E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 2 (91) 26. märts 2015

Põlvepiku- raamatu konkurss ootab käsikirju16. märtsil kuulutati välja Põlvepiku-raamatu konkurss väikelastele ja koolieelikutele mõeldud raamatute originaalkäsikirjade leidmiseks.

Konkursi eesmärk on rikastada lastele mõeldud lugemisvara kõrgekvaliteediliste algupäraste lasteraamatutega. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, mille puhul žürii hindab terviklikkust, ea-kohasust ja professionaalset teos-tust. Üle aasta toimuvat võistlust korraldavad Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv. Võitjad kuulu-tatakse välja 11. novembril 2015 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol. Konkursi reglement on leitav korraldajate kodulehtedelt.

Uus sari „Väike värval”Kirjastuses Koolibri on ilmunud Tiit Kuninga raamat „Sinine”, mis on esimene raamat sarjas „Väike vär-val”. Tintoretto nimest inspireeritud sari toob lugejani erinevate värvuste-ga seotud huvitava materjali, kus käsitletavad teemad on määranud eelkõige värvus ise. Teaberaamatute koostaja ja teenekas mälumängur Tiit Kuningas vaatleb oma raamatus sini-sega seotut igapäevaelus, teaduses, spordis, gastronoomias, looduses, sümboolikas, kunstides, seoses aja-loosündmuste ja kuulsate isikutega.

Raamatu esitlus on 10.aprillil kell 16 Rahvusraamatukogus.

Jeannette Wallsi „Klaasloss”Märtsis ilmub eesti keeles Jeanette Wallsi raamat „Klaasloss”, mis on viimase aastakümne üks enim tähe-lepanu äratanud USA raamatuid. Rohkem kui viis miljonit eksemplari müünud ja umbes 30 keelde tõlgitud „Klaasloss” on tõsielusündmustel põhinev romaan perekonnast, kus alkohoolikust isa ja boheemlasest emaga perekond kolib pidevalt ühest kohast teise ning kogu aeg sajab nei-le kaela uusi katsumusi. Raamatust on praegu tegemisel filmiversioon Jennifer Lawrence’iga. Eestikeelse tõlke avaldab Tänapäev, tõlkis Krista Eek.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2015

Kirjandusfoorum „Nordic Noir”Hinnanguliselt kuulub ligi pool väljaantavast kirjandusest maailmas krimikirjanduse žanri. Väidetavalt tekitavad majandussurutis ja suure- nevad poliitilised pinged ühiskonnas erilise vajaduse hea krimikirjanduse vastu. Psühholoogid on kindlaks teinud, et teatud annuses on põnevus, pinge, hirm lausa tervis- tavad, võimaldades lugejal saada teadlikuks omaenese ja ühiskonna sisepingetest ning neid raamatu tegelastega samastudes välja elada.

Põhjamaade krimikirjandus eristub tähelepanuväärselt ülejäänud maail-ma krimikirjandusest. Briti kirjandus-ringkonnad omistasid põhjamaade kriminaalromaanidele määratluse Nordic Noir: need on sünged, kohati õõvastavad, ent samas väga ausad ja veenvad, sest räägivad tegelikkusest nii, nagu see on.

Seekordne, juba kolmas kirjandus-foorum pöörabki tähelepanu just kvaliteetsele krimikirjandusele, avab Noir’i mõistet rahvusvahelises ja rahvuslikus kontekstis, tutvustades tänapäeva mitmekesiseid kultuure, hoiakuid, maailmavaateid.

Seminar on inglise keeles, sünkroontõlkega. Osalemine on tasuta, eelregistreerimisega.

Tüpograafia- seminar KIRJAK 3Rikkalikus programmis on loenguid fondiloomest ning selle telgitagus-test, oskuslikest kirjavalikutest, sildimaalimisest ja kriiditahvli tehnikatest. Seminari viivad läbi tuntud tegijaid Rootsist, Soomest, Suurbritanniast, Venemaalt, Lätist, Leedust ja Eestist. Seminar on inglise keeles, sünkroontõlkega. Osalemine on tasuline, eelregistreerimisega.

Loovkirjutamise õpitoad suurtele ja väikesteleMessil toimub kaks loovkirjutamise õpituba. Esimene neist toimub Meelike Saarna juhendamisel ja on suunatud täiskasvanutele. Lühikooli-tuse eesmärk on uurida oma loovust ning anda kaasa teoreetilisi teadmisi tekstide koostamisest ning ülevaate kirjutamist hõlbustavatest võtetest.

Lastele mõeldud õpitoas katseta-takse Kätlin Vainola juhendamisel, kuidas aitavad oma mõtete kirjapa-nemisele kaasa erinevad mängulised nipid ja trikid.

Täpsed kavad ja registreerimine: www.estbook.com

Seminarid ja õpitoad messil

uudised

Meie igapäe-vane taevas Kirjastuselt Varrak ilmunud noore ilmateadlase, Ilm.ee kaasautori Jüri Kameniku raamatust saab teada, millest pilved tekivad ja koosnevad, miks need olulised on, kuidas neid määratleda, kuidas nende järgi ilma ennustada jpm. Samuti leiab siit nippe ja õpetusi, kuidas pilvi ja taevast pildistada. Vt lk 5

Kolme päeva jooksul pakuvad 33 kirjastust raamatuid heade hindadega, toimuvad kohtu-mised autoritega, seminarid,

töötoad, õpetlikku ja huvitavat jätkub nii suurematele kui ka väiksematele. Mess on avatud 9. –10. aprill kl 10–20, 11. aprillil kl 11–17. Sissepääs on vaba. Programmiga saab tutvuda www.estbook.com.

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 23. aprillil.

Tule Tallinna raamatumessile!

NELJAPÄEV, 9. APRILL 10.00–20.00Raamatute müük10.00–16.30 (suur konverentsisaal)Messi avamine Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum: „Nordic Noir”. Sihtgrupp: kirjanduselu otsustajad, raamatukogutöötajad, kirjastajad, kirjanikud jt. Töökeel: inglise keel sünkroontõlkega. Vajalik eelregistreerimine.10.00–10.45 (lasteala)Tallinna Keskraamatukogu esitleb: Kirjanik Andrus Kivirähk räägib lastele oma raamatutest, lugemisest ja kirjandusest. Vene keeles.11.00–11.45 (lasteala)Külla tuleb lugemiskoer!Räägime lugemiskoerale lugemisest ja loeme lastega koos ka ise jutte, mängime ja meisterdame.12.00–13.45 (lasteala)Eesti Lastekirjanduse Keskus: Noorelt detektiiviks koos Anne Kõrge ja Katrin Tõnissoniga. Tutvume tuntumate laps-detektiividega ning paneme oma detektiivivõimed proovile. Gruppidel palume eelnevalt registreerida. Kontakt Marika Kuldkepp (tel 630 7271) või Katrin Tõnisson (tel 617 7233)12.00–13.45 (nurgasaal)Kirjastus Koolibri esitleb: Kuidas sünnib muinaslugu Muinaslugude lugemine ja loominguline töötuba 1. ja 2. klasside õpilastele koos kirjanik Sergei Siliniga (Venemaa). Vene keeles.14.00–15.45 (nurgasaal)Knižnye Sezony: Eesti kirjandus vene keeles. Kirjastused Aleksandra ja KPD tutvustavad uusi laste- ja täiskasvanute raamatuid. Ajakirja „Täheke” peatoime-taja Ilona Kivirähk vestleb kirjaniku ja ajakirja „Prostokvašino” toimetaja Sergei Siliniga (Venemaa). Vene keeles.14.00–15.45 (lasteala)Kirjastus Koolibri: Õpetaja õpituba. Kristi Kibrits „Reis mööda põnevaid teid”. Lasteaiaõpetajatele suunatud õpitoas tutvustatakse mängu, mille käigus saab hinnata 6–7-aastaste laste sotsiaalseid oskusi.15.00–15.45 (kuppelsaal)Kirjastus Argo esitleb: CHINEASY. Lihtne nagu hiina keel. Chineasy on uus visuaalne meetod, mille eesmärk on teha hiina kirjamärkide lugemine lõbusaks ja hõlpsaks. 16.00–16.45 (nurgasaal)Kirjastus Argo esitleb: Peeter Järvelaid „Historia iuris Estoniae. Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu”.

Esimene eestikeelne akadeemiline ülevaade meie õigusteaduse ja -hariduse ajaloost.16.00-16.45 (autorinurk)Kirjastus Näo Kirik: Veronika Kivisilla „Cantus firmus” esitlus. 17.00–17.45 (autorinurk)Lia Virkus, Pille Enden, Tiina Lebane ja Merrit Kiho tutvustavad minisarja kolme uut raamatut: „Roheline tervisepomm avokaado”, „Muffinid on jälle moes” ja „Kama. Eesti rahvustoit” ning sarja „100 rooga” meeleolukat uut raamatut „Kevadtoidud”. 18.00–18.45 (autorinurk)Vestlusring: Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate nominendid ja laureaa-did. Vestlevad Heili Sibrits, Triinu Tamm, Veronika Kivisilla ning Ilona Kivirähk.

REEDE, 10. APRILL 10.00–20.00Raamatute müük10.00–18.15 (suur konverentsisaal)Tüpograafiaseminar KIRJAK 3Moderaator Mart Anderson. Töökeel inglise keel. Vajalik eelregistreerimine, osalustasuga.10.00–11.45 (lasteala)Eesti Lastekirjanduse Keskus: Mudilastund „Raamatuga sõbraks”. Ootame 6–7-aastaseid lasteaialapsi, et mängida tähtedega korvpalli, teha sõnarongi, lugeda põnevaid jutte ning meisterdada. Kontakt Marika Kuldkepp (tel 630 7271 ) või Katrin Tõnisson (tel 617 7233)10.00–11.45 (nurgasaal)Autoriõigus ja leping. Mida autoriõiguste omaja peab lepingut sõlmides tähele panema. Näpunäiteid ja soovitusi annab Karmen Turk advokaadibüroost TRINITI.12.00–12.40 (nurgasaal)Loov Euroopa tõlketoetusprogramm kirjandustõlgete toetuseks. Loov Euroo-pa Eesti kultuuripunkti ekspert Yvelin Karu-Veskioja annab ülevaate, millised on taotlemistingimused ja tähtajad, milliseid kulusid on võimalik katta.12.00–12.45 (lasteala)Eesti Lastekirjanduse Keskus: Laste loovkirjutamise õpituba Kätlin VainolagaKatsetame 3. klasside lastega, kuidas ai-tavad oma mõtete kirjapanemisele kaasa mängulised nipid ja trikid. Eelregistreeri-misega: Anneli Kengsepp, tel 617 7231.13.00–13.45 (lasteala)Kiri-Mari Kirjastus esitleb: „Siilid ja pingviinid. Hedghogs and Penguins. Eesti lasteluuletused. Estonian Children’s Poems”.13.00–13.45 (nurgasaal)Trükikoda Multiprint: Print on Demand – paindlik kirjastamine ja trükkimine.Tutvustab Külli Tammes Multiprint OÜst.14.00–14.45 (lasteala)Külla tuleb lugemiskoer! Räägime lugemiskoerale lugemisest ja loeme lastega koos, mängime ja meisterdame. 14.00–14.45 (nurgasaal)Kirjastus Argo esitleb: Jaak Prozes „Kas Putin on vepslane? Soome-ugri pajatused”.

15.00–16.45 (lasteala)Eesti Lugemisühing: Lugemiskoolitus lasteaiaõpetajatele ja lapsevanematele: Kuidas laps raamatu vaatajast lugejaks areneb. Registreerumine: lugemishuvi@gmail.com kuni 7. aprillini 2015 (või grupi täitumiseni). Märksõna „Raamatu-mess”. Koolituse viib läbi Eesti lugemis-ühingu liige, Kostivere lasteaia vanem-õpetaja Jelena Madisson.15.00–15.45 (kuppelsaal)Kirjastus Argo esitleb: Heikki Rausmaa „Kultuuri sildi all saab üsna palju ära teha”. Raamat lükkab ümber müüdi Soome jahedast suhtumisest Eesti taasiseseisvumispürgimustesse. 15.00–16.45 (nurgasaal)Loovkirjutamise õpituba: Kuidas vabas-tada oma loovus? Õpituba juhendab psühholoog ja kirjanik Meelike Saarna.16.00–16.45 (autorinurk)Kirjastus Koolibri esitleb: Tiit Kuninga raamatu „Sinine” esitlus ja mälumäng. Mängu juhib Erkki Bahovski. 16.00-17.00 (fuajee) Lauamängude turniir17.00–17.45 (nurgasaal)Eesti Kunstimuuseum: eesti ühe kuulsai-ma kunstniku, Nikolai Triigi loomingule pühendatud kaunis ja põhjalik raamat.17.00-17.45 (autorinurk)Kirjastus Petrone Print: sarjas „Aja lugu” ilmunud Mari Saadi autobiograafiline raamat „Matused ja laulupeod”. Autori-ga vestleb Viktoria Ladõnskaja.18.00–18.45 (autorinurk)Kirjastus SE&JS esitleb: raamatu „Meie küla eided otsivad tarkuse teri” tegijad Laine Randjärv, Ave Nahkur, Kadi Pajupuu ja Sirje Endre pajatavad, kuidas elutarkuse teri leida võib.

LAUPÄEV, 11. APRILL 11.00–17.00 Raamatute müük11.00-12.45 (lasteala)Eesti Lugemisühing: Lugemiskoolitus lasteaiaõpetajatele ja lapsevanematele: Kuidas laps raamatu vaatajast lugejaks areneb. Registreerumine: lugemishuvi@gmail.com kuni 7. aprillini 2015 (või grupi täitumiseni). Märksõna „Raamatu-mess”. Koolituse viib läbi Eesti lugemis-ühingu liige, Kostivere lasteaia vanemõpetaja Jelena Madisson.11.00–13.00 (fuajee)Eksliibrise töötuba. Kujundatakse ja trükitakse isiklik eksliibris. Juhendavad graafika.ee ja MTÜ Loovala graafikud Kaija Kesa, Marilyn Piirsalu ja Helen Tago-Mullaste. Osalustasu 2 eurot.NB! Eksliibrise tegemine võtab aega.12.00–14.00 (fuajee)Lauamängude turniir 12.00–15.00 (suur konverentsisaal)Eesti Lastekirjanduse Keskus: Kirjandusmängu finaal14.00–14.45 (nurgasaal)Kirjastus Grenader esitleb: Mati Iila „Aviaator. Merelennuväe ohvitseri mä-lestused”. Pilk teenistusele Nõukogude merelennuväes 1970-1980. aastatel.NB! Kavas võib esineda muudatusi!

Romaan kokaiinigaM. Agejevsari „Ajavaim”tõlkinud Kaspar Jassa168 lkkõva köide

kuid unustati peagi, sest pseudonüümi taha peitunud autor ei andnud endast enam elumärki. Möödus peaaegu pool sajandit, kui „Romaan kokaiiniga“ end taas meelde tuletas: 1983. aastal sil-mas kirjandusteadlane Lidia Šveitser ühes Marseille'i antikvariaadis juhusli-kult romaani 1936. aasta trükki ja võt-tis südameasjaks see unustatud teos taas rambivalgusesse tõsta. Üksteise järel ilmusid tõlked prantsuse, inglise ja itaalia keeles, mis tegid kirjanikuni-me Agejev maailmakuulsaks.

Uuesti kerkis üles ka intrigeeriv küsi-mus: kes küll peitub pseudonüümi M. Agejev taga. Enim toetamist leidis Pariisi ülikooli professori Nikita Struve välja käidud versioon, et tegemist on Vla-dimir Nabokoviga. Seda vaatamata selle-le, et Nabokovi perekond eitas igasugust seost ja juba 1983. aastal käis seoses tõl-gete ilmumisega läbi Mark Levi nimi. Vastuvaidlematu autorsus leidis kinni-tust alles 1996. aastal, kui kirjandus-teadlased Marina Sorokina ja Garri Superfin leidsid Pariisi, Istanbuli ja Je-revani arhiividest Mark Levi kirjad kir-jastustele ja romaani lõpulausete

MEELIS LAINVOO

Millegipärast lõppeb enamik maailmaklassikast tuntud ar-mastuslugusid kurvalt. Traagi-lise lõpuga on Tristani romaan

Isoldega, Romeo romaan Juliaga, Fausti romaan Margaretega, Anna Karenina romaan Vronskiga – kui nimetada vaid mõnd tuntumat. „Romaan kokaiiniga” kuulutab juba pealkirjas ette vältimatut hukku: armusuhe meelemürgiga lõppeb nõrgemale poolele enamasti traagiliselt.

KUI HÄRG END JUPITERIKS UPITABHellitatud ja kõrge enesehinnanguga noorsandi Vadim Maslennikovi allakäigu lugu on esitatud paadunud narkosõltlase harvadel selgematel hetkedel ja üha sage-dasematel hämaraegadel kirja pandud selgemate ja segasemate meenutustena. Ta on saanud väga hea klassikalise güm-naasiumihariduse ja oskab seetõttu kirju-tada keeruliselt ja kujundirikkalt.

Maslennikov valutab südant maailma asjade pärast, käitub küll näruselt, aga ta hing on avar. Ta tohib nõnda toimi-da, sest on haritlane ja humanist. Elu pisiasjade jaoks, nagu koduseinte vahel valitsev äärmine majanduslik kitsikus on olemas ema ja vana hoidjatädi.

Semud, sõpru Maslennikovil ei ole, on need, kelle ees peab täitsamees ole-ma. Viin on vastik, aga seda peab joo-ma, sest imidž nõuab. Suguhaigus on auasi, sest loob kõva naistemehe ku-vandi. Süümepiinu tohib tunda, aga mitte mingil juhul välja näidata.

Süümepiinade ja sisemise ebakindlu-se vastu on rohtu vaja. Juhus pakub välja kokaiini.

KUI EILNE MAAILM KOKKU VARISEBMaslennikovi isiklike läbielamiste taustal käib sõda, tasakaalukas maailm variseb kokku ja selle varemetele hakatakse ehita-ma uut. Uus on aga ebakindel, tormituul-te räsida. Maslennikovile oma alatises

kõikumises hämaroleku ja depressiooni vahel see muidugi korda ei lähe.

Korda läheb see autorile ja lugejate-le. Romaani ilmumise ajal ei olnud Esi-mesest maailmasõjast möödunud veel kahte kümnenditki ja maailm liikus suurte sammudega uue sõja suunas.

„Võtke siis aru pähe ja tegutsege. Tegutsege, sest iga hetk on kallis, sest iga minut ja iga sekund inimesed tulistavad, tapavad ja langevad. Tulge mõistusele ja tegutsege, sest mehed ja emad, isad ja lapsed, vennad, kõik, kõik ootavad teilt, justnimelt teilt, et teie kui Kristuse teen-rid, kartmatult ohverdades oma elu, sek-kuksite sellesse häbisse. Te peaksite tõus-ma hullumeelsete keskel püsti ja valjult karjuma, valjult sellepärast, et teid on palju ja te saate karjuda üle kogu maail-ma: „Inimesed, peatuge! Inimesed, lõpe-tage tapmine!” Just see, just see, just see on teie kohus,” pöördub autor läbi Vasja Burkevitsi suu gümnaasiumi vaimuliku ja lugejate poole.

KES ON M. AGEJEV?„Romaan kokaiiniga” ilmus 1936. aas-tal Pariisis ja oli kirjandussündmus,

Armastuslugu meelemürgiga

ÜLLE KIIVET

Gill Paulilt on eesti keeles aas-tal 2012 ilmunud raamat „Ti-tanicu armastuslood”, kus vaadeldakse ühte eelmises

sajandi suurimat humanitaarkatastroo-fi otsekui seestpoolt, inimlikust seisu-kohast. Autor valdab väga hästi ajaloo populariseerimise kunsti, sest armas-tuslugusid põnevusega jälgivale lugeja-le antakse muuhulgas ülevaade laeva-ehituse ajaloost, konkreetselt sellest hiigellaevast ja muud ajaloolist tausta. Sel moel neelatakse alla ka teksti piki-tud daatumid, numbrid ja statistika, mis saavad nüüd uue ja meid märksa enam puudutava sisu.

Sama rätsepatööd järgides on valmi-nud ka Gill Pauli uus raamat „Kuning-

14 põnevat kuninglikku tutvumist ja armumist

FOTO

©JO

UN

I HA

RA

LA

koolibri WWW.KOOLIBRI.EE NR.2 (91) 26. märts 2015 2

likud armastuslood”, kus autor meeli-tab meid lugema, tõstes esiplaanile inimlikud suhted ajaloos. Nii rändame läbi ajaloo, läbi kuningakodade ja aja-looliste isikute elulugude, saades päris palju põnevaid taustateadmisi. Ajaline skaala on lai, ulatudes keskajast kuni tänapäevani.

Ka geograafiliselt võetakse luubi alla nii Euroopa kuningakojad kui ka suur-mogulite aegne India ja tänapäevane Jordaania. Saame mõtiskleda inimloo-muse keerdkäikude ja ajaloolise parata-matuse teemadel, teadmisi omaaegse-test kommetest nii kuninglikes peredes kui ka väljaspool, morganaatilise abielu ajaloost, troonipärimise juriidikast.

Nii on raamat põnevusega loetav nii sellele, kes otsib siit ainult kuninglike isikute tutvumise ja armumise lugusid, oodates õnnelikku lõppu, kui ka neile,

kes soovivad üksiklugude taga üldis-tust näha. Mõned raamatus toodud 14 loost on meile juba tuttavad, aga nen-delegi lisatakse fakte ja värvi. Kõige tä-nuväärsem on asjaolu, et mitmed le-gendaarsed lood lükatakse kas ümber või saavad uute teadmiste valguses sootuks uue tähenduse.

Mind ennast rõõmustab kõige roh-kem see, et viimaks on eesti keeles pi-kem käsitlus Rootsi kuningapere kan-gelaslikust prints Bertilist, kes pidi troonijärglase ja n-ö tagavaravalitseja-na ootama tervelt 33 aastat, et oma ar-mastatud Lilianiga abielluda – aastal 1943 tutvunud paar laulatati Stock-holmi Drottningholmi palee kabelis 7. detsembril 1976. Briti kodanikust Li-lian Craigist sai Tema Kuninglik Kõr-gus printsess Lilian, Hallandi hertso-ginna. Sirge ja sale hallipäine vana-

Kuninglikud armastuslood Gill Paultõlkinud Nele Sillaots192 lkkõva köide

daam, kunagine ajakirja Vogue manne-keen oli rootslaste poolt väga armasta-tud. Kui Bertil aastal 1997 suri, jätkas printsess Lilian kuninglike kohustuste täitmist. Talle on muide antud ka Maar-jamaa Risti I klassi teenetemärk. Lilian suri 97-aastasena aastal 2013. Prints Bertil ja tema Lilian on läinud igavik-ku, nende elukestvast armastusloost sai igikestev legend.

Sinine. Sinine ajaloos, kultuurides ja loodusesTiit Kuningas256 lk, kõva köideMeie maailm on kaunilt värviline ja juba aegade algusest on inimkond osutanud tähelepanu erinevatele värvitoonidele, nende ilule, mitmeke-sisusele, sümboolikale ja kasutus- võimalustele.

Tintoretto nimest inspireeritud sari „Väike värval” toob lugejani erinevate värvustega seotud huvitava materjali, kus käsitletavad teemad on määra- nud eelkõige värvus ise.

Teaberaamatute koostaja ja teene-kas mälumängur Tiit Kuningas vaatleb oma raamatus sinisega seotut igapäe-vaelus, teaduses, spordis, gastronoo-mias, looduses, sümboolikas, kunsti-des, seoses ajaloosündmuste ja kuul-sate isikutega. Sinine on üks usaldus- väärsemaid ja armastatumaid värvusi ning mitmete küsitluste põhjal ka üks inimeste lemmikuid.

Raamatusse koondatud erinevatest faktidest ja „sinistest” illustratsiooni-dest moodustub huvitav ja kaasa-haarav sinine maailm. Järgmise raamatuna ilmub „Roheline”.

Meisterdades meistriksKadri Kivipõld, Kaire Paavel64 lkpehme köideRaamatu autorid on aastaid töötanud lasteaialastega ning neid ühendab huvi käsitöö vastu. Viimastel aastatel on nad juhendanud koolieelikute meisterdusringi, millest kasvaski välja soov jagada oma teadmiste ja oskus-te pagasit.

Kõik raamatus esitatud tööd on lastega tunnis läbi tehtud ja läbinud seega praktikaproovi. Raamatust leiab põnevat tegutsemist nii poistele kui ka tüdrukutele. Õpitakse valmis-tama praktilise otstarbega ja iluasju. Olulisel kohal on materjalide kätte-saadavus ja väike kulukus. Meister-damiseks on kasutatud taaskasu-tusena kogutut, looduslikke materjale ja poekaupa (näiteks voolimismassi, tekstiili, helmeid jne). Tööd sobivad sõltuvalt raskusastmest 4–12-aastas-tele lastele.

Metsa rüpesKristel Vilbaste40 lkkõva köideRaamatu autor Kristel Vilbaste on lastelugusid kirjutanud nendel teemadel, mille kohta tema oma tütred küsimusi esi-tasid. Et õppida tundma seda, mida armastada – pisikesi karupoegi, peh-meid sulepalle, imeilusaid lilli. Seda, mida õpid armastama lapseeas, hoiad kogu elu.

Trompetid udus. Jutte loodus- päevikutestEet Tuule160 lkpehme köideOrnitoloog Eet Tuule jutukogu heidab pilgu tema loodusretkede põneva-ma-tele, naljakamatele ning tihti ka pent-sikumatele seiklustele. Hea looduse-tundja ja suurepärase jutustajana os-kab ta lugeja loomade ja lindude tegemistele kaasa elama panna. Pal-jud lood on nii haaravad ja elavad, et kirjeldatut võib lausa tajuda: soo ko-hal hõljuvaid udutompe, okste prak-sumist, vee vulinat ja kummalisi hää-litsusi kaugusest, aga ka kaduvate luhtade lummust või täiuslikke vaiku-sehetki looduses.

ilmunud

mustandivariandi. Mark Levi sündis 8. augustil 1898. aastal Moskvas juudi karusnahakaupmehe pojana. Pärast isa surma 1906. aastal perekond laostus. Levi õppis 1906–1916 Moskva Ric-hard Kreimani eragümnaasiumis, see-järel kolm aastat Moskva ülikooli õi-gusteaduskonnas. Jättis õpingud poo-leli ja asus Kõrgema Rahvamajandus-nõukogu transpordi-mobilisatsioo-niosakonna inspektoriks, kodusõja ajal oli lähetatud lõunarindele, kus sai mürsuplahvatuses põrutada. 1923. aastal töötas tõlgina väliskaubanduse-ga tegelevas aktsiaseltsis ARCOS (All Russian Cooperative Society Limited).

1924. aastal lahkus Mark Levi Sak-samaale ja võttis Paraguay kodakond-suse. Töötas esialgu karusnahakauban-dusfirmas, astus siis Lepzigi ülikooli keeleteaduskonda, mille lõpetas 1928. aastal. Õpetas seejärel Berlitzi koolis võõrkeeli, esialgu Saksamaal, hiljem Pariisis, kuhu kolis 1931. aastal. 1934–1939 töötas Lausanne'i ülikoo-lis võõrkeeleõppejõuna.

Teise maailmasõja alguses põgenes Levi Marseille'i kaudu Istanbuli, kus taotles enda ennistamist Nõukogude Liidu kodanikuks. 1942. aastal saatsid Türgi võimud ta kui NL-i alama riigist välja. Mark Levi viimased elukümnen-did möödusid Armeenia NSV-s Jereva-nis, kus ta õpetas Jerevani ülikoolis saksa keelt ja kirjandust. Mark Levi su-ri Jerevanis kolm päeva enne oma 75. sünnipäeva, 5. augustil 1973. aastal.

Kirjanik M. Agejev

3 NR.2 (91) 26. märts 2015 WWW.RAAMAT24.EE ajakirjade kirjastus

24 tarka Suurmehed, kes muutsid meie mõtlemistHarri Kingo200 lkkõva köide

võinud omaette raamatuks kirjutada. Aga ka siis jääks midagi ütlemata. „24 tarka” on seemneks, kust on hea saada esmaülevaade. Seda laadi koondpilt saabki olla vaid põgus sissejuhatav ah-vatlus, mis janust edasi meelitab.

KELLELE?Raamatu lugejaskond oleme me kõik, sest tagasi vaadates – ega teist sellist ülevaatlikku teost ei mäletagi. Kirjuta-tu on meist igale ja raamat sobib oma laadilt õhtuseks mõtisklemiseks või miks mitte lugemiseks suvisel rannal, kui kuumus on aja peatanud. Raamat sobib oma raamaturiiulisse, kuid selle võib julgelt sõbrale kinkida, kartmata tema pettumust peitvat naeratust.

Mis oluline – raamatu võib jätta oma lastele. Ja nende lastele. Siinse pealkir-ja ajatus sellele viitabki. Ehk panevad raamatut tähele ka kooliõpetajad ja soovitavad seda oma tublimatele?

Mis meeldis? Meeldis, et igasse, kellest juttu, on süvenetud võrdselt. Et autoril jätkus lugupidamist igaühe vas-tu. Meeldis lõpu mõistulugu: teadmi-ne, et raamatu sulgemisega lugeja tege-lik teekond alles algab. Kui ta nii vaid ise tahab.

LEO URM

Valisin tutvustusele sellise pealkirja, sest need sõnad ise-loomustavad kõige paremini seda, mis peitub äsja

ilmunud „24 tarka” kaante vahel. Kirjas on 24 suure mehe lood ja meile pärandatud mõtted. Nad on pärit nii kaugest idast kui meile omasemast läänest ja ajastutest läbi kogu ajaloo. Nad on oma mõtetega need, kes on aegu ja ajastuid ise kujundanud. Seeläbi on nad ajatud. Nad on need, tänu kellele oleme me need, kes me siin ja täna oleme.

MISSION IMPOSSILBEKui heita pilk raamatu sisukorrale ja lugeda üle meeste nimed, kes on nende kaante vahel, siis on pilt panoraamne. Loetelu ise ütleb kõik: Ehnaton, Moo-ses, Zarathustra, Konfutsius, Laozi, Buddha, Platon, Aristoteles, Jeesus, Aquino Thomas, Martin Luther, Muha-med, Kant, Hegel, Darwin, Marx, Freud, Jung, Gandhi, Osho, Carnegie, Newton, Einstein, Gödel.

Need nimed on tipud läbi ajastute. Ja kõigis valdkondades, mis mahuvad mõiste kultuur alla selle sõna kõige avaramas tähenduses. On religioosseid õpetajaid, on teolooge, on filosoofe, on visionääre, on teadlasi. Ühtpidi po-le kerge saada neid kõiki ühise nimeta-ja alla. Teisalt on nad seda oma staatu-se poolest meie kultuuriloos niigi.

On paras mission imposslibe need mehed välja valida, et nende mõte ära mõista ja see siis lahti kirjutada nii, et see oleks nii loetav kui arusaadav igale, kes ka raamatu kätte ei võtaks. Väike hoiatus on aga kohane: veidi pinguta-da on lugedes siiski vaja, sest raamatu paratamatult piiratud mahust tulene-valt on selle sisuline pool tihe. Kui lu-geda, siis oleks hea järgida printsiipi: ikka üks mees korraga. Ja järgmine mees jätta homseks. Nii ei lähe pilt lii-ga kirjuks ja huvilisele jätkub lugemist pea terveks kuuks.

MIKS JUST NEMAD? Sellise raamatu puhul tekib paratama-tu küsimus: miks just see valik? On ju ajalugu täis nimesid, kellest väga pal-jud avamist vääriks. Miks nemad?

Igal loomingulisel elualal on geeniu-si, kes on oma looduga olnud tähele-panuväärsed. Üle sajandite. Meie muu-sika poleks see, mis see on, kui poleks Bach’i, Mozartit, Beethovenit. Maali-kunst oleks teine, kui sealt puuduksid Leonardo, Michelangelo, Picasso. Para-ku, siin näitena toodute mõju suuresti vaid nende loomevaldkonnaga piirneb ja kaugemale ei ulatu. Küll ulatusid ja ulatuvad tänagi üle kogu inimkultuuri raamatus esitletud suurmehed ja see, mille nad inimkonnale jätsid.

Vastus küsimusele – miks nemad? – on raamatu alapealkirjas: nad on kõik seda mastaapi isiksused, et nad muutsid maailma tervikuna. Ja inimest selles maailmas. Sest nende mõjud, kuigi me neid ehk ei märka ega teagi, elavad meis ka täna. Me elame nende meeste mõel-dus ja öeldus – lausa nende maailmas.

Kui lehitseda raamatut kui tervikut - sest iga üksikut suurmeest eraldi pole siin võimalik vaadelda – siis jah, küllap leiaks teised 24, kes oleksid nende kaante vahele sama hästi sobinud. See

valik oli autori isiklik valik. Küllap võib mõne neist 24-st seada kahtluse alla, sest väärikaid on palju. Aga need teised ja väärikad, nemad jäävad ootama kas autori järge või siis kellegi käsitlust, kel on teised eelistused.

KRIITILISE PILGUGAKui lasta lendu kriitikanool, siis ehk vaid raamatu mahu aadressil. Teha suur ja keeruline arusaadavaks, liht-saks ja selgeks – see on see kunst asja juures. Ehk oleks see autorile kergem olnud, kui raamatu maht olnuks to-pelt? Kergem ka lugejale, kellele autor pole pakutu sisulise tihedusega just halastanud? Samas – kes ütles, et tar-kus peab kergelt kätte tulema?

Teksti kontsentreeritust leevendab esi-tuse sisuline loogika. Iga peatükk jutus-tab alguses suurmehe loo, teises pooles aga annab ülevaate tema inimkonnale pärandatust. Elulood pole liiast, nende läbi saavad need mehed lähedasteks ja nende inimlikud, kohati lausa dramaa-tilised lood taandavad need suurkujud tagasi inimmõõtmelisteks.

Õnneks leevendab teksti sisulist tihe-dust autori jutustamislaad, mis õnneks ei eputa teaduslikkuse ega akadeemili-susega. Pole seda, mida ei saaks öelda keeruliselt. Kunst on keeruline lihtsaks lahti rääkida.

Eraldi iga 24 targa käsitluse osas on kriitiline raske olla. Ja kas ongi vaja or-kestri esitust kuulates iga pilli partiid eraldi käsitleda?

Ometi – teadjamad märkavad, et neist 24-st iga juures jäi ütlemata... Ja-jah. See olnuks siin igati võimalik jätk, aga... Igaühe neist neist 24-st oleks

SÄRG. Eluviisid. Püügitehnikad. RetseptidArvo Tuvikene, Timo Roos, Jüri Rohtla, Jaan Grents, Tarvo Leon, Leili Järv, Teet Krause, Margo Pajuste84 lkpehme köideKüllap on just särg paljudele elu esi-mene kala, kes õnge otsa hakanud, ja võimalik, et just sellest emotsioonist jääb paljudele kalastuspisik verre kogu eluks. Särge esineb pea kõikjal ja seetõttu kiputakse teda sageli vaat et prügikalaks pidama. Sellegipoolest pakub ta püüginaudingut tuhandetele õngitsejatele ja, olgem ausad, üks korralik vobla on õllekõrvase ajatu klassika. „Särg. Eluviisid. Püügiteh- nikad. Retseptid” on neljas raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast.

FORELL. Eluviisid. Püügitehnikad. RetseptidArvo Tuvikene , Rein Truumets, Sven Aapua Laanet, Madis Messimas, Martin Kesler, Pille Enden84 lkpehme köideForell – olgu ta siis meri- või jõeforell – on ikka ja alati olnud kalamehe jaoks hinnatud püügikala ning teretulnud külaline meie toidulaual. Aga... Kas meriforell ja jõeforell on kaks erinevat või siiski üks ja sama kala? Kuidas „merikat” ja „jõekat” teine- teisest eristada? Millist rooga forellist valmistada? Ja mis peamine – kust teda otsida ning kuidas kätte saada?„Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid” on kolmas raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast.

Sinu parim vorm jõusaalistJanar Rückenberg154 lkpehme köideMiks sa vajad jõutreenin-gut? Jõutreeningul on hulgaliselt selliseid kasutegureid, millest paljud ei tea. See täiustab sinu kehaproport-sioone, kiirendab ainevahetust ja kontrollib kehakaalu, muudab su tugevaks, parandab rühti ja treenib tasakaalu. Kõigele lisaks hoiab see sind noorena ning suurendab enese-kindlust. See raamat viib sind jõulise ja treenitud ilu maailma. See ei jäta enam ühtegi kõhklust, kahtlust ega vabandust, miks mitte seda suurepärast treeninguviisi har-rastada. Sa hakkad seda nautima – arendavat protsessi ja võimsaid boonuseid!

Sega ja sobita. Pilla-palla raamat. Poisid.Sega ja sobita. Pilla-palla raamat. Tüdrukudillustreerinud Stephanie Hintonteksti mugandanud Hille Kilk18 lkkõva köideKaks raamatut, kus ühe tegelasteks on poisid ja teisel tüdrukud.Iga selle raamatu kangelasega käib kaasas kentsakas algustähe kordu- sega looke, mis teeb häälikute õppimisest lustliku mängu. Raamatu kolmeosalisi lehekülgi segamini ajades ja neid taas kokku sobitades saab luua uusi naljakaid lugusid ja päris pööraseid tegelasi.

KevadtoidudLia Virkus, Pille Enden320 lkkõva köideSarjas „100 rooga” ilmunud suve-, sügis- ja talvetoitude kokaraamatute neliku lõpetab kevadtoitude raamat, kus on üle 150 ahvatleva ja värskusest paka-tava retseptiidee nii rõõmsateks täht-päevadeks kui ka igapäevasteks söömaaegadeks. Kevadised hommi-kusöögid on kerged ja rohelised, samuti muud argiroad, kuhu tärganud rohelust tasub lisada peoga. Naat ja nõges, kuusevõrsed ja karulauk leia-vad meie raamatus rohket kasutust, oma koht on kauaoodatud kevade-kuulutajal rabarberil. Ka hoidistajad leiavad nende kaante vahelt uusi retsepte, mille hulgast ei puudu võilil-le-, rabarberi- ega kuusevõrsenapski.

Kiired hommikusöögidTuuli Mathisen72 lkpehme köideSelle raamatu eesmärk ei ole hommikusöögimaailmas revolut-siooni teha. Tähelepanelik lugeja leiab siit mitmeidki ajatuid ja tutta-vaid hommikusöögiklassikuid. Pigem võiks raamat olla teejuht ja ideemaja-kas mitmekesise, tervisesõbraliku ja samas ka maitsva hommikusöögi valmistamisel.

Siia on koondatud nii hommikusi sametisi smuutisid, erinevaid muna-roogasid kui ka rikkalike lisanditega võileibu. Loomulikult ei puudu ka putrude rubriik ning pühapäevasteks pikkadeks hommikuteks jagub nii pannkooke kui muidu maitsvaid küpsetisi.

Roheline tervise- pomm avokaadoTiina Lebane, Merrit Kiho72 lkpehme köideKui tahate, et teie juuksed ja nägu säraksid ning kõht lööks nurru, haarake poest kaasa avokaado. See kiudaine- ja vitamiinirohke tervisepomm aitavat ka noorust pikendada ja vanadust ennetada. Raamat pakub 30 retsepti jagu põnevaid ja esmapilgul ootamatuidki lahendusi, mille abil teha avokaadost oma sõber. Kuna tegemist on üsna kapriisse viljaga, mis toorelt pole söödav ja üleküpsedes muutub pahaks, saate lisaks nõuanded, kuidas avokaadot poest valida ja kodus säilitada.

Tähetarkust emadele. Käsiraamat laste kasvatamiseks päikese- märkide järgiOphira Edut, Tali Eduttõlkinud Ülle Jälle592 lk, kõva köideLapsed sünnivad kasutusjuhendiga – selleks on nende astroloogiline kaart. Identsed kaksikud Ophira ja Tali Edut on professionaalsed astroloogid, keda tuntakse Astrokaksikute nime all. Nad pakuvad kaasaegset ülevaa-det astroloogiast ja lastekasvatusest ning on pannud kokku käsiraamatu, mis aitab sul mõista iseennast, oma tugevaid ja nõrku külgi lapsevanema-na, oma lapse isiksust ja seda, kuidas oma lapsega kõige paremini läbi saada. Läbimõeldud, informatiivne ja lõbus raamat kirjeldab kõiki võimalikke ema-lapse märgikombi-natsioone, lisaks on selles väärtuslik-ku infot ka laste isadele ja hoidjatele.

ilmunud ilmunudIda ja lääs. Ja ajatus

Carl Gustav Jung

JOO

NIS

TUS

RA

AM

ATU

ST

Kuutõbise pihtimus Andrei Ivanovtõlkinud Veronika Einberg272 lk, kõva köide„Kuutõbise pihtimus” on viimane osa Ivanovi Skandinaavia triloogiast, kuhu kuuluvad ka „Hanumani teekond Lollandile” ja „Bizarre”. Triloogia tegevus algab 1990. aastate keskel ja lõppeb meie päevil, sünd-mused leiavad aset Balti riikides ja Põhjamaades. Viimases osas maad-leb peategelane oma sisemise valuga ja songib minevikus. Selles filosoofili-ses romaanis on mitu ajakihti, millest minategelane läbi rühib, ihates nii terveks saada pettekujutelmadest. Lõpuks saab ta jagu ka valust ja kihust kuhugi põgeneda. Ta alistab hirmu.

Norra metsHaruki Murakami tõlkinud Kati Lindström358 lk, kõva köidekordustrükkRomaani pealkiri „Norra mets” on pärit biitlite laulust, mille kuulmine toob raamatu minategelase-le Watanabele meelde tema esimese armastatu Naoko, tema parima sõbra kallima. Watanabe kandub mõtetes tagasi kahekümne aasta tagusesse aega, mil ta oli üliõpilane Tokyos.Murakami on suurepärane õhustiku looja, tema kummalised tegelaskujud panevad lugeja neile sügavalt kaasa elama ning tema teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandus-nähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgi-takse kohe pärast ilmumist suurema-tesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides.

Revolutsiooniline Venemaa 1891–1991 Orlando Figestõlkinud Tõnis Värnik336 lk, kõva köideMitme silmapaistva ajalookäsitluse autor Orlando Figes vaatleb Vene revolutsiooni mitte ühe lühiajalise episoodina 1917. aastal, vaid kui terve sajandi kestnud ajalootsüklit. Sellise tõlgenduse kohaselt sai Vene revolutsioon alguse 1891. aasta suure näljahäda ajal puhkenud rahu- tustest ja lõppes nõukogude režiimi kokkuvarisemisega. Aja jooksul revolutsiooni vorm ja iseloom küll muutusid, aga utoopilised sihid jäid samaks, nii nagu ka erakordselt vägivaldsed vahendid, mida ees- märkide saavutamiseks rakendati.

Perioodilisus- tabel. Elementide tutvustusPaul Parsons, Gail Dixontõlkinud Kalle Klein ja Helje Heinoja240 lk, pehme köideKeemiliste elementide perioodilisus-tabeli loomine on olnud üks tähtsa-maid läbimurdeid teaduses. Ent kui paljud meist tegelikult teavad, kuidas seda tabelit kasutada? Või kuidas avab selle ainulaadne ülesehitus iga maailmas leiduva elemendi olemuse ja mis osa on sellel tabelil nüüdis- aegses keemias?

Koos imeliste fotodega, mis toovad lugejateni elementide eheduse nende töötlemata kujul, tutvustab raamat kõigi 118 seni teadaoleva elemendi põnevat avastamislugu ja elementide hämmastavaid omadusi ning kirjeldab, kuidas kasutatakse puhtaid komponente, millest kogu universum koosneb.

KÜLLO ARJAKAS ajaloolane

Läinud aasta augustis täitus sada aastat Esimese maailmasõja (1914–1918) algusest. Vastu ootusi ei ilmunud eesti autoritelt

ega ka tõlketeosena selle kurva päeva meenutuseks ühtegi käsitlust. Õnneks tegi Varrak käesoleva aasta alguses n-ö vigade paranduse, avaldades Austraa-lia päritolu briti ajaloolase Christop-her Clarki mahuka ülevaate „Unes- kõndijad. Kuidas Euroopa 1914. aas-tal sõtta läks“.

Autorina on Clark meil veel tundma-tu ja „Uneskõndijad” on tema esimene eesti keelde tõlgitud teos. Clark õppis Sydney ülikooli lõpetamise järel Berlii-ni ülikoolis ja alates 1991. aastast on ta Suurbritannias Cambridge’i ülikooli ajalooprofessor. Tema edukaim teos on „Raudne kuningriik. Preisimaa tõus ja langus, 1600–1947”, mis pälvis rea auhindu ja tõi talle 2010. aastal Saksa-maal Saksa ajaloolase tiitli. Enamasti antakse see aunimetus töist karjääri lõ-petavale nimekale ja juba eakale aja-loolasele. Clark on noorim ja pealegi ainus mittesakslane, keda selle tiitliga on tunnustatud. „Uneskõndijad” näikse tõusvat tema teiseks tippteoseks.

SÕJANI VIINUD KRIISI ARENG28. juunil 1914 saabusid Austria-Un-gari keisririigi troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sop-hie Chotek Sarajevo raudteejaama. Euroopas valitses rahu. Ning vaid 37 päeva hiljem oli Euroopa sõjas, mis tõi lippude alla 65 miljonit mobiliseeritud sõjameest. 1914. aasta kesksuvel ühest intsidendist alguse saanud konflikt nõudis üle 20 miljoni inimelu ja sõda hävitas mitu impeeriumi – Austria-Un-gari, Saksa, Tsaari-Venemaa ja Osma-nite (Türgi) impeeriumi. Nii muutis Esimene maailmasõda igaveseks terve maailma ajalugu.

Raamat kirjeldab üksikasjalikult, kui-das sõjani viinud kriis arenes, kesken-dudes sõjaeelsetele sündmustele. Autor uurib, kuidas kulgesid sündmused juu-

lis-augustis 1914 Viinis, Berliinis, Pe-terburis, Pariisis, Londonis ja Belgradis ning kuidas erinevad poliitikud neid hindasid. Jutuks on nii mõnedki vas-tastikused arusaamatused ja väärtõl-gendused, samuti üsna tahtmatult saa-detud signaalid. Tekkis sõjaärevus ja mõnes pealinnas ka eufooria ning mõ-ningaid sündmusi või teateid tõlgen-dati endale soodsas suunas. Nii juhtus-ki, et ühe ertshertsogi mõrvamine sai ajendiks suurriikide astumisele sõtta.

Autor püüab leida vastust küsimuse-le, kuidas juhtus nii, et Balkan, mis Eu-roopa tähtsamate keskuste jaoks oli ää-remaa ja pigem vähetähtis ala, osutus niisuguse enneolematu ulatusega draa-ma põhjuseks. Kuidas kujunesid Euroopas vastandlike huvidega riikide liidud ja kuidas need mõjutasid osa-poolte välispoliitikat?

Seega on teose üheks põhiteemaks juuli-august 1914. Teine ja sama põh-jalik tasand on Euroopa poliitiline aja-lugu alates 1880. aastate lõpust, mil

TRIINU TAMM raamatu tõlkija

Michel Houellebecq on autor, kelle raamatutest räägitakse Prantsusmaal juba kuid en-ne nende ilmumist ja aas-

taid pärast seda. Need jutustavad lugu-sid meie kaasaja lääne ühiskonnast ja eelkõige selle valupunktidest, on kriiti-lised ja poleemilised, nagu sageli ka autori intervjuudes väljendatud seisu-kohad.

Houellebecqil on tõepoolest eriline oskus valida oma romaanide teema-deks parasjagu põletavaid küsimusi. Tema viimase romaani, Charlie Hebdo tragöödiaga samal päeval ilmunud ro-maani „Alistumine” peateemaks on prantsuse ühiskonna lähitulevik ja isla-mi võimalik koht selles.

Moslemeid ei kujutata seal sugugi vägivaldsetena, nad haaravad võimu täiesti seaduslike valimistega, pigem

on täiesti apaatseks muutunud prant-suse kodanikud, kes ei näe 2022. aasta presidendivalimistel paremäärmuslas-te kandidaadile muud alternatiivi kui Islami vennaskonna liider Mohammed Ben Abbes, järgneb prantsuse riigi isla-miseerimine. Loodetavasti saab ka se-da romaani mitte väga kauges tulevi-kus eesti keeles lugeda, praegu on aga võimalik tutvuda Houellebecqi ühe va-rasema ja vähemalt sama mastaapse romaaniga „Saare võimalikkus”, mis il-mus Prantsusmaal täpselt kümme aas-tat tagasi.

UNISTUS SUREMATUSEST„Saare võimalikkuse” põhiküsimusteks on surm ja inimkonna igipõline sure-matuse soov. Nagu teada, on tõhusaks vahendiks surma vastu peetud armas-tust, maistes vormides kipub see aga alt vedama, nagu ka vägevate tegudega saavutatud kuulsus. Seetõttu võtab ro-maanis 21. sajandi algupoolel ülipopu-laarseks saanud elohimistlik liikumine

Kes teist väärib igavest elu?

Wilhelm II ja Nikolai II oma kodumaa sõjaväevormis.

Uneskõndijad.Kuidas Euroopa 1914. aastal sõjateele asusChristopher Clarktõlkinud Tõnis Värnik536 lk kõva köide

Saare võimalikkusMichel Houellebecqsari „Moodne aeg”tõlkinud Triinu Tamm380 lkkõva köide

FOTO

RA

AM

ATU

ST

varrak WWW.VARRAK.EE NR.2 (91) 26. märts 2015 4

Kuidas Euroopa 1914. aastal sõtta läks?

riikide vahel algas polariseerumine ja tekkisid esimesed liidusuhted, ning just Balkani poolsaarel põimusid erinevate suurriikide huvid.

SÕDA KUI AINUS VÄLJAPÄÄSRiigid liikusid alates 19.-20. sajandi vahetusest üsna tihti ühest kriisist teise, valmistades sellega ette suure sõja puh-kemist. Lõpuks jõuti ühel või teisel moel arusaamani, et sõda ongi väljaku-junenud olukorrast ainus väljapääs. Teatud etapil sekkusid kõrged sõjaväe-lased, nõudes väljatöötatud täpsete mo-bilisatsiooni- ja muudest plaanidest kinnipidamist, sest plaanide eiramine, mida mõned poliitikud viimasel hetkel kavandasid, oleks sõjalises masinavär-gis kaasa toonud kolossaalse segaduse.

Ajaloolane, kes täna püüab mõista Esimese maailmasõja tekkelugu, seisab silmitsi paljude probleemidega. Ilmne probleem on ajalooallikate üleküllus. Juba 1990. aastate algul oli ühes tee-makohases registris 25 000 eri keeltes

endale eesmärgiks füüsilise surematuse leiutamise. Nende plaan on siirdada inimese DNA aina uuesti tema 18-aas-tasesse kehasse. Siirdamine leiab aset inimese enda valitud hetkel, kui ta leiab, et tema praegune keha ei ole enam või-meline pakkuma talle naudinguid, mi-da tal on õigus sellelt oodata.

Romaani tegevus kulgeb paralleel-selt kahes ajas: meie kaasajas, kus “te-gelikkuse terava vaatlejana” kuulsust kogunud humorist Daniel kirjeldab oma tegemisi ja armuafääre. Kuna elo-himistide katsetused kannavadki lõ-puks vilja, saab ka Daniel lõputult eda-si elada oma kloonides, kes omakorda kommenteerivad Danieli “eluloolist ju-tustust”.

Need neohumaanideks kutsutud olendid jälgivad paarituhande aasta kaugusest tulevikust nukra resignat-siooniga, kuidas 21. sajandi lääne ini-mene ennast lõputus egoistlikus ja he-donistlikus võidujooksus hävitab. Sa- muti täidab neid hämminguga tähtsus,

mida nende inimesest esivanem ja te-ma kaasaegsed omistasid seksuaalsu- sele. Neohumaanide eesmärk on läbi-nisti autonoomne eksistents, seda nii bioloogilises kui ka emotsionaalses plaanis, ainult nii on nende meelest võimalik vabaneda elamisega kaasa kippuvast kannatusest.

Jah, lõpuks ometi on võidetud surm ja täidetud inimese suur unistus saavu-tada surematus. Õhku rippuma jääb aga küsimus, kas see on aga ka tegeli-kult lahendus? Kas see on see, mida me tahtsime?

raamatut ja artiklit, milles käsitleti Esi-mese maailmasõja eelset aega ja teed sõjani ehk siis 37 loetud päeva.

Autorit huvitab vähem, mispärast sõ-da algas – sellest on tänaseks kirjutatud lõputu hulk raamatuid –, tema kesken-dub küsimusele, kuidas see kõik ikkagi juhtus. Selline küsimuse asetus viib au-tori lähemalt uurima teatud sammude tagajärgi. Nii keskendub Clark tegevus-tikule, vaadeldes seda põhjalikult ja ük-sikasjalikult ning lähtudes kõikide osa-poolte vaatevinklist.

ilmunud

binatsioon. Ehk ongi Nichollsi edu seotud tema relvituks tegeva preten-sioonitusega?

Siinne esiarmastaja ei ole romantili-ne kangelane, vaid truu abielumees, kes on aastaid hiljemgi oma elegant-sesse naisesse kõrvuni armunud. Ja Connie omakorda ei ole südametu ja kibestunud proua, vaid naine, kes on eluga ummikusse jõudnud ja otsib sealt väljapääsu. Nii hakkabki üks „meie” otsa lõppema. See aga ei tähen-da, nagu oleks maailmast otsa saanud ka soojus, sõprus ja, mis eriti oluline, huumor!

5 NR.2 (91) 26. märts 2015

juba pikki aastaid ja hakkab paraku hääbuma. Romaani „Meie” peategelane on Douglas Petersen, mees, kes on talu-matult tavaline: laborirott ja teadlane, osav manuaalide lugeja ja äädikakär-beste uurija. Tema kunstiteadlasest abi-kaasal Conniel on aga seljataga bo-heemlaslik ja seikluslik noorpõlv. Nen-de ainus laps, fotograafiahuviline poeg Albie, on ilmselgelt emasse ning isa ja poja läbisaamine on üsna konarlik.

Albie on peatselt ülikooli siirdumas, ent enne seda seisab perekonnal ees ühine reis läbi Euroopa – omamoodi initsiatsiooni riitus, mille käigus plaa-nitakse külastada olulisi kultuuritemp-leid ja vaatamisväärsusi. Paraku saab reis hoopis teise tähenduse, kui Con-nie teatab enne reisile asumist, et ta ka-vatseb Douglasest lahutada.

Raamatu kese on Douglas. Mees, kellele on lihtne kaasa elada, sest ta näib nii kohutavalt tuttav ja kelle tava-lisus ning – olgem ausad – igavus ta-hes-tahtmata ärritama hakkavad. Ise-enesest nii tuttav ja sage tunnete kom-

MERIT KASK Varraku toimetaja

Briti kirjaniku David Nichollsi (snd 1966) nimi sai üle ilma tuntuks 2009. aastal, kui il-mus tema romaan „Üks päev”.

Juba kaks aastat hiljem linastus romaa-ni põhjal valminud samanimeline film, millest kujunes tõeline kassahitt. Nii olid ootused kirjaniku uue romaani „Meie” suhtes küllaltki üles kruvitud.

Kui vaadata möödunud raamatuaas-tat kokkuvõtvaid edetabeleid, müügi-toppe ning kriitikute ja lugejate lem-mikteoste nimekirju, siis tuleb tõdeda, et ootused õigustasid ja isegi ületasid end – valiti ju romaan Bookeri auhin-na nominendiks.

ÜHE ABIELU LUGUNii nagu „Üks päev”, on ka „Meie” ühe suhte lugu, ent noore armastajapaari tärkava suhte asemel jutustab autor meile siin loo suhtest, mis on kestnud

JÜRI KAMENIK raamatu autor

Pilvi – meie igapäevaseid kaasla-si, nagu nende kohta on öel-nud teenekas meteoroloog Milvi Jürissaar, on maailmas

teaduslikult uuritud vaid paar sajandit. See sai alguse pilvede empiirilise klas-sifitseerimisega 19. sajandi alguses. Kuid nii nagu tollased inimesed, tun-neme meie tänapäevalgi neid põnevaid kaaslasi liiga vähe. Napilt leidub pilve-de kohta ka eestikeelset infot. Selle tü-himiku täitmiseks olen aastate jooksul kogutud materjalidest koostanud pilvi süstematiseeriva ja neid senisest põhja-likuma eestikeelse aimeraamatu.

Raamatu rõhuasetus on loodustea-duslik, kuid tähelepanuta pole jäetud ka rahvatarkusi – kas neis leidub ka teaduslikku põhjendust? Loodan, et kasulikke näpunäiteid pilvede keele lu-gemiseks ja sellest sõltuvate mõistlike eluliste otsuste tegemiseks leiab siit nii noor kui ka vanem ilmahuviline.

JUMALIK TUUL JA ÕHTUNE ILMATEADEIlm, ilmastik ja kliima on alati olnud inimese elu üheks põhiliseks osaks, sest

need on määranud eluviisi, dikteerides näiteks seda, mida välja minnes selga panna, ja kujundanud isegi ajalugu. Mainigem kasvõi nn jumalikku tuult (神風 – kamikaze), mis 13. sajandil säästis Jaapani mongolite vallutusest.

Tänapäeva inimesel võib olla tun-ne, et ta sõltub ilmast vähem, sest meil on ju konditsioneeridega majad, autod ja palju muud sellist, kuid tege-lik side ei ole katkenud. Seda näeme kasvõi siis, kui õhtuti kuulatakse ilma-teateid, et teada saada, kas tuleb soe ja ilus ilm, nii et saab randa minna, või tabab meid torm, tuues kaasa elektrikatkestusi ja tuule ulgumist ning mõjudes tervisele.

Üks ilmaelementidest, pilved, on nii praeguse kui lähituleviku ilmaga tihe-dasti seotud, sest need peegeldavad at-mosfääriseisundit ja selle muutumist. Pilvi võib Eestis pea iga päev taevas näha ja nende tundmine võib osutuda väga kasulikuks ilma lühiprognoosimi-sel. Sestap peaks käesolev raamat pak-kuma väga olulist lugemisvara.

Samas kui Eesti inimestele on pilved igapäevased kaaslased, siis kõikjal maailmas pole need sugugi nii tavali-sed. Olen palju reisinud inimestelt kuulnud, et on paiku, kus ei pruugi ühtki pilve tekkida mitme kuu vältel.

Karneval ja kartulisalat Andrus Kivirähkillustreerinud Heiki Ernits128 lk, kõva köideNii nagu mõni aasta tagasi ilmunud „Kaka ja kevad”, sisaldab ka „Karne-val ja kartulisalat” Andrus Kivirähki Tähekeses ilmunud jutukesi. Tark padi ja õiglane tolmuimeja, hiir, kes soovis saada kuldkalaks, ning veri-vorst, kes unistas sõprusest pipar-kookidega, maias arvuti ja jubedad barbid, lendavad trussikud ja hamba-valu käes vaevlev lohe – need on vaid mõned raamatu tegelased. Ja nagu ikka, lisavad Kivirähki juttudele väär-tust Heiki Ernitsa lahedad pildid.

Vananaistesuvi Marcia Willettsari „Varraku ajaviiteromaan”tõlkinud Faina Laksberg232 lk, kõva köideArmastatud näitleja Sir Mungo vee-dab vaikses Devoni kodukülas mõnu-sat vanaduspõlve. Looduskaunis maakonnas asuvast majast saab ideaalne pelgupaik tema Londoni sõpradele. Teiste seas saabub Mungole suveks külla ka Kit, kellel on kaasas kiri elu armastuselt Jake’ilt ja kelle hinges valitseb suur segadus. Naise viimasest kohtumisest Jake’iga on möödas palju aastaid ja nüüd soovib mees Kiti jälle näha.Suvi kestab ja ilmsiks hakkavad tule-ma ammused saladused, mis unise-võitu kogukonda sügavalt vapustavad.

Langenud inglid Tara Hylandsari „Varraku ajaviiteromaan”tõlkinud Krista Suits480 lk, kõva köideÜhel 1958. aasta pimedal detsembri-ööl tuuakse San Francisco heatege-vate õdede orbudekodusse vast-sündinud tüdruk. Aasta pärast seda võtab filmitäht Frances Fitzgerald endalt elu. Mis neid kahte sündmust omavahel seob? Aastaid hiljem otsustab Francese tütar Cara selle välja uurida. Perekonna minevikku süüvides avaneb talle pilt Iirimaa kolkast, kust tema imeilus punapäine ema jalga lasi, et teispool ookeani oma unistust püüda ja filmitäheks saada. Peatselt jõuab Cara aru-saamisele, et alles siis, kui tal on õnnestunud tuua selgust ema surma asjaoludesse, suudab ta vabaneda ka omaenda deemonitest. On ta aga piisavalt tugev, et tõde taluda?

Ruutaiandus. Rikkalik saak väikeselt pinnalt Anne-Marie Nageleisentõlkinud Monika Reedik168 lk pehme köideRuutviljelus on originaalne köögivilja-kasvatamise viis, mille nipp on selles, et taimedele tuleb luua suhteliselt väikesel maalapil parimad võimalikud tingimused, nii et nad annaksid roh-kem saaki kui tavaliselt. Lisaks istuta-takse igast köögiviljasordist ainult mõned taimed, kuid see-eest palju liike. Raamatus kirjeldatakse üksik-asjalikult, kuidas rajada ja hooldada ruutudeks jaotatud aeda, ning raamatu lõpuosast leiab huviline 50 köögivilja ja maitsetaime kaarti, millel on ülevaatlik info, kuidas neid ruutpeenras kasvatada.

WWW.VARRAK.EE Varrak

Eesti pilveatlasJüri Kameniksari „Roheline Eesti”360 lkkõva köide

MeieDavid Nichollstõlkinud Juhan Habicht384 lk kõva köide

Pilved meie kohal

Kui „meie” saab läbi

ilmunud ilmumasPikkmarss Terry Pratchetttõlkinud Allan Eichenbaum332 lk, kõva köideYellowstone’i katastroo-filine purse teeb tsivilisatsiooni jätkumise võimatuks. Terved rahvad põgenevad kõrvalmaailmade suhte-lisse turvalisusesse. Sally Linsay, Joshua Valienté ja Lobsang tegelevad ohtliku purskejärgse puhastusega Null-Maal. Joshua peab aga hakkama saama kriisiga, mis on talle lähemal. Pärast pikka lapsepõlve Pikkmaa sügavustes on välja ilmumas uus inimese järglaste, noorte üliarukate olendite tõug. „Normaalne” inim-kond pöördub rumalusest ja hirmust aetuna nende vastu. Joshua jääb ka-he tule vahele ja paistab nii, et tema jaoks on dramaatiline lõpplahendus vältimatu.

Üks inimsüda William Boydtõlkinud Kaaren Kaer494 lk, kõva köidekordustrükkRomaan „Üks inimsüda” maalib lugejale muljetavaldava pildi tervest 20. sajandist. Teose peatege-lane on kirjanik Logan Gonzago Mountstuart, kes alustab oma eluloo kirjutamist 1923. aastal Norwichi koolipoisina ja lõpetab selle Prant-susmaal päev enne oma surma. Teatud mõttes võib „Üht inimsüdant” võrrelda „Forrest Gumpiga”. Boyd laseb Loganil kohtuda paljude 20. sajandi kuulsustega, sealhulgas Ernest Hemingway, Virginia Woolfi, Wallis Simpsoni ja Windsori hertso-giga. 2010. aastal valmis romaani põhjal draamasari, mida näidati ka ETV ekraanil.

Armastuse väljaajamine ja muid hinge- ravi lugusid Irvin D. Yalomtõlkinud Mart Paberit340 lk, kõva köideMainekas psühholoog ja mõtleja Irvin D. Yalom räägib oma raamatus hingeravitöö kogemustest ja mitme-suguste elu ummikseisude lahenda-misest. Mis tekitab depressiooni ja kuidas sellest välja tulla? Kuidas saada üle kaotustest ja päästa seda, mida saab veel päästa?

Raamat põhineb psühholoogia-teadusel ja tõsielujuhtumitel, kuid seda võib lugeda nagu head ilu-kirjandust: see on kirjutatud huu-morimeelega, arusaadavalt ja mõtle-ma ärgitavalt ning lugeja saab kaasa elada, kuidas osav psühhoterapeut probleeme lahendab.

Kuu võim. Elu kooskõlas looduse ja kuu rütmidega Johanna Paungger, Thomas Poppetõlkinud Eha Kattai382 lk, pehme köideKuukalender on võti õige ajahetke tabamiseks. See on kalender, kus on andmed kuu faaside ja kuu asukoha kohta astroloogilistes tähtkujudes. Noppige raamatu kõikide tegevuste hulgast välja mõni teile huvipakkuv ning vaadake siis raamatu lõpus asu-vast kuukalendrist järele, millal on selle sooritamiseks kõige soodsam aeg. Raamatust saab informatsiooni mitmesuguste teemade kohta, nagu kaalu langetamine kuukalendri abil, operatsioonide ajastamine, kuu-tsüklitega kooskõlas aiapidamine, halbadest harjumustest vabanemine, biorütmid jmt.

Meelde tuleb üks reisiõhtu, kus üks mi-tu kuud Lähis-Idas elanud eestlane rää-kis sellest, et kui mitu kuud oli pilvede-ta elatud, tekkis tal neist tugev puudus ja ta ootas nii väga, millal ometi tekib mõni pilv. Viimaks osutuski pilvede puudumine ajendiks, miks ta tuli Ees-tisse tagasi.

See raamat, mida on nimetatud ise-gi lühimonograafiaks, ei pretendeeri punktuaalsele täpsusele ega vaielda-matusele. Eesmärk on laiendada luge-jate silmaringi, jutustades neile, mida huvitavat võib pakkuda parasvöötme igapäevane taevas. Ehk leiab nii mõ-nigi lugeja selle raamatu abil tee me-teoroloogia ehk ilmateaduse juurde. Pilvi õppida ja ära tunda aitavad üle 280 foto.

FOTO

RA

AM

ATU

ST,

AU

TOR

PÄ

IVI P

ALT

S

Sügisene hõõguv päikeseloojang kihtrünkpilvedega. Aimatav on taevatrepp: perspektiivi moonutava mõju tõttu pilved justkui madalduksid astmetena.

tea WWW.TEA.EE NR.2 (91) 26. märts 2015 6

Lapse oma mõistatusedesmatrükk 2015koostanud Silvi-AireVillo, Silva Tomingas24 lk kõva köide„Lapse oma mõistatused” pakub üle saja viiekümne mõistatuse, sealhulgas nutikaid värssmõistatusi ja kavalaid sõnamänge, mis tutvustavad lapsele asju ja nähtusi meie ümber.

Mõista, mõista, mis see on!Küll on tubli ehitaja,igal kevadel teeb maja,eluase räästa all,sabakuub on seljas tal?

„Lapse oma mõistatused” on iga lapse uus vahva kaaslane perioodikana ilmu-vast sarjast „Lapse oma raamatukogu”, mida saab tellida otse koju postkasti.

Vanasõna ei valetaesmatrükk 2015koostanud Silvi-Aire Villo, Silva Tomingas24 lkkõva köide„Vanasõna ei valeta” toob lasteni üle kahesaja vanasõna erinevatel teemadel. Elutargad ja tabavad mõtteterad pakuvad rikkalikult ainest mõttevahetuseks nii ko-dus, lasteaias kui ka koolis ja rikastavad nii väikeste kui ka suurte sõnavara.

Vanasõnad on varandus kogu eluks.„Vanasõna ei valeta” on iga lapse uus vahva kaaslane perioodikana ilmuvast sarjast „Lapse oma raamatukogu”, mida saab tellida otse koju postkasti.

ilmunud ilmumas

Kevadel, rändlindude saabumise ajal võeti põhjamaade kombe kohaselt varahommikul enne tööleminekut linnupetet – söödi

mõni suutäis leiba, sest muidu võis lind inimese ära petta, talle mingit häda või haigust põhjustada...

Eesti rahva elu ja kultuur on alati tu-ginenud traditsioonidele, mis aegade vältel on paratamatult muutunud. Teo-se „Vana Eesti rahvaelu” autor, tunnus-tatud etnoloog Ants Viires (23.12.1918– 18.03.2015) on toonud oma raamatus välja kõige olulisemad Eesti rahvast ise-loomustavad tunnusjooned.

„Vana Eesti rahvaelu” ulatuslikus ülevaates eestlaste elulaadist on autor asetanud kesksele kohale 19. sajandi rahvakultuuri, mida on seni kõige pare-mini tundma õpitud ja mille juured ulatuvad vähemalt esiaja lõpuni välja.

„Vana Eesti rahvaelu” keskseteks tee-madeks on talumajandus kui rahvaelu omaaegne põhialus, töö vetel ja metsa-des, käsitööd, elupaigad ja söömad-joomad, rõivad ja kaunistused, täht-päevad ja pühad, mõttemaailm ja uskumused.

Toanurgas paikneva pika söögilaua taga istuti kindlas korras: peremees nurgas laua otsas, mehed seina ääres ning naised nende vastas. Lapsed sõid tavaliselt laua teises otsas seistes. Leiba ja liha lõikas ning jagas pereisa, kes kasutas selleks tavalist töönuga. Puder ja leem seisid laual suurtes pärna- või lepapuust treitud kaussides, kust iga-üks neid oma puulusikaga helpis... Pä-rast suuremat söömaaega võidi minna leiba luusse laskma, s.o magama.

Taluõuel oli enamasti neli-viis hoo-net: rehielamu, ait, laut, suveköök ja saun. Aitasid ja lautasid võis olla ka mitu. Hooned paiknesid avara, kindla plaanita õuemuru ümber, rehielamu võimaluse korral teistest pisut kõrge-mal, esikülg oli lõunakaarde. Ait oli tavaliselt elamu rehetoapoolse otsa lähedal, laut teisel pool, rehealusele lähemal. Elumaja juurde kuulus ka pinumaa küttepuude ja hagude tarvis. Õue keskel oli tavaliselt nelinurkse palksalvega kaev, millest pika vinna abil oli hõlpus ämbriga vett tõsta.

„Vana Eesti rahvaelu” on faktiderohke ning ajalooliste fotode, jooniste ja reprodega rikkalikult illustreeritud teos, mis peab silmas väga laia huviliste ringi. Käesolev teos võtab endale vastutusrik-ka ülesande olla nii meie noorema kui

Kust tuleme, kes oleme

Vana Eesti rahvaeluKust tuleme, kes olemeAnts Viires256 lk, kõva köide2., ümbertöötatud ja uuesti kujunda-tud trükk

Illustratsioon raamatust „Vana Eesti rahvaelu

ilmunudElav ookeanCallum Robertstõlkinud Tiina Randus510 lk, kõva köideMaailmameri on kõige salapärasem paik maakeral, mille sügavused on siiani suuresti läbi uurimata. „Elav ookean” püüab heita pilku sellesse salapäras-se. Raamatu autor Callum Roberts, kes on merebioloog ja looduskaitsja, okeanoloog ja Yorki Ülikooli teadlane, selgitab, miks ringlevad hoovused nii, nagu need ringlevad, kuidas on muutunud maailmamere vee koostis, kui tugevalt on see reostunud ja kui-das see kõik mõjub tohutule hulgale elusolenditele, keda maismaaelani-kud süüa armastavad. Autor kirjeldab ookeanide hämmastavat elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel.Merede elurikkust illustreerivad roh-ked värvifotod, raamatu lisas jagab autor soovitusi, mida ja kuidas saab igaüks teha selleks, et elu maailma-meres kestma jääks. Londoni Kuning-lik Selts nimetas „Elava ookeani” üheks 2013. aasta viiest parimast populaarteaduslikust raamatust.

Kuningate orusHoward Carter ja Tutanhamoni haua leidmine Daniel Meyersontõlkinud Victoria Traat223 lk, kõva köideEgiptuse ajaloos on üks nimi, mida teavad kõik. See on Tutanhamon, lapseohtu vaarao, kes ilmus taas maailma palge ette aastal 1922 ja põhjustas sensatsiooni, mille sarnast

polnud varem nähtud. Tema 3300 aasta vanuse haua ja selle avastajate ümber keerlev lugu raamatus „Kuningate orus” jutustab uskumatutest varandustest, ent samavõrra ka arheoloogia argipäevast, kus põrkuvad keerulised iseloomud ja noore teaduse esimestesse sammu-desse sekkub päevapoliitika. Raamatu peategelaseks võib nimetada haua avastajat Howard Carterit, arheoloogia isa Sir William Petrie’d ja patrooni lord Carnarvoni. Tuginedes paljudele allika-tele, näitab Daniel Meyerson vägagi emotsionaalselt, kui suurte intriigide kiuste ja üsnagi juhuslikult tehti üks 20. sajandi suurimaid avastusi. Siit selgub, kuidas kuulsad arheoloogid tegelikult omavahel suhtlesid ning millist rasket tööd ja pühendumist nõudis töö Egiptuse muististega.

Positiivne psühholoogiaTõhusa toimimise põhitõedIlona Boniwelltõlkinud Tiiu Kraut230 lk, kõva köideRaamat annab hea ülevaate, mida kujutab endast positiivne psühholoogia ja kuidas neid teadmisi oma ellu raken-dada, et saavutada edu ja heaolu. Muu-hulgas saab teada, millist rolli mängivad meie igapäevaelus emotsioonid ja optimism, kas õnn on subjektiivse heaolu jaoks vajalik, mida tähendavad teadvelolek ja vooseisund, kuidas positiivsus aitab lahendada keerdkäike ja väljakutseid ning kuidas kõige paremini kasutada oma aega, valikuvabadust ja võimeid.

Retk Albioni kuldaegaPRIIT RAUDKIVI ajaloolane

Elizabeth I aegset Inglismaad on portreteeritud korduvalt. Lugu-de teljeks on sobinud kas valitsejanna värvikas kuju,

Shakespeare’i saladuslik isiksus või ka suur vastasseis Hispaaniaga ja Võitma-tu Armaada hukk, mis tõstis Inglismaa juhtivaks mereriigiks.

Keerulisem on lugu siis, kui autor on võtnud ülesandeks vahendada suure-maid plaane, luua ülevaade ühiskon-nast kui tervikust. Kas keel on piisavalt paindlik, et sõlmida usutavalt kokku kõik pikemad ja lühemad, kirevad või luitunud niidid, millest koosneb ühis-konna elukangas?

Populaarsete ajalooraamatute autor Derek Wilson avab oma raamatus too-nast Inglismaad eri ühiskonnakihtide portreepiltide kaudu. Kuraditosin lugu on esinduslik bukett, mille skaalal saab eristada nii peent puudrilõhna, püssi-rohuvingu kui ka vaesuse kopituslehka.

16. sajandi teise poole elukorralduses leidub palju seesugust, mis on 21. sa-jandi inimesele vastukarva. Näiteks ülim pragmaatilisus abielude sõlmimi-sel, mille põhjust tuleb otsida omandi-suhetest: varakatele oli maaomandi hoidmine kinnisidee ja kui abielu teel sai valdusi suurendada, ei lugenud tule-vase kaasa vanus ega kõhklused iseloo-mude sobivuse osas. Pühaduseoreool kaob raamatus ka Inglise parlamendilt. See oli kõigest nõuandev kogu, mille soovitustega võis kroonitud pea arves-

tada, kuid polnud selleks kohustatud. Elizabethi-aegne usuelu oli tormiline.

Henry VIII algatatud reformatsioon jagas ühiskonna mitmesse leeri. Kato-liiklaste vaenamise käigus hukati sadu paavstiusulisi. Poliitika ja usk olid tihe-dalt põimunud. Kolmandik rahvast elas aga toimetuleku piiril ja teadis: rikkad saavad ikka aina rikkamaks ja vaesed aina vaesemaks. Vaestel polnud aega usuelu finesside üle juurelda. Nemad rabelesid üksnes selle nimel, et ellu jääda.

Samas pole saladus, et rafineeritud või tahumatu inimliku omakasu taga-ajamise kõrval, mida kohtas igal sammul, tegeldi näiteks Inglismaa ülikoolides heal tasemel praktilist kasu

Elizabeth I aegne ühiskondKõrg- ja alamklassi elu 1558-1603Derek Wilsontõlkinud Kristiina Raudseppkõva köide, 352 lk

Kuninganna Elizabeth I protsessioonil. Omistatud Robert Peake'ile, u 1631.

pakkuva teadusega ja lasti filosoofilisel mõttel lennata.

Raamat on kosutav lugemispala kõi-gile, kes ei pelga vaadata minevikku pärani silmadega.

ERA

KOG

U/B

RID

GEM

AN

IMA

GES

aripaev WWW.RAAMATUPOOD.ARIPAEV.EE

Linnud.Kuidas ära tunda 50 linnuliiki56 lkkõva köideUus sari „Looduse TOP 50” on loodud selleks, et tutvustada nii noorele kui ka täiskasvanud lugejale kõige levinumaid liike ja tõugusid omasuguste seas. Iga liiki kirjeldavad lihtsate selgitustega värvilised illustratsioonid ja oluline faktimaterjal.

„Linnud” tutvustab meile viit- kümmet levinumat linnuliiki. Lisatud on ka põnevat ja vähetuntud infot. Kas sina tead, kes on Läti rahvuslind?

Kassid.Kuidas ära tunda 50 kassitõugu56 lkkõva köide„Kassid” tutvustab meile viitkümmet levinumat kassitõugu. Lisatud on ka põnevat ja vähetuntud infot. Kas sina tead, et mani kassidel puudub saba?

Koerad.Kuidas ära tunda 50 koeratõugu56 lk kõva köide„Koerad” tutvustab mei-le viitkümmet levinumat koeratõugu. Lisatud on ka põnevat ja vähetuntud infot. Kas sina tead, et enamik dal-maatsia koerte kutsikaid on sündides valged ja tõule iseloomulikud täpid ilmuvad alles nädalate pärast?

ka vanema põlvkonna lugeja kultuuri-mälu kandjaks ja püüda anda vastused küsimustele, kust tuleme ja kes oleme.

Eesti etnoloogia grand old man’i Ants Viirese „Vana Eesti rahvaelu” jäi tema eluajal ilmunud viimaseks teoseks.

7 NR.2 (91) 26. märts 2015 WWW.TYK.EE Tartu ülikooli kirjastus

Kust tuleme, kes oleme

on hispaania- ja itaaliakeelset tõlget. 2011. aastal sai see Balti Assamblee

teaduspreemia ning Association for the Advancement of Baltic Studies (USA) parima raamatu auhinna. 2011. aastal jõudis eestikeelne tõlge Eestis enim müüdud raamatute edetabeli TOP 10-sse.

Andres Kasekamp (snd 1966 Kana-das) on Tartu Ülikooli Balti poliitika professor. Ta on lõpetanud Toronto üli-kooli ja kaitsnud doktoritöö Londoni ülikoolis.

tekib tunne, et ta saab koerast aru: poiss õpib eristama neid viise, kuidas koer niutsub või ulub. Ning väga erilis-tel hetkedel kujutab ta ette, et kuuleb Sami midagi ütlemas – see kõik toimub Kixi peas…

On sul oma lapsepõlvest mõni koeraga seotud lugu, mida tahaksid jagada?Meil oli koer küll ja ma armastasin te-da, kuid minu lemmikloom oli Puki: kass, kelle ma „varastasin”, või õigu-poolest küll lihtsalt korjasin tänavalt üles. Ma olevat tol hetkel öelnud:

Hollandi lastekirjanikult Edward van de Vendelilt ilmub eesti keeles raamat väikese poisi ja suure karvase koera sõprusest,

teineteisemõistmisest ja vaprusest pealkirjaga „Koer nimega Sam”.

Raamatu tõlkis ja küsimused autori-le esitas Kerti Tergem. Edward van de Vendeliga endaga saab kohtuda ja oma küsimused ise küsida mai lõpus Tallinnas toimuval kirjandusfestivalil HeadRead.

Kuidas Sami lood sündisid?Kohtusin selle koeraga, kellest raama-tus juttu, oma venna farmis Kanadas. Sam oli vana kümneaastane koer, kes ilmus välja, kui ma oma vennal suvel külas olin. Ära ta ei läinudki.

Algusest peale oli näha, et tegemist on isiksusega. Ta tõi endaga kaasa mi-dagi müstilist, midagi vana. Oli ilmne, et ta on nii mõndagi läbi elanud – see osutuski tõeks, kui me tema loo teada saime – ja nüüd tahtis ta veeta oma elusügise laste seltsis, teiste koerte ja mu vennanaise hobuste läheduses.

Ka siis, kui olin juba puhkuselt tagasi Hollandis, saatsid Matthew (mu venna-poeg, raamatus nimega Kix) ja tema va-nemad mulle üha uusi lugusid Samist. Pärast seda suve kirjutasin esimese raa-matu ning pool aastat hiljem, kui Sam oli kaduma läinud ja teda kolm nädalat taga otsiti, kirjutasin sellele järje.

Kas on päriselt ka võimalik, et mõned lapsed ja koerad räägivad omavahel?Raamatus ei räägi Kix otseselt koera-ga, aga tal on temaga tugev side, nii et

Raamat Balti riikide ajaloostA

ndres Kasekampi „Balti riiki-de ajalugu” annab üldise aja-loolise ülevaate sündmustest Balti riikide territooriumil

alates viimase jääaja lõpust ja esimeste asukate sellesse piirkonda saabumi-sest, Liivimaa vallutamisest ristisõda-des ja Leedu kerkimisest keskaja Eu-roopa üheks võimsamaks riigiks kuni piirkonna liitmiseni Venemaa keisririi-giga ja uusaegse rahvusliku identiteedi tekkeni.

Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp erilist tähelepanu tormilisele 20. sajandile, mille jooksul Balti riigid nii saavutasid, kaotasid kui ka taastasid oma iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid.

Raamatu peamised tugevad küljed on võrdlev metodoloogia, integreeri-tud lähenemine ja värskeimate allikate kasutamine. Autor ei analüüsi kolme riigi ajalugu eraldi osades, vaid on suutnud pakkuda uue tervikliku käsit-luse regiooni arengust. Muljetavaldav on autori võime tuua kontsentreeritult esile kõige olulisemad trendid, samas tehes seda lugejale ladusal moel.

Algselt inglise keeles kirjutatud raa-mat ilmus 2010 rahvusvahelise teadus-kirjastuse Palgrave Macmillan sarjas, mis on pühendatud maailma riikide ajaloole. Venekeelset väljaannet on au-tor täiendanud uuemate andmetega. Raamat on ilmunud ka jaapani, soo-me, poola, läti ja eesti keeles, oodata

Koer nimega SamEdward van de Vendeltõlkinud Kerti Tergemillustreerinud Philip Hopman112 lkpehme köide

ilmunudAjalooline Ajakiri (The Estonian Historical Journal)2014, nr 1, 2/3, 4peatoimetaja Pärtel Piirimäetegevtoimetaja Anu Lepp400 lk, pehme köideEesti vanim ajalooajakiri, mis alustas ilmumist 1922. aastal, keskendub Eesti ja Läänemere regiooni ajaloole ning katab kõiki ajaloo- perioode. Selle eesmärk on professionaalse ajaloo-alase diskussiooni elavdamine Eestis ning selle tihedam lõimimine rahvusvahelise ajalooteadusega. Diskussiooni elavdamiseks on ajakirjas rubriigid Vaatenurk, Historiograafiline ülevaade, Retsensioonartikkel, Väitlus, Allikas ja kommentaar, mis laiendavad tavapärase teadusartikli raamistiku seatud piire ning võimaldavad vahendada ka ajalooteoreetilisi ja metodoloogilisi mõttevahetusi. Ajakiri ilmub neli korda aastas (sh tavaliselt üks süvendatult mingile teemale pühendatud topeltnumber).

2014. aasta esimene number on pühendatud paberi- ja raamatuaja-loole ning käsitleb varauusaegset teksti kui mitmekülgset intellektuaal-set ja materiaalset objekti, mille sisu kõrval kannavad väärtuslikku infor-matsiooni ka selle füüsilised omadu-sed. Topeltnumber 2/3 käsitleb Eesti ajaloo küsimusi alates keskajast kuni

20. sajandini, puudutades nt imikusure-must Tartus 19. sajandi lõpul, Jüriöö ja võidupüha tähistamist ning laulupidu kui eestlaste kultuurimälu väljendusvorme, Eesti Vabariigi rändepoliitikat pärast ise-seisvuse taastamist jm. 2014. aasta vii-masest numbrist võib leida käsitlused keskaegse Liivimaa kaaluühikute keeru-kast süsteemist, Konstantin Pätsi teose „Maa-küsimus” ajaloolisest kontekstist, Nõukogude Liidu teaduse ja tehnika saavutuste kajastamisest lääne historio-graafias, digitaalse info säilitamisest jpm.

Von Privilegierten zu Geächteten. Die Repressalien gegenüber deutschbaltischen Honoratioren während des Ersten WeltkriegesAadu Must198 lk, kõva köideTartu Ülikooli arhiivinduse professori Aadu Musta pikemaajaline uurimis- projekt keskendub eestlaste ajaloole Venemaal ning eriti Siberis. Põhjalik töö Venemaa arhiivides on toonud päevavalgele ka palju seni tundmata dokumente baltisakslaste ajaloo kohta Vene keisririigis.

Esimese maailmasõja ajal hakkas Vene impeerium taga kiusama rahvus-vähemusi, eelkõige sakslasi ja juute. Venemaa Balti kubermangude seni lojaalsest baltisaksa eliidist sai ühtäkki riigipoolsete rünnakute ja repressiooni-de ohver. Ajakirjanduses toimus nende vastu korrapärane kampaania, selle taga olid eelkõige kõrgemad vene ohvitserid.

История Балтийских государствAndres Kasekampvene keelde tõlkinud Ljudmila Dubjeva398 lk, kõva köide

WWW.PAIKEJAPILV.EE paike ja pilv

Lugu koerast, kelle nimi oli Sam

Andres Kasekamp

„Ema, ma leidsin selle ja ta on minu oma.” Keegi ei tulnud Pukile järele ja nii ma tohtisingi ta omale jätta.

Olid pikka aega õpetaja ja koolijuht. Kas sinu lugudes on tavaliselt ka mingi moraal?Ma ei kirjuta oma raamatuid selleks, et lastele midagi õpetada, selle jaoks on kooliõpikud. Kuid samas on mu raa-matutes lisaks põnevale jutustusele see miski alati olemas: minu jaoks peab igal raamatul olema aluspõhi, midagi, mis on üldinimlik ja millega lugeja

saab ennast sõna otseses mõttes sa-mastada. Näiteks Sami raamatutes rää-gitakse muu hulgas „omamisest” – mil-lal sa võid öelda, et üks loom „on sinu oma”, kas sina tohid selle üle otsusta-da? Ja kui sa siis pead oma looma eest võitlema, kas sul jagub selleks vaprust?

Tegelased Sami raamatus on iseloo-mult erinevad ja käituvad erinevalt, kuid nende kõigi põhiloomuses on headus. Milliseid loomujooni inimestes kõige rohkem hindad?Minu jaoks ei ole inimesed lõppkokku-

võttes kunagi päris pahatahtlikud. Ma arvan, et meil tuleb elada ja toime tulla terve kuhja vääritimõistmistega, mis meid ümbritsevad ja sageli on selle põhjuseks, et me räägime üksteisega liiga vähe, ei võta üksteise jaoks piisa-valt aega. Ent sisimas otsime kõik harmooniat ja õnne. Mulle meeldivad väga sellised raamatutegelased, kes tee-vad küll vigu, ent sügaval sisimas ikka-gi armastavad oma lapsi, vanemaid või sõpru – ja kui vaja, siis teevad nende heaks mida iganes.

Sami teine raamat „Sami saladused” ilmub eesti keeles sügisel. Mida tähendab sinu jaoks see, et su raamatuid tõlgitakse?See on suur õnn. Olen juba tükk aega vaimustuses Skandinaavia ja Balti riiki-dest. See, et Sami raamatud ilmuvad eesti keeles, tekitab minus tänutunnet – ja varsti, kui need raamatud mul pihus on, siis tähistan seda väikese peoga!

Edwardi lapsepõlve lemmikloom Puki – kass, kelle ta tänavalt lihtsalt üles korjas.Sami prototüübiga kohtus autor venna farmis Kanadas.

Palju väljapaistvaid baltisakslasi saadeti koguni Siberisse.

Saksakeelses ohtralt illustreeritud monograafias heidab autor Venemaa arhiividokumentide varal valgust sellele seni vähetuntud aspektile baltisakslaste ajaloos.

Rahvusvahelised rahvusteadused. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubelikstoimetanud Tiit Hennoste205 lk, kõva köideRahvusteadused on teadused, mis on seotud Eesti maa, eesti rahvuse ja kultuuriga. Nad uurivad Eesti ajalugu ja mõttelugu, eesti keelt, kirjandust, rahvaluulet ja kunsti. Nende teaduste uurimistulemused on väga olulised eestlaste identiteedi ja rahvusena püsimise jaoks.

Tartu Ülikoolis on kümme rahvusteaduste professuuri ja professorit: Birute Klaas-Lang (eesti keel võõrkeelena), Valter Lang (arheoloogia), Art Leete (etnoloogia), Juhan Maiste (kunstiajalugu), Ülo Matjus (Eesti filo- soofia ajalugu), Arne Merilai (eesti kirjandus), Helle Metslang (tänapäeva eesti keel), Karl Pajusalu (eesti keele ajalugu ja murded), Tiit Rosenberg (Eesti ajalugu) ja Ülo Valk (eesti ja võrdlev rahvaluule).

Selles raamatus tutvustavad rahvus-teaduste professorid oma uurimisvald-kondade olulisi probleeme ja tulemusi. Artikleid läbiv niit on Eesti, eestlaste ja eesti kultuuri suhted teiste maade, rahvaste ja kultuuridega.

Tanapaev WWW.TNP.EE NR.2 (91) 26. märts 2015 8

Muda, higi ja pisaradBear Gryllstõlkinud Ivar-Anton Karros424 lkkõva köide

Džungli- raamatRudyard Kiplingtõlkinud Valter Rummel, Pille Runtal ja Peep Ilmertkujundanud Julius Sommer444 lkprantsuse köide

märgiks muuta. Tema populaarne seik-lus-telesari „Inimene vs. loodus” on üks maailma vaadatumaid saateid; sellel on umbes 1,2 miljardit vaatajat 180 riigis. Tal on temanimeline matka- ja seiklus-varustuse bränd, mis pole mitte asjata seiklejate seas ka kõrgelt hinnatud. En-disel Briti erivägede eliitüksuse 21 SAS liikmel on kaptenleitnandi auaste.

Bear on kõigi aegade noorim 28 mil-jonit skauti ühendava Maailma Skauti-de Ühingu peaskaut, mis on õigupoo-lest ehk just ta päritolu silmas pidades üks vähem üllatavaid asjaolusid. Bear juhib endiselt rekordilisi ekspeditsioo-ne maailma kõige ekstreemsematesse paikadesse ning on hankinud lapsi toe-tavaks heategevuseks üle kahe miljoni euro. Ta elab koos naise Shara ja nende kolme poja, Jesse, Marmaduke’i ja Huckleberryga pargasmajas Londonis ning väikesel saarel Walesi rannikul.

MIHKEL MÕISNIK

„Mul oli nälg end tagant sundida ja avastasin, et kui seda vaja on, võin kaevuda endasse väga

sügavale. Ma ei teadnud tegelikult, kust või millest see nälg alguse sai, kuid mul oli see. Ma nimetasin seda tuleks.

Võib-olla tulenes see püüdest leida oma samasus selles uues suures maail-mas. Võib-olla tulenes see noorusängist. Ma tõepoolest ei tea seda, kuid sain aru, et muutusin võimeliseks tegema as-ju, mida keegi teine koolis teha ei suut-nud, ja ma tundsin end seepärast hästi.”

Bear Grylls on alati otsinud kõige äärmuslikumaid seiklusi. Kasvades tuulisel väikesaarel Inglismaa rannikul, õpetas isa ta väga varakult purjetama ja mägedes ronima. Mõistagi ei läinud kaua selleni, kui avastamishimuline noormees hakkas salaja ette võtma öi-seid ronimisretki.

Teismelisena Etoni kolledžis leidis Bear enda identiteedi ja elusihi mägiro-nimises ning võitluskunstides. Kirg nende kahe tegevuse vastu viis ta nii Himaalaja mägede jalamile kui ka suu-re karateõpetaja kinnisesse treening-laagrisse Jaapanis, viimasest saadud kogemus aitas tal peagi omandada 2. dan’i musta vöö.

Koju jõudnud, võttis ta ette kurikuul-salt kaelamurdva pürgimise Briti ar-mee erivägedesse, et liituda eliitüksuse-ga 21 SAS – teekonna, mis pani ta kõi-ge tõsisemalt proovile nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt.

JALULE KATASTROOFI KIUSTESiis juhtus katastroof. Bear murdis ko-hutavas langevarjuõnnetuses Aafrikas kolmest kohast selgroo. Arstide sõnul oli ta äärmiselt lähedal liikumisvõime-tusele. Kummatigi sai 23-aastasest Bea-rist vaid 18 kuud hiljem üks noorema-test Mount Everesti maailma kõrgeima tipu vallutajatest. Kuid see oli alles te-ma paljude erakordsete seikluste algus.

Tuntud ja imetletud sarja „Inimene vs. loodus” staar Bear Grylls on ellu jää-nud paljudes kohtades, kuhu söandaks minna vaid väga vähesed. Nüüd räägib ta esimest korda oma pööraseid seiklu-si täis elust. Põnev, liigutav ja metsikult

kaasahaarav „Muda, higi ja pisarad” on kohustuslik lugemisvara igale adrenalii-nisõltlasele ja tugitoolirännumehele.

Selles raamatus ei leidu kõigi ta seik-luste üksikasjalikke, verdtarretavaid kirjeldusi – neid seiklusi on raamatu formaadi jaoks lihtsalt liiga palju. Küll aga saab siit aimu, kuidas saab Briti konservatiivse partei parlamendiliikme pojast seiklus- ja ellujäämismaailma superstaar. Mis on see jõud, mis paneb turvalises, jõukas keskkonnas pikkade traditsioonidega peres kasvava poisi mugavustsoonist välja astuma. Ta ise arvab, et see on tal lihtsalt veres.

„Ema ütleb senini, et kasvamise ajal näisin ma olevat otsustanud saada se-guks Robin Hoodist, Harry Houdinist, Ristija Johannesest ja palgamõrtsu-kast. Pean seda suureks meelituseks, ” kirjutab Grylls oma raamatus.

SEIKLEJAST ÜLEMAAILMSEKS BRÄNDIKSIkka ja jälle, Etoni kolledži raamatuko-gu kuplil ronides või eriüksuse värba-misprogrammis erakordseid katsumusi taludes näib Bear Gryllsi vajadus füüsi-liste saavutuste järele olevat lihtsalt kaasasündinud, lahutamatu osa te-mast, tema ise.

Kuid lisaks sisemisele seiklustungile on Bear Grylls osanud oma ekstreem-sed harrastuse ka väga edukalt kauba-

MälestusedDavid Foenkinossari „Punane raamat”tõlkinud Pille Kruussarja kujundanud Jüri Jegorovkujundanud Villu Koskaru216 lk, kõva köide„Mälestustes” jutustab nimetu mees enda ja oma pere loo. Tundeküllased mõtisklused vanadusest ja surmast, raskustest oma vanemate mõistmisel, armastusest ja loomisihast on kirja pandud peenetundeliselt ja humoori-kalt, ainulaadses luuleliste lausetega stiilis. Eesti keeles on varem ilmunud David Foenkinosi romaan „Delikaat-sus”, mille põhjal on valminud ka film pealkirjaga „Õrnad tunded”.

Algus pärast lõppuMann Loperkujundanud Angelika Schneider304 lk, pehme köideEesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2014. aasta noorsooromaanide võistlusel III koha pälvinud töö viib meid kaugesse tule-vikku, kus hiiglasliku kosmoselaeva piiratuses Rhea argipäevad rusuva ühetaolisusega kulgevad. Seda hetke-ni, mil Fenriri-nimeline kummaline põgenik tema elu segi lööb. Maail-mas, kus kõik paistis reeglipärase ja selgena, ei ole korraga enam miski reeglipärane ega selge.

MurdumineViktor Suvorovtõlkinud Ülar Laukkujundanud Margit Randmäe272 lk, kõva köide Viktor Suvorovi triloogia „Suure Aastakümne kroonika” teine raamat „Murdumine” viib aastatesse 1956–1957. Stalini surma ja Beria hukkami-se järel on Nõukogude Liidus abso-luutse võimu tipus kaks meest: Nikita Hruštšov ja Georgi Žukov. Kahekesi paiskavad nad põrmu Molotovi, Malenkovi ja Kaganovitši nn partei-vastase grupi, ent seisavad peagi teineteisega silm silma vastas. Kes keda? Järg mullu ka eesti keeles ilmunud raamatule „Kõigi vastu”.

Billy ElliotLee Halli stsenaariumi põhjal Melvin Burgess tõlkinud Mai Tõnisoo 166 lk, poolpehme köide Billy Elliot elab vaesuses vaevlevas Yorkshire’i söekaevanduslinnas. Tema isa tahab, et poiss õpiks poksimist nagu temagi, kuid Billyl on muud mõtted. Saanud innustust kohalikult õpetajalt, on ta võtnud nõuks sootuks teistsuguse tuleviku poole tantsida. Melvin Burgess on Lee Halli originaal-käsikirja alusel kirjutatud romaanis tabanud suurepäraselt nii filmi kui ka muusikali hinge.

KlaaslossJeannette Walls tõlkinud Krista Eek400 lk, kõva köideJeannette Walls kasvas üles vanematega, kelle ideaalid ja põikpäine eristumissoov olid ühteaegu nii häda kui ka õnnis-tus. Hoolimata isa joomisest ja alla-käigust ning perekonna üleüldisest toimimatusest suutis Jeannette sellest nõiaringist välja murda, kodust lahku-da ja luua endale täiesti uus, täiesti erinev elu.

Kakskümmend aastat on ta oma juurtest vaikinud, ent nüüd on tema lugu kirjas, menukas ning peagi saamas ka suureks filmiks.

ÕhulossivanaisaIvar Soopanillustreerinud Ott Vallikkujundanud Villu Koskaru96 lk, kõva köidevärvitrükkSonja on nelja-aastane tüdruk, kelle isa töö pärast päris sageli ringi reisib. Seepärast on Sonja tihti vanavanema-te juures Haapsalus, kus ta rohkem just vanaisaga räägib erinevatest maailma asjadest. Nii on see raamat väikestest ja suurtest küsimustest ning Haapsalust. „Õhulossivanaisa” on Ivar Soopani (snd 1971) kuues raa-mat. Varem on ilmunud kaks lasteraa-matut: „Kõik poisid ei saa suureks” (2008) ja „Head pahad poisid” (2009). Need on poistest rääkivad põnevikud, mis paljudes Eesti kooli-des kohustuslik kirjandus.

Raamatukogunõid RosaalieSiiri Laidlasari „Minu esimene raamat”illustreerinud Pille Tammela136 lk, kõva köideRosaalie on iidvana kõbus nõiake, kes armastab koorekomme, kits Mökut ja lasteraamatukogu valvuri-ametit. Tema rahulikus üksildasevõitu elus ei muutu justkui enam midagi, kuid siiski... Millised seiklused Rosaaliet ootavad, sellest saad raamatut lugedes teada. Autor Siiri Laidla elab Tartus, kus lisaks Tartu vaimule võib kohata apteegitonte, raamatukogunõidu ning muid muhedaid tegelasi.

AhviparadoksSteve Peterstõlkinud Krista Kalliskujundanud Liis Karu378 lk, pehme köideAhviparadoks on uskumatult võimsalt toimiv teadvuse suunamise mudel, mille abil võite saada õnnelikuks, tunda end kindla, terve ja rahuloleva-na. Professor Steve Peters selgitab meie teadvuses asetleidvat erinevate poolte võitlust ja näitab, kuidas seda teadmist saab rakendada nii, et oska-te ära tunda, kuidas teie teadvus toi-mib. Professor Steve Peters on prakti-seeriv psühhiaater ja mitmete maa- ilma tippsportlaste abiline.

Kaisuteraapia raamat Kathleen Keating tõlkinud Margit Mägi70 lk, kõva köide See raamat on kaisuta-misest. Kaisutamine on instinkt, loomusunni-line kiindumuse, poolehoiu, rõõmu ja helluse väljendus. Kaisutamine on ka teadus-, kasvatus- ja tervendamis-meetod, mis annab tähelepanu-väärseid ja mõõdetavaid tulemusi. Siin raamatus käsitletakse kaisutuse liike tõemeelse ja kelmika laadi sütitavas kooskõlas.

VõimumängHenrik Fexeustõlkinud Allar Sooneste248 lk, pehme köideInimeste veenmise sala-dus ei seisne selles, mil-les tihtipeale arvatakse. Veenmine ei toimu hästi harjutatud retoorika ega tugevate argumentide abil. See toimub tavaliselt täiesti märkamatult. Küsige ükskõik milliselt kogenud poliitikult, oluliselt äri- või usujuhilt.

Meistermanipulaator Henrik Fexeus selgitab seda varjatud tehnikat läbi praktiliste, konkreetsete näidete, mida saab kasutada igas eluolukorras.

ilmunud ilmunudSeikleja portree noore mehena

Andy Livers, Mick Crosswaite ja Bear Grylls tähistavad 15. augustil 2003 esmakordset Atlandi ületamist lahtise kummipaadiga.

VOLDEMORT KRASS kirjandusloolane

Kuulus „Džungliraamat” ilmus algselt kahes köites aastatel 1894–1895. Ilmselt pole palju väita, et „Džungliraamat” on

üks neid raamatuid, millest enamik on vähemasti kuulnud, aga tervet raama-tut tegelikult lugenud ei ole. Omamoo-di karuteene on selles osas osutanud üks raamatu tegelasi, huntidega kasva-nud inimlaps Mowgli, kes on saanud suuremaks kui kogu muu raamat.

Tegelikult ei ole „Džungliraamat” su-gugi ainult Mowglist, vaid teda puudu-tavad lood on kõigest üks osa sellest raamatust, mida ehk pisut ebaõigla-seltki on seetõttu peetud lasteraama-tuks või loomajuttude kogumikuks. Küllalt tihti avaldataksegi raamatuna

ainult Mowglit puudutavad jutud ning eesti keeleski ilmus täistekst üsna hilja, 2001. aastal (Varrak). Tegelikult on „Džungliraamat” ka üldistus Briti kolonialismi aegsest Indiast, tollasest ühiskonnast ja tavadest ning igal lool on oma moraliseeriv tähendus.

Kiplingid elasid Indias, kuna pereisa oli Bombay (Mumbai) kunstikooli di-rektor ning nii möödus ka Rudyardi noorusest suurem osa Indias. „Džungli-raamat” on kirjutatud hiljem, USA-s Vermontis elamise ajal. Hiljuti leitud märkmete järgi võib raamat olla kirjuta-tud Kiplingi tütrele, kes lapsena suri. Õpetlikku iva sisaldavad lood said kii-relt populaarseks ja muuhulgas levisid need skaudiliikumise kaudu. 1907. aas-tal pälvis Kipling esimese ingliskeelse autorina Nobeli kirjanduspreemia.

Uus väljaanne sisaldab kogu „Džung-liraamatu” teksti ning raamat on illust-

reeritud autori isa John Lockwood Kiplingi (1837–1911) ning ameerika kunstniku William Henry Drake’i (1856–1926) illustratsioonidega, mi-da on kasutatud juba raamatu esimes-tes trükkides.

FOTO

© T

OPH

AM

/ P

A /

SC

AN

PIX

Mitte ainult Mowgli