E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 2 (100) 30. märts 2016

Veel üks StalinMärtsi lõpus ilmub eesti keeles järje-kordne Stalini elulugu pealkirjaga „Stalin. Diktaatori uus elulugu”. Raamatu autor Oleg Hlevnjuk on Vene Riigiarhiivi vanemteadur. See teeb temast ühe vähestest niivõrd olulistele materjalidele juurdepääsu-ga uurija. Hlevnjuki värske uurimus on tõlkimisel paljudesse keeltesse ning eestikeelse avaldab Tänapäev.

Uus romaan Katja Kettult„Ööliblikas” on Katja Kettu kolmas eesti keeles ilmunud romaan. See on haarav lugu võimuihast ja kättemak-sust, ühe väikerahva saatusest, ka-duvast maailmast ning ööliblikana valguse poole lendavast inimhingest. Lugu armastusest ja kirest, sõjast ja reetmisest ja halastusest on kirjuta-tud poeetiliselt ja haaravalt nagu Kettu eelmisedki romaanid. Raamatu annab välja kirjastus Koolibri.

Maitsev kõhutäisAprilli alguses jõuab poelettidele kirjastusest Helios praktiline kogu pere kokaraamat „Maitsev kõhutäis”, kus jagatakse asjatundjate väärt nõu-anded, kuidas kujundada oma lapses häid toitumisharjumusi ja näpunäi-teid, mida igapäevaselt järgida, kui laps on närb sööja ja kipub eelistama vaid kindlaid toite. Autoriga on või-malik kohtuda Tallinna raamatu- messil laupäeval, 9. aprillil kl 12.

Ilmar Taska debüütromaanAprilli alguses ilmub Ilmar Taska ro-maan „Pobeda 1946”, mis põhineb 2014. aastal Loomingu preemia päl-vinud novellil. Osavalt komponeeri-tud ja kaasahaarav romaan kujutab elu sõjajärgses Eestis, mil langenud on raudne eesriie ja väike iseseisev Eesti on jäänud Vene mõjutsooni. „Pobeda 1946” on Taska debüütro-maan ja selle annab välja kirjastus Varrak.

101 smuutitKirjastusel Koolibri ilmus eestlanna Eliq Maraniku bestseller „101 smuu-tit”. Autor on välja valinud 101 värs-ketest ja maitsvatest koostisainetest pakatavat retsepti ning õpetab, kui-das neid hõrke jooke valmistada. Eliq Maranik (snd 1981) on Eesti päritolu Rootsi kirjanik, fotograaf ja kujunda-ja. Eliq Maranik esitleb oma raama-tut 18. aprillil Solarise Apollos ja 19. aprillil Viru Keskuse Rahva Raamatus.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2016

uudiseduudised

Kilplased uues kuuesMärtsis ilmus Eno Raua „Kilplaste” uus väljaanne, kuhu Priit Pärn on joonistanud täiesti uued pildid. Raamatu avaldas Tänapäev. Illustraato-riga on võimalik kohtuda 7. aprillil kl 16 Rahvusraamatukogus. Vt lk 4

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 20. aprillil.

Seminarid messilPÕHJA- JA BALTIMAADE 4. KIRJANDUSFOORUM Avatus ja sõnavabadus on ühed tähtsaimad väärtused, mis ühenda-vad Põhjamaid ning sillutavad viie riigi kultuurikoostööd. Vähemusrah-vuste kirjandus ja pagulaskirjandus on osa Põhjamaade kirjandusrikku-sest. Läbi vähemuskirjanike ja pagu-lasautorite teoste õpib kultuure ja inimesi paremini mõistma, aga ka kujundama arusaama endast. Ometi on 21. sajandi üleilmastumine ja praegu Euroopat valdav rändekriis mõjutanud mõndagi nii siin- kui seal-pool Läänemerd elavate inimeste mõtteviisi. Erinev kultuuritaust ja elukogemused, teadmatus ja eelarva-mused võivad põhjustada hirmust kantud väärarusaamu ja konflikte.

KIRJANDUS KULTUURIDE RISTTEEL on neljanda Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi igati ajakohane teemavalik, mille kutsus Tallinna raa-matumessi raames neli aastat tagasi ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Foorumil arutlevad vähemuskirjanikud ja pagulasautorid, õpetajad ja raamatukogutöötajad Eestist ja Põhjamaadest. Seminar toimub 7. aprillil, töökeel on inglise keel, sünkroontõlkega. Osalemine on tasuta, eelregistreerimisega. Vaata ka www.norden.ee.

TÜPOGRAAFIASEMINAR KIRJAK 48. aprillil toimub juba neljandat korda tüpograafiaseminar KIRJAK. Kavas on pikk päev täis huvitavaid loenguid kirjatähtede joonistamisest, kasutamisest, ajaloost, tüpograafiast keskkonnas, raamatukujundusest, kirjaõpetusest koolides ja kalligraa-fiast. Esinevad tuntud tegijad Põhja- ja Baltimaadest ning Venemaalt. Seminar on inglise keeles, sünkroon-tõlkega. Osalemine on tasuline, eelregistreerimisega. Tutvu programmiga ja registreeru www.estbook.com/kirjak.

ÕPI- JA MEISTERDAMISTOAD Kõigil kolmel päeval leiab messika-vast ka praktilist tegevust: kõige väiksematel on võimalik osaleda Tiia Metsa poolt juhendatavas meisterda-mistoas või kohtuda Nukitsaga ja mängida tähemänge, natuke suure-matele pakume osalemist koomiksite töötoas. Lisaks on võimalik osaleda kõigil, kes soovivad arendada oma loovust, VAT Teatri dramaturgi ja Drakadeemia lektori Mihkel Seederi poolt juhendataval kirjutamiskursusel või Kiirlugemise OÜ poolt korraldata-val kiirlugemise õpitoas, kus saab tutvuda nii lugemistehnikatega kui ka kuulda nõuandeid, kuidas arenda-da lugemisefektiivsust ja teha ka lugemistesti, et teada saada oma lugemiskiirus.

Kindel on, et tegemist jätkub nii väikestele kui ka suurtele, messi kavaga saab tutvuda Eesti Kirjastuste Liidu veebilehel: www.estbook.com.

Raamatumüük on avatud 7. ja 8. aprillil kell 10–20, 9. aprillil kell 11–17. Sissepääs on tasuta. Vaata

programmi www.estbook.com

Tule Tallinna raamatumessile!NELJAPÄEV, 7. APRILL 10.00–20.00Raamatute müük ja otsimismäng10.00–16.00 (Suur konverentsisaal)MESSI AVAMINEPõhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum: KIRJANDUS KULTUURIDE RISTTEEL. Inglise keeles, sünkroontõlkega. Eelregistreerimisega.12.00–13.45 (Lasteala)Eesti Lastekirjanduse Keskus: Rännates raamatuga. Ootame 3.–4. klasside lapsi rändama. Registreerimine: anneli@elk.ee12.00–12.45Eesti Rahvusraamatukogu Restaureeri-miskeskus: Koduraamatukogu hoolda-mine. Praktiline loeng. Osalemiseks registreeruda urveko@nlib.ee või telefonil 630 7246. 14.00–14.45 (Nurgasaal)Trükkalid räägivad: trükimaailma trendid ja uudised Eestis DiPri näitel. Räägivad Tõnis Haamer KTK Overallist ja Andrus Reinsoo DiPrist.14.00–15.45 (Lasteala)Meisterdamistuba algklasside lastele illustraator Tiia Metsa juhendamiselRegistreerimine: marika.kuldkepp@nlib.ee14.00–14.45Eesti Rahvusraamatukogu Restaureeri-miskeskus: Koduraamatukogu hoolda-mine. Praktiline loeng. Registreerumine urveko@nlib.ee või telefonil 630 7246.15.00–15.45 (Nurgasaal)Memento mori: Represseeritute registri nimekirjaraamatud. Tutvustavad Leo Õispuu ja Peep Varju.15.00–15.45 (Autorinurk)Kirjastus Grenader: Jüri Kotšinev „Ordu- riik ja Novgorod. Liivi ordu ja Novgorodi Venemaa suhted 13. sajandi keskpaigas”16.00–16.45 (Nurgasaal)Kirjastus Tänapäev: Eno Raud „Kilpla-sed”. Piltide loomisest räägib Priit Pärn.16.00–16.45 (Autorinurk)Hilda Sabbo „Гибел” (Häving)Põhja-Kaukaasias asunud Uus-Eesti küla loomisest ja hävingust. Autoriga vestleb ajaloolane Küllo Arjakas.17.00–17.45 (Nurgasaal)Knižnye Sezony – Kevad 2016Kirjastused Aleksandra ja KPD ning aja-kirjad Tallinn ja Täheke: Külas on laste-kirjanik Peterburist Aleksei Shevchenko ja tõlkija Maia Melts. Oodatud on väike-sed lugejad koos vanematega, kasvata-jad ja õpetajad. Vene keeles.17.00–17.45 (Lasteala)Taani suursaatkond: Joonas Sildre koomiksitöötuba Peter Madseni näituse „Valhalla – Iidsed jumalad on tagasi” raames. Eelregistreerimine: tllambvalhal@um.dk.17.00–17.45 (Autorinurk)Kirjastus Varrak: Seppo Zetterbergi koostatud „Maailma ajalugu”. Raamatu peatoimetaja Seppo Zetterbergiga vestleb ajalooprofessor David Vseviov.

REEDE, 8. APRILL 10.00–20.00Raamatute müük ja otsimismäng9.00–17.30 (Suur konverentsisaal)Tüpograafiaseminar KIRJAK 4. Inglise keeles, eelregistreerimisega, osalustasu.10.00–11.45 (Lasteala)Eesti Lastekirjanduse Keskus: Tähemän-gud Nukitsaga. Ootame koos Nukitsaga 6–7-aastaseid lasteaialapsi. Eelregist-reerimine: anneli@elk.ee.10.00–11.45 (Nurgasaal)Raamatuturundusest raamatumüüja pilgu läbi. Loeng ja arutelu Eesti suurima raamatumüüja Rahva Raamatu turundus-juhi Airi Ilisson-Cruzi juhtimisel.10.00–17.00 (Väike konverentsisaal)Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kevadpäevad12.00–13.45 (Lasteala)Eesti Lastekirjanduse Keskus: Tähemän-gud Nukitsaga. Ootame koos Nukitsaga 6–7-aastaseid lapsi. Registreerimine: marika.kuldkepp@nlib.ee.12.00–12.50 (Nurgasaal)Kirjandustoetused. Loov Euroopa kirjan-dustõlgete toetusskeemi ja olulisemaid muudatusi 2016. aastal tutvustab Yvelin Karu-Veskioja Loov Euroopast. Kultuur-kapitali kirjandustoetustest räägib Kadri Rahusaar kirjanduse sihtkapitali liige.13.00–13.45 (Nurgasaal)Standardid raamatumaailmas ja uus e-keskkond kirjastajatele. Millised and-med peaksid olema raamatu tiitellehel ja tiitlipöördel? Mis on kirjastajate portaal ehk standardnumbrite väljastamine ja arhiiv trükifailidele. Tutvustavad Mai Valtna ja Made Viljur-Voit Eesti Rahvusraamatukogust.14.00–14.45 (Nurgasaal)Efektiivne lugemine – kiirlugemineLoengu viib läbi Kiirlugemiskool OÜ lek-tor Aivar Sarapik. Eelregistreerimisega.14.00–15.45 (Lasteala)Kirjastus Koolibri: Lõbusalt lahedaks lugejaks. Eelregistreerimisega. 14.00–15.45 (Kuppelsaal)Kirjastus Koolibri: Õpime jutustamaEelregistreerimisega, vene keeles.14.00–15.45 (Autorinurk)Tallinna Keskraamatukogu: Kohtumine Andrei Hvostoviga. Modereerib Igor Kotjuh.15.00–15.45 (Nurgasaal)VAT Teater ja Drakadeemia: Lugudest, inimestest ja sellest, mis jääb nende vahele. Loovkirjutamise töötuba Mihkel Seederi juhendamisel. Oodatud on güm-naasiumiõpilased ja kõik, kes tahavad oma loovust arendada. Eelregistreerimisega.16.00–16.45 (Autorinurk)Ajakirjade Kirjastus: Lia Virkus, Tiina Lebane, Kaie Mei „Oad, herned, läätsed. Armastus kolme kaunvilja vastu”, Tiina Lebane, Pille Enden „Tsitrustega köögis“ ja Mai Grepp, Kädi-Liis Sepp „Tervislikud vahepalad lastele”. Autorid tutvustavad uusi kokaraamatuid ja valmistavad koha-peal ka mõned lihtsad ja tervislikud va-hepalad oma uutest raamatutest.16.00–16.45 (Lasteala)Eesti Lugemisühing: Kuidas suunata

laps läbi rõõmu lugema. Oodatud on kõik lapsevanemad, kelle lapsed on 0–8-aastased, lasteaiaõpetajad, kooli-õpetajad, vanavanemad ja huvilised. Koolitaja Maili Liinev.17.00–17.45 (Autorinurk)Raamat-õppekomplekt: Kristel Vene „Seiklused lõhnade ja maitsete maail-mas”. Raamatututvustusel räägib lõhna-teadlane Kristel Vene, mida igaüks peaks teadma toidu maitsest ja maitsemeelest.19.00–21.00 (Suur konverentsisaal)VAT Teatri etendus „Taevast sajab kõikse- aeg kive”. Piletid: piletimaailm.ee

LAUPÄEV, 9. APRILL 11.00–17.00Raamatute müük ja otsimismäng11.00–12.45 (Lasteala)Kirjastus Petrone Print: Laupäeva hom-mik isaga. Võta isa kaasa ja tulge koos meie juurde „Pauli ja papsi” lugema.11.00–15.00 (Väike konverentsisaal)Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kevadpäevad11.00–13.00 (Autorinurk)Tallinna Keskraamatukogu: Koomiksite töötuba. Huvilised saavad lahendada koomiksiviktoriini, koomiksiristsõnu ja mängida koomiksibingot. Koomikseid joonistatakse elektroonilise joonistus-laua Wacom Intuos Pro abil.12.00–13.00 (Väike konverentsisaal)Teoteater esitleb: „Lipp lipi peal”. Etendus sobib alates 3. eluaastast ning kestab umbes 40 minutit. Sissepääs tasuta.12.00–13.00 (Nurgasaal)Kirjastus Helios: „Maitsev kõhutäis. 90 maitsvat mõtet hommikuks, lõunaks & õhtuks”. Värske ja praktiline kogu pere kokaraamat, kus peale retseptide leiab palju asjalikke nõuandeid, inspirat-siooni ja kasulikke näpunäiteid laste toitumisharjumuste kujundamisel. 13.00–13.45 (Lasteala)Kirjastus Helios: Maskide voltimise töö-tuba. 8- kuni 15-aastane, tule ja hakka-me koos maske meisterdama! Kõik meis-terdamiseks vajalik on kohapeal olemas. 13.00–13.45 (Autorinurk)Kirjastus Pilgrim: Marek Kahro „Seal, kus näkid laulavad” ja Reelika Lootus „Ära võetud”. Kirjanduskonkursi Best-seller 2015 võidutööde esitlus ja vestlus-ring krimikirjanduse teemadel.14.00–14.45 (Autorinurk)Tsunftijänes: Mati Raal „Mõisate kadu-nud hiilgus. Eesti mõisainterjööride lugu”15.00–15.45 (Autorinurk)Tallinna Ülikooli Kirjastus: Titus Liviuse „Linna asutamisest alates” I osa.Monumentaalne käsitlus Rooma linna ajaloo esimestest sajanditest kuni Liviu-se kaasajani. Esitlusel avavad teose kolm tõlkijat Tuuli Triin Truusalu, Kristi Viiding ja Mart Noorkõiv Liviuse teksti. Tõlkijate lemmikkatkeid raamatust esitab drama-turg ja luuletaja Maria Lee Liivak.

* Raamatumessi kavas võib ette tulla muudatusi.

Nr 2 (100) 30. märts 2016 2

Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meistkoostanud Risto Järv400 lk, kõva köideEesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinas-jutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale mõistetavas kee-les ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käiva-test inimestest, seal tegutsevatest loomadest ja laanes kohatud üle- loomulikest tegelastest.

Ameerika pastoraalPhilip Rothtõlkinud Kristjan Jaak Kangur448 lk, kõva köidesari „20. sajandi klassika” Tuntud USA kirjaniku Philip Rothi ro-maan „Ameerika pastoraal” kuulub kindlalt Ameerika kaasaegse kirjandu-se klassika hulka. Rothi mahukas teos kujutab enesest eleegiat möödunud, nn Ameerika sajandile ja sellega seo-tud lootustele. Alates 1960. aastatest lahtihargnev sündmustik jälgib mees-peategelast, kelle ideaalne elu puru-neb kildudeks, kui ilmnevad tema tüt-re hukatuslikult poliitilised sidemed. Romaan pälvis 1998. aastal Pulitzeri preemia.

Me oleme kõik täiesti endast väljasKaren Joy Fowlertõlkinud Helen Rohtmets368 lk, kõva köide sari „Moodne aeg”, Kuidas te tunneksite ennast, kui saak-site teada, et isa on teinud teie lapse-põlvest teadusliku eksperimendi? Rosemary ei ole kuigi jutukas ja on asju, mida ta on otsustanud üldse saladuses hoida. Kunagi oli tal õde, Fern, tema tuulepeast teine pool. Fern kadus tema elust asjaoludel, mida ta on püüdnud pingsalt unustada. Nüüd, kui Rosemary käib juba ülikoolis, saab ta järsku aru, et ilma tagasi vaatamata ei ole tal võimalik ka edasi minna.

HHhHLaurent Binettõlkinud Anti Saar296 lk, kõva köide„HHhH” on dokumentaal-romaan ühele Natsi-Saksamaa ohtli-kumale mehele, okupeeritud Tšehhos-lovakkia ning Böömimaa protektorile Reinhard Heydrichile tehtud atentaa-dist. Lugu järgib üksikasjalikult ope-ratsiooni Antropoid, kahe Inglismaal välja õppinud vastupanuvõitleja, ühe tšehhi ja ühe slovaki ettevalmistusi okupantide juhi saatuslikuks päevaks. Noore prantsuse autori Laurent Binet’ (snd 1972) esikromaan „HHhH” võitis 2010. aastal Gon court’i debüüdiau-hinna ning on tänaseks pälvinud luge-jamenu arvukate tõlgete vahendusel.

YkskõikvusPeep Ilmet80 lk, pehme köideValdavalt minavormis kirju-tatud luulekogu toob meieni seda, mis toimub Peep Ilmeti meeles. Kas see lugejale meeldib, kas lugeja meeles on mõlkunud sarnased mõt-ted, see selgub seda luulekogu luge-des. Seal, kus lugeja tunneb Peep Ilmeti mõtetes ära iseenda, võib ta „mina” sõna julgelt asendada sõnaga „meie”. Meid kõiki ümbritsev Üks-kõikvus saab sellest vaid kinnitust.

ilmunud

varrak WWW.VARRAK.EE

Nanny Oggi kokaraamatTerry Pratchetttõlkinud Krista Kaer176 lkkõva köide

FOTO

© T

IXE

Kai Aareleidilt on ilmunud uus eesti romaan „Linnade põleta-mine”. Uuest teosest ja kirjuta-misest vestles autoriga raama-

tu toimetaja Anu Saluäär.

„Linnade põletamine” on ühest küljest lugu väikese inimese painetest, aga teiselt poolt on see ka Tartu linna raamat, ja veel laiemalt võttes just nagu pildiraamat Eesti sõjajärgsest ajaloost. Üksikutest perekonnaelu stseenidest kujuneb ajas liikuv lugu, mida võib kujutleda isegi filmistsenaa-riumina. Kas see oli sinu kavatsus algusest peale või kujunes see pilti-dest välja iseenesest?Arvatavasti saab igale autorile omane jutustamislaad alguse tema maailmata-jumise viisist. Võimalik, et mulle on lihtsalt omane näha lugusid piltide ja-dana – justkui korraks valguse kätte tõstetud või tolmust puhastatud frag-mentidena, mis alles ritta lükituna saa-vad seose ja tähenduse.

„Linnade põletamine” on ühel tasan-dil tõepoolest loetav üsna ajatute stsee-nidena ühest lapsepõlvest, ühe pere keerulisest loost. Samas on see lugu vä-ga selgelt ankrus 1950. ja 1960. aasta-te Tartus, kusjuures oluline pole mitte ainult ajastu, vaid ka paik.

Pildid – pean silmas fotosid – on mulle lugude jutustamisel mitte ainult oluline allikas ja tugi, vaid vahel lausa lähtepunkt. Mõne loo jutustamine võib liikvele minna ühestainsast pildist, mis mingil põhjusel lahti ei lase.

Lool näib olevat reaalne põhi. Linna-dest on peategelane Tartu, majadest endise Fraternitas Estica naabermaja Tartus ja inimestest Tiina, kes nii lap-sena kui ka täiskasvanuna vaatab tagasi lapsepõlvele ja oma isa-ema abielule. Miks just selline aines?Eks igal lool ole kuskil reaalne põhi, olgu või mõni detail. Ilukirjanduses loeb see, mis sinna põhja peale kasva-tatakse. Kuigi ma ei ole mitte ühtegi selle loo peategelast sellisel kujul päris-elus tundnud ega ole ise elanud sellel ajastul, millest lugu räägib, ei ole selli-sed inimesed ega lood ega isegi ajad ju võõrad. Kui palju inimlikud draamad või komöödiad ajas ikka muutuvad?

Seda pean küll tunnistama, et suure osa sündmustest olen paigutatud just sellesse kanti Tartus, mis mulle endale kõige sügavama jälje on jätnud. Um-bes selles kvartalis elasin oma esime-sed eluaastad, käisin seal palju ka hil-jem, ja pärastpoole, ülikooli ajal, käisin sealt peaaegu iga päev kooli või tööle

minnes mööda. Ilmselt jääb linnakaart inimesele jalgadesse ja mõned pildid söövitatakse kuhugi sellisesse kohta, kust need hiljem lugudena pinnale tõu-sevad.

Väga elavalt ja tundlikult on kujutatud kõrvaltegelaste galerii: korterinaabrid ja muud tegelased, kes ümbritsevad Tiinat lapsena. Näiteks imepärane proua Wunderlich. Kust sa nad leidsid? Kas vanadelt fotodelt? Leidsin nad vist eelkõige mälusoppi-dest, oma lapsepõlvest. Minu lapse-põlv jäi aega, kus lapsi viidi pikkadeks suvedeks ja koolivaheaegadeks vanava-nemate juurde. Minu vanavanemad olid linnainimesed, mitte küll suurlin-na elanikud, aga siiski. Ja linnas oli

Põlenud linnad ja elud

Linnade põletamineKai Aareleid328 lkkõva köide

palju rahvast – väikese inimese mõõdu-puu järgi. Sellest seltskonnast, kellega kaks põlvkonda vanemad inimesed lä-bi käisid, moodustus lapse silmale to-hutu kirev seltskond. Juttudest, mida räägiti, aimus veel teisigi inimesi, pai-ku ja aegu. Ülejäänud töö tegi ära suh-teliselt üksikult kasvava lapse fantaa-sia.

Mind viis sinu romaan mu enda 1950. aastate lapsepõlve, olen enam-vähem Tiina eakaaslane. Ja sinu täpsed taba-mused mitmetes ajastu pisiasjades ja meeleoludes üllatasid. Kuigi oli ka erinevusi. Kas kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö? Fotod, ajalehed, arhiividokumendid – selles mõttes küll. Aga pigem eelnes

Kirjanik Kai Aareleid.

Tähelepanekud inimsoo kohtamõnusas huumorivõtmes E

esti lugejateni jõuab hiljuti meie seast lahkunud Terry Pratchetti teos „Nanny Oggi kokaraamat”, mis ilmus origi-

naalis juba mõnda aega tagasi. Tege-mist on suurepärase seguga mõnusast huumorist, tähelepanekutest inimsoo ja ka teiste liikide kohta ning praktilis-test nõuannetest. Kuigi võib tunduda, et parem oleks nõia soovitatud retsep-tidesse ettevaatusega suhtuda, on need kõik kenasti tehtavad ja kasutatavad ning tuleb öelda, et eriti hõrgud on mitmesugused maiused.

Nanny Oggi etiketti puudutavad nä-punäited juhinduvad päris kindlasti

tervest mõistusest ning ma usun, et kui nende järgi käia, siis täbarasse olukor-da ei satu kunagi ega kusagil. Seega võib öelda, et tegu on ühe väga tarvili-ku üllitisega, mis võiks kaunistada iga-ühe raamaturiiulit ja olla nii tihedalt kasutuses, et riiulil ilutsemiseks õieti aega ei olegi. Pakume siin teile ühe näite Nanny Oggi tarkuseteradest:

TIITLIDHulk minu vanu etiketiraamatuid peab seda kole tähtsaks ja tegelikult võib selle kokku võtta paari lihtsa reegliga.

Kui tegemist on relvastatud inimeste-ga või inimestega, kelle palgal on rel-

vastatud inimesed, ei ole aega mõista-tada, kas tegemist on vikonti teise po-jaga või lehma lellepojaga. See pole tähtis. Sul on tegemist terariistaga ja terariistade poole pöördutakse alati tiitliga „härra”. Või lausa „isand”. Tera-riistade jaoks on oluline ainult see, et sa teaksid, mis sa kokkuvõttes oled, st sa oled kergesti lõigatav.

Sealt edasi on lugu palju lihtsam. Ül-diselt on see, kuidas sa kedagi kõne-tad, sinu enda otsustada. Sellised ini-mesed, kes lähevad närvi, kui neid ni-metatakse „teie hiilguseks”, mitte „teie majesteetlikkuseks”, pole läbikäimist väärt. Mina olen avastanud, et „Omik,

pikk mõtestamise ja sõelumise töö. Et jääks ainult oluline. Ja et leida õige toon – ei kerge ega ülearu raske. Mõni teema on ju suur – kuidas kirjutada inimeste kaugenemisest, vaikimisest, küsimata küsimustest? Valisin fooku-seks lapse üksinduse, mis oli seda suu-rem, et näiliselt ei olnud tema elus millestki puudu. Kõige üldisemas plaa-nis räägib see raamat ju sellest, millega tühjust täidetakse, nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.

Olen tohutult tänulik, et tõid toime-tajana kaasa hoopis teise põlvkonna kogemuse kui mu enda oma ja aitasid märgata-täpsustada üksikasju ja tõsta-tasid küsimusi, mida oskavad küsida just romaani-Tiina eakaaslased. Selline vajaduse korral kriitiline ja kaasamõt-lev, ütleksin lausa „kaasa tundev” toi-metaja on autorile kuldaväärt mõtte-kaaslane.

Tuletame veel meelde sinu esimest romaani „Vene veri” (2011), mis rääkis tänapäeva Peterburist. Ka see koos-nes lühikestest pildistustest, millest sai otsekui film eesti noorest naisest kõledatel Neeva kaldapealsetel ja tema vene vaaremast kunagises Eestis, Palamusel. Tundub, et see kirjutuslaad sobib sulle ja jääb ka lugejale elavalt meelde. Kas tuleb veel romaane teistest linnadest, teistest ajajärkudest?Iseenda eest vist põgeneda ei õnnestu, nii et kui üldse, siis kohavaimust ja aja-vaimust ehk teistest linnadest ja teistest aegadest need rohkemal või vähemal määral räägivad. Kohad kannavad en-das olnud lugusid ja tulevaste lugude võimalusi ning seeläbi Aega. See liht-salt köidab mind.

Õnneks olen aeglane kirjutaja. Näi-teks „Linnade põletamise” lugu haudus mu peas ligi tosin aastat. Ka selles as-jas järgin Rilke soovitust küsida endalt öö vaikseimal tunnil: kas ma pean kir-jutama? Ainult siis, kui vastus kõlab kindlalt ja jaatavalt, tuleb oma elu selle paratamatusega kohandada.

kuda kärab?” ja korralik laks turjale toimib üheksal juhul kümnest.

Vastupidiselt sellele, mida võiks arva-ta, ei peeta sõbralikuks ega semulikuks, kui nimetad kedagi sõbraks või semuks. Samuti pole sõbralik küsimus, kas kaas-vestleja ema oskab õmmelda.

3 Nr 2 (100) 30. märts 2016 WWW.VARRAK.EE varrak

Esimene paha meesMiranda Julytõlkinud Helen Rohtmets252 lkkõva köide

FOTO

AVA

LDAT

AKSE

RO

GER

SH

ORT

I LO

AL

ALDO RANDMAA

Venemaad 300 aastat valitse-nud Romanovite dünastias oli palju värvikamaid tegelasi kui viimane tsaar. Nikolai II ei

igatsenud trooni ja kui tema isa Aleksander III 1894. aastal vaid 49- aastasena suri, leidis ta end ootamatust olukorrast, milleks teda polnud ette valmistatud. Väljapaistvat valitsejat temast ei saanud, aga millegi poolest tõuseb ta teiste tsaaride seast ka esile: ta oli eeskujulik abielumees ja pereisa, kes hoolimata oma kohustuserohkest päe-vakavast leidis iga päev aega, et oma lastega mängida, perele raamatuid ette lugeda, nendega jalutamas käia.

TSAARIPERE MUREDSellegipoolest polnud Nikolai ja Alek-sandra pereelu juba algusest peale pil-vitu. Keisrinna oli viletsa tervisega, mistõttu ta pidi sageli nädalate või isegi kuude kaupa olema voodirežii-mil. Kindlasti ei mõjunud tsaarinna tervisele soodsalt tema peamine ko-hustus riigi ees – tuua ilmale troonipä-rija – ja suutmatus seda täita. Paul I vastu võetud seaduse järgi päris Vene-maa trooni valitseja esimene poisslaps. Seega ei läinud Nikolai ja Aleksandra neli esimest üritust arvesse. Aga just nemad – suurvürstinnad Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia – on Helen Rappa-porti raamatu peategelased.

Teine põhjus, miks keiserliku paari pereelu polnud ideaalne, johtus asja-olust, et kui troonipärija lõpuks 1904. aastal sündis, oli ta oma emaliinist (Aleksandra oli Briti kuninganna Victo-ria tütretütar) saanud päranduseks ko-hutava „inglise haiguse”, hemofiilia. See tähendas, et tsareevitš Alekseid tu-li kogu aeg nagu vati sees hoida – mis muidugi oli võimatu –, ja samas süven-das haiguse avalikkuse eest saladuses hoidmine veelgi rohkem tsaaripere iso-latsiooni muust maailmast.

Võiks arvata, et tollase maailma ühe rikkaima mehe tütardel oli unistuste elu. Kahtlemata oli nende noorte nei-dude elatustase väga privilegeeritud võrreldes ühiskonna madalamete kihti-dega, aga see, milles nad elasid, oli „kuldne puur”. Ühelt poolt tingis seda tsaari ja tema naise eraklikkus ja nega-tiivne suhtumine Peterburi seltskonda, teiselt poolt juba Nikolai vanaisa Alek-sander II valitsemisajal alanud terroris-tide klaperjaht tsaari elule ja alaline mure turvalisuse pärast. Seetõttu veetis tsaaripere suurema osa oma ajast pea-linnast mõnevõrra eemal Peterhofis või Krimmis Livadias. Suvepuhkuste ajal seilati keiserliku jahtlaevaga Soo-me lahe põhjakaldal.

KADUNUD ELUDKõige selle tõttu puutusid suurvürstin-nad tegeliku elu ja selle karmima pal-gega kokku alles Esimese maailmasõja ajal. Aleksandra ja ta tütred tegid läbi

Kõik mahlaksAnneli Kõiv248 lk, kõva köideRaamat annab lühiüle-vaate sellest, mida tervis-like mahlade valmistami-seks peale soovi ja tegutsemislusti veel vaja on. Autor kirjutab erineva-test mahlapressimise masinatest ning tutvustab tervislikke ja värskeid mah-lamaterjale. Meelepärase ja kasuliku mahlatooraine valimise hõlbustami-seks on abiks ka väike vitamiinide, mineraalide ja fütotoitainete väli- määraja, mis aitab paremini aru saada, mida vajalikku üks või teine mahlavili sisaldab ja kuidas see kõik sinu tervisele hea on.

Ilukõrrelised Martin Haberertõlkinud Monika Reedik128 lk, poolkõva köideKõrrelised on efektsed nii soolotaimena kui ka eri-nevates kooslustes. Paljusid varem ainult looduses kasvanud liike võib tänapäeval näha aiapeenral uhkelda-mas. Nad loovad aeda erilise meele-olu nii suvel kui ka talvel. Sobilikul kasvukohal nad erilist hoolt ei vaja. Sellest raamatust leiab üle 180 ilukõr-relise lühikirjelduse koos taime foto-ga. Raamat aitab leida sobivad liigid nii päikeselisesse ja kuiva kui ka var-julisse ja niiskesse kasvukohta ning jagab nõuandeid hooldamiseks.

Ärkamine Seitse sammu eneseleidmise teelDerek Rydalltõlkinud Marju Algvere232 lk, pehme köideAutor on nimetanud oma õpetuse ärkamise seaduseks ja see põhineb äratundmisel, et iga inimene on tervik- lik ja kõik isiksuslikuks eduks vajalik on temas juba olemas, seda ei pea väljastpoolt „ligi tõmbama”. Raama-tus kirjeldatud seitsmeastmeline vaimne tehnika õpetab aktiveerima oma sisemist potentsiaali ja tulema toime alateadlike mõttemallidega, mis ei lase endaga rahu saavutada.

Võlumets. Nõiduslik rännak ja värviraamatJohanna Basford tõlkinud Reesi-Lii Alas96 lk, pehme köideŠoti illustraatori Johanna Basfordi teine värvimisraamat viib nõiduslikule rännakule metsa, mis on tulvil ime- tabaseid taimi ja eriskummalisi olendeid. Leia sõnajalgade ja lillede, salapäraste metsaonnide ja kriipivate väätide vahel tee lossini, mis asub sügaval võlumetsa rüpes. Otsi üles kõik loomad ja peidetud sümbolid, et saaksid oma teekonna lõpuks avada lossivärava ja näha, mida see enda taga peidab.

Hoidistaja salaraamat Häid maitseid kogu aastaksAndra Kalda, Ragne Värk260 lk, kõva köideSiit raamatust leiad nii traditsioonilisi hoidiste retsepte kui ka palju uusi ja põnevaid maitseüllatusi, millest saaks välja kasvada uued keldririiuli lemmikud. Kogu hoidistamishullus saab alguse varakevadel, kui maa seest pistavad nina välja esimesed rohulibled ning kui peenral hakkab oma väge näitama krapsakas rabar-ber. Pakume sulle erinevaid retsep-tiideid: sügavkülmahoidiseid, pesto-sid, marinaade ja põnevaid maiuseid.

ilmunud

Kuldsest puurist

Neli õdeHelen Rappaporttõlkinud Aldo Randmaa440 lkkõva köide

halastajaõdede koolituse ja osalesid aktiivselt maailmasõja rinnetelt saabu-nud haavatute põetamises. Haavatute ja surijate keskel teenides põimusid omavahel elu, surma ja armastuse tee-mad. Noorte ohvitseride eest hoolitse-des tekkisid emotsionaalsed sidemed patsientide ja põetajate vahel. Kui po-leks olnud sõda ja seisuslikke erinevu-si, siis võinuks mõnest sellisest kiindu-musest ehk ka midagi enamat sündida.

Tõenäoliselt poleks aga neist neljast õest nii palju räägitud ja kirjutatud, kui nende elu poleks lõppenud nii jõhkralt vägivaldsel viisil.

Kogu maailm on täis „kadunud elu-sid”. Viimase Romanovite soost valit-sejapere traagilise lõpu muudab erili-seks nende positsioon, nende kannat-lik väärikus vangistuse ajal ja nende va-gadus – Vene õigeusu kirik on tunnista-nud nad pühadeks kannatajateks (strastoterpetsõ). Selleks, et avada mei-le vaade tsaaripere liikmete argipäeva ja viimastesse päevadesse, kasutab Bri-ti ajaloolane Helen Rappaport nende päevikuid, erakirjavahetust ja rikkalik-ku fotograafilist pärandit.

Guérin-Boutroni kommivabriku visiitkaart 1906. aastast suurvürstinnade Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia portreedega.

Pöörane slaalom armastuse alleelHELEN ROHTMETS

Miranda July on värvikas ja mitmekülgne loojanatuur, kes on kogunud tuntust nii filmilavastaja, näitleja, tege-

vuskunstniku kui ka kirjanikuna. Võib tunduda hämmastav, et üks inimene jõuab nii paljudes valdkondades nii produktiivne olla ja – vähe sellest – neis kõigis ka tunnustust pälvida.

2005. aastal noppis filmifestivalidel auhindu July esimene täispikk mängu-film „Me and You and Everyone We Know”, kaks aastat hiljem pälvis maine-ka Frank O’Connori nimelise lühijutu-preemia tema esimene novellikogu (il-mus eesti keeles 2012. aastal pealkirja all „Siin oledki sa kõige rohkem oma”). Polegi siis ime, et möödunud aastal poe-

lettidele jõudnud Miranda July debüüt-romaanist otsekohe bestseller sai.

Nagu July loomingus üldiselt tavaks, on tema esikromaaniski huvipunkti sea-tud armastuse otsingud ja inimsuhted, ning mida veidramad ja absurdsemad need on, seda julylikumaks on põhjust teost pidada. Miranda July debüüt- romaanis ei ole ühtegi tegelast, kes po-leks millegi poolest veider või püsti kummaline (kui jätta välja mõned kõr-valtegelased, kelle puhul tuleb ilmselt möönda, et nende veidrused on süžee-listel kaalutlustel tutvustamata jäänud).

Seda huvitavam on avastada, kuidas täiesti jaburate ettekujutuste ja üle vin-di keeratud seksuaalfantaasiatega pea-tegelane loo arenedes lausa hinge krii-pivalt õrnu tundeid läbi elab ning oma vähemalt sama kummaliste kaaslaste foonil järjest sümpaatsemana näib.

July oskab südant puudutada ja kui mängus on veidrikud, saab lisaks veel kõvasti nalja. Ja seda kõike sündmuste keerises, mis võtavad nii ootamatuid pöördeid, nagu oleks autor viinud oma lugejad metsiku koerarakendiga pimedale metsavaheteele sõitma. July loodud kummaline maailm võib vai-mustada, vapustada, ehmatada, aga külmaks see igal juhul kedagi ei jäta.

ilmunudRisto Räppar ja armetu NelliSinikka ja Tiina Nopolatõlkinud Kristiina Kass120 lkkõva köideSoome ühe armastatuima lasteraama-tu tegelase Risto Räppari uued lusta-kad lood taas Eesti laste ees!Risto naaber Nelli Nuudlipea Liblikas kolib oma vanematega ära maale väik-sesse majakesse. Tädi Roosa teeb sel-lest järelduse, et telekokkadest Libli-kate pere on vaeseks jäänud – selge laostumise märk on ka auk Nelli klei-dis. Risto aitab Nellit ja teeb ettepane-ku võtta kass Aadu enda juurde üürile, ent ootamatul kombel satub Aadu hoopis ühte teise kodusse, kus teda kavatsetakse korralikult kasvatama hakata.

Minu ema saladusSheila O’Flanagantõlkinud Tiina Viil 336 lkkõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan”Steffie aitab õde, kes korraldab nende vanematele meeldejäävat pulma-aas-tapäeva üllatuspidu. Steffie ainus mu-re on see, kas ikka kõik peoga rahule jäävad. Tal pole aimugi, et sel päeval keeratakse terve tema maailm pea peale. Jenny soovib tähistada rubiin-pulmi abikaasaga, keda ta palavalt ar-mastab. Ta on aga nelikümmend aas-tat suurt saladust varjanud ja kauem ta seda enam teha ei suuda. Kas on aga üldse kunagi sobivat aega, et teha haiget oma kõige lähedasematele?

Piknik Provence’isElizabeth Bardtõlkinud Lii Tõnismann376 lk, kõva köideKümme aastat tagasi ronis Elizabeth Bard võlu-va prantslase kannul keerdtrepist üles ja leidis eest pesakese, kuhu pidama jääda. Kui noorpaarile on sündimas nende esimene laps, pole Elizabethil mõtteski oma elus veel kord midagi muuta. Ent elul on teised plaanid. Raamatus leidub mitmeid ahvatlevaid retsepte, nagu täidetud rullkõrvitsa-õied, viigimarjatort ja tüümianimaitse-line lavendlimeejäätis. Elutarkuse, huumori ja kulbitäie maasikasorbeti abil tuletab Bard meile meelde, et elu on kohtumine ootamatustega– nii köögis kui ka köögist väljaspool.

Samba PrantsusmaalDelphine Coulintõlkinud Marri Amon 232 lk, pehme köideMalist pärit Samba Cissé on juba kümme aastat elanud ja töö-tanud Prantsusmaal. Kui ta läheb ela-misluba taotlema, saab mees teada, et teda on otsustatud riigist välja saa-ta. Sambal pannakse käed raudu ja ta viiakse väljasaatmiskeskusesse. Sealt õnnestub tal siiski pääseda, kuid nüüdsest peale pole miski enam endine. Romaan ilmus 2011. aastal, pärjati Prantsusmaal Landerneau au-hinnaga ning selle põhjal vändati film „Samba”, milles peaosa mängib ka Eesti publikule tuttav Omar Sy.

Laste pildiatlastõlkinud Kalle Klein14 lk, kõva köideMeie imeline planeet on täis kauneid ehitisi, eksootilisi loomi ja mui-nasjutulisi vaatamisväärsusi. Et näha, kus need kõik maailmas asuvad, uuri selle toreda atlase kaarte ja piilu arvu-kate klappide alla. Raamatu tagakaa-ne taskus on suur maailmakaart koos riigilippudega.

Nr 2 (100) 30. märts 2016 4

Diktaatorist värskes võtmes

Stalin.Diktaatori uus eluluguOleg V. Hlevnjuktõlkinud Olav Renno373 lkkõva köide

ilmunud

HJALMAR KÕRVITS ajaloolane

Vene Föderatsiooni Riigiarhiivi vanemteadur Oleg Hlevnjuk leiab, et nüüd on võimalik kir-jutada tõeliselt uus Jossif Sta-

lini elulugu, sest värskelt kättesaada-vaks muutunud arhiivimaterjalid või-vad muuta meie arusaama nii tema isikust kui ka ajastust.

Oleme teada saanud, et Stalinist sai töönarkomaan, otsese tööstiiliga juht, kes sai isegi puhkuse ajal umbes viis-kümmend kirja või raportit päevas ning vastas paljudele neist kirjalikult. Tal oli Moskvas ja linnalähedases suvi-las kombeks pidada hiliste öötundideni kestnud koosolekuid.

KAS STALINI KÄITUMIST ON VÕIMALIK MÕISTA?Ent millised kired juhtisid seda mõista-tuslikku meest, kel puudus viimasel kahekümnel eluaastal armastav kaasla-ne, ning mis teda tegelikult käivitas?

Ehkki autor sellele küsimusele ei vas-ta ning raamat kõneleb peamiselt Stalini kustumatust võimuihast, tuleb tema käitumise mõistmiseks minna selle uuri- misega märksa kaugemale. Asi ei olnud tõenäoliselt võimus eneses, sest üldiselt kindlalt leiab kinnitust see, et tervet tema täiskasvanud elu läbisid punase joone-na marksismi-leninismi ideed.

Sellest ideoloogiast tuleb ilmselt ka otsida tema maailmapildi võtit. Samas juhtis seesama ideoloogia Stalini tema kõige kohutavamata vigadeni. Kõige traagilisem neist oli ehk veendumus, et Hitleriga 1939–1941 sõlmitud majan-duslikud sidemed muutsid natsiriigi sis-setungi Nõukogude Liitu mõttetuks ja seega võimatuks, ehkki Stalini parimad spioonid teatasid lakkamatult otse vas-tupidist.

Samal ajal oli Stalin üks väga vähe-seid, kes mõistis Teise maailmasõja sot-siaalseid ja poliitilisi mõjusid ja oskas järeldada, et Hitler mängis enese tead-mata Euroopas revolutsioonilist rolli, hävitades maailmajagu valitsenud eliidi ja valmistades sellega ette pinnast nõu-kogude stiilis sotsialismile. Lisaks suur-tele plaanidele globaalpoliitika osas oli Stalini ülesanne ka Nõukogude Liidus tõelise kommunismini jõuda ning kuu-lutada seda priiusesõnumit nii Euroo-pas kui ka kaugemal.

KÄSITLEB ERINEVAID PERIOODEAutor alustab iga peatükki proloogiga, mis vaatleb ühte episoodi Stalini vii-mastest päevadest märtsis 1953, ning meenutustega erinevatest teemadest tema elus. Seejärel kõneletakse tema diktatuuri tähtsamatest perioodidest.

Mõistagi on nende hulgas episoode, mille kohta leiame raamatust mõneti erinevaid signaale. Näiteks 1932.–1933. aasta näljahäda, mille kohta saame lugeda, et valitsus kasutas seda täiesti teadlikult maarahva „karistami-seks” ning keeldus igasugustest meet-metest selle leevendamiseks.

See viitaks justkui sihiteadlikule mas-simõrvale, ent mujalt saame lugeda, et diktaator soostus lõpuks, ehkki liiga hilja, siiski viljanormide muutmisega. Ent isegi siis süüdistas ta teravalt oma poliitika elluviijaid tahtejõuetuses, sest enda suurte plaanide ebaõnnestumise möönmine ei oleks tulnud kõne allagi.

ÕNNESTUNUD VALIK OLULISTEST TEEMADESTHlevnjuk omistab Nõukogude dikta-tuuri kui nähtuse kujundamise ja aren-damise pea täielikult Stalinile, ehkki on teada, et algust tegi sellega vägagi suurel määral juba Lenin, kes kaotas pärast võimule saamist kiiruga ajakir-

Külaskäigul lõunas 1933. aastal. Vasakult paremale: Aleksandr Jegorov, Kliment Vorošilov, Stalin, Mihhail Tuhhatševski, Nestor Lakoba.

HANNA VESKIOJA

Anti Saare kirjutatud ja Jüri Mildebergi illustreeritud „Juturaamat” on heas mõttes kummastav teos õige kum-

maliste piltide ja õige kummaliste tege-lastega, kelle toimetamistes leidub nal-jakat ja õpetlikku nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Teiste hulgas on „Juturaamatus” juttu Vahurist, kes võtab väheke omamoodi arsti soovitust keskkonda vahetada; Askost, kes püüab kõiges olla hall ja keskpärane, kuid kelle ürituse nurjab kaunis erakordne surm; Jaanusest, kes mõtleb välja uue superkangelase nime-ga Vesimees, kellel aga tuleb hakata

Õige kummalised loodrinda pistma konkureeriva Esimehega; Timmist, kes kaotab oma varju ja peab seda kibedasti kahetsema; maalikunst-nik Fridast, kes püüab kujutada maail-ma võimalikult tõepäraselt, proovides viimaks maalida maalimist ennast; sin-joore Piolost ja sellest, kuidas ta tänu oma kuuele räpasele lapsele ja abikaa-sale Armiliale leiutab täiuslikud pesu-lõksud; ja mõõdutundeta mehest, kes leiab oma liialdamistungile sobiva ra-kenduse kirjanikuametis.

Anti Saar (snd 1980) on tõlkija, kir-janik ja mängudisainer, kelle eelmine lasteraamat „Kuidas meil asjad käi-vad” (2013) võitis nii Eesti Lastekir-janduse Keskuse auhinna Aasta Rosin kui ka Eesti Kultuurkapitali aasta- auhinna lastekirjanduse valdkonnas.

Koera mõõtmeteni suurendatud kiilOlga Slavnikovatõlkinud Erle Nõmm536 lk, kõva köidesari „Punane raamat”Formaalselt on selle loo peategelane Katerina Ivanovna, kes on äsja matnud oma ema. Nad elasid pikalt kahekesi koos ja mõnes mõttes on tütar ema eest hoolitsedes enda elu edasi lüka-nud. Mastaapne romaan kirjeldab nii ema kui ka tütre elu, nende omavahe-lisi suhteid, moodustades suurepära-se perekonnaloo ja ajastupildi. Autor on selle kirjelduse maalinud terav-meelselt ja poeetiliselt. „Koera mõõt-meteni suurendatud kiil” ilmus 1997. aastal ning jõudis Vene Bookeri fina-listide hulka, 2006. aastal pälvis ta sama preemia romaaniga „2017”.

Puud kasvavad kõigileTamur Kusnets 600 lk, kõva köideRaamatu „Puud kasvavad kõigile” sündmustik vor-mub Õhtu ja Hommiku müstilisevõitu piirialal hiliskeskaegsel uduhägusel Balkanil, kus Osmanite impeeriumi tärkav kuuvalgus kõigutab sajandeid valitsenud kristlikke kuningriike. Uue ja Vana, Hea ja Kurja, Õige ja Vale heitluses armastatakse, reedetakse, võideldakse ja püüeldakse nii isiklike kui ka kõrgemate eesmärkide poole. „Puud kasvavad kõigile” on Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaani-võistlusel äramärgitud töö.

JäljedMari Sajo192 lk, kõva köideRomaani väljamõeldud tegelaskujude taustaks on kasutatud täiesti tõe-päraseid lugusid elust Ingerimaal, Eestis, Soomes ja Venemaal. Selles on leidnud kasutust ingerlaste väga valusad mälestusi Ingerimaa küladest, Klooga laagrist, elust Soomes ja Siberis ning sõjajärgses Nõukogude Liidus.

Täielik katastroofRännakud Kreeka uute varemete vahelJames Angelos tõlkinud Jana Linnart318 lk, pehme köideAutor selgitab lahti Kreekast tulevad kontrastsed signaalid, selgitab, milli-ne on see ohtralt romantiseeritud mineviku ja niisama ohtralt sarjatud olevikuga rahvas. Tundlike isikukesk-sete lugudega otse sündmuste keskelt äratab ta ellu osa selle riigi finants- kollapsi põhjustest ning uurib muutu-si, nii halbu kui ka mõnevõrra lootust-andvaid, mida on oodata selle kiilu-vees. „Täielik katastroof” ei ole lihtsalt reportaaž olukorrast, see on kaasa-haarav portree tänapäeva Kreekast.

Pe**e kah!Tee vaimse vabaduseniJohn C. Parkin tõlkinud Krista Eek216 lk, pehme köide„Pe**e kah!” on mõnus öelda. Lõpetada vastupanu ja teha lõ-puks seda, mida sa tahad, ja tunda end hästi.Selles innustavas ja vaimu-kas raamatus tõestab John C. Parkin, et „Pe**e kah!” ütlemine on täiuslik õhtumaa väljend hommikumaiste vaimsete minnalaskmisideede elluvii-miseks ja tõelise vabaduse leidmises tõdemuses, et miski meie ümber ei loe eriti palju (kui üldse). See on vaim-se arengu tee, mis ei nõua ümisemist, mediteerimist, sandaalide kandmist ega läätsede söömist.

KilplasedEno Raudillustreerinud Priit Pärn54 lk, värvitrükk kõva köideKuigi Kilplaste nime ja lugude allikaks on Saksamaal asuva Schilda linna elanike kohta 16. sajan-dist käibel olnud naljalood, on need alates F. R. Kreutzwaldi versioonist muutunud ka meie pärimuse osaks. Käesolev raamat on Eno Raua ümber-jutustuse uustrükk, millele Priit Pärn on joonistanud täiesti uued tegelas-rohked pildid.

Timm Thaler ehk Müüdud naerJames Krüsstõlkinud Linda Ariva232 lk, kõva köideTimm Thaler müüb oma nakatava naeru võime eest võita kõik kihlveod. Peagi mõistab ta aga, et võime naerda on palju rohkem väärt kui kõik maailma rikkused. Kuidas oma naer tagasi saada? See tundub olevat üsna võimatu ettevõtmine... Populaarselt saksa lastekirjanikult James Krüssilt (1926–1997) on eesti keeles ilmunud ka „Timm Thaleri nu-kuteater”, „Majakas vähimadalal” ning „Minu vaarisa ja mina ehk Suur ja väike Boy”.

Kasper ja viis tarka kassiKristiina Kassautori illustratsioonid76 lk, värvitrükk, kõva köideKasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra vana- tädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei ela ühtegi lastega peret. Õnneks on Amaalia- tädil viis vahvat kassilast, kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loomad. Nendega saab Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kaspe-rile oma kasside suure saladuse, tuleb poisile ebatavaline idee.

Kristiina Kassi „Kasper ja viis tarka kassi” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2004. aasta lastejutuvõist-lusel „Minu esimene raamat” III koha.

Avasta SoomaaMarko Kaldur67 lk, pehme lakkadega köidesari „Avasta”Soomaa, Hiiumaa suuru-ne ala Pärnu- ja Viljandimaa piiril, on Eesti üks omapärasemaid looduskait-sealasid. Soomaa kuulsad üleujutu-sed ja viies aastaaeg, lõputud sood ja rabad, ürgsed metsaalad ning lammid ja luhad oma elustikuga meelitavad igal aastal ligi tuhandeid huvilisi. Lisaks terviklikule puutumata loodu-sele väärib tähelepanu Soomaa kul-tuuripärand, mis kohalike elanike ekstreemsete elutingimuste tõttu eri-neb suuresti muust Eestist.

Avasta Ida-VirumaaMarko Kaldur87 lk, pehme lakkadega köidesari „Avasta”Ida-Virumaad nimetatakse kontrastide maakonnaks. Siin leidub nii eemale-tõukavaid tööstusmaastikke ja sõda-dega seotud paiku kui ka hingemat-valt kauneid loodusvaateid. Ajaloohu-viline saab siin imetleda mõisaid, losse, linnuseid, kirikuid ja lahingu-paiku, loodusesõber aga unikaalseid loodusobjekte: pankrannik kõrgete ju-gadega, Alutaguse ürgmetsad, Kurtna järvistu ja Peipsi rannaluited.

JuturaamatAnti Saarillustreerinud Jüri Mildeberg76 lkkõva köide

ilmunud

tänapäev WWW.TNP.EE

jandusvabaduse ning asutas peaaegu esimeste ümberkorralduste seas juba enne 1917. aasta lõppu oma režiimi salapolitsei.

Nii et tegelikult võiks öelda, et Stali-ni võimule saades oli süsteem juba ole-mas ja talle jäi ainult selle täiustamise ja lihvimise ülesanne, millega ta ka hiilgavalt hakkama sai.

Mõistagi ei vasta see raamat kõigile küsimustele, mis diktaatori ja tema va-litsusaja kohta veel tänini õhus on, see pole ka autoril ilmselgelt eesmärgiks olnud. Stalin kui isiksus ja nähtus on selleks lihtsalt liiga keerukas. Ometi on tal õnnestunud teha õnnestunud valik olulistest teemadest Stalini režiimi üm-ber ning valada see kõik vormi, mis on nii tõsiseltvõetav ajaloolasele ja tõsise-male ajaloohuvilisele kui ka lugejale, kellele see on võib-olla esimene raamat sel teemal.

Saar on võitnud ka kirjanduspreemia Esimene Samm.

Jüri Mildeberg (snd 1965) on kunst-nik, kes on joonistanud nii ajakirjades-se, raamatutesse kui ka majadele. Tema illustreeritud Aino Perviku raamat „Ühes väikses veidras linnas” võitis 2010. aastal Eesti Lastekirjanduse Kes-kuse auhinna Aasta Rosin.

REP

RO R

AAM

ATU

ST V

ENE

RII

KLIK

SO

TSIA

AL- J

A PO

LIIT

AJA

LOO

ARH

IIV

5 Nr 2 (100) 30. märts 2016 WWW.HELIOS.EE helios

SANDRA SAUL

Grady Hendrix on autorina al-les lühikest aega pildil, sest valdava osa elust on ta olnud seotud filmidega. Täpsemalt

õudusfilmidega, mille nimelist filmifes-tivali ta aastaid New Yorgis korraldas. Ta kirjutab aktiivselt filmiarvustusi ja blogib tänapäeva kultuurist.

Selline taust annab hea vihje, mil-lest ta võiks raamatuid kirjutada. Just, ikka õudusest. Grady Hendrix kirju-tab nii, et lugejal jookseb silme ees justkui film. Üks tavaline õudusfilm kulgeb üldjuhul üht rada: seltskond noori läheb kuskile ja siis järjest väi-keste vihjetega tõmmatakse õuduse kardin ümber noortekamba ja inime-sed surevad.

Hendrixi raamatus „Horrorstör” see päris nii ei ole. Lugu algab küll zombi-dega, aga kohe selgub ka, et need on vaid tülpinud olemisega müüjad, kes ärkavad jälle „ellu”, kui suur tops Star-bucksi kohvi on alla kulistatud.

KULUTAMIST JUMALDAV PÜHAKODATöötajate mass suundub niisiis igal hommikul oma kohviga suurde mööb-likaubamajja, mis kannab nime Orsk. Algusest peale on tunne, et autor rää-gib IKEA-st ja on vaid nime ära vaheta-nud, et mitte endale teatud brändi ju-riste turjale saada. Raamat oma kujun-duselt meenutab samuti IKEA kataloo-gi. Sees on erinevad mööbliesemed, kirjeldused juures. Kuigi vimkaga kir-jeldused, ja neist saavad ühel hetkel piinariistad. Orsk on seega kapitalistlik pühakoda, kus kummardatakse vaid raha ning kus töötajad tegutsevad selle

nimel, et klient kulutaks võimalikult palju. Kes külastavad Orski?

„Perekonnad, paarikesed, pensionä-rid, inimesed, kellel ei olnud kuhugi mujale minna, üliõpilased toakaaslas-tega, värsked perekonnad vastsündi-nud lastega, morninäolised paarid ost-mas esimest sohvat... terve leegion või-malikke kliente, kes mudisid käes poe kaarte, taskus tootenumbreid täis krit-seldatud pabereid, Orski kataloogist välja rebitud leheküljed ja krediitkaar-did, mis nende taskutesse auke kõrve-tasid – kõik valmis kulutama.”

KOOMILINE JA IROONILINE VAADE KÕRVUTI Hendrix tõstab raamatus tarbimiskul-tuuri orjad fookusesse ja pakub lugeja-le oma maailmavaadet, mis ajuti on koomiline ja vahepeal lausa irooniline. „Horrorstör” võiks olla ka ainult kapi-talismi kritiseeriv komöödia ja raamatu-sõber saaks sellest naudingu. Ent õu-dus asendub rahaga ja öösel on mööb-lipoes hoopis teine elu kui päeval. Järgneb rida sündmusi, tegevusi ja surmasid, mis kriibivad sisemust ja ta-haks, et see möll juba vaibuks.

Lõpp on selline, mida ei osaks arva-ta, kuid Hendrix meenutab lugejale, et tarbija on alati millegi uue ootuses.

Seitsme nimega tüdrukHyeonseo Leetõlkinud Kaido Kangur284 lkpehme köidePõhja-Koreas üles kasvanud lapsena oli Hyeonseo Lee üks miljonitest salat-seva ja jõhkra kommunistliku režiimi kätte lõksu langenud inimestest. Te-ma kodu Hiina piiri ääres andis talle veidi aimu maailmast, mis jäi Erakliku Kuningriigi vanglapiiridest välja. Kui 1990. aastatel tabas maad näljahäda, hakkas ta kahtlema, küsimusi esita-ma ja taipama, et teda on terve elu ajupestud.

17-aastasena põgenes ta Põhja- Koreast. 12 aastat hiljem naasis ta ulja missiooniga taas Põhja-Korea piirile, et aidata oma emal ja vennal põgeneda Lõuna-Koreasse ühel kõige vaevarikkamal ja ohtlikumal teekon-nal, mida on võimalik ette kujutada.See on ainulaadne lugu mitte üksnes Hyeonseo põgenemisest pimedusest valgusse, vaid ka tema täiskasvanuks saamisest ja kindlameelsusest, mille ta eneses leidis, et ehitada oma elu uuesti üles – mitte üks, vaid kaks korda.

Mees, kes polnud mõrtsukasMichael Hjorth, Hans Rosenfeldttõlkinud Maris Sõrmus406 lkkõva köideEnne Aasia tsunamit oli kriminaal- psühholoog Sebastian Bergman tippvormis. Tal oli hea töökoht, armastatud naine ja kallis tütar. Kuid see oli siis.

Pärast tsunamit on enamik Sebas-tiani häid külgi haihtunud ja ta on aja-pikku muutunud ennasthävitavaks vrakiks. Kui politsei leiab soost kuue- teistaastase Rogeri ilma südameta surnukeha, satub Sebastian juhusli-kult juurdlusse, mida juhib tema endi-ne kolleeg Torkel Höglund keskkrimi-naalpolitseist. Kõik niidiotsad näivad vihjavat Rogeri koolile, pealtnäha veatule Palmlövska gümnaasiumile.

Michael Hjorth on kirjanik ja filmi-produtsent, Hans. Rosenfeldt on sa-muti kirjanik ja telesaate „Parlament” endine juht.

Nähtamatu poissMartin Pistoriustõlkinud Triin Peek278 lkpehme köide„Nähtamatu poiss” on südantliigutav kirjeldus taastumisest ja armastuse jõust. See erakordne lugu väärtustab elu ja mõjub äratusena.

1988. aasta jaanuaris haigestus 12-aastane Martin Pistorius seleta-matutel põhjustel. 18 kuu pärast oli ta tumm ja ratastooli aheldatud. Hämmingus arstid teatasid Martini vanematele, et tundmatu degenera- tiivse haiguse tagajärjel on nende pojal imiku mõistus.

Ehkki Martini keha ei reageerinud, ärkas ta mõistus aegamööda üles, kuid ta ei saanud sellest kellelegi märku anda. Martin oli vangis iseen-da kehas. Möödus kümme aastat, enne kui Martini vanemad tänu ühe terapeudi tähelepanelikkusele mõist-sid, et nende poeg on vaimselt ergas.

Kuigi Martin on endiselt ratastoolis ja võimetu kõnelema, tegutseb ta hiilgavalt arvutitehnoloogia alal. Raskuste kiuste on ta aja jooksul armunud, abiellunud ja loonud veebi-disainiga tegeleva ettevõtte.

ilmumasRaamat, mis jookseb silme ees nagu film

HorrorstörGrady Hendrixtõlkinud Fred Taik248 lkpehme köide

Maitsev kõhutäisPraktiline kogu pere kokaraamatkoostanud Piret Vihmar272 lkkõva köide

Grady Hendrix

Raamatu esitlus toimub 30. aprillil Haapsalu Õudusfilmide Festivalil koos Grady Hendrixi videotervitusega.

Grady raamatust inspireerituna korraldab kirjastus Helios koostöös HÕFF tiimiga lühijutuvõistluse. Ootame kaasalöömist kõigilt, kes soovivad end kirjutajana proovile panna ja kellele õudus- või fantaasia-jutu kirjutamine on põnev väljakutse. Täpsem info võistluse kohta Heliose ja HÕFF-i kodulehel.

ilmunud

TRIINU LEPP

Aprilli alguses poelettidele jõu-dev „Maitsev kõhutäis” ei ole sugugi tavaline kokaraamat. Ehkki raamatupoed on koka-

raamatutest tulvil, on seni puudu ol-nud raamatust, mis jagaks lapsevane-matele väärt nõuanded, kuidas kujun-dada oma lapses häid toitumisharju-musi. Just sellele mõeldes leiab siinsest kokaraamatust palju asjatundjate nä-punäiteid, mida igapäevaselt järgida, kui laps on närb sööja ja kipub eelista-ma vaid kindlaid toite.

Näiteks jagab toitumisterapeut Ülle Hõbemägi oma kogemusele tuginedes nõuandeid, kuidas meelitada laps uusi maitseid proovima. Raamatust leiab ka 10 lihtsat ja kuldaväärt toidureeglit lapsevanemale, millest võib olla abi, kui laps on toidu suhtes valiv. Üldise-mast toidu mõjust lapse tervisele ja arengule räägib lastearst ja -allergo-loog Kaja Julge. Toitumisnõustaja Mar-ju Külaotsa abiga on kõik retseptid so-bilikud ka gluteeni- ja laktoosi- talumatutele.

INSPIREERIVAID RETSEPTE TUNTUD INIMESTELTPraktiliste nõuannete ja näpunäidete kõrval leiab „Maitsvast kõhutäiest“ ka palju inspiratsiooni. Oma pere toidu-lugusid ja lemmikretsepte jagavad riigikogu liige Yoko Alender, laulja Len-

90 maitsva ja tervisliku toidu ideed lastega peredele

mõtet, mida pakkuda kogu perele hommikuks, lõunaks ja õhtuks. Ret-septide kokkupanija on kahe poisipõn-ni ema Piret Vihmar, kes on kõik ret-septid oma pere peal ära proovinud. Tema sõnum kõigile on olla järjepidev, kaval ja mänguline ning mitte unusta-da, et ka lihtsuses peitub võlu.

Raamat on üdini asjalik, täis kasulik-ku infot ja praktilisi lahendusi. Kunst-nik Elina Sildre imearmsad illustrat-sioonid ja fotograaf Hanna Odrase väikese vimkaga toidufotod muudavad raamatu vahvaks vaatamiseks ka pere pisematele.

na Kuurmaa, muusik Jaan Tätte jr, kokaraamatute autor Tuuli Mathisen, toidublogija Aet Trisberg ja taimetoidu entusiast Grete Sutrop. Oma toiduter-vituse saadab ka Tuuli Roosma rändav pere.

Lisaks leiab raamatust 90 maitsvat

ajakirjade kirjastus WWW.RAAMAT24.EE Nr 2 (100) 30. märts 2016 6

Ilmunud IlmunudMuna. Toidud kana-, pardi-, jaanalinnu-, hane-, vuti- munadest Epp Mihkels, Pille Enden76 lk, pehme köideMuna saab süüa nii toorelt, keedetult kui ka praetult. Sellest annab valmis-tada lugematul hulgal nii soolaseid kui ka magusaid toite ja muidugi ka küpsetisi. Et munavalik meie turgudel ja kaubanduses on üha suurem, siis ongi see väike kokaraamat innustu-seks leida tavapärase keedu- või prae-muna asemel hommikulauale midagi põnevat või valmistada hoopiski mõni maitsev küpsetis. Lisaks veel muna-toitude valmistamise nipid ja nõksud.

Tervislikud vahepalad lasteleKädi-Liis Sepp140 lk, pehme köideKädi-Liis Seppa ajen-dasid seda raamatut kirjutama eel- kõige tema kolm väikest last, kes sooviksid alalõpmata midagi näksida. Ajapikku ta taipas, et sellisele olukor-rale on üsna lihtne lahendus – natuke planeerimist, ettevalmistusi ja loovust ning tervislikud vahepalad purgiga kappi valmis. Kuna raamatu autor on omandanud ka toitumisnõustaja tead-mised, siis leidub siinses valikus kind-lasti mõni tervislik lemmikpala igale väiksele inimesele!

Oad, herned, läätsed. Armastus kolme kaunvilja vastu Lia Virkus, Tiina, Lebane, Kaie Mei128 lk, kõva köideKaunviljad sisaldavad palju kiudaineid ja proteiini, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, foolhapet, tsinki, kaaliumi, vaske ja B-rühma vitamiine. Hernes-tes, ubades ja läätsedes oleva raua saame kätte, kui sööme kaunvilju koos C-vitamiini sisaldavate köögi- viljadega.Autorid on siia kaante vahe-le kogunud 50 tervislikku rooga, et rikastada kaunviljadega meie iga- päevast toidulauda. Samuti leiate raamatust erinevate kaunviljasortide tutvustuse ja mis neis kasulikku on (läätsed, oad, herned, kikerherned).

Suhkruingli magusad lauadKertu Lukas, Kristi Jalakas, Katrin Press200 lkkõva köideKertu Lukas on kondiiter ja sommel-jee, keda tuntakse ka tema kauba- märgi Suhkruingel järgi. Oma esik- raamatu jaoks, mis koondab nii lihtsa-maid kui ka üsna keerulisi retsepte, on ta koos stilist Kristi Jalakase ja fotograaf Katrin Pressiga kokku pannud 14 maiustuselauda. Selle raamatu eesmärk on inspireerida magusate suupistete ja serveerimis-nippidega. Alati ei pea kõike otsast lõpuni ise vaaritama, vahel annavad maiustustelauale erksust ja värvi hooajalised puuviljad ja marjad või värvilistes paberites kommikesed.

Lihvimata teemantGeorgette Heyertõlkinud Ülle Jälle368 lk, pehme köide„Lihvimata teemant” on üks Georgette Heyeri populaarsemaid ja armastatumaid romaane ning just see raamat pani aluse tema rahvusvahelisele menule.

Koostöö saatusegaPolina164 lkkõva köide

KAIDO PAJUMAA

Kuidas üks iidne Hiina süsteem aitab ka kogemusteta lihtkoda-nikul elu tagasi rööpasse sea-da?

„Koostöö saatusega” autor Polina on juba aastakümneid aidanud kõiksugu abivajajaid raskuste ületamisel, armu-probleemidega toime tulemisel, hai-guste küüsist pääsemisel ning neuroo-sidest vabanemisel. Ta on kasutanud oma teadmisi energiatest, universaalse-test jõududest, nendega töötamise reeglitest ning heksagrammidest, mil-lest räägib ka tema äsja ilmunud raa-mat. Raamat nimelt aitab meil ennus-tuskunsti kasutades näha ka silmale nähtamatuid vaimseid ja psühholoogi-lisi jõude, pannes meid mõistma, kui suurt rolli nad tegelikult meie igapäe-vaelus mängivad.

IIDSED TARKUSEDTegelikult peidab „Koostöö saatusega” endas nii iidse Hiina süsteemi I-Chingi tarkusi, viie elu põhielemendi ehk stii-hia mõju meie igapäevaelule, arusaa-ma energiate omavahelisest suhtlusest ning selle põhjal ka vajalikku informat-siooni, kuidas ja mis suunas keerukal eluhetkel liikuda. See raamat on I-Chin- gi, ehk väidetavalt maailma vanima ot-suste langetamise süsteemi, lihtsusta-tud versioon, kus igaüks meist saab in-tuitiivse lükke õige teeotsa suunas.

Kuna I-Ching ise on võhikule vägagi keerukas, koosneb erinevate sümbolite seeriast, nendega manipuleerimisest, luuletustest ning kommentaaridest, on Polina asetanud teose lihtinimese keel-de. Nimelt on ta ammutanud konkreet-se ja vajaliku iidsest kosmoloogia ja fi-losoofia süsteemist ning välistanud ko-gu arusaamatu ja ebavajaliku, luues ühe praktilises mõttes lihtsa ning aru-saadava kogumi tavalisele inimesele igapäevaseks kasutamiseks.

„Koostöö saatusega” koosnebki 64 heksagrammist ehk kujundist, mis on lineaarsete diagrammide ja lühikeste, kujundlike, salapäraste lausungite kombinatsioonid. Neid võib nimetada muutuste kujundiks ning nad väljenda-vad meie elu 64 võimalikku situatsioo-ni. Iga situatsiooni saab omakorda vaadata nii olevikus, tulevikus kui ka soovitusena praegusel hetkel.

MITU ENNUSTUSVIISIEt vastusteni jõuda, sisaldab Polina raamat mitut ennustamisviisi. Kõige lihtsam ning enimlevinum on oraakli-kaartide järgi, kus sa küsid konkreetse küsimuse ning tõmbad endale kaardi näol vastuse. Kuna mõned inimesed suhtuvad ennustuskaartidesse skeptili-selt, on Polina välja toonud ka viisi, kuidas vaid paberi ja pliiatsiga, kasuta-des veidike matemaatikat, soovitud küsimusele vastus leida. Seeläbi õpib inimene rohkem tundma ka viit olulist elusoleku allikat (Vesi, Puu, Tuli, Maa, Metall) ning mõistma viise, kuidas energiad üksteist nii toetavad kui ka hävitavad.

Läbi selle jõuab kohale ka mõistmi-ne, kuidas iga meie mõte, tunne ning tegu on otseselt energiaga seotud, ning suutes igas situatsioonis kultiveerida viha asemel aktsepteerimist, saame me ise tuua rohkem harmooniat oma ellu.

Õppides töötama I-Chingiga, astud sa dialoogi oma alateadlike jõudude-ga, mis tegelikult kujundavad ning vor-

mivadki sinu saatust. Avades selle sala-pärase ukse, on sul võimalik mõista neid energiaid sulle saadetud sõnumite läbi ning lubada neil oma elu teejuhina saata. Heksagrammid pakuvad sulle nii julgustust, hoiatusi, osutavad või-malike tulemuste suunas kui ka avavad su silmad peidetud ohtudele. Näitavad kätte nii avatud teeotsa, osutades sise-misele kooskõlale ning harmooniale kui ka tupikusse jooksnud tee, kus suund pole kooskõlas vaimuga.

Polina ise ütleb, et energiad hakka-vad ühel hetkel sinu heaks tööle ning avaneb tee mõistmise poole, kus intuit-sioon avardub ning elu poolt saadetud märgid muutuvad aina selgemaks.

SA ISE MÕJUTAD OMA ELUKui varem kasutasin oluliste otsuste eel 400 leheküljelist I-Chingi täielikku teost, siis nüüd otsime elukaaslasega nõu hoopis Polina raamatu kaante va-helt. Alati ei pruugi küll vastus tulla täpselt selline, nagu ootad, aga süda-metunnetus ning isiklik intuitsioon ai-tab sul kooskõlas ennustuskaardiga kindlasti vajalikule infole sammu lähe-male seada. Kuigi kõik oraaklikaardid näitavad olevikku loomuliku loogika abil ning tulevikku heksagrammide toel, ei ole ennustatavad olukorrad lõplikud ning muutmatud. See annab-ki raamatu ostjatele väe ja võimu oma elu ise näidatud moel mõjutada ning rasketest olukordadest läbi sisemise tarkuse paremini välja tulla.

Saades juhtlõnga kätte, on igalühel lihtsam oma sisetunne enda kasuks tööle panna ning hala ja viletsuse ase-mel oma elu samm haaval muutma ha-kata. I-Ching on selleks hea abimees

ning annab sulle head nõu, kuidas olla ise oma õnne sepp. Tundes Polinat isik-likult juba kümme aastat, on mul au ol-nud temalt õppida justnimelt oma elu eest vastutuse võtmist. Ma küll ei arva, et kõik on ainult meie endi käes, kuid olen veendunud, et teadliku ning mõistva suhtumisega saab palju eba-meeldivusi ära hoida.

KEERUKAS SÜSTEEM LIHTSAKSOlen Polinale ülimalt tänulik, et ta on muutnud nii keeruka süsteemi nii liht-saks ning on andnud salajase võtme, mida kasutavad nii erinevate riikide okultistid kui ka üle maailma tuntud psühholoogid. See raamat näitab sulle, et iga su reaktsioon loob muutusi ning see on su enda kätes, kas need muutu-sed toovad rõõmu või hoopis leina. Polina ütleb, et muutus on elu tegelik olemus ning I-Ching’i süsteem on kat-se mõista muutust ning sellega tööta-da. See on võimalus osaleda oma elu lahti rulluvas protsessis, selle asemel et olla protsessi teadvuseta ohver.

Võta aga raamat kätte ning asu uuri-ma. Küsi küsimus ning luba vastuse näol muutuse seeme oma ellu istutada. Proovi, katseta, praktiseeri. Leia oma tõde – su elu koosneb 64 situatsioo-nist, mänguruumi on lõputult.

Ela koostöös oma saatusega

Hex

JOO

NIS

TUS

RA

AMAT

UST

Hõrgud road rupskitest. Sabast ja süda-mest linnukeelte ja pullimunadeniEpp Mihkels120 lk, kõva köideRupskite maailm on põnev ning avas-tamist väärt. Esialgne emotsioon on ehk võõristus, kuid asjasse süvene-des võib valmistada peaaegu igast siseelundist või teistest subprodukti- dest mõne toidu, mis meeldima hakkab. Käesolev raamat on sellel avastamisretkel hea abiline – retsepte leidub nii linnukeeltest kui ka pullimunadest, vanast hääst süldist rääkimata.

Oma teha. Ring – heegeldatud variatsioonid.Virpi Marjaana Siiratõlkinud Ann Tamme160 lk, kõva köideAlusta väikesest ringist ja vaata, kuhu välja jõuad…Virpi Marjaana Siira on oma populaar-se blogiga „omakoppa” võlunud hee-geldajaid nii kodumaal Soomes kui ka mujal. Unusta traditsioonilised hee-geldamise mustrid, heegelda ja haru-ta, tunne tegemisest rõõmu, tee väi-kestest apsakatest oma tunnusmärk. See on raamat, kust saavad inspirat-siooni nii algajad kui ka osavnäpud.

Frank Einstein ja Antiaine MootorJon Scieszkatõlkinud Mark Krallillustreerinud Brian Biggs192 lk, kõva köideFrank Einstein on lapsgeeniusest teadlane ja leiutaja. Kilks on isekoos-tatud tehisintellekt ja Kolks on enam-jaolt isekoostatud tehislik peaaegu intellekt. Koos loovad nad Antiaine Mootori, kasutades aine kolme ole-kut: tahket, vedelat ja gaasilist. Nen-de plaan võita Midville’i Teadusau-hind on peaaegu garanteeritud – kuni ilmub välja Franki klassikaaslane ja verivaenlane T. Edison.

Kahe hiiglase vahel. Lahingud Balti riikide pärast 2. maailmasõjasPrit Buttar368 lk, kõva köideTeise maailmasõja ajal avastasid Läti, Leedu ja Eesti end lõksus olevat kahe hiiglase – Nõukogude Liidu ja natsli-ku Saksamaa – vahel. Nende riikide valitsusorganisatsioonid ja eraisikud olid sunnitud tegema valiku, kas pool-dada okupatsioonijõudusid või moo-dustada neile vastu hakkavaid parti-saniüksusi.

Pikad varjudIndrek Hargla, Mehis Heinsaar, Karen Orlau, Kristjan Sander, Maniak-kide Tänav, Triinu Meres, Mann Loper, Kersti Kivirüüt, Leila Tael-Mikešin, Egle Palberg248 lk, kõva köideNovellikogumik „Pikad varjud” on kummardus meie kirjandusmaastikku rohke kohamuistendite pärandiga rikastanud Herta Laipaigale. Raama-tusse on põimitud Eesti eri paikade kohta kümme kunstmuistendit, mis kannavad edasi rahva iidseid usku-musi ja tavasid. Juttudesse on kootud esivanemate mälestusi ja rahva- pärimusi.

7 Nr 2 (100) 30. märts 2016 WWW.KOOLIBRI.EE koolibri

Maailma parim kool?Liisa Keltikangas-Järvinen,Sari Mullolatõlkinud Mare Leino96 lk, pehme köide

JUKKO NOONI raamatusõber

Katja Kettu nimi ei vaja Eesti raamatusõbrale enam tutvusta-mist. Äsja ilmunud „Ööliblika” tõlge on tema kolmas romaan

eesti keeles. Nagu kaks varasemat, „Keevitaja” ja „Ämmaemand”, on ka „Ööliblikas” täis põhjamaist ängi, kee-rulisi inimsuhteid ja -saatusi. Need on kõike muud kui helged.

Mitmedki Soome noorema põlvkon-na kirjanikud tegelevad ajalooga. Eesti lugejale meenub kindlasti kohe Sofi Oksanen. Sarnaselt Oksaneniga puu-dutab ka Kettu valusaid teemasid. Eest-lastele võis seetõttu eriti korda minna „Keevitaja”, mille raamiks reisilaev Estonia uppumine 1994. aasta sep-tembris. Ka Kettu teiste eesti keeles il-munud raamatutega võib tekkida elav võrdlusmoment, sest meie vanemad või vanavanemad olid peategelaste kaasaegsed, kuigi Eestit need sündmu-sed ju otseselt ei puudutanud.

KAHE NAISE LUGU„Ööliblikas” on kahe naise lugu, mille taustaks vangilaagrite koledused, nee-netsite šamaanid, maride uskumused, Venemaa praegune võimuladvik ja eri-teenistuste tegevus. Nii nagu „Ämma-emandaski” läbib ka „Ööliblikat” puna-se niidina naiste ärakasutamise ja nais-te vastu suunatud vägivalla teema. Mõlemad raamatud on tugeva naise ellujäämise lood.

Romaani tegevusliin hakkab hargne-ma 1937. aastal Petsamos, kui nõuko-gude agitaatorist rasedaks jäänud 15-aastane Irga Malinen põgeneb taga-ajajate eest suuskadel Nõukogude Liitu, lootus hinges. Miks ta seda tegi, ei oska ta ka ise päris täpselt öelda. „Lahkumisi on tagantjärele sageli raske seletada.” Ühe põhjusena nimetab ta puhast mäs-su, raevuhoogu. Mässu range isa vastu.

Teise naise – Verna – lugu algab 2015. aastal Marimaalt Lavra külast, kui ta seisab oma isa surnukeha juures. „Seal lamab minu isa Henrik Malinen, rahvaluule õppetooli lugupeetud pro-

101 smuutit. Värskust ja vitamiineEliq Maranik240 lk, kõva köideRootsis elav eesti pärit-olu Eliq Maranik on mitmete rahvus-vaheliselt tunnustatud magustoidu-raamatute autor. Eliq armastab luua uusi retsepte, mis on ühtaegu toitvad, maitsvad ja kaunid vaadata. Raama-tus jagab ta teadmisi puu- ja köögivil-jadest, supertoitudest ja muudest ka-sulikest koostisosadest, mis rõõmus-tavad keha. Retseptides kasutab Eliq meie looduse ja koduaia ande ning annab head nõu viljade kombineeri-mise, ettevalmistuse ja säilitamise kohta. Bestsellerit „101 smuutit” on ainuüksi Rootsis müüdud ligi 70 000 eksemplari.

Mängud lugemispessa. ÕpitubaKaja Kivisikk40 lk, pehme köideKogumikus „Mängud lugemispessa” on kümme lugemis- oskust ja kõnet, tähelepanu ja taipu arendavat mängu. Ennekõike on män-gud mõeldud koolieelikutele ja alg-klassilastele ning enamik neid sobib nii rühma- kui ka individuaaltööks. Kogumiku ülesehitus on kergesti haa-ratav, iga mängu juurde on lisatud täpsed paljundamis- ja väljalõikamis-viited.

Tragide tüdrukute jutudMaja von Vogel, Tina Schultetõlkinud Kadi Eslon40 lk, kõva köideRaamatus on 13 juttu, mille peatege-lased on igati hakkajad ja tragid tüdru-kud: väike Emma päästab oma kooli- ealise sõbra Emili kiusajate käest, Sofia teeb poistele piraadivõistluses silmad ette ja kummitusetüdruk Jete ajab hirmu nahka oma suurtele ven-dadele, kes temaga üleolevalt käitu-vad. Fantaasiarikaste ja puändikate lugude keskmes on lastele tuttavad olukorrad ja olulised teemad. Eako-hast teksti toetavad vahvad tänapäe-vased pildid. Paraja pikkusega lood on mõeldud lasteaiaealistele lastele ettelugemiseks, aga sobivad suurepä-raselt ka nendele, kes juba ise loevad.

Kus on Pettson?Sven Nordqvisttõlkinud Ülle Kiivet16 lk, pappraamatFindus joonistas Pettso-nile pildi. Aga kus siis Pettson ise on? Findus küsib kõigilt, keda ta kohtab, nii kanadelt, lehmadelt kui krähmu-delt, aga keegi ei oska vastata. Pusle-raamat, kus igal lehel olevad neli pusletükki saab kokku panna üheks suureks mosaiigiks.

Mandalad. VärviraamatMaja von Vogel, Tina SchulteValentina Harper72 lk, pehme köideVärviraamat, mis peidab oma kaante vahel maagilisi detailirikkaid kujun-deid. Mõne kujundikihi võid teha ühe-värvilise, mõned detailid aga hoopis värvimata jätta – lisades nii pildile valgust ja ruumilisust, usalda oma kujutlusvõimet ja kunstimeelt.Kvaliteetsest paksust paberist lehed on perforeeritud, et saaksid valmis töö hõlpsasti välja rebida ja vaatami-seks välja panna või ära kinkida. Loe kindlasti ka iga pildi tagaküljel leidu-vat tsitaati, mis rõõmustab sind, ära-tab sinus mõtteid või teeb mõlemat.

ilmunudKahe naise elu mäng

ÖöliblikasKatja Kettutõlkinud Kadri Jaanits288 lkkõva köide

fessor, mees, keda ma kogu oma lapse-põlve imetlesin ja jumaldasin, nii et see tegi lausa haiget, aga keda ma lõpuks vaevu tundsin. See on viimane kord, mil sul õnnestus panna mind ennast usaldama, tormama ülepeakaela sinu kannul võõra ja hirmuäratava riigi sü-damesse, siia emakese maa üsast välja peeretatud armetusse külla, mis esma-pilgul meenutab soome-ugri hõimu-rahvaste räämas-idüllilist algkodu.”

Nii hakkab lugu hargnema. Esmapil-gul kui põnevusjutt, ja hea tahtmise juures saab „Ööliblikat” ka ainult selles võtmes lugeda.

MÕISTUSEVASTASED KOLEDUSED„Ööliblikas” on karm raamat, mille mõningaid kohti on ka tugevama när-vikavaga inimestel ehk häiriv lugeda. Vorkuta vangilaagri koleduste ja julmu-se kirjeldused tunduvad mõistusevasta-sed, ent tõepärased. Ei ilustata siin mi-dagi, ei räägita jubedatest asjadest mõistu. „Laager muudab inimese ela-jaks,” lausub üks tegelastest, ja seal kordasaadetud tegudel puudub tõe-poolest inimlikkus.

Kas lapse temperament ja hinded on seotud?MARE LEINO tõlkija

Soome haridussüsteemi imetle-takse terves maailmas. Samas kõik ei ole kuld, mis hiilgab: Soome kool pole kaugeltki nii

ideaalne kui mulje põhjal võiks arvata. Helsingi Ülikooli psühholoogiaprofes-sor Liisa Keltikangas-Järvinen ning te-ma juhendamisel doktorikraadini jõudnud Sari Mullola üllitasid hiljuti raamatu, kus halastamatu objektiivsu-sega Soome kooli puudusi päevavalge-le tuuakse. Kuna autorite sõnumid tu-ginevad uuringutele ning analüüsile ja mitte arvamustele ega oletustele, pole kahtlemiseks põhjust. Lühidalt öeldes läbib raamatut isiksusevaheliste konf-liktide teema.

Sari Mullola tõestas 2012. aastal oma doktoritöös, et ligi kolmandiku hinnet puudutavatest otsustest teeb õpetaja lapse temperamendist johtu-valt. St, et meeldivalt käituvad õpilased

saavad kõrgema hinde lihtsalt oma olemuse eest. Aastate jooksul ebaõiglu-se määr kumuleerub, ning tulemuseks on olukord, kus järgmise haridusetapi uks võib mõne noore jaoks sulguda lihtsalt n-ö vale temperamendi tõttu. Samas kui akadeemiliselt vähemvõime-kam, kuid „sileda käitumisega” noor pääseb edasi tänu „õige mulje” jätmise oskusele. Tekib küsimus, kuidas nii ideaalses haridussüsteemis nagu Soo-me kool seda on, taoline olukord või-malikuks saab. Põhjusi on mitmeid.

Esiteks selgitab juba õpetaja enda temperament päris paljut – näiteks kas-või seda, miks mõni õpilane talle roh-kem meeldib kui teine, isegi kui kõiki-de laste teadmised ning motivatsioon enam-vähem võrdsed on. Ideaalis vas-tab õpetajaskonna temperamendikõver rahvastiku keskmisele jaotusele – st pe-dagoogide seas peaks nii sotsiaalseid, aktiivseid, ujedaid kui ka distantseeru-nuid proportsionaalselt samal määral olema kui riigis tervikuna.

Kui õpetajate temperamendikõver

Kirjanik ja animafilmide režissöör Katja Kettu

vastaks rahvastiku keskmisele, oleks igal õpilasel võrdselt suur tõenäosus leida mõistmist. Probleemide rohkus koolis paraku osutab, et nii see veel ei ole. Soomlaste uuringust selgus, et konkursisõela läbinud ning ülikooli pääsenud tulevastel pedagoogidel on märkimisväärselt kõrge sotsiaalsus. Po-le ime, et kõrge sotsiaalsusega peda-goog eelistab sarnaste omadustega õpilast.

21. sajandil on ujedusest kujunenud riskifaktor. Julged ja algatusvõimelised lapsed saavad koolis paremat õpetust kui ettevaatlikud või distantseerunud (kelle teadmiste omandamise protsess just sel põhjusel aeglasemalt kulgeda võib). Asi on selles, et julged nõuavad lihtsalt rohkem tähelepanu, nad ei kar-da küsida kohe, kui mingi tõrge tekib. Ja kuna sotsiaalsele õpetajale meeldi-vad suhtlemisaltid õpilased, tegelevad-ki nad nendega meelsamini. Uuringust selgus näiteks, et ujedate õpilaste ma-temaatika-pädevused arenesid esime-ses klassis teistest aeglasemalt, kuigi

FOTO

OFE

R AM

IR

Kõik, kes vähegi suutsid või kel vähe-gi võimalust, püüdsid ellu jääda. Peate-gelane võrdleb laagrivõrgustikku vä-gistatud maaga, maailmaga, millelt on röövitud laul ja rõõm. „„Kuidas saaks-ki siin elada?” Meel vangub, lootus lö-mastub igikeltsa all ja taeva külmakan-ged hinged pitsitavad õlgu. Aga kas ma sain siis öelda midagi sellist tollele hinge vaakuvale olendile? Vastasin na-gu asi oli. „Ega ei saagi.” Aga peab üle elama. Ellu jääma. Sest peab. Sest see on elu kättemaks.”

Irga võrdleb elu mänguga, kus tihti-peale on määravaks juhus, nuppude lii-gutamisega malelaual. Malel on romaa-nis kindel roll. Enne isakodust lahku-mist haarab noor Irga kaasa vaalaluust nikerdatud musta ratsu. „Kas see oli vii-mane ja suurim viga minu elus? Kas te-gin siiski vale käigu ja minu elu lõpeb enne, kui jõudis alatagi?” küsib ta en-dalt. See must ratsu on hiljem võtmeks keerukale inimsaatuste sasipuntrale.

ISA-TEEMA SEONDUB MÕLEMA NAISEGASarnaselt malele on alates romaani al-gusest mõlema naise loos pidevalt sees

ujedate kognitiivsed võimed madala-mad ei olnud. Seega erinevus ei johtu-nud õpivalmidustest, vaid õpetusest.

Lühidalt osutas see temperamendi-uuring, et hoolimata Soome suurepä-rastest PISA-tulemustest on õpilase temperamendi ja muude personaalsete omaduste seos hinnetega Soomes isegi suurem kui mujal maailmas. Praegu si-saldub hindes ka mulje, st hinde kaudu üritatakse (sageli alateadlikult) lapse halba käitumist korrigeerida. Täienda-va hindamiskriteeriumi juurutamine li-saks objektiivsust, aga see eeldab õpe-tajahariduse täiendamist temperamen-dipõhiste teadmiste osas.

isa-teema. Irga põgenemine Soomest oli osalt ajendatud protestist isa vastu. Vangilaagris meenutab ta isa turvalist kabinetti, anub mõtteis: „Isa, anna an-deks, palusin. Tule, vii mind siit ära.” Isa, valge kindral, aga ei andestanud tegelikult oma Venemaa avarustesse kadunud tütrele mitte kunagi.

Verna üritab Lavra külas elava kida-keelse vana naise käest teada saada, mida ta isa oma viimastel elupäevadel seal tegi, miks ta suri. „Minevik, olevik ja tulevik kattuvad ja põimuvad. Mõni-kord hävitavad ülestikku sattuvad põlv-konnad üksteist,” nendib ta, kui kõik tegevusliinid ja seosed lõpuks omava-hel kokku jooksma hakkavad. Otsesed seosed Vladimir Putiniga mõjuvad siis-ki liiga konstrueerituna, kuid ilmselt on see maitse asi. Tervikpilti need ei häiri.

Need, kes tahavad teada, mis seos on sellel lool ööliblikaga, peavad aga raa-matu ise läbi lugema.

Kirjanik ja animafilmide režissöör Katja Kettu (snd 1978) on laia haardega kunstnik, kes kirjeldab maailma sõnade ja piltide abil. Ta suhtub kirjanikuks olemisse kui reaalsuse tõlkimisse teise võimalikku reaalsusse.Kettu on pärit Rovaniemist, ta on lõpetanud Turu kunstiakadeemia animarežissöörina ja õppinud Tampere Ülikoolis soome kirjandust. Tallinna ja Londoni kaudu Helsin- gisse sattunud Kettu õpetab loovkirjutamist, teeb muusika- videosid ning töötab vabakutselise kirjaniku ja režissöörina.

Kirjastuse „Ilmamaa” raamatu- sari „Eesti mõttelugu” on ilmu-nud alates 1995. aastast, kuus köidet aastas. Aasta 2016 il-

mutab köited nr 127−132 (alljärgne-valt toodud loodetavas ilmumisjärje-korras). Sarjal on algusest saadik püsi-nud rahvus-, kultuuri- ja maailmapolii-tiline varjund, aga isikud, keda sarja valitakse, on ka ise tähtsad: nad on keskmisest suurema suveräänsuse ja loovusega, ehk nagu öeldakse – on ise isiksused. Peaasi, nad on olnud mõtle-jad. Nad on andnud ideid, loonud energilisi inimkooslusi, hoidnud vai-mutuld ja teeninud kõlbeliselt kõrge-maid aateid koos neid usaldava lähi- või kaaskonnaga.

Hindrik Prants„EESTI ASI JA MAAILMA LUGU” (128)Hindrik Prants (1858–1932) sündis Vastseliinas ja oli iseõppinud ajakirja-nik ja ajaloolane. Ta kirjutas palju ar-tikleid, tõlkis ja kirjutas ise hulga raa-matuid. Ajakirjanikuna tegi ta peami-selt maailmapoliitika ringvaateid, mil-lest pole palju maad ulatuslikumate ajaloouuringute juurde. Tagantjärgi paistab silma tema sõja-ajalooline kal-lak. Prantsu maailmapildi keskmes on aga ikkagi soomesugu rahvad.

Mõtteloo-sarja köitesse on mahtu-nud peamiselt ainult kaks ainevalda Prantsu ulatuslikust loomingust: esi-meseks Kagu-Eesti ehk teisiti öelda Setumaa-keskne vaade meie rahva aja-

„Eesti mõttelugu” 2016loole, teiseks Eesti naaberrahvaste aja-lugu ja meie suhted nendega.

Nikolai Kaasik„VÄIKERIIGID JA RAHVAD” (127)Nikolai Kaasik (1900–1950) on sün-dinud Saaremaal Kärla kihelkonnas. Pärast õigusteaduskonna lõpetamist Tartu Ülikoolis töötas ta stipendiaadi-na Pariisis, Genfis, Viinis, Göttingenis ning Haagis. Kaasik oli väljapaistev rahvusvahelise õiguse tundja. Käes-olev raamat sisaldab tema artikleid vä-lispoliitiliste ja riiklike probleemide kohta ning populaarteaduslikku tööd „Rahvasteliit”, mis ilmus 1933. aastal.

Alates 1935. aastast asus Kaasik vä-lisministeeriumi teenistusse. Aastail 1936–1939 oli ta Eesti esindaja Rah-vasteliidu täiskogus. 1944. aastal sai temast poliitiline pagulane Rootsis, kus mitmed märgukirjad ja esildised pagulaste õiguste kaitseks on valmi-nud olulisel määral Kaasiku kaastööl.

Raamat sisaldab Uno Lõhmuse jä-relsõna „Rahvaste koostöö edasine kulg ehk mis sellest tänaseks saanud”.

Karl August Hindrey„KIRJAD NOORTELE” (130)K. A. Hindrey (1875–1947) oli kirja-nik, karikaturist ja ajakirjanik, kelle loominguline täheväli on lai nagu tae-valaotus. Seal vilgub üksikuid tähekesi ja on ka suuremateks kehanditeks koondunud tähekujusid. Tema lõpma-ta hulk publitsistikat on laiali paljudes päeva- ja nädalalehtedes, aga nad

ilmamaa WWW.ILMAMAA.EE

koonduvad siiski teemade kaupa peh-mete piirjoontega tsüklitesse. Esimene tsükkel on sajandialguse (1903) kirjad Pariisist – n-ö „Parisiana”. Mahult suu-rim tsükkel on ajast, kui algas esimene maailmasõda. Järgnevat murranguae-ga (1917. a. revolutsioon Venemaal ja sellele järgnev Eesti iseseisvumine läbi verise Vabadussõja) kirjeldavad mit-med reportaažid ja sõnumikud.

Hindrey loomuses oli suur looduse-armastus. Seltskonnast eemal, metsa-des, aasadel, kalajõgedel ja -järvedel on ta vaadelnud kodumaa lindude ja loomade ning ka inimese enda elu.

Ühe tähekogu moodustavad raama-tuarvustused, kirjanike kui autorite ise-loomustused, vaidluskirjad kirjanduse, kirjanike organisatsiooni ja esteetiliste küsimustegi üle. Hindrey oli nobe teat-rikriitik, teatrist kirjutas ta tõesti palju, ent raamatusse on valitud ainult mõ-ned näited.

Juhan Maiste„KUNST ON KUNST, ON KUNST” (132)Juhan Maiste (snd 1952) on Tartu Üli-kooli kunstiajaloo professor, kaua- aegne õppejõud nii Eestis kui mujal Euroopas, esseist ja luuletaja, kelle loo-mingulised ja kunstilised veendumu-sed on kujunenud dialoogis materiaal-se maailma ning vaimu vahel. Nii on ta aastakümneid olnud muinsuskaitse eest kõneleja, pühendanud mahuka osa oma tööst mõisamaastikule, Tallin-na vanalinnale, renessansiperioodile

2011. aastal kaitses Maarja Vaino doktoritöö, mis

käsitles Tammsaare poeetikat. Doktori-töö sai Eesti Teadusagentuuri ning Ha-ridus- ja teadusministeeriumi läbiviida-val üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia.

Raamat „Tammsaare irratsionaalsu-se poeetika” on sellesama doktoritöö laiemale lugejale kohandatud variant, millele on lisatud pikem essee „Minu Tammsaare” ning kaks uurimust koerte rollist ja ema mõjust kirjaniku loomin-gus. Raamatut täiendab „Väike mõiste-sõnastik”, kust võib leida seletusi näi-teks sellistele märksõnadele Tammsaa-re loomingus, nagu „hing”, „elekter”, „luiskamine/lokid” jt. Muuhulgas saa-me teada, et Vargamäe Andrese algselt kavandatud tegelasnimi oli Viherpuu ning et Vargamäe polegi väljamõeldud kohanimi.

Maarja Vaino otsib vastust küsimuse-le, mis on tammsaarelikkus. Ta on avas-tanud kujundid ja võtted, mis korduvad teosest teosesse ning moodustavad kindla mustri. Vaino leiab, et kõige pare-mini sobituvad need kujundid „irratsio-naalsuse” üldmõiste alla. Tammsaare inimene on nimelt irratsionaalne olend.

Vaino tõestab seda ladusalt tavatute märksõnade kaudu. Ta käsitleb tegelas-te narrilikke omadusi („Narr mõistus-likkuse õõnestajana”) ning neitsilike naiskangelannade saatuslikku mõju meestegelastele („Lunastuse ilmumine. Neitsilikud tegelaskujud”). Ilmekalt tu-leb välja muusika eriline roll („Enese-väljenduse piirid ja sfääride muusika”)

Mis on tammsaarelikkus?

Tammsaare irratsionaalsuse poeetikaMaarja Vaino264 lkkõva köide

ja müstiline saatuslikkuse õhustik („Sa-ladused sündmuste käivitajana”) Tammsaare loomingus.

Muidugi on juttu ka kirjaniku kuulsa-te maastike – Vargamäe, Kõrboja, Põr-gupõhja – eripäradest ja tähendusest.

Nagu on kirjutanud doktoritöö opo-nent professor Arne Merilai: „Maarja Vaino doktoriväitekiri A. H. Tammsaa-re poeetilisest kontseptsioonist on läbi-murdeline, põhjapanev ja seega uuen-duslik.”

Maarja Vaino

FOTO

TO

OM

AS

HAU

G

eksa WWW.EKSA.EE Nr 2 (100) 30. märts 2016 8

ilmunud

Eesti ortograafiaTiiu Erelt92 lk, pehme köideViiendas trükis on roh-kesti täiendusi ja uusi näiteid. On arvestatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid aja-loosündmuste algustäheortograafia kohta ning määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta (mõlemad 11.6.2012). Oma- ja võõrsõnade õige- kiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühenda-mine. Numbrite kirjutamine. Kirja- vahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õp-puritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.

Idamurde sõnastikValdek Pall352 lk, kõva köideSõnastikus on sõnu ko-gu idamurde alalt: Iisaku kihelkonna lõunaosast, Torma kihel-konnast, Kodavere kihelkonna põhja-osast, Maarja-Magdaleena, Palamu-se, Äksi ja Laiuse kihelkonnast. Ida-murde keel on Eestis üks omapära- semaid. Selle sõnavaras kajastuvad muu hulgas vanad kontaktid Kirde- ja Lõuna-Eesti murdekeelega, aga ka vene keelega.

Esitatud sõnavara annab ilmekalt edasi selle piirkonna keele, kultuuri ja looduse omanäolisust. Valitud sõnadele on lisatud põhivormid, tähendus ja näitelaused.

Sõnastik on mõeldud kõigile, kes oma töös või õpingutes kasutavad murde-keelt, samuti neile, kes on pärit Ida- Eestist ja keda paelub esivanemate keel.

Giacomo Leopardi valitud teosedtõlkinud Maarja Kangro227 lk, kõva köideItaalia 19. sajandi luule suur-kuju Giacomo Leopardi köi-dab ja raputab lugejat oma vapustavate kujundite, filosoofilise sügavuse ning ilustamata pessimistliku maailmavaate-ga, laskmata end suruda ühtegi kindlas-se kirjandus- ega mõttevoolu. Harva on kujutlusvõime luules ja proosas suutnud meis nii intensiivselt tekitada ahastust elu mõttetuse ja inimsaatuse ebaõigluse pärast ning samal ajal pannud meid an-dunult kiinduma selle ilma ilusse ja va-lusse, elu illusioonidesse ja realiseeri-mata lubadustesse.

Käesolevad canto’de ja moraalipalade esinduslik valik, Maarja Kangro ühtaegu tundlik ja jõuline eestindus ning põhjali-kud kommentaarid pakuvad eesti lugeja-le suurepärase võimaluse mitte ainult tundma õppida, vaid ka läbi elada Leo-pardi maailmatunnetust ja ammutada sellest väärtuslikke tõdemusi.

Leopardit on nimetatud suurimaks itaalia luuletajaks pärast Dantet. Ta oli Heine, Puškini, Shelley ja Keatsi põlvkon-nakaaslane, neist kõigist väiksema maa-ilmakogemuse, aga suurema eruditsioo-niga pessimist. Teda on nimetatud üheks süngemaks luuletajaks läbi aegade, pee-tud Nietzsche ja Becketti eelkäijaks.

Baltimaade kunstis, Tartu Ülikooli ar-hitektuuriansamblile kui valgustusajas-tu ühele ikoonile. Teadus- ja õppetöös on Maiste fookuses antiigi klassika ja sellest alguse saanud klassitsismid. Mi-neviku pärand avaneb talle omamoodi ideaalmaastikuna, mis väljendub tema esseistlikus-filosoofilises mõttemaa- ilmas, teaduskirjutistes ja luules.

Kogumik „Kunst on kunst, on kunst” võtab kokku Juhan Maiste töö ja loo-mingu olulisemad tahud. Kogumik on ühtaegu tagasi- ja ülevaatlik. Esimene osa raamatust on isiklikum, kirjutatud mõeldes esivanematele, õpetajatele ja omaenese eluteele. Teine ja kolmas pea-tükk on pühendatud kahele olulisele teemale ja südameasjale Maiste töös: mõisad ja muinsuskaitse. Neljas ja viies osa on kirjalaadilt teaduslikumad, kes-kendudes arhitektuurile ja kunstiajaloo-le. Valitud tekstid on ilmunud viimase nelja kümnendi jooksul ning suurt osa neist on antud kogumiku tarbeks täien-datud ning kohandatud.

Jaan Eilart „ÕITSE JA HALJENDA” (129)Jaan Eilart (1933–2006) oli taimegeo-graaf, kelle eluhooleks sai loodushoid ja kultuurihoid. Tema eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset, ta asutas Üliõpilaste Looduskaitseringi (1958), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas, ta juh-tis Lahemaa rahvuspargi rajamist.

Eilart tundis väga paljusid, suhtles palju, kirjutas ajalehelugusid juubelitel

ja mälestuspäevadel, kokkusaamistel jutustades suutis ta kõnelda ka neist, kelle nime muidu ei tohtinud suhu võt-ta ega mäletadagi.

Laias laastus võiks tema kirjutiste ainevallad nimetada nõnda: kodune Järvamaa; ülikoolilinn Tartu; taime- teadus; loodushoid ja kultuurikaitse; mälu mäletamine; kaasteeliste innusta-mine; kummardus kultuurikandjatele; hädasid ühiskonnas; ja − mis mujal maailmas hääd näha.

Endel Tulving„EPISOODILISE MÄLU ELEMENDID” (131)Endel Tulving (snd 1927) on üks eaka-maid pagulasteadlasi, kelle kuulsus teaduseilmas oma eriala kaudu on am-mutuntud ja kõrge. Tulving on psühho-loog, sündinud Petseris, praeguse elu-kohaga Torontos. Tema peamine uuri-misteema on olnud mälu ja mäletami-ne (1994. aastal on „Mälu” ka eesti-keelsena ilmunud). Ta on uurinud sündmuste meeldejätmise ja meeldetu-letamise viisi ning esitanud inimmälu struktuuri teooria. Tulvingu teostest võiks nimetada „Memory and Verbal Learning” (1970), „Organization of Memory” (1972), „Ecphoric Processes in Recall and Recognition” (1976). Nüüd leiab tõlkimist Endel Tulvingu 1983. aastal ilmunud raamat „Elements of Episodic Memory” ehk „Episoodilise mälu elemendid”, mis raamatulettidele jõuab käesoleva aasta jõuluks.