E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 6 (95) 24. september 2015

Strindbergi skandaalne romaan eesti keelesKoolibri väärtkirjanduse sarja „Ajavaim” uus raamat pärineb seda-korda Põhjamaade kultuurivaramust, see on August Strindbergi „Hullu mehe kaitsekõne”. Rootsi klassiku aastail 1887–88 prantsuse keeles kirjutatud skandaalne romaan toob meie ette ajastuülese suhtedraama, Strindbergi esimese abielu loo armu-misest kuni tormilise lahkuminekuni, taustaks tolleaegse ühiskonna reeg-lid ja reaalid. Oma nugaterava eneseanalüüsi ja valusa suhete lahkamisega seostub romaan teise rootsi kirjaniku Ingmar Bergmani omaaegse kultusteosega „Stseenid ühest abielust”, aga Strindbergi on võrreldud ka Dostojevski ja Hamsuni ning prantsuse kirjanike Abbé Prevosti ja Alfred de Musset’ga.

„Tubakapoodnik” sarjas „Moodne aeg”7. oktoobril kell 17 esitletakse Austria suursaadiku residentsis Tallinnas Austria kirjaniku Robert Seethaleri romaani „Tubakapoodnik”. Esitlusel kõnelevad Austria suursaadik Eestis Doris Danler, romaani tõlkija Piret Pääsuke ja kirjastuse Varrak pea- toimetaja Krista Kaer. Katkendeid raamatust loeb Tambet Tuisk. Robert Seethaler on Austria viimaste aastate üks hinnatumaid kirjanikke. 2012. aasta sügisel ilmunud „Der Trafikant” on Seethaleri neljas romaan, mida on nimetatud tänapäeva Austria kirjanduse „väikeseks juveeliks”. Raamatu avaldab kirjastus Varrak.

Menuraamat koristamisestSeptembris jõudis ka eesti keeles müügile jaapanlanna Marie Kondo raamat „Jaapani korrastuskunst”, mis on üks viimaste aastate üllatava-maid menuraamatuid – selle teema on koristamise filosoofia. Kümnetes keeltes ilmunud raamat on praegu-seks müünud miljoneid eksemplare ning autor on saanud maailmakuul-saks oma arutelude ja nõuannetega, kuidas inimene peaks kodu korrasta-mise ja koristamise kaudu seadma paika oma elu ka laiemas mõttes. Raamatu avaldas Tänapäev.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2015

uudisedkolumn

Rebase- karva koer ja teisedKirjastuselt Tänapäev on ilmunud Juhani Püttsepa lasteraamat „Gibraltari laevakoerte ühing”, mis oli Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja ajakirja Täheke korraldatud konkursi võidutöö. Tegevus toimub majas, kus elab rida eriskummalisi inimesi. Raamatu pildid joonistas Marja-Liisa Plats. Vt lk 6

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 22. oktoobril.

Hoiame pöialt Piret Rauale!KRISTA KUMBERG lastekirjanduse uurija

Eesti lastekirjanduse sõbrad ja sugulased ei saa nüüd aasta ot-sa pöidlaid pihust. Tänavu ke-vadel kuulutati Bolognas laste-

raamatute messil välja 28 Anderseni preemiale konkureerivat kirjanikku ja 29 kunstnikku, jaanuaris saab teada viis lõplikku konkurenti ning 2016. aasta 4. aprillil selguvad laureaadid.

KAS VÄIKE NOBEL TULEB MEILE?Väikeseks Nobeli kirjandusauhinnaks nimetatud H. Ch. Anderseni preemiat, mille patroon on Taani kuninganna Margarethe II, antakse välja aastast 1956 üle aasta. Esimese laureaadi – Eleanor Farjeoni jutukogu „Väike raa-matutuba” saab lugeda ka eesti keeles. Selle kõrge tunnustuse pälvinud laste-kirjanikke on maailmas kolmekümne jagu, neist meie jaoks tuntuimad (ning arvatavasti ka kõige südamelähedase-mad) Astrid Lindgren ja Tove Jansson.

IBBY (Rahvusvaheline Noorsookir-janduse Nõukogu) Eesti osakond esi-tas tänavu preemiale Piret Raua kandi-datuuri. Raud on üks neid harvaesine-vaid nn kaks-ühes andeid, kelle autori-raamatute puhul pilt ja sõna moodus-tavad sisuliselt kandva terviku. Konku-reerima on saadetud (seekord) tema kirjaniku-pool. Esituse raamatuvaliku hulgas on Raua pildiraamatuid, jutu-kogusid ja pikem jutustus. Pildiraama-tuid esindavad „Härra Linnu lugu” (2009), „Kõik võiks olla roosa!” (2015), „Emili ja oi kui palju asju” (2015), jutukogusid „Natuke napakad lood” (2012), „Teistmoodi printsessi-lood” (2013) ning „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad” (2014), pike-maid lugusid aga „Printsess Luluu ja härra Kere” (2008).

KES ON KONKURENDID?Piret Raua konkurentidest teab eesti lugeja paari autorit. Ameerika Ühend-riikidest esitati Louis Lowry, kelle „Andja” ilmus eesti keeles 2010. aastal. Teame ka Hollandit esindavat Ted van Lieshouti, tema „Vennad” avaldati 2001. aastal. Oma autoriraamatutega meile tuttav Chris Riddell (Ottoline ja Ada Gooti lood, samuti „Härra Voodi-all”) konkureerib aga hoopistükkis kunstniku kategoorias.

Tahtmata küll ajada seda „tähtis-pole-võit-vaid-osavõtt” juttu, tuleb siiski mär-kida, et kirjastajad lasevad oma tähelepa-nelikud silmad üle kandidaatide nime- kirja ning iseäranis hoolsalt jälgivad nad, kes arvatakse vahevoorus viie pari-ma sekka. Teadaolevalt leidis meie kir-jastus Draakon ja Kuu sel moel Jean-Claude Mourlevat’ „Ookeani kutse” ja märkas Šveitsi kunstniku Albertine pilte Germano Zullo „Väikesele linnule”.

TÕLGITUD PALJUDESSE KEELTESSEPiret Raua raamatud on juba tuttavad päris mitmel maal. Neid on tõlgitud vene, läti, itaalia, prantsuse jaapani, ungari, poola, saksa, hispaania, ingli-se, albaania keelde. Temalt on raama-tuid ka lausa tellitud. Sestap ilmus muinasjutt „Kolm soovi” esmalt jaapa-ni keeles ning „Emili ja oi kui palju asju” prantsuse keeles, alles siis eesti keeles. Muuseas, Piret Raua isa Eno Raua „Nii või naa” (1957) avaldati kõige-pealt venekeelsena (1954), siis ukraina ja poola keeles (1956) ning lõpuks eesti keeles. Perekondlikku teemat jät-kates – Piret Raua ema Aino Pervik esitati Anderseni-preemiale aastal 2012.

Piret Raua esimene autoriraamat ilmus aastal 1995 ja kandis pealkirja „Kataleena isemoodi juuksed”. Nüüd-seks on teoseid kogunenud kuraditosi-na jagu – vähese tekstiga pildiraama-tuid, jutukogusid ja jutustusi. Oma loomingu eest on kirjanik pälvinud mitmeid autasusid, nende hulgas kahel korral Eesti Kultuurkapitali lastekirjan-duse auhinna (2005, 2008), ja kantud IBBY aunimekirja (2012).

OLULISED SÕNUMID(Laste)kirjanduse roll on muuhulgas inimestele meelde tuletada, mis on elus tegelikult tähtis. Ja selle tarvis pole tingimata vaja paksu romaani kirjuta-da. Nii Piret Raua jutustused kui ka napitekstilised pildiraamatud üllatavad ikka ja jälle sellega, et näilise lihtsuse tagant leiab olulise sõnumi. Märkimis-väärselt sageli on selleks eneseotsingud ja -leidmine. See pole õigupoolest ai-nult lastetoa teema, aga hea on põhi-tõed varakult paika saada. Näiteks „Härra Linnu lugu” (2009) pajataks justkui kooli lõpetanud noormehest, kes ei tea, mida tahab, aga tahab kindla- peale „midagi muud”.

Enese ja oma kutsumuse otsimine ning leidmine on ka „Roosi tahab len-nata” (2013) sisuks. Ei tohi ennast las-ta kammitseda esivanemate ootustest, vaid teha seda, mis tiivustab. Kolmas raamat eneseleidmisest ilmus tänavu ning kannab pealkirja „Emili ja oi kui palju asju”. See lugu lõpeb sõnadega: „Ilma kirjutamise ja lugemise oskuseta poleks ma küll ennast kunagi leidnud.” Väärt sõnum meie pinnalises ja killus-tunud ajas, kas pole.

Palju edu Piret Rauale!

H. Ch. Anderseni preemia nominendiks esitatud Piret Raud.

FOTO

: IN

GR

ID M

AA

SIK

Mida tehakse loovkirjutamise ringis?Sügisel alustas Lastekirjanduse Keskuses tööd loovkirjutamise ring 3.-4. klassi lastele. Sellega seoses on lastel ja vanematel palju küsi- musi, sest ettevõtmine on küllaltki uudne. Peamiselt muidugi tahetakse teada, et mis see loovkirjutamine üldse on.

Sellele on keeruline üheselt vastata, sest vastuseid on mitu. Kindlasti on see laste huviring, kus põhiline töövahend on keel. Siit tulevad kõik peamised tege- vused: sõnamängud, juttude ja luuletuste kirjutamine, sõnavara- harjutused.

Õpetaja roll ei ole öelda ette, kui-das keegi kirjutab, mõtleb või loob. See kõik jääb lapse enda otsustada, ring on talle turvaline koht harjutami-seks ja arenemiseks. Eesmärk pole ühtemoodi kirjutada, vaid leida oma hääl ja kirjutamisviis. Siit edasi saab iga laps ise otsustada, mida ja kuidas ta kirjutada tahab.

Kui koos on palju sarnaste huvide-ga lapsi, siis toimub ka kiirem areng. Lapsed innustavad üksteist, jagavad ideid ja saavad inspiratsiooni. Nii on võimalik kiiremini edasi liikuda, astuda aladele, kuhu pole varem sattunud. Igaüks vast teab, kui mõnus on olla koos mõttekaaslastega ja kui palju uusi mõtteid see tekitab.

Loovkirjutamise tunnis on rõhk eelkõige loovusel ja loomulikkusel. Tundidest leiab nii lõbusamaid loov-harjutusi kui ka tõsisemaid kirjuta-misülesandeid. Mõne ülesande pu-hul on vaja kasutada algatus- või korraldusvõimet. Igas tunnis tehak-se tööd nii rühmas kui ka individuaal-selt ning ülesannete järel on oluline tagasiside andmine. Seda annavad lapsed üksteisele ise, arutades mis neile kaaslase tekstis meeldis või mida nad ise teeksid teistmoodi. Esinemisjulgust aitab arendada oma tekstide ette lugemine. Need lapsed, kes oma tekste ette lugeda ei soovi, seda ei tee. Aga siiani on kõik ikka soovinud või siis palunud õpetajal lugeda.

Et tegevus toimub Lastekirjanduse Keskuses, on lapsed kogu aeg kirjan- duse keskel. Lisaks kirjutamisele räägime loetud raamatutest, analüü-sime neid ja soovitame kaaslastele. Plaan on korraldada kohtumisi erine-vate kirjandusmaailma inimestega.

Ma loodan, et ringis käivatest lastest saavad omavahel head kaaslased, kes naudivad lugemist, kirjutamist ja on avatud mõtlemisega. Ja võib-olla saab keegi innustust kunagi ka tõsisemalt kirjutamisega tegelema hakata.

KÄTLIN VAINOLAlastekirjanik ja ringi juhendaja

ajakirjade kirjastus WWW.RAAMAT24.EE NR 6 (95) 24. september 2015 2

PEETER KOPPEL

Warren Buffett on tänaseks müütiline härra, kelle maa-ilma kolmandaks (mõõde-tavalt) suurim varandus on

saavutatud just investeerides. (Terveid riike kohati eraomandina käsitlevad dik-taatorid jäetakse enamasti nendest maa-ilma rikkaimate nimekirjadest välja.)

Buffett on tõestanud, et investeerimi-ne on teatud mõttes justkui ettevõtluse alamvorm, mille käigus luuakse väär-tust nii endale kui ka näiteks teistele val-dusettevõtte kaasaktsionäridele. Siin tulebki välja üks olulisemaid mõtte- viisi erinevusi tavainvestori ja miljar- däri vahel – kui (tava)investor kipub nägema peamiselt just konkreetset in-vesteerimisinstrumenti ning selle (sage-li tehnilisi) parameetreid ning liikumi-si, siis Buffett’i jaoks on investeering alati konkreetsesse ärisse, mitte instru-menti kui sellisesse. Instrument on va-hend(!) äri(!) omamiseks, mida võib sobivuse ja hea tootluse korral hoida kasvõi igavesti. Instrument on ka mis-ki, mille kaudu teenitakse ärilt tulu – kanu tasub Buffett’i mõttemaailmas pi-dada seetõttu, et nood munevad. Ilm-selgelt tuleb siinkohal välja Buffett’i lä-henemist läbiv selge dividendilembus.

TEGEVUSE JÄRJEPIDEVUS JA HEA JUHTIMINEKuna aga raha paigutatakse ärisse, siis sellepärast ongi kõnealune miljardär investeerinud alati just sellistesse äri-desse, mis on tema jaoks ka piisavas ulatuses arusaadavad.

Enamus neist on olnud ajalooliselt n-ö lihtsad ärid. Äri kui sellise olulised parameetrid on samuti lihtsad – ettevõt-te/äri puhul järjepidevus tegevuses ning juhtkonna kvaliteet. Viimase puhul on selge eelis ettevõtetel, mille omanike ja/või juhtkonna struktuur on selline, mis võimaldab ellu viia pikaajalist stratee-giat. Siinkohal on märksõnaks pere-kond või perekonnalaadsed sidemed ettevõttes ja ettevõtte juhtimises.

Pikaajalise strateegia teostamine haagib investeeringu lahti kvartalikapi-talismi hädadest, kus juhtkond kipub olema orienteeritud looma pigem kvar-tali- kui pikaajalisi tulemusi. Viimastel

ilmunud ilmunud

Warren Buffett’i edulugu

aastatel on sellest aru saadud turul ka laiemalt ning nii mõnigi börsiettevõte on börsilt lahkunud ja läinud erakätes-se – või selliste institutsioonide oman-dusse, kellel on aega oodata pikaajali-se strateegia ellu viimise poolt loodava väärtuse realiseerumist.

Üldiselt paistabki Buffett’i puhul sil-ma see, et ta ignoreerib seda, mis lõvi-osale teistele turuosalistele stressi ja bi-polaarsust tekitab ning mida oluliseks peetakse. Nimelt ei pööra ta tähelepanu aktsiaturule ja selle trendidele laiemalt. Ega ka sellele, et kõigil paistab kogu aeg kiire olevat. Samuti on täheldada suun-dumust ignoreerida makromajanduslik-ku keskkonda laiemalt. „Efektiivse turu hüpoteesi” ignoreerib Buffett aga suisa elegantse ükskõiksuse, et mitte öelda – naeruvääristamisega.

DETAILNE SISSEVAADE BUFFETT’I ELULUKKUIlmselgelt on raamatu eesmärk anda investorile võti olemaks edukas, kopee-rides edukat meetodit kui sellist. Prob-lemaatiline on siinkohal see, et Buffett’i rõõmsameelne enesekindlus investeeri-misel ei ole miski, mis oleks mitmeid ja mitmeid suurusjärke madalamate sum-madega tegeledes kopeeritav. Ka ei ki-pu just Buffett’i enese investoritele kir-jutatud kirjades tuntav huumor kõne-aluses raamatus kuidagi võidule pääse-vat ning kohati jääb mulje, et kunsti üritatakse vägisi mõõdetavaks teha.

Samas sõnum sellest, et investeerimi-se puhul on kõige olulisem distsipli-neeritud investeerimisprotsess, mille fookus on pikaajaline tootlus ning või-mekus taluda nii kõrget volatiilsust kui ka perioode, mil tootlus jääb võrdlus- indeksile märkimisväärselt alla. Seetõt-tu on Buffett’i lähenemine ka tootluse kontekstist fokusseeritud pigem pika- ajalisele keskmisele kui tööstusharus domineerivale aastatulemustele. Küsi-museks jääb, kuidas ikkagi täpselt ette-võtte sisemist väärtust hinnatakse. See eeldab teemaga tegelemiseks juba täien- dava kirjanduse otsimist.

TAVAPÄRASED TURUREEGLID EI KEHTITänaseks on oluline aru saada sellest, et Buffett ja tema tegevus turgudel ei ole enam ammu võrreldav sellega,

Warren Buffetti eduluguRobert G. Hagstromtõlkinud Krista Kallis288 lkkõva köide

Warren Buffett

LitsidMart Sander288 lk, kõva köideRomaan „Litsid” on pilgu-heit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939–1944, jutustatud väikese Tallin-na bordelli ja sealt läbi kulgevate ini-meste pilgu läbi. Selles suletud mikro-kosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse te-gelikkuse kauge kaja, murdes aga ük-siti valusalt sisse illusoorsesse maail-ma. Sinna maailma on pagenud mit-med noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdi-ma peavad nemadki.Romaanitsükli esimese osa tegevus toimub aastail 1939–1940, mil Eesti asus eneselegi märkamatult oma ise-seisvuse hävingu teele.

130 haruldust EestisRita Mets 268 lk, kõva köideSinu käes on raamat, kust võid lugeda väga harva kohatavate taimede, loomade ja seente kohta. See raamat ei ole määraja ega teatmeteos entsüklo-peedia mõttes. Autori valik põhineb sisetundel, millised liigid on põne-vad, erilised ja samas ka haruldased looduses liikuvale ja seal erisusi otsi-vale huvilisele. Soovist oma vaimus-tust jagada ongi valminud käesolev raamat. Miks mitte validagi raama-tust leitud lemmik edaspidiseks elu-tööks, uurimisobjektiks või unistu-seks kohata looduses. Elu on väga mitmekesine ja ettearvamatu, häid kohtumisi nii raamatutes kui ka õuereaalsuses.Marje Loide, botaanik ja loodusgiid

Vangla ja vabadusMihhail Hodorkovski ja Natalja Gevorkjantõlkinud Harri Kingo432 lk, kõva köideKäesolev raamat on unikaalne, sest selle üks autor on Mihhail Hodorkovs-ki. Pärast pikki aastaid vaikust otsustas ta esmakordselt rääkida avameelselt sellest, kuidas kõik tegelikult toimus. Käesolev raamat jutustab, miks Hodorkovski keeldus Venemaalt lahkumast, kuigi tal olid selleks kõik võimalused olemas, ning milline on elu vangla müüride taga ja laagris – tsoonis, nagu seda nimetatakse. Kuid ka sellest, milline on Venemaa tulevik Hodorkovski pilgu läbi.Mihhail Hodorkovski kaasautor on tuntud ajakirjanik, raamatu „Silmast silma. Vestlus Vladimir Putiniga” autor Natalja Gevorkjan, kes vaatleb viimasel kümnendil toimunut oma pilguga ja kelle peatükid täiendavad oluliselt lugu Jukosest.

Jumala riik on teie seesLev Tolstoitõlkinud Rainis Toomemaa408 lkkõva köideVene mõtleja ja kirjaniku Lev Tolstoi (1828–1910) anarhistliku traktaadi „Jumala riik on teie sees” kuulutas omaaegne Tsaari-Venemaa tsensuur kõige kahjulikumaks raamatuks, mis tema kätte sattunud, kuid just sellest kõrvale heidetud teosest saab tule-vastele põlvedele nurgakivi, millele rajada uus elu...Erilist austust tundis Lev Tolstoi ja tema religioossete vaadete vastu Mahatma Gandhi. Ta nägi Lev Tolstoid oma õpetajana ning suhtlus temaga inspireeris Gandhit kogu elu.

Bobi maailmJames Bowentõlkinud Raili Puskar268 lkpehme köideSuurt osa maakerast on tabanud Bobi-palavik. Sarja esimene raamat „Tänavakass Bob” vallutas inimeste südamed ja puges sügavale nende hinge. Tänu sellele on püsinud ruuge kassi lugu üle aasta tema ko-dulinna Londoni raamatumüügi ede-tabelite tipus. Täna saavad Bobi seik-lustest oma emakeeles osa juba 27 riigi lugejad. „Bobi maailmas” jätku-vad tänavakassi ja tema peremehe Jamesi seiklused. Bob on Jamesile igal sammul toeks oma huumori, vapruse ja intelligentsiga, juhtides sõbra tähelepanu kõige olulisematele tõdedele sõprusest, usaldusest ja lojaalsusest. Rasketel ja isegi eluohtlikel hetkedel on ta oma peremehele nii kaitseingliks kui ka elupäästjaks.Kui James kirjutas nende kohtumi-sest ja sõprusest raamatu, õppis Bob lugejatega kohtumisteks n-ö viit vis-kama, aga James teab, et nii see kui ka kõik ülejäänud trikid ei ole võrrel-davad nende oluliste õppetundidega, mida on saanud tema sellelt uskuma-tult tänavatargalt kassilt.

365 lihtsat teadus- eksperimenti igapäevaste materjalidegaE. Richard Churchill, Louis V. Loesching, Murial Mandelltõlkinud Matti Piirimaa316 lkpehme köideRaamatust leiad terveks aastaks põnevust ja teadmisi rikastavaid eksperimente. Kõik samm-sammult juhendid on kergesti mõistetavad ja koos illustratsioonidega. Täiesti tava-liste materjalidega – ka seebi, paberi ja veega, korraldatavad katsed või-vad selgitada teaduse imesid. Suurepärane juhendmaterjal lastele, kellele meeldib uurida meid ümbrit-sevat maailma.

Ella LapimaalTimo Parvelatõlkinud Elisabeth Arder128 lkkõva köideElla ja tema klassikaaslased on teel preemiareisile välismaale. Kõik on mõistagi elevil, eriti õpetaja, kes on alati unistanud, et näeb kunagi täis-kuud kõrbe kohal paistmas. See- pärast on kõik väga üllatunud, kui kogu seltskond leiab end hoopis Lapimaalt. Veel rohkem üllatab aga see, et lennujaamas ootavad neid jõuluvana ja kari päkapikke. Ja kui õpetaja veel jõuluvana oma isaks kut-sub, ollakse hämmastusest keeletud.

Sitsiilia köök. Päikseline Itaalia.Lia Virkus, Heret Pauskar132 lkkõva köideSee raamat ehedast Sitsiilia köögist sai alguse ühe vahva Sitsiilia proua nonna Rosalba käsitsi kirjutatud kokaraamatust. Lia Virkus ja Heret Pauskar võtsid kätte ja tegid selle kokaraamatu teoks. Pärast poolteist nädalat koos kokkamist, turgudel ko-lamist, kohalike toitude maitsmist ja nonna Rosalba nõuannete kuulamist saigi teoks raamat ehedast Sitsiilia köögist. Raamatus on üle 50 retsepti Itaalia köögist koos kaunite piltide-nõuannete-kommentaaridega.

mida teevad lihtsurelikud. Buffett on institutsioon omaette ning tema tege-vus ei ole enam n-ö kopeeritav. Buffett’ile lihtsalt ei kehti enam tava- pärase turu reeglid. Parimaid näiteid sellest on see, millistel tingimustel oli Buffett nõus finantskriisi raskeimatel hetkedel probleemsetesse finants- institutsioonidesse investeerima.

Sellised võimalusi ja tingimusi ei oleks pakutud mitte kellelegi teisele – kuigi jah, kellelgi teisel poleks olnud ka vajalikku mahtu ja ka mõistmist. Li-saks sellele ei tasu unustada ka niivõrd halastamatut seadust, kui seda on suurte arvude seadus. Selle kohaselt võime öelda, et kuna turuosalisi on nii-võrd palju, siis nende hulgas ilmselt on ka mõni Buffett. See aga paneb kukalt kratsima, sest viitab justkui sellele, et kogu eduloos on õnnel/juhusel oluli-selt suurem roll, kui kõnealune raamat laseb välja paista. Ja isegi kui seda mõtet ignoreerida, peab tõdema, et Buffett’i mõtlemises on mingi eripära, mida ei ole võimalik tabada, kopeerida ja olgem ausad – Excelisse panna.

INVESTEERIMISALANE KIRJANDUSKLASSIKAMaailmas on piisavalt palju neid, kes on tahtnud Buffett’i eduloo alusel luua süs-teemi, mis filtreeriks kvantitatiivsete näi-tajate alusel välja ettevõtted, millesse Buffett investeeriks. See pole paraku õn-nestunud ning see fakt tõestab ka asja-olu, mis kõnealuses raamatus varju jääb – edukas investeerimine on vähe-malt sama palju kunst kui see on teadus.

Investeerimisalase kirjanduse abso-luutkategooria klassika on see raamat kindlasti. Pühakiri, mille abil end rik-kaks võluda – täna enam mitte. Kohus-tuslik lugemine – igatahes. Parim rek-laam Buffett’i enda poolt aktsionäride-le kirjutatavatele kirjadele – absoluut-selt.

3 NR 6 (95) 24. september 2015 WWW.KOOLIBRI.EE koolibri

dustavad keskse kolmnurga August ja Siri Strindberg ning saatuslik taanlan-na Marie David. Dokumentaalromaan „Siri” käsitleb Strindbergide abieluaas-taid ja ennekõike Siri elu pärast mehest lahutamist ning on kirjutatud naise vaatenurgast.

Einhorni käsutuses on olnud kogu abikaasade kirjavahetus ja Siri pere-konnaarhiiv. Lena Einhorn punub oma kangast osavalt, läbimõeldult ja intelli-gentselt, lugeja saab läbi senitundma-tute faktide palju uut informatsiooni, kuid oma intensiivsuselt pole tema teos võrreldav Strindbergi südamevere-ga kirjutatud romaaniga, geeniuse- sädet asendab siin kaine kaalutlus. Aga nende kahe romaani kõrvutamine oleks lugeja jaoks huvitav kogemus.

August Strindberg alustab oma kaitsekõne „Eessõna” lausega: „See on kohutav raamat, möönan seda vastu vaidlemata ja kripeldava kahetsustun-dega.” Mina lõpetaksin oma siinse tut-vustuse lausega: „See oli minu elu ras-keim tõlkeraamat, aga kindlasti üks tähtsamaid!” Mulle antud võimaluse eest sügav kummardus kirjastuse Koo-libri prestiižikale sarjale „Ajavaim”.

ÜLEV AALOE tõlkija

Hakkasin tundma sügavamat huvi Strindbergi loomingu vastu 1970. aastate algul, kui Eestis võis taas hellitada loo-

tust rootsi klassiku tõlkimisele. Kogu Nõukogude Liidus oli „individualist, sümbolist ja naistevihkaja Strindberg” keelatud autor juba Stalini diktatuuri algusaegadest peale, teda tohtis taas avaldada või esitada alles 1980. aastate lõpus. Meil aga ilmus juba 1972 „Vara-mu” sarjas Hendrik Sepamaa tõlkes „Punane tuba” ning „Vanemuine” män-gis Arnold Raveli tõlgitud „Surmatant-su”. Eesti Draamateater tellis minult aasta hiljem „Preili Julie” tõlke, mille Raivo Trass tõi lavale 1975. Olen tõlki-nud siiani ligi paarkümmend Strindber-gi näidendit ja vaid ühe romaani, kuigi hindan tema proosat kõrgelt.

„Hullu mehe kaitsekõne” on olnud kogu aeg üks mu lemmikuid, kuid mi-nu õnnetuseks on see kirjutatud prant-suse keeles. Üks variant olnuks muidu-gi lasta kellelgi romaan prantsuse kee-lest tõlkida ja siis vajadusel n-ö strind-bergilikumaks toimetada. Samas pol-nud rootslased ise prantsuse keelest tehtud tõlgetega põrmugi rahul, sest Strindbergi romaani prantsuskeelset algvarianti olevat toimetaja Georges Loiseau liiga meelevaldselt ja lausa tsensorit mängides toimetanud, nii et oli autoriga tülli läinud suhete katkes-tamiseni välja. Algne originaalkäsikiri oli aga jäljetult kadunud.

„Hullu mehe kaitsekõne” oli Strind-bergi enda jaoks väga tähtis, samas pol-nud ta kindel, kas ta üldse laseb seda kunagi Rootsis avaldada, kuivõrd see käsitleb liiga tundlikku teemat ja võib talle lähedasi inimesi valusalt riivata.

ROMAANI KEERUKAS SÜNNI- JA AVALDAMISLUGU„Le Plaidoyer d’un fou” kirjutamist alus-tas Strindberg oktoobris 1887 Bodeni järve ääres ja lõpetas märtsis 1888 Taa-nis. Kohe hakkab ta rahapuudusel pida-ma läbirääkimisi prantsuse ja saksa kir-jastajatega. 1892. aastal jõutakse Albert Savine’i kirjastusega kokkuleppele, et teos läheb trükki, kuid enne jõuab kir-jastus pankrotti minna. Nii ilmubki teos esimest korda 1893. aastal saksakeelses tõlkes – „Die Beichte eines Toren”.

Nii nagu aastaid varem pärast novel-likogu „Abielu” avaldamist kodumaal 1884 (tookord pandi talle süüks püha-duseteotust), kaevatakse Strindberg ka nüüd Saksamaal oma teose tõttu koh-tusse: sedapuhku süüdistusega siivu-tustes. Mõlemal korral jäi õigus Strind-bergile. Rootsis võttis protsess aega vaid poolteist kuud, nüüd aga venis üle kahe aasta pikkuseks. Õigeksmõistev otsus, millega teos kuulutati „täiesti va-baks”, langetati alles 1895. aasta ok-toobris, ja loomulikult pidurdas see teose avaldamist Prantsusmaal. Pariisi raamatukauplustes jõudis raamat müü-ki 1895. aasta jaanuaris.

Rootsis avaldamiseks Strindberg oma eluajal luba ei andnudki. Saksa-keelse väljaande järgi tehtud piraattõl-ge „En dåres bikt” („Ühe hullu pihti-mus”) ilmus autori raevukatele protes-tidele vaatamata 1893–94 ajakirjas Budkaflen (Teatepulk) järjejutuna. „Le Plaidoyer d’un fou” esimene ametlik

tõlge rootsi keelde „En dåres försvars-tal” ilmus veidi pärast Strindbergi sur-ma ja avaldati tema kogutud teoste sar-jas aastal 1914.

Aastal 1973 saabus ootamatult pommuudis: Oslo ülikooli anatoomi-kumi seifist on leitud prantsuskeelne ilma pealkirjata anonüümne käsikiri. Autori käekirjas ei saanud olla kaht-lust – see kuulus Strindbergile. Lähe-mal uurimisel selgus, et tegemist on 1896. aastal kaotsi läinud „Le Plai-doyer d’un fou” originaalkäsikirjaga! Jäljed viisid kuulsa norra kunstniku Edvard Munchi juurde, kes ilmselt oli käsikirja oma Pariisi sõbra rahaliseks toetamiseks anonüümselt ära ostnud ja hiljem Norrasse naastes endaga kaa-sa võtnud.

Strindbergi-uurijate jaoks oli see kul-daväärt leid. Lõpuks ometi oli võima-lik lugeda Strindbergi prantsuskeelset originaalteksti ja näha Loiseau käsitsi tehtud parandusi. Selle kohta on kirju-tatud nüüdseks sadu artikleid.

Kõige tähtsam Oslo käsikirja leidmi-se juures oli fakt, et nüüd tekkis vajadus uute ja autoritruumate tõlgete järele kõikjal, kus Strindbergi loomingut olu-liseks peetakse. Rootsis ilmus Hans Le-vanderi tõlge paari aasta pärast – 1976, sama tõlget on mõningate väiksemate muudatustega kasutatud ka Strindbergi viimase „Kogutud teoste” akadeemilise väljaande 25. köites (1999), mis on ka käesoleva eestikeelse tõlke alus.

Ka uus soomekeelne tõlge (1979) on tehtud Levanderi tõlke järgi. Alles pärast „Oslo käsikirja” leidmist võis avalikkuse ette jõuda sensatsioonimaiguline „Lõpp-

TähemängudAnneli Laamann, Kertu SillastekarpTähemängude kohver sisaldab kahte täringutega lauamängu, üht memoriini ja kolme raamatut, mille kaudu õpi-takse häälikuid kuulama ja õigesti häälima. Selgeks saavad suured ja väikesed tähed, kinnistatakse oskust häälida silpe ning lugeda silpidest sõnu kokku. Tähemängude mängud sobivad mängimiseks kodus, koolis ja lasteaias.

Mis mulle meeldibSulev Oll40 lk, kõva köideSulev Olli neljas luule-raamat lastele, mis sobib igas vanuses huumorimeelt omavale lugejale. Iga selle raamatu luuletus jutustab millestki meeldivast. Mõnest luuletusest on lausa laul saanud, mil-lele viisi teinud Urmas Lattikas. Nii nagu luuleread on mitmeti mõisteta-vad, on Ott Valliku joonistatud piltides äratundmisrõõmu ja üllatusi.

Maailma suured imedJheni Osmantõlkinud Olavi Teppan256 lk, kõva köideLonely Planeti väljaanded on eesti lugejale teada-tuntud ja omavad kindlat usalduskrediiti. See raamat on ühe naise rännakutest sündinud ülevaade maailma imelis-test paikadest ja ehitistest. Autor ongi teinud valiku: 20 looduslikku ja 30 inimkätega loodud vaatamisväärsust. Raamatus tutvustatakse üht „maail-maimede” valikut, kirjeldatakse neid ülevaatlikult, jagatakse teavet, mida hakkaja rändur vajab, ja antakse teeleminekuks juhiseid.

Loomad Camilla de la Bedoyeretõlkinud Olavi Teppan64 lk, kõva köideKaunite värvipiltidega raamat tutvustab meie planeedi kõik-võimalikke loomi. Lisaks võimalusele imetleda loomariigi mitmekesisust pakub see raamat lastele mitmeid tegevusi. Vasta küsimustele, leia valele leheküljele eksinud loomad ja harjuta loendamist saja piires.

Origami. Autod, laevad, lennukidMari Ono128 lk, pehme köideRaamatus on palju volditavaid sõidu-vahendid liikumiseks maal, õhus ja vees. Saame täpseid juhtnööre järgi-des valmis voltida näiteks vanaaegse auto, mootorratta, kiirrongi, reisilen-nuki, raketi, allveelaeva, piraadilaeva ja palju teisi kiireid sõidukeid. Raama-tuga on kaasas 50 lehte originaal- kujundusega origamipaberit, et saaks kohe meisterdamisega pihta hakata.

Minu Lotta-elu. Pungil täis küülikuidAlice Pantermüller, Daniela Kohltõlkinud Katrin Uuspõld184 lk, kõva köideKümneaastase Lotta elus toimub suur muutus: algkool on läbi ja ta läheb suurde ühiskooli. Õnneks tuleb samasse klassi ka tema parim sõb-ranna Cheyenne, kellega koos saab alati palju nalja. Pealegi on Cheyennel terve korter täis küülikuid ja väike õde Chanell. Lottal on kaksikud „nõme-vennad” Simon ja Jakob, ajurvedahull ema ning kooliõpetajast isa, kel saab aegajalt perest mõõt täis.

ilmunudKohutav ja kohutavalt tähtis

Hullu mehe kaitsekõneAugust Strindbergtõlkinud Ülev Aaloe296 lkkõva köidesari „Ajavaim”

sõna”, mis teose kui terviku huvides on nii rootslaste akadeemilises väljaandes kui ka nüüd ilmunud eestikeelses tõlkes avaldatud kommentaaride osas.

ROMAAN, KUS KÕIK ON KA TEGELIKULT JUHTUNUD„Hullu mehe kaitsekõne” on vaielda-matult autobiograafiline teos, vihjeid reaalsetele tegelastele ja sündmustele võib leida raamatu lõpus kommentaa-ride osast. Strindberg on tunnistanud, et pea kõik, millest juttu, on ka tegeli-kult aset leidnud. Samas ei tohi unusta-da, et tegemist on ikkagi romaaniga. Oma elukäigu kirjeldamist alustas Strindberg mitmeosalise romaaniga „Teenijatüdruku poeg” (1886), milles kujutatakse aega varasest lapsepõlvest kuni aastani 1872. Kronoloogiliseks jätkuks oleks varasemast pärit (1879) läbimurdeteos „Punane tuba” ja selle järjeks omakorda „Hullu mehe kaitse-kõne”, mis hõlmab aastaid 1875–87.

STRINDBERG KIRJANDUSTEOSTE AINESENAAugust Strindbergi intensiivne ja kirg-lik elu on pakkunud peale tema enda erinevatel aegadel ainest paljudele kir-janikele ja kirjandusteostele. „Hullu mehe kaitsekõnega” seostuvad esma-joones kaks ka eesti keeles ilmunud teost: Per Olov Enquisti näidend „Tri-baadide öö” (1998. aastal Eesti Draa-mateatri laval ja 2002. aastal raamatu-na Ülev Aaloe tõlkes) ning Lena Einhorni romaan „Siri” (2013, Anu Saluääre tõlkes). Mõlemas neist moo-

Rootsi dramaturg ja romaanikirjanik August Strindberg (1849–1912) ei andnud oma eluajal luba „Hullu mehe kaitsekõne” avaldamiseks Rootsis.

Sa oled alati kohal. Teadveloleku meditatsioon igapäevaelusJon Kabat-Zinntõlkinud Kaja Klaas256 lk, pehme köideSee klassikaline meditatsiooni ja kohaloleku tuuma selgitav teos on kõnetanud nii neid, kes alles alus- tavad mediteerimist, kui ka pikaaeg- seid praktiseerijaid. Jon Kabat-Zinn on teadlane, kirjanik ja meditat- siooniõpetaja. Ta on Massachusettsi ülikooli meditsiinikooli emeriit- professor. Tema teedrajavad uurimu-sed kroonilise valu või stressist tingi-tud tervisehäirete leevendamisest meditatsiooni abil on pälvinud mit-meid auhindu ning aidanud kaasa meditatsioonitehnikate kaasamisele meditsiinis ja psühholoogias.

UduprintsCarlos Ruiz Záfontõlkinud Kai Aareleid168 lk, kõva köidevanusele 12+On aasta 1943. 13-aas-tase Maxi kellassepast isa otsustab pere sõja jalust väikesesse ranniku-linna kolida. Kolmelapseline pere-kond asub elama aastaid maha- jäetuna seisnud majja, mis varjab nii mõndagi tumedat saladust. Oma uuelt sõbralt Rolandilt kuuleb Max lahe põhjas lebavast laevavrakist ja kohutavast laevahukust, mille sala-dust näib teadvat ainult Rolandi maja- kavahist vanaisa. Noorte süütu uuri-misretk võtab ootamatu pöörde, kui lavale astub legendaarne Uduprints. Lugeja ees rullub lahti ühtaegu kurb ja hirmuäratav lugu, mille algus ulatub aastakümnete taha ulatuvate pahaaimamatult antud lubadusteni.

Hull laev 2Robin Hobbtõlkinud Sash Uusjärv428 lk, kõva köideVivacia on piraatide käes ning Kennit peab plaani, kuidas laeva veelgi põhjaliku-malt endaga siduda. Wintrow heitleb ikka veel kahtluste ja kõhklustega ning ei oska kujutleda, mis teda oodata võib. Althea, Brashen ja Amber suunduvad Paragoni pardal Vivaciat vabastama, teadmata, kas Vivacia üldse vabastamist ootab. Bingtowni kaubaisandaid ootavad ees muutused ning Malta side Reyniga tugevneb. Meres hoiavad mälestuste raasukestest kinni maod ja otsivad seda, kes mäletab. Vihma-orus aga püüab vangistatud lohe oma elu päästa ja vabadusse pürgi-da. Kõigi jaoks on lahendused veel kauged ja nendeni jõudmine nõuab vaeva ja ennastsalgavust.

Naljakas tüdrukNick Hornbytõlkinud Triin Tael376 lk, kõva köideBarbara Parker valitakse 1964. aasta Miss Black-pooliks. Tüdrukul pole aga mingit soovi olla iluduskuninganna. Ta tahab inimesi naerma ajada. Nii jätab Barbara Blackpooli ja oma pere, sõi-dab Londonisse. Juhuslik kohtumine agendiga toob Barbarale nii uue nime kui ka BBC uue komöödiasarja prooviesinemise. Sophie Straw on valmis telepubliku südant vallutama. Nick Hornby uus romaan räägib tööst, popkultuurist, noorusest ja vanadu-sest, kuulsusest, klassidest ja koostööst. Eesti keeles on varem ilmunud Nick Hornby romaanid „Elu edetabelid”, „Kuidas olla hea”, „Maoli” ja „Julia, alasti”.

varrak WWW.VARRAK.EE NR 6 (95) 24. september 2015 4ilmunudTõde või tegu: StellaKristi Piiper192 lkpehme köidevanusele 14+On Stella 14. sünni- päeva hommik ja tüdruk ootab, et ema teda äratama tuleks. Aeg muud-kui läheb, aga kedagi ei ilmu. Kui Stella lõpuks kööki astub, leiab ta eest üksnes tassi jahtunud kohvi, nagu oleks ema korraks õue läinud.Ka aasta hiljem pole ema tagasi tul-nud. Siiani on Stellal õnnestunud igapäevatoimetuste ja ema kaotuse-valuga toime tulla, ent see näiline tasakaal paisatakse segi klassivenna pool, kuhu on kutsutud meelt lahu-tama selgeltnägija. Vallandub sünd-muste ahel, mis viib Stella ja tema sõbrad otse koolipingist kriminaali-de salakambritesse, räämas maa-majja ja mujalegi. „Tõde või tegu” on Kristi Piiperi esimene romaan.

Koba apokalüpsisEdvard Radzinskytõlkinud Jüri Ojamaa560 lkkõva köideJossif Stalinist jutustava romaani aluseks on kirjanikule saadetud anonüümne päevikulaadne käsikiri, kus Koba ehk Jossif Stalini elulugu esitatakse ühe tema lähima kaas-võitleja suu läbi. Teos elustab meie mälus Nõukogude Liidu nimelise rii-gi, aitab mõista tolle režiimi olemust ning avab selle kõige salapärasema ja kohutavama tegelase Jossif Stalini kuju. Ajaloolase haridusega Edvard Radzinski (snd 1936) on tuntud vene näitekirjanik, stsenarist ja biograaf. Radzinski biograafiad paistavad sil-ma emotsionaalsuse ja poeetilisuse-ga ning julgusega käsitleda ajalugu eelkõige haaravate ja vapustavate lugude varasalvena.

Pisikesed eludPierre Michontõlkinud Anti Saar176 lkkõva köidesari „20. sajandi klassika”„Pisikesed elud” on minajutustaja sügavalt poeetiline sissevaade oma lihtsat päritolu esivanemate ning lapsepõlve- ja noorukiea tuttavate elusaatustesse. Raamat koosneb ka-heksast novellist või lühiromaanist, kus proustilik mälutöö lõimub rimbaud’liku järsu, kohati hallutsinatoorse poeetikaga. Prantsuse kirjanik Pierre Michon on avaldanud mõniteist romaani, jutu-kogu ja kirjanduslikku uurimust, millest mitmed kuuluvad prantsuse kaasaegse kirjanduse klassikasse.

Kratt. PAX IVÅsa Larsson ja Ingela Korselltõlkinud Kadri Papp192 lkpehme köidevanusele 9+Mariefredis on hakanud kaduma raha, asjad ja armsad koduloomad. Peaaegu kõik arvavad, et süüdlane on mõni kasuperre võetud jõmpsi-kas, ja Alrik on kahtlusaluste nime-kirjas esimene. Nad ei tea aga, et vargused on seotud nõidusega. Keegi on krati valmis teinud! „Kratt” on sarja „PAX” neljas raamat. „PAX” on tänapäevane 10-osaline fantaasiaraamatute sari, mille tege-vus toimub Põhjamaade mütoloo-giast inspireeritud maagiliste olendite maailmas.

PILLE KRUUS tõlkija

Kõmulise prantsuse kirjaniku Frédéric Beigbederi (snd 1965) kümmekonnast romaanist on varem eesti keelde tõlgitud

kaks: „Armastus kestab kolm aastat” ja „17,90 €”, mõlemad Anti Saare tõlkes ja kirjastuselt Varrak. Nüüd toob sügis kolmanda, Prantsusmaal aasta eest il-munud tõsielusugemetega romaani „Oona ja Salinger”, seekord allakirjuta-nu tõlkes.

EUGENE O’NEILLI TÜTAR JA J.D. SALINGERSedapuhku ei pajata kenitlev Beigbe-der mõnd lõbuskurba lugu kopiraiteri-test, kokaiinitriipudest ega tänapäeva inimese troostitust üksildusest põgus-naudinguid jahtivas ühiskonnas. Ta rändab hoopis ajas mõnikümmend aastat tagasi ja, nagu pealkirigi viitab, ammutab inspiratsiooni kuulsa näite-kirjaniku Eugene O’Neilli (eesti keeles eelkõige tuntud kui „Pikk päevatee kaob öösse” autor) tütrest Oona O’Neillist ja oma kirjanduslikust lem-mikust J.D. Salingerist, kes on üllita-nud ühe maailmas vahest loetuima ro-maani – „Kuristik rukkis”.

Brünett kaunitar Oona ja juudi juus-tukaupmehe poeg Jerry kohtusid 1940. aastal, kui algaja kirjanik oli 21-aasta-ne ja näitlejakarjäärist unistav Oona kõigest 15. Pikka kasvu ja pisut ontliku Jerry ning väliselt häbeliku, kuid terava ütlemisega Oona vahel süttis armu-leek, mis ajendaski Beigbederi tuhnima ajaloos ja ühtlasi appi võtma oma vil-gast fantaasiat, et kirjutada kokku üks ilus ja valus armulugu, mis kestis 1942. aasta alguseni, kui Salinger läks Euroo- passe sõtta ja Oona Hollywoodi.

GLAMUURI JA KOŠMAARILobeda sulega Beigbeder on maha saa-nud sümpaatse „mitteilukirjandusliku romaaniga“ – termin, mille autor näp-pab Truman Capote’ilt, kes on paljude teiste ajalooliste isikute kõrval (Ernest Hemingway, F. Scott Fitzgerald, Charlie Chaplin, Orson Welles jt) üks teoses fi-gureerivatest tegelastest: esiti kõigest 16-aastane kileda häälega homosek-suaal ja hiljem juba mõnuainete küüsi

Oona ja SalingerFrédéric Beigbedertõlkinud Pille Kruus256 lkpehme köide

Lootuse õunakookSarah Moore Fitzgeraldtõlkinud Riina Jesmin184 lk, pehme köide vanusele 12+

ilmunud

langenud kibestunud kirjanik, kes jäi Oona sõbraks elu lõpuni. Isegi oma kuulsa lühiromaani „Hommikueine Tiffany juures” südametemurdjast pea- tegelase Holly Golightly (filmis Audrey Hepburni kehastuses) on Capote meis-terdanud Oona ning tema skandaalsete ja rikaste seltskonnalõvidest sõbrantside Gloria Vanderbilti ja Carol Marcuse järgi, kes 1940ndatel koos New Yorgi kuumimates klubides trallisid.

Beigbeder kirjeldabki selle post-flapper’itest ja prefeministidest kolmi-ku väsimatuid pidusid eelkõige legen-daarses restoran-klubis The Stork Club, mis tegutses 1965. aastani. 1942. aas-tal pälvis Oona oma kirjanikust isa suureks meelehärmiks koguni klubi Glamour Girl’i tiitli. Lõplikult katkesid aga isa ja tütre niigi valulikud suhted paar aastat hiljem, kui 18-aastane Oona abiellus 54-aastase Charlie Chapliniga (abielu osutus siiski elukestvaks ja nad said kaheksa last).

Kuna 2010. aastal 91-aastaselt sur-nud Salinger hoidis oma eraelu kiivalt salajas ja jälestas avalikkuse tähelepa-nu ning Oona pärijad ei lasknud Beig-bederi samuti tema erakirjadele ligi, võttis prantslane nõuks nendevahelise

Glamuuri ja košmaari

kirjavahetuse ise välja mõelda. Neis kujuteldavates kirjades põrkuvad Oo-na ja Jerry vastandlikud maailmad: Hürtgeni metsalahingutes, Normandia dessandis, Dachau koonduslaagri va-bastamises ja muudes sõjaõudustes osalenud noore kirjaniku kannatused, mida ta oma läkitustes kujukalt kirjel- dab, on kontrastiks Oona naudingu-küllasele elule Hollywoodis.

INNUSTAV TEOSKultuuri- ja ajalooviited, millest teos on pungil, õhutavad (üle) lugema vanu as-ju, eelkõige Salingeri ennast, vaatama taas Charlie unustamatuid tummfilme ja kuulama lugemise kõrvale mõnusat džässi ja bugi-vugit, mille järgi Oona ja Jerry 1940ndatel jalga keerutasid. Ja mida veel ühelt romaanilt tahta kui sel-letaolist innustust.

Oona O'Neill 1942. aasta debütantideballil.

OO

NA

O’N

EILL

194

2. A

AS

TA D

EBÜ

TAN

TID

E B

ALL

IL. ©

CO

RB

IS

Tõeliselt tähtis on lootaMARIA KOFF

Sarah Moore Fitzgeraldi noor-sooromaan „Lootuse õuna-kook” räägib südantpaitava loo ühest poisist ja ühest tüdrukust.

Ja kõigest sellest, millega neil oma väi-keses kodulinnas ja suures laias maail-mas kohtuda tuleb. Lihtsalt ja siiralt kõneleb autor inimeseks olemisest ja inimeseks kasvamisest.

Lugu algab hetkest, mil Oscar Dunle-avy, üks raamatu peategelastest, on ka-dunud. Õigupoolest algab lugu tema matusega. Otsimine on selleks ajaks ju-ba lõpetatud, sest peaaegu kellelgi ei jätku enam lootust teda leida. Siiski – tema ratastoolis väikevend ja parim sõ-ber on ainsad, kes ei suuda veel sellega

leppida, sest olles poissi nii hästi tund-nud, ei mahu neile pähe, et Oscar oleks võinud endalt elu võtta. Sellest alates harutatakse sammhaaval lahti noorte minevikku ja otsitakse sealt puntrast la-hendusi kadunud poisi leidmiseks.

Autori loodud kirjud tegelaskujud pa-kuvad noorele lugejale kindlasti palju võimalusi nendega samastuda ja end teatud hetkedes ära tunda. Ja raamatu tegelastel tuleb tõepoolest kokku puu-tuda paljuga – armastuse, tõelise sõpru-se, võltsi sõpruse, koduigatsuse, leina, süü, haletsuse, kurjuse, viha, meelituste ja imemaitsvate õunakookidega. Kõige enam tuletab raamat meelde seda, mi-da inimestena liiga sageli unustame – kui oluline on mitte lakata lootmast ning kui suur on lootuse vägi. Kadunud Oscari vend ütleb sõbrale: „Praegu pole

kahtlemise aeg, Meg. See on tõeliselt tähtis. Tegelikult on see terves meie elus kõige tähtsam asi, millesse uskuda.”

„Lootuse õunakook” on raamat, mi-da üks noor hing võiks nautida sume-dal sügisõhtul või vihmasel pühapäe-val, lasta end kaasa haarata kahe ini-mese elu pöörasesse keeristormi ja am-mutada endasse neilt lehekülgedelt üks suur annus lootust.

Antagu meile andeksA.M. Homestõlkinud Karin Suursalu584 lk, kõva köidesari „Moodne aeg” Harry Silver on terve elu vaadanud kadedusega pealt oma noorema ven-na George’i tähelendu. Vend on tei-nud edukat karjääri televisioonis, tal on ilus kodu New Yorgi äärelinnas, kaks last ja ihaldusväärne naine. Ühel perekondlikul tänupühal suud-leb George’i naine ootamatult Harryt. Sellest saab alguse sündmuste ahel, mille käigus noorem vend enesevalit-suse kaotab. Tema tegude tagajärjel pole kummagi mehe elu enam endi-ne. Amy M. Homes (snd 1961) on üks olulisemaid kaasaegseid USA kir-janikke. Tema romaanid on ühtaegu tabavalt vaimukad ja kõhedust teki-tavad, aga ka lummavalt elegantsed.

Lilla kuningatütarPéter Dókatõlkinud Reet Klettenbergillustreerinud Anne Pikkov128 lk, kõva köidevanusele 6+Mis juhtub, kui ühele lohele ei meeldi röövida mitte saledaid ja vaguraid ku-ningatütreid, vaid sõnakaid, sõimle-vaid ja pakse printsesse? Mida peab tegema kuningatütar, kui ta on võime-tu oma kallima käest lahti laskma ja saadab teda seepärast isegi tualetti? Ja kas terava mõõgaga on võimalik läbi lõigata tõeline emotsionaalne side? Péter Dóka muinasjutumaailmas kohtume suure hulga armunud kange-lastega, kes otsivad oma armastatut, võidavad tuhat takistust, võitlevad vaenlastega (vahel ka iseendaga), pannes lugeja kord kogu südamest naerma, kord pisaraid pühkima.

Martti läheb kooli. Suur või väike ingelTiia Kõnnussaar ja Kerttu Soans72 lk, kõva köidevanusele 7+Ingli ja Martti raamatul on kaks esi-kaant. Avad raamatu ühelt poolt ja kohtud just 7-aastaseks saanud Ingli-ga. Alustad raamatut teiselt poolt ja elad kaasa värske koolipoisi Martti lugudele. Kui eelmises Ingli ja Martti raamatus käisid peategelased veel lasteaias, siis nüüd lähevad nad esi-messe klassi. Ootamatult selgub, et ettekujutused koolist ja see, milline kool tegelikult on, polegi üks ja see- sama. Lugudes on pööraseid küsimu-si, naljakaid vastuseid ja kummalisi tegelasi. Uskumatu ja igapäevane põi-muvad ja lubavad ka lugejal kõige tava- lisemas eluhetkes ebatavalist näha.

Harry Augusti esimesed viisteist eluClaire Northtõlkinud Allan Eichenbaum336 lk, pehme köideHarry August on surivoodil. Jälle. Ükskõik, mida ta ka ei teeks või milliseid otsuseid ta ka ei langetaks, jõuab ta ikka tagasi sinna, kust alus-tas: ta sünnib uuesti lapsena, kes mäletab kõiki oma eelmisi elusid. Kui läheneb Harry üheteistkümnen-da elu lõpp, ilmub tema voodi juurde väike tüdruk, kes ütleb: „Ma oleksin peaaegu hiljaks jäänud, doktor August. Ma pean saatma sõnumi.” See ongi lugu sellest, mida Harry teeb edasi, mida ta tegi enne ja kuidas ta üritab päästa minevikku, mida ta ei saa muuta.

5 NR 6 (95) 24. september 2015 WWW.VARRAK.EE varrakilmunudNõuandeid koeraomanikuleKutsika valikust koera vanaduspõlveniAivo Oblikas296 lk, kõva köide Raamatus on pikemalt käsitletud õige kutsika leidmise ja valimise temaatikat, samuti koera arengu eri-nevaid etappe ja sellega kaasnevaid probleeme ning eripärasid. Veel tu-leb juttu koolitusest ning koeraga ühise keele leidmisest. Nõuandeid illustreerivad näited elust, mis aitavad loetavat paremini mõista.Raamatu autor Aivo Oblikas on koer-te koolitamisega tegelenud juba üle 20 aasta. Selle aja jooksul on ta kok-ku puutunud kõigega, mis teemasse puutub, alustades probleemkoertest ning lõpetades võistluskoertega.

Keha energiaravi.Avasta iseenda energeetiline olemus Jaya Jaya Myratõlkinud Marju Algvere216 lk, kõva köideTervendamine võnketasandil on meetod, mis kasutab tervendamis- vahendina meis endis ja looduses leiduvaid peenenergiaid. Taimedes, kivides, vees, helides, meis endis ja peaaegu kõiges meie ümber peitub energia, mida saab rakendada tervi-se ja heaolu taastamiseks mentaal-sel, emotsionaalsel ja füüsilisel tasandil. Raamatus on praktilised juhtnöörid, kuidas kasutada eri ravitsemistehnikaid ja abivahen-deid, sealhulgas visualiseerimist, mantraid, värvi, heli, valgust, aroom-teraapiat, kive, vett, meditatsiooni ja taimi.

Conrani värvimaailmTerence Conrantõlkinud Triinu-Liis Looveer224 lk, kõva köideSelles disainiraamatus jagab üks maailma tuntumaid disainereid, mööblitootjaid ja restoraniomanikke Sir Terence Conran elu jooksul oman-datud kogemusi ja annab nõu, kui-das värvi kui üht äärmiselt jõulist ja paindlikku elementi ruumi- kujunduses oskuslikult kasutada. Raamat on vürtsitatud toredate pro-fessionaalsete detailidega ja pakub usaldusväärseid nõuandeid. Mitmelt poolt maailmast pärit illustreerivad fotod tutvustavad aga võluvaid moodsaid interjööre – kodusid, kus on uudses võtmes kujundusega saavutatud kordumatu miljöö.

Pühad ja müstilised sümbolid. Rahvad, usundid, müsteeriumidtõlkinud Marju Algvere, Kaja Riikoja792 lkkõva köideSee raamat on illustreeritud kokku-võte inimolendite ajatutest pingutus-test selgitada ja ohjeldada ümbritse-vat maailma. Raamatu kolme ossa – rahvad, usundid ja müsteeriumid – on kokku kogutud mõned maailma kõige võimsamad pühad märgid ja kujutised. Siin on käsitletud ida ja lääne pärimusi, nii muistseid kui ka praegu elavaid, ning allikateks on olnud kunst, rituaalid, müüdid ja spiri- tuaalsus. See ligi 800-leheküljeline rohkete paeluvate illustratsioonide-ga teaberohke sümboliraamat sobib suurepäraselt ka kingituseks.

AGUR BENNO tõlkija

Päevikuid on peetud juba väga vanadest aegadest saadik, ent järelpõlvedeni on neist säilinud suhteliselt vähesed. Paber ei saa

vastu sõdadele, tulekahjudele ega ka omanike soovile oma privaatseid mõt-teid vaid enda teada jätta.

See päevik elas üle mitu sõda, balti-sakslaste ümberasumise ning perekon-nalegendi kohaselt ka lese kombe kadu- nud abikaasa pabereid põletada. Oma aja ja autori kohta tüüpiliselt oli algne päevaraamat kirjutatud vaheldumisi saksa, vene ja prantsuse keeles ning kaunistatud arvukate joonistustega. Mõistetavad on Boris Uxkulli järel- tulijate kahtlused, kas sellist väga intiimset teksti on mõistlik ja vajalik välja anda. Õnneks said nad oma kõhklustest üle ning see ajalooallikas on nüüd ka eesti lugejale emakeelsena kättesaadav.

NAPOLEON, HEGEL, HELENEBoris von Uxkull oli noor mees, kes noorele aadlimehele tüüpiliselt alustas teenistust ratsakaardiväes. Tema teenis-tusaastad sattusid uusaja ühe esimese moodsa sõja ajale – Prantsusmaa kei-ser Napoleon I oli mobiliseerinud mas-siarmeed ning allutanud endale suure osa Euroopast. Venemaa-sõjakäik oli oma olemuselt julm ning geograafilis-test oludest tulenevalt keerukam kui varasemad sõjakäigud Euroopas. Noor ratsaväelane elab kaasa pika ja kurnava taganemise Peterburi alt Moskvani, Moskva põlemise, sõjaõnne pöördumi-se ning partisanisõja koledused.

Sõjaõuduste kõrval jätkub tal aga jõudu ja tahtmist (kui aeg vähegi või-maldab) oma mõtteid paberile panna, säilitades nii ka noore inimese rõõmsa-mad mõtted – suhted naistega, lõbu-sad vigurid koos ohvitseridest sõpra- dega, ootamatud kohtumised vennaga jmt. Suhted arvukate naisterahvastega on kindlasti üks selle raamatu läbiva-test joontest.

Teine läbiv liin raamatus on sõda ja õpingud ning kindlasti ka järelemõtle-mine filosoofiliselt oluliste asjade üle.

Sõjas ja armastuses.Boris Uxkulli päevaraamat Napoleoni ajastustBoris Uxkull, Jürgen-Detlev von Uexküll tõlkinud Agur Benno264 lk, kõva köide

Da Vinci pärandStefan Kleintõlkinud Krista Räni72 lk, kõva köide

ilmunud

Sõjamehe alguses veel üsna lihtsad mõtisklused viivad pärast lahinguid ja tervisehädasid sügavama huvini, mil-lest kasvavad välja õpingud mitmes Euroopa ülikoolis ning sõprus toonaste juhtivate filosoofidega, kellest ta ise peab kõige olulisemaks oma sõprust Hegeliga. Samas ei sega stuudium põrmugi tema uut ja sügavat suhet Helenega, kellega ta koos sõidab Heidel- bergist Viini ja sealt Praha ning Dres-deni kaudu tagasi.

Iseloomulik on ka see pilt, mis ava-neb suhetes perekonnaga. Armastav ema, õed ja vennad, kellest vend Jako-biga koos suur osa sõjakäigust läbi te-hakse. Isa, kellel on poja (rahaliste) val-latuste tõttu olnud põhjus karm olla, aga kelle sisemusest kumab siiski läbi armastus oma vanima poja vastu. Kaasmaalased-baltlased, kellega ikka midagi rohkem ühist leidub kui teiste-

Boris von Uxkull ja tema aeg

ga, hoolimata heast läbisaamisest vene- lastest kaasohvitseridega. Privilegeeri-tud ratsakaardiväe ohvitser puutub kokku ka kroonitud peade ja keiserliku perekonna liikmetega, kellest vähemalt suurvürst Konstantin küllaltki ausa ja ilustamata hinnangu saab.

VABAMEELNE MÕISNIKRaamatu ees- ja järelsõna annab mõnin- gase pildi Borisi olemusest ja tegemis-test sellel ajal, mida päevikud ei kajas-ta. Oma aja kohta haritud ja vabameel-ne mees paistab silma oma suhtumise-ga talupoegadesse, kellele Vigala päris-härra koole asutab ja lugusid tõlgib. Väga erandlik on ka tema suhtumine oma vallastütresse, kelle elukäigu kor-raldamist ta väga tõsiselt võtab, jäädes siin küll kinni oma seisusekaaslaste jäikadesse moraalinormidesse.

Lõbusama poole pealt iseloomustab teda tema katkestatud kihluste suur arv ja lõplik jõudmine abielusadamasse ju-ba vanemas eas, kus tal tubli ja tahte-jõulise naise vastas seistes kõik tõelised ja väljamõeldud argumendid abiellu mitteastumiseks ühel hetkel lihtsalt otsa lõpevad. Vigala mõisa majandamisele ja sealtkaudu kindlasti ka mõisarahvale tuli peremehe rahaasjade kordaseadmi-ne laiemas plaanis ainult kasuks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et erinevalt ehk eelmise sajandivahetuse rahvus- romantilisest lähenemisest näitab see päevik üht parunit ja mõisnikku vägagi inimliku poole pealt ning meenutab meile heast küljest seda meie silmist ja meelest ehk teenimatult kadunud rahva- kildu. Raamatu jõudmisest eesti lugeja lauale võib ainult rõõmu tunda.

Boris von Uxkull (1793–1870), kaasaegne portree

FOTO

RA

AM

ATU

ST.

Kuidas geenius mõtles?MERIT KASK

Raamatus „Da Vinci pärand ehk Kuidas Leonardo maailma uuesti avastas” oli Saksa teadus- kirjaniku Stefan Kleini ambit-

sioon näha maailma Leonardo da Vinci silmade läbi. Vaatamine on hea koht, kust alustada, sest sealt alustas ka unus-tamatu kunstnik ja teadlane ise.

Just nägemine oli selle geeniuse kogu tunnetamise lähtekoht. Pingsast maail-ma vaatamisest sai alguse terve jada küsimusi, millele vastuseid otsides ta oluliste avastuste ja tegudeni jõudis. Nii vaatleb Klein da Vincit eelkõige maailmauurijana.

Kunstnikuna ei tahtnud Leonardo da Vinci tegelikkust üksnes jäädvustada, vaid ka seletada. Klein näitab kaasa- haaravalt, kuidas näiteks Mona Lisa salapärase näoilme taga pole midagi

juhuslikku, vaid see on teadlasest kunstniku eksperiment vaataja tajuga.

Da Vinci on seda portreed maalides kasutanud tervet hulka teadmisi, mille-ni ta jõudis aastatepikkuste vaatluste tulemusel, kui ta püüdis aru saada, kui-das töötavad inimese näolihased, kui-das tekib miimika, kuidas liigub valgus ja kuhu langevad varjud.

Klein võtab ette erinevad teemad, mis Leonardo da Vincit elu jooksul hu-vitasid, nagu vesi, lendamine ja robo-tid, ning selgitab samm sammu haaval, kuidas ta nimetatud valdkondi uuris ja mil moel oma järeldusteni jõudis. Selle kõrval toob Klein meieni ka Leonardo da Vinci kaasaja. Juttu tuleb tema koos-tööst mitme renessansiaja (kuri)kuulsa valitsejaga jne.

Nagu selle raamatu kangelase puhul, on ka Stefan Kleini enda huvi maailma vastu piiritu. Ehk just seepärast on õn-nestunud tal niivõrd hästi da Vinci kin-

gadesse astuda. Klein on aastate jook-sul kirjutanud raamatuid nii ajast, õn-nest, unenägudest kui paljust muustki. Viimati ilmus eesti keeles tema raamat „Loomise päevikud” – haarav jutustus ei millestki vähemast kui sellest, mis oli kõige alguses: kuidas tekkis maailm ja mis on elu.

Raamatule „Da Vinci pärand ehk Kui-das Leonardo maailma uuesti avastas” on lisatud eraldi brošüürina kunstniku loomingut tutvustav pildipoogen.

varrak WWW.VARRAK.EE NR 6 (95) 24. september 2015 6

PIRET PÄÄSUKE tõlkija

Franz Huchel on seitsmeteistaas-tane, kui tal tuleb lahkuda oma sünnipaigast, järveäärsest küla-kesest Salzkammergutis. Teda

üksi kasvatanud ema pelgab, et poiss pole piisavalt tugev maatöö jaoks, ja saadab ta suurde linna – Viini, kus tut-tav tubakapoepidaja lubab Franzu en-da juurde poeselliks võtta.

Saabumine kärarikkasse linna on maapoisi jaoks ehmatav, kuid ta püüab kiiresti kohaneda. Tubakapoodnik Trsnjek, kes müüb ka ajalehti-ajakirju, näeb kohe, et Franz on ilmaelu suhtes õige naiivne, ning nõuab, et too iga päev ajalehed läbi loeks ja end eluga kurssi viiks. Viimasel ajal muutuvad päevauudised aina veidramaks ja polii-tika hakkab juba veidi äri segama. Siis-ki elatakse 1937. aasta suvel Viinis veel rõõmsat elu ja odavas kabareeteatris parodeeritakse menukalt naaberriigi uut juhti – haukuvalt kõnelevat Adolf Hitlerit. Prateri lõbustuspargi melus ar-mub Franz böömlanna Anezkasse, ent paraku kaob tütarlaps ootamatult. Oma tundesegaduses läheb noormees küsima nõu mitte kelleltki vähemalt kui dr Sigmund Freudilt, kes on juhtumisi

Hüvastijätt senise maailmaga

dub, nagu haihtuks järk-järgult kõik se-ni kehtinu või pöörduks pea peale: voorus võib saada puuduseks, häbi auks, esimene viimaseks. Pärast Anschluss’i ehk Austria annekteerimist märtsis 1938 „kaovad” inimesed, kes on julgenud uusi võimukandjaid kriti-seerida; avalikult hakatakse juute taga kiusama; otsitud ettekäändega arretee-ritakse Franzu tööandja ja noormehel tuleb ise tubakapoodnikuks hakata. Oma kodust on sunnitud lahkuma ja Inglismaale emigreeruma vana ja ravi-matult haige Freud, hüvastijätt temaga on otsekui jumalagajätt tsiviliseeritud, haritud, moraalse maailmaga. Kes aga „moodsa ajaga” kaasa ei lähe, sellel on tee püsti ees.

TEOS KUI VÄIKE JUVEEL1966. aastal Viinis sündinud Robert Seethaler on näitlejakoolitusele lisaks õppinud ka psühholoogiat ning tun-nistanud, et tahtis ammugi kirjutada romaani „psühholoogia isast”, kuid ei leidnud nii-öelda värsket vaatepunkti. Lõpuks aga tuli ta mõttele lasta ühel lihtsal maapoisil kuulsa arstiga kohtu-da ja nõnda sündiski „Tubakapoodnik” (saksa keeles „Der Trafikant”, 2012).

Need kaks peategelast – alles ellu as-tuv nooruk ja oma elutee lõpul seisev ea-kas mees – on kirjanikul kujutatud ilmse

tubakapoe püsikunde. Ilmakuulus psühhoanalüütik aga tunnistab, et nai-selikke tujusid ei oska temagi lahti sele-tada. Sellest hoolimata – või just tänu sellele – tekib nende vahel omalaadne sõprus.

Paraku hakkab neid ümbritsev maa-ilm üha imelikumaks muutuma, tun-

Gibraltari laevakoerte ühingJuhani Püttseppillustreerinud Marja-Liisa Plats232 lk, kõva köide

JAANIKA PALM lastekirjanduse uurija

Ühel päeval ilmub Orupõhja lin-najao ja pargi piiril asuva kolme-kordse, pisut viltu vajunud kor-termaja juurde rebasekarva koer.

Sellest saab Juhani Püttsepa värske raa-matu, „Gibraltari laevakoerte ühing” tege-vustik alguse, ja juba esimesest lausest on arusaadav, miks just see teos ajakirja Tä-heke, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2015. aasta lastejutu-võistlusel esimese kohaga pärjatud sai.

Lugeja kohtub pisut räämas puuma-ja omaniku ja värvikate, kuid mitte kõige maksujõulisemate üürnikega: Ü-Muti, tema gümnasistist tütre Inksi ja eaka kassi Susjäga, usuteaduste professori ja tema hundikoer Rolfiga, naiskultu-rist Jerskiga, kes lisaks keha treenimise-le tegutseb veel ka turumüüja ja koris-tajana, aeg-ajalt vanglas elava Valtsi ning pensionär Sirje ja tema lapselap-se, vanemate poolt linna kooli saade-tud Antoniga.

Koer valib oma uueks elukohaks just poisi ja tema vanaema tagasihoidliku korteri. Ja kuigi alati ei suju seni vabalt ringi jooksnud peni taltsutamine vana-ema Sirjel ja Antonil just ülemäära häs-ti, näitab autor ilmekalt, kui palju rõõ-mu võib üks neljajalgne pere ellu tuua. Loomulikult ei vaikita maha ka paha- tegusid ja koerapidamise ebameeldiva-maid külgi nagu rikutud kodusisustus või muretsemine plehkupannud lem-miku pärast.

On tore, et Püttsepa raamatus jääb

tänapäev WWW.TNP.EE

Vahva gibraltari laevakoer Orupõhjast

TubakapoodnikRobert Seethalertõlkinud Piret Pääsuke208 lk, kõva köidesari „Moodne aeg”

Robert Seethaler Frankfurdi raamatumessil 2014.

FOTO

CO

RB

IS

ilmumasSuur toalille- raamat. Teejuht taimede valikul ja kasvatamiselJaan Mettik312 lkkõva köideSellest raamatus on veidi kõike – peatükk toataimekasvatuse ajaloost, ülevaade potilillede pidamise põhi- tõdedest ning valik kodu või kontori aknalauale sobivaid taimi koos prak-tiliste näpunäidete ning fotodega. Raamatus on palju fotosid taimedest nende looduslikes tingimustes ehk kõik selleks, et toataimesõber os-kaks kaugelt kodumaalt põhjamaa aknalaudu ehtima toodud lillede elu võimalikult mõnusaks teha.

Paha paikGillian Flynntõlkinud Anne Kahk380 lkkõva köideLibby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema kohtus antud tunnistuse põhjal ta viieteist-aastane vend süüdi mõisteti. Sellest peale on Libby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühen-dust inimesed, kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hak-kab Libby esitama endale küsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Rahvusvahelise bestselleri „Kadunud” („Gone Girl”) autori Gillian Flynni painav ja tume psühho- loogiline romaan „Paha paik” on kirjaniku teine romaan. „Kadunud” ilmus kirjastuses Varrak 2014. aastal.

sümpaatia ja mõnusa sooja huumoriga. Lisaks leidub raamatus terve rida karak-teerseid ja meeldejäävaid kõrvaltegelasi ning väikeste, ent ilmekate detailide abil on loodud pilt ühe ajajärgu lõppemisest.

Romaan pole kuigi pikk, kuid hästi komponeerituna mahub sellesse nii klassikaline coming-of-age story (või saksapäraselt Bildungsroman) kui ka värvikas ajastuportree. Saab vaid nõus-tuda kirjanduskriitikutega, kes on ni-metanud seda teost „väikeseks juvee-liks“. Ent „Tubakapoodnik“ võitis kii-relt ka lugejate poolehoiu ning püsis kuude kaupa saksakeelse ilukirjanduse bestsellerite nimekirjas. Nauditav on kirjaniku lihtne, lakooniline, aga poeeti-line keel, milles kajab nostalgia, leebe kurbus kaduvikuteele läinu pärast. Või nagu Robert Seethaler ise ütleb: Das Unglück ist nötig, um Glück zu empfin-den (õnnetust on vaja, et tunda õnne).

Gibraltari laevakoer kohtub professori koeraga.

loom loomaks ja inimene inimeseks. Erinevalt paljudest loomaraamatutest ei püüagi autor loomanahka pugeda, koera käitumist looma enda seisu- kohast selgitada. Tema raamatu koerad ei räägi. Nende sisekõne asemel kasu-tab kirjanik ilmekaid kirjeldusi, mille alusel tuleb lugejal ise nuputada, kus loomake hulkus või mida ta soovib – nii nagu päriseluski. Kuigi kirjeldusi lastekirjanduses üldiselt väga ei hinna-ta – ikka ihatakse rohkem tegevust, dialoogi –, suudab Püttsepp seda eel-arvamust kõigutada. Tema kirjeldused on värvikad, alati põhjendatud ja kaa-sakiskuvad. Samuti annab taoline inimlik vaatepunkt autorile suurepära-

se võimaluse nii loomade hingeelu kui (lemmik)loomapidamist ka filosoofili-semalt vaadelda.

Teosel on lihtne ja arusaadav, ilma tarbetute vormimängudeta pealiin, millel mitmeid haaravaid, asjakoha-seid kõrvalharusid. Omaette tegelase rolli tõuseb tegevuspaik, väike tasane ülikoolilinn, milles lipilapitud puu- majade rajoon. Suure kaasaelamisega kirjutab Püttsepp nii linnast endast kui ka igast tegelasest. Tema humoorikas ja südamlik käsitlusviis rõhutab igal võimalusel maailma turvalisust. Ometi on teoses rohkelt seiklusi ja ootama-tuid sündmuspöörded, mis köidavad ka kärsitumat lugejat.

Püttsepal on, mida öelda. Ja pole siis ime, et pärast raamatu lõpetamist tun-ned, et oled targem, väärikam ja salli-vam inimene.

Jaapani korrastuskunst: korrastamise elumuutev vägiMarie Kondotõlkinud Krista Eekkujundanud Angelika Schneider216 lkkõva köideMarie Kondo, Jaapani ekspertkorras-taja ja professionaalne koristaja, aitab oma inspireeriva ja üksikasjali-se meetodi abil teie eluruumid lõpli-kult korda seada. Eduka korrastamise võti on võtta asjad käsile õiges järje-korras, jätta alles ainult need ese-med, mida tõeliselt armastate, ja teha seda kõike korraga ja kiiresti.

U2 – ühe rokkbändi luguJohn Joblingtõlkinud Jana Linnartkujundanud Villu Koskaru376 lkkõva köideU2 on kahtlemata üks neist maailma-kuulsatest bändidest, kes ei lase endale lihtsalt ligi – infot selle kohta, mis nende siseringis toimub, hoitak-se kiivalt enda teada. John Joblingi nägemus ei ole bändi poolt ametlikult heaks kiidetud ilmselt just seepärast, et seda kirjutades toetus autor paljudele väga erinevatel aegadel U2 siseringi kuulunud inimeste tehtud intervjuudele. Kas kõik need vahel naljakad, vahel õelavõitu ja üsna tihti päris uskumatud lood ka tõele vasta-vad, jääb aga lugeja otsustada.

ilmunud

MA

RJA

-LII

SA

PLA

TSI J

OO

NIS

TUS

7 NR 6 (95) 24. september 2015

oleme John Cleese’i harjunud siiski pi-dama lihtsalt näitlejaks, siis selle prot-sessi käigus koorub üha enam välja see, kui oluline on tema ja temaga seo-tud seltskonna juures just täpne, vai-mukas, intelligentne ja viimaseni lihvi-tud tekst. Selle meisterlik ettekandmine pole küll vähem oluline, ent tuleb siiski alles pärast seda, kui tekst, sketš või stsenaarium on valmis.

Kui teile pakub huvi, kellel oli prob-leeme napsuvõtmisega, kes keda kelle-ga pettis ja kes kõige sagedamini erine-vate kariloomadega ühte heitis, siis sel-lest autobiograafiast seda teada ei saa. Kui aga otsite intelligentset vestlust koomilise geeniusega (kes ise end sel-leks ei pea) komöödia ja komödiantide sügavama olemuse üle, ja iseäranis Briti huumorikoolkonna kujunemisloo üle, siis on see väga põhjalik, ent ker-gesti loetav raamat just teile.

LEEMET PORK

John Cleese’i „Igatahes... ” on min-gis mõttes üsna ootamatu auto-biograafia. Paljud selle žanri raa-matud kipuvad lihtsalt ümber ju-

tustama skandaale, kirjeldama dra-maatiliselt tipphetki ja pesema kuulsa-te inimeste halbadest harjumustest tekkinud musta pesu. Ja seda me ka armastame ning lõppude lõpuks osta-me sellepärast ka sageli mõne raamatu või pileti.

Selle raamatuga ei ole nii. Ehkki Cleese ütleb vahel tõepoolest otse välja, mida ta tegelikult arvab mõnest kuul-sast või isegi mitte eriti kuulsast inime-sest oma eluteel, ei ole raamat lõpuks sugugi sellest. Isegi kui ta vahel kedagi sarjab, teeb ta seda nii üle võlli ja nii pa-gana naljakalt, et mingit tõsist vaena-mist või sisimas miilavat viha on seal väga raske näha. Ei mingeid räpaseid lugusid. Ei mingeid tagauksesaladusi staaridest. Hoopis põhjalik ekskurss elava koomikageeniuse sisemusse.

EI KAOTA INTELLIGENTSUSTCleese on väga intelligentne, väga pal-ju lugenud, väga endassevaatav mees, kes juhtub nautima ka absurdi ja farssi ning olema mõlemas ühevõrra tugev. Ilmselt just see kombinatsioon tõstab-ki tema kaubamärgiks kujunenud koo-mika kõrgemale hilisematest absurdi kalduvatest naljategijatest.

Cleese nimelt ei kaota iial, isegi üsna füüsilise huumori juures oma intelli-gentsust. Tema filme ja sketše vaadates ei ole tunne, et pärast seda on su IQ jälle mõne punkti võrra langenud. Te-gelikult otse vastupidi, need jätavad alati vaatajale tunde, et Cleese’il ja teis-tel stsenaristidel, kellega ta koos töö-tab, on oma publiku vastu teatav aus-tus, millest uuema aja kirjutajatel tihti puudu jääb. „Kala nimega Wanda” või ükskõik milline Monty Pythoni Lenda-va Tsirkuse pikk film sobib suurepära-selt selle näiteks.

MIS ON NALJAKAS JA MIS MITTEStsenaristid. See raamat kõneleb väga palju stsenaristidest, komöödiate teks-tikirjutajatest. Neid tõstetakse väga selgelt esile. Cleese tuleb lagedale hu-vitava väitega, mis väärib eraldi välja toomist. Cleese, Chapman, Idle, Palin

TelefoniloodGianni Rodaritõlkinud Tiina Randviirkujundanud Villu Koskaruillustreerinud Olga Pärn176 lk, kõva köidevärvitrükkElas kord Varese linnas sinjoore Bianchi. Ühe firma esindajana reisis ta kuus päeva nädalas mööda Itaaliat arstirohtusid müümas. Pühapäeval jõudis ta koju, esmaspäeva hommikul asus uuesti teele. Enne lahkumist ütles sinjoore Bianchile tema väike tütar: „Isa, palun jutusta mulle igal õhtul üks jutt.” Niimoodi siis juhtuski, et igal õhtul täpselt kell üheksa helis-tas sinjoore Bianchi, ükskõik kus ta ka parasjagu viibis, Varesesse ning jutustas tütrele ühe loo.

Pärdik Päär ja hauaröövlidReeli Reinausillustreerinud Ott Vallik176 lk, kõva köidevärvitrükk9-aastase Pääri elu pole just lillepidu. Tema perekond on pisut veider: ema peab toidublogi, isa müttab öösiti metsas ja valmistab kratte. Koolis Pääri narritakse, sõpru tal pole. Aga siis kohtub Päär Ingliga ja kõik pöör-dub pea peale. Kui selgub, et kusagile nende küla lähedale on maetud iidne Rootsi kuningas ning seda paika otsi-vad halastamatud hauaröövlid, satub Päär uskumatutesse seiklustesse.

Väike roosa pilet paradiisiEne Seppkujundanud Angelika Schneider310 lk, kõva köideAastaid vägivaldses suhtes olnud Maarjale langeb sülle 30 miljoni euro suurune lotovõit, mis muudab tema elu tundmatuseni. Kuid sammud, mi-da unistustes oli niivõrd lihtne astu-da, muutuvad tegelikkuses müüri-deks, mille ületamine tundub võima-tu. Koos harjumuste, minevikust kerkivate vanade ja olevikus lisandu-vate uute tuttavatega saab tema elust labürint, millest välja pääseda on kee-ruline isegi kogu selle raha abil. Ro-maanivõistlusel äramärgitud töö.

Hirmus õudne hambaarstDavid Walliamstõlkinud Ehte Puhangkujundanud Siiri Timmermanillustreerinud Tony Ross342 lk, kõva köideÜhes linnakeses juhtub öösiti kum-malisi asju. Lapsed panevad oma hamba hambahaldja jaoks padja alla, aga hommikul ärgates leiavad nad sealt... surnud nälkja, elusa ämbliku, sada kõrvaharki ringi sibamas. Kes või mis võiks olla selle taga? Suure südamega väike poiss nimega Alfie otsustab selle välja uurida. „Gängsta-memme” autori David Walliamsi uus raamat paneb teil hambad hirmust plagisema ja naerust valutama!

Laste looma- entsüklopeediatõlkinud Olav Renno256 lk, kõva köideMahukas entsüklo- peedia loomariigist.• Rohkem kui 1000 värvilist loomapilti• Loomariigi „Kes on kes? ”• Hõlmab imetajaid, linde, roomajaid, kahepaikseid, kalu, putukaid, ämblikke ja muid selgrootuid• Kirjeldab loomade käitumist• Asjalik käsiraamat nii kodu kui ka kooli tarbeks

ilmunudilmunud Mees nalja- ministeeriumist

Tüübilisi tööpäevi komödiandi elust.

FOTO

: CO

RB

IS

Maailmapärandi paikade uus teejuht U

NESCO maailmapärandi ob-jektide nimekiri on muutuv. Kui 2009. aastal ilmunud „Maailmapärand. Erakordsete

paikade täielik teejuht” kirjeldas 878 paika, siis 2013. aasta „Maailmapä-rand. Erakordsete paikade kõige menu-kam teejuht” sisaldas 962 paiga kirjel-dusi. Seekordsest, veelgi täiendatud kolmandast trükist leiab infot juba ter-velt 1007 paiga kohta. 779 kultuuri-paika, 197 looduspaika ning 31 ühis-väärtusega kultuuri- ja looduspaika asuvad kokku 161 riigis. Mõned pai-gad on nimistust kadunud, sest neid pole suudetud säilitada, rohkem on aga juurde tulnuid: näiteks Medicite

villad ja aiad Itaalias Toscanas, Kar-paatide puukirikud Poolas ja Ukrainas ning Namibi liivameri Namiibias.

Iga objekt, mida „Maailmapärandis” tutvustatakse, on kultuuriliselt või loo-duslikult (või mõlema poolest) ainu-laadne, kujutades endast inimkonna või maailma ajaloo ja arengu olulist monumenti. Mõni on omandanud lau-sa ikooni staatuse, mõnda tuntakse vä-hem (Surtsey vulkaanisaar Islandil, Olympicu rahvuspargi aktiivsed jää-liustikud USA-s).

Lisaks kõigile maailmapärandi ob-jektide kirjeldustele leiab raamatust üle 700 imekauni foto, asukohakaardi iga paiga juures, hulga orienteerumist liht-

ja Jones olid esmajoones kirjutajad ja alles pärast seda näitlejad. Cleese ei keskendu üldse esituste kirjeldamisele, mitte rohkem kui jutustades lõbusaid ja tema jaoks piinlikke seiku näiteks sellest, kui närvis ta on enne tähtsaid etteasteid olnud või kuidas ja miks mi-dagi tuksi keeranud.

Küll aga avab ta oma vaateid sellest, mis on naljakas ja mis mitte, ning isegi neist põhjustest, miks üks või teine asi meile naljakana tundub. Inimesena, kes oleks vabalt võinud teha rõõmsasti karjääri ka akadeemilises maailmas, annab ta lugejale meistriklassi komöö-diast kui nähtusest ja inimloomusest selle kõrval. Ta laseb meid ligi ka selle-le, mis teda käima paneb, nii komöö-diakirjutaja kui ka inimesena, ning mis on ta mõtte ja väga originaalse huu-morimeele vorminud just selliseks, na-gu me seda tunneme. See on justkui mõni kuulus muusik seletaks, mida ta mõtles mõnda ülituntud laulu kirjuta-des. Mida viimased eriti tegema ei ki-pu, sest vaevalt nad enamasti tahaksid, et me seda teame.

TÄPNE, LIHVITUD, VAIMUKAS TEKSTCleese’i puhul ei ole asi nii, tema ana-lüütiline mõistus näib seda lahtijutus-tamise protsessi nautivat. Ja kui me

Maailmapärand. Kõigi maailma- pärandi paikade üldtunnustatud teejuhttõlkinud Matti Piirimaa912 lk, pehme köide

Vee piirilSara Gruentõlkinud Nele Sillaotskujundanud Liis Karu348 lk, kõva köideOn aasta 1942 ning ameeriklased Maddie ja Ellis Hyde saabuvad Šotimaale. Karistuseks perekonna häbistamise eest on isa lõpetanud Ellise ülalpidamise ning nüüd on pojal on veider plaan, kuidas isa lugupidamine tagasi võita – sel-leks tuleb välja selgitada Loch Nessi koletise saladus. Maddie aga jääb enamasti üksi ning peab õppima hak-kama saama võõral maal, mis pealegi on sõjas. „Vee piiril” on lugu sõja-aegsest Šotimaast, müütidest ja teineteise leidmisest. Sara Gruen sai tuntuks menuraamatuga „Vesi elevantidele”.

Ajutine eluHugo Vaherkujundanud Angelika Schneider216 lk, kõva köideKolm meest, kolm elu. Kaotatud perekond, viltu vedanud karjäär ja lihtsalt sihita rumalus. Elu hammasrataste vahele jäänud inimeste saatus on tihti selli-ne, mille kohta võib öelda, et reaal-sus ületab kõik väljamõeldised. Hugo Vaheri romaanivõistlusel äramärgitud loos saavad need hallid näota olendid järsku inimese näo. Unistused võivad täitumiseks valida kummalisi teid.

Helge nostalgiaAmélie Nothombtõlkinud Pille Kruuskujundanud Villu Koskaru110 lk, kõva köidesari „Punane raamat”Amélie Nothomb veetis suure osa oma lapsepõlvest Jaapanis ja mujal Aasias. Sellest räägivad tema tuntui-mad romaanid „Jumala lapsepõlv” ning „Jahmatus ja värinad”. „Helges nostalgias” naaseb Nothomb pärast 20 aastat Jaapanisse, kus temast tehakse dokumentaalfilmi. Endale ainuomases stiilis kirjeldab ta taas- kohtumisi ja möödanikust tutta- vaid paiku, aga ka elu Jaapanis pärast maavärinat, hiidlainet ja Fukushima 2011. aasta tuumaõnnetust.

MarslaneAndy Weir tõlkinud Krista Eekkujundanud Villu Koskaru356 lk, kõva köideOlen Marsil lõksus.Mul ei ole kuidagi võimalik Maaga ühendust võtta. Kui oksügenaator katki läheb, siis ma lämbun. Kui vee taaskasutussüsteem katki läheb, siis suren janusse. Kui Marsi-majja leke tekib, siis plahvatan. Kui ükski neist asjadest ei juhtu, siis saab mul lõpuks toit otsa ja ma suren nälga.

Surnud mehe jäljedPeter James tõlkinud Lauri Saaberkujundanud Siiri Timmerman440 lk, pehme köideKeset 9/11 hommiku traagilisi sündmusi näeb Brightonist pärit krooniline äparduja Ronnie Wilson oma elu suurimat šanssi: kaduda ja luua end uuesti ühes teises riigis. Viis aastat hiljem annavad Brightoni tulvaveetorust leitud naise säilmed inspektor Roy Grace’i uurimisele glo-baalse haarde ning algab meeleheit-lik võidujooks, et päästa naine, keda kütitakse Brightoni tänavail nagu jahilooma.

Igatahes...John Cleese tõlkinud Mai Tõnisookujundanud Margit Randmäe422 lk, kõva köide

sustavaid üldkaarte, riikide registri ja maailmapärandi paikade tähestikre-gistri. „Maailmapärand” on suurepära-ne teatmeteos, mille abil valida endale järgmist reisisihti.

WWW.TNP.EE tänapäev

Kriitilise teooria käsiraamatkoostanud Paul Wake ja Simon Malpastõlkinud Marilin Lips463 lk pehme köideAlgselt Routledge’i kirjastuses ilmu-nud „Kriitilise teooria käsiraamat” on nii sobiv õppematerjal kirjandus- teaduse, kultuuriteooria ja kunstiteaduse üliõpilastele kui ka asjalik allikas kõigile teistele kriitili- sest teooriast huvitatuile. Selgelt ja lihtsas sõnastuses kirjutatud süsteemne ülevaade tutvustab kriitilise teooria eri valdkondi (nt strukturalism, narratoloogia, poststrukturalism, postmodernism, queer-teooria jm), peamisi teoreeti- kuid ja mõisteid. Väärtuslikeks lisanditeks on mahukas kriitikateooria leksikon ja soovitused lisalugemiseks. „Kriitilise teooria käsiraamat“ on hea täiendus seni ilmunud eestikeelsele teoreetilisele kirjandusele nagu „20. sajandi mõttevoolud” (2009) ja „Humanitaar- teaduste metodoloogia” (2011).

ILMUMASTeaduslikku ja filosoofilist.Valitud töidAlbert Einsteinkoostanud Piret Kuusktõlkinud Piret Kuusk, Georg Liidja jtKäesoleva väljaandega saavad eesti keeles kättesaadavaks Albert Einstei-ni 1905. aastal ilmunud murranguli-sed tööd (erirelatiivsusteooria, valgu-se kvantteooria, Browni liikumine), mis moodustavad suure osa meie kaasaegse füüsikalise maailmapildi vundamendist. Neile lisaks ta hilisem ja üldistavam kirjutis aastast 1936 „Füüsika ja tegelikkus”, kus käsitle-tud ka autori üldrelatiivsusteooriat ja klassikalise füüsika vahekorda uute kvantteooriatega. Kuigi Einsteini tule-mused on läinud füüsikakursuste raudvarasse, pakuvad originaalartik-lid kindlasti huvitavat lähivaadet geeniuse mõttemaailma ja üldisemalt enam kui sajanditagusesse füüsi- kasse. Kogumikus sisalduv Ivar Piiri kirjutis tutvustab ka nende artiklite saamislugu ja Raivo Sterni eessõna mõtestab Einsteini tegemisi tänapäe-vases teaduslikus kontekstis.

Õpetlike näidete raamatUsāma bin Munqidhtõlkinud Üllar Peterson533 lkpehme köidesari „Bibliotheca Asiatica”Usāma bin Munqidh’i (1095–1188) „Õpetlike näidete raamat” on üks kuulsamaid ja praeguseks enim tõlgi-tud keskaegse islami teoseid Koraani ja „1001 öö lugude” kõrval. Lihtsas ja elulähedases vormis annab autor ülevaate 12. sajandi Süüria ja Lähis-Ida olustikust, muslimite omavahelis-test suhetest ja nende läbikäimistest ristisõdijatega ning toonase islami-maailma vägevate õukondade elust-olust. See on ühtlasi nii ajalooallikas kui ka omapärane autobiograafia, mille teeb eriliseks autori usudogma-dest vaba meel ja võime näha inimesi ka „uskmatutes” ristisõdijates – „frankides”, nagu neid toona kutsuti. See on pea ainus keskaegne islami ajalooallikas, mida on huvitav lugeda nii neile, kes ei tegele ei islami ega ajalooga, kui ka on see möödapääs-matu info- ja inspiratsiooniallikas igale keskaegse islami kultuuriloo huvilisele.

ilmunud

Tallinna ülikooli kirjastus WWW.TLUPRESS.COM NR 6 (95) 24. september 2015 8

PATRICK LAVIOLETTE Tallinna Ülikooli antropoloogia professor

Mary Douglase klassikaline raamat „Puhtus ja oht: Mõistete „rüvetus” ja „tabu” analüüs” („Purity and Dan-

ger: An Analysis of Concepts of Pollu-tion and Taboo”, 1966) on tõepoolest üks olulisemaid 20. sajandi tekste, vä-hemalt humanitaar- ja sotsiaalteadus-tes ning kindlasti antropoloogias. 1991. aastal arvas Times Literary Supplement selle saja mitteilukirjan-dusliku raamatu hulka, mis on enim mõjutanud Lääne avalikku diskursust pärast Teist maailmasõda.

Praeguse, 2015. aasta seisuga on see ametlikel andmetel tõlgitud vähemalt 16 keelde, sealhulgas hollandi, soome, prantsuse, saksa, itaalia, jaapani, vene, hispaania ja rootsi keelde. Üks teose edu põhjusi on see, et raamat heitis väljakutse levinud eeldusele, nagu oleksid puhtuse- ja ebapuhtuse-teema-lised arutlused kohased üksnes „primi-tiivsete” kultuuride või „ebausklike” ühiskondade puhul. Selle asemel väitis Douglas, et need teemad on otsustava tähtsusega kõigi inimühiskondade nende tahkude jaoks, kus tegeldakse piiride tõmbamisega.

Douglase raamatu kiiluvees on puh-tuse ja ebapuhtusega seonduvate küsi-muste uurimine löönud õilmitsema paljudes akadeemilistes valdkondades, nagu antropoloogia, psühholoogia, teo-loogia ja keskkonnauuringud. Sellegi- poolest on tema konkreetsete väidete korduv proovilepanek nüüdseks viinud laialt levinud järelduseni, et kaasaegse-te sotsiaal teadusliku uurimistöö ana-lüütiliste vajaduste rahuldamiseks te-ma väidetest enam ei piisa.

Kahtlemata on vaja uusi lähenemis-viise puhtuse teemale, kuid edasisi edusamme on tõsiselt takistanud selle-alaste interdistsiplinaarsete uurimuste nappus. Julia Kristeva, üks tähtsamaid uurijaid, kes on üritanud puhtuse- teemat sel viisil integreerida, on märki-nud, et tema uurimistöö „peab lähtu-ma peaaegu et vaakumist”.

Mary Douglase raamatu „Puhtus ja oht” rahvusvaheliseks klassikaks saa-misel on palju muidki põhjusi peale selle, et ta koondas õigeaegselt tähele-panu rituaalsele hügieenile, tabule ja roojasusele. Näiteks aitas see põhi-joontes valmistada ette intellektuaalse pinna tarbimise ja materiaalse kultuuri alastele uurimustele; kritiseerimaks majanduslikke oletusi sellest, miks me kaupu ihaldame; ning ka nonde ma-janduslike oletuste tagajärgede kriiti-kale, aga ka säärastele fundamentaal-setele küsimustele, nagu mida me pea-me silmas vaesuse all.

Üldisemalt sai Mary Douglas selleks kanaliks, mis suunas rakendama struk-turalistlikke ja semiootilisi uurimusi materiaalsele maailmale. Nii oma kir-jutamisstiililt kui ka näitliku materjali valikult kergemini mõistetav kui Lévi-Strauss, oli just tema see, kelle raamat – vähemalt Suurbritannias – sai lugema-

Puhtus ja oht: Mõistete „rüvetus“ ja „tabu“ analüüsMary Douglas tõlkinud Triinu Pakkeessõna Patrick Laviolette336 lkpehme köide

FOTO

SH

UTT

ERS

TOCK

Puhtuse, roojasuse ja tabu mõistete analüüs

mistõttu ei olnud suudetud mõista sel-le võime iseseisvat tähtsust moodsa elu arengus. Talle iseloomulikus võitlus- himulises stiilis tuletas ta meile meel-de, et sotsiaalsetel olenditel on üks es-matähtis vajadus – suhelda. Ja seda te-gi ta märkimisväärselt hästi. Väljavõte Patrick Laviolette’i saate- sõnast „Puhtuse ja ohu” eestikeelsele väljaandele (tlk Triinu Pakk).

tute loengute, avalike väitluste, tuden-giesseede ja uurimisprojektide põhiline allikas.

Kui siis mõtelda kogu tema ülejää-nud ulatuslikule tööle – küll riskist, küll ühiskondlikest organisatsiooni-dest ja institutsioonidest, küll toidukul-tuurist –, siis avaneb hingematvalt avar pilt intellektuaalsetest argumentidest ja läbinägelikust sekkumisest. Mary Douglas jättis endast maha kaaluka ja püsiva pärandi kõigisse sotsiaal- ja humanitaarteadustesse, ja tema mõju ulatub märksa kaugemale kitsast aka-deemilisest sfäärist, olles saanud osaks üldrahvalikust maailmakäsitusest – saavutus, milleni on küündinud väga vähesed antropoloogid. Tema pärand on lihtsalt nii rikkalik.

Just Douglas oli see, kes näitas, et va-rasemates uurimustes oli suhtlemist võetud üksnes kui vahendit mingite muude eesmärkide saavutamiseks,

„Keharaskusega jõutreenin-gu anatoomia” on jätk „Jooksu anatoomia” ja „Jalgrattasõidu anatoo-

miaga” alustatud õpikusarjale. Bret Contrerase raamat õpetab treenima jõudu harjutustega, milles kasutatakse vasturaskusena oma kehakaalu – tree-ninguvahendit, mis on meil alati ja igal pool olemas.

Raamat sisaldab keharaskusega jõutreeningu üldisi põhimõtteid, täp-seid harjutuste kirjeldusi koos sooritus-nõuannetega, tasakaalustatud treenin-gukava koostamise põhimõtteid ja näidistreeningukavu. Harjutuste juures olevad anatoomilised joonised aitavad lugejal paremini mõista treeningu mõ-ju luudest, lihastest ja kõõlustest koos-nevale tugi- ja liikumisaparaadile kui tervikule ning seeläbi harjutusi täpse-malt kontrollida ja suunata.

Jõutreening on väärtuslik eraldiseis-va treeninguliigina tervise ja hea keha-

lise vormi hoidmisel, kõigi spordialade treeningu olulise osana kõigil harras-tustasemetel ning rehabilitatsiooni- vahendina haigusest või vigastusest taastumisel. Raamat on suunatud laia-le spektrile spordi- ja liikumisharrasta-

Omal jõul vormi!

Keharaskusega jõutreeningu anatoomiaBret Contreras tõlkinud Marina Maran230 lkpehme köide

jatele, treeneritele, kehalise kasvatuse ja liikumisõpetuse õpetajatele ja üliõpi-lastele ning perearstidele.

„Tujukast närvisüsteemist, sadadest kõikuva ettevalmistusega lihastest ja ohtrast muust elavast materjalist koos-

neva orkestri nõtke kasutamise oskus, tervise või võistluse jaoks tulemusliku kooskõla saavutamine eeldab loomu-likke – st masinate ja kangide diktaadist priisid koosharjutamisi,” selgitas spor-dibioloog Kristjan Port keharaskusega jõutreeningu põhimõtteid. „Oma keha mitmekülgselt kasutades leiab ülearu jõulised või liiga kasina võimega soolo viljelejad hõlpsalt üles ning neile saab määrata vajaliku ja koduste vahenditega kättesaadava harjutuskava. Millise ja kuidas? Loe sellest raamatust!”