutuvihikut ning neid leiab ka ajakirjandusletist.

Maailma üks tuntumaid juhti-misasjatundjaid, bestselleri „Väga efektiivse inimese

7 harjumust” autor Stephen Covey näi-tab oma raamatus „8. harjumus. Efek-tiivsest suurepäraseks”, kuidas end edukalt arendada, avastada oma võimed ja õppida teisi innustama ning kuidas lä-bi enese muutmise muuta maailma.

See raamat annab tänapäeva uue maastiku teede kaardi, mis juhib valust ja ängistusest tõelise rahulolu, olulisuse, tä-hendusrikkuse ja panustamiseni. Ja mit-te ainult tööalaselt, vaid kogu elus. Liid-riksolek on valik, mitte positsioon. Raa-mat õhutab 21. sajandi liidreid tegutse-ma. See on vältimatult vajalik lugemisva-

ra püüdlikule inimesele, igale ettevõtjale, kes tahab nii tööl kui ka kodus oma efek-tiivsust märkimisväärselt suurendada.

Covey on seisukohal, et tänapäeva maailmas ei saa enam vabalt valida, kas olla üksikisikuna ja organisatsioonina efektiivne või mitte – see on mänguväl-jakule astumise hind. Kuid uues tegelik-kuses ellujäämine, edenemine, uuen-duslikkus, silmapaistmine ja juhtimine eeldab meilt millegi efektiivsust ületava loomist ja selleni jõudmist. Uue ajastu üleskutse ja vajadus on suurepärasus. See tähendab täiuslikkust, kirglikku sooritust ja mõjusat panust. Need asu-vad eri tasanditel ehk dimensioonides. Nad on erinevad – just nagu tähendus-

rikkus erineb edukusest põhiolemuse, mitte määra poolest. Inimgeniaalsuse ja motivatsiooni kasutamine selle kõrgei-mas haardeulatuses – mida Covey nime-tab hääleks – nõuab uut arusaama, uusi oskusi, uusi töövahendeid... uut harjumust.

8. harjumusEfektiivsest suurepäraseksStephen R. Covey400 lkkõva köide

Muinasjutu imemaal imeasju näha saab

TEA entsüklopeedia on edenenud plaani-päraselt: eelmise aasta lõpul ilmus 4. köide ja viies jõuab tellijateni maikuus. Sellega jõutakse e-tähteni ning 6. köitest leiab lugeja mahuka Eesti artik-li. Tänaseks on tekkinud palju uusi huvili-si, kes tahaksid TEA entsüklopeediat telli-da. Soovijatel on taas uus võimalus: prae-gused tellijad saavad neli esimest köidet korraga kätte ning e-Entsüklopeedia inter-netis pakub materjali, mis on palju mahu-

Entsüklopeedia uudised

Eesti muistendite kuldraamatkoostanud Reet Krusten288 lk, kõva köide„Eesti muistendite kuldraamat” on järg „Eesti muinasjuttude kuldraamatule” (2009) ja „Eesti lasteluule kuldraamatu-le” (2008). „Eesti muistendite kuldraa-matus” on nii läbi aegade armastatud muistendeid, mille on kirja pannud Jo-hann Voldemar Eisen, Friedrich Reinhold Kreutzwald, August Jakobson, kui ka tä-napäeva kirjanike Tiia Toometi, Jaanus Vaiksoo, Harri Jõgisalu, Henno Käo, Eno Raua, Jaan Vahtra, Aime Maripuu jpt loo-dud muistendeid. Tegemist on mahuka muistendivalimiku ja ka teatmeteosega, milles on autorite register, pealkirjade register ja sõnaseletused.

Raamatu on illustreerinud Jüri Ar-rak, Ülle Meister, Jaan Tammsaar ja Maarja Vannas. „Eesti muistendite kuldraamatu” kaanepildi on joonista-nud Jaan Tammsaar. „Eesti muistendi-te kuldraamat” võiks lisaks igale ko-dule olla igas lasteaias, koolis ja raa-matukogus. Samuti on see väärtuslik kingitus eesti muistenditega sõpruse alustamiseks.

Ettetellimine kuni 15. aprillini. Raa-mat ilmub 30. aprillil 2010.

Miljon miksiLaste küsimuste illustreeritud entsüklopeedia320 lk, kõva köideMiks beebid ei oska rääkida? Miks me pi-medas ei näe? Miks astronaudid kos-moses hõljuvad? Kuidas ehitati püramii-de? Kuidas tuleb raadiost muusika? Siit raamatust leiate vastused neile ja palju-dele teistele küsimustele, mis iga lapse peast kunagi on läbi käinud. „Miljon miksi” on huvitav lugemine nii igale lap-sele kui ka emale-isale ja vanaemale-va-naisale ning vajalik abimees koolitöö-deks valmistumisel. Raamat aitab koos lapsega maailma asju arutada ja keeru-kamatelegi küsimustele kergesti vastu-seid leida.

Raamat koosneb kuuest peatükist: Meie keha, Söök ja jook, Maa ja taevas, Loomad ja taimed, Leiutised ja avastu-sed ja Maailm, kus elan.

Registri abil leiate kiiresti otsitava tee-ma. Raamatus on rohkesti erinevaid il-lustratsioone.

Ettetellimine kuni 1. aprillini. Raamat ilmub 20. aprillil 2010.

kam kui ilmunud köidetes. 5. aprillini on e-Entsüklopeedia tutvumiseks tasu-ta avatud aadressil www.ents.ee.

EttetellimiselPuuviljad ja marjad Eestis 2010. Pomoloogiakoostanud Jaan Kivistik400 lk, kõva köideAedniku töö edukuse määrab sordi valik – selle järelmõju kestab aasta-kümneid. Raamatus kirjeldatakse Eesti Aiandusliidu puuviljakomisjoni poolt alates 2010. aastast soovitatud sorte, nende väärtusi, puudusi ja kas-vatamise iseärasusi. Tutvustatakse ka vähem levinud puuviljataimi ja sööda-vate viljadega ilutaimi, taimesüste-maatikat, sortide aretamist ning Ees-tis enam kasutatavaid pookealuseid. Raamat on rikkalikult illustreeritud, lisatud on mõistete register eesti, ing-lise, saksa ja vene keeles ning taime-liikide register ladina ja eesti keeles. Raamat on mõeldud laiale lugejas-konnale: harrastus- ja kutseaednike-le, aiakujundajatele, puuviljade ja isti-kute kaubastajatele ning õppuritele.

Ettetellimine kuni 31. märtsini. Raamat ilmub 15. aprillil 2010.

Maailma loodusravientsüklo-peedia496 lk, kõva köideC. Norman Shealy raama-tul „The Illust-rated Encyclopedia of Healing Reme-dies” põhinev „Maailma loodusravi entsüklopeedia” on seni ilmunud loo-dusravi käsitlevatest raamatutest kõige põhjalikum ja tänapäevasem teatme-teos. Rikkalikult illustreeritud entsüklo-peediline käsiraamat õpetab lugejat looduslike vahenditega ja loomulikul viisil oma tervise eest hoolt kandma.

Üksikasjalik ja ülevaatlik raamat si-saldab huvitavaid fakte, eneseabijuhi-seid, asjalikke nõuandeid ja palju infor-matsiooni looduslike raviviiside ja nen-de kasutamise võimaluste kohta.

„Maailma loodusravi entsüklopee-dia” toob välja taimede raviomadused ja annab praktilist nõu, kuidas enese-tunnet parandada. Raamat kirjeldab kaheksat põhilist alternatiivmeditsiini suunda: vitamiinid ja mineraalained, põline kodu- ja rahvameditsiin, taime-ravi, Hiina taimeravi, aroomiteraapia, õieravi, homöopaatia, ajurveda.

Ettetellimine on alanud. Raamat ilmub 15. juunil 2010.

Aedniku töö edukuse määrab sordi

Kas TEAte?Konkursil „5 kauneimat Eesti lasteraa-matut 2009“ sai preemia kolm TEA Kir-jastuse lasteraamatut: Henno Käo „Ajamasin”, Leida Tigase „Vares kee-dab hernesuppi” ja „Eesti muinasjut-tude kuldraamat“. Mitu TEA Kirjastuse lasteraamatut on viimase kolme aasta jooksul sellel konkursil kauneimate

eesti lasteraamatute hulka valitud:a) 5 b) 7 c) 9Vastused saatke TEA Kirjastusse meili teel raamat@tea.ee või postiaadressil Liivalaia 28, Tallinn 10118. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm raamatut omal valikul sarjast „Lapse oma raamatukogu”.

TEA & Ilowww.tea.ee

Entsüklopeedia jõuab Eesti artiklini

Tänapäev 3www.tnp.ee

uuendamist hoopis mõisnikud. Kärstna krahv R. Anrep-Elmpt lubas kinkida 250 ehituspalki neile peremeestele, kes talu ostes lubasid ehitada uue elumaja rehest lahku ja teha sellele ka korstna. Abja vallas olevat ühe uue talumaja ka-vandi teinud veidriku kuulsusega mõi-sahärra R. von Stackelberg ise.

Põhja-Eestis ja isegi laiemalt paistis selgelt silma kunagine Palmse mõi-savald. A. von der Pahlen laskis juba 1840. aastail ehitada mitmesse rendital-lu moodsad korstnaga paekivist eluma-jad ning veidi hiljem ka mõned üleni paekivist seintega ja korstnaga rehema-jad.

Pikkadeks aastateks ehitatudMitte lihtsalt uus, vaid ka suur ja moodne linnalik elumaja oli iga tõsise eesti talumehe unistus. Vähe sellest – eneseuhkust tulvil peremehe silmis muutus häärber ainsaks seisusekoha-seks elamuks. Peale praktilise otstar-be oli esinduslikul taluelamul suur sümboolne tähendus, sest maja kaudu väljendas peremees ka oma seisundit ühiskonnas.

20. sajandi algul tugevnes talumees-

tes soov vormida oma maja nö omaen-da näo järgi. Selleks lasid mõned neist juba enne Esimest maailmasõda uue maja kavandada haritud arhitektidel (K. Burman, A. Perna, A. Eichhorn). Muuseas, 1915 ehitas paadimeister Joosep Oberg omaenda plaani järgi ko-dutalus Agumäel Tsitres Kuusalu mail Eesti ühe kõige isikupärasema rahvus-romantilises laadis maja.

1920–30. aastail muutus häärberite välisilme veelgi mitmekesisemaks. Üha rohkem kasutati käsiraamatute, instruktorite ja arhitektide abi, kuigi valdavalt ehitati maju ikka oma ja ehi-tusmeistri tarkusega.

Harju, Viru ja Häädemeeste randa-del kujunesid välja omanäolised kapte-ni- ja meremehemajad, mida kõige roh-kem näeb Käsmus, kuid leidub ka pal-judes teistes külades. 1920. aastail andis sellele kõvasti lisahoogu salapiiri-tuseäri.

Nõukogude võim hävitas taluma-janduse, kuid eriti kannatasid suur-talud. Rahvas küüditati või oli sunnitud põgenema Läände, talud läksid kogu täiega kolhooside-sovhooside kätte. Häärbereis seati sisse majandite konto-

Heiki Pärdi

Märtsi lõpus ilmub kolmas ja viimane album sarjast „Eesti taluhäärberid” (eelmised kaks

ilmusid vastavalt 2005. ja 2007. aastal). Kokku on nüüdseks avaldatud üle 750 parima taluhäärberi kirjeldused, mis li-savad hulga uusi teadmisi meie taluela-mute ja üldse maakultuuri kohta.

Talupojahäärberite sündTalupoegade vabanemisega mõisa sõl-tuvusest pooleteise sajandi eest toimus suur murrang ka nende elulaadis. Tol-lal ilmusid meie külapilti vanade suit-suste rehemajade asemel hoopis teist-sugused elamud. Talu võrdkujuna tun-tud rehemajadest erinesid uued ela-mud sedavõrd palju, et sageli peeti neid mõisahooneiks. Suuri, uhkeid ja mood-said taluelamuid hakatigi mõisa eesku-jul kutsuma häärbereiks.

Esimesed taluhäärberid ehitati 19. sajandi viiekümnendail aastail Eesti rah-vusliku kapitalismi sünnikohas Mulgi-maal. Seal kujunes välja ka vanem „tüüp-häärber” – võrdlemisi pikk, madalavõitu ühekorruseline, poolkelpkatuse ja rõht-sa laudvoodriga barokne palkmaja. Väli-selt sarnanesid need tolleaegsete valla-majade, pastoraatide ja lihtsamate mõi-sahäärberitega ega erinenud üldilmelt väga palju rehemajadestki. Siiski oli rida erinevusi, neist kõige tähtsam – häärbe-rid ehitati üksnes elamiseks. Suuruse tõttu tehti häärbereile enamasti kaks korstnat ning kaks sissekäiku – keskmi-ne viis peremehe eluruumidesse, otsmi-ne talu tööpere ruumidesse.

Mõisnike moodiSisemiselt jaguneski häärber talurahva ehk peremehe ja pererahva ehk talu-tööliste pooleks – esimene oli esindus-lik ja pidulik, teine lihtne ja asjalik. Ta-lurahva tubades leidus asju, mis seni olid kuulunud ainult mõisnike ja linna-sakste maailma: keeruliste kaunistuste-ga kahhelkiviahje, seina- ja laemaalin-guid, tapeete, kõrgstiilis pehmet mööb-lit jmt. Põhja-Eesti kõige vanemad talu-häärberid Palmse kandis erinesid Lõu-na-Eesti omadest sümmeetrilise ruumi-jaotuse poolest: köök asus keset maja ja muud ruumid sellest mõlemal pool.

Mõnes kohas vedasid taluelamute

Kodud isa eaks ja poja põlveks

2 (47) 25. märts 2010

Eesti talu-häärberid 3koostanud Heiki Pärdikujundanud Andres Tali304 lk kõva köide, ümbrispaber

ilmunudLoodusravi käsiraamatDebora Yosttõlkinud Liis Pallonkujundanud Angelika Schneider228 lkkõva köidePraegusel keskkonnateadlikul ajastul on saanud selgeks tõsiasi, et paljusid tavalisi tervisehädasid saab ravida turvaliselt ja tõhusalt, kasutades liht-said ja 100% looduslikke teraapilisi lähenemisviise. „Loodusravi käsiraa-matus” on välja toodud loodusravi-meetodid ja kemikaalivabad lähene-misviisid, et pakkuda leevendust pal-judele tervisemuredele allergiast seljavalu ja peapöörituseni ning stenokardiast lihasreuma ja haavan-diteni.

Chesili rannalIan McEwantõlkinud Mihkel Mõisniksari „Punane raamat”kujundanud Jüri Jegorov128 lkkõva köideFlorence ja Edward abielluvad 1962. aastal ning sõidavad mesinädalaid veetma Dorsetisse, mereäärsesse hotelli, muretsedes küll mõlemad eesseisva pulmaöö pärast, kuid tead-mata, et seal, Chesili rannal, muutub nende elu mõne hetkega väga põhja-likult.

Käed eemale ÕnnestMilvi Lembekujundanud Angelika Schneider160 lkkõva köideÕnne elu ei lähe hästi. Tema ema joob ning võõrasisa kipub ligi. Nii otsustabki ta kodust lahkuda ning püüda leida oma pärisi-sa, kes teda ehk raskel hetkel aitaks. Otsitava maja leidmine Muuga aedlin-nast pole küll keeruline, ent peagi avastab tütarlaps, et on sattunud hoo-pis vihma käest räästa alla, sest isa on Soomes tööl, aga tema kodu üm-ber käib vägagi kriminaalne tegevus, mille keskelt Õnnegi end peagi leiab.

1000 kõige naljakamat lugu lastestKalevi Kalemaatõlkinud Kadri Jaanitskujundanud Anne Pikkov232 lk, kõva köideSelles raamatus jälgitakse maailma nii, nagu laps näeb ja kuuleb. Siia on kogutud anekdoote, juhtumusi ja nal-jakaid olukordi, mis on ennekõike seotud nende võluvate veidrustega, mida laste suust sageli kuulda võib.Koostaja kirjeldab kogumikku nii: „Raamat ei naera laste ega lastevane-mate üle, vaid olukordade üle, mis laste ja täiskasvanute maailmade, mõtete, tunnete ja arusaamade põr-kumisel teinekord tekivad.”Anita otsis vastust ühele väga tähtsa-le küsimusele:„Ema, kas toonekurg toob lapsi?“„Ja-aa,“ vastas ema pisut kõheldes.„Kas Jumal annab meile meie igapäe-vast leiba?“„See on tõsi,“ vastas usinalt kirikus käiv ema nüüd juba kindlamalt.Anita mõtles natuke ja küsis:„Aga milleks meil siis isa vaja on?“

hästi. Tema ema joob ning võõrasisa

Väikese talukoha (12 ha) Valgejõe kaldal ostis 1914 Jakob Hurda väimees, pastor Aleksander Mohrfeldt. Talus oli eeskujulik vilja-puuaed ja köetav kasvuhoone, jõel väike elektrijaam. 1925–1928 ehitas Mohrfeldt koos väimehe, Estonia ooperilaulja Karl Viitoli-ga uue esindusliku valgeks krohvitud kuuekandilise nurgatorniga betoonkivist maja Hanno Kompuse projekti järgi. FOTO HEIKI PÄRDI

rid ja asjameeste korterid, poed, küla-nõukogud, lasteaiad, MTJ-id, isegi laod, kanalad vms.

Aja jooksul majandid suurenesid ning ehitati uued linlikud keskasulad. Häärberid jäid kõrvaliseks ning neisse paigutati elama rändtöölised – nõuko-gude moonakad. Maju ei korrastatud aastakümneid, nende seisund muutus selliseks, et 1990. aastail paljud pärijad neist loobusid.

Omaaegsete talumajade väärtust hakkame iseäranis selgelt tajuma täna-se tarbimisühiskonna ühepäeva-menta-liteedi taustal. Erinevalt praegustest „ühekordse kasutusega” karpidest ehi-tati need majad väga pikaks ajaks – isa eaks ja poja põlveks.

Priit Põhjala

„Mõne päeva eest sattusin Troyoni tänavale. Kõnni-teel seisis väike ja kahvatu

kurva näoga tüdruk ja laulis. Tema hääl tungis mulle hingepõhjani. Olin nii lii-gutatud, et tahtsin seda Pariisi last ka teile tutvustada. Tal ei ole õhtukleiti ja alles eile õpetasin talle, kuidas laval kummardada. Ta tuleb teie ette täpselt sellisena, nagu teda tänaval kohtasin: meigita, paljasääri ja odava lühikese seelikuga … Teie ees on Édith Piaf!”

Nende sõnadega juhatas Pariisi ka-bareeomanik Louis Leplée sisse Pariisi varblase, tulevase maailmakuulsa šan-

Piafi elulugu õpetab jääma iseendakssoonilaulja ja prantsuse kultuuri ikooni Édith Piafi esimese esinemise päris la-val.

Kakskümmend aastat hiljem oli prantsuse kirjanikul Jean Cocteaul põh-just öelda, et Piafi -sugust geniaalset lauljannat pole kunagi varem olemas ol-nud ega saa kunagi olema:

„Ta on jäljendamatu. Ta proovib en-nast ja publikut ning leiab oma laulu vä-ga kiiresti. Hääl tuleb kusagilt sügavalt tema seest, mässib end tema ümber ja voogab võimsa lainena nagu sametine öö. See soe laine ujutab meid üle, võtab oma valdusse ja tungib meisse. Ime on sündinud. Nagu oksal istuv ööbik, keda näha pole, muutub ka Édith Piaf nähta-

Autobiograafi lises teoses „Õnne-peole”, mis ilmus esmakordselt 1958. aastal, viis aastat enne lauljanna surma, jutustab Piaf tundeküllaselt ja humoori-kalt oma trööstitust elust.

ÕnnepeoleÉdith Piafi auto-biograafi a Jean Cocteau eessõnagatõlkinud Sirje Keevallik ja Lauri Leesikujundanud Siiri Timmerman184 lk, kõva köidekujundanud Siiri Timmerman

matuks. Temast jäävad järele vaid pilk, kahvatud käed, vahakarva laup valgus-kiirtes ja hääl, mis paisub, kasvab, üha kasvab ja võtab vähehaaval võimust, kuni on suur nagu vari seinal ja jätab suurejooneliselt tagaplaanile väikese argliku naise. Just sellel hetkel saab proua Édith Piafi geenius nähtavaks, nii et keegi selles ei kahtle. Ta lausa ületab ennast. Ta on kõrgemal oma lau-ludest, muusikast ja sõnadest. Ta on meist kõigist kõrgemal. Tänava hääl tungib linna kõikidesse tubadesse. See pole enam proua Édith Piaf, kes laulab. See on vihm, mis sajab, ja tuul, mis pu-hub, see on kuuvalgus, mis mässib meid oma loori sisse.”

Varrak4www.varrak.ee

„Sosistajad” ei ole tavaline aja-looraamat – siin ei pöörata tä-helepanu võimuintriigidele,

poliitilistele liidritele, kes ühe otsusega on sageli määranud miljonite inimeste elu ja muule, mida tavaliselt kohtame teostes, mis kõnelevad meile nn suu-rest ajaloost.

Oma 2007. aastal ilmunud kapitaal-ses teoses on Londoni ülikooli Birkbec-ki kolledži ajalooprofessor Orlando Figes võtnud vaadata hoopis inimesi, keda needsamad võimukoridorides teh-tud otsused on kõige enam mõjutanud. Siin räägivad oma lugu Stalini diktatuuri seni vaikima pidanud ohvrid. Figes on kogunud suulist ajalugu – elavate ini-meste mälestusi kunagi läbi elatust.

„Sosistajad” ei räägi Stalinist, ehkki tema kohalolu on tunda igal leheküljel, ega ka otseselt tema režiimi poliitikast; juttu tuleb sellest, kuidas stalinism tun-gis inimeste mõtetesse ja tunnetesse, mõjutades nende väärtushinnanguid ja suhteid. Raamatus ei püüta lahendada nii ulatusliku terrori psühholoogilisi ega poliitilisi põhjuseid ega kirjeldata Gulagi tõusu ja langust; küll aga on see katse selgitada, kuidas haarati miljo-neid tavainimesi vaiksete pealtvaatajate ja kaastöölistena oma terrorisüsteemi.

Stalinistliku süsteemi tõeline võim ja kestev pärand ei olnud mitte riiklikes struktuurides ega juhikultuses, vaid „stalinismis, mis tungis meisse kõigis-se” nagu Figes tsiteerib vene ajaloolast Mihhail Gefterit.

Sosistajate ühiskondMahukal uurimistööl põhinev teos näi-tab, milline oli miljonite Nõukogude Liidu elanike eraelu Stalini türannia tin-gimustes, esitades meile ülevaate ühis-konnast, kus kõik rääkisid sosinal – ol-gu siis selleks, et kaitsta oma peret ja sõpru või selleks, et kaevata teiste pea-le. Autor küsib: kuidas suutsid inime-sed säilitada oma isikupära ja identitee-ti, kui stalinlik diktatuur kontrollis nen-de elu iga tahku? Missugune eraelu oli üldse võimalik kitsastes ühiskorterites, kus iga vestlus oli läbi õhukeste vahe-seinte naabritele kuulda ning igal het-kel võidi kaevata sinu kui „rahvavaenla-se” peale?

Nii meenutab üks 1930. aastate Vene ametniku tütar: „Me teadsime, et seda, mida kuulsime täiskasvanuid sosinal üt-levat või meie selja taga rääkivat, ei tohi kellelegi korrata. Meil oleks tulnud pa-handusi isegi siis, kui oleksime neile öelnud, et kuulsime lihtsalt nende juttu. Mõnikord rääkisid täiskasvanud midagi ja ütlesid siis meile: „Seintel on kõrvad” või „hoia keel hammaste taga” või muud

sellist, millest saime aru, et äsja öeldu ei olnud mõeldud meie kõrvadele.”

Sellises ühiskonnas jäädi ellu vaid endasse sulgudes. Õpiti elama kak-sikelu, varjama end ohtlike naabrite sil-made ja kõrvade eest ning vahel isegi oma laste eest informatsiooni ja arva-musi, usulisi tõekspidamisi, perekond-likke väärtusi ja traditsioone, mis vas-tandusid ametlikele Nõukogude normi-dele. Õpiti sosistama.

Toetudes sadadele perekonnaarhii-videle ja intervjuudele kirjeldab ja ana-lüüsib Figes Nõukogude inimeste iga-päevaelu kõlbelist labürinti, kus üks va-le samm võis pere hävitada, kus paljud hoidsid voodi kõrval riidekompsu, et olla valmis südaöiseks koputuseks uksele, kus alluv kaebas ülemuse pea-le, et saada endale tema töökoht, kus mees kaebas oma naise peale ja vastu-pidi, kus naaber kaebas naabri peale, et saada endale tema elamispind ja kus kaksikelust sai norm.

Mälu ajaloolaste huviorbiidisMälu ja mäletamisega seotud temaati-ka ning mälu-uurimine on seotud laie-mate muutustega ajalooteaduses, mis sai alguse juba 20. sajandi keskpaiku (eelkõige ehk Prantsusmaal seoses

2 (47) 25. märts 2010

Annaalide koolkonnaga) ja mis teema-na on nii ajaloos kui ka teistes humani-taar- ja sotsiaalteadustes üha enam ja enam tuure kogunud.

Üks olulisemaid nimetatud kool-konna panuseid ajalooteaduse jaoks laiemalt võiks olla range eraldusjoone kadumine „subjektiivse” mälu ja „objektiivse” arhiivides säilitatava do-kumentatsiooni ja muu materjali vahel. Hakati mõistma, et mingi universaalse tõe poole püüdlemine on sageli viljatu tegevus ja et inimese isiklik lugu min-gist ajaloosündmusest on sageli sama kõnekas kui tollesama sündmuse kir-jeldus makrotasandil. Teaduslik uuri-mine on aga vaid mälu-jäämäe tipp. Kü-simused sellest, kuidas mäletatakse näiteks Teist maailmasõda või Nõuko-gude aega ei paku huvi üksnes ajaloo-lastele, vaid kõnetavad meid kõiki.

„Sosistajates” kujutatakse paljude perekondade ja isikute saatusi, mida lä-bib punase niidina hirm ja jutustab sel-lest, kuidas nõukogude ühiskonnas toi-me tulemiseks tuli luua endale uus identiteet. Hirm oli vaid üks paljudest üksteisele vastukäivatest tungidest ja tunnetest, kirjutab Figes. Sellele lisan-dusid passiivsus, häbi ja alaväärsustun-ne, mis tekitasid Venemaal ühtaegu sa-

Sosistajad. Eraelu Stalini VenemaalOrlando Figes tõlkinud Aldo Randmaa792 lkkõva köide

Sherlock Holmesi lühijutudArthur Conan Doyletõlkinud Krista Kaer ja Heli Greenbaum800 lk kõva köideArthur Conan Doyle'i loodud Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni võlu on aegumatu. Üha uued põlvkonnad jäl-givad põnevusega selle ekstsentrilise detektiivi mõttekäike ja elavad kaasa inimestele, kes talt abi otsivad. Kogu-mikus on koos kõik Arthur Conan Doyle’i Sherlock Holmesi puudutavad lühijutud: „Sherlock Holmesi seiklu-sed”, „Sherlock Holmesi memuaa-rid”, „Sherlock Holmesi tagasitulek”, „Viimane kummardus” ja „Sherlock Holmesi märkmeraamat”.

Otsi Moskva sfinksiAlfonsas Eidintastõlkinud Mart Tarmak456 lkkõva köideLeedu ajaloolase ja diplomaadi Alfonsas Eidintase ajaloo-line romaan räägib keeruliset ajajär-gust Leedu ajaloos – aastaist 1938–1940, mil riik sai järjest kolm ultimaa-tumit: Poolalt, Saksamaalt ja Nõukogude Liidult. Murrangulisi sündmusi vaadeldakse luureohvitseri Vytautas Kundrotase saatuse läbi, kuid suur osa romaani tegelastest on tuntud ajaloolised isikud. Palju on kokkupuutepunkte ka Eestiga – ala-tes Eesti saadiku Otto Strandmani kohtumisest Pariisis oma Leedu kol-leegiga kuni paljude paralleelideni kahe maa saatuses ajal, kui käis Molotovi-Ribbentropi pakti salaproto-kollides kokkulepitu teoks tegemine.

Bellini kaartJason Goodwintõlkinud Juhan Habicht280 lkkõva köideJason Goodwini haa-rava kriminaalromaani tegevus toi-mub 19. sajandi Istanbulis ja raamatu peategelane on detektiiv Yasim, kelle teeb eriliseks tõik, et ta on eunuhh. Noor sultan saadab hinnatud detektii-vi Yasimi otsima oma kuulsa esivane-ma portreed, mille autor oli tuntud veneetslane Bellini. Yasim suundubki Veneetsiasse, mis aastal 1840 on aga tühjade paleedega vallutatud linn. Kui kanalist leitakse kunstikaupmehe laip, läheb detektiivi jalgealune aga väga tuliseks ning lihtsana tundunud maaliotsingu tagant hakkab paistma intriig.

Must ja sinineIan Rankintõlkinud Anne Kahk504 lkpehme köideDetektiiv John Rebus laveerib nelja juurdlu-se vahel, püüdes tabada mõrvarit, kes võib-olla juhib ta kurikuulsa Katekis-muse Johni jälile, aga võib-olla mitte. Samal ajal hingab talle kuklasse sise-juurdlust toimetav mees, keda ta just jõudis süüdistada pistisevõtmises Glasgow gangsteripealikult. Justkui sellest veel vähe oleks, jälitavad teda telereporterid, kes kavandavad saadet ekslikust kohtuotsusest, mis teeks Rebusest endast paari miljoni vaataja silmis põlastusväärse kurikaela. Üks-ainus vääratus ning teda ootab eba-meeldiv ja mitte just kiire lõpp.

Seintel on kõrvad

lajast viha nõukogude võimu vastu, aga ka tahet saada üle oma mineviku ja pä-ritolu häbist. Inimesed kaotasid end selle kaksipidisuse sisse ära ja avalik isiksus neelas sisemise alla: „Ma hak-kasin tundma, et ma olengi see inime-ne, keda ma teesklesin olevat,” meenu-tab üks mees.

Raamat toetub sadadele perekonna-arhiividele (kirjad, päevikud, isiklikud dokumendid, memuaarid, fotod ja ese-med), mida terrori üle elanud inimesed kogu Venemaal kuni päris viimase ajani varjasid oma kodus salasahtlites ja madratsite all, andes nõnda Nõukogu-de ühiskonnast meile laia (ja pole ülla-tav, et üpris valusa ja masendava) läbi-lõike.

Detsember 1930: kohtunikud ja oma „süüd tunnistanud” Leonid Ramzin ühel esimestest Stalini korraldatud näidiskohtuprotsessi-dest, mille eesmärk oli hoida rahvast pideva hirmu all. FOTO: © BETTMANN/CORBIS

Krista Kaer

John le Carré, kes on praeguseks kirjutanud 21 raamatut ja kelle uus käsikiri on juba agentidele laeku-

nud, on muutunud tänapäeva Lääne kirjandusmaailmas meheks, kes võtab sõna kõige vastu, mida ta peab suuriiki-de valitsuste ja erakompaniide tegevu-ses halvaks ja ohtlikuks. Sõna võtab ta nii ajakirjanduses kui ka oma romaani-des, millest seni viimase tegevus toi-mub Hamburgis, linnas, kus kavandati New Yorgi kaksiktornide ründamist.

Terrorihirmus Euroopa Raamatus „Kõige tagaotsitum mees”

Väga tülikas meessaabub Hamburgi Issa Karpov, noor piinamisjälgedega mees, kelle isa oli korrumpeerunud Vene polkovnik ja ema tšetšeenitar, kelle ta perekond hil-jem oma au päästmiseks tappis. Issa tuleb Hamburgi, sest ta isa on kunagi jätnud sealsesse Šoti panka salastatud arve, mille koodi ta pärandas pojale. Ja tema tulek on otsekui katalüsaator, mis vallandab sündmusi ning puudutab mit-me inimese elu.

Panga omanik Tommy Brue saab oma jahmatuseks teada, kuidas ta isa oli panga rajanud, ning otsustab aidata Issat esindavat noort advokaati Anna-bel Richterit. Samal ajal satub Issa Sak-sa, Inglise ja Ameerika luure huviorbii-

neid, kes ise enda eest seista ei suuda, mis teeb temast oma jõukas juristide perekonnas „musta lamba”. Ja Saksa julgeolekuteenistuse veteran Günther Bachmann, kelle välise künismi varjus on vankumatud põhimõtted, püüab sa-muti teha seda, mis on õige.

Kõige taga-otsitum meesJohn le Carrétõlkinud Kristjan Jaak Kangur360 lk, kõva köide

diplomaadi Alfonsas Eidintase ajaloo-

ilmunud

ti ning teda kahtlustatakse terroriorga-nisatsioonide fi nantseerimises.

Maailm, kus valitseb paranoia Nagu le Carré puhul ikka, on loodud olukord, kus eriteenistuste kord juba käivitunud masinavärk ähvardab püh-kida oma teelt kõik inimliku. Inimlik-kus ja rikkumatud tunded on aga see ainus, mille külge le Carré tegelased klammerduda saavad. Tommy Brue näeb lootuskiirt Annabelis. Tunded, mida naine temas ootamatult tekitab, paistavad talle lunastusena ning Anna-beli pärast otsustab ta aidata ka Issat.

Annabel püüab leida õiglust õiglu-setus maailmas ning esindab seetõttu

Varrak 5www.varrak.ee

9 (44) 20. oktoober 2009

ilmunudPurustatud õhulossMillenniumi sarja III raamatStieg Larsson tõlkinud Kadri Papp680 lkkõva köideGöteborgi haigla erakorralise medit-siini osakonda tuuakse kaks raskelt vigastatud inimest. Üks neist on topeltmõrva eest tagaotsitav Lisbe-th Salander. Tal on peas eluohtlik kuulihaav ja teda tuleb otsekohe opereerida. Teine on Aleksander Zalatšenko – vanem mees, keda Lis-beth Salander on kirvega löönud...

Millenniumi-sarja kolmas ja viima-ne osa jätkub sealt, kus „Tüdruk, kes mängis tulega” lõppes. Lisbeth Salan-der jäi ellu, kuid tema probleemid po-le kaugeltki möödas. Leidub jõude, kes tahavad Lisbeth Salanderi lõpli-kult vaikima sundida...

Veenuse juusMihhail Šiškin tõlkinud Jüri Ojamaasari „Moodne aeg”480 lk, kõva köideVene kirjanikku Mihhail Šiškinit peetakse Nabokovi ja Bunini traditsioonide jätkajaks vene kirjanduses ning „Veenuse juus” on talle toonud Rahvusliku Bestselleri ja Suure Raamatu preemia. Oma romaa-nis laseb Šiškin lugejal plaanipära-selt süüvida paljudesse ajaloolistes-se ja geograafi listesse olukordades-se: tegevus toimub kodusõjaaegsel Venemaal, tänapäeva Euroopas ja koguni muistses Pärsias. Tegelaste saa-tused põimuvad ootamatul kombel, nende teetähis elus on armastus: õnne-lik, dramaatiline, mitmesugune. „Kui ar-mastus on kord olnud, ei kao see mitte kunagi” – see on raamatu leitmotiiv.

Väike kleidipoodIsabel Wolff tõlkinud Lii Tõnismannsari „Varraku ajaviiteromaan”328 lk, kõva köideIgal kleidil on oma lugu, ja oma lugu on ka Phoebel, kelle kauaaegne unis-tus – avada vintage-riiete pood, on nüüd täitunud. Ühel päeval saab Phoebe tuttavaks Thérèse’iga. Elata-nud prantslannal on müüa rohkesti rõivaid, välja arvatud üks sõjaaegne taevasinine mantel, millest ta elu seeski ei lahku... Algul ei taha Thérèse mantlist rääkida, kui kahest naisest aga head sõbrad saavad, hak-kab sinise mantli lugu hargnema, viies lugeja tagasi Teise maailmasõja aegsele Prantsusmaale.

Geniaalsuse ja täieliku kirja-oskamatuse vahel: Eesti animatsiooni luguChris J. Robinsontõlkinud Kristjan Jaak Kangur280 lk, pehme köideTunnustatud animatsioonikäsitleja ja fi lmiprogrammide kuraator Chris J. Robinson annab oma raamatus üle-vaate Eesti animafi lmi loost ajalooli-ses kontekstis, keskendudes sellele, kuidas muutuv ideoloogia on mõjuta-nud fi lmitegijate käekirja. Üks raama-tu väärtus ongi enam kui 20 interv-juud Eesti animafi lmi võtmekujudega.

masõja ajal ja pärast sõja lõppu kollabo-rantidele osaks saanud elajalik kätte-maks. See on omamoodi hullumeelne raamat: ei saa kuidagi teisiti nimetada uljast kava anda umbes pooletuhandel leheküljel ülevaade Pariisi enam kui 2500 aasta pikkusest ajaloost.

Eriti just ingliskeelses pressis sai raamatule täiesti teenitult osaks heaks-kiitev, kohati lausa vaimustunud vastu-võtt. Kui vastakaid emotsioone Hussey tegelikult tekitab, näitavad lugejate kommentaarid Amazonis: hinnangud kõiguvad eufooriast vihkamiseni. Pea-liskaudne ajaraisk, ütlevad ühed. See, kuidas autor kirjutab juutidest, homo-dest ja prostituutidest, on naeruväärne ja vastik. Võluv ja detailirohke, ütlevad teised ning leiavad, et raamat tutvustab nauditavalt säärast Pariisi, mis turisti pilgu eest peitu jääb.

Mulle, kes ma reisida absoluutselt ei armasta, küll aga olen uudishimulik nagu sada Anu Saagimit, meeldis „Pa-riisi salajane ajalugu” loomulikult väga. Äärmiselt mugav: vedeled diivanil, la-sed autoril end läbi ajastute ja bulvarite juhatada ning mingis mõttes ongi Parii-sis käidud. Mõistagi võib teda kasutada ka praktilise reisijuhina, ehkki raamat on liiga huvitav ja süvenemist nõudev, et temaga mööda võõrast suurlinna traavida. Pigem tasuks „Pariisi salajast ajalugu” lugeda enne teeleminekut või tagasi kodus olles: uskuge mind, teie isiklikud Pariisi-kogemused ainult või-davad sellest.

5

ajaloolane ja kirjanik Andrew Hussey, kelle sulest pärineb põnevaim raamat Pariisist, mida ma kunagi lugenud olen.

1963. aastal Liverpoolis sündinud, praegu Pariisis asuvat Londoni ülikooli prantsuse kirjanduse osakonda juhatav Hussey on tähelepanuväärne isik – va-na punkar ja anarhist, muusikasõber ja spordifänn, rahutu vaimuga eksleja, kes kirjutanud pornost ja jalgpallist, is-lamist ja George Bataille’ist. Esma-kordselt saabus Hussey Pariisi 1970. aastate lõpus ning sestsaadik pole Prantsusmaa pealinn tema meeli enam vabaks lasknud – aastatepikkune jõlku-mine klubides ja kohvikutes, istumine arhiivides, lõputu lugemine, uurimine ning suhtlemine erinevatesse ühiskon-nakihtidesse kuuluvate pariislastega sai kroonitud hiilgava raamatuga Parii-si salajasest ajaloost.

Hussey nimetab oma inspireerijana Peter Ackroydi uurimust „London: The Biography” ning Ackroydi väidet, et ajalugu pole mingi lõplik lugu, vaid lõ-petamata dialoog. Niisiis pole see raa-mat Pariisi n-ö ametlik ajalugu, vaid int-rigeerivatest ning värvikatest killukes-test koosnev kaleidoskoop. Fookuses on nn ohtlikud klassid – mässajad, hul-kurid, immigrandid, kurjategijad, pros-tituudid, homoseksuaalid ja muud mar-ginaalid.

Pariis, mis turisti pilgu eest peitu jääbHussey näitab, kuidas linna arhitek-tuur ja vaim on seotud seksi ja vägival-laga ning uurib vaesuse erinevaid vor-me, nagu need Pariisis läbi aegade avaldunud. Hussey räägib mõne maitse jaoks ehk liigagi põhjalikult „kom-mertsseksist”, rahvuslikust tagakiusa-misest ja näljahädaaegsest maiusroast – surnute kontidest keedetud supist. Hussey käsitluses on Marie Antoinette ja printsess Diana ühe pika inimketi lü-lid, Hussey kergitab vaipa, mille alla peideti ebameeldiv teadmine ulatusli-kust koostööst sakslastega Teise maail-

Mart Juur Postimees

Pariisi kuulutamine maailma pea-linnaks on suurim trikk, millega prantslased eales hakkama saa-

nud. Täpsemalt öeldes küll mitte prantslased – Prantsusmaa ja Pariisi vahele ei saa mu meelest võrdusmärki tõmmata – selle uskumatu vägiteo soo-ritasid juba hallidel aegadel tublid pa-riislased ise. Pariisi positsioon linnade hulgas on unikaalne, kusjuures tema mõju või maagiat ei saa põhjendada rat-sionaalsete argumentidega.

Pariisi müüti kannab usk, tänapäe-vaselt öeldes tugev mainekujundus. Rooma võib olla paavstivõimu kesk-punkt, London võib olla fi nantskeskus, Tallinn võib olla Euroopa kultuuripea-linn, ometi on raske leida inimest, kelle pilk ei muutuks uduseks ning rinnust ei vallanduks magus igatsusohe, kui ju-tuks tuleb Seine'i kallastel laiutav upsa-kas ja kergemeelne linnade kuningan-na. Näha Pariisi ja surra! – see lendlau-se võtab kokku eurooplaste, aga ka pal-jude ameeriklaste ja jaapanlaste tuigud.

Isegi paksunahalised eestlased taju-vad tema kutset, seda kinnitab fakt, et taasiseseisvuse esimestel aastatel oli piinarikas bussireis Pariisi paljude jaoks unistuste täitumise hetk. Aafrik-laste suhtumine on pragmaatilisem, nende moto kõlab nõnda: „Jõuda Parii-si ja end seal koos suguseltsiga sisse seada!” Sest jah, lisaks kõigele muule on tänapäeva Pariis suurim Aafrika linn, mis juhtumisi ei asu Aafrikas.

Toit, seks ja kaunid kunstidVõib-olla just seepärast, et Pariis võtab vastu kõik tulijad, nimetatakse teda ka vanaks hooraks. Kuninganna või hoor, mis seal vahet, igatahes on tegemist naissoost olendiga, kelle võimu tugi-sammasteks toit, seks ja kaunid kuns-tid, mis omavahel põimuvad kummali-ses sümbioosis. Just säärasena tajub Pariisi tänapäeva ja minevikku Inglise

Pariis. Salajane ajaluguAndrew Husseytõlkinud Jaanus Õunpuu517 lkkõva köide

www.varrak.ee

Mihhail Šiškinit peetakse Nabokovi ja

Ongi Pariisis käidud!Vaade Seine’i jõe kallastele Pariisi Jumalaema kirikust. FOTO: © SYLVAIN SONNET/HEMIS/CORBIS

Varrak2 (47) 25. märts 2010

KaelkirjakAndrus Kivirähk loeb Harriet Toompereaudioraamat, CD-plaat, 65 minKai on väike tüdruk, kelle parim sõber on üsna kummaline tegelane – nimelt kõhuuss. Ehkki kõhuussiga ei saa mängida, saab temaga juttu ajada ning igasuguseid naljakaid ja põne-vaid asju välja mõelda. Saab rääkida makaronitontidest ja siirupit sülita-vast lehmast ja imelikust elukast, kel-le nimi on mouk. Igal juhul on kõhu-ussiga palju lõbusam kui pirtsaka Barbie’ga. Ja siis on Kail akna taga veel kaelkirjak – või on see siiski kraana? Ja aias valvab küpseid marju suur koer – või on ta tegelikult lõvi? Sõltub sellest, kuidas vaadata...

Meisterda iseSamm-sammult suurepärase kunstiniSue Nicholson ja Deri Robinstõlkinud Martin Väli240 lk, kõva köideMahukas laste käsitööraamat on täis vahvaid meisterdamisideid ja -võt-teid, alates lihtsast kartulitrükist kuni selliste keerukate tehnikateni nagu marmoreerimine ja vormimine – kõik selleks, et lapsed saaksid arendada oma kunstioskusi ja luua omatehtud väikesi meistriteoseid.

Raamatu abil saab arendada joo-nistamist ja õppida koomiksite tege-mist, katsetada maalimis- ja trükiteh-nikaid, valmistada fantaasiaküllaseid kollaaže ja palju muud.

Puude ja põõsaste lõikamineSulev Järve ja Väino Eskla192 lkpehme köidePuude ja põõsaste üks oluline hool-dustöö on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab regu-leerida taimede kasvu ja kuju, õitse-mist ja viljakandvust, tervist ja vastu-pidavust. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui ka meie.

Käesolev raamat on täiendatud kordustrükk, kus praktikutest autorid annavad edasi olulisema tänapäevas-test tarkustest puude ja põõsaste lõi-kamisest.

Silmus-kudumineClaire Hallik 272 lk kõva köideSee raamat on ol-nud asendamatu abimees meie emadele ja vanaema-dele juba rohkem kui viiskümmend aastat – tegemist on aastakümneid tagasi suure populaarsuse saavuta-nud raamatu kordustrükiga, milles on täiendatud kudumistehnika töövõt-teid ning ka koekirjadest on tehtud uued värvifotod.

Käsiraamat annab algteadmisi sil-muskudumise töövõtete õppimiseks, põhjalikke kirjeldusi üksikute kudu-mistehnikate kohta ja suure hulga pildimaterjali erinevatest koekirjalis-test pindadest. Raamatus on üle kahesaja koekirja foto ja tehnilise ku-dumiskirja ning ligi kakssada töövõt-te joonist.

Puude ja põõsaste üks oluline hool-

ilmunud

dub, et sarja esimeses raamatus on kunstnik autoemme kaunile suule isegi veidi huuleläiget lisanud. Tanklapildile on aga jäädvustatud 2007. aasta igatsus-väärsed bensiinihinnad.

Koolibri6www.koolibri.ee

2 (47) 25. märts 2010

Meelis Lainvoo

Koolibri 70-sarja uus raamat „Seit-sekümmend loodusmaailma mõistatust” sobinuks imehästi

kogu sarja avama, sest keskendub sel-lele, milleta poleks olemas ühtki kul-tuurisaavutust, millest kõnelevad varem ilmunud sama sarja raamatud. Nimelt käsitleb värskelt ilmunud teos meie koduplaneedi füüsilist olemist.

60 tänapäeva kõige silmapaistvamat teaduskirjanikku, kes töötavad maail-ma erinevates ülikoolides ja laboratoo-riumites, valgustavad lugejat alates kü-simusest kuidas tekkis Maa kuni tule-vikkuvaatava teemani „Inimeste käitu-mine ja meie planeedi päästmine”.

Kuidas tekkis elu?Autorid viivad lugeja põnevale reisile, mis saab alguse Maa tekkimisega enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi. Saame teada, kuidas mõnikümmend miljonit aastat hiljem tekkis Maa ja um-bes Marsi-suuruse taevakeha kokku-põrke tulemusena Kuu.

Tutvustatakse elu tekkimise teoo-riaid ja hoopis põhjapanevamat küsi-must – mis üleüldse on elu? Kuidas ku-junesid keerukamad hulkraksed elu-vormid ning mitu korda ja millal on elu Maal olnud lähedal väljasuremisele.

Raamatu teine teemaplokk on kes-kendunud Maa ehitusele ja sellega seo-tud küsimustele, nagu mandrite triivi-mine, mäestikud, maavärinad ja vulkaa-nid ning hiidlained, mis on põhjustanud ohvriterohkeid katastroofe ja põhjusta-vad, paratamatult neid tulevikuski.

Saame teada, et umbes 50-meetrise läbimõõduga meteoriit tabab Maad keskmiselt iga 200 kuni 400 aasta ta-gant, aga 10-kilomeetrise läbimõõduga taevakeha (mille tagajärjel surid välja dinosaurused) 100 kuni 500 miljoni aastase intervalliga.

Raamatu mahukaim osa, neli suurt peatükki – „Evolutsioon”, „Biogeograa-fi a ja elupaigad”, „Taimed ja loomad”, „Loomade käitumine” – viivad taimede ja loomade maailma.

Uute liikide avastamine kestabEnne Charles Darwinit oletasid loodus-teadlased, et Maal eksisteerib 10 000 kuni 100 000 liiki olevusi. Darwin leidis oma ümbermaailmareisi käigus, et Maal on tunduvalt enam liike, kui vaja oleks: igal saarel elasid oma linnu-, lille- või kilpkonnaliigid, mis sarnanesid naa-bersaarte omadega, ent olid siiski eri-nevad ega saanud omavahel paljuneda.Tänapäeval loodavad bioloogid määrat-leda liigirikkuse ulatust, ent hinnangud

selle kohta erinevad kümnetes korda-des, ulatudes 2–3 miljonist liigist 30–100 miljonini. Igal aastal lisavad teadla-sed oma nimekirjadesse keskmiselt üks kuni kaks uut imetaja- ja kolm lin-nuliiki, samuti kümneid uusi mikroobi-, seene-, taime- ja mereloomaliike ning umbes 7250 uut putukaliiki.

Uusi liike avastatakse ja kirjeldatak-se pidevalt. Neilegi teemadele on raa-matus lähenetud nii mitmeski mõttes uudsest vaatenurgast, andes hulgaliselt sellist teavet, mida kooli bioloogiatun-didest üldjuhul ei saa. Näiteks on juttu elust ookeanisügavuste mustadel tos-sutajatel, sellest, kuidas näevad maa-ilma koerad ja meemesilaste keelest.

Kas loomadel on emotsioonid?„Loomulikult on,” vastab üks raamatu autoreist, Colorado ülikooli bioloogia-professor Marc Bekoff. „Sa pead neid ainult kuulama ja vaatama nende nägu-sid, sabasid, kehasid, seda, kuidas nad liiguvad ning mis kõige olulisem – sil-mi.”

Emotsioonid lubavad loomadel eri-nevates situatsioonides kohaneda ja paindlikult käituda. Bekoff kirjutab, et hiired on empaatilised loomad ja armastavad lõbutseda. Et on näiteid armunud vaaladest, vihastest paaviani-dest, traumajärgse stressi all kannata-

vatest ja leinavatest elevantidest ning isegi koerast, kes käitus oma pimeda liigikaaslase silmadena ehk juhtkoera-na.

„Paljud loomad oskavad vahet teha õigel ja valel ning elavad vastavalt mo-raalikoodeksile,” kinnitab autor. „Pole kahtlustki, et kui me räägime eetikast ja sellest, mida me tohime või ei tohi te-ha teistele loomadele, annavad nende emotsioonid meie aruteludele ja tege-vusele vastuse.”

Kohustus teada ja hoolidaToimetaja Michael J. Benton on paigu-tanud raamatu algusesse maailmakuul-sa ameerika arhitekti ja visionääri Richard Buckminster Fulleri 1963. aas-tast pärit tsitaadi „Praegu on Maa-nime-lise kosmoselaeva kohta teada vaid üksainus nimetamisväärne fakt – ni-melt puudub meil selle juurde käiv inst-ruktsioon”.

„Globaalne kliimamuutus on tee-ma, mis hirmutab ja ajab segadusse. Kas kliima soojenemine on toimunud viimase saja aasta jooksul ja kui, siis missugusel määral? Milline on maake-ra tulevik, kui kliima muutub väga tuge-vasti? Ja mis kõige olulisem, kas inime-sed on kliimamuutuses süüdi ning kui, siis mida me saame süü heastamiseks ära teha?”

Seitsekümmend loodusmaailma mõistatustautorite kollektiivtoimetanud Michael J. Benton304 lkkõva köide

Õpime mängeldes inglise keeltMaris Niine, Kertu Laanesoo4 lauamängu karbisNeli lauamängu õpe-tavad 120 ingliskeelset sõna: kooli-tarbed, mänguasjad, loomad, kodu, kehaosad, riided, värvid, numbrid ja igapäevased tegevused. Õpime hääl-dusmärke, mis on tulevikus hädavaja-likud sõnaraamatu kasutamisel. Sõ-nade õige häälduse saab omandada e-harjutustega, mille leiate Koolibri kodulehelt www.koolibri.ee.

Valmistume kooliksJoonistamine ja meisterdaminePilvi Kula72 lkpehme köideTööraamat on mõeldud eel-kooliealistele lastele, tutvustades joonistamist, maalimist, voolimist ja meisterdamist. Teemade valikul on lähtutud elulähe-dusest. Tööraamatus on ülesanded jaotatud kuude kaupa nii, et iga näda-la jaoks on üks kunsti- või tööõpetuse teema. Tähelepanu on pööratud aas-taringile, rahvakalendri tähtpäevadele ja tähtsamatele pühadele, mis on eestlastele olulised. Selline vahetu igapäevane looduse ja elu jälgimine annab kunstiõpetuse kaudu paremaid tulemusi ümbritseva mõistmisel.

Valmistume kooliksVärviraamat Joonas Sildre17 lk, pehme köide„Valmistume koo-liks” sarja täiendav värvimisraamat Joonas Sildre joonis-tustega. Raamatus leidub pilte orava-pere tegemistest igal aastaajal nii tähtpäevadel, rannas, matkamas, aia-töödel jne. Pilte saab lisaks värvimi-sele rikastada ka asjakohaste kleep-sudega lisatud kleepsulehelt.

Nutimäng Heili Veetamm48 lk, lehvikNutimängu ülesanded sobivad lahendami-seks 4-5- aastastele lastele. Igal lehel on kolm erinevaid tead-misi ja oskusi nõudvat ülesannet, mille vas-tust saab kontrollida järgmiselt le-helt. Täiskasvanu saab esitatud küsi-muse teemat edasi arendada, et avas-tada lapse huvisid, tugevaid, aga ka veel arendamist nõudvaid külgi.

Raamat maalase kodust

Positiivne on, et üha rohkem inime-si saab aru, et midagi tuleb ette võtta, aga kuidas ja mida, on vähemalt praegu veel väga raske kokku leppida, nagu al-les mõne kuu eest toimunud ÜRO Kopenhaageni kliimakonverentsi läbi-kukkumine tõestas.

Ühena triljonitest maalastest on just inimesele pandud kohustus hoolitseda imelise taevakeha eest, mis ise olemas olles võimaldab kõigil neil triljoneil ole-mas olla, sest eluslooduse seni kirjelda-tud umbes 1,8 miljoni liigist on teada-olevalt vaid inimene see, kes suudab Maad tunnetada ühtse tervikuna.

Tunnetamisest tundmiseni on aga käia pikk tee, millel väikese sammuke-se aitab loodetavasti astuda ka „Seitse-kümmend loodusmaailma mõistatust”.

Nopslaste sugukonda kuuluv nahkhiir on öise eluviisiga rändloom. Ta kasvab kõrbes jõudsalt siis, kui seal on küllaldaselt sammas-kaktuste ja agaavide nektarit. FOTO RAAMATUST

Tiina Tomingas

Krista Kumbergi autopõnni-sari on jõudnud kolmanda raamatuni – „Auto-põnn Anto ja uus tüdruk”.

Lastekirjandusest teame mitut tar-beeset või muud asja, millele kirjanik on hinge andnud. Ellen Niidul oli neid terve trobikond: Volga, piimaauto, heli-kopter, tolmuimeja ja ekskavaator, rää-kimata väikesest armsast motorollerist. Või vene kirjandusklassik Kornei Tšu-kovski, kelle „Köögi-Kata mures” võt-sid jalad alla nii samovar kui ahjuroop.

Aga kui Niidu ja Tšukovski lugudes esindavad masinad ja köögiriistad ka n-ö

Põrisevad põnnid ja uued tüdrukudelusast peast iseennast ning toimetavad oma teerulli või lauanõude toimetusi, siis Kumbergi autopõnnid võiksid vabalt esi-neda täitsa tavaliste lastena ja katki poleks midagi. Muidugi on põnevam ja loovam lugeda, kuidas autopõnni pisarad veere-vad laternast ning kuidas tal üllatusest kapott lahti plõksatab. Või ette kujutada, kuidas auto ulakalt tagatulesid näitab või viksi masinapojana pikivahet hoiab.

Isemoodi ja armsad loodNaljakaid ja vahvaid inimlapse tegemis-te autolikke analooge oleks võinud ise-gi rohkem olla. Ning kui autod juba te-gelasteks võetud, siis oleks natuke

takse ta aga varsti omaks. Loo moraal võiks olla selles, et igaühes meist on midagi erilist. Olgu meil ainult kanna-tust ja head tahet seda üles leida.

Muhedalt kujutatud masinate maailmLasteraamatu puhul ei saa kuidagi mööda minna piltidest. Priit Rea joonis-tatud masinate maailm on sõbralik, il-mekas ja muhe. Tähelepanelikule pildi-vaatajale ei jää märkamata ka nutikad detailid, näiteks kõiksugu mutrid ja kruvid autolaste mänguväljakul või kas-side ja hiirte täiesti omaette elu suure linnapildi majakatustel. Ning mulle tun-

Autopõnn Anto ja uus tüdrukKrista Kumbergkunstnik Priit Rea16 lkpehme köide

ilmunud

enam ka masinate maailmale omast tahtnud lugude taustas leida. Kuid ise-moodi ja armsad on need lood ka niisa-ma, just sellisel kujul, kus väiksed põn-nid on rüütatud metallist vormi ning teevad põrisevat häält.

Sarja viimane raamat „Autopõnn Anto ja uus tüdruk” räägib erilisest päe-vast autolasteaias, kus rühma tuleb uustulnukas, võõrapärane ja isesugune. Teised masinalapsed piidlevad võõra moega tüdrukut algul kahtlevalt, sest tal on ainult üks ratas ning ta ei jaksa ei kalluri kombel liiva vedada ega puksiiri kombel nööri sikutada. Kui selgub, mil-liseid julgeid trikke too teha oskab, võe-

värvimisraamat Joonas Sildre joonis-

Hingele paiMerit Raju250 lkkõva köideOn hetki, mil hing sii-ralt rõõmustab. Loo-dust nautides. Kallis-tades. Naerdes. Mediteerides. Kõikidel on õigus elada oma unistuste elu. See on raamat ilusatest ja igapäe-vastest asjadest, kuhu on lisatud mee-lespea emotsionaalselt kriitilisteks olukordadeks, maitsvaid retsepte, energiat andvaid joogaharjutusi ning parema une ja mediteerimissoovitusi.

Krista Kilvet peegelpilgusKertu Saks208 lkkõva köideRaamat raadiohää-le, poliitiku ja diplo-maadi, Krista Kilveti ning tema tütre mälestustest perest, kodust, tööst ja pürgimustest.

„Kui kirjutada lubasin, pidasin kõi-ge huvitavamaks just ema poliitiku ja diplomaadi aastaid: mida tehti, kelle-ga tehti, mis saavutati ja kuidas?,” üt-leb Kertu Saks raamatu sissejuhatu-ses. „Saavutuse ja nimede paraad. Kirjutasin ja kustutasin, kirjutasin ja kustutasin. Kui raamatu keskseks oleks jäänud need teemad, oleks sel-lest saanud järjekordne keda-mina-kõik-elus-tundnud-olen raamat. See pole selline raamat. Esmalt on see raamat emast kui naisest – siis väike-se Krista Kanteri kujunemisest Krista Kilvetiks. Teiseks on see raamat ar-mastuse lugu. See on ema ja isa (Kaa-rel Kilveti) lugu. Kolmandaks ongi see raamat pereväärtustest. ”

Eesti köökHarri Ilves, Lia Virkus, Maire Suitsueesti ja inglise keeles136 lk, kõva köideEestlane on alati eelistanud kohalik-ku toitu. Kümned Maarjamaa põlv-konnad on kasvanud üles leiva, kartu-li ja köögivilja ning kala ja rikkalike metsaandide toel. Kaunite toidu- ja looduspiltidega illustreeritud retsep-tiraamat annab ülevaate tänapäeva eesti köögist.

Kummaline kuuRiina Kasserillustreerinud Ave Teeääre50 lk, kõva köideAlissia on täiesti ta-valine tüdruk, ent ühel päeval kaovad tema elust kõik värvid ja helid. Kas te kujutate ette maailma, mis on hall ja vaikne? Värve otsides satub Alissia kummalisele teekonnale, mis on ühteaegu kurb ja ohtlik, aga ka ilus ja imeline. Teel õpib tüdruk tundma iseennast ja mär-kama asju, millele ta varem tähelepa-nu pole pööranud.

Ave Teeääre on Eduard Wiiralti noore graafi ku preemia laureaat.

Lohe Lembitu lood. KitseröövGrethe Rõõm124 lkkõva köideTavaliselt nii rahulik-ku Ööbikuorgu mur-rab kahe kurikaela tõttu rahutus, mis õige varsti levib loheorust kaugema-le. Kohe suure suvepuhkuse esimesel päeval satuvad pöörastesse seiklus-

Ajakirjade Kirjastus 72 (47) 25. märts 2010

ilmunud

võetavaid seaduspärasusi ei leidnud ja pole neid leidnud ka keegi teine. Astro-loogia, nagu kohvipaksu, ohvriloomade maksa, käejoonte või soola päält ennus-tamine on usu asi. Mul usku pole ja maailmas on palju huvitavamaid asju. Ning osa uskusid on ohtlikud. Kui usu-me nõidadesse, hakkame neid varem või hiljem ka põletama.

Harrastusastronoom Raivo Hein, kelle taevafotosid on kasutatud ka teie raa-matus, loodab pääseda ehtsale kosmo-selennule. Kas Maad kosmosest näha oleks (olnud) ka teie unistus? Minu unistused nooruses olid lihtsa-mad: unistasin ja nägin vahel unes, et pääsen välismaale, Pariisi, Londonisse. Kurb oli ärgata... Need unistused on nüüd täitunud. Kosmoselendudest ei ole isegi unistanud, need on nüüd ja ilm-selt sellel sajandil ainult väga väheste privileeg. On üldse kahtlane, kas inime-se saatmine Marsile või mõnele teisele kaugemale taevakehale on otstarbekas.

Robotid teevad juba praegu enamik-ke uurimistöid paremini ja sadu kordi odavamalt kui teeks inimene. Minu vii-mane unistus, mis loodetavasti täitub, on veeta mõni nädal lõunapoolkeral ja näha korralikult lõunataevast. Peruus, kus mul õnnestus käia, oli taevas kogu aeg pilvevines, nii et tähti eriti näha ei olnud.

Raamat innustab nii lapsi kui ka täis-kasvanuid rohkem pilku taevasse pöö-rama. Mida soovitate tähele panna selges põhjataevas?

Eks taevas, nagu lilleaiaski ole igal omad lemmikud. Minu lemmikud on kindlasti Plejaadid, mida raamatuski ni-metan, ja Orion. Kumbagi pole paraku soojal aastaajal eriti näha.

Praegu olen Lõuna-Portugalis, kus õhtuti Marss on lausa pää kohal, eks ta paista ka meil, kui taevas selge. On hele ja punakas. Ning erinevalt „tähekestest, mis vilguvad”, Marss, nagu ka muud sil-maga nähtavad planeedid, ei vilgu.

Millised tööd on teil praegu käsil?On kogunenud palju pooleliolevat, oleks vaja vanu tekste kohendada ja uuesti välja anda. Ning tahaks kirjutada inglise keeles ühe pikema oopuse, kus võtan kokku oma mõtted ja räägin natuke ka eluloost, selle juurde ka muidu-gi Eesti uuemast ajaloost.

raamatuid. Tahes-tahtmata orienteeru-sin temale. Kui mõni teema tundus kee-ruline ja raskesti mõistetav, mõtlesin, kas väike Jaan oleks alla vandunud ja mõned leheküljed vahele jätnud või ei. Leidsin, et ei.

Teadust ei saa päris ajaviitelektüüri-na esitada, füüsikat-astronoomiat-kee-miat ei tohiks püüdagi esitada ilma va-lemiteta. Einsteini, Einasto, Öpiku saa-vutused tulenevad otseselt rehkenda-misest, püüdest valemeid-võrrandeid vaatlusandmetega kooskõlla viia. Nii olen ka ise raamatusse pannud mõned lihtsad valemid. Sellised, millest väike Jaan oleks 11–12 aastasena aru saanud. Ehk saavad ka nüüdsed väiksed Jaanid.

Raamatu esimesed lugejad olid ast-ronoomid Tõnu Viik ja Jaan Pelt, mu sõbrad ja õpetajad Tõraverest. Nemad aitasid mul ka esialgses tekstis olnud vigu parandada, nii on ka teaduskirjan-dus ikka rohkem või vähem kollektiiv-ne töö nagu päris teaduski.

Kas peale astronoomia leidub ka teisi teadusvaldkondi, mis tunduvad nii lähedased ja huvitavad, et tahaksite nende loo kirja panna?Kõik teadusalad on huvitavad, kui neis-se vähegi süveneda. Ise olen elus lähe-malt kokku puutunud keeleteadusega, antropoloogiaga ja ökoloogiaga, millest usutavasti võiksin raamatu kirjutada.

Kahjuks on mu matemaatika-alane haridus napp, muidu kirjutaksin raama-tu tõenäosusest. Mulle tundub, et see aitaks tublisti kainestada meie astro-hi-ro lummuses avalikku arvamust. Ning tõenäosusteooriale ja statistikale toetu-vad mõned tänapäeva teaduse võtme-alad nagu kvantfüüsika ja evolutsiooni-teooria, millega meie tavamõtlemisel on nii raske leppida.

Arvan, et lõhe seitsmepenikoorma-sammudega edasi tõttava teaduse maa-ilmapildi ja tavamõtlemise vahel on kas-vanud ohtlikult suureks, nende vahele jäävat hämarat ala kipuvad täitma eba-usk, religioosne fundamentalism ja mit-mesugused ebateadused.

Missugune on teie suhe astroloogiaga, kas näiteks horoskoopide vastu olete huvi tundnud?

Omal ajal tutvusin astroloogiaga pä-ris põhjalikult ja olen ka mõned horos-koobid teinud. Aga mingeid tõsiselt

Anu Jõesaar

Astronoomia aasta lõpus ilmus raamatulettidele raamat, mis üllatab nii autori nime kui ka

käsitlusviisi poolest. „Teispool sinist taevast” on sõna parimas mõttes popu-laarteaduslik raamat: mitte pelk fakti-kogum, vaid kirjaniku ja mõtleja sulega kirja pandud lugu maailmaruumist.

Jaan Kaplinski, miks otsustasite oma uue raamatuga täiendada hoopis ema-keelse teaduskirjanduse riiulit?

Nagu ka raamatu saatesõnas nime-tasin, olen ikka jaganud oma aega ja huvisid teaduse ja kaunite kunstide va-hel, minu puhul esindab viimast siis muidugi kirjandus. Aga olen avaldanud üht-teist ka keeleteaduse vallast, üli-koolis õppisingi keeleteadust ja õige natuke matemaatikat.

Lapsepõlves olid mu suunajad-mõ-jutajad ema, kes tundis hästi muusikat, kujutavat kunsti ja prantsuse keelt ning kirjandust, ning vanaisa, endine kool-meister, keda huvitas loodus, teadus, poliitika. Olen mõlematelt palju päri-nud. Lapsena lugesin innukalt kättesaa-davat populaarteaduslikku kirjandust. Loen seda nüüdki, et kursis olla selle-ga, mis teaduses toimub.

Usun, et praegusel ajal annab tea-dus nii intellektuaalselt, emotsionaalselt kui ka praktiliselt meile rohkem kui kunstid. Ent mõlemaid ei tohi päriselt lahutada: kunstid ja teadus on seotud. Populaarteaduslikud raamatud on katse mõlemaid ühendada ja loodan, et minu katse mingil määral õnnestus. Et olen suutnud ehk mõnes lapses äratada sa-masugust huvi teaduse vastu nagu mi-nus äratasid Perelmani raamatud „Huvi-tav füüsika”, „Huvitav astronoomia” ja Ivanovski „Päikese perekond”, mis oli kindlasti üks mu lemmikraamatuid ja mis on ehk veidi mõjutanud ka mu oma raamatu kompositsiooni. Usun, et tea-duskirjanik on oluline ja perspektiivikas tulevikueriala. Ka Eestis.

Kellele on raamat mõeldud ja kes oli selle esimene lugeja?

Raamatut kavandades ja kirjutades mõtlesin loomulikult iseendale, sellele algkoolipoisile, kes luges Perelmani, Ivanovski ja Iljini populaarteaduslikke

Pöörakem pilgud taeva poole

www.kirjastus.ee

maadi, Krista Kilveti ning tema tütre

„Usun, et teaduskirjanik on oluline ja perspektiivikas tulevikueriala. Ka Eestis,” lausub kirjanik Jaan Kaplinski. FOTO ERAKOGU

tesse nii maailma kõige väiksem lohe Lembit kui ka tema suured sõbrad Emil ja Sassu. On autoga kihutamist ja üks ootamatu õhulend, on tulepurskamist, pisaraid, naeru ja kuhjaga põnevust.

„Kitserööv” on lohe Lembitu lugude sarja teine raamat.

Katselendur Tamm44 parimat proovisõituRaivo E. Tamm204 lk, pehme köideSelle raamatu kaante vahele kogutud „katse-lendude” valikupõhimõte on lihtne. Seis-ke kümme minutit Eesti kõige tihedama liiklusega ristmikul Liivalaia ja Tartu maa-ntee ristumiskohas Tallinnas ning jälgige möödasõitvaid autosid. Suure tõenäosu-sega ei näe te selle aja jooksul ainsatki sõidukit, millega on selles raamatus proovisõitu tehtud. Ehk kui võrrelda kuli-naariaga, siis ei paku katselendur Tamm kiirtoitu ega päevapraade, vaid puhast à la carte’i. Kohati lausa gurmeed.

Kohupiima- ja kodujuustu-toidud 2Angeelika Kang, Lia Virkus, Pille Enden116 lk, kõva köidePopulaarse kohupiima-toitude raamatu teises osas saavad võrd-set tähelepanu nii kohupiim kui ka kodu-juust. Eriti palju nutikaid ideid leiate see-kord just kodujuustu kasutamiseks soolastes argipäevatoitudes, et muuta pere toidulaud mitmekesisemaks ja hu-vitavamaks. Kuid raamatust ei puudu ka maitsvad kohupiimakoogid ja -pirukad, kokku 50 uut retsepti.

100 linnu-liharoogaAngeelika Kang, Lia Virkus, Pille Enden216 lk , kõva köideTervislik ja lihtsalt val-mistatav linnuliha on eestlaste lemmik nii argi- kui pidupäe-val. Ka rasketel aegadel ei kao see laualt. Hinnalt soodsa kanaliha kõrval leiab jär-jest enam austajaid tugevama maitsega pardiliha, samuti on levinud kalkun ja hani. Raamat „100 linnuliharooga” pa-kubki väärt ideid, kuidas neist kõigist mitmekesiseid roogi valmistada. Tegu on 2005. aastal ilmunud „Linnuliharaama-tu” täiendatud uustrükiga.

Aasia toidudEpp Mihkels132 lk, kõva köideKauge ja eksootiline Aasia paelub oma kultuuri, traditsiooni-de ja toiduga. Järjest enam on inimesed hakanud reisima Aasia maadesse Jaapa-nisse, Vietnami, Kambodžasse, Taisse ning üha laiemaks on muutunud eksooti-liste toidukaupade ja -kohtade valik Ees-tis, tehes nii erilised maitsenaudingud igaühele kättesaadavaks. Raamatus on põnevad retseptid ja toiduvalmistamis-juhised, mis autor on kokku kogunud nii enda kui ka lähikondsete reisidelt ja maitserännakutelt.

KevadlilledAarne Kähr100 lk, kõva köideEesti aednik hakkab kevadet ootama juba septembris. Nii paku-vadki meile kõige enam rõõmu lilled, mis alustavad õitse-mist kohe, kui talve selgroog on murtud. „Kevadlilled” tutvustab aasta esimesi õi-si: tuntud kevadlillede uuemaid sorte ja hübriide ning vähem tuntud taimi, mille-ga tasuks kevadlillepeenart rikastada.

eestlaste lemmik nii argi- kui pidupäe-

de ja toiduga. Järjest enam on inimesed

temaksukontori” raamatuversioonide loomisel.

Lisaks on kirjanikel kenad plaanid „Röövlirahnu Martiniga”. Kui emakest Maad ikka jätkub, oleme näiliselt ker-ge ja ajaviitelise lugemisvaraga mit-meid aastaid kenasti varustatud. Näili-selt kerge. Süvenedes selgub, et need raamatud on sügavamad kui elitaaritsev „päris” kirjandus.

noormees Tomi, kes ei ole küllalt julge ja ehk ka küllalt mees. Mida see tähen-dab, selgub teose käigus, kus püstitu-vad teravad eetilised dilemmad. Raama-tu tiitellehel on žanripiirang – noor-sooromaan. Tegemist on gümnaasiu-mieas tegelaste looga, mis peaks ees-kätt eakaaslasi huvitama.

Helga Nõu ei kirjuta noortest teisiti, kui ta kirjutab inimestest, kes on noo-ruse ammu seljataha jätnud. Nii ta noo-red kui ka vanad tegelased seisavad sil-mitsi oluliste valikutega, millest teatud asjaolude kokkulangemisel võiks sõltu-da mitte ainult õnn, vaid ka enesest lu-gupidamine, mis tähendab ka teiste lu-gupidamist.

Tomile antakse mõned uued võima-lused. Kas argust saab ületada või mit-te? Kuidas olla sõber ja leida sõpru? Kuidas mõista oma tõelist loomust ja leida oma rada? Helga Nõu ei anna ühe-seid vastuseid, ta meetod on küsimuste vormistamine. Tema raamatute inime-sed on üsna sarnased, olgu adressaa-diks nooremad või vanemad lugejad, kuid nooremaile antakse selgemini märku, mis on mõtlematu vali-ku tagajärg.

8 2 (47) 25. märts 2010

moodi järg, milles selgub, kuidas „Appi!” peategelastel Mailal ja Jussil lä-heb.

Ometi on „Jääauku” täiesti isesei-sev raamat, milles keskne tegelane

silmas seda, et raamat haaval koguneb läbilõige Eesti tegelikest oludest. Saa-me kokku dokumendi praeguse Eesti ühiskonnast. Tänu sellele läheb Ulmani-Murutari kaheraudne valang ilmselt meie kultuurilukku ning võima-lik, et kujuneb isegi klassikaks.

Selle väitega on lugejat lõbus õrri-tada, sest mõlemat sensitiivset autorit tarbitakse ja samas pekstakse halasta-matult. Nende hingejõust ja teraapili-sest loomingust saadakse ühtaegu abi ja tuge ning samas kritiseeritakse neid kurjalt maatasa. Peksavad, tähendab armastavad!?

Mis siis ikka, sõimake, aga lugege, sest selle tandemi ühisloomingust võib julgelt harjumuse kujundada. Kui soovite, siis ka sõltuvuse. „Ohtlikke lende” tuleb kuuldavasti kokku 21. Pä-rast neid jätkavad Mihkel ja Kati oma duetti ka praegu TV3 eetris käiva „Kät-

www.atlex.ee

Atlex

Silmitsi raskete valikutega

Kristofer Kraim

Teil on õigus – „Meie elu lood” on riigitelevisiooni igihalja seriaali „Õnne 13” tunnuslause ning

„Suurem kui elu” käib seltskonnaaja-kirja Kroonika kohta. Ent need kehti-vad sama hästi ka kultusseriaali „Ohtlik lend” romaaniversioonide kohta.

Omamaine krimisari, mida BEC Eesti Televisioonile tootis, on rahvale sedavõrd lähedane, et fänniklubid te-gutsevad ning veebi-arhiivist tõmma-takse ikka ja jälle Västriku ja Leidpalu saagat alla. Marko Matvere ja Elisabet Tamm on eestlastele armsad. Ka stse-narist Mihkel Ulmani mahe fabulee-rija-anne on selles kustumatus menus osaline. Kati Murutari inimestetundli-ku fantaasiaga koos võimenduvad need meie elu lood aga sõna otseses mõttes suuremaks kui elu.

Neli raamatut on olemas ning selge on, et Ulmani-Murutari tandem õigus-tab end täielikult. Ulmani ehe ja inimlik seoste leidmine, huumorisoon ja uje armastus ka nende tegelaste vastu, kel-lel tema lugudes pahasti läheb, on end tõestanud juba varasemates näidendi-tes-fi lmistsenaariumides. „Detsembri-kuumus”, „Imede torn”, „Röövlirahnu Martin” on puha Ulmani šedöövrid ju.

„Ohtlikus lennus” on autor kirjel-danud äärmiselt tavalisi elulisi lugusid, mis erinevad siin ja praegu meie üm-ber toimuvatest igapäevastest kurb-mängudest pelgalt selle võrra, et keegi lüüakse maha. See on see osa argielu-

Helga Nõu vastilmunud romaani „Jääauku” tegevus kulgeb hoogsalt, teos puudutab küsi-

musi, mis ühiskonnas kõne all. Uus teos on eelmise raamatu „Appi!” oma-

ilmunudKuidas lahku minnaTõnn Sarv96 lktaskuraamatMiks on nii palju raa-matuid suhete loomi-sest, nende hoidmi-sest ja parandamisest? Ikka sellest, kuidas paremini ja edukamalt muljet avaldada, võrgutada, ahvatleda, sek-sida… Aga selle kohta, kuidas suhet lõpetada, väga vähe või peaaegu üld-se mitte? Jah, kirjandust lahutuste põhjuste ja statistika kohta, juriidilist nõustamist, soovitusi ja nõuandeid lahku minemise vältimiseks või selle tagajärgedest ülesaamiseks on piisa-valt. Aga sündmusest endast, lahku-minekust, ei räägi eriti keegi. Me rää-gime mehe ja naise suhete lõpetami-sest, olgu need siis lühi- või pikaajalised, sõltumata sellest, kas ollakse ametlikult abielus või mitte.

Hästivarjatud saladusÖölane nr 119Ellis Peterstõlkinud Heli Leek288 lktaskuraamat„Hästi varjatud sala-duses” jätkuvad vend Cadfaeli seiklu-sed Inglismaad räsiva kodusõja taus-tal. Cadfael ja tema kaaslased asuvad otsima üht sõjakeerises kaduma jää-nud tütarlast, avastavad aga peagi, et on sattunud hoopis mõrva ja röövimi-se jälgedele.

sest ja parandamisest? Ikka sellest,

Ohtlik lend 4Reality ShowMihkel Ulmanromaniseering Kati Murutar240 lktaskuraamat

Jääauku Helga Nõu224 lkkõva köide

ilmunudTäna tuleb tore päevVahvaid tegevusi ja mänge lasteaiasMerike Lillo, Õie Mikk340 lkpehme köideTartu lasteaiaõpetajate töökogemus-lik raamat võiks olla hea abimees eelkõige lasteaednikele ja nende koolitajatele, aga ka lastevanemate-le. Ehkki autorid töötavad Hea Alguse lasteaias, käib töö riikliku õp-pekava järgi lapsekeskset Hea Algu-se metoodikat arvestades. Antakse ülevaade Hea Alguse põhimõtetest. Raamatust on abi lasteaiatöö planee-rimisel, pakutakse välja võimalikke teemalahendusi. Lisatud on omaloo-mingulisi luuletusi, muinasjutte, mõistatusi ja töölehti. Kasutatud on nn lapsesuud. Eraldi osana on õpeta-ja tehtud või koos lastega valmista-tud mängud.

Spordi-psühholoogia õpikLennart Raudsepp, Aave Hannus, Jorgen Matsi 328 lkpehme köideMillist rolli mängivad psühholoogili-sed tegurid spordis? Kuidas saab tippsportlase sooritusvõimet psüh-holoogilise treeninguga parandada? Milliste arengupsühholoogiliste muu-tustega peavad oma töös arvestama laste- ja noortetreenerid? Kas laste

liiga varane spetsialiseerumine ühele spordialale toob hiljem kaasa spordimo-tivatsiooni kadumise ja väljalangemise spordist? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püütakse selles õpikus vas-tused anda. Raamatust võivad kasulikke teadmisi omandada peale üliõpilaste ka treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, lapsevanemad ning sportlased.

Konfliktidest ja suhtlemisoskus-test õpetamisel ja juhtimiselHeiki Krips342 lk pehme köideMe suhtleme, et tunda suhetest rõõmu, et saavutada enesele olulist, et täita töö-ülesandeid. Juhtub, et kõik ei lähe nagu tarvis. Inimesed ei mõista meid või meie neid. Kokkuleppeid ei saavutata või saa-dakse selline kokkulepe, millega ei olda rahul. Vastuolud tunduvad ületamatud. Mõtted seoses kõige sellega toovad kaa-sa kurbust, viha, pettumust. Tundub, na-gu ei saaks me midagi muuta. Ometi saab õppida konfl ikte kui vastuolusid käsitlema selliselt, et nendega paremini toime tulla.

Selles raamatus räägitakse konfl ikti-de kui vastuolude olemusest ja nende lii-gitusest. Peatutakse sellel, et meie mõt-lemise viisidest sõltub suuresti see, kui-das me oma eluga toime tuleme.

Raamatus antakse ülevaade suhtle-mistehnikatest ning nende kasutusviisi-dest. Kirjeldatakse vestluse juhtimise tehnikaid. Räägitakse kehtestamisest ja läbirääkimistest. Käsitletakse gruppide juhtimise problemaatikat.

Meie elu lood, suuremad kui elu

dest, mille puhul mõni inimene teeb teoks selle, mida paljud meist mõni-kord tahaksid – õnne ees risti laiutaja koksatakse ära. Niisiis on tegemist pil-guga statistiliste numbrite taha – kes ja kuidas tegelikult ikkagi mõrvariteks saavad. Või mõrvatuteks. Mitte retsid. Tavalised inimesed. Meie!

Intuitiivne (aja)kirjanik Murutar on Ulmani stooridele lisanud omapoolse täispanga. Ta on loonud tegelastele meie elu lood. Nii kurjategijatel kui ka ohvritel, tunnistajatel kui ka episoodilis-tel tegelastel on taust ja päritolu, traagi-ka ja põhjuslik-tagajärjeline saatus.

Kolm hooaega „Õnne 13” stsena-rist olnud Murutar on ka need kolm aastakäiku romaaniks kirjutanud. See-kord laseb sarja igas raamatus lisan-duv isiksuste ja saatuste galerii tema talendil mõnuga möllata.

Viitena ajakirjale Kroonika pidasin

Elmatarwww.elmatar.ee

Marko Matvere ja Elisabet Tamm on eestlastele armsad ja seisavad lugejal silme ees ilmselt ka raamatut lugedes. FOTO RAAMATUST