2000. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine2000. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine Leht 1 / 62 (2) Rahandusministeeriumil ja ministeeriumil on oma valitsemisala

Väljaandja: RahandusministerAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: RTL 2000, 129, 2100

2000. a aastaaruande koostamine,esitamine ja kinnitamine

Vastu võetud 30.11.2000 nr 100

Määrus kehtestatakse «Raamatupidamise seaduse» (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996,40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 2 lõike 2 ja «Riigieelarveseaduse» (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) paragrahvi 46 lõike 1 alusel.

1. peatükkÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste, Presidendi Kantselei,Riigikogu Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, avalik-õiguslike juriidiliste isikute,riigi poolt asutatud sihtasutuste ning kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende eelarvest finantseeritavate asutuste(edaspidi asutused) 2000. a aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise nõuded.

§ 2. Aastaaruande esitamine

(1) Ministeerium, maavalitsus ja Riigikantselei koostavad ja esitavad Rahandusministeeriumile käesolevamääruse lisade 1–20 kohase koondaruande oma haldusala kohta.

(2) Ministeerium, maavalitsus ja Riigikantselei vastutavad koondaruande esitamise ja selles sisalduvate andmeteõigsuse eest.

(3) Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus esitavadoma aastaaruanded Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisades 1–20 kindlaks määratud mahus.

(4) Valitsusasutuse hallatav riigiasutus esitab raamatupidamise aastaaruande oma haldusala valitsusasutuseleviimase poolt määratud tähtajaks käesoleva määruse lisades 1–20 kindlaks määratud mahus.

(5) Avalik-õiguslik juriidiline isik esitab Rahandusministeeriumile ja oma valitsemisala ministeeriumileaastaaruandena käesoleva määruse lisa 1 kohase raamatupidamise bilansi ning käesoleva määruse lisa 2 kohasetulemiaruande. Tulemiaruandele lisatakse vabas vormis aruandeaasta tulude ja kulude üksikasjalik loetelu, misiseloomustab aruandeaasta majandustegevust.

(6) Riigi poolt asutatud sihtasutus esitab Rahandusministeeriumile ja sihtasutuse asutajaõigusi teostavaleministeeriumile või maavalitsusele aastaaruandena käesoleva määruse lisa 1 kohase raamatupidamise bilansining käesoleva määruse lisa 2A kohase sihtasutuse tulude ja kulude aruande. Aruandele lisatakse vabas vormisaruandeaasta tulude ja kulude üksikasjalik loetelu, mis iseloomustab sihtasutuse aruandeaasta majandustegevust.Sihtasutused, kelle põhitegevuseks on krediteerimine ja laenude või toetuste andmine, näitavad lisaks sellele kaliigendatult nende vahendite liikumise aruandeaastal.

(7) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab ja esitab Rahandusministeeriumile ja maavalitsusele käesolevamääruse lisade 1–20 kohase koondaruande. Koondaruanne koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuseeelarvest finantseeritavate iseseisva raamatupidamisega asutuste aastaaruannete ning eelarvepidaja (valla- võilinnavalitsus) raamatupidamise andmete alusel. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav iseseisvaraamatupidamisega asutus esitab oma aastaaruande ainult valla- või linnavalitsusele viimase poolt määratudtähtajal.

§ 3. Aastaaruande lisad

(1) Aastaaruandele lisab raamatupidamiskohustuslane tegevusaruande, milles kajastatakse aruandeaastamajandustegevuse tulemused koos käesoleva määruse alusel koostatud selgitustega.

2000. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine Leht 1 / 62

(2) Rahandusministeeriumil ja ministeeriumil on oma valitsemisala asutuste ulatuses õigus nõuda vajadusekorral lisaks aastaaruande andmetele veel täiendavaid selgitusi ja andmeid.

§ 4. Aastaaruande täitmine

(1) Aastaaruanded koostatakse sendi täpsusega.

(2) Raamatupidamise aastaaruande andmete õigsust kinnitavad oma allkirjaga asutuse juht ja raamatupidamiseeest vastutav isik.

(3) Asutus täidab aastaaruande vormid Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud infosüsteemis, teostab sealtvormide väljatrüki ning esitab need kõrgemalseisvale asutusele.

(4) Põhiseaduslikud institutsioonid, ministeeriumid ja maavalitsused esitavad enda valitsemisalakoondaastaaruande väljatrükid Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud infosüsteemist koostegevusaruandega Rahandusministeeriumile.

§ 5. Aastaaruande täitmise alused

(1) Aastaaruande koostamisel on aluseks rahandusministri 26. jaanuari 1998. a määrusega nr 5«Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamiseeeskirjadest» muutmine» (RTL 1998; 40/41, 196) kinnitatud eelarveliste asutuste kontoplaan, 12. juuni1998. a määrus nr 43 «Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, ÕiguskantsleriKantselei, Riigikohtu, Riigikantselei, maavalitsuste, ministeeriumide, nende valitsemisala asutuste ningkohalike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste asutuste igakuise raamatupidamisaruande koostamise jaesitamise kord ning tähtaegade kehtestamine ja rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 «Eelarvelisteasutuste raamatupidamise korraldamise eeskirjadest» muutmine» (RTL 1998, 197/198, 788; 2000, 29,354; 95, 1486), 31. detsembri 1998. a määrus nr 120 «Riigi- ja omavalitsuse eelarvetest finantseeritavateinstitutsioonide kontojuhiste kinnitamine» (RTL 1999, 16, 181; 2000, 29, 354) ja 18. mai 2000. a määrus nr 44«Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamiseeeskirjadest» muutmine» (RTL 2000, 57, 892).

(2) Aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamise tavast ja Raamatupidamistoimkonnajuhenditest, kuid ainult küsimustes, mis ei ole reguleeritud ja tingimusel, et ei teki vastuolu lõikes 1 nimetatudmäärustega.

(3) Juhul kui raamatupidamiskohustuslane ei rakenda lõikes 1 nimetatud õigusaktide alusel kontoplaani, täidabta aastaaruande vormid lähtudes käesolevas määruses toodud aruandevormide kirjete sisust.

2. peatükkAASTAARUANDE KOOSTAMISELE EELNEVAD TOIMINGUD

§ 6. Majandustehingute kirjendamine

(1) Raamatupidamisregistritesse tuleb kirjendada kõik eelarveaastat puudutavad majandustehingud.

(2) Kui nõue ostjale tekkis aruandeaastal, kuid raamatupidamiskohustuslasel on bilansipäevaks arve väljasaatmata või kui kohustus tekkis hankijale antud majandusaastal, kuid bilansipäevaks ei ole hankijalt arvesaabunud, kirjendatakse need majandustehingud nii, et nõue ja tulu või kohustus ja kulu kajastuksid antudmajandusaasta raamatupidamise aastaaruandes. Kirjendamise aluseks on raamatupidamise õiend. Kui arvesaabub või arve saadetakse välja aastaaruande koostamise ajal, tehakse vastav reguleerimiskirjend.

§ 7. Varade inventeerimine

(1) Raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud tähtaegadel ja korras inventeeritakse asutuse varad. Samaskorras inventeeritakse ka materiaalselt vastutavate isikute hoiule antud ning bilansiväliselt arvestatavvara (masinad, seadmed, inventar, mille kasutamiskestvus on alla ühe aasta ja soetamismaksumus alla10 000 krooni).

(2) Bilansipäeva seisuga inventeeritakse kõik raamatupidamises arvelolevad ettemaksed, nõuded ja kohustused.

§ 8. Varud, lõpetamata toodang ja lõpetamata tööd

(1) Bilansipäeva seisuga kontrollitakse varude, lõpetamata toodangu ja lõpetamata tööde saldode õigsust.

(2) Kui eelarveaasta jooksul kuludesse kantud materjalide osas selgub, et need varud bilansipäeva seisuga onasutuse hinnangul oluliselt suured, et mõjutada bilanssi ja tulemiaruannet, tuuakse need jäägid varude kontolereguleerimiskirjega, kus debiteeritakse materjalide varude kontot (peakonto 131) ja krediteeritakse vastavatkulukontot, millisel materjalide kulu aasta jooksul arvestati.

§ 9. Kulumi arvelevõtmine

Leht 2 / 62 2000. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine

(1) Asutuses kehtestatud kulunormidest lähtuvalt arvestatakse välja ja võetakse arvele materiaalse jaimmateriaalse põhivara kulum.

(2) Kulumi arvelevõtmisel debiteeritakse kontogrupi 59 «Muud kulud majandustegevusest, põhivara kahjum jakulum» vastavaid allkontosid ning krediteeritakse kontogrupi 11 «Materiaalne põhivara» vastavaid allkontosidning kontogrupi 10 «Immateriaalne põhivara» vastavaid allkontosid.

§ 10. Väljamaksmata puhkusetasud

Aruandeaasta lõpu seisuga arvestatakse välja töötajatele välja maksmata puhkusetasud koos sotsiaalmaksugaja võetakse raamatupidamises arvele kirjendiga deebet allkonto 6110 «Väljamaksmata puhkusetasu» ja kreeditallkonto 2927 «Maksmata puhkusetasu».

§ 11. Tulem

Pärast aruandeaasta kõikide majandusoperatsioonide ja reguleerimiskirjendite läbikandmist raamatupidamisest,arvestatakse välja asutuse majandustegevuse tulem allkontol 8999 «Arvestatud tulem».

§ 12. Üleminevad bilansikontode jäägid

Pärast aasta reguleerimiskirjendite raamatupidamisest läbikandmist tuuakse välja järgmisse eelarveaastasseüleminevad bilansikontode jäägid kontoplaani põhiklassides 1 «Vara» ja 2 «Kapital ja kohustused».

3. peatükkRAAMATUPIDAMISE BILANSS (LISA 1)

§ 13. Bilansikirje 1 «Kassa ja pangakontod»

(1) Bilansi aktiva 1. osas näidatakse rahaliste vahendite jäägid kassas real 1.1. Asutuse kõigi pangakontodejäägid näidatakse real 1.2. Sellel bilansikirjel näitavad kohaliku omavalitsuse üksused ka oma eelarvevahenditepangakonto jäägi.

(2) Välisvaluuta ja valuutakontode arvestust peetakse Eesti kroonides ümberhinnatult bilansipäeval kehtiva EestiPanga valuutakursi järgi. Kursimuutused kajastatakse tulemiaruandes finantstulu või -kuluna.

(3) «Kassa ja pangakontod»:1) real 1.1 «Kassa» näidatakse peakonto 191 saldot;2) real 1.2 «Pank» näidatakse peakontode 192 ja 194 saldosid;3) real 1.3 «Postiziiro kontod» näidatakse peakonto 197 saldot.

§ 14. Bilansikirje 2 «Aktsiad ja muud väärtpaberid»

(1) Bilansikirjel 2 näidatakse lühiajaliste finantsinvesteeringute, s.o soetatud aktsiate, obligatsioonide ja muudeväärtpaberikontode jäägid.

(2) Raamatupidamiskohustuslase valduses, kustutamisarvetel olevaid Erastamise Väärtpabereid (EVP)väärtpaberina bilansis ei arvestata ning nende nominaalväärtus näidatakse bilansiväliselt kirjel 19.2 «ErastamiseVäärtpaberid».

(3) «Aktsiad ja muud väärtpaberid»:

Real 2 «Aktsiad ja muud väärtpaberid» näidatakse peakonto 181 saldot.

§ 15. Bilansikirje 3 «Nõuded ostjate vastu»

(1) Bilansikirjel 3 «Nõuded ostjate vastu» real 3.1 «Ostjatelt laekumata nõuded» näidatakse koondatult nõudedkodumaiste ostjate, asutuste kui ostjate ning välismaiste ostjate vastu, samuti ka kuludesse kantud nõudedostjatelt.

(2) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt näidatakse real 3.2. Siin näidatakse need nõuded, mille kohtaostjale saadetud meeldetuletuskirjadele ei vastata, ostjale on esitatud hagiavaldus ehk välja kuulutatud pankrotvõi likvideerimine.

(3) «Nõuded ostjate vastu»:1) real 3.1 «Ostjatelt laekumata nõuded» näidatakse peakontode 141, 145, 147 ja 148 saldosid;2) real 3.2 «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt» näidatakse peakonto 149 saldot miinusmärgiga.

§ 16. Bilansikirje 4 «Mitmesugused nõuded»


(1) Bilansikirje 4 «Mitmesugused nõuded» real 4.1 «Nõuded töötajatele» näidatakse asutuses töötavateletöötajatele ja teenistujatele välja antud avansside kasutamata jääke. Real 4.2 näidatakse koondatult nõudedostjatele tehtud väljaminekute osas (k.a asutustele), lühiajalised nõuded asutustele, käibemaksu nõuening mitmesugused muud lühiajalised nõuded, samuti kajastatakse ka pikaajaliste nõuete lühiajaline osa.Ebatõenäoliselt laekuvad lühiajalised nõuded näidatakse real 4.3.

(2) «Mitmesugused nõuded»:1) real 4.1 «Nõuded töötajatele» näidatakse peakonto 151 saldot;2) real 4.2 «Mitmesugused lühiajalised nõuded» näidatakse peakontode 154, 155, 156, 157 ja 158 saldosid;3) real 4.3 «Ebatõenäoliselt laekuvad lühiajalised nõuded» näidatakse peakonto 159 saldot miinusmärgiga.

§ 17. Bilansikirje 5 «Viitlaekumised»

(1) Bilansikirjel 5 «Viitlaekumised» näidatakse aasta lõpuks laekumata renditulude jääk real 5.1 ning laekumataintressitulude jääk real 5.2. Muude viitlaekumiste summa näidatakse real 5.3.

(2) «Viitlaekumised»:1) real 5.1 «Laekumata renditulud» näidatakse peakonto 167 saldot;2) real 5.2 «Laekumata intressitulud» näidatakse peakonto 168 saldot;3) real 5.3 «Muud viitlaekumised» näidatakse peakonto 169 saldot.

§ 18. Bilansikirje 6 «Ettemakstud tulevaste perioodide kulud»

(1) Bilansikirjel 6 näidatakse ettemakstud tulevaste perioodide kulude summad, sealjuures real 6.1 rendi- jaüürikulude (k.a kasutusrent), real 6.2 kapitalirent, real 6.3 kindlustuskulude, real 6.4 intressikulude, real 6.5kõikide riiklike maksude ettemaksete ning real 6.6 muude ettemaksude summad.

(2) «Ettemakstud tulevaste perioodide kulud»:1) real 6.1 «Ettemakstud rendi/üürikulud (kasutusrent)» näidatakse peakonto 161 saldot;2) real 6.2 «Ettemakstud kapitalirent» näidatakse peakonto 162 saldot;3) real 6.3 «Ettemakstud kindlustuskulud» näidatakse peakonto 163 saldot;4) real 6.4 «Ettemakstud intressikulud» näidatakse peakonto 164 saldot;5) real 6.5 «Ettemakstud maksud» näidatakse peakonto 165 saldot;6) real 6.6 «Muud ettemaksed» näidatakse peakonto 166 saldot.

§ 19. Bilansikirje 7 «Varud, lõpetamata toodang, lõpetamata tööd, ettemaksed hankijatele»

(1) Bilansikirjel 7 näidatakse aasta lõpuks olevaid tooraine ja materjali varude jääke, samuti laos olevaidlõpetamata toodangu ja valmistoodangu jääke. Sellel kirjel näidatakse ka teenuste osutamisel käimasolevatetööde lõpetamata jääk.

(2) Real 7.1 näidatakse tooraine ja materjali varude jäägid. Lõpetamata toodangu varu näidatakse real 7.2 ningvalmistoodangu varu real 7.3. Lõpetamata teenustööde maksumus näidatakse real 7.4. Real 7.5 näidataksevarude soetamiseks tehtud ettemakse hankijatele.

(3) «Varud, lõpetamata toodang, lõpetamata tööd, ettemaksed hankijatele:1) real 7.1 «Tooraine ja materjali varu» näidatakse peakonto 131 saldot;2) real 7.2 «Lõpetamata toodangu varu» näidatakse peakonto 134 saldot;3) real 7.3 «Valmistoodang» näidatakse peakontode 135 ja 136 saldosid;4) real 7.4 «Lõpetamata töö» näidatakse peakonto 137 saldot;5) real 7.5 «Ettemaksed hankijatele» näidatakse peakonto 138 saldot.

§ 20. Bilansikirje 8 «Pikaajalised finantsinvesteeringud (finantspõhivara)»

(1) Bilansikirjel 8 näidatakse pikaajaliste investeeringute (finantspõhivara) jääke.

(2) Real 8.1 näidatakse aktsiad ja osad, mis on muretsetud pikaajalise investeeringuga. Sealjuures saabinvesteeringu summa suureneda ainult täiendava investeeringu tegemisel. Saadaolev dividend ei lisanduinvesteeringusummale, vaid kajastatakse bilansis viitlaekumisena (bilansikirjel 5) ning tulemiaruandesfinantstuluna.

(3) Real 8.2 näidatakse võlakirjade ja teiste väärtpaberite jääke, mis on omandatud pikaajalise investeeringueesmärgil.

(4) Real 8.3 näidatakse pikaajalisi finantsnõudeid (väljaantud laenud), mille kustutamise iga on pikem kui üksaasta. Sealjuures see osa, mis tuleb tasuda järgmisel majandusaastal, näidatakse bilansikirjel 4 (real 4.2).

(5) «Pikaajalised finantsinvesteeringud (finantspõhivara)»:1) real 8.1 «Aktsiad ja osad» näidatakse peakonto 121 saldot;2) real 8.2 «Võlakirjad ja muud väärtpaberid» näidatakse peakonto 122 saldot;3) real 8.3 «Pikaajalised nõuded» näidatakse peakontode 123 ja 124 saldosid.


§ 21. Bilansikirje 9 «Materiaalne põhivara»

(1) Bilansikirjel 9 näidatakse materiaalse põhivara jääke. Materiaalne põhivara näidatakse bilansissoetusmaksumuses, sealjuures põhivara kulumi summa näidatakse sellel bilansikirjel miinusega.

(2) Real 9.1 näidatakse koondatult maa, maarajatiste ja hoonete soetamismaksumus.

(3) Real 9.2 näidatakse masinate ja seadmete soetamismaksumus.

(4) Real 9.3 tuuakse koondatult inventari, ehitusinventari, sõidukite ja transpordivahendite, kunsti- ja muumitteamortiseeruvate väärtuste, aga ka muu materiaalse põhivara soetamismaksumus.

(5) Real 9.4 «Põhivara kulum» näidatakse ridadel 9.1, 9.2 ja 9.3 toodud materiaalse põhivara kulumisummamiinusmärgiga.

(6) Real 9.5 näidatakse lõpetamata uusehituste, ehitiste juurde- või ümberehituse (kui see toob kaasa ehitiseväärtuse suurenemise) kulusid. Kui juurde- või ümberehitustööd tehakse üheaegselt remondiga, ilma et oleksotseselt võimalik eristada selliseid kulusid, näidatakse ka need kulud lõpetamata ehituse jäägis.

(7) Real 9.6 näidatakse ettemaksed materiaalse põhivara hankijatele ning ehituse osas ehitusorganisatsioonidele.

(8) «Materiaalne põhivara»:1) real 9.1 «Maa ja ehitised» näidatakse peakontode 110 ja 111, v.a konto 1119 saldosid;2) real 9.2 «Masinad ja seadmed» näidatakse peakonto 112, v.a konto 1129 saldosid;3) real 9.3 «Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud» näidatakse peakontode 113, 114, 115, 116, 117, v.akontode 1139, 1149, 1159 ja 1179 saldosid;4) real 9.4 «Põhivara kulum» näidatakse kontode 1119, 1129, 1139, 1149, 1159 ja 1179 saldosid;5) real 9.5 «Lõpetamata ehitus» näidatakse peakonto 118 saldot;6) real 9.6 «Materiaalsete põhivarade ettemaksed» näidatakse peakonto 119 saldot.

§ 22. Bilansikirje 10 «Immateriaalne põhivara»

(1) Bilansikirjel 10 näidatakse immateriaalne põhivara jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus kulum).

(2) Real 10.1 näidatakse asutamisväljaminekute jääkväärtust, real 10.2 näidatakse kapitaliseeritudarenguväljaminekute jääkväärtust. Arenguväljaminekud kapitaliseeritakse ainult juhul, kui selleks on olemasvajalikud ressursid ja nende väljaminekute tulemuseks on tulu.

(3) Real 10.3 näidatakse ostetud patentide, litsentside, kontsessioonide, kaubamärkide, rendiõiguse jnejääkväärtust.

(4) Real 10.4 näidatakse immateriaalse põhivara ettemaksed.

(5) «Immateriaalne põhivara»:1) real 10.1 «Asutamisväljaminekud» näidatakse peakonto 101 jääkväärtust;2) real 10.2 «Arenguväljaminekud» näidatakse peakonto 102 jääkväärtust;3) real 10.3 «Ostetud patendid, litsentsid, kontsessioonid, kaubamärgid, rendiõigus jne» näidataksepeakontode 103, 104, 107 ja 109 jääkväärtusi;4) real 10.4 «Immateriaalse põhivara ettemaksed» näidatakse peakonto 108 saldot.

§ 23. Bilansikirje 11 «Lühiajalised võlakohustused»

(1) Bilansi passiva kirjel 11 näidatakse lühiajalised võlakohustused. Lühiajaliseks loetakse kohustust, millemaksetähtaeg on bilansipäevast arvates üks aasta või vähem.

(2) Kohustused lühiajaliste laenude tasumiseks näidatakse real 11.1. Teiste asutuste vastu tekkinud kohustusednäidatakse real 11.2. Real 11.3 näidatakse pikaajaliste kohustuste lühiajaline osa, s.t pikaajalise kohustuse seeosa, mis kuulub tasumisele järgmisel eelarveaastal. Real 11.4 tuuakse emiteeritud võlakirjade väljaostmise seeosa, mida tuleb teha järgneval eelarveaastal. Asutuse kõiki lühiajalisi võlgu tarnijatele näidatakse real 11.5.

(3) Real 11.6 «Muud lühiajalised kohustused» näidatakse lisaks muudele kohustustele ka lühiajalisi deposiite,s.t asutuse valduses olevaid summasid, mis teatud tingimuste saabumisel kuuluvad järgmisel eelarveaastaltagastamisele (näiteks haigete ja hoolealuste poolt asutusele hoiule antud raha ja muud väärtused).

(4) «Lühiajalised võlakohustused»:1) real 11.1 «Lühiajalised laenud» näidatakse peakonto 242 saldot;2) real 11.2 «Lühiajalised kohustused asutustele» näidatakse peakonto 244 saldot;3) real 11.3 «Pikaajalise võla lühiajaline osa» näidatakse peakonto 243 saldot;


4) real 11.4 «Lühiajaline võlakirjade emiteerimine» näidatakse peakonto 245 saldot;5) real 11.5 «Võlad tarnijatele» näidatakse peakontode 247 ja 248 saldosid;6) real 11.6 «Muud lühiajalised kohustused» näidatakse peakontode 240, 241, 249, 281 ja 289 saldosid.

§ 24. Bilansikirje 12 «Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest»

(1) Bilansikirjel 12 näidatakse nii ostjate kui tellijate ettemakse neile veel väljastamata toodete ja kaupade võitellitud, kuid täitmata teenuste eest (peakonto 246 saldo).

(2) Real 12 «Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest» näidatakse peakonto 246 saldot.

§ 25. Bilansikirje 13 «Maksukohustused»

(1) Bilansikirjel 13 näidatakse asutuse lühiajalisi kohustusi riigimaksude alal (ettevõtte tulumaks,mootorsõidukite maks, maamaks, käibemaks).

(2) «Maksukohustused»:

Rea 13 «Maksukohustused» all koondatakse peakontode 256, 257, 258, 259 ja 262 saldod.

§ 26. Bilansikirje 14 «Personali maksukohustused»

(1) Bilansikirjel 14 «Personali maksukohustused» tuuakse töötajate töötasudelt kinni peetud, kuid eelarvesse ülekandmata füüsilise isiku tulumaksu summad. Samal bilansikirjel näidatakse ka töötasudelt arvestatud, kuid ülekandmata sotsiaalmaksu summad.

(2) «Personali maksukohustused»:

Real 14 «Personali maksukohustused» all koondatakse peakontode 271, 272 ja 275 saldod.

§ 27. Bilansikirje 15 «Ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja viitlaekumised»

(1) Bilansikirjel 15 näidatakse ettemakstud tulevaste perioodide tulude ja aruandeperioodil maksmata kuludejääke.

(2) Real 15.1 näidatakse võlgnevused töötajatele. Siia kuuluvad arvestatud, kuid töötajatele välja maksmatapalk, lähetuskulud ja majanduskulud, aga samuti ka aasta lõpuks töötajatele väljamaksmata puhkusetasud (koossotsiaalmaksuga). Samal real arvestatakse ka töötajate töötasust täitedokumentide alusel kinni peetud, samutitöötaja töötasust vabatahtlikult tehtud kinnipidamised, kuid saajatele ülekandmata summad.

(3) Real 15.2 näidatakse järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluvad, kuid ülekandmata intressisummad.

(4) Real 15.4 näidatakse järgmise aasta eest ettelaekunud rent (üür) ning aruandeaastal laekunud tulevasteperioodide muud tulud, mida ei ole kantud aruandeaasta tuludesse.

(5) «Ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja viitlaekumised»:1) real 15.1 «Kohustused töötajatele» näidatakse peakonto 292 saldot;2) real 15.2 «Intressivõlad» näidatakse peakonto 293 saldot;3) real 15.3 «Muud viitvõlad» näidatakse peakonto 297 saldot;4) real 15.4 «Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud» näidatakse peakontode 298 ja 299 saldosid.

§ 28. Bilansikirje 17 «Pikaajalised kohustused»

(1) Bilansikirjel 17 näidatakse pikaajalised võlakohustused. Pikaajalised on need kohustused, millemaksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvele võetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgnevaleelarveaastal, kajastatakse bilansis lühiajalise kohustusena kirjel 12.

(2) Real 17.1 näidatakse asutuse valduses olevaid summasid ja väärtusi, mis teatavate tingimuste saabumiselkuuluvad tagastamisele (näiteks haigete või hoolealuste poolt asutusele pikaajalisele hoiule antud summad võiteised väärtused).

(3) Real 17.2 näidatakse liisinguvõtjate (rentnike) pikaajaline võlg kapitalirendi (liisingu) osas. Järgmiseleelarveaastal tagasimaksmisele kuuluv summa näidatakse lühiajalise võlakohustusena bilansikirjel 11.

(4) Real 17.3 näidatakse tarnijakrediite, mille kokkulepitud krediidiaeg on pikem kui üks aasta ja püsikrediite niilao kui inventari soetuste finantseerimiseks.

(5) Real 17.4 näidatakse võlakirjade pikaajalise emiteerimise summasid.

(6) Real 17.5 näidatakse pikaajaliste laenude tasumata jääke.

(7) «Pikaajalised kohustused»:


1) real 17.1 «Pikaajaliste kohustuste deposiidid» näidatakse peakonto 231 saldot;2) real 17.2 «Võlg liisingfirmadele» näidatakse peakonto 234 saldot;3) real 17.3 «Pikaajalised tarnijakrediidid» näidatakse peakonto 235 saldot;4) real 17.4 «Pikaajaliste võlakirjade emiteerimine» näidatakse peakonto 237 saldot;5) real 17.5 «Pikaajalised laenud» näidatakse peakonto 238 saldot;6) real 17.6 «Muud pikaajalised kohustused» näidatakse peakontode 236 ja 239 saldosid.

§ 29. Bilansikirje 18 «Kapital»

(1) Bilansikirjel 18 näidatakse asutuse omakapital. Real 18.1 näidatakse peakonto 201 saldot. Real 18.2näidatakse annetuste saamist ja üleandmist.

(2) Real 18.3 näidatakse asutuse haldamisel ja tema põhitegevuses olevate fondide ja reservide jääke.

(3) Real 18.4 näidatakse asutuse sihtfinantseerimist. Real 18.5 näidatakse asutuse eelmise aastamajandustegevuse tulemust ning real 18.6 aruandeaasta majandustegevuse tulemust. Ridadel 18.5 ja 18.6näidatud tulemisummad peavad vastama tulemiaruandes (lisa 2) näidatud summadele.

(4) Kui majandustegevuse tulem on negatiivne (s.t kulud ületasid tulusid), näidatakse see bilansismiinusmärgiga.

(5) «Kapital»:1) real 18.1 «Kapital» näidatakse peakonto 201 saldot;2) real 18.2 «Annetatud kapital» näidatakse peakonto 204 saldot;3) real 18.3 «Fondid ja reservid» näidatakse peakontode 205 ja 206 saldosid;4) real 18.4 «Sihtfinantseerimine» näidatakse peakontode 221 ja 223 saldosid;5) real 18.5 «Eelmise aasta tulem» näidatakse peakonto 208 saldot;6) real 18.6 «Aruandeaasta tulem» näidatakse peakonto 209 saldot.

§ 30. Bilansiväline kirje 19

(1) Bilansivälisel kirjel 19 näidatakse real 19.1 materiaalselt vastutatavate isikute hoiule antud ningbilansiväliselt arvestatavad alla 10 000 krooni väärtusega ning alla üheaastase kasutamiskestvusega masinad,seadmed, riistad ja inventar (kaasa arvatud pehme inventar) nende soetamismaksumuses.

(2) Real 19.2 näidatakse kustutatud EVPd nominaalväärtuses.

(3) Real 19.3 näidatakse bilansivälises arvestuses olevaid ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid.

4. peatükkTULEMIARUANNE

§ 31. Tulemiaruanne

Tulemiaruandes (lisa 2) näidatakse eelarveaasta jooksul asutuse majandustegevuses arvestatud tulud ja kulud, s.ttekkepõhised tulud ja kulud. Tulud ja kulud näidatakse vastavate tulude ja kulude kontode saldodena enne aastatulemi väljatoomist allkontole 8999 «Arvestatud tulem» kandmist.

§ 32. Tulemiaruande 1. osa «Tulud»

(1) Tulemiaruande osas 1 näidatakse asutuse tulud nende allikate läbilõikes.

(2) Real 1.1 näidatakse asutusele laekumised eelarvest, s.t koondatult peakontode 301, 302, 303 ja 305 saldod.Kohaliku omavalitsuse üksus näitab eelarveliste tulude peakonto 341 saldot.

(3) Real 1.2 näidatakse tulud asutuse majandustegevusest (peakontode 312 ja 313 saldod).

(4) Real 1.3 näidatakse tulud teistele asutustele osutatud teenuste eest, samuti neilt saadud rendi- ja üüritulud(peakontode 321 ja 322 saldod).

(5) Real 1.4 näidatakse saadud toetussummad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või teistelt asutustelt(peakontode 351 ja 352 saldod).

(6) Real 1.5 näidatakse toetussummad rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, äriühingutelt, sihtasutustelt jamittetulundusühingutelt, avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt, aga samuti füüsilistelt isikutelt (kontogrupi 37peakontode saldod).


(7) Real 1.6 näidatakse tulusid tegevusest, mis kuuluvad asutuse põhitegevusse. Siin näidatakse ka asutusemateriaalse ja immateriaalse vara, aga samuti materjalide müügist saadud kasumit (kontogrupi 38 peakontodesaldod).

(8) Real 1.7 näidatakse jaotamata tuluvähendamised ja muu tulude korrigeerimine (peakontode 391 ja 399saldod).

§ 33. Tulemiaruande 2. osa «Tegevuskulud»

(1) Tulemiaruande osas 2 näidatakse asutuse tegevuskulud. Real 2.1 palgad ja tasud näidatakse kontogrupi 60peakontode saldod.

(2) Real 2.2 sotsiaalmaksukulu näidatakse peakontode 661 ja 662 saldosid.

(3) Real 2.3 väljamaksmata puhkusetasu näidatakse allkonto 6110 saldot.

(4) Real 2.4 muud personalikulud näidatakse kontogrupi 62, 63, 64, 65, 67 ja 68 peakontode saldosid jaallkonto 6630 saldot.

(5) Real 2.5 näidatakse asutuse aasta majanduskulud. Majanduskulude hulka kuuluvad kulud, misraamatupidamises on arvestatud kontoplaani põhiklassi 4 «Tooraine-, materjali-, allhanke- ja alltöövõtukulu»ning põhiklassi 5 «Majanduskulud» peakontodel (v.a kontogrupp 59).

(6) Real 2.6 muud tegevuskulud näidatakse peakontode 591, 592 ja 593 saldosid.

§ 34. Tulemiaruande 3. osa «Põhivara kulum»

Aruande osas 3 näidatakse põhivara kulum (peakontode 594 ja 595 saldod).

§ 35. Tulemiaruande 4. osa «Tegevustulem»

Aruande osas 4 tuuakse välja asutuse tegevustulem (osa 1 miinus osad 2 ja 3).

§ 36. Tulemiaruande 5. osa «Finantstulud ja -kulud»

(1) Osas 5 näidatakse asutuse finantstulud ja -kulud.

(2) Real 5.1 näidatakse saadud intressitulud, aktsiate ja muude väärtpaberite müügikasum, dividendid,valuutakursikasum jt finantstulud (kontogrupi 80 peakontode saldod).

(3) Real 5.2 näidatakse makstud intressid, valuutakursikahjumid, väärtpaberite müügikahjum jt finantskulud(kontogrupi 81 peakontode saldod).

§ 37. Tulemiaruande 6. osa «Maksude, maksete, lõivude ja tasude kogumine»

Osas 6 «Maksude, maksete, lõivude ja tasude kogumine» näitavad asutused, kellele on tehtud ülesandeks neidkoguda ning kuuluvuse järgi üle kanda, nende liikumise summasid. Real 6.1 näidatakse kogutud tulude summad(allkontode 7011 ja 7111 saldod) ning real 6.2 kuuluvuse järgi üle kantud kuuluvuse summa (allkontode 7019ja 7119 saldod).

§ 38. Tulemiaruande 7. osa «Ülekanded ja toetused»

Osas 7 «Ülekanded ja toetused» näitavad asutused, kelle eelarves on ette nähtud toetused ja ülekantavadassigneeringud, tegelikult üle kantud või kulutatud assigneeringud (kontogruppide 75, 76 ja 77 peakontodesaldod). Kohaliku omavalitsuse üksus näitab kontogruppide 75 ja 77 saldosid ja allkonto 7615 saldot.

§ 39. Tulemiaruande 8. osa «Ettevõtte tulumaks»

Osa 8 «Ettevõtte tulumaks» täidavad asutused, kes oma majandustegevuse tuludelt seda maksu maksavad(peakonto 881 saldo).

§ 40. Tulemiaruande 9. osa «Arvestatud tulem»

(1) Osas 9 tuuakse välja asutuse või omavalitsuse aastategevuse kogutulem. Selleks summeeritakse osa 1«Tegevustulud», rida 5.1 «Finantstulud», rida 6.1 «Tulud maksude kogumisest» ning lahutatakse osa 2«Tegevuskulud», osa 3 «Kulum», rida 5.2 «Finantskulud», rida 6.2 «Maksude, maksete, lõivude ja tasudeülekandmine», osa 7 «Ülekanded ja toetused» ning osa 8 «Ettevõtte tulumaks».

(2) Arvestatud kogutulemi summa peab vastama raamatupidamisbilansis bilansikirje 18 «Kapital» ridadel 18.5«Eelmise aasta tulem» ja 18.6 «Aruandeaasta tulem» näidatud summadega.

§ 41. Sihtasutuste tulemiaruanne


Sihtasutused esitavad tulemiaruande lisa 2A «Sihtasutuse tulude ja kulude aruanne».

5. peatükkVARADE ARUANNE, RIIGIVARA REGISTRISSE KUULUVATE VARADE ARUANNE, NÕUETEARUANNE, ETTEMAKSETE ARUANNE, KOHUSTUSTE ARUANNE, TULUDE JA KULUDEKOONDARUANNE NING KOHALIKU OMAVALITSUSE TÄPSUSTATUD EELARVE

§ 42. Varade aruanne

(1) Varade aruandes (lisa 3) kajastatakse eelarveaasta jooksul asutuse käsutuses oleva vara liikumist. Varadnäidatakse kontogruppide järgi liigendatult kontogruppi kuuluvate peakontode lõikes.

(2) Varade aruandes kajastatakse varagrupi nimetus ja kontoplaani konto number, vara soetamismaksumus aastaalguseks, aasta jooksul soetatud vara (soetamismaksumuses), vara väärtuse allahindlus ja tasuta võõrandamine,vara maksumuse suurenemine rekonstrueerimise ja juurdeehituste kulutuste võrra, vara mahakandmine ja müük,soetamismaksumus aasta lõpuks ning vara jääkväärtus aasta lõpuks.

(3) Varade aruandes näidatud varade jäägid aasta alguseks ja lõpuks peavad vastama bilansi vastavatele kirjetele.

§ 43. Riigivara registrisse kuuluvate varade aruanne

Riigivara registrisse kuuluvate varade aruandes (lisa 4) kajastatakse eelarveaasta jooksul asutuse käsutuses olevariigivara registrisse kandmisele kuuluva vara olemit ja liikumist. Aruandes näidatakse ära ka riigivara registrinumber.

§ 44. Nõuete aruanne

(1) Nõuete aruandes (lisa 5) kajastatakse kõik raamatupidamiskohustuslase poolt bilansipäevaks väljastatudnõuded ja tekkinud viitlaekumised. Nõuded ja viitlaekumised näidatakse ükshaaval kontode kasvavasjärjekorras.

(2) Nõuded ostjate vastu näidatakse peakontode 141, 145, 147 ja 148 järgi ning need summad peavad vastamabilansikirje 3 (real 3.1) näidatud summaga. Ebatõenäoliselt laekuva nõude summa näidatakse eraldi igamahakantud nõude kohta miinusmärgiga (peakonto 149 jääk).

(3) Alajaotustes «Mitmesugused nõuded» näidatakse peakontodel 151, 154, 155, 156, 157 ja 158 arvelolevaidnõudeid. Ebatõenäoliselt laekuv nõudesumma näidatakse eraldi iga mahakantud nõude kohta miinusmärgiga(peakonto 159 jääk). Mitmesuguste nõuete liigendus peab vastama bilansikirje 4 vastavatele ridadele.

(4) Viitlaekumistena näidatakse peakontodel 167, 168 ja 169 arvestatavad viitlaekumised ja need peavadvõrduma bilansikirje 5 vastavate ridadega.

§ 45. Ettemaksete aruanne

(1) Ettemaksete aruandes (lisa 6) tuleb kajastada kõik raamatupidamiskohustuslase poolt bilansipäevaks tehtudettemaksed.

(2) Ettemaksed näidatakse ükshaaval kontode kasvavas järjekorras.

(3) Ettemaksete aruande peakontode 161, 162, 163, 164, 165 ja 166 summad peavad vastama bilansikirje 6vastavatele ridadele.

(4) Aruande lõpus näidatakse ka ettemaksed varade eest (peakonto 138), materiaalse põhivara eest(peakonto 119) ning immateriaalse põhivara eest (peakonto 108).

§ 46. Kohustuste aruanne

(1) Kohustuste aruanne (lisa 7) koostatakse jaotatult kahte ossa – eraldi lühiajalised ja pikaajalised kohustused.

(2) Kohustused näidatakse mõlemas osas ükshaaval kontode kasvavas järjekorras.

(3) Kohustuste peakontode 240, 241, 242, 243, 244, 245, 247, 248, 249, 281 ja 289 summad peavad vastamabilansikirje 11 vastavatele ridadele.

(4) Peakonto 246 summa peab vastama bilansikirjele 12, peakontode 256, 257, 258, 259 ja 262 summad peavadvastama bilansikirjele 13.


(5) Kohustuste aruande peakontode 271, 272 ja 275 summad peavad vastama bilansikirjele 14. Peakontode 292,293, 297, 289 ja 299 summad peavad võrduma bilansikirje 15 vastavate ridadega. Peakontode 231, 234, 235,236, 237, 238 ja 239 summad peavad olema näidatud bilansikirje 17 ridadel.

§ 47. Tulude ja kulude koondaruanne

(1) Tulude ja kulude koondaruande (lisa 8) koostamise aluseks on aruandeperioodi majandustegevuse tulud jakulud rahandusministri 12. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 «Riigi eelarvete klassifikaatorite kohta» (RTL 1998,34/35, 182; 161/162, 606; 368/369, 1566; 1999, 19, 203; 111, 1443; 164, 2365; 2000, 19, 250; 29, 354)kinnitatud eelarve klassifikaatorite (edaspidi eelarvete klassifikaator) alajaotuste lõikes. Siin kajastatakseüksikute tulu- ja kululiikide saldod järgmiselt – kontoplaani põhiklassides 3 kuni 8 arvestatud tekkepõhisedtulud ja kulud.

(2) Koondaruandes kajastuvad eelarve, tulude ja kulude kontode lõppsaldod enne eelarveaasta lõpetamist(kontoklassid 3 kuni 8). Peakontode 301, 302 ja 303 lõppsaldod tuleb näidata tegevusala, allika ja artikli lõikes.

§ 48. Kohaliku omavalitsuse üksuse tulude ja kulude kassalise täitmise aruanne

Kohaliku omavalitsuse üksuse tulude ja kulude kassalise täitmise aruande (lisa 8A) koostavad ja esitavadkohaliku omavalitsuse üksused. Aruande koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatudeelarve klassifikaatorite alajaotuste lõikes. Siin kajastatakse tulude ja kulude täpsustatud eelarvet ja selletäitmist.

6. peatükkTÖÖTASUKULU ARUANDED

§ 49. Töötasukulu analüüs

(1) Töötasukulu analüüsiks on koostatud 2000. aasta aastaaruande lisad:1) lisa 9 «Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne»;2) lisa 10 «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne»;3) lisa 10-H «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid,gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid)»;4) lisa 11 «Omatulu arvelt töötasukulu jaotuse aruanne».Variant I täidetakse täiendava koosseisu kohta, kellele makstakse põhipalka.Variant II täidetakse juhul, kui tuluallikaid on kasutatud ajutiste lepinguliste töötajate ja eelarvelise koosseisutäiendavaks tasustamiseks;5) lisa 18 «Töötasukulu aruanne eelarve kuluartiklite järgi (v.a riigieelarves asutuse oma osa ja peatükigamääratud artikkel 10)».Variant I täidetakse täiendava koosseisu kohta, kellele makstakse põhipalka.Variant II täidetakse juhul, kui tuluallikaid on kasutatud ajutiste lepinguliste töötajate ja eelarvelise koosseisutäiendavaks tasustamiseks.

(2) 2000. aasta aastaaruande lisad (lisad 9, 10, 10-H, 11 ja 18) on koostatud eesmärgiga analüüsida asutuseülesannete täitmiseks kasutatud töötasuvahendeid olenemata tuluallikate liigist ja samas ka analüüsida asutuseeelarve kõigi tuluallikate põhjal moodustatud töötasu jaotust teenistujate/töötajate põhigruppide järgi.

(3) Lisade 9, 10, 10-H, 11 ja 18 täitmisel tuleb lähtuda eelarvete klassifikaatori kuluartiklite klassifikaatoristning rahandusministri 17. märtsi 1995. a määrusega nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamiseeeskirja kinnitamine» (RTL 1995, 21/22, lk 732; 1996, 11/12, 82; 42, 276; 43–45, 291; 1997, 16, 101 ja 104;1998, 40/41, 196; 197/198, 788; 1999, 16, 181; 2000, 57, 892) tulenevast raamatupidamise kontoplaanist.

(4) Aruandevormide täitmisel tuleb juhinduda ridadel näidatud töötasu kulukontost ja veergudel näidatudtegevuskulu artiklist.

(5) Riigi ametiasutustele on täitmiseks aastaaruande lisad «Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukuluaruanne» (lisa 9), «Töötasukulu aruanne eelarve kuluartiklite järgi (v.a riigieelarves asutuse oma osa japeatükiga määratud artikkel 10)» (lisa 18), «Omatulu arvelt töötasukulu jaotuse aruanne» (lisa 11).

(6) Valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele on täitmiseks aastaaruande lisad «Valitsusasutuste hallatavateriigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne» (lisa 10), «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisuja töötasukulu aruanne (põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid)» (lisa 10-H), «Töötasukulu aruanne eelarve kuluartiklite järgi (v.a riigieelarves asutuse oma osa ja peatükiga määratudartikkel 10)» (lisa 18), «Omatulu arvelt töötasukulu jaotuse aruanne» (lisa 11).

§ 50. Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne

(1) Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruandes (lisa 9) näidatakse riigieelarvest asutusele ainult omaosa ja peatükiga määratud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist vastavalt palgaelementidele.

(2) Lisa 9 rida 1 täidetakse Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri, ministrite, kaitseväe juhataja,riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtunike kohta. Ridadel 2 ja 3 näidatakse Riigikogu Kantselei ja Vabariigi


Presidendi Kantselei teenistujad. Kõigi teiste riigi ametiasutuste – «Avaliku teenistuse seaduse» (RT I 1995,16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167) paragrahvi 2 lõike 2 mõttes –teenistujad näidatakse ridadel 9–12. Ridadel 5–8 näidatakse teenistujad vastavuses ridade määratlusega.

(3) Artikkel 11 «avalike teenistujate töötasu» – kulud kantakse ridadele 2, 5–11 ja 14–16 vastavaltpalgaelementidele ja koosseisuväliste töötajate töötasukulu reale 27 veergu 6 ühe summana.

(4) Artikkel 12 «töötajate töötasu» – kulud kantakse ridadele 3, 12 ja 18–24 vastavalt palgaelementidele jakoosseisuväliste töötajate töötasukulu reale 27 veergu 6 ühe summana.

(5) Artikkel 13 «ajutiste lepinguliste töötajate töötasu» – kulud kantakse reale 28 veergu 6 ühe summana.

(6) Artikkel 14 «valitavate ja ametisse nimetatavate isikute töötasu»:1) reale 1 kantakse Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri, ministrite, kaitseväe juhataja,riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtunike palgakulud vastavalt palgaelementidele;2) alajaotus 149 «esindustasu» – kulud kantakse reale 32 veergu 6 ühe summana.

(7) Artikkel 15 «hädaabitööde töötasu» – kulud kantakse reale 33 veergu 6 ühe summana.

(8) Artikkel 19 «muud töötasu liigid»:1) alajaotus 199 «muud töötasu liigid» – kulud kantakse reale 34 veergu 6 ühe summana;2) alajaotus 191 «kohtukaasistujate tasud» – kulud kantakse reale 29 veergu 6 ühe summana.3) alajaotus 192 «ajateenijate palk» – kulud kantakse reale 30 veergu 6 ühe summana;4) alajaotus 198 «kinnipeetavate töötasu» – kulud kantakse reale 31 veergu 6 ühe summana.

(9) Real 35 on asutuse töötasuvahendite jaotus palgaelementideks kokku.

§ 51. Töötasukulu aruanne eelarve klassifikaatori kuluartiklite järgi (v.a riigieelarves asutuse oma osa japeatükiga määratud artikkel 10)

(1) Töötasukulu aruandes eelarve klassifikaatori kuluartiklite järgi (lisa 18) näidatakse töötasukulud riigieelarveklassifikaatori nende kuluartiklite järgi, kus kuluallikaks ei ole riigieelarves asutuse oma osa ja peatükigamääratud töötasuvahendid (artikkel 10).

(2) Lisa 18 täidetakse sama vormi kaks korda, kui esineb olukord, et nende vahendite arvelt on täiendavkoosseis, kellele makstakse põhipalka nendest vahenditest. Sellisel juhul määratletakse vorm, märkides päiseslahtri variant tunnuseks kas I või II.

(3) Vorm tunnusega variant I täidetakse täiendava koosseisu kohta, kellele makstakse põhipalka.

(4) Vorm tunnusega variant II täidetakse juhul, kui neid allikaid on kasutatud ajutiste lepinguliste töötajate jaeelarvelise koosseisu täiendavaks tasustamiseks.

(5) Tabeli 1 veergu 1 kantakse teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul töötasu riigieelarveklassifikaatori nende kuluartiklite järgi, kus kuluallikaks ei ole riigieelarves asutuse oma osa ja peatükigamääratud töötasuvahendid (artikkel 10), kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemataperioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti.

(6) Tabeli 1 veergu 2 kantakse riigieelarve klassifikaatori kõigi tegevuskulude artiklitest (v.a riigieelarvesasutuse oma osa ja peatükiga määratud artikkel 10) moodustatud töötasukulu ühe summana kokku, jaotatunateenistujate/töötajate põhi- ja ametigruppide järgi.

(7) Tabeli 1 veergu 1 ridadele 32, 33 ja 34 kantakse teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksullepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodidearvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti.

(8) Real 33 tuuakse eraldi välja ajutiste lepinguliste töötajate koosseisus oma asutuse koosseisulised teenistujad/töötajad ja tabelis 1A näidatakse töötasukulu, mis on arvestatud neile lepinguliste tööde eest.

(9) Tabeli 1A täitmisel tuleb arvestada teenistujate/töötajate jaotust põhi- ja ametigruppide järgi (analoogiliselttabelis 1 toodud jaotusega).

(10) Tabeli 1A veergu 1 kantakse asutuse koosseisuliste teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aastajooksul lepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemataperioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. Tabeli 1A rida 33E = tabeli 1 rida 33.


(11) Kui tabelis 1 ei ole võimalik välja tuua teenistujate/töötajate jaotust põhi- ja ametigruppide järgi, siistuuakse teenistujate/töötajate arv ning töötasukulud välja ühe reana, reale «Kokku» aruande vastavas alajaotuses(read 4, 13, 17, 25 ja 30).

(12) Tabelis 2 näidatakse eraldi ridadel kõik asutuse töötasukulud eelarve klassifikaatori tegevuskuludeerinevatest artiklitest (v.a riigieelarves asutuse oma osa ja peatükiga määratud artikkel 10). Tabeli 1 rida 38veerg 2 = tabeli 2 rida 59 veerg 6.

§ 52. Omatulu arvelt töötasukulu jaotuse aruanne

(1) Omatulu arvelt töötasukulu jaotuse aruandes (lisa 11) näidatakse töötasukulu kontogrupil 31 kajastatava tuluarvelt.

(2) Lisa 11 täidetakse sama vormi kaks korda, kui esineb olukord, et nende vahendite arvelt on täiendavkoosseis, kellele makstakse põhipalka nendest vahenditest. Sellisel juhul määratletakse vorm, märkides päiseslahtri variant tunnuseks kas I või II.

(3) Vorm tunnusega variant I täidetakse täiendava koosseisu kohta, kellele makstakse põhipalka.

(4) Vorm tunnusega variant II täidetakse juhul, kui neid allikaid on kasutatud ajutiste lepinguliste töötajate jaeelarvelise koosseisu täiendavaks tasustamiseks.

(5) Tabeli 1 veergu 1 kantakse teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul omatulu arvelttöötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodide arvust või pikkusest,mille jooksul töötasu maksti.

(6) Tabeli 1 veergu 2 kantakse omatulu arvelt arvestatud töötasukulu ühe summana kokku, jaotatunateenistujate/töötajate põhi- ja ametigruppide järgi.

(7) Tabeli 1 veergu 1 ridadele 32, 33 ja 34 kantakse teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksullepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodidearvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti.

(8) Real 33 tuuakse eraldi välja ajutiste lepinguliste töötajate koosseisus oma asutuse koosseisulised teenistujad/töötajad ja tabelis 1A näidatakse töötasukulu, mis on arvestatud neile lepinguliste tööde eest.

(9) Tabeli 1A täitmisel tuleb arvestada teenistujate/töötajate jaotust põhi- ja ametigruppide järgi (analoogiliselttabelis 1 toodud jaotusega).

(10) Tabeli 1A veergu 1 kantakse asutuse koosseisuliste teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aastajooksul lepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemataperioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. Tabeli 1A rida 33E = tabeli 1 rida 33.

(11) Rea 38 veerus 2 toodud summa peab kajastama kõiki töötasukulusid, mille katteallikaks on tuludmajandustegevusest (kontogrupp 31).

(12) Kui tabelis 1 ei ole võimalik välja tuua teenistujate/töötajate jaotust põhi- ja ametigruppide järgi, siistuuakse teenistujate/töötajate arv ning töötasukulud välja ühe reana, reale «Kokku» aruande vastavas alajaotuses(read 4, 13, 17, 25 ja 30).

(13) Tabelis 2 näidatakse eraldi ridadel kõik need omatulu allikad, mille arvelt on tehtud asutusestöötasukulusid. Tabeli 1 rida 38 veerg 2 = tabeli 2 rida 54 veerg 5.

(14) Riigi ametiasutuse töötasukulu kokku lisa 9 rida 35 veerg 6 + lisa 11 tabeli 1 rida 38 veerg 2 + lisa 18tabeli 1 rida 38 veerg 2 ≥ kui lisas 2 näidatud palgad ja tasud (kontogrupp 60).

§ 53. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulude aruanne

(1) Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulude aruandes (lisas 10) näidatakseriigieelarvest asutusele ainult oma osa ja peatüki alt eraldatud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamistvastavalt palgaelementidele.

(2) Asutused, kellele riigieelarves oma osa ja peatükiga ei ole määratud töötasuvahendeid (artikkel 10), võtavadlisa 10 täitmisel aluseks asutuse siseselt koostatud eelarves määratud töötasuvahendid ja näitavad nendekasutamist lähtudes lisas toodud veergude pealkirjade sisust vastavalt palgaelementidele. Sellisel juhul ei täidaasutus lisa 10 veergu 5 «Kaalutud keskmine palgaaste, arvutatud veeru 3 järgi».




(5) Artikkel 19 «muud töötasu liigid» alajaotus 199 «muud töötasu liigid» – kulud kantakse reale 35 veergu 6ühe summana.

(6) Rida 32 on võrdne rida 1 + rida 4 + rida 16 + rida 28 summaga.


§ 54. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid,gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid)

(1) Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid, gümnaasiumid,kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid) (lisa 10-H) on täitmiseks valitsusasutuste hallatavatele asutustele– põhikoolidele, gümnaasiumidele, kutseõppeasutustele ning rakenduskõrgkoolidele ja seal näidatakseriigieelarvest asutusele ainult oma osa ja peatüki alt eraldatud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamistvastavalt palgaelementidele.

(2) Asutused, kellele riigieelarves oma osa ja peatükiga ei ole määratud töötasuvahendeid (artikkel 10), võtavadlisa 10-H täitmisel aluseks asutuse siseselt koostatud eelarves määratud töötasuvahendid ja näitavad nendekasutamist lähtudes lisas toodud veergude pealkirjade sisust vastavalt palgaelementidele. Sellisel juhul ei täidaasutus lisa 10-H veergu 5 «Kaalutud keskmine palgaaste, arvutatud veeru 3 järgi». Asutused, kes täidavadlisa 10-H, näitavad sellel lisal nii pedagoogilised töötajad kui ka mittepedagoogilised töötajad.

(3) Lisa 10-H «Pedagoogilised töötajad» osas näidatakse töötajad, kelle töötasustamise aluseks on VabariigiValitsuse 15. veebruari 2000. aasta määrus nr 54 «Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse pedagoogidetöötasustamine» (RT I 2000, 12, 87), aga samuti näidatakse selles osas ka rakenduskõrgkoolide õppejõud.Rakenduskõrgkoolide õppejõudude töötasuvahendite jaotamist vastavalt palgaelementidele näidatakse lähtudeslisas toodud veergude pealkirjade sisust.



(6) Artikkel 19 «muud töötasu liigid»:1) alajaotus 193 «emeriiditasu» – kulud kantakse reale 67 veergu 6 ühe summana;2) alajaotus 195 «akadeemikutasu» – kulud kantakse reale 68 veergu 6 ühe summana;3) alajaotus 199 «muud töötasu liigid» – kulud kantakse reale 70 veergu 6 ühe summana.

(7) Rida 65 on võrdne rida 1 + rida 36 + rida 39 + rida 51 + rida 61 summaga.


§ 55. Töötasukulude arvestus kokku (kontogrupp 60)

(1) Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse töötasukulu kokku lisa 10 rida 36 veerg 6 + lisa 11 tabeli 1 rida 38veerg 2 + lisa 18 tabeli 1 rida 38 veerg 2 ≥ kui lisas 2 näidatud palgad ja tasud (kontogrupp 60).

(2) Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse – põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse ning rakenduskõrgkoolitöötasukulu kokku lisa 10-H rida 71 veerg 6 + lisa 11 tabeli 1 rida 38 veerg 2 + lisa 18 tabeli 1 rida 38 veerg 2 ≥kui lisas 2 näidatud palgad ja tasud (kontogrupp 60).

7. peatükkKOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE JA NENDE HALLATAVATE ASUTUSTE ARUANDED

§ 56. Kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende hallatavate asutuste koosseisude aruanded

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste 2000. aasta eelarve täitmise aastaaruande lisad 12, 13, 14, 15, 16 ja 17esitatakse eesmärgil, et võrrelda ja analüüsida 2000. aastal tehtud kulutuste tulemuslikkust administratiivse(osa), funktsionaalse (ptk) ja majandusliku sisu järgi (art) ning kõrvutada eelmiste aastate tulemustega.

(2) Lisade 12, 13, 14, 15, 16 ja 17 plaaninäitajad täidetakse asutuse kinnitatud alaeelarve järgi.

(3) Keskmised kontingendinäitajad arvutatakse otsearvestuse teel. Laste (õpilaste, üliõpilaste), klasside,rühmade, huviringide, haigevoodite, töötajate ametikohtade jt aasta keskmine arv saadakse vastava näitajakalendripäevade (kalendrikuude keskmiste) nimestikulise arvu liitmise ja saadud summa jagamise teelkalendripäevade (kalendrikuude) arvuga.

(4) Lisade 12, 13, 14, 15, 16 ja 17 koondaruanded koostatakse eelarvete klassifikaatori vastava osa iga peatükikohta.


(5) Kohaliku omavalitsuse üksuste aastaaruande lisade 12, 13 ja 14 veeru 7 «Töötasud kokku» ja veergude 8, 9,10 ja 12 näitajad peava olema võrdsed eelarve täitmise koondaruande näitajatega.

§ 57. Valla- ja linnavolikogu koosseisude aruanne

Valla- ja linnavolikogu koosseisude aruanne (lisa 12) esitatakse volikogude koosseisude ja töötasude kohta(osa 270, ptk 01).

§ 58. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste koosseisude aruanne

Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste koosseisude aruanne (lisa 13) esitatakse valla- ja linnavalitsusening tema struktuuriüksuste, valimiste ja reformikulude (osa 270, ptk 02, 04, 10 ja 12) ning kohalikuomavalitsuse üksuse haldusasutuste kohta, kus on tegemist avaliku teenistusega (näiteks osa 273, ptk 01;osa 275, ptk 01 jne). Ametikohtade jaotuse aluseks on Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1996. a määrus nr 50«Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine» (RT I 1996, 16, 272).

§ 59. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisude aruanne

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisude aruanne (lisa 14) esitatakseomavalitsusasutuste koosseisude ja töötasude kohta (ei ole avalikku teenistust). Ridadel 21 kuni 26 näidataksejuurdemaksed kohalikust eelarvest riigieelarvest finantseeritavatele ametikohtadele.

(2) Koolieelsetes lasteasutustes töötavatele kasvatajatele makstav töötasu näidatakse real 3 «Õpetajad» all jakasvatajate abidele makstav töötasu real 4 «Õpetaja abi» all.

§ 60. Lasteaedade, koolide ja teiste haridusasutuste kontingendi aruanne

(1) Lasteaedade, koolide ja teiste haridusasutuste kontingendi aruande (lisa 15) koostavad ja esitavad lasteaiad,alg- ja põhikoolid, gümnaasiumid, täiskasvanute gümnaasiumid (ptk 14), erikoolid, sanatoorsed ja teisedinternaatkoolid, hälviklaste koolid, huvikoolid ja muud õpilaskontingenti omavad haridusasutused.

(2) Rea 8 «Laste, õpilaste arv» täidavad kõik õppe- ja kasvatusasutused ning huvikoolid.

(3) Rea 14 «Õpilaste arv internaadis» (ühiselamus) täidavad koolid internaadis elavate õpilaste kohta,internaatkoolid ja hälviklaste koolid kasvandike kohta.

(4) Rea 16 «Õpilaste arve pikapäevarühmades» täidavad koolid, internaatkoolid ja hälviklaste koolidkoduskäivate õpilaste pikapäevarühmade kohta.

(5) Real 18 «Klasside, rühmade, huviringide arv» näitavad koolid, internaatkoolid, hälviklaste koolid – klassidearvu; lasteaiad – rühmade arvu; huvikoolid – huviringide arvu.

(6) Real 24 «Laste toidupäevade arv» näitavad laste toidupäevade arvu kõik õppe- ja kasvatusasutused, kusfinantseeriti laste ja õpilaste toitlustamist kohalikust eelarvest kas täielikult või osaliselt.

§ 61. Kutseõppeasutuste, kõrg- ja ülikoolide (täiskasvanute koolitusasutuste) kontingendi aruanne

Kutseõppeasutuste, kõrg- ja ülikoolide (täiskasvanute koolitusasutuste) kontingendi aruande (lisa 16) esitavadkutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid.

§ 62. Eelarveliste tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutuste kontingendi aruanne

(1) Eelarveliste tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutuste kontingendi aruande (lisa 17) koostavad ja esitavad kõiktervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused.

(2) Real 2 näidatakse voodikohtade arvuna kõik olemasolevad voodikohad sõltumata nende täituvusest.

(3) Real 3 näidatakse voodipäevade (toidupäevade) arvuna päevade arv, mille jooksul hoolealused või haigedviibisid asutuses ööpäevaringselt. Juhul kui hoolealused või haiged kuulusid toitlustamisele üks kord päevas,on vajalik nende isikute arv ja toidupäevade arv aastaaruande tegevuskirjelduses eraldi näidata. Voodipäevad(toidupäevad) esitatakse plaani ja aasta tegeliku arvuna ilma perioodi lõpu seisuta.

(4) Real 5 näidatakse hoolealuste ja haigete arvuna aruandeperioodil asutuses ravil või hooldusel olnud haigetevõi hoolealuste arv. Kui asutuses on osa hoolealuseid ainult päevasel hooldused, siis tegevuskirjeldusesnäidatakse nende arv üldisest arvust eraldi ja märgitakse, milline arv on lisal (s.o kas kokku või ainultööpäevasel hooldusel olevad).

§ 63. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (lisa 19)on täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste (põhikoolide ja gümnaasiumide)


pedagoogilisele personalile ja seal näidatakse asutusele ainult riigieelarvest eraldatud töötasuvahendite(artikkel 10) kasutamist vastavalt palgaelementidele.

(2) Lisa 19 «Pedagoogilised töötajad» osas näidatakse ainult need töötajad, kelle töötasustamise alusekson Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2000. a määrus nr 54 «Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutusepedagoogide ja juhtide töötasustamine» (RT I 2000, 12, 87).

(3) Veerus 5 «kaalutud keskmine palgaaste» arvutatakse kaalutud keskmise näitaja arvutamise matemaatilisepõhireegli järgi, kusjuures töötajate arv on kooskõlas veerus 3 esitatud arvuga. Kaalutud keskmine palgaasteesitatakse täpsusega üks koht peale koma.

(4) Rida 29 on võrdne rida 1 + rida 2 + rida 3 + rida 4 + rida 11 + rida 17 + rida 23 summaga.

(5) Real 29 on asutuse töötasuvahendite jaotus palgaelementideks kokku, kus rida 29 veerg 6 (veergude 7kuni 12 summa) = eelarve art 10.

§ 64. Laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne

(1) Laenude tagastamise ja intresside tasumise aruande (lisa 20) koostavad ja esitavad kohalikud omavalitsused.

(2) Real 1 «Võlakirjade emiteerimine» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 237 ja 245 saldosid ningveerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot.

(3) Real 2 «Pikaajaline pangalaen» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 238 ja 243 saldosid ningveerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot.

(4) Real 3 «Muud pikaajalised laenud» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 238 ja 243 saldosid ningveerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot.

(5) Real 4 «Laenu tagastamine riigieelarvele» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 238 ja 243 saldosidning veerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot.

(6) Real 5 «Pikaajalised välislaenud» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 238 ja 243 saldosid ningveerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot.

(7) Real 6 «Kapitalirent» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 234 ja 249 saldosid ning veerus 3 «intress»näidatakse peakonto 249 saldot.

(8) Veerg 1 on võrdne veerg 2 + veerg 3 summaga.

(9) Veerg 4 on võrdne veerg 6 + veerg 8 + veerg 10 + veerg 12 + veerg 14 + veerg 16 summaga.

(10) Veerus 5 tuleb näidata veeru 7 + veeru 9 + veeru 11 + veeru 13 + veeru 15 + veeru 17 summeeritudsummat.

(11) Veerud 2 ja 4 peavad olema võrdsed.

(12) Veeru 1 summa peab minema kokku bilansi kirjete summaga:1) 11.3. Pikaajaliste kohustuste lühiajaline osa;2) 11.4. Lühiajaline võlakirjade emiteerimine;3) 11.6. Muud lühiajalised kohustused – konto 2490;4) 15.2. Intressivõlad;5) 17.2. Võlg liisingfirmadele;6) 17.4. Pikaajaliste võlakirjade emiteerimine;7) 17.5. Pikaajalised laenud.

8. peatükkTEGEVUSARUANNE

§ 65. Tegevusaruanne

(1) Tegevusaruandes antakse üldiseloomustus ja hinnang asutuse aruandeaasta majandustegevusele ja suunadjärgnevaks eelarveaastaks.

(2) Tegevusaruandes näidatakse:1) aruandeaastal välisabi korras saadud toetuste ja kingituste summad, samuti muud annetatud kapitali kontolearvelevõetud või tasuta üleantud varad, omatulu, riiklikud investeeringud, laenud ja liisingud;


2) aruandeaastal kasutamata eelarvelised assigneeringud, mille kasutamise luba uuel aastal rahandusministrilttaotletakse. Need assigneeringud näidatakse tegevusaruandes eelarve klassifikaatori alajaotuste lõikesjärgmiselt: aasta eelarve, kassakulu, kasutamata jääk;3) olulisemate nõuete ja kohustuste tekkepõhjusi ja tekkimise aega ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete sisu.

(3) Korrigeeritud bilansi ja tulemiaruande saldosid peab selgitama ja summaliselt välja tooma.

(4) Tegevusaruandes iseloomustatakse infotehnoloogia vahendite kasutamise taset raamatupidamises ningkasutatavaid raamatupidamisprogramme.

(5) Tegevusaruandes selgitatakse käesolevas määruses nõutud aruandevorme iseloomustavaid andmeid.

9. peatükkRAKENDUSSÄTTED

§ 66. Aastaaruande esitamise tähtajad

(1) Riigiasutused esitavad Rahandusministeeriumile oma aastaaruanded järgmiselt:1) Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus esitavad omaaastaaruande hiljemalt 2001. a 19. veebruariks;2) Maavalitsused ja Riigikantselei esitavad koondaastaaruande 2001. a 26. veebruariks;3) Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Majandusministeerium ja Rahandusministeerium esitavadkoondaastaaruande 2001. a 5. märtsiks;4) Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Teede- ja Sideministeerium ning Siseministeerium esitavadkoondaruande 2001. a 12. märtsiks;5) Kaitseministeerium, Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Haridusministeerium esitavadkoondaruande 2001. a 19. märtsiks.

(2) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi poolt asutatud sihtasutused esitavad auditeeritud aastaaruandehiljemalt 2001. a 1. maiks.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksused esitavad auditeeritud koondaastaaruande hiljemalt 2001. a 1. juuniks.Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavatele asutustele, kes peavad iseseisvat raamatupidamist,määrab aastaaruande esitamise tähtaja valla- või linnavalitsus.

§ 67. Eelmiste perioodide oluliste vigade korrigeerimine

(1) Kui aruandeperioodil avastatakse eelmisi perioode puudutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegseltavastamata ja aruandes kajastamata ning need mõjutasid oluliselt 1999. a majandusaasta tulemust, siis tulebkorrigeerida 1999. a bilanssi ja tulemiaruannet. 1999. a teisi aastaaruande lisasid ei korrigeerita.

(2) 2000. a aastaaruande koostamisel lähtutakse korrigeeritud algbilansist. Aruandeperioodi lisad esitataksekorrigeeritud algbilansist lähtuvalt. Korrigeerimise põhjusi tuleb selgitada tegevusaruandes.

§ 68. Rahandusministri määruse kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistatakse rahandusministri 28. detsembri 1999. a määrus nr 113 «1999. a aastaaruandekoostamise, esitamise ja kinnitamise eeskirja ja aruandevormide kinnitamine» (RTL 2000, 16, 208; 41, 597).

Minister Siim KALLAS

Kantsler Aare JÄRVAN

Lisa 1Rahandusministri 30. novembri 2000. a määrusele nr 100«2000.a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine»








Lisa 2ARahandusministri 30. novembri 2000. a määrusele nr 100«2000.a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine»





Lisa 4Rahandusministri 30. novembri 2000. a määrusele nr 100«2000. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine»










Lisa 8ARahandusministri 30. novembri 2000. a määrusele nr 100«2000.a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine»











Lisa 10-HRahandusministri 30. novembri 2000. a määrusele nr 100«2000. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine»


































SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID


https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0008/3984/84023.gif#












SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID



































Documents

2000. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine2000. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine Leht 1 / 62 (2) Rahandusministeeriumil ja ministeeriumil on oma valitsemisala